Filosoofia. Aristoteles Anna-Marie Kellner Aristoteles sündis 384 aastat eKr Stageiras. Tema isa oli arst Makedoonia kuninga Amyntase õukonnas. 18.aastasena läks Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus viibis 20 aastat. Pärast Platoni surma läks Aristoteles Xenokratesega Väike- Aasiasse Aterneuse valitseja Hermiase õukonda. Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythiasega. Aristoteles läks perega Mytilenesse. 342 aastat eKr kutsus Philippos II ta Strageirasse 12.aastase Aleksander Suure õpetajaks. U 335 eKr läks Suur Aasia-sõjaretkele. Aristoteles läks tagasi Ateenasse ja avas oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval paiknenud gümnaasiumis. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Ka nimetati kooli peripateetikute kooliks. Aristoteles õpetas koolis 335 eKr - 322 eKr. 323 eKr suri Aleksander Suur. Pärast Suure ...
Aristoteles 384 eKr- 322 eKr Autor: Kersti Veinšteins Eluloo ülevaade Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on “Esimene filosoofia”, “Kategooriad”, “Esimene analüütika”, “Teine analüütika”, “Toopika, “Füüsika”, “Nikomachose eetika”, “Poliitika” ja “Poeetika”. Meie ajani on jõudnu...
Aristotelese süllogismiteooria,loogika reeglid. Aristoteles sündis 384 322 e.m.a, arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias kus at oli Platoni õpilastest kuulsaim. Seal ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike- Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane. Raske on leida valdkonda, mida ta poleks uurinud ja millest kirjutanud. Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. ...
Juhan Liivi nimeline Alatskvi Keskkool Aristoteles Filosoofia ring Sveta kostina 2007/2008 LÜHIKE SISSEJUHATUS Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas neljandal sajandil eKr. Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapai...
Sissejuhatus 1sõnumite siirdamine a-lt b-le Kommunikatsioon on imeline 2 tähenduste loomine ja vahetus Kommunikatsiooni seos ühiskonnaprotsessidega, kommunikatsiooniteooria võimalused sotsiaalsete 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab protsesside ühist mõtestamisel ja mõistmisel. sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust o Mõned sotsiaalteadlased on järjest rohkem seisukohal, 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles et osalejad sotsiaalsed protsessid on eeskätt konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on kommunikatsiooniprotsessid. sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enes...
11.09.14 Madis Ernits I Sissejuhatus §1 Riigiõigus Riigiõigus kui juriidiline distsipliin- uurib, mis on positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Positiivne õigus- kirjapandud õigus Ülepositiivne õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjekti...
1. uurimused mis tegelevad loogika või nagu Aristoteles seda ise nimetas, "analüütika" küsimustega. Neid tunti hiljem pealkirja all "Organon". Siia on koondatud 6 iseseisvat kirjutist: a) õpetus kategooriatest - uurib kõrgemaid üldmõisteid, nn. Kategooriaid. b) uurimus "seletamise" üle - käsitletakse lauseid ja nende seletamist ("hermeneutika"). c) esimene analüütika - uurib otsuseid. d) teine analüütika - uurib tõestusi. e) toopika - käsitleb "dialektikat" kui tõenäosustõestust. f) uurimus sofistide järeldustest - tavaliselt lisandub eelmisele (e) viimase osana. 2. teos metafüüsika, üle 14 raamatus, mis kannab ilmseid viimistlematuse tunnuseid. Nimetus metafüüsika ei oma sisuliselt tähendust, olles tekkinud hiljem asjaolu tõttu, et see teos käsikirjades oli ilma erilise pealkirjata lisandatud füüsikat käsitleva teose juurde, "füüsika järele". Autor ise nimetas seda ainet "esmaseks" või
RIIGIÕIGUS I osa. Sissejuhatus. §1. Riigiõigus I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas 1.Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks õigusteadus on, miks juristid olemas on. 2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c.Toiminguid normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksiki...
Nagu tegelikkus ise, nii on ka kriteeriumid arengus. Tammelo süsteem on seega avatud, kuhu lisanduvad ka uued põhimõtted, mis peavad samuti olema põhjendatud ja argumenteeritult esitatud. Aga kuidas kõike eelmainitud argumenteerimisel kasutada? Eelkõige on ta seisukohal, et õiglasi otsuseid saab põhjendada teatud protsessi käigus (paraduktsioon). Paraduktsiooni protsessis on ühendatud retoorika, toopika (argumentatsioon) ja dialektika. Eesmärk on kindlaks teha õigluse määr. Protsess toimub mõistuse foorumi olukorras. Mõistuse foorumil peavad osalema sellised argumentatsiooni partnerid, keda iseloomustavad erapooletus, asjatundlikkus. Oluline, et osalejad oleksid ideaaljuhul üksmeelel, et nad kiidaksid protsessi tulemuse heaks. Erapooletus, asjatundlikkus, spetsiifilistes teadmistes orienteerumine – see on paraduktsiooni protsessi puhul oluline
nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu arusaamine keelelistest väljenditest tõlgendamine laias tähenduses 3. Tõlgendamine sensu stricto arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust II F. C. V. Savigny Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon
nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu arusaamine keelelistest väljenditest tõlgendamine laias tähenduses 3. Tõlgendamine sensu stricto arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust II F. C. V. Savigny Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon
nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu arusaamine keelelistest väljenditest tõlgendamine laias tähenduses 3. Tõlgendamine sensu stricto arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust II F. C. V. Savigny Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon
II F. C. V. Savigny (18.-19. saj) ■ Grammatiline ■ Loogiline ■ Ajalooline ■ Süstemaatiline III Tänapäevased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG – tõlgendamisel on toopiline struktuur; retoorika nõuandeteooria, võimaldab leida juhtnööri, kuidas eesmärgipäraselt argumenteerida 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu, pigem empiiriline kirjeldus (pole meetod, sest on protsessi kirjeldus), ei anna ühtegi kriteeriumit, kuidas lahenduseni jõuda (vaatan kaasust- vaatan seadust-vaatan kaasust jne aka saan paremini aru) H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 3
kohta tõlgendamiseks) ,,Tõlgendamise isa" on F. C. Von Savigny (1779-1861) koostas esimese tõlgendamiselementide argumentide kataloogi (grammatilised, loogilised, ajaloolised ja süstemaatilised argumenditüübid) - Tänapäeval arvatakse, et on vananenud, sest ei kata kõike, mida tõlgendamiseks vaja (arvatakse, et pole optimaalne) - Grammatika koosneb keelereeglitest ja semantikast, mis Savigny´l puudub (tõlgendamisest; märgiteadusest) T. Viehweg: Toopika tõlgendamisel on toopiline struktuur (lausete süstemaatiline grupeerimine, grupid olid toopid) Hermeneutika (kr.k. hermeneuen) interpreteerima, tähendust omistama on olemas hermeneutiline spiraal, mida on kirjeldatud selliselt, et seadust lugedes vaatate kaasust ning saate tänu sellele kaasusest rohkem aru (ja vastupidi); arusaamise protsess; pole meetod, vaid empiiriline mõistmine, kuidas õiguse äratundmine välja näeb
Peab olema mitu võimalust. II Friedrich Carl v. Savigny Canones teadaolevalt esimene, kes jaotas tõlgendamise argumendid 1. Grammatiline 2. Loogiline 3. Ajalooline 4. Süstemaatiline Need on olnud kõigi tõlgendamisõpetuste alguspunktiks. Need on tõlgendamise kaanonid. See süsteem on puudulik tänases perspektiivis. Soovitav on võtta midagi moodsamat. TÄNAPÄEVASED VOOLUD TÕLGENDAMISEL 1. Toopika Antiik-Kreekas, leida mingi ese retooriliselt käsitluseks. See oli õpetus sellest, et kuidagi süstematiseerida see ese ära. Tegeleb mõistete ja lausete koondamisega. Püüab luua mõistete ja lausetestruktuuri. Peamine (ainus) autor Theodor Viehweg. Toopikale heidetakse ette, et ta kujutab endast mõistetega mängimist. Tal ei ole sellist sisu, ta ei loe meetodit, vaidkujutab endast ainult
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
• akineesia - spontaansete liigutuste puudumine • Sõrme-nina katsul käe trajektoor häiritud 43 • Kiired vastandliigutused: supinatsioon/pronatsioonhäiritud komissuur (eesnide) ja hippokampuse komissuurid. Kahjustuse toopika: Oktsipitaalsagarate vahel pole peaaegu üldse connectionit. – väikeaju poolkerades • häiritud tahtlikud täpsed liigutused Mõhnkeha ühendused langevad kolme põhiklassi: • liigutuste ulatus, • Esimene grupp on topograafilised, st
Eelkõige on ta seisukohal, et õiglasi otsuseid saab põhjendada teatud protsessi käigus. Seda õiglaste otsustuste protsessi nimetatb ta paraduktsiooniks. Paraduktiivse protsessi meetod on valdavalt dialoog (ütlemine, ärakuulamine, mõistapüüdmine). Erapooletus, asjatundlikkus, spetsiifilistes teadmistes orienteerumine – see on paraduktsiooni protsessi puhul oluline. Teine element paraduktsioonis argumentatsiooni protsessi ja toopika juures on topos – põhimõtted, mis kanaliseerivad arutelu ja näitavad arutelule oma kohta kätte, topoid on arutelu suunajateks. Aitavad probleemile lahendust leida. Kõigil õiguslikku tähendust omavatel reeglitel (õigusteaduse seadustel) on oma koht (kr k topos), kust saame teada reegli õigusliku probleemi lähendamiseks. Toopiline Topoi on laialdaselt aktsepteeritav seisukoht, mis võimaldab käivitada probleemi arutelu, probleemi igakülgselt käsitleda ning jõuda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
