aus oma vastaste suhtes ning õiglane ja tänulik oma heategijatele. Aristoteles oli üks antiikaja mõjukaim filosoof Platoni kõrval. Tema õpetus mõjutas oluliselt Euroopa mõttelugu kuni varauusajani välja. Peale selle oli Aristoteles veel zooloog, füüsik, arstiteadlane, kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on: `'Esimene filosoofia'', `'Kategooriad'', `'Esimene analüütika'', `'Teine analüütika'', `'Toopika'', `'Füüsika'', `'Nicomachose eetika'', `'Poliitika'' ja `'Poeetika''. Meie ajani on jõudnud see osa `'Poeetikast'', milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Kasutatud allikad on vikipeedia (https://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles), miksike (http://www.miksike.ee/docs// lisa/6klass/5kreeka/aristoteles2.htm), ajaloo õppevara (
kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on “Esimene filosoofia”, “Kategooriad”, “Esimene analüütika”, “Teine analüütika”, “Toopika, “Füüsika”, “Nikomachose eetika”, “Poliitika” ja “Poeetika”. Meie ajani on jõudnud see osa “Poeetikast”, milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Aristoteles kui filosoof Aristotelest peetakse formaalse loogika loojaks, millest omakorda kõige tähtsamaks peetakse süllogismi kasutamist järelduste tegemisel. Et rõhutada loogika sõltumatust empiirilistest objektidest, kasutab ta mõistete ja sõnade asemel tähti, nagu tänapäevalgi tavaks
uurinud ja millest kirjutanud. Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on "Esimene filosoofia", "Kategooriad", "Esimene analüütika", "Teine analüütika", "Toopika, "Füüsika", "Nikomachose eetika", "Poliitika" ja "Poeetika". Meie ajani on jõudnud see osa "Poeetikast", milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse mitmele uuele teadusharule. Keskajal usuti, et Aristotelese kirjutistes on kirjas peaaegu kogu tõde, mida inimkonnal tarvis läheb. Mõtlemise vorme uurides rajas ta formaalse loogika(mõisteõpetus, süsteemse
"Inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast." "Tammetõru on võimalikkusena tammepuu (potentsiaalne tamm)- sõltumata sellest, kas temast antud tingimustes tamm kasvab." "Loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene." "Kärbse lendamise sihtpõhjus on see, et kärbes otsib väljapääsu toast." ARISTOTELESE TÄHTSAMAD TEOSED "Esimene filosoofia" "Kategooriad" "Esimene analüütika" "Teine analüütika" "Toopika, "Füüsika" "Nikomachose eetika" "Poliitika" "Poeetika" NB!Meie ajani on jõudnud see osa "Poeetikast", milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta
Newcombilt (vastastiktoime) ergutaja 20. sajandi 40ndatel aastatel hakati kommunikatsiooni Mis seoses on sõnum uurima sotsioloogia reaalsusega? Perspektiivist Real:Sõnumid peegeldavad reaalsust, nende tähendus Kõne: Aristoteles (384-322) "Retoorika" ja "Toopika" on antud ühemõtteliselt ja Ajakirjandus: Walter Lippmann,Otto Groth, Karl Bücher, objektiivselt Emil Dovifa Konstrukt:Sõnumid on Propagandauuringud- Harold Lasswell mitmetähenduslikud ja Sümbolilise interaktsionismi teooria- George Herbert subjektiivselt Mead konstrueeritud. Sõnu
mõttest, mis on valmistatud isiku poolt, kasutades võimet, siduda esemega mõte 2. Tõlgendamine largo sensu- arusaamine keelelistest väljenditest 3. Tõlgendamine sensu stricto- algab hüpoteesiga, lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust Tõlgendamisega on õigusteadust kõige rohkem võimendanud Friedrich Carl Savigny 1. Grammatiline 2. Loogiline 3. Ajalooline 4. Süstemaatiline Tänapäevased voolud 1. Toopika- pärineb antiikajast, ning oli kasutusel Antiik-Kreeka retoorikas ning seda kasutati tähenduses: leitakse suvaline teema, et selle üle vaielda 2. Hermeneutika- põhisõnum on hermeneutiline spiraal- iga korraga saadakse asjaoludest paremini aru kui loetakse seadust ja vastupidi kuni lõpuks jõutakse lahenduseni 3. Analüütiline filosoofia- selleks et õigusteaduse ebaselgusi kõrvaldada, tuleb analüüsida
1. uurimused mis tegelevad loogika või nagu Aristoteles seda ise nimetas, "analüütika" küsimustega. Neid tunti hiljem pealkirja all "Organon". Siia on koondatud 6 iseseisvat kirjutist: a) õpetus kategooriatest - uurib kõrgemaid üldmõisteid, nn. Kategooriaid. b) uurimus "seletamise" üle - käsitletakse lauseid ja nende seletamist ("hermeneutika"). c) esimene analüütika - uurib otsuseid. d) teine analüütika - uurib tõestusi. e) toopika - käsitleb "dialektikat" kui tõenäosustõestust. f) uurimus sofistide järeldustest - tavaliselt lisandub eelmisele (e) viimase osana. 2. teos metafüüsika, üle 14 raamatus, mis kannab ilmseid viimistlematuse tunnuseid. Nimetus metafüüsika ei oma sisuliselt tähendust, olles tekkinud hiljem asjaolu tõttu, et see teos käsikirjades oli ilma erilise pealkirjata lisandatud füüsikat käsitleva teose juurde, "füüsika järele". Autor ise nimetas seda ainet "esmaseks" või
mitmest võimalikust. St. et kitsamas tähenduses tõlgendamisega on tegu siis kui on mitu võimalikku lahendust. See on see, mida kasutame õigusteaduses. II Friedrich Carl v. Savigny teadaolevalt esimene, kes jaotas tõlgendamise argumendid nelja kategooriasse: grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline tõlgendamine. Neid nimetatakse tõlgendamise kaanoniteks või tõlgendamisteks. Sisult on tegemist argumendi liikidega. III TÄNAPÄEVASED VOOLUD 1.TOOPIKA tegeleb mõistete ja lausete koondamisega. Püüab luua mõistete ja lausete struktuuri. Peamine (ainus) autor Theodor Viehweg. Toopikale heidetakse ette, et ta kujutab endast mõistetega mängimist. Tal ei ole sellist sisu, ta ei loe meetodit, vaid kujutab endast ainult mõistetega mängimist ning st ei ole tal ka rohkem järgijaid. Põhisõnum: juriidilisel argumentatsioonil on toopiline struktuur. 2.HERMENEUTIKA - tuleneb kreekakeelsest algest ja see tähendab arusaamist või
Nagu tegelikkus ise, nii on ka kriteeriumid arengus. Tammelo süsteem on seega avatud, kuhu lisanduvad ka uued põhimõtted, mis peavad samuti olema põhjendatud ja argumenteeritult esitatud. Aga kuidas kõike eelmainitud argumenteerimisel kasutada? Eelkõige on ta seisukohal, et õiglasi otsuseid saab põhjendada teatud protsessi käigus (paraduktsioon). Paraduktsiooni protsessis on ühendatud retoorika, toopika (argumentatsioon) ja dialektika. Eesmärk on kindlaks teha õigluse määr. Protsess toimub mõistuse foorumi olukorras. Mõistuse foorumil peavad osalema sellised argumentatsiooni partnerid, keda iseloomustavad erapooletus, asjatundlikkus. Oluline, et osalejad oleksid ideaaljuhul üksmeelel, et nad kiidaksid protsessi tulemuse heaks. Erapooletus, asjatundlikkus, spetsiifilistes teadmistes orienteerumine – see on paraduktsiooni protsessi puhul oluline
nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu arusaamine keelelistest väljenditest tõlgendamine laias tähenduses 3. Tõlgendamine sensu stricto arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust II F. C. V. Savigny Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon
nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu arusaamine keelelistest väljenditest tõlgendamine laias tähenduses 3. Tõlgendamine sensu stricto arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust II F. C. V. Savigny Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon
nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu arusaamine keelelistest väljenditest tõlgendamine laias tähenduses 3. Tõlgendamine sensu stricto arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust II F. C. V. Savigny Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon
II F. C. V. Savigny (18.-19. saj) ■ Grammatiline ■ Loogiline ■ Ajalooline ■ Süstemaatiline III Tänapäevased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG – tõlgendamisel on toopiline struktuur; retoorika nõuandeteooria, võimaldab leida juhtnööri, kuidas eesmärgipäraselt argumenteerida 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu, pigem empiiriline kirjeldus (pole meetod, sest on protsessi kirjeldus), ei anna ühtegi kriteeriumit, kuidas lahenduseni jõuda (vaatan kaasust- vaatan seadust-vaatan kaasust jne aka saan paremini aru) H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 3
kohta tõlgendamiseks) ,,Tõlgendamise isa" on F. C. Von Savigny (1779-1861) koostas esimese tõlgendamiselementide argumentide kataloogi (grammatilised, loogilised, ajaloolised ja süstemaatilised argumenditüübid) - Tänapäeval arvatakse, et on vananenud, sest ei kata kõike, mida tõlgendamiseks vaja (arvatakse, et pole optimaalne) - Grammatika koosneb keelereeglitest ja semantikast, mis Savigny´l puudub (tõlgendamisest; märgiteadusest) T. Viehweg: Toopika tõlgendamisel on toopiline struktuur (lausete süstemaatiline grupeerimine, grupid olid toopid) Hermeneutika (kr.k. hermeneuen) interpreteerima, tähendust omistama on olemas hermeneutiline spiraal, mida on kirjeldatud selliselt, et seadust lugedes vaatate kaasust ning saate tänu sellele kaasusest rohkem aru (ja vastupidi); arusaamise protsess; pole meetod, vaid empiiriline mõistmine, kuidas õiguse äratundmine välja näeb
Peab olema mitu võimalust. II Friedrich Carl v. Savigny Canones teadaolevalt esimene, kes jaotas tõlgendamise argumendid 1. Grammatiline 2. Loogiline 3. Ajalooline 4. Süstemaatiline Need on olnud kõigi tõlgendamisõpetuste alguspunktiks. Need on tõlgendamise kaanonid. See süsteem on puudulik tänases perspektiivis. Soovitav on võtta midagi moodsamat. TÄNAPÄEVASED VOOLUD TÕLGENDAMISEL 1. Toopika Antiik-Kreekas, leida mingi ese retooriliselt käsitluseks. See oli õpetus sellest, et kuidagi süstematiseerida see ese ära. Tegeleb mõistete ja lausete koondamisega. Püüab luua mõistete ja lausetestruktuuri. Peamine (ainus) autor Theodor Viehweg. Toopikale heidetakse ette, et ta kujutab endast mõistetega mängimist. Tal ei ole sellist sisu, ta ei loe meetodit, vaidkujutab endast ainult
Aleksandrit austatakse jumalikult - silmili maha. Osa hakkavad sellele vastu. Ka Aristoteles avaldab oma avamust, tekib konflikt Aleksandri ja Aristotelese vahel. 323 sureb Aleksander Suur ootamatult. Aristoteles lahkub Ateenast. Aristotelese teosed on eelkõige loengukonspektid - Corpus Aristotelieum. Mitte eriti pedantlikult kirjutatud. Kutsuvad üles kirjutama kommentaare. 50 e.Kr. Rhodose Andronikos kogus teoseid. Kirjutiste arv ulatub sadadesse. Loogikaalased tööd: "Kategooriad", "Toopika", "I ja II analüütika", "Otsused". Loogikaalaseid teoseid nimetatakse organon. Teaduslikud tööd: "Füüsikast", "Taevast", "Kasvamisest ja mandumisest", "Looduslugu", "Hingest". Esteetilised teosed: "Retoorika", "Poeetika". Filosoofilised teosed: "Metafüüsika", "Eetika", "Poliitika" ("Eetika" osa). Jagab oma teosed 3 rühma: 1)teoreetilised - filosoofia, matemaatika, füüsika (tegelevad asjadega, nagu nad on); 2)praktilised - eetika, poliitika; 3)loomingulised - kunst, käsitööharud.
, mis paiknesid tema teoste kogus loodusõpetuse ["Füüsika"] järel); käsitleb olemise algpõhimõtteid, mida inimene tunnetab teiseselt, pärast meelelist kogemust, kuid mis ontoloogia (olemisõpetus) seisukohast on kõige oleva esimene aste ning põhjus. Need printsiibid on vorm (morphe), aine (hyle), toimiv põhjus ja eesmärk; A. ise nimetas nende uurimist "Esimeseks filosoofiaks". Loogikaalased teosed "Kategooriad", "Esimene analüütika", "Teine analüütika" ja "Toopika" koondati hiljem "Organoniks"; "Füüsika", "Nikomachose eetika" (pojale pühendatud), "Poeetika" (sellega rajas kunsti- ja eriti draamateooria alused) ja "Poliitika". A. süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse mitmele uuele teadusharule. Mõtlemise vorme uurides rajas formaalse loogika, mis jäi ainukeseks kuni XIX saj. keskpaigani. Ta loogika seostub tunnetusteooria ja elamisõpetusega, kuna pidas keele- ja loogikavorme ühtlasi olemise vormideks. A
• akineesia - spontaansete liigutuste puudumine • Sõrme-nina katsul käe trajektoor häiritud 43 • Kiired vastandliigutused: supinatsioon/pronatsioonhäiritud komissuur (eesnide) ja hippokampuse komissuurid. Kahjustuse toopika: Oktsipitaalsagarate vahel pole peaaegu üldse connectionit. – väikeaju poolkerades • häiritud tahtlikud täpsed liigutused Mõhnkeha ühendused langevad kolme põhiklassi: • liigutuste ulatus, • Esimene grupp on topograafilised, st
Eelkõige on ta seisukohal, et õiglasi otsuseid saab põhjendada teatud protsessi käigus. Seda õiglaste otsustuste protsessi nimetatb ta paraduktsiooniks. Paraduktiivse protsessi meetod on valdavalt dialoog (ütlemine, ärakuulamine, mõistapüüdmine). Erapooletus, asjatundlikkus, spetsiifilistes teadmistes orienteerumine – see on paraduktsiooni protsessi puhul oluline. Teine element paraduktsioonis argumentatsiooni protsessi ja toopika juures on topos – põhimõtted, mis kanaliseerivad arutelu ja näitavad arutelule oma kohta kätte, topoid on arutelu suunajateks. Aitavad probleemile lahendust leida. Kõigil õiguslikku tähendust omavatel reeglitel (õigusteaduse seadustel) on oma koht (kr k topos), kust saame teada reegli õigusliku probleemi lähendamiseks. Toopiline Topoi on laialdaselt aktsepteeritav seisukoht, mis võimaldab käivitada probleemi arutelu, probleemi igakülgselt käsitleda ning jõuda
annaabi.ee 
