Oma eluviisiga väljendasid küünikud totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuste ja stereotüüpide vastu.Küünikud eitasid moraali mille varjus tehakse alatusi. Nende arvates pole võimalik muuta maailma, vaid on võimalik muuta oma suhtumist maailmasse. 2. Milles seisneb inimlik õnn Epikurose arvates? Naudingutes. Naudingute all mõtleb ta kehalise kannatuste puudumist ja hingerahu-need asjad teevad meid õnnelikuks. 3. Iseloomusta skeptikute mõtteviisi Skeptik ainult vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab ikka otsustamata, sest selgub, et nii poolt kui ka vastu on võrdselt tugevaid argumente. Skeptism on mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et igale väitele saab vastandada sanaväärse, st niisama veenvalt põhjendatud, niisama hästi faktidega kooskõlastatud väite. 4. Tooge 2 näidet troopidest · Kõik asjad on alati seoses teiste asjadega. Eelkõige on see seos tajujaga(loom, lind, inimene vms) ning tema seisundiga
imetlevad? 3. Milles seisneb Epikurose arvates õnnelik elu? Ta on hedonismi pooldaja, peab õnnelikuks eluks naudingute saamist, püüdes hoiduda kannatustest. Naudingute all mõtles ta kehaliste kannatuste puudumist ja hingerahu, 2 mitte kehalisi naudinguid. Iga nauding on hea, kuid mitte iga naudingut ei tule valida; iga kannatus on halb, kuid mitte igast kannatusest ei tuleks hoiduda. 4. Kes on skeptik? Moodustasid koolkonna, mille rajajaks oli Pyrrhon Elisest(u 365-275 eKr). Kahtleja, vaatleja, uurija, kes jätab arvamuse avaldamata. Skeptisisim on pigem mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et igale väitele saab vastandada samaväärse, st niisama veenvalt põhjendatud, niisama hästi faktidega kooskõlastatud väite. ,, Arvamuspäraselt on värv, arvamuspäraselt magus, arvamuspäraselt kibe, tegelikult aga aatomid ja tühjus."(Demokritos) ,,Mis paistab ilus võib olla vastik."
Kolmas teema on otse eetikasse puutuv: kui me asjade olemusest ei või midagi kindlat teada, siis kuidas otsustada, mis on tõeliselt hea ja mis mitte. Skeptikute tee hingerahuni erineb nõndaks kardinaalselt epikuurlaste omast, kes pidasid arukaks ja tulemuslikuks teeks hingerahuni teadmiste omandamist maailma kohta. Skeptikud on eetilises plaanis järjekindlalt relativistlikud (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013) Akadeemiline skepsise esimene kuulsam skeptik oli Aiooliast pärinev Arkesilaos, kes toetab Pyrrhoni ja järglaste skeptitsismi ja kahtleb radikaalsena ka kahtlemise õigsuses. Kuulsaim selle perioodi skeptik oli Karneades Küreenest. Tema kuulsaim järeldus on: igasugune tõene teadmine on võimatu ning mõeldamatu. Tõed on vaid tõe nägu tõenäolised kolmel astmel. Ühed kujutlused on iseenesest tõenäosed, teised osutuvad tõenäosteks tänu sarnasusele teiste
TEHA OTSUSTUSTE MUUTMINE, ÜMBERPÖÖRAMINE JA VASTANADAMINE. 1. Kõik intellektuaalid on skeptikud. Ükski intellektuaal ei ole skeptik. Kõik skeptikud on intellektuaalid. Ükski skeptik ei ole inetellektuaal. 2. Mõned linlased on mittekodanikud. Mõned linased ei ole mittekodanikud. Mõned mittekodanikud on linased. Ükski mittekodanik pole linlane. 3. Tõeline õpetlane on tagasihoidlik. Ükski mittetõeline õpetlane ei ole tagasihoidlik. Iga tagasihoidlik on tõeline õpetlane. Ükski tagasihoidlik pole tõeline õpetlane. 4. Mõned imetajad elavad vees. Mõned imetajad ei ela vees Mõned vees elavad on imetajad. Ükski vees elav ei ole imetaja.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade skeptitsismist ning laiemalt just Vana- Kreeka skeptitsismist. Esimeses peatükis on lühidalt kirjutatud sellest, mis skeptitsism üldse on ning kes on skeptik. Välja on toodud põhilised skeptikute põhimõtted ja vaated. Teises peatükis on väga lühidalt välja toodud skeptitsismi niinimetatud eri vormid ning nende lühikesed selgitused. Nendeks viieks eri vormiks võib nimetada teoreetilist, praktilist, eetilist, religioosset ning teaduslikku skeptitsismi. Kolmandas peatükis on veidi laiemalt välja toodud skeptitsismi perioodid ning nende silmapaistvamad esindajad. Esines kolm põhilist perioodi, millest esimene oli antiikne
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse- ja majandusarvestuse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin ma Vana-Kreeka skeptitsismi, sest see tundus mulle huvitav ning soovisin sellest veidi rohkem teada saada. Kuna skeptik on tuntud kui kõiges kahtleja, siis järgnevalt uurin, kas see ka tegelikult nii on ja mis on üldse skeptikule omane. Referaadi koostamisel on kasutatud erinevaid allikaid, kuid põhiline rõhk on pandud teemakohastele teostele. Skeptitsismist on küllaltki arusaadavalt ja selgelt kirjutanud Indrek Meos ning just seetõttu olengi saanud suure osa referaadi materjalist just tema erinevatest teostest. Kasutatud on ka ühe välismaa kirjaniku teost ja ühte elektroonilist allikat.
Eitede tarkus Eitede tarkus (1965) Kord Veenuse faase oma emale teleskoobiga näitas Gauss. Eit vaatas. Täht paistis sealt temale kui uurakil nikkelkauss. Ja professorist poeg ühes jorus see talle rääkis, mis asi on faas... Eit kuulas. Ja pööras torusse oma vileda pilgu taas: "Palju maksma see värk küll pidi sul, sest tähe ta ligi toob, jah. Aga miks ta valepidi sul selle tähe keerab? Ah? Jaan krossi mõtteteri Aga siiski, missugune te olete, Jaan Kross? "Skeptik, aga ma usun, et küllaltki helge skeptik. Huumor pole mulle võõras. Mulle meeldib naerda, kuigi anekdootides leian ma harva midagi naermisväärset.,, Kas teil on õnnestunud maailma näha? "Mitte eriti palju, aga olen siiski näinud. Mitte millegi erilisega pole mind üllatatud. Kõik oli peaaegu niisugune, nagu ma ette kujutasin." Peale "Keisri hullu" pole ühelgi teie romaanil silmatorkavat pealkirja. Aga on ju teada, et väljaandjad tahavad kaanel näha midagi eriti põnevat.
autor püüdis välja töötada ainult endale omast keelt oluline oli ka kiri: kasutati eri šrifte, loobuti teksti lineaarsest, tavapärasest paigutusest, jäeti ära kirjavahemärke kirjandus ei püüa peegeldada elu, kirjandus tegeleb rohkem iseendaga, kunsti ja teksti loomisega varjatud või avalik teiste tekstide kasutamine oma tekstis – tsiteerimine, kollaaž autor on iroonik ja skeptik, ta ei anna üheseid vastuseid, tal puuduvad keerulises maailmas kindlad seisukohad reeglite rikkumine sai lausa kohustuslikuks: st lääne kultuuri traditsiooniliste väärtuste eitamist, lugeja šokeerimist tekst oli mõeldud neile, kes suutsid seda mõista, lugeja pidi arusaamiseks ise aktiivne olema
Kes oleme meie, kust tuleme ja kuhu läheme? 65. Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? V: usklik vaatab rohkem hinge, ateist mateeriat. 66. Milles erinevad objektiivse ja subjektiivse idealisti maailmavaade? V: Objektiivne selline nagu meie teda tajume, subjektiivne maailm on meie tahte ja kujutluse tulemus. 67. Mis on loogika ja mida tähendab loogiline? V: loogika mõtteteadus, õige mõtlemine, loogiline mõtteliselt õige. 68. Mida kujutavad skeptik ja skeptitsist? V: skeptik mõttetark uurib ja vaatab aga ei otsusta. Skeptitsist kahtlusmeetodi kasutaja tõe välja selgitamisel. 69. Mida tähendavad stoiline inimene ja epikuurlane tänapäevases tähenduses? V: stoiline kindlameelne ka eluraskustes vankumatu, epikuurlane elupõletaja oma võimaluste mahamängija. 70. Mis on sokraatiline meetod ja milles seisneb selle efekt? V: sokraatiline meetod suunata inimesi küsimustega nii , et nad vastates jõuaks ise tõeni
Boyle oligi see, kes tõstis keemias ja füüsikas katsed aukohale, olles nii keemia kui katselise teaduse rajajaid. Aastatel 16561668 töötas Boyle Oxfordi ülikoolis, uuris seal katseliselt õhu füüsilisi omadusi, põlemisreaktsioone, samuti soolade, hapete ja aluste muundumist, pannes sel viisil aluse ainete koostise kindlaksmääramisele ehk kvalitatiivsele keemilisele analüüsile. Oma tähtsaimas teoses, 1661. aastal ilmunud raamatus ,,Keemik-skeptik", mida peetakse keemiavaldkonna nurgakiviks, määratles Boyle esimesena keemilise elemendi mõiste. Keemilise elemendina käsitles Boyle kõikide kehade lihtsaimat alget, millest koosnevad keerulisemad kehad ja milleks need lõppkokkuvõttes taas lagunevad. Ta kirjutas, et kõik kehad koosnevad liikuvatest osakestest, millel on erinev suurus ja kuju. Elemendina kujutles ta ,,kindlaid, algseid ja lihtsaid, täiesti segunemata kehasid, mis pole üksteisest moodustunud, vaid on niinimetatud
Ta keskenub oma kuulsamates näidendites inimisikusse ja perekonnaprobleemidesse. Käsitleb meeste ja naiste vahelisi suhteid, neid mürgitavat usaldamatust, perekondlikku võimuvõitlust, psühholoogilisi hälbeid, hukkatuslikke kirgi ja pahelisi instinkte. 10. Nimeta A. Tsehhovi olulisemaid näidendeid. "Kajakas" (1896) "Onu Vanja" (1897) "Kolm õde" (1901) "Kirsiaed" (1904) 11. Missugune on modernistlik kirjanik? · Elutundelt iroonik ja skeptik · Vastuste andmise asemel eelistab küsimusi esitada · Puuduvad kindlad seisukohad keeruliseks muutunud maailma suhtes, ei usu ühtedesse seletustesse · Kriitiline suhtumine minevikku · Lugeja sokeerimine, teks on mõeldud ainult neile, kes suudavad teda mõista · Endiste tavade ja normide eitamine, nende ümbermõtestamine täiesti uutel alustel · Usaldamatus kõikvõimalike illusioonide suhtes 12
Järgin alati oma mõistust ning üritan säilitada igas oluorras meelerahu. Olen sama meelt mis kõik stoikud, et kõik inimesed on võrdsed. Olen kaalunud ka teisi variante, kuid need ei paistnud mulle sobivat. Üritasin mõelda kui Platon, kuid tema nägemus ideedest, tema koopamüüt ning ideaalne riik ei meeldinud mulle. Tema mõtted tundusid mulle liiga kitsarinnalised ning enesekesksed. Filosoofid pole lihtrahvast nii palju paremad ja valgustatumad. Mõeldes kui skeptik, jooksis minu juhe kokku ning tekkisid igasugused paranoiad. Äkki on kõik inimesed mu ümber näitlejad, äkki pole? Ma ei saa mitte midagi teada, kuna absoluutset tõde ei eksisteeri. Meie meeled on väga mõjutatavad jne. Aristotelese mõtted meeldisid mulle küll rohkem, kui Platoni omad, kuid mõtteviis, et kõik kulmineerub siiski jumalal ning tema tähtsusel, pole ikkagi see, mida ma näeks end õppimas. Küünikute koolkond oli samuti koolkond, mis pakkus mulle huvi
Milline on igavik-kas oleviku, mineviku, tuleviku ,,summa" või antud hetkes elamine, igavene ,,nüüd"? 6.Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? 7.Milles erinevad objektiivse ja subjektiivse idealisti maailmavaade? Objektiivne- kõik me oleme sellised nagu me tajume Subjektiivne- kõik me oleme tahte kujutised 8.Mis on loogika ja mida tähendab loogiline? Loogika on mõtlemiseteadus. Loogiline- mõtlemiseks õige 9.Mida kujutavad skeptik ja skeptitsist? Skeptik- vaatleja, uurija Skeptitsist- kahtlusmeetodi kasutaja 10.Mida tähendavad stoiline inimene ja epikuurlane tänapäevases tähenduses? Stoiline inimene on inimene, kes hoiab külma rahu ja on võnkumatu. Epikuurlane on elupõletaja. 11.Mis on sokraatiline meetod ja milles seisneb selle efekt? Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Efektiks on mõistuse arendamine. 12.Millist pedagoogikat soovitas Platon rakendada ja ka soovitus on asjalik? Lõbusa mängu kujul
võtab kaitseministeerium tsehhidelt samba vastu ja sellega töid kuni risti valmimiseni ei jätkata. Ta lisas, et homme hakatakse sammast telgi all kile sisse mässima ning reedel või laupäeval, kui kiletamine on lõppenud, võetakse ära telk ja tellingud. Hundi sõnul peaks tseremooniaplatsi tööd risti valmimise ajaks olema lõppenud. Võidusammas on plaanis avada võidupühal. Selgeltnägijate tuleproov -- skeptik.ee kiri saate tegijatele Avalikustan oma kirja, mille saatsin telesaate Selgeltnägijate tuleproov tegijatele siis, kui kuulsin sellise saate valmistamisest. Allpool on ka adressaatide vastus.,,saatja: Martin Vällik adressaatidele: [email protected], [email protected], [email protected] kuupäev: 1 september 2008 12:16 teema: Selgeltnägijate tuleproov Tere, lp Olle Mirme, Heili Klandorf ja Osakond pere, olete tootmas ja saatekavva võtnud huvitava saate Selgeltnägijate tuleproov
1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3. Vali üks: 4. a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5. b. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 6. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 7. Ei, Russelli arvates ei tugine kumbki neist dogmadele. 8. Tagasiside 9
Ateist: Mateeria on primaarne. Oleme mõistusega loomad, oleme tekkinud mateeria arengu käigus, saame mullaks. 7. Objektiivne idealist leiab, et maailm on enam-vähem selline nagu me seda tajume. Subjektiivne idealist leiab, et maailm on tahte ja kujutluse tulemus. 8. Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogika all mõistetakse korda ehk kooskõlalisust kas asjades endis või siis mõtlemises. Õige mõtlemine. 9. Skeptik- mõttetark, kes vaatleb ja uurib, kuid jätab otsustamata, kuna poolt ja vastu argument on võrdselt. Skeptitsist- kahtlusmeetodi kasutaja tõe välja selgitamisel. 10. Stoiline- eluraskustes vankumatu, kindlameelne Epikuurlane- Inimene, kes võitleb ebausu ning surmahirmu vastu, mis takistavad inimesel isiklikku õnne saavutada. Ei usu hinge surematusesse ega jumalate sekkumist inimeste ellu. Usub, et inimese õnn peitub temas endas. 11
leiavad aset, kuna nii on lihtsam kolooniat hoida (näitena sipelgad koloonias) ja aitavad indiviidil hoida geenide jätkumist. Inimesi taoline geneetiline determinism mõjutab väidetavalt vähem, kuid ühiskonna hoidmise juures kindlast on sel koht. (Hayes, 2002) Küsimuse juures, kas altruism eksisteerib ning kui eksisteerib, kas see leiab aset ka kõige puhtamal kujul, kus sellest aktist võidab vaid "saaja" pool, tuleb pilti altruismi suurim skeptik, milleks on psühholoogilise egoismi doktriin. Psühholoogiline egoism küll nõustub, et inimesed otsivad olukordi, mis annavad kasu teistele mitte endale, kuid vaid selles tähenduses, kus teiste kasu esiletoomine toob kasu lõpp-produktina ka endale. Või selle nõrgemas tähenduses, vähemalt üks motivaatoritest akti sooritamisest on inimesel alati egoistlik näiteks "kool" sildi juures kiiruse alandamine on motiveeritud ka sellest, et ei
siis nad erinek kõigist muudest entiteetidest ja epistemoloogiline aspekt ütleb, et sellistest erilistest entiteetidest teadasaamiseks peaks meil olema minfi eriline moraalse taju üksus. 62. Mackie: katastroofiliste tagajärgede kaasatoomine ei tee tõsiasju olematuks. Kui moraalifakte ei ole, siis neid ei ole, sõltumata sellest, mis selle teadmise tõttu juhtuks. II järku skeptitsism tähendab II järku skeptik kahtleb, kas moraalilausungite paikapidavust saab üldse kuidagi kinnitada või kummutada. Kuid II järku skeptik võib praktikas konventsioonidest ometi kinni pidada!
seada kahtluse alla kõike, mida ei saa tõestada, ning seda on väga palju. Ainukeseks valdkonnaks, mida ei saa seada kahtluse alla, on aprioorne teadmine. Ei saa kahelda aritmeetikas näiteks selles, et 2 + 2 = 4. Praktilises elus lähtutakse aga neist uskumustest, mis näivad olevat küllaldaselt põhjendatud, nõudmata tõestusi. John Locke eristas sellega seoses tunnetus- ja otsustusvõimet. Seal, kus puudub võimalus millegi tõestamiseks , astub lavale otsustusvõime. Ka skeptik David Hume leidis, et praktilist skeptitsismi ei kohta arvatavasti kuskil, sest sellel oleks hukatuslikud tagajärjed. Skeptitsismi kui filosoofilise õpetuse sõnastas kreeka filosoof Pyrrhon Elisest, kes elas aastatel umbes 365 275 e.m.a. Tema on ka skeptikute koolkonna rajaja. Teada on, et Pyrrhon ise midagi pole kirjutanud ja vähesed säilinud pärimused, mis käsitlevad tema õpetuslikke seisukohti, on pärit peamiselt tema õpilastelt
lõbustustesse, ballidesse ja kergetesse armuseiklustesse. Alustades lugemisega, ei suuda keegi arvata selle armastusloo tegelikku kulgu ning lõppu. Kõik tuli ilmsiks romaani edenedes. Noore mehe ja vaesevõitu mõisapere vanema tütre vaheline armastuslugu on väga omane sellele ajastule- Peterburi restorani-, teatri- ja baarimiljöös tähelepanu keskpunktis olev Onegin ning maamõisa vaikelus elav Tatjana. Pealinnast saabuv tark skeptik, kes ei uskunud armastusse. Ilmselt oli tema usk tapetud pealinna seltskonna kahepalgelisusega, kasuahnuse ning raha kummardamisega. Lapsepõlvest saati ei olnud Onegin kokku puutunud siira armastusega, vaid päevast päeva näinud kalki ja varandusel baseeruvat inimsuhete keeriseid. Küllap oli ka tema südames peidus hellus, armastus, hoolivus, kuid ta ei saanud seda välja näidata just elu heaolu pärast. Ja saabudes maale
L Ei ole õige on kõik tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad ? õige! on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad 7. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? M õige! Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. N Ei ole õige Kuu teeb ringi ümber Maa ühe päevaga. Ei ole õige Õnn ei ole rahas, vaid raha hulgas. 8. Mis iseloomustab skeptikut? O ? Skeptik ei nõustu ühegi väitega P Ei ole õige Skeptik eitab näiteks asjade olemasolu siis, kui neid ei tajuta Õige! Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 9. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest Q Õige! Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. R ? Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. ? Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 10
argikõnega,olles sageli fragmentaarne,selega kompstitsioonita viimast asendavad assotsinatsioonid, tagasiöördumised,kordamised,ümberütlemised,hüped ühelt teemalt teisele; laused on sageli lõpetamata; esineb grammatilisi vigu või ebatäpsusi. Vabavärsilised luulses said tähtsaks suulistest kõnest pärist intonatsioonid,,rõhjud,pausid jms. Teksti sugenes eri stilide segu, mõeldi välja värskeid metafoore, mängiti keelega,loodi uusi sõnu. Kirjanik oli eltundelt iroonik ja skeptik, pigem esitas ta küsimsi kui andis vastuseid. Ta ei uskunud ühtsesse seletustesse ning tal puudusid kindlad seisukohad keeruliseks muutunud maailma suhtes. Muutus kirjaniku ja lugeja vahekord: kui kõikides eelnendus kirjandusssuundades valitses konsensus autori ja lugeja vahel, siis modernism kaotas selle täiesti. Lugeja ei teadnud,mis teda ees ootab, ja autor ie piranud ennast mingite reeglitega,sest reeglite pidev rikumine oli modernistlikule kirjanikule lausa kohustuslik
ette, keegi ei seganud teda/ vaatas naisi läbi puuri või klaasi, sest kartis, et mehed kleepuvad nagu kärbsepaber piilus oma pikksilmaga öösiti vastasmaja aknaid/ tundis huvi grupiseksi ja loomaorgia vastu/ polnud näinud ühtegi imikut/ kolmkümmend aastat olnud ilma juusteta/ ei usaldanud linnaloomi peale tõukoerte/ ei armasta inimesi, kes tallavad muru ega kasuta kõnniteed/ skeptik inimeste suhtes/ usub, et terve inimtõug on kõlbatu/ põlgas joodikuid ei pea neid inimesteks tuleks Kuule ära saata/ nagu huntki vajalik ökoloogiline tegur mõttmängud/ kahjurõõu tundev teise õnnetuse üle/ ebaviisakas astub bussis meelega teistele jala peale/ oli rõõmus, et sai telekast jälgida Maureri naise nibusid tekitas mõnu/ võttis maast leitud jopi endale, kuna to tundus Ameerika oma olevat
800 antiik filosoofia pahateod, saab pkr;lõpp on õndsaks;pahategude 13saj. tunnistamine. John Locke 1632-1704; Kust me midagi Eesmärgiks koostada Inimesel ei ole inglise filosoof; teame; teame ainult ühiskonnale kaasasündinud teadmisi, poliitik; skeptik. läbi kogemuse; üksteisemõistmise teadvus täitub taju ja platvorm, mida kõik kogemuse läbi; Idee on ühiskonnaliikmed see, millega mõistus aktsepteerivad; vaatlus mõteldes tegeleb. teadmise allikana;
· Kes oleme meie? Kust tuleme ja kuhu läheme? 6. 1) küsimus A: Vaim sekundaarne K: Vaim primaarne 2) küsimus A: Tuleme mullast. K: Jumal lõi. A: Uute ainete ringlusesse. K: Taevasse või põrgusesse, puhastustulle. 7. Objektiivne idealist leiab, et maailm on enamvähem selline nagu me teda tajume. Subjektiivne idealist leiab, et maailm on meie tahte ja kujutluse tulemus. 8. Loogika on õige mõtteline. Loogiline tähendab mõttekohaselt õiget. 9. Skeptik on mõttetark, kes vaatleb ja uurib aga ei otsusta. Skeptitsist on kahtlusemeetodi kasutaja. 10. Tänapäeva stoik on inimene, kes ei lase tunnetel enda üle võimust võtta. Epikuurlane on tänapäeva tähenduses elupõletaja. 11. Sokraatiline meetod on suunata inimesi nii, et nad tuleksid vastates ise tõeni. Efekt on, et inimene areneb. 12. Platon soovitas: sunniviisiliselt omandamisel ei jää teadmine meelde. Tuleb rajada huvile ning lisada mängulisi elemente. On asjalik. 13
küsimusele: moraalilausungeid teevad tõeseks mittenaturaalsed omadused, mis on tunnetatavad intuitiivselt. Mackie veateooria · Inimesed osutavad moraalilausungitega millelegi objektiivselt kehtivale (moraalifaktidele, moraaliomadustele). · Objektiivseid väärtusi ei ole olemas. Kui meile ka tundub vastupidi, siis me lihtsalt eksime. · Me sooritame küll väärtushinnanguid, kuid me ei leia maailmast väärtusi. Mackie kui II järku skeptik · I järku skeptik kahtleb I järku moraaliseisukohtade paikapidavuses. Näiteks vaidleb vastu kõigile ühiskonnas kehtivatele konventsioonidele. Samas võib väita, et nende ekslikkus on objektiivselt kinnitatav. · II järku skeptik kahtleb , kas moraalilausungite paikapidavust saab üldse kuidagi kinnitada või kummutada. Kuid II järku skeptik võib praktikas konventsioonidest ometi kinni pidada! Mackie ei ole subjektivist
80. Google pildiotsing 81. http://images.google.com/images?q=india&rls=com.microsoft:et:IE- SearchBox&oe=UTF-8&sourceid=ie7&rlz=1I7SKPB_en&um=1&ie=UTF- 8&sa=N&hl=et&tab=wi 82. Miksike 83. http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-46-1.htm 84. http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-46-1.htm 85. Ajakirjandus: Postimees 86. http://www.postimees.ee/180804/online_uudised/142157.php 87. geo.ut 88. http://www.geo.ut.ee/inimtool/ained/valisreg.html 89. Skeptik 90. http://www.skeptik.ee/index.php/2008/09/09/indialastest-80-taimetoitlased-vaevalt- kull/ 91. http://et.wikipedia.org/wiki/Mumbai 92. Google Otsing 93. http://www.google.ee/search? hl=et&rlz=1T4SKPB_enEE308EE311&q=Linnastumise+armutu+tempo+tuleb+erilise lt+h%C3%A4sti+v%C3%A4lja %2C+kui+vaadata+linnaelanike+hulga+suurenemise+kiirust.+Kasvu+m %C3%B5%C3%B5detakse+mitte+enam+kuudes+v%C3%B5i+aastates%2C+vaid+p %C3%A4evades+%E2%80%93+linnadesse+kolib+iga+p
Ta on ettevaatlik ja kaalub oma sõnade mõju. Ophelia- Poloniuse tütar ja Hamleti kallim. Sõnakuulelik. Ta on keeldude ja intriigide ohver. Ta ei tohi armastada ja ta ei saa oma isa intriigide eest põgeneda. Nagu Gertrud on ka tema traagiliste sündmuste ohver. Vastupidiselt Gertrudile on Ophelia aga täiesti süütu. Horatio- Hamleti lähedaseim usaldusisik ja sõber. Aus ja otsekohene. Kogu draama ainuke aus inimene. Ta usub oma meeltesse. Skeptik. Tema tasakaalukus ning sisemine harmoonia on kontrastiks Hamleti äkilisusele ning kõhklustele. Ta on rahulik ja hilitsetud. 6. Konflikti teke. Konflikt teoses tekkis sellest, et Claudius mürgitas oma venna. Kuningas Hamlet tuli vaimuna ihukaitsjatele ilmutisena ja teatades Claudiuse teost Hamletile, palus vaim kättemaksu. Hamlet, kes oma isa väga armastas ja lelle (isa vend) põlastas, oli valmis vaimu soovi täitma. 7. Huvitavate mõtetega tsitaadid.
esindajat, rhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondlikesse lbustustesse, ballidesse ja kergetesse armuseiklustesse. Alustades lugemisega, ei suuda keegi arvata selle armastusloo tegelikku kulgu ning lppu. Kik tuli ilmsiks romaani edenedes. Noore mehe ja vaesevitu misapere vanema ttre vaheline armastuslugu on vga omane sellele ajastule- Peterburi restorani-, teatri- ja baarimiljs thelepanu keskpunktis olev Onegin ning maamisa vaikelus elav Tatjana. Pealinnast saabuv tark skeptik, kes ei uskunud armastusse. Ilmselt oli tema usk tapetud pealinna seltskonna kahepalgelisusega, kasuahnuse ning raha kummardamisega. Lapseplvest saati ei olnud Onegin kokku puutunud siira armastusega, vaid pevast peva ninud kalki ja varandusel baseeruvat inimsuhete keeriseid. Kllap oli ka tema sdames peidus hellus, armastus, hoolivus, kuid ta ei saanud seda vlja nidata just elu heaolu prast. Ja saabudes maale oma jrjekordset rahassti pranduse nol ktte saama, vttis vastu noort Oneginit
Verner on vene arst, kes töötab tervisvetel. Ta on kõhn ja nõrga kehaehitusega ning ta üks jalg on teisest lühem. Tal on tohutu pea ning ta juuksed on lühikeseks lõigatud. Ta kannab maitsekaid ja korralikke riideid. Tavaliselt ta naeris oma patsientide üle kuid ta oli suuteline ka kaastundeks. Üks kord ta nuttis sureva soldati juures. Tal on terav keel, temaga vaidlusesse astudes võis inimese maine hullult kahjustada saada. Petsorin arvab, et Verner on skeptik, materialist ja et ta käitub ning räägib poeetiliselt. Ta on materialist, sest ta hoolib ainult oma kasust. Ta osutaks teene enne vaenlasele kui sõbrale, sest see tähendaks heateo müümist. Verner oli ka Petsorini vestluskaaslane. Nad ei vaielnud kunagi, sest nad teadsid, mida nad mõtlevad ning vaidlemine oli mõttetu. Petsorini sekundandiks duellis sai Verner, ta nõudis, et asi toimuks võimalikult salaja. Kuigi Petsorin ei kutsunud teda sõbraks
epistemoloogiline aspekt ütleb, et sellistest erilistest entiteetidest, omadustest ja suhetest teadasaamiseks peaks meil olema mingi eriline moraalse taju üksus (moraalimeel) või intuitsioon. 62. Millise argumendiga lükkab Mackie tagasi süüdistuse, et tema objektiivsete väärtuste eksistentsi eitamine tooks kaasa moraali täieliku hülgamise? Selgita, mida mõtleb Mackie II järku skeptitsismi all. I järku skeptik kahtleb I järku moraaliseisukohtade paikapidavuses. Näiteks vaidleb vastu kõigile ühiskonnas kehtivatele konventsioonidele. Samas võib väita, et nende ekslikkus on objektiivselt kinnitatav. II järku skeptik kahtleb , kas moraalilausungite paikapidavust saab üldse kuidagi kinnitada või kummutada. Kuid II järku skeptik võib praktikas konventsioonidest ometi kinni pidada!
epistemoloogiline aspekt ütleb, et sellistest erilistest entiteetidest, omadustest ja suhetest teadasaamiseks peaks meil olema mingi eriline moraalse taju üksus (moraalimeel) või intuitsioon. 62. Millise argumendiga lükkab Mackie tagasi süüdistuse, et tema objektiivsete väärtuste eksistentsi eitamine tooks kaasa moraali täieliku hülgamise? Selgita, mida mõtleb Mackie II järku skeptitsismi all. I järku skeptik kahtleb I järku moraaliseisukohtade paikapidavuses. Näiteks vaidleb vastu kõigile ühiskonnas kehtivatele konventsioonidele. Samas võib väita, et nende ekslikkus on objektiivselt kinnitatav. II järku skeptik kahtleb , kas moraalilausungite paikapidavust saab üldse kuidagi kinnitada või kummutada. Kuid II järku skeptik võib praktikas konventsioonidest ometi kinni pidada!
järeldudes üksteisest, ning kogu saladus seisneb vaid selles, et alustada kõige esimestest ja lihtsamatest, minnes neist samm-sammult kaugemate ja keerulisemate poole" D. süstemaatilisel kahtlusel ei ole mingeid piire see hõlmab kõike ja ükskõik mida. See on teoreetiline, sest loomulikult ei saa me oma praktilises ja igapäevases elus ning toimingutes kogu aeg kahelda. D. ei ole skeptik, sest skeptikute jaoks oli kõiges kahtlemine nende uurimustöö tulemus ja lõpp, aga D.-le on kõiges kahtlemine uurimustöö algus ja eelduseks. Erinevatel meelteandmetel põhinev teadmine on alati ebakindel, sest tekivad erinevad tajumisvead või illusioonid (nt. see üldlevinud näide veega täidetud klaas ja kui panna sinna lusikas, siis lusikavars murdub või et tähed taevas näivad meile väikestena). Ehkki D
Mina pean Puskini üheks olulisemaiks teoseiks ,,Jevgeni Oneginit". Teoses on palju vihjeid alajoosündmustele, autori eluseikadele, teistele kirjandusteostele. Kõige ootamatum on see, et teosel puudub lõpp. Autor jätab tegevuse pooleli kulminatsioonis. Onegin teeb värssromaanis totaalse muutumise, algselt elupõletajaist naistemehest saab õnne ja armastuse eest võitlev mees. Peategelaste karakterid on suuresti kontrastsed. Onegin on skeptik, pettunud, Lenski vastupidiselt entusiastlik, naiivne. Ka õed Olga ja Tatjana on erinevad. Esimene lõbus, teine vaikne ja rahulik. Lermontovi tähtsamaiks teoseiks pean ,,Meie aja kangelast". Peategelasele Petsornile antakse kõik tolle ajastu sotsiaalse ümbruskonna tüüpilised iseloomujooned. Autor on objektiivne jutustaja. Petsorin möödub lugeja silme ees paljudes hinnangutes ja konfliktides. Lermontov toob kesksele kohale ,,oma aja kangelase", haige ajastu poja Petsorini
See võimaldab teha nende loetelude ja ülevaadete põhjal tulevikus õigeid, deduktiivseid järeldusi. See tähendab, et kui oleme midagi tunnetanud, siis lähtudes mõistusest, on võimalik mingist lähtealusest jõuda tõeni. 3) Selleks, et mõelda, et kõik on väär ja ühtegi asja ei eksisteeri, peab ju keegi mõtlema ja mõtlemine eeldab inimese enda eksisteerimist. Kuna tõde ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on niivõrd kindel, et ükski skeptik ei suudaks seda kõigutada, siis järeldub sellest, et inimene on olemas. Teiseks väidab Descartes, et kuna ta kahtleb teiste asjade tões, siis on ta kindlalt olemas: et uurida, kas teised asjad on olemas, peab neid millegagi võrdlema, selleks millekski sobib inimene ise. Kui teda ennast ei eksisteeriks, ei tekiks tal kahtlustki, et teised asjad pole tõde. Ja vastupidi, kui ta oleks loobunud
ta arvates hing ilma igasuguste ideedeta, vastsündinu hinge võrdles ta puhta paberilehega. Kogemuse allikaid on 2: aistingud ja reflektsioon. Samuti kõneleb ta lihtideedest ja liitideedest. Locki järgi on olemas intuitiivne tunnetus, tõestav tunnetus ja meeleline tunnetus. Kõike ei ole võimalik tunnetada, sellisel juhul aitab meid otsustusvõime. PÜHA AUGUSTINUS Elas 4- 5 sajand.Sündis Hippo linnas.Viis platonismi ja ristiusu kokku- dualist. Algselt oli skeptik. 410- vandaalid põletasid maha Rooma linna. Augustinus kirjutas raamatu Jumalariigist. St 2 riiki, üks nähtav ja teine mitte nähtav ehk kujutletav. Kirjutas autobiograafia- elulugu. Ta uskus predestinatsiooni ehk ettemääratusse. PIERRE ABELARD Elas 11- 12 sajand. Oli monist ja nominalist. Toetus Aristotelese filosoofiale. AQUINO THOMAS Elas 13 sajandil. Ta oli monist. Ta rajas tomismi, mis pidi ühendama Aristotelese filosoofia katoliku katoliikliku õpetusega
Atomos- jagamatu Maailm koosneb jagamatutest osakestest. Atomismi rajaja Leokippos. Tema õpilane oli Demokritos. Demokritos leiab, et igal asjal on põhjus. Iga asi on põhjustatud e determineeritud. Oma vaadetelt oli demokraat. Leiab, et parem on olla kasvõi vaene demokraat ühiskonnas, kui olla rikas ebademokraatlikus. ,,See kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda ka ennast". M.T.Cicero- filosoof. Tunetus õpetuses oli skeptik. Oli kahtleja ja stoik. Tuntud teos ,,De Oratore". See oli kõnemehest. Neoplatonism-esindaja Plotinos. Rääkis, et on 2 maailma: ideede maailm ja meeleline maailm. KESKAEG Platonism- hinge surematus Nietsze- saksa 11. sajandi lõpu mõtleja. ,,Kristlus- see on pööbli platonism". Pööbel- alamrahvas Stoitsism-surmaks valmis olemine Keskaja filosoofia seotus religiooniga: 1) teotsentrism- jumala kesksus 2 )kreatsionism-jumal on kõige looja, lõi ei millestki ja loomingu tipuks on inimene.
2.Tekkisid uued kultuurid ja teaduskeskused. Al. I tõus. Aleksandria linn Egiptuses. Roodose koloss. 3.Muutub kreeklaste enesemääramine. Kreeklased identifitseerisid ennas ennem oma linna järgi, nüüd helleniidena e kreeklastena. 4.Levib kosmopolitism enda maailma kodanikuna tunnetamine. HEL. KREEKA 3 PÕHILIST VOORU, FIL STRUKTUUR: 1. Skeptisism-kahtlemise fil. Pyrrhon- liider. Kunagi ei saa midagi hindat väita, kuna igale väitele võib leida vastuväit.Skeptik ei eita ega väita.Keskus on Platoni akadeemia.Akadeemiline skepsus täh põhjalik uurimine. 2. vool Atomism uue (teise) laine. Erines, aatomide liikumise põhjuks peeti aatomi sisemine põhjus, oma raskuse tõttu. 3. Hedonistlik moraal moraal, mis on suunatud lõbule ja naudingule. Leidsid, et siis on in vaba, kui naudib elu. Epikuros rajas epikurismi.Pärit Saamuse saarelt. Rajas oma õppeasutuse Epikurose aed.Füüsika pinnas aias, loogika-tara, eetika-viljad.3
puudub selge kompositsioon- viimast asendavad assotsiatsioonid, tagasipöördumised, kordamised, ümberütlemised, hüpped ühelt teemalt teisele, laused on lõpetamata, esineb grammatika vigu, luules sai tähtsaks intonatsioon, rõhk, pausid; loodi uusi metafoore, sõnu. Muutus kirjanduse aine modernismis kadus ära arvamus et kirjanik suudab oma tekstiga tõde maailma kohta peegeldada, ja seda isegi paremaks teha. Kirjanik oli elutundelt iroonik ja skeptik, küsimuste esitaja, tal puudusid kindlad seisukohad maailma suhtes, ta ei uskunud ühestesse seletustesse Kirjaniku ja lugeja vahekord lugeja ei tea mis teda ees ootab, tekst oli mõeldud neile kes suutsid seda mõista Teksti ja lugeja vahekord lugeja muutus senisest enam kaasautoriks, kuna ta hakkas ise tekstiga mängima, reeglitest aru saama. Virginia Woolf-> ,,Jacobi tuba" James Joyce-> (1882-1941)Dublin ,,Finnegans Wake" Franz Kafka-> /1883-1924) Praha, ,,Ameerika"
vaatas naisi läbi puuri või klaasi, sest kartis, et mehed kleepuvad nagu kärbsepaber – piilus oma pikksilmaga öösiti vastasmaja aknaid,leevendas temas üksildust/ tundis huvi grupiseksi ja loomaorgia vastu/ polnud näinud ühtegi imikut/ kolmkümmend aastat olnud ilma juusteta/ ei usaldanud linnaloomi peale tõukoerte/ ei armasta inimesi, kes tallavad muru ega kasuta kõnniteed/ skeptik inimeste suhtes/ usub, et terve inimtõug on kõlbatu/ põlgas joodikuid – ei pea neid inimesteks – tuleks Kuule ära saata/ nagu huntki vajalik ökoloogiline tegur – mõttmängud/ kahjurõõu tundev teise õnnetuse üle/ ebaviisakas – astub bussis meelega teistele jala peale/ oli rõõmus, et sai telekast jälgida Maureri nais. elas samas majas Eeroga, armastas vahel jalutada linnast välja,vaadata puid,armastas värsket õhku
Kuulus gnostiliste õpetuste hulka, seal olid mingi spekulatsioonid, kus maailm on vaimsete printsiipide vahel ära jagatud, nähti , et jumal ja kurjus on võrdväärsed jõud ja nii nagu jumal on üks ürgprintsiip nii ka kurjus. Kurjus piirab jumalat. Selle sees hakkab teda väga paeluma kurjuse probleem. Mõnda aega õpetab Kartaagos ja tüdineb sellest elust ja läheb Rooma ja seal edasi Milaanosse ja teenis leiba retoorika õpetajana. Alguses saab temast skeptik jas isi ta läheb tänu uusplatonismile sellest välja. Tema arusaama kohaselt Platonistid nägid küll tõde, aga nägid seda eemalseisvana liikumatuna muutumatuna, kuid samas nad ei jõudnud sellele tõele lähedale, nende jaoks tõde oligi kauge. Jõuab alles tõeni oma arust, kui temast saab kristlane. 387 kui ta 33 aastane saab. See mis andis talle viimse tõuke , et pöörduda kristlaseks, aandis mingi RM 13:13???????? Pärast
Täideviimise ekstsess- kuriteo plaani yletamine. Kui keegi kihutab et anna peksa, aga peksa peksab nii kaua et tapab, siis kihutaja vastutab peksmise eest ja peksja tapmise eest. Eriline isikutunnus- nt korduvus, nt kuriteo toime panemine vähemalt teistkorda on raskendav asjaolu. Ja vastutab ainult see kellel see isikutunnus on, kes varastab esimest korda, siis temale see ei kehti, mis sellest et koos panid toime kuriteo. Tõsine skeptik Pyrrhos ja tema õpetaja jalutasid soos, sõid murakaid ning filosofeerisid. Järsku õpetaja komistas ja kukkus mülkasse. Pyrrhos tõsise skeptikuna vaatas õpetaja surmahirmus rabelemist pealt ja kahtles: „Võta sa nüid kinni – kukkus ta mülkasse või mitte, on ta surmaohus või mitte?” Õpetaja uppus. Kas Pyrrhos pani toime kuriteo? §124 OK: eluohtlik seisund + abi andmata jätmine + ennast ohtu seadmata+ õnnetus/ üldine oht+ abiandmise võimalikkus OLEMAS
Täideviimise ekstsess- kuriteo plaani yletamine. Kui keegi kihutab et anna peksa, aga peksa peksab nii kaua et tapab, siis kihutaja vastutab peksmise eest ja peksja tapmise eest. Eriline isikutunnus- nt korduvus, nt kuriteo toime panemine vähemalt teistkorda on raskendav asjaolu. Ja vastutab ainult see kellel see isikutunnus on, kes varastab esimest korda, siis temale see ei kehti, mis sellest et koos panid toime kuriteo. Tõsine skeptik Pyrrhos ja tema õpetaja jalutasid soos, sõid murakaid ning filosofeerisid. Järsku õpetaja komistas ja kukkus mülkasse. Pyrrhos tõsise skeptikuna vaatas õpetaja surmahirmus rabelemist pealt ja kahtles: ,,Võta sa nüid kinni kukkus ta mülkasse või mitte, on ta surmaohus või mitte?" Õpetaja uppus. Kas Pyrrhos pani toime kuriteo? §124 OK: eluohtlik seisund + abi andmata jätmine + ennast ohtu seadmata+ õnnetus/ üldine oht+ abiandmise võimalikkus OLEMAS
oma lastes edasi elama/ erutub kõpskingade klõbinale/ vanapoiss – tegi putru endale mitmeks päevaks ette, keegi ei seganud teda/ vaatas naisi läbi puuri või klaasi, sest kartis, et mehed kleepuvad nagu kärbsepaber – piilus oma pikksilmaga öösiti vastasmaja aknaid/ tundis huvi grupiseksi ja loomaorgia vastu/ polnud näinud ühtegi imikut/ kolmkümmend aastat olnud ilma juusteta/ ei usaldanud linnaloomi peale tõukoerte/ ei armasta inimesi, kes tallavad muru ega kasuta kõnniteed/ skeptik inimeste suhtes/ usub, et terve inimtõug on kõlbatu/ põlgas joodikuid – ei pea neid inimesteks – tuleks Kuule ära saata/ nagu huntki vajalik ökoloogiline tegur – mõttmängud/ kahjurõõu tundev teise õnnetuse üle/ ebaviisakas – astub bussis meelega teistele jala peale/ oli rõõmus, et sai telekast jälgida Maureri naise nibusid – tekitas mõnu/ võttis maast leitud jopi endale, kuna to tundus Ameerika oma olevat
klõbinale/ vanapoiss tegi putru endale mitmeks päevaks ette, keegi ei seganud teda/ vaatas naisi läbi puuri või klaasi, sest kartis, et mehed kleepuvad nagu kärbsepaber piilus oma pikksilmaga öösiti vastasmaja aknaid/ tundis huvi grupiseksi ja loomaorgia vastu/ polnud näinud ühtegi imikut/ kolmkümmend aastat olnud ilma juusteta/ ei usaldanud linnaloomi peale tõukoerte/ ei armasta inimesi, kes tallavad muru ega kasuta kõnniteed/ skeptik inimeste suhtes/ usub, et terve inimtõug on kõlbatu/ põlgas joodikuid ei pea neid inimesteks tuleks Kuule ära saata/ nagu huntki vajalik ökoloogiline tegur mõttmängud/ kahjurõõu tundev teise õnnetuse üle/ ebaviisakas astub bussis meelega teistele jala peale/ oli rõõmus, et sai telekast jälgida Maureri naise nibusid tekitas mõnu/ võttis maast leitud jopi endale, kuna to tundus Ameerika oma olevat
Empedoklesega tuld (tetraeeder), maad (kubus), õhku · Ainesidemos Knossosest (oktaeeder) ja vett (ikosaeeder). · Arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on · SKEPSIS maailma aluseks. · Sõna skepsis tähendab "uurimist" või "proovimist". · Kui arv on maailma olemus, siis peab olema ka kõik · Skeptik on kahtleja, kes peab tõelist tunnetust võimatuks. matemaatiliselt väljendatav. Ta ei soovi end siduda ühegi arvamusega. · Ta püüab uurida kõiki võimalusi ja kaaluda kõiki poolt ja · Ta on esimene kreeka filosoof, kes asetab tõelise vastuargumente. olemuse loodusest sealpoolsusse (Jenseits der Natur). · Skeptik ei usu kindla tulemuse võimalusse.
koosneb osakestest. Boyle oli esimene, kes koostas klaasist otsast kinni joodetud termomeetri. Ta tegeles küllalki palju ka keemiavaldkonnas. Ta oli esimene, kes hakkas teadlikult (süstemaatiliselt) määrama happelist, neutraalset, aluselist, kasutades värvusindikaatoreid. Tema eesmärk keemiaga tegelemisel oli üldise filosoofilise pildi loomisel. Mõtiskles palju elementide üle. Üks tema olulisemaid teoseid on ,,Skeptiline keemik" (,,Keemik skeptik"), mis ilmus 1661. See ilmus vestlusena (neli inimest vestlesid ja arutlesid). 1)Paracelsus 2)Neutraalne vaatleja 3)Boyle ise 4)Aristoteles · Kas tuli on analüsaator? Tules ained lagunevad · Kas põlemisel tekkivad saadused on elemendid? · Kas elemente võib olla 3,4,5... või mitu? · Kas on olemas sellised elemendid nagu sool, väävel, elavhõbe? · Kas elemente on üldse olemas? Tema andis elemendi definitsiooni (mis meile küll mitte midagi ei anna). Element on
rahvakirjanik saanud, mille peale Eero solvus, armastas maailma rohkem siis, kui ta seda ei näinud, leidis et raske aega veeta, pole midagi, unistas paremast maailmast, talvest - Augusti arvates kajakas tasakaalust välja viidud liik nagu inimenegi, mere kohal lendamise asemel tiirlesid linnas prügikastide ümber ja akende taga - Augustile ei meeldinud inimesed, kes kõndisid väljaspool teeradu, skeptik inimeste suhtes, oli veendunud, et kunagi tuleb inimestele kättemaks - Ahjualused ehk inimtõud kes öösel tänavatele ilmusid, ronisid alles pimedas välja, ilusaid inimesi vähe, räpased tänavad, poe juures juba päeval joodikud, kes viivad taarat, suures koguses alkoholipudeleid - Augusti idee rajada inimestele taevasse kodud, et ülerahvastust vähendada ja maailma ruumi juurde teha - Arutles inimese üle, milline on, kuhu kuulub, mida suudab teha jms
on seda raske kindlalt määratleda. Autor küllalt sageli kujutanud oma elu, ajastu kohta haruldus selline terviklikkus. Lugejale sisendatakse mõtet, et teose autor jäänukski hukatusse, kui Jumal poleks halastanud. Eluloolisi seiku mainitakse üksnes selleks, et juhtmõte veenvamalt mõjuks. Amfiteatrite kirjeldus on elav ja haarav, et väljendada lugejale tagamõtet. Augustinuse jaoks tähendas Tõde ülimat. Autoris esinesid läbisegi ratsionalist, müstik, skeptik, dogmaatik, meelas inimene ja askeet. Nende esinemine ühes inimeses põhjustaski kõhklusi ja kahtlusi teose üks ühes mõistmises. Autor kutseline retoorikaõpetaja. Loomulikle otsesõnalisusele eelistati leidlikku kaudeütlemist, sõnaohtrust. Autor on oma teosegi kohta öelnud, et ebaselguse tõttu on see teos talle endalegi vaevu arusaadav. 18. Renesanssi üldiseloomustus ( ajaline piiritus, uue inimese kontseptsioon)
Uuris vaakumit füüsika ühes teadusharus. Leiutas kompressori, et saavutada vaakumit. Tõestas ära katseliselt vaakumi olemuse. Leiutas esimese elektrostaatilise generaatori. Robert Boyle (25. jaanuar 1627 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid. Oli keemia kui katselise teaduse rajajaid. Ta tõi eksperimendi füüsikas ja keemias aukohale. Kvalitatiivne keemiline analüüs. Oma tähtsaimas raamatus "Keemik-skeptik" (1661) võttis ta kasutusele keemilise elemendi mõiste.Ta käsitles elementi kõikide kehade lihtsaima algena, millest koosnevad keerulisemad kehad ja milleks need lõppkokkuvõttes jälle lagunevad. Uurides õhu ruumala sõltuvust rõhust, avastas ta 1660 seaduse, mida tänapäeval tuntakse Boyle'i-Mariotte'i seadusena. Robert Boyle oli Londoni Kuningliku Seltsi üks asutajaid ja president. Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31
annaabi.ee 
