paljuks ja see on ohtik. Tavalise tuumapommi lõhkejõud oli tegelikult väike, ainult paar protsenti tuumapommi võimsusest kulus plahvatusele. Ülejäänud tuumaosakesed kadusid ahelreaktsiooni käigus laiali. Termotuumapommidel hakkasid kerged tuumad ühinema ning plahvatusel eralduv energia suurenes. Selleks reaktsiooniks oli vaja väga kõrget temepratuuri (ca 10-100 miljonit kraadi) selliseid reaktioone nimetakse termotuumareaktsioonideks. (Loide) Esimene termotuumapomm plahvatas 1. november 1952. Seda pommi katsetas USA (Nov. 1, 1952 | First Hydrogen Bomb Test, 2011). Vesinikupommi on maailmas katsetanud ainult kuus riiki: Venemaa, USA, Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa ning India. (Vaher, 2012) 1.2 Neutronipomm Erinevalt vesinikupommist on neutronipomm väikese võimsusega tuumarelv. Neutronpommi ametlik nimetus on suurendatud kiirgusjõuga relv. Pommi idee on tappa kõik elusolev,
Das Referat Die Hauptsadt der BRD Berlin Piia Laan Klasse 8 Hauptschule von Kivi-Vigala 11.10.2008 Deutschlehrerin: Frau Loide Enni Inhaltsverzeichnis 1. Berlin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2. Der Deutsche Reichstag . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3. Das Brandenburger Tor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 4. Die Quadriga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 5. Der Fernsehsturm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
energiakulu iseloomustava suuruse nn ainevahetusliku erivõimsuse, mis iseloomustab ajaühikus tehtavad energiat. Inimese anivahetuslik erivõimsus on rasket füüsilist tööd tehes 300 kcal/m2h ja nendel sõduritel vees lõdisedes 250 kcal/m2h kuhu lisandub omakorda veel see energia, mis kulub keha temperatuuri säilitamisele.(Loide, K.-R. 1998. ,,Füüsika I". Tartu. KÜÕ Kõrgem Sõjakool.) Võimalikud lahendused: Minu esimene näpunäide oleks: arvatakse küll, et alkohol aitab külma vastu, kuid tegelikkuses on alkoholi teooria järgmine ta tegitab kyll alguses sooja olemise tunde, kuna alkohol paneb vereringe kiiremini liikuma, aga sellega ta kulutab ära jälle
Lihula Gümnaasium MATSALU LAHT referaat Koostaja : Andra-Liis Junker Juhendaja : Marje Loide Saastna 2012 Sisukord Matsalu looduse uurimisloost...................................................................................................3 Matsalu lahe kirjeldus...............................................................................................................4 Matsalu lahe veetaimestik..
Lihula Gümnaasium Referaat Ramsari konventsioon Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala.................lk 4 Muraka looduskaitseala..............lk 4 Nigula looduskaitseala...............
· Ainsaar, S. (2003). Reaktiivmootoreist ja liikumisest üldse, (3.detsember 2010) http://web.zone.ee/siimuleht/kirjutised/reaktiivmootoritest.pdf · Reaktiivmootorite ehitus: http://www.coptercam.ee/mudellend/8_valismudelid_7.htm http://www.coptercam.ee/mudellend/8_valismudelid_7.htm · Tiigisoon, K. (august 2008). Vilistav lugu. Tehnikamaailm (3.detsember 2010) http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2008/08/?headerID=1372 · Loide, R.- K. (2004). Ülikiire lennuk. Horisont 3/2004 (3.detsember 2010) http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel265_256.html · Joonised: 1) Joonis 1: http://www.coptercam.ee/mudellend/8_valismudelid_7.htm 2) Joonis 2: http://www.coptercam.ee/mudellend/8_valismudelid_7.htm · Pilt 1: http://symonsez.wordpress.com/2010/04/13/the-explosion-that-brought-failure- success-and-fame/ · Pilt 2: http://sites.google.com/site/mnacllc/thecolumbusspaceshuttle
Lihula Gümnaasium Inimese põlvnemine Referaat Koostaja:Kai Mänd Juhendaja: Marje Loide Lihula 2010 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Inimliik ja selle vanus........................................................................................4-5 Inimlaadsete sugupuu ...............................
’’ Leelo Tungal on nii viljakas kirjanik, et tema teoste puhul jääb avastamisrõõmu küllaga nii mulle kui teistelegi. 11 Kasutatud kirjandus 1. Uhtjärv, Siim http://tungal.weebly.com/elulugu.html 17.03.2017 2. Eesti Lastekirjanduse Keskus. Leelo Tungal http://www.elk.ee/?profile=leelo-tungal 16.03.2017 3. Loide, Kertu. Ernits, Ruut. 26.05.2015 http://menu.err.ee/285240/kuula-kuidas-kolab- eurovisiooni-voidulugu-eesti-keeles 29.03.2017 4. Score. https://luuletused.score.ee/Leelo%20tungal 21.03.2017 5. Eesti Rahvuskultuuri Fond. Leelo Tungal http://www.erkf.ee/meist/noukogu/leelo-tungal 20.03.2017 6. Leelo Tungla elulugu ja looming https://sorimistore.wordpress.com/kirjanikud- 2/kirjanikud/leelo-tungal/ 22.03.2017 7. Tungal. Jutustus. Avita. Tallinn ’’Varesele valu’’ 2002 8. Tungal
töövõimelisemad. Peale lõunasööki algab suur seedimisprotsess, mille käigus keha tunneb vajadust puhata. 4.1 Kas noored suudavad ennast hommikul vara vaimselt pingutada? Sellele küsimusele ei ole võimalik üheselt vastata, lähtuda tuleb inimeste individuaalsetest erinevustest. Varasemalt on kirjeldatud nn hommiku- ja õhtulapsi, kellest esimesed ärkavad vara, on puhanud ja erksad ning avatud uutele väljakutsetele, viimaseid kirjeldatakse hommikul kui loide ning neid iseloomustavad voodist tõusmise raskused, nende aktiivne päevaosa lükkub pealelõunasele ajale. On tehtud mitmeid uuringuid ja proovitud leida seoseid tundide aja ja laste aktiivsuse vahel. Käesolevalt on leitud, et kõige aktiivsem on õpilase suutlikkus teises tunnis, eriti kolmapäeviti ja teisipäeviti. 4.2 Mida arvavad vanemad nii varajasest ärkamisest? Vanemate vastused kalduvad olema kahes äärmuses, millest üks on “Jah, see on normaalne
harimine, samas kui Gk mullale on parim valik metsastamine või rohumaa rajamine. 29 Kasutatud kirjandus 1. Astover, A. Kõlli, R. Kukk, L. Tamm, I. Tartumaa maaressurss. http://www.tas.ee/files/Tartu_maaressurss_loplik.pdf 25.09.2015 2. Astover, A. Ilumäe, E. Kanger, J. Kevvai, L. Kevvai, T. Kärblane, H. Lauringson, E. Loide, V. Rooma, L. Sepp, K. Talgre, L. Tamm, U. 2014. Väetamise ABC. Saku, 50 lk. 3. Astover, A. Kõlli, R. Leedu, E. Reintam, E. 2013. Muldade väliuurimine Tartu, 70 lk. 4. Astover, A. Kõlli, R. Leedu, E. Reintam, E. Roostalu, H. 2012. Mullateadus. Tartu, 486 lk. 5. Astover, A. Tehnogenne erosioon. http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/erosioon/tehnogeenne- erosioon#.VgWFM5cqcrg 25.09.2015 6. Aunap, R
Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 19...20 14. Kuldkepp, P. Väetussüsteemi koostamine talule. EPMÜ. Tartu 1994. 19 lk. 15. Kuldkepp, P., Roostalu, H. Kartuli väetamine. Koost. Jõudu, J. Kartulikasvatus. EV Põllumajandusministeerium. EPMÜ. Tartu 2002. lk. 147...180 16. Kuldkepp, P./Koost./ Väetised ja nende kasutamine. Teatmik. Tallinn 1992. 91 lk. 17. Kärblane, H./Koost./ Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. EV Põllumajandusministeerium. Tallinn, 1996. 18. Loide, V. Test-uuring Eesti põllumuldade agrokeemiliste omaduste seisundist ja täiendavaid andmeid väetistarbest. Vaadatud aadressil: http://www.pmk.agri.ee/est/index.php?sid=76&mid=66 19. Nurmekivi, H. Mõistete seletusi. Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 7...8 20. Olausson, I. Kompost. Kirjastus Tänapäev. 2005. 101 lk 21. Põldma, P. Väetamise mõju köögiviljade saagikusele ja saagi kvaliteedile. Katsetöö aruanne. 6 lk 22. Põllumehe käsiraamat
tee 15 - 234 620 4434 Piret Puusemp V 410 Piret Tiigimägi Akad.tee 15 620 4443 Priit Kogerman Akad.tee 15-234 620 4337 Priit Pruunsild Akad.tee 15-241 620 4444 Raavo Josepson II 106 620 3008 Raivo Vilu Akad.tee 15 - 258 620 2804 Reet Järving Akad.tee 15 - 316 620 4388 Reet Rumvolt Akad.tee 15 - 217 620 4430 Regina Saar Akad.tee 15-256 Rein-Karl Loide II 122 620 3007 Richard Tamme Akad.tee 15 - 231 620 4442 Riina Aav Akad.tee 15-424 620 4365 Robert Tsanev Akad.tee 15 - 235 620 4435 Sergei Tisler Akad.tee 15A-201 620 4084 Sergei Žari Akad.tee 15-428 620 4372 Signe Nõu Akad.tee 15 - 219 620 4420 Sirje Link IV 208 620 2997 Sirje Rüütel Boudinot Akad.tee 15 - 256 620 4430
Me austame. Me austame iseennast. (P.-E. Rummo, katkend "Pseudopuse" finaalist) 2001 2 Kokku kirjutanud: Kristiina Kompus (38, 39) Laura Kuusk (42, 43, 45) Eva Kübar (7-10) Auli Kütt (2, 12-18, 20-24, 29-35, 47, 54) Eva Lepik (1-6, 11, 12, 15-17, 19, 25-30, 32-37, 47, 54) Andres Lundalin (40, 41, 46, 55-57) Riin Magnus (44, 48, 51, 53) Maarja Põld (49, 50, 52, 58) Vastutav toimetaja: Eva Lepik Tehniline toimetus ja kujundus: Auli Kütt ja Janno Loide 3 KULTUURILUGU I (VANA-KREEKA KULTUUR) 1. Vana-Kreeka eelajalugu (eelkreeka, varahellase ajajärk) a) Mandri-Kreeka. Elanike etniline kuuluvus ebaselge, neid on nimetatud pelasgideks, kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele
üldrelatiivsusteooriale, mis vaatleb ka mitteinertsiaalseid taustsüsteeme (a const). Relatiivsusteooria kohaselt näitab kosmoses ringi kihutanud kell vähem (seal on aeg kulgenud aeglasemalt). Ka kehade pikkused olenevad sellest, kas see liigub või ei. See tähendab, et erinevate vaatlejate jaoks võivad pikkused olla erinevad. (Vt. R. March. Füüsika võlu. Ilmamaa, 2000; J. Heidemann, N. Pranzos, H. Reeves, A. Vidal-Madjar. Kas me oleme üksi universumis? Olion, 2001; R.- K. Loide. Sissejuhatus kvantmehaanikasse. Avita, 2007). Relatiivsusteooria tugineb kahele postulaadile: 1) Kõik taustsüsteemid on samaväärsed (relatiivsusprintsiip). Füüsikaliste suuruste (kiirus, pikkus, aeg, mass jne) väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ning ükski vaatleja pole eelistatud. Pole olemas nn "õiget taustsüsteemi". Kui inimene istub sõitvas rongis, on ta selle suhtes paigal, aga maapinna suhtes ta liigub
tee 15 - 234 620 4434 Piret Puusemp V 410 Piret Tiigimägi Akad.tee 15 620 4443 Priit Kogerman Akad.tee 15-234 620 4337 Priit Pruunsild Akad.tee 15-241 620 4444 Raavo Josepson II 106 620 3008 Raivo Vilu Akad.tee 15 - 258 620 2804 Reet Järving Akad.tee 15 - 316 620 4388 Reet Rumvolt Akad.tee 15 - 217 620 4430 Regina Saar Akad.tee 15-256 Rein-Karl Loide II 122 620 3007 Richard Tamme Akad.tee 15 - 231 620 4442 Riina Aav Akad.tee 15-424 620 4365 Robert Tsanev Akad.tee 15 - 235 620 4435 Sergei Tisler Akad.tee 15A-201 620 4084 Sergei Zari Akad.tee 15-428 620 4372 Signe Nõu Akad.tee 15 - 219 620 4420 Sirje Link IV 208 620 2997 Sirje Rüütel Boudinot Akad.tee 15 - 256 620 4430
( tihti lõputu ) siinuselise laine superpositsiooni. Just ruumis liikuvat osakest võibki selline lokali- seeritut lainet ehk lainepaketti kujutada. Laine rühmakiirus annab levimiskiiruse järgmiselt: Relatiivsusteooriast on teada energia, massi ja impulsi vahelist seost: Ja siin ongi näha seda, et de`Broglie osakese rühmakiirus on võrdne osakese tegeliku liikumiskii- rusega v: Nendest võrranditest järeldub selgesti see, et osakese kirjeldamine lainena on võimalik. ( Loide 2007, 25-26 ). Lainetel on palju seaduspärasusi, mis kanduvad üle ka siis osakestele. Eelnevalt vaatasime pikalt osakeste difraktsiooni- ja inteferentsinähtusi. Kuid need pole kaugeltki ainsad efektid, mis osakestel esinevad. Näiteks on teada seda, et statsionaarsetele orbiitidele mahub ainult täisarv elektronlaineid. Võtame näiteks mõne suvalise vesinikuaatomi statsionaarse orbiidi raadiusega r. Arvutame välja lainepikkuse ja ringjoone suhte:
( tihti lõputu ) siinuselise laine superpositsiooni. Just ruumis liikuvat osakest võibki selline lokali- seeritut lainet ehk lainepaketti kujutada. Laine rühmakiirus annab levimiskiiruse järgmiselt: Relatiivsusteooriast on teada energia, massi ja impulsi vahelist seost: Ja siin ongi näha seda, et de`Broglie osakese rühmakiirus on võrdne osakese tegeliku liikumiskii- rusega v: Nendest võrranditest järeldub selgesti see, et osakese kirjeldamine lainena on võimalik. ( Loide 2007, 25-26 ). 1.3.7 Elektronilained vesiniku aatomis On teada seda, et statsionaarsetele orbiitidele mahub ainult täisarv elektronlaineid. Võtame näiteks mõne suvalise vesinikuaatomi statsionaarse orbiidi raadiusega r. Arvutame välja lainepikku- se ja ringjoone suhte: Saadud valem näitab seda, et mitu lainepikkust mahub antud orbiidile. Selleks avaldame raadiu- se Bohri kvanttingimusest: 2r = n = n ( h / mv ) ehk mvr = nh
( tihti lõputu ) siinuselise laine superpositsiooni. Just ruumis liikuvat osakest võibki selline lokali- seeritut lainet ehk lainepaketti kujutada. Laine rühmakiirus annab levimiskiiruse järgmiselt: Relatiivsusteooriast on teada energia, massi ja impulsi vahelist seost: Ja siin ongi näha seda, et de`Broglie osakese rühmakiirus on võrdne osakese tegeliku liikumiskii- rusega v: Nendest võrranditest järeldub selgesti see, et osakese kirjeldamine lainena on võimalik. ( Loide 95 2007, 25-26 ). Lainetel on palju seaduspärasusi, mis kanduvad üle ka siis osakestele. Eelnevalt vaatasime pikalt osakeste difraktsiooni- ja inteferentsinähtusi. Kuid need pole kaugeltki ainsad efektid, mis osakestel esinevad. Näiteks on teada seda, et statsionaarsetele orbiitidele mahub ainult täisarv elektronlaineid. Võtame näiteks mõne suvalise vesinikuaatomi statsionaarse orbiidi raadiusega r
annaabi.ee 
