SOKRATES Nimi 12. b klass ELULUGU Elas 490-399 eKr Vana- Kreekas, Ateenas Isa Sophroniskos oli kiviraidur-kujur Ema Phainarete oli ämmaemand 18- aastaselt sai efeebiks 45-aastaselt abiellus Xanthippega Kolm poega: Lamprokles, Sophroniskos ja Menexenos Tagasihoidlik eluviis Pärast abiellumist jätkas filosoofielu Ei võtnud tasu esinemise eest Pidas vaesust ainuõigeks filosoofi jaoks FILOSOOFIA Läheb relativistlike õpetuste vastu Põhiline allikas Platon Filosofeerimise meetod täiesti uudne Lähenes kriitiliselt ja kahtlevalt tavakeele mõistetele Mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." Tunnetusprotsess on lõputu Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast keegi ei tee kurja meelega, vaid teadmatusest (võltsteadmistest) Teadmine-...
selle all kahe roosi vahel liiliaõis. Teine korrus oma eri tasapindadel paiknevate põrandate ja neid ühendavate trepikestega näitab ilmekalt praeguse ühtse hoone koosnemist kolmest eri majast. Suure erkeri kohal asetsevas avaras toas langeb pilk kõigepealt kahele dolomiidist aknasambale 17. sajandist, mis on aga siia paigutatud viimase restaureerimise käigus ega asetsenud algselt Raeapteegis. Teises Raekoja platsi poolses toas seisab kaunilt väljatöötatud aknasammas, kuhu kiviraidur on jäädvustanud Burchartite vapi ja aastaarvu 1663. Ülakorruse ilusaim aknasammas asub aga ühes õuepoolses ruumis. See on kanneleeritud ning soklikaunistuseks on lõvipead ja puuvilja girlandid. Vanim teadaolev kujutis Raeapteegist on Oldekopi õlimaal Raekoja platsist 1800. aastal. Esimesed fotod pärinevad 1889. aastast.
Raevangla Liis Luidalepp ja Jekaterina Bossenko XI.K 18.02.2016 Tallinna raevangla on spetsiaalselt vanglaks püstitatud hilisgooti hoone, mis on ainus omataoline Eestis. Vangla algne rajamine kaob juba 14.sajandi algupoolele, kuid praegusel kohal asub see alates 14.sajandi lõpust. Teada alates 1337 kui raevangla (Domus Tortoris – rahva suus alevilaut). Praeguse ilme sai hoone 1441-1442 aasta ümberehituse käigus, mida juhtisid kiviraidurid Gerke van Helmede (Helmest), Hans Wiborch (Viiburist) ja Hans Howesten (kiviraidur). Samuti toimus ka igal järgneval sajandil ka väiksemaid parandustöid. 18.sajandil kasutati hoonet linna arstikabinetina, vajas põhjalikku remonti. 1832 aastal müüdi hoone eravaldusesse, muutes hoone elamuks ning eravalduses püsis ta 1979 aastani. 1979-1980 aastal restaureeriti hoone Poola firm...
TALLINNA RAEKODA Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegne linnarae residentsiks ehitatud hoone, mida on esimest korda mainitud aastal 1322 consistoriumina, 1372 raekojana. Põhijoontes tänapäevani säilinud ruumijaotuse ning sise- ja välisilme sai raekoda aastatel 1402-04 kiviraidur Ghercke juhtimisel tehtud ümberehitusega. Tallinna raekoda on kahekorruseline paekivist ehitis kõrge sadulkatuse ja kaheksatahulise konsooltorniga. Tornikiivri tippu paigaldati aastal 1530 sõjasulast kujutav tuulelipp “Vana Toomas”. Peafassaadil paiknevad lohepeakujulised veesülitid pärinevad aastast 1627. Raesaal sisustati selle üldilmet tänaseni määravate kunstiteostega 1667 aastal. Ehitis restaureeriti
alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Seda poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Selleks, et surnute hinged end hauakambris hästi tunneksid, kaeti nende seinad piltidega, millel kujutati stseene kambriomaniku igapäevaelust jahiretki, lõbustusi, tantsijaid ja lauljaid, jumalaid, kes surnu hinge kaitsevad ning usutalitlusi.Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidur figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta
Sokrates elas aastatel 469399 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, kes õpetas ja elas Ateenas. SOKRATESE VÄLJANÄGEMINE NING PEREELU: Kreeklaste silmis, kes kehalist ilu kõrgelt hindasid, oli Sokrates inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhu ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku laubaga mees. Tema isa (Sophroniskos) oli kiviraidur-kujur, ema (Phainarete) aga ämmaemand. Räägitakse, et laps, kelle nimeks sai Sokrates, olevat juba esimesel hetkel peale sündi naerma puhkenud. Isa pani talle nime oma vanaisa järgi, sest toogi olevat tähelepanuväärselt rõõmsameelne inimene olnud. Noorena oli Sokrates isale abiks tema kiviraiduriametis. 18-aastaselt kirjutati Sokrates Ateena kodanike nimekirja ja temast sai efeeb ehk tänapäeva mõistes ajateenija sõjaväes. Sokrates näitas end vapra sõjamehena. Sõjaväeteenistusest naastes olid tema isa ja ema palavikku surnud ning tema esimene armastatu Korinna mehele läinud. 45-aas...
individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt. 9. Egiptuse pinnakunsti koloriit ja seal kujutatud stseenid, teemad (vaarao linnujahil, vaarao paadisõidul Niilusel, vaarao kujutamine koos jumalatega Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest kivimitest ja mineraalidest
raames 21. aprillil 1990. Kivil on tekst: ,, Siin Küti talus sündis 12. III 1880 E.V. Kindralmajor Jaan Soots, Tartu rahu allakirjutaja 2. II 1920. tänapäeval on Küti talu maadel ainukt laokile jäänud ruumikas elumaja, kõrvalhoonete varemed ja vohav võsa. Lk 366 kell 11.30 Kristjan Luts ,, Eesti sõjaajaloo teejuht" Vabadusõja mälestusmärk Taageperas Vabadusõja mälestusmärgi valimistas Tõrva kiviraidur Richard Tooming oma kavandi järgi. Sammas avati 2. septembril 1934 ja lõhuti oktoobris 1940. aastaid hiljem toodi kiviraidur Elmar Kingi juurde tahukas langenute nimedega. 1980. aastate lõpus võttis Kingi kohalikega ühendust ja temakt telliti seejärel ka uue monumendi kiviraiumistööd. Sammas taasavati 12. mail 1990. Taastaud sammas on üldvaates sarnane esmasega. Kaheastmelisel alusel paikneb kahejärgulise
755 m kõrguse Monte Titano tipust kaugele kätte paistavad. · Fellini lillepark Vaatamisväärsused · Riiklik Muuseum-(museo di stato).väljapanekud riigi ajaloost,legendidest,arhitektuurist ja kunstist. · San Francessco kirik ja klooster, mis on riigi vanim säilinud kirik aastast 1361. · Köisraudtee-ülevalt San Marinost alla Borgo Maggioresse või tagasi. Püha Marino Legend jutustab ,et üks dalmaatslasest kristlik kiviraidur Marino põgenenud usuliste tagakiusamiste eest Titano mäe koobastesse ja asutanud seal oma kogukonna.Tema järgi nimetati kalju Püha Marino Maaks,millest hiljem sai San Marino. · Siin on laialt levinud ja sügavalt austatud Püha kultus,kes legendi järgi selle riigi asutas. · Püha Marino säilmeid hoitakse vabariigi peakirikus. Püha Marino puhkepaik Rimini kuurort · Rannajoonest vanalinna poole suundudes jäävad
ARTE GÜMNAASIUM Sokrates Referaat Tallinn 2006 1 Sokrates elas 490-399 eKr vana-Kreekas. Talle antakse au kui lääne filosoofia rajajale. Ta sündis ja elas Ateenas, kus ta veetis enamus oma ajast entusiastlikult ,,tarkust taga ajas". Kui ta oli vanemas eas tunti teda kui Kreeka targeimat meest. Arvamused tema kohta jagunesid täpselt kahte leeri. Ühed jumaldasid teda ning nõustusid seisukohtadega nagu näiteks Platon, ning teised kes ei nõustunud ja olid vastu. Vanema mehena sattus ta vastuollu Ateena riigi võimuga ja tal kästi lõpetada rahva ees vaidlused. Tal kästi eemale hoida noortesr aristokraatidest. Samas ta ei teinud keelududest välja vaid jätkas nagu tavaliselt. Lõpuks arreteeriti ta noortele moraalselt laastavate õpetuste jagamise eest. Ta hukati traditsiooni kohaselt ja mõisteti surma mürgi joomise läbi. Talle anti veel teine võimalus, et ta pagentatakse Ateenast. Sokrates uskus aga hoop...
SOKRATES (edaspidi S) 469/470 Ateena- 399 a. e.Kr. Ateena Elulugu: Isa kiviraidur/kujur, ema ämmaemand. Legend räägib, et S oli juba esimesel hetkel pärast sündi naerma puhkenud ja sestap pandi talle vigurvändast vanavanaisa järgi nimeks S. Noorena õppis isa käe all skulptori ametit. 18.a. kirjutati Ateena kodanike nimistusse ja temast sai efeeb- ajateenija sõjaväes, õpiti põhilisi sõdimisoskusi ja teisel aastal mindi juba vajaduse korral lahingusse. S on võtnud osa Poteidaia lahingust 430.eKr.; Delioni ja Amphipolise juures toimunutest Peloponnesose sõja (431-404) esimesel perioodil. Oli hopliit ehk raskelt relvastatud jalaväelane. Võitles vapralt! Ateena tunnustas tema sõdimisoskusi samavõrd (ja võib-olla enamgi kui) filosofeerimisoskusi. Tuli sõjaväeteenistuselt koju: isa ja ema surnud ja tema esimene armastus Korinna oli oma isa mahitusel ja pealekäimisel läinud abikaasaks rikkale mehele. Sellises masendavas seisus kaotas S huvi ka...
Teda peetakse ajaloo isaks. 2) retooriline proosa. 6.7 saj hakkab arenema kõnekunst, mis pärandus hilisemale tsivilisatsioonile. Algne kõnelemiskomme saab alguse tseremooniliste sündmustega. Tihti sõltus kohtuotsus kõnelemisoskusest. Ateenas kujunes demokraatlikul perioodil algeliseks vormiks poliitiline kõne. 3) filosoofiline proosa mõjutas maailma palju. 9. Sokrates sündis Ateenas,kõrgajal,isa oli kiviraidur, ema ämmaemand. Peale kiviraiduriks õppimist saab temast sõdur,3lahingut, peale seda leidis uue naise Xantippe. meieni jõuavad tema jutud Platonilt. Läänefilosoofia isa kuigi ta pole esimene filosoofiline mõtleja, kuid ta mõtleb teistmoodi, nii nagu hakkab ka mõtlema euroopa tsivilisatsioon. Sokrates tegeles peamiselt inimestega vestlemisega ja vaidlemisega. Ta ei võtnud raha oma õpetuse eest, kuid ka ei andnud täpseid vastusi
Pinnakunst - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi
Tallinna Mustpeade maja (varasema nimega Mustapeade maja) on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi.Asub ta aadressil Pikk tänav 26.Mustpeade maja asub Pika tänava ja Pühavaimu tänava vahelisel kõrgendikul ning loodusliku asendi tõttu on mitmetasandiline, Pika tänava pool asuvad hoone ruumid moodustavad hoone alates 3. korrusest, samas aga Pühavaimu tänava poolsed 1 ja 2. korruse. Mustpeade maja looja on Hollandi ehitusmeister ja kiviraidur Arent Passer(1560-1637). Kirjelda hoone kaunistusi. Hoovi tugev kalle Pühavaimu tänava suunas tingis saali lõunaosa huvitava ehitustehnilise lahenduse: rippkorrusena toetus see kahele faasitud servaga kandekaarele ja kaheksatahulisele kivisambale nende vahel. Gooti traditsiooni järgi ehitatud kahelöövilise saali sammastel olid moraliseerivad raidkirjad liigsöömise,-joomise ja lobisemise vastu (hävisid interjööri ümberehitusel 1908). Hoonele 1575. a. lisatud etikust
ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunsti moodustasid pealmiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti kujutati inimest üsna ebaloomulikus asendis: pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Seda poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest,
cia.gov/library/publications/the-world- factbook/flags/sm-flag.gif) San Marino asub Lõuna-Euroopas Appenniini poolsaarel. Kääbusriik on tervikuna ümbritsetud Itaalia territooriumist. Ta on maailma vanim eksisteeriv vabariik. San Marino iseseisvus juba 3.septembril 301.aastal. Riigi pindala on 61 ruutkilomeetrit ja rahvaarv 30321 (1.11.2006.aasta andmetel) (http://et.wikipedia.org/wiki/San_Marino). Legendi kohaselt asutas San Marino Dalmaatsia päritolu kiviraidur Marino, kes tuli Rimini sadamasse ehitustöödele.Kaitseks usulise tagakiusamise eest põgenes ta Titanuse mäele ja asutas sinna kristliku kommuuni. Kommuun ei kadunud koos Marino surmaga.Hiljem ehitati vabariigi kaitseks müürid ja kommuunist sai kindlustatud linnriik. San Marino konstitutsioon, mis on praeguseni kasutusel, on üks vanimaid maailmas (Cardinali,1997) Aastatel 301 kuni 1968 oli San Marino maailma väikseim sõltumatu vabariik
Kuidas on naiste ja meeste positsioon ühiskonnas ajaga muutunud? Kangelaseepika Heraklese vägiteod Teeba kuningas Oidipus Trooja sõja lugu "Ilias" ja "Odüsseia" Autoriks Homeros? Ülesanne Võrrelge Vana-Kreeka teatrit tänapäeva teatriga. Õpik lk 120-121 Kreeka jumalad Tuleta meelde Kreeka jumalad! Õpik lk 110-111 ,,Filosoofia saab alguse imestusest." Aristoteles Sokrates (470-399 eKr) Skulptori ja ämmaemanda poeg, kiviraidur Ei pannud oma mõtteist midagi kirja. Sokrates õpetas kahtlema omaks võetud veendumustes, teguviisides, autoriteetides ja iseenesestmõistetavuses. 399. a eKr esitati Sokratesele jumalate eitamise ning noorsoo rikkumise süüdistus ning ta mõisteti mürgisurma. Võttis endalt elu. Sokratese vaated "Parem mõeldes surra kui elada mõtlemata" ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." "Iga väide peab olema vaidlustatav" ,,Tunne iseennast!"
Obeliski edasi-tagasi vedamise käigul olid sellest välja tulnud vaid üksikud killud. Lõplik purustustöö leidis aset 1944. aastal, mil Vene piirivalvurid samba õhkisid ja selle tükid Laane talu lähedale kivimurdu vedasid. Jõelähtme Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel otsustati 1988. aastal, et sammas taastatakse. Väljakaevamistööde käigus selgus, et säilinud tükkidest pole võimalik mälestusmärki taastada. Uue samba valmistas ARS-Monumentaali töökojas kiviraidur Arvi Düna. Sobilik kivirahn leiti Vandjala küla maadelt. Jõelähtme mälestusmärgi taasavamine toimus 23. juunil 1992. aastal. Lõhutud ausamba orginaaltükkidest tehti uue samba lähedale eraldi mälestusmärk. Harju- Risti Avati 29.06.1924 Harju-Risti mälestusmärk paiknes samanimelise kiriku kõrval aias. Vasalemma marmorist samba esiküljele oli raiutud kaheksa Vabadussõjas langenud mehe nimed, tagaküljele aga Esimeses
sajandil. 16. sajandi esimesel poolel ostsid selle mustpead, mil ehitati ka uus võlvimata laega saal. 1597. aastal toimus suurem ümberehitamine, mille käigus kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelööviline ja võlvitud gildisaal on pärit 15. sajandist. 7. Ehitusmeister ja kiviraidur, mis aastal? Ehitusmeistriks ja kiviraiduriks oli Arent Passer(u 1608a), kes oli hollandi pärituoluga. 1531. aastal ostsid Mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning rajasid järgnenud ümberehituses aastatel 15311532 selle asemele tollal ülimoodsas renessanss-stiilis hoone. 8. Kirjelda hoone kaunistusi. Mustpeade maja on kaunistatud raidreljeefidega Õiglus ja Rahu. Õiglust on kujutatud naisekujuna,kelle käes kaalud ja mõõk ning Rahu palmioksana..
Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunsti moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid 2 seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest kivimitest ja mineraalidest
Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi
VANA-EGIPTUSE SKULPTUUR JA PINNAKUNST, nende areng ja näited. PINNAKUNST - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Pinnakunstis valitses üldistamine ja stiliseerimine. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkeha poportsioone, kuid ta hoidus kujutamast elu kogu selle liikuvuses ja mitmekesisuses
Kuulsaim valitseja oli Perikles, temal oli esimesena ametinimeks strateeg. Võttis vastu uued seadused. Kasutas Mereliidu kassa raha Ateena ülesehitmaiseks. Perikles suri katku. Periklese ajal ehitati ka Ateena Akropol. Akropol - Ateena ülalinn. Propüleed - Akropoli peaväravad tiibhoonetega. Pallas Athena (Odakandja Ateena) - jumalus Athena kuju, oda ots oli kuldne. Parthenon - Akropoli pea tempel. Ehitatud Akropoli sisenejale viltu, et paistaks suurem. Phedias - kujur ehk kiviraidur, kes valmistas Athena ja Zeusi kujud. Need oli raud karkassidele ehitatud. Nike Temple - võidu jumala tempel Akropolis. Sealne väikseim tempel. Kujul võeti tiivad ära, et ta Kreekast minema ei saaks lennata. Myeon - kiviraidu, peateos Kettaheitja. Polykleitos - kiviraidur, peateos Odakandja. Bukefaalos - Aleksander Suure hobuse nimi. 1.6 OLÜMPIA MÄNGUD. 776 eKr - sellest aastast on säilinud esimesed kirjutatud tõendid, esimeste olümpia mängude võitjate kohta
Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi
aasta Tsernabõli tuumaõnnetuse ohvritele Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2003 avati kiriku seinal Eesti Vabadusristi kavaleridele ja Teise maailmasõja ohvritele pühendatud mälestustahvel. Sellele on kantud tähestiku järjekorras 28 nime. Võidupühal, 23. juunil avati järgmised kolm mustast graniidist tahvlit neile kantud nimedega. Nimekirjad ja tekstid on koostanud Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmed Jüri Kask, Ain Krillo, Jaak Pihlak ja Mati Staruss, kujundas kiviraidur Ülo Kirt. 20. augustil 2004 Eesti taasiseseisvumise päevale pühendatud jumalateenistusel avati ja pühitseti kaks mälestusplaati. Ühel neist on tekst: Venemaa vangilaagrites 1940-1991 hukkunud Eesti ohvitseride mälestuseks. 20.08.2004. Teisel plaadil on Eesti Vabdusristi kavaleride nimed, nende hulgas riigivanem ja Eesti esimene president Konstantin Päts (1874- 1956). Kokku on Eesti sõjameeste mälestuskirikus kavandatud paigaldada 18 mälestustahvlit,
ehitusdetailid. Gooti skulptuuri tähtsaimaiks jooneks on püüd eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena tegema.(eraldi seisvatena). Figuurid on tõsised ja rahulikud, ilmekate nägudega ka gooti skulptuuri demaatikas toimus suur muutus. Loodi imekauneid naisfiguure. Tõuke selleks andis rüütlilüürikast alguse saanud naisekultus. Naise kultus kandis maarja kultus. Rõiva voldistik langeb suurejooneliseltsageli lõi kiviraidur oma tegelased kaaskodanike näo järgi. Kõik puidust ja kivist skulptuurid värvitakse ja ornamentikas kasutatakse palju taime motiive. Tartu jaani kirikute botajaanid või midagi sellist on põhjaeuroopa ainulaadne kogu. Puuskulptuuridest kuulsad on kappbaltarid või midagi selle moodi kõlavat asja niguliste ja pühavaimu kirikus. Gooti maal. Kooti katedraalide vähendatud seinapinnad ei võimaldanud viljelda seinamaalil. Õitsengu saavutas hoopis klaasimaal e vitraaz
Kool NIMI 12. B klass SOKRATES Filosoofia referaat Juhendaja: ÕPETAJA 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Antiikaeg..............................................................................................................................................4 Elulugu.................................................................................................................................................5 Sokratese surm......................................................................................................................................7 Kust me teame Sokratese vaadetest?..................................................................................................10 Sokratese filosoofia..............................................
Prantsuse 13. sajandi plastikas peetakse kõige kaunimaks Reimsi katedraali portaalidel paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige peaportaali palestiku "Külastusgruppi ". Sageli lõi kiviraidur kirikute kaunistamine .Kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid religioossed tegelased oma kaaskodanike näo järgi, seetõttu näeme - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. gooti skulptuuris eelkõige keskaegset inimset. Selle perioodi Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes eluläheduse poole
Johannes Tutt koos vend Arvediga vedas hobuvankritel kohale muldkeha. Juuru tööstur Adamson andis oma töölised samba aluse kivide lõhkumiseks ja paikapanemiseks. Mahtra Suurküla mees Mihkel Susi lõhkus kivid ning Vassili Zelmin oma meestega paigaldas samba maakividest aluse nii osavalt, et seal tänapäevani pole pragu sees. Trepiastmed sümboliseerivad kolme kihelkonda Juurut, Raplat ja Koset, kus olid rahutused 1858. aasta maisjuunis. Ausamba ülemise, obeliski osa tegi kiviraidur Karl Paabut Tallinnast. Graniitkivi selleks tõi ta Soomest. Obeliski lihvitud esiküljele raius ta bareljeefi kase, talupoja ja hobuse kujutisega. Kuldsete tähtedega on sambale raiutud: 1858 MAHTRA SÕJA MÄLESTUSEKS 1933 Samba keskmisse ossa on rattana paigutatud vana Mahtra mõisa veskikivi, mis sümboliseerib aja lõputut kulgu. Rattale on raiutud kiri : ,,Siin võitles Eesti talupoeg tõe, õiguse ja vabaduse eest !". Kokkuvõtteks.
Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ KUNSTIAJALUGU Tartu 2009 ANTIIKAJA KUNST ÜRGAJA KUNST 4000 eKr. SKULPTUUR: Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. · Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest, lainelistest joontest jne. MEGALIIDID: · Ehitised, min on ehitatud tohutult suurtest kividest KOOPAMAALID: Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada...
Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi: Gooti skulptuur 13. sajand, nn klassikaline ajajärk, millal valmisid kuulsaimate Prantsusmaa katedraalide (Reims, Chartres, Amiens jt) skulpturaalsed kaunistused, samuti mitmed teosed Saksamaal. Prantsuse 13. sajandi plastikas peetakse kõige kaunimaks Reimsi katedraali portaalidel paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi peaportaali palestiku "Külastusgruppi ". Sageli lõi kiviraidur religioossed tegelased oma kaaskodanike näo järgi, seetõttu näeme gooti skulptuuris eelkõige keskaegset inimset. Selle perioodi plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri ilmestamiseks. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 ...
Tatjana Dronova, Tamara Tolchanova metoodilistele materjalidele ja artiklitele. Hauakivide sümboolika tõlgendamiseks kasutan rohkesti Aleksander Heintalu, Matthias Johann Eiseni, Tiit Saare, Mall Hiiemäe, Jelena Levkievskaja, Inna Smirnova, Jelena Grushko, Tolstaja teadustöid, lisaks eelnenutele ka Eesti Rahvaluule Arhiivi uskumuste ja kombekirjelduste e-kartoteeki. Oma uurimuse tarbeks viisin läbi intervjuu firmas Kiviraidur töötava skulptori Kaupo Looheinaga, kes andis ülevaate tänapäeva hauakivide sümboolikast, inimeste eelistustest, skulptori tööst ning andis võimaluse kasutada selle firma katalooge. Lisaks intervjuule viisin läbi ka ankeetküsitluse. Küsitletavaid valisin Tallinna elanike seast juhuslikkuse alusel. Küsitluses osales 50 vene rahvusest ning 50 eesti rahvusest elanikku vanuses 18-30 aastat. Käesolev vanuserühm on üles kasvanud muutuvas 1990.-2000. aastate Eesti ühiskonnas
Templiarhitektuuris nii eksterjööride kui ka interjööride kaunistamisel domineeris valitseva vaarao võitude kujutamine. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis, mida nimetatakse egiptuse poosiks. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa ja õlad on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Hauakambrite piltide temaatikaks on hauataguse elu ülistamine. Ülestõusmiseks pidi olema loodud vajalik keskkond, milles eksisteerida
rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal Nägudel võimukas üleolev naeratus. Egiptuse skulptuurid olid määratud otse eest vaatamiseks. Egiptuse skulptorid valdasid täiuslikult inimkeha looduslähedase kujutamise oskust ja figuuride proportsioonid on neile loomulikud. Pinnakunst- selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti ...
Seltsides tekkis salakeel, et varjata saladusi teiste eest. Seltsides olid haritud inimesed, insenerid ja arhitektid, kes tihtipeale kutsusid enda juurde ka teisi haritlasi ja nendest seltsidest saigi alguse vabamüürlus. Seetõttu põhinevad vabamüürluse sümbolid ja keel ehituse sümbolitel. Põhiidee on see, et iga inimene on nagu kivi, mida tuleb vormida telliskiviks, et seda saaks panna koos teistega ühtsesse ritta. See on nagu kujuri töö kiviraidur peab raiuma üleliigsed küljed maha. See on väga valulik protsess (mitte nüüd otseses mõttes). Eneseanalüüs oli väga oluline kõik pidid kirjutama oma vaimsest elust päevikuid. Sõna looz lodge kuur, kus hoitakse tööriistu. Inimene pidi tegema märkmeid, kas ta oli päeva jooksul patustanud või saanud hakkama millegi heaga. See päevikute kirjutamine mõjus tohutult ka kirjandusele. Kõik vabamüürlased ei olnud kirjanikud, aga nad olid lugejad
V saj. võidab lõplikult kirjutamisviis vasakult paremale. Kirjutati papüürusele, diptühhonile (kaks kokkupandavat lauakest), seatinaplaatidele ning kirja raiuti ka marmortahvlitesse. Kujutav kunst (58) Filosoofia (Platon ja Aristoteles) (46, 47) kirjandus (Xenophon, Lysias, Isokrates, Demosthenes)(48, 51) 45. Sokrates ja sokraatikud Sokratest peetakse kreeka klassikalise filosoofia rajajaks, see on kreeka filosoofia kõige lühem ajastu. Sokrates elas 469-399 e. Kr. Tema isa oli kiviraidur, ema ämmaemand. Sokratesega pöördus kreeka filosoofia inimese poole. Esiplaanil eetiline temaatika, tagaplaanil olemisõpetus. Ta oli esimene filosoof, kes ühendas omavahel kõlbluse ja teadmise idee. Tema õpetuse nõrgaks küljeks peetaksegi, et ta samastas vooruslikku käitumist ja õiget teadmist. Sokrateselt pole säilinud kirjalikke teoseid, kuna ta õpetas põhimõtteliselt suuliselt. Vastandas end sofistidele. Ei võtnud tasu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
