pigem atika tragöödia kui Aristpohanesega. Mitmed motiivid on päris Euripideselt. Varasematest komöödiates säilisid farsistseenid, joomingute, pulmade, pidustuste kujutamine ja õnnelik lõpp. Komöödiatest kadusid mütoloogilisus ja poliitiline päevakajalisus. Tegemist on karakterkomöödiaga, mis kasutab stereotüüpe. Tuntud komöödia ,,Pahurdaja" ( pahurast mehes, kellel on tütar ja kes abiellub naisega, kellel on poeg, kes tema tütresse armub). Isokrates Isokrates elas klassikalisel ajajärgul ning oli üks kümnest atika tuntuimast kõnemehest. Ta raajas Ateenasse esimese retoorikakooli. Isokratese loomingust on säilinud 21 kõnet. Valitsusvormina eelistab ta valgustatud monarhiat. Ta oli suur kuningas Philippos II austaja ning pühendas temale ka samanimelise kõne. Demosthenes Demosthenes oli kuulsaim kümnest atika kõnemehest. Temast sai Makedoonia vastane juht, võitles ka Philippost pooldava Isokratese vastu
vahend. Demosthenest Antiikaja suurimaks oraatoriks peetakse Demosthenest, kes jõudis silmapaistva kõnemeisterlikkuseni erakordselt visa ning sihikindla harjutamise teel. Tal puudusid igasugused eeldused edukaks kõnemehetegevuseks. Demosthenes Philippose- vastaste kõnede järgi hakati teravaid poliitilisi väljaastumisi kutsuma filipikateks. Ta kõnesid iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogilisus ning argumenteerimisoskus. Isokrates Isokrates Ateenast oli sofistide Protagorase ja Gorgiase õpilane. Poliitiliselt vaadetelt oli ta Demosthenese vastane, kuna esindas Makedooia-meelsete parteid. Ta kõne ,,Panegyrikos" järgi kujunes pangeüürikast Kreekas üldmõiste, mis tähendas tervituskõnet pidulikel kokkutulekutel. Et need kõned olid oma laadilt ülistuskõned, hakati Rooma keisriigi ajal panegüürikaks nimetama kõiki kiidukõnesid. 4
· rahvakoosolekul arutati nii sise- ja välispoliitilisi küsimusi ja seal pidi aristokraat, kes soovis, et ta valitaks nõukogusse end kõneosavuses näitama. 2.) Ühiskonna agonaalsest(võistluslik) iseloomust. Võisteldi kõiges. Ka kõnemehi võrreldi. 3.) Vaba kodanik pidi oskama end kohtus ise kaitsta, pidama matusekõnesid, pidukõnesid rituaalsetel pidustustel jumalate ja kangelaste auks jne. Olulised olid logograafid. Tasu kõnede eest. Isokrates(436-338)- oli kõneõpetaja ja kohtukõnede koostaja. Sai kuulsaks paraadkõnedega. Neist tähtsaim ,,Panegyrikos". Panegüürika- Vanas kreekas tervituskõne. Tänapäeval nii pidulik kiidukõne kui ka liialdatud üldistus. Protagoras- kuulsaim sofistidest(480-410), professionaalne retoorikaõpetaja, keda võib pidada ka esimeseks väitlusõpetajaks. Tema meelest tuli õige ja vale ning hea ja halva üle otsustada alati inimese vajadustest lähtudes. Õige on see, mida inimene õigeks peab
o Mis iseloomustab Aleksandria luulet? · Kõrgluule näidata oma tarkust, lugemust ja keeleteadmisi Vana-Kreeka klassikalise ajastu proosa o Liigitamine 6 · Ajaloo proosa vajadus jäädvustada andmeid teistest rahvastest ja oma rahva elust · Retooriline proosa Kohtukõned - Lysias Õpetuskõned, ilukõned Isokrates Poliitilised kõned - Demosthenes · Filosoofiline proosa vajalikke mõisteid o Tähtsamad retoorikud · Lysias Logograaf Koostas kohtukõnesid Temast on säilinud 34 kõnet · Isokrates Piduliku kõnekunsti rajaja Avas Ateenas retoorikakooli · Demosthenes Esitas poliitilisi kõnesid o Tähtsamad filosoofid · Sokrates
tegutsevad tema teostes ka jumalad. Thukydides ,,Ajalugu"(Pelopossesose sõda); eripära: kronoloogiline järjestus. Xenophon paljud eri teoseid, kui peetakse pealiskaudsemaks. Kõnekunst: kõned eri teemadel (poliitilised, kohtukõned jne) Lysios kohtukõne ülesehituse kujundaja (sissejuhatus, jutustus, tõendid & poleemika vastasega, lõppsõna); eripära: kõik kohtukõned olid karaktiseeritud. Isokrates rajas Ateenas retoorika kooli ning lõi ka uue kõne stiili: piduliku rütmistatud perioodi. Tuntuim kõne ,,Panegüürika". Filosoofiline dialoog Dialoogvorm Sokrateselt. 3 kuulsaimat antiikfilosoofi: Demokritos (materjalismi rajaja), Platon (idealismi rajaja), Aristoteles temalt I kirjandusteaduslik traktaat ,,Poeetika". Analüüsis eepost ja tragöödiat. MIMESIS kunst on matkimine, ent mitte kopeerimine, vaid loov jäljendamine.
(A. Makarenko) Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult. (Jean Paul) Sõprus on tugev nagu kepp, mis kõlbab rännakuks, armastus aga habras kepike jalutuskäiguks. (A. Chamisso) Sõprus on vastastikune suhe, kus üks ei põlga teist, kuigi teise nõrkused on käegakatsutavad. (T. Hippel) Õiglus on inimeste looming, sõprus aga looduse looming. (Ch. Saint- Evremond) Üks esimesi sõpruse kohustusi seisneb selles, et ennetada sõbra palveid. (Isokrates) Sõprus ja tee on head, kui nad on kanged, aga mitte liiga magusad. (F. Gladkov) Sõprus on ideaal, sõbrad aga tegelikkus. Tegelikkus erineb alati tugevasti ideaalist. (J. Roux) Otsekohesus suhtlemises, tõde käitumises- selles seisnebki sõprus. (A. Suvorov) Sõpruses ei saa tulla tüdimust: mida vanem, seda meeldivam peab ta olema. (Cicero) Labased inimesed hindavad sõprust ainult kasu pärast, mida nad selle läbi saavad. (Ovidius)
erinevaid stiile, visandas vestluspaiku ja vestlejanatuure ning kujundas kreeka kõnekeele varal filosoofilise sõnavara. Lysias(u 459-380)-kõnemees, kelle kõned toovad meieni ilmekaid pilte Ateena argielust. Demosthenes(384-322)-poliitiline kõnemees, kes üritas veenda kreeklasi ühinema Makedoonia kuninga Philippose vastu, muu hulgas ka oma ,,Kõnedes Philippose vastu" ehk nn filipikates. Suri ise mürki võttes. Isokrates(436-338)-kõnekunsti teoreetik, poliitilistelt vaadetelt Demosthenese vastane, koostas õpetuslikke ja kirjanduslikke otseses tähenduses ilukõnelisi teoseid. Archilochos(7.saj eKr)-vanakreeka luuletaja, rändlaulik ja sõjamees. Teda peetakse uue luulevormi jambograafia rajajaks, ent lisaks jambidele on ta kirjutanud ka valme ja eleegiaid. Eiras traditsioonilisi reegleid, ei olnud tavapäraselt sõjapatrioot ega ülistanud surma. Pindaros oli Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik
Demosthenes. Chaironeia lahing. Korinthose kongress. Philippose surm. 13) Kreeka kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil 1. Koorilüürika: Pindaros. 2. Dramaturgia: kujunemine; kreeka teatri üldiseloomustus; Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes. 3 Filosoofia ja teadus. Ajalookirjutus (Herodotos, Thukydides, Xenophon). Teoreetiline filosoofia: Parmenides, Demokritos, sofistid (Protagoras), Sokrates ja tema vahekord Ateena riigiga; Platon; Aristoteles. Retoorika: Isokrates; Arstiteadus: Hippokrates. 14) Kartaago ja kreeklased Vahemere lääneosas 8.–3. sajandini eKr 1. Foiniiklased ja Kartaago: merevõim, riigikord 2. Sitsiilia türannid ja sõjad Kartaagoga: Akragase Theron; Sürakuusa Gelon ja Hieron. Dionysios vanem. Dionysios noorem ja Dion. Timoleon. Agathokles. 15) Hellenismiperioodi ja Rooma vabariigi ajaloo allikad: Polybios; annalistid ja Titus Livius; Caesar, Plutarchos. 16) Varane Itaalia ja Rooma esiletõus 1
Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele ning luule oli suunatud haritud lugejale. 41. Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos? Theokristost loetakse pastoraalzanri loojaks ning ta tõi kirjandusse idülli kujutamise. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? Vana-Kreeka proosa arenes 5. ja 4. sajandil eKr kolmes põhilises suunas: 1) Ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon); 2) Retooriline proosa (Lysias, Isokrates, Demosthenes); 3) Filosoofiline proosa (Sokrates, Platon, Aristoteles); 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotose (u 484 - u 425 eKr) peateos on ,,Historai", milles ta läheb ajaloos palju tagasi, kirjeldab varasemaid konflikte kreeklaste ja pärsialaste vahel. Sisult jaguneb teos kaheks, idamaade varasem ajalugu ning Kreeka-Pärsia sõdade ajalugu. Ta ei analüüsi, ega kritiseeri
Ateena vaenlase Sparta armees. Xenophoni ,,Hellenika" annab hea, ehkki Thukydidese tööst lihsakoelisema ülevaate Kreeka ajaloost 4. sajandi esimesel poolel eKr, olles meie peamine allikas selle ajajärgu kohta. Xenophon oli väga viljakas ja mitmekälgne kirjamees, kes kirjutas idealiseerivalt nii oma õpetajast Sokratesest, Pärsia riigi rajajast Kyrosest, Sparta kuningast Agesilaosest kui ka Sparta riigi korraldusest, ja käsitles sellele lisaks ka majandust ning sõjandust. ISOKRATES: Isokratese (436 - 338 eKr) retoorikakool Ateenas tõmbas ligi õpilasi kogu Kreekast. Isokrates uskus, et retoorika on kasvatuse ja eetika alus, sest aitab sõnastada rahvale arusaadaval moel üldkasulikke eesmärke. Ta koostas nii poliitilisi tellimustöid (sageli silmapaistvatele võimukandjatele väljapool Ateenat) kui ka enese vaateid avavaid poliitilisi programmkõnesid, mida ta nõrga hääle ja kartliku loomu tõttu küll ise ette ei kandnud. Viimastes
25. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed? Tekkis sofistide koolkonna mõjul. Retooriline proosa tekkis kohtute tõttu. Pidid ennast ise kaitsma. Sofistide eesmärk õpetada hästi ja veenvalt. Lysias ( u 459-380 eKr ). Antiikajal oli Lysiase nime all käibel üle 400 kõne, 233 peeti ehtsaks, säilinud 34 kõnet. Eesti k ,,Kaitsekõne Eratosthenese mõrva puhul" Vikerkaar 1996 nr 8/9. Isokrates ( 436-338 eKr) Isokrateselt on säilinud 21 kõnet ja 9 kirja. 390.a paiku rajas ta Ateenasse 1. retoorikakooli, kus õppisid paljud poliitikud ja kõnemehed. Isokratese haridusideaalil oli tuev järelmõju Rooma kõnemehele Cicerole. Ta koostas ka ilukirjanduslikke kõnesid. Õppis sofistide juures. 30 türanni valitsemisajal kaotas ta oma varanduse, pidi tegutsema kohtukõnede kirjutajana. Tasakaalustatud kõnestiil. Retoorika tema meelest kõige tähtsam õppeaine
Koorilüürika oli pidulikum. Kirjutati pilkavat satiirilist luulet, nt lahinguluuletusi. Selle poolest oli eriti kuulus Tyrtaios. Solon kirjutas poliitilist luulet, Archilochos pilkavat poliitilist. Alkaios kirjutas samuti poliitikast, Sappho lembeluulet. Pindarose võidulaulud mõjutasid Kristjan Jaak Petersoni luulet. Atika periood (5.4. saj eKr): draama ja proosa Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Herodotos, Thukydides, Xenophon, Lysias, Isokrates, Semosthenes, Platon, Aristoteles. Draama jagunes tragöödiaks, komöödiaks ning saatürdraamaks. Olulisim oli algul tragöödia. Süzeed olid seotud Dionysose-kultusega, hiljem saadi ainest kogu kreeka mütoloogiast. Harva olid tekstid kaasajast, kuid see kuulus mütoloogiliste süzeede juurde. Põhiküsimuseks oligi, kuidas kaasaeg segada kõigile tuntud müütidega. Suurte dionüüsiate ajal toimusid draamavõistlused, kus konkureerisid kolm kirjutajat.
- kasvas orjade hulk. Vabadel üha raskem võistelda odava orjatööga, laostuvad. Ilmuvad palgasõdurid ja palgasõdurite turud. Nende abil õnnestus oligarhidel maha suruda mitmeid ülestõuse. IV saj. esimesel poolel tekib Kreeka linnriikides orjandusühiskonna poliitiline. kriis. Polise kitsad raamid hakkasid takistama orjanduse edasist edenemist. Platon ja Aristoteles tegelevad parima riigikorra teor. väljatöötamisega, kuid jäävad ikkagi polise raamidesse. Isokrates pooldab allumist Makedoonia kuningale ning koos nõrgenenud Pärsia ründamist. Saanud kreeka hegemooniks, ei täitnud Sparta kohustust loovutada Pärsiale Väike-Aasia kreeka polised. Konfliktid Pärsia ja Sparta vahel. Moodustatakse Kreeka poliste koalitsioon Sparta vastu, mille ajendiks Sparta äpardunud vahelesegamine Kesk-Kreeka asjadesse. Pärsia toetab seda liitu rahaliselt. Toimub Korintose sõda liitlaste ja Sparta vahel, viimane saab lüüa.
2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos),
,,Bucolica" loomisel ja Vergiliuse kaudu Lääne-Euroopa lamburiluulele, mis õitses 14. 18. sajandil. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? Proosa arenes 5. ja 4. sajandil kolmes suunas: 1) ajalooproosa; Herodotos ,,Historai" käsitletud kui väärtuslikku ajalooallikat Kreeka-Pärsia sõdade kohta, samas selleks, et käsitleda kreeklaste ja barbarite konflikti olemust. 2) retooriline proosa; Lysias (u 459380 eKr), Isokrates ,,Rahu" 3) filosoofiline proosa. Sokrates, Platon 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Xenophon (u 430354) polühistor, kirjutanud enam-vähem kõigil teemadel. Päritolult oli Xenophon ateenlane, kuid Ateena demokraatia vastane ja Sparta austaja. ,,Anabasis" (,,Ülesminek"), ,,Hellenika" (Kreeka ajalugu 411362), ,,Kyrupaideia" (,,Kyrose kasvatus"), ,,Apomnemoneumata" (,,Mälestused Sokratesest") 44
Bukooliline luule, teisisõnu idülli looja. Meieni jõudnud kogumik 30 idülliga. Tema idüllid väga teatraalsed, mitte mõeldud teatris ettekandmiseks. Epigramme kirjutas ka vigurluuletused, nt ,,Syrinx". Karjuseluule Daphnis oluline karjuse nimi. Tema mõju on järgnevale lüürika arengule väga suur. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? 1) ajalooproosa; Herodotos, Thukydides, Xenophon 2) retooriline proosa ehk kõnekunst Lysias, Isokrates, Demosthenes 3) filosoofiline proosa. Sokrates, Platon, Aristoteles. 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotos esimene ajaloo kirjanik. Cicero nimetab teda ajaloo isaks. Reisis väga palju, kuulus Periklese ringi, oli Sophoklese sõber. Pani joonia murdes kirja kõik nähtu ja kuuldu teoses ,,Historiai", see tähendab uurimust, meie arusaama järgi ajalugu. Tema teos on väärtuslik allikas Kreeka-Pärsia sõdade
Sofistide valgustuslik liikumine 5. ja 4. saj e m a tekitas rahva hulgas intellektuaalse hariduse vajaduse. Rändõpetajatena õpetasid sofistid tasu eest keeleteadust ja kõiki ühiskonnateadusi, eelkõige grammatikat, retoorikat ja dialektikat, peale nende ka matemaatilisi aineid. 4. saj e m a arenes sellest haridustegevusest Kreekas kõrgema astme õpetus , mis tugines algõpetusele ning mille eesmärk oli kõrgem üldharidus. Kõrgema astme õpetusele lisasid Platon ja Isokrates kolmanda õpetusastmena filosoofia (Platon) või retoorikastuudiumi (Isokrates). Esimesel astmel anti lugemise, kirjutamise ja arvutamise algteadmisi, lisandusid võimlemine ja muusikaõpetus. Teisel astmel järgnes üldhariduslik kõrgema astme õpetus, õpiti eelkõige keelt ja kirjandust (grammatikat, retoorikat) ning matemaatikat; sport ja muusikaõpetus jätkusid kõrgemal tasemel. Kolmandal, kõrgemal astmel õpetati peamiselt filosoofiat ja retoorikat. 55
Päriselt olev on jagamatud aatomid ja tühjus. Protagoras Sofistide kuulsaim esindaja. Lahkas inimlikke probleeme, inimvõimekusega seotud probleeme. Sokrates Kreeka filosoof, kelle peamine õpetus oli voorusest ja selle mõistmisest. Hippokrate Kreeka arst. Teda seostatakse Hippokratese vandega, kus on loetletud arsti s kutse-eetika peamised nõuded. Xenophon Kreeka ajaloolane.Kirjutas palju Sokratesest, tänu millele me S-ist üldse teame. Isokrates Ateena oraator, kes esindas poliitilist retoorikat. Koolitas ajaloolasi, kirjutas väga-väga häid kõnesid riigimeestele Platon Antidemokraatlik Ateena aristokraat. Lähtekohaks oli Sokratese eetika (voorused). Et jõuda vooruseni, peab mõistma ideid. Aristoteles Platoni kuulsaim õpilane. Kirjutas praktiliselt kõigest. Võttis kokku Kreeka filosoofia ja teaduse. 18) Hellenismiajajärk Aleksander Makedoonia kuningas. Aristotelese kasvandik
kirjeldamine); paatos (publiku tunnetele rõhumine) o Kunstitud ehk rohkem faktilised tõendid (seadused, tunnistajad, lepingud, vanne) Epiloog, kus sageli rõhuti tunnetele Kõne puhul tuli kasuks mitmed "kõnevoorused" nagu õigsus, selgus, kohasus ja kaunistused (hiljem ka lühidus ja võimsus). Tänu kõneteoorile tekkisid Kreekas ka stiiliõpetus ja kõnekujundite teooria. 70. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Isokrates oli kõnemees, kes rajas 390. aastal eKr Ateenasse retoorikakooli. Ta sai õpetust sofistidelt, ent oli hilisemas elus kriitiline nende apoliitilise ja edule suunatud kõneõpetuse suhtes, enda õpetust nimetas philosophiaks. Ülistab oma teostest Ateena riiki, samas ka valgustatud monarhiat. Teosed: "Helena ülistus", "Euagoras". 71. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned?
samas olid mitmekülgselt haritud 69. Millist kuulsat kõneteoreetilist teost tead? Aristotelese ,,Retoorika" 70. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses ,,Retoorika". Jaotas kõned kolme liiki: kohtukõne, poliitiline kõne (rahvakoosolekul), ilukõne (ehk epideiktiline kõne): kellegi ülistamine või mingi sündmuse puhul. 1. Sissejuhatus (kuulajate heatahtlikkuse saavutamine) 2. Jutustus (olukorra kirjeldamine) 3. Tõendid 4. Epiloog (sageli tunnetele rõhumine) 71. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Kuulus Ateena kõnemees, rajas Ateenasse retoorikakooli. Teos ,,Busiris" 72. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned? Kuulsaim Atika kõnemees ja poliitik, kõned Makedoonia kuningas Philippos II vastu, kes ähvardas Ateenat allutada. 73. Mis on filipikad? Filipikad on ägedad süüdistuskõned; algselt olid need Demosthenese kõned Philippose vastu. 74. Mis nime kandis Platoni õppeasutus? akadeemia 75
Ääretu püüdlikuse ja heldusega viis ta lõpule mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. See oli nii kaunis, et seda loeti üheks seitsmest maailmaimest. Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskis temast luua kiidulaule. Sel eesmärgil määras ta suure auhinna rahas ja väärtasjades. Mausolose auks tuli panegüürikat looma arvukalt õilsaid, oma ande ja kõneosavuse poolest tuntud mehi: Theopompos, Theodektes, Naukrates ja isegi Isokrates...Ja nii kaua, kui tal oli elu, elas ta kurbuses, ja kurbus viis ta ka hauda." Mausolos oli oma aja kohta isiksus, kuigi meile paistab, et ta suurim töö oli endale monumendi püstitamine. Ta üllatas kõigepealt oma arhitektuuriliste ideedega. Neis oleks nagu ühinenud püramiid, tsikuraat ja kreeka tempel, väljendades seega Halikarnassose kui dooria-joonia linna asendit Kreeka, Mesopotaamia ja Egiptuse piiril. Maisolos aga
Kõnekunst järele oli ka teine praktiline vajadus. Kreeklased protsessisid tihti ja kumbki pool pidi ennast kohtus ise esindama, seega oli vaja kohtunikke veenvalt mõjutada, kuid mitte kõigil ei olnud kõneandi, seega tekkis vajadus elukutselise kohtukõne kirjutaja järele. Lysias: tuntuim kohtukõnede kirjutaja. Demosthenes: kuulsaim poliitiline kõnemees. Püüdis kreeklasi veenda ühinema Makedoonia kuninga Philippose vastu ,,Kõned Philippose vastu" ehk nn filipkad. Kirglik. Isokrates: oli poliitilistelt vaadetelt Demosthenese vastane. Oli suur kõnekunsti teoreetik, kes koostas peale poliitiliste kõnede ka õpetuslikke ja n-ö kirjanduslikke, epideiktilisi e ilukõnelisi teoseid. Rajas retoorika kooli. Rooma kõnemehele Cicerole suur mõju. Kiretu. 26. Nimetage Platoni teoseid. Filosoofilise dialoogi zanri algataja. Kujundas välja filosoofilise sõnavara. ,,Sümposion"(,,Pidusöök") iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele
Kõne koosneb sissejuhatusest (kontakt kuulajaga), jutustusest (olukorra kirjeldus), tõendid (kunstilised või kunstitud), epiloog (tunnetele rõhumine). Kunstilised tõendid on loogilised arutlused, eetos (iseloomude kirjeldamine), paatos (tunnetele rõhumine). Kunstitud tõendid on seadused, tunnistajad, lepingud, piinamine, vanded. Kõnevoorused: õigsus, selgus, kohasus, kaunistused, hiljem ka lühidus ja võimsus. 74. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Üks "kümnest Atika kõnemehest" (Aleksandria filoloogide loodud kaanon, mitte mingi päriselt olnud rühm). Ta rajas 390 eKr Ateenasse retoorikakooli. Sai õpetust sofistidelt, aga oli ise nende suhtes kriitiline: taunis apoliitilist edule suunatud kõneõpetust. Temalt on säilinud 21 kõnet, millest 6 kohtukõned, teised ilukõned. Nt "Helena ülistus", "Sofistide vastu". 75
Kõik loo detailid peavad kõnepidajat näitama võimalikult heas valguses. · Vastase halvustamine. Vastase lugu tuleb jutustada nii, et kõlaks võimalikult ebaloogiliselt. · Lõppsõna. Fakte ei tooda, peab jääma meeldiva inimese mulje. Lysias võtab klienti kirjandustegelasena, kellel peab olema võimalikult huvitav lugu. Demosthenes Kirjutas filipasid poliitilised üleskutsekõned. Kutsub inimesi üles tegema vastupidist kui Isokrates. Hoiatab, et kui me ei tegutse, kaotame vabaduse. Rahva ülesässitamine ei õnnestu, Kreeka kaotab, algab Hellenismi ajastu. Filosoofiline proosa. Sokrates kui ,,kirjandustegelane", sokraatiline dialoog Alates 5-3. saj eKr, seotud Sokratese kujuga (on pooleldi kirjanduslik tegelane, ei saa oletada, milline ta päriselt oli, ta pole ise midagi kirjutanud, teised on kirj temast). Temast on kirj Aristophanes komöödias ,,Pilved". Xenophon on avaldanud teose dialoogi vormis
edasi arendati (näiteks hakati IV sajandi algul maksma väikest tasu rahvakoosolekul osalemise eest; täiustati riigi rahastamist, seadusandluse ja kohtute korraldust). Nagu paljudes polistest, moodustasid Ateenaski sõjaväe peajõu nüüd palgasõdurid, mis muutis väe finantseerimise riigile senisest koormavamaks ja tõstis rahastamisküsimused poliitilise arutelu keskpunkti. Neil aastatel tõusis Ateenas kuulsuse tippu poliitilise retoorika suurkuju Isokrates, kes tõmbas ligi õpilasi kogu Kreekast. Oma poliitilistes programmkõnedes, mida ta nõrga hääle ja kartliku loomu tõttu ise ette ei kandnud, ülistas Isokrates eeskätt kogu Kreeka ühtsuse ehk panhellenismi ideed, kutsudes näiteks 380. a. olümpiamängudel ette kantud "Panegüürikas" (peokõnes) helleneid Ateena ja Sparta juhtimisel ühinema ajaloolise vaenlase Pärsia vastu. Samasse perioodi jääb teisegi kuulsa ateenlase Platon loomeaeg.
(Jean Paul) · Sõprus on tugev nagu kepp, mis kõlbab rännakuks, armastus aga habras kepike jalutuskäiguks. (A. Chamisso) · Sõprus on vastastikune suhe, kus üks ei põlga teist, kuigi teise nõrkused on käegakatsutavad. (T. Hippel) · Õiglus on inimeste looming, sõprus aga looduse looming. (Ch. Saint- Evremond) · Üks esimesi sõpruse kohustusi seisneb selles, et ennetada sõbra palveid. (Isokrates) · Sõprus ja tee on head, kui nad on kanged, aga mitte liiga magusad. (F. Gladkov) · Sõprus on ideaal, sõbrad aga tegelikkus. Tegelikkus erineb alati tugevasti ideaalist. (J. Roux) · Otsekohesus suhtlemises, tõde käitumises- selles seisnebki sõprus. (A. Suvorov) · Sõpruses ei saa tulla tüdimust: mida vanem, seda meeldivam peab ta olema. (Cicero) · Labased inimesed hindavad sõprust ainult kasu pärast, mida nad selle läbi saavad. (Ovidius)
Demosthenes oli rikast päritolu, ta teenis elatist kohtkõnede kirjutajana. Pidas varakult poliitilisi kõnesid ja kujundas hoiaku Makedoonia vastaseks. Tema kõned ärgitasid välispoliitilist aktiivsuse taastamist tema silmis Philippos oli Ateena vaenlane ja isegi paar kõnet olid tema vastu. Tema kõned on suures osas säilinud, olles oluline ajalooallikas. Kreeka-Makedoonia konflikt, kus vastasmängijad ongi Philippos ja Demosthenes. Isokrates. Paljude kreeklaste jaoks oli Philippos aga hellen ja potentsiaalne ühendaja, ehk ta ei olnudki nii paha. 356 puhkes nö Püha sõda, kus Philippos nägi võimalust ennast Kreekas kehtestada. Sõda puhkes Delfi oraakli pärast. Phookislastel oli teebalastega konflikt, esimestel oli vaja raha sõjaväe jaoks ja võtsid Delfilt laenu. Palkasid sõjaväe ja võitlesid Teebaga. Tessaalased pahandasid ja läksid phookislaste vastu, keda nad nägid templiröövlitena
Kolm kõnet Philipikad, philippose II vastu pühendatud.Demosthenese kõned.üks ajalooliśe ajaloo allikaid 24.04.2014 Ateenlasel olid jätkuvalt liitlasi Egeuse mere põhja- rannikul. Ateena põllumajandus oli orienteeritud viinamarja ja oliivi kasvatusele, leiva- ja leivavilja tuli importida, musta mere äärsetest linnadest, musta mere väinad olid ateena jaoks tuiksoon, nende hoidmine ja kontrollimine oma laevastikuga oli ateenlaste jaoks oluline. Isokrates- kõnemees, kes olid makedoonia meelsed. Philippos sai ennast kehtestada kreekas 356, puhkes püha sõda Delfi pärast. Nimelt, Delfi oraakel, mille ümber oli hoolekande kodu, seal olid ka palju annetusi , selle delfi ümber elasid fookislastage tugev konflikt teebalastega, tahtsid laenata delfi pühamu varadest. Palkasid endale sõjaväe, et teebalastega võidelda, nüüd kaks olulist liiget , tessaalased ja teebalased, puhkes sõda nende vastu sest nad olid pahased fookistlaste vastu
Varasem ajalugu lünklik, kuid 5 sajandi lõpus oli väljakujunenud kuningriik – kuningas oli siiski pigem esimene võrdsete seas, ka nn rahvademokraatia elemente. Kreeka-Pärsia sõdades oli puhuti liidus pärslastega – kui Xerxes Kreekasse tungis, lasid makedoonlased ta läbi oma alade. Sekkus Kreeka asjadesse ka hiljem ja saavutas järk- järgult hegemooni positsiooni Kreekas. IV sajandi keskel kujunes Kreekas välja üsna tugev makedoonia-meelne partei. Ateenas oli selle juhiks Isokrates, kes kutsus üles Makedoonia kuningas Philippos II allutama endale Kreekat ning alustama kreeklaste ja makedoonlaste ühist pealetungi Aasiale, et ‘muuta barbarid helootideks’ (heloot – teatavat tüüpi (päris)ori). Vastasleeri tuntuimaks esindajaks oli üks kuulsamaid kreeka oraatoreid Demosthenes, kelle Makedoonia ehk Philippose vastaseid kõnesid nimetatakse filip(p)ikateks. IV sajandi II poole alul peetud sõdades saavutas Philippos kontrolli enam-vähem kogu Kreeka üle
annaabi.ee 
