Euripides Euripides elas klassikalisel perioodil, 5.sajandil e.m.a. Euripidese elu langeb kokku sofistika õitseajaga, teiste traagikutega võrreldes võib teda pidada kõige filosoofilisemaks: teda on nimetatud filosoofiks teatrilaval. Oma teostes taotles ta üllatuslikkust traditsiooniliste teemade ja vaadete käsitlemisel (näiteks jumalate kriitika). Euripidese kangelased on lõhestatud vastuolulistest tunnetest, sündmuseid iseloomustab muutlikkus ja ootamatud pöörded. Ta kasutas ka tihti deus ex machina võtet. Euripidese aktiivne loomeaeg jäi Peloponnesose sõja aastatesse, tema tragöödiad peegeldavad sageli sõjasündmusi. Tema loomingu tipuks peetakse viit teost: ,,Herakles" ( kus Herakles oma lapsed tapab), ,,Alkestis" (Admetose abikaasast, kes end oma mehe eest ohverdas ja kelle Herakles allilmast tagasi tõi), ,,Medeia" (kus Medeia tapab Iasoni abikaasa ja oma lapsed), ,, Hippolytos" ja ,,Bakhand...
Antiikaja suurimaks oraatoriks peetakse Demosthenest, kes jõudis silmapaistva kõnemeisterlikkuseni erakordselt visa ning sihikindla harjutamise teel. Tal puudusid igasugused eeldused edukaks kõnemehetegevuseks. Demosthenes Philippose- vastaste kõnede järgi hakati teravaid poliitilisi väljaastumisi kutsuma filipikateks. Ta kõnesid iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogilisus ning argumenteerimisoskus. Isokrates Isokrates Ateenast oli sofistide Protagorase ja Gorgiase õpilane. Poliitiliselt vaadetelt oli ta Demosthenese vastane, kuna esindas Makedooia-meelsete parteid. Ta kõne ,,Panegyrikos" järgi kujunes pangeüürikast Kreekas üldmõiste, mis tähendas tervituskõnet pidulikel kokkutulekutel. Et need kõned olid oma laadilt ülistuskõned, hakati Rooma keisriigi ajal panegüürikaks nimetama kõiki kiidukõnesid. 4.saj lõpul eKr tekkis kreeka filosoofias suund, mida nim skeptitsismiks. Skeptikute
Rauno Laht 10b b-rühm Retoorika Antiik-Kreekas Rhetor- kõnemees. Rhetorike- kõnekunst. Vana-Kreekas orjandusliku demokraatia ajal oli vaba kodaniku kõnel oluline tähtsus, sest see võimaldas tolle aja aristokraatial saavutada avalikku lugupidamist ja poliitilist edu. Alates 5.saj. eKr kujunesid välja avaliku kõne põhimõtted. Avalik kõne pidi kuulajaile midagi selgitama, neid innustama, pakkudes samal ajal oma täiusliku vormiga ka esteetilist elamust. Kõnekunsti tähtsus ja õitseng Vana Kreeka tulenes: 1.) Ühiskondlikust korrast- orjanduslikust demokraatiast. · vabal kodanikul oli aega · rahvakoos...
o Mis iseloomustab Aleksandria luulet? · Kõrgluule näidata oma tarkust, lugemust ja keeleteadmisi Vana-Kreeka klassikalise ajastu proosa o Liigitamine 6 · Ajaloo proosa vajadus jäädvustada andmeid teistest rahvastest ja oma rahva elust · Retooriline proosa Kohtukõned - Lysias Õpetuskõned, ilukõned Isokrates Poliitilised kõned - Demosthenes · Filosoofiline proosa vajalikke mõisteid o Tähtsamad retoorikud · Lysias Logograaf Koostas kohtukõnesid Temast on säilinud 34 kõnet · Isokrates Piduliku kõnekunsti rajaja Avas Ateenas retoorikakooli · Demosthenes Esitas poliitilisi kõnesid o Tähtsamad filosoofid · Sokrates
MÄRKSÕNAD Pandora laegas Jumalad kinkisid veetlevale savist naisele Pandorale laeka, kuhu oli pandud kõik halvad asjad. Tingimus oli, et ta ei tohi seda avada, ometi ei saanud ta uudishimust võitu ja kergitas kaant, välja pääsesid tohutu hulk õnnetusi ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastuses Päikesele liiga lähedale. Tiibu koos hoidnud vaha sulas ja ta langes merre. (Tnp. on see saanud noorusliku mõtlematuse ja uljaspäisuse sümboliks.) Achilleuse kand Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast. Trooja sõjas juhatasid Paris ja Apollon noole Achilleuse kanda, mille läbi too suri. (Tnp. tähistab see inimese nõrka kohta.) Atlase koo...
Sõprus Sõprus on suur väärtus. Sõprus ,see on raudne lüli elu kuldseis ahelais! Tõelisi sõpru ei saa ära osta ! Kui su sõber su saladuse reedab , siis ära kaalu kohe tema väljaviskamist enda südamest . Püüa andestada , mitte eluaeg vihata . Elu on nagu raamat - sa keerad uusi lehekülgi , leiad uusi sõpru , aga vanad sõbrad jäävad . Kõige tähtsam on ausus ja usaldus . Kui neid ei ole , siis ei ole see õige sõprus . Tõelise sõbra tunned ära alles siis , kui ta on hädas . Sõprus on nagu maasikas , mille sa ära sööd , aga mis siis uuesti tagasi kasvab . Ära otsi aardena kulda ja raha , vaid sõpru . Armastus on nagu mäng - on kaks mängijat ( vahest ka kolm ) , alustatakse mängu siis , kui valmis ollakse , ainult , et kui seda mängu mängida omaette , siis kaob see mäng , aga kui seda mängida koos , siis see kasvab ja keegi ei taha seda lõpetada . Sooja südamega inimesi ei tunne ära mitte välimuse , vaid sisemuse järgi . Sa pead suut...
Antiik-Kreeka Homeros (8. sajandil eKr) oli vanakreeka pime laulik(aoid), kahe kuulsa eepose autor: "Ilias"-Ilioni linna lugu, aineseks Trooja sõjaga seotud müüdid, "Odüsseia"-vägilase Odysseuse kojuminek,(mõlemad koosnevad 24 laulust). Hesiodos(VII saj algus) kirjutas õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" ning teose ,,Theogonia"-jutustab maailma ja jumalate tekkimise loo. Tyrtaios oli Vana-Kreeka eleegiline luuletaja. Ta elas Spartas 7. sajandil eKr ja oli elukutselt sõjamees, kes innustas oma lauludega ka teisi. Meelisteemadeks olid tal kangelaslikkus, patriotism, vaprus, sõda ning ülimaks ideaaliks pidas ta langemist võitlusväljal oma riigi eest. Sappho(630-612 ekr -570 ekr) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Enamik tema kirjatööst on hävinenud. Arvatatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleïsi tütar ning Sapphol oli kolm venda. Oletatakse, et Sappho...
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele ning luule oli suunatud haritud lugejale. 41. Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos? Theokristost loetakse pastoraalzanri loojaks ning ta tõi kirjandusse idülli kujutamise. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? Vana-Kreeka proosa arenes 5. ja 4. sajandil eKr kolmes põhilises suunas: 1) Ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon); 2) Retooriline proosa (Lysias, Isokrates, Demosthenes); 3) Filosoofiline proosa (Sokrates, Platon, Aristoteles); 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotose (u 484 - u 425 eKr) peateos on ,,Historai", milles ta läheb ajaloos palju tagasi, kirjeldab varasemaid konflikte kreeklaste ja pärsialaste vahel. Sisult jaguneb teos kaheks, idamaade varasem ajalugu ning Kreeka-Pärsia sõdade ajalugu. Ta ei analüüsi, ega kritiseeri
lihsakoelisema ülevaate Kreeka ajaloost 4. sajandi esimesel poolel eKr, olles meie peamine allikas selle ajajärgu kohta. Xenophon oli väga viljakas ja mitmekälgne kirjamees, kes kirjutas idealiseerivalt nii oma õpetajast Sokratesest, Pärsia riigi rajajast Kyrosest, Sparta kuningast Agesilaosest kui ka Sparta riigi korraldusest, ja käsitles sellele lisaks ka majandust ning sõjandust. ISOKRATES: Isokratese (436 - 338 eKr) retoorikakool Ateenas tõmbas ligi õpilasi kogu Kreekast. Isokrates uskus, et retoorika on kasvatuse ja eetika alus, sest aitab sõnastada rahvale arusaadaval moel üldkasulikke eesmärke. Ta koostas nii poliitilisi tellimustöid (sageli silmapaistvatele võimukandjatele väljapool Ateenat) kui ka enese vaateid avavaid poliitilisi programmkõnesid, mida ta nõrga hääle ja kartliku loomu tõttu küll ise ette ei kandnud. Viimastes ülistas Isokrates kogu Kreeka ühtsuse ehk panhellenismi ideed, kutsudes 380 eKr
Ülistas mitmes kõnes Ateena linna: ,,Panegüürika", ,,Rahu", ,,Panatenaia kõne". Oli tähtis isik poliitikas. Tema kõned peegeldavad 4. saj ateena ühiskonda ja sealsete erakondade kemplemist. Andis tooni vastasseis tema enda ja tema vastase demokraatia pooldaja Demosthenese vahel. Isekrates pooldas valgustatud monarhiat, oli makedoonia kuninga Philippos II pooldaja.a elu lõpul pettus makedoonia kuningas Philippos II, kui kreeka väed olid makedoonlastele kaotanud, siis Isokrates näljutas end surnuks. Demosthenes ( 384-322 eKr) Demostheneselt on säilinud kokku 61 kõnet ja kirja, millest ehtsateks peetakse u neljakümmet. Tuntumad kõned: 3 filipikat ( ,,Kõned Philippose vastu" ) 3 Olynthose kõnet ,,Kõne pärjast Ktesiphoni kaitseks" Pooldas Kreeka iseseisvust. Noorena olevat olnud kogelev kõnemees, harjutades sai aga suureks kõnemeheks. Tema esimesed kõned olid kohtukõned tema isa päranduse tagasisaamise eesmärgil
Kyrose kasvatusest. Ateenas oli äärmiselt oluline demokraatia, mille üheks elluviimise vahendiks olid avalikud kõned. Kõnekunst baseerus tugevatel retoorikakoolidel, mis mõjutasid hiljem Rooma proosat 1 ning edaspidi renessanss- ja barokk-kirjandust. Suurimad kõnemehed olid ühtlasi suurimad poliitikud. Poliitikute kõrval (Isokrates, Demosthenes) olid professionaalsed logograafid e kohtukõnede kirjutajad. Tuntuim logograaf oli Lysias. Isokrates rajas Ateenas ühe olulisema retoorikakooli, mille meetodid ja õppeprogramm mõjutasid Rooma autoreid. Kolmas proosaliik oli filosoofia, mille olulisemad autorid olid Aristoteles ja Platon. Platoni teosed tähendasid erinevaid dialooge, kus õpetaja Sokrates vestles õpilastega. Peateos ,,Riik". Tema tekstid olid arutlevad, kuid Aristotelese omad olid analüütilisemad. Ta käsitles laiemat teemaderingi. Mõlema mõju Euroopa kultuurile on võrreldav. Aristoteles mõjutas keskaja
Individualismi kasv väljendus hästi skulptuuris. Suurimad skulptorid olid Demetrios Alopest ja Skopas. IV saj. töötas Lysippos, kes tegi arvukaid skulptuure Heraklese kangelastegudest. V saj. võidab lõplikult kirjutamisviis vasakult paremale. Kirjutati papüürusele, diptühhonile (kaks kokkupandavat lauakest), seatinaplaatidele ning kirja raiuti ka marmortahvlitesse. Kujutav kunst (58) Filosoofia (Platon ja Aristoteles) (46, 47) kirjandus (Xenophon, Lysias, Isokrates, Demosthenes)(48, 51) 45. Sokrates ja sokraatikud Sokratest peetakse kreeka klassikalise filosoofia rajajaks, see on kreeka filosoofia kõige lühem ajastu. Sokrates elas 469-399 e. Kr. Tema isa oli kiviraidur, ema ämmaemand. Sokratesega pöördus kreeka filosoofia inimese poole. Esiplaanil eetiline temaatika, tagaplaanil olemisõpetus. Ta oli esimene filosoof, kes ühendas omavahel kõlbluse ja teadmise idee
2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos),
,,Bucolica" loomisel ja Vergiliuse kaudu Lääne-Euroopa lamburiluulele, mis õitses 14. 18. sajandil. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? Proosa arenes 5. ja 4. sajandil kolmes suunas: 1) ajalooproosa; Herodotos ,,Historai" käsitletud kui väärtuslikku ajalooallikat Kreeka-Pärsia sõdade kohta, samas selleks, et käsitleda kreeklaste ja barbarite konflikti olemust. 2) retooriline proosa; Lysias (u 459380 eKr), Isokrates ,,Rahu" 3) filosoofiline proosa. Sokrates, Platon 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Xenophon (u 430354) polühistor, kirjutanud enam-vähem kõigil teemadel. Päritolult oli Xenophon ateenlane, kuid Ateena demokraatia vastane ja Sparta austaja. ,,Anabasis" (,,Ülesminek"), ,,Hellenika" (Kreeka ajalugu 411362), ,,Kyrupaideia" (,,Kyrose kasvatus"), ,,Apomnemoneumata" (,,Mälestused Sokratesest") 44
Bukooliline luule, teisisõnu idülli looja. Meieni jõudnud kogumik 30 idülliga. Tema idüllid väga teatraalsed, mitte mõeldud teatris ettekandmiseks. Epigramme kirjutas ka vigurluuletused, nt ,,Syrinx". Karjuseluule Daphnis oluline karjuse nimi. Tema mõju on järgnevale lüürika arengule väga suur. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? 1) ajalooproosa; Herodotos, Thukydides, Xenophon 2) retooriline proosa ehk kõnekunst Lysias, Isokrates, Demosthenes 3) filosoofiline proosa. Sokrates, Platon, Aristoteles. 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotos esimene ajaloo kirjanik. Cicero nimetab teda ajaloo isaks. Reisis väga palju, kuulus Periklese ringi, oli Sophoklese sõber. Pani joonia murdes kirja kõik nähtu ja kuuldu teoses ,,Historiai", see tähendab uurimust, meie arusaama järgi ajalugu. Tema teos on väärtuslik allikas Kreeka-Pärsia sõdade
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
kirjeldamine); paatos (publiku tunnetele rõhumine) o Kunstitud ehk rohkem faktilised tõendid (seadused, tunnistajad, lepingud, vanne) Epiloog, kus sageli rõhuti tunnetele Kõne puhul tuli kasuks mitmed "kõnevoorused" nagu õigsus, selgus, kohasus ja kaunistused (hiljem ka lühidus ja võimsus). Tänu kõneteoorile tekkisid Kreekas ka stiiliõpetus ja kõnekujundite teooria. 70. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Isokrates oli kõnemees, kes rajas 390. aastal eKr Ateenasse retoorikakooli. Ta sai õpetust sofistidelt, ent oli hilisemas elus kriitiline nende apoliitilise ja edule suunatud kõneõpetuse suhtes, enda õpetust nimetas philosophiaks. Ülistab oma teostest Ateena riiki, samas ka valgustatud monarhiat. Teosed: "Helena ülistus", "Euagoras". 71. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned?
samas olid mitmekülgselt haritud 69. Millist kuulsat kõneteoreetilist teost tead? Aristotelese ,,Retoorika" 70. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses ,,Retoorika". Jaotas kõned kolme liiki: kohtukõne, poliitiline kõne (rahvakoosolekul), ilukõne (ehk epideiktiline kõne): kellegi ülistamine või mingi sündmuse puhul. 1. Sissejuhatus (kuulajate heatahtlikkuse saavutamine) 2. Jutustus (olukorra kirjeldamine) 3. Tõendid 4. Epiloog (sageli tunnetele rõhumine) 71. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Kuulus Ateena kõnemees, rajas Ateenasse retoorikakooli. Teos ,,Busiris" 72. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned? Kuulsaim Atika kõnemees ja poliitik, kõned Makedoonia kuningas Philippos II vastu, kes ähvardas Ateenat allutada. 73. Mis on filipikad? Filipikad on ägedad süüdistuskõned; algselt olid need Demosthenese kõned Philippose vastu. 74. Mis nime kandis Platoni õppeasutus? akadeemia 75
Ääretu püüdlikuse ja heldusega viis ta lõpule mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. See oli nii kaunis, et seda loeti üheks seitsmest maailmaimest. Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskis temast luua kiidulaule. Sel eesmärgil määras ta suure auhinna rahas ja väärtasjades. Mausolose auks tuli panegüürikat looma arvukalt õilsaid, oma ande ja kõneosavuse poolest tuntud mehi: Theopompos, Theodektes, Naukrates ja isegi Isokrates...Ja nii kaua, kui tal oli elu, elas ta kurbuses, ja kurbus viis ta ka hauda." Mausolos oli oma aja kohta isiksus, kuigi meile paistab, et ta suurim töö oli endale monumendi püstitamine. Ta üllatas kõigepealt oma arhitektuuriliste ideedega. Neis oleks nagu ühinenud püramiid, tsikuraat ja kreeka tempel, väljendades seega Halikarnassose kui dooria-joonia linna asendit Kreeka, Mesopotaamia ja Egiptuse piiril. Maisolos aga
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa...
Kõne koosneb sissejuhatusest (kontakt kuulajaga), jutustusest (olukorra kirjeldus), tõendid (kunstilised või kunstitud), epiloog (tunnetele rõhumine). Kunstilised tõendid on loogilised arutlused, eetos (iseloomude kirjeldamine), paatos (tunnetele rõhumine). Kunstitud tõendid on seadused, tunnistajad, lepingud, piinamine, vanded. Kõnevoorused: õigsus, selgus, kohasus, kaunistused, hiljem ka lühidus ja võimsus. 74. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Üks "kümnest Atika kõnemehest" (Aleksandria filoloogide loodud kaanon, mitte mingi päriselt olnud rühm). Ta rajas 390 eKr Ateenasse retoorikakooli. Sai õpetust sofistidelt, aga oli ise nende suhtes kriitiline: taunis apoliitilist edule suunatud kõneõpetust. Temalt on säilinud 21 kõnet, millest 6 kohtukõned, teised ilukõned. Nt "Helena ülistus", "Sofistide vastu". 75
Kõik loo detailid peavad kõnepidajat näitama võimalikult heas valguses. · Vastase halvustamine. Vastase lugu tuleb jutustada nii, et kõlaks võimalikult ebaloogiliselt. · Lõppsõna. Fakte ei tooda, peab jääma meeldiva inimese mulje. Lysias võtab klienti kirjandustegelasena, kellel peab olema võimalikult huvitav lugu. Demosthenes Kirjutas filipasid poliitilised üleskutsekõned. Kutsub inimesi üles tegema vastupidist kui Isokrates. Hoiatab, et kui me ei tegutse, kaotame vabaduse. Rahva ülesässitamine ei õnnestu, Kreeka kaotab, algab Hellenismi ajastu. Filosoofiline proosa. Sokrates kui ,,kirjandustegelane", sokraatiline dialoog Alates 5-3. saj eKr, seotud Sokratese kujuga (on pooleldi kirjanduslik tegelane, ei saa oletada, milline ta päriselt oli, ta pole ise midagi kirjutanud, teised on kirj temast). Temast on kirj Aristophanes komöödias ,,Pilved". Xenophon on avaldanud teose dialoogi vormis
edasi arendati (näiteks hakati IV sajandi algul maksma väikest tasu rahvakoosolekul osalemise eest; täiustati riigi rahastamist, seadusandluse ja kohtute korraldust). Nagu paljudes polistest, moodustasid Ateenaski sõjaväe peajõu nüüd palgasõdurid, mis muutis väe finantseerimise riigile senisest koormavamaks ja tõstis rahastamisküsimused poliitilise arutelu keskpunkti. Neil aastatel tõusis Ateenas kuulsuse tippu poliitilise retoorika suurkuju Isokrates, kes tõmbas ligi õpilasi kogu Kreekast. Oma poliitilistes programmkõnedes, mida ta nõrga hääle ja kartliku loomu tõttu ise ette ei kandnud, ülistas Isokrates eeskätt kogu Kreeka ühtsuse ehk panhellenismi ideed, kutsudes näiteks 380. a. olümpiamängudel ette kantud "Panegüürikas" (peokõnes) helleneid Ateena ja Sparta juhtimisel ühinema ajaloolise vaenlase Pärsia vastu. Samasse perioodi jääb teisegi kuulsa ateenlase Platon loomeaeg.
4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja ...
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopot...
Varasem ajalugu lünklik, kuid 5 sajandi lõpus oli väljakujunenud kuningriik – kuningas oli siiski pigem esimene võrdsete seas, ka nn rahvademokraatia elemente. Kreeka-Pärsia sõdades oli puhuti liidus pärslastega – kui Xerxes Kreekasse tungis, lasid makedoonlased ta läbi oma alade. Sekkus Kreeka asjadesse ka hiljem ja saavutas järk- järgult hegemooni positsiooni Kreekas. IV sajandi keskel kujunes Kreekas välja üsna tugev makedoonia-meelne partei. Ateenas oli selle juhiks Isokrates, kes kutsus üles Makedoonia kuningas Philippos II allutama endale Kreekat ning alustama kreeklaste ja makedoonlaste ühist pealetungi Aasiale, et ‘muuta barbarid helootideks’ (heloot – teatavat tüüpi (päris)ori). Vastasleeri tuntuimaks esindajaks oli üks kuulsamaid kreeka oraatoreid Demosthenes, kelle Makedoonia ehk Philippose vastaseid kõnesid nimetatakse filip(p)ikateks. IV sajandi II poole alul peetud sõdades saavutas Philippos kontrolli enam-vähem kogu Kreeka üle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
