Kelly Talimaa 11S Retsensioon Mina vaatasin televiisorist „Laula mu laulu“ saadet, see kord siis juba 4. Hooaeg ja 2 saade, ehk siis Ivo Linnale pühendatud. Liisi Koikson on minu jaoks kogu aeg tundunud kui väga-väga hea ja südamlik inimene. Mul on ühe korra elus õnnestunud ka temaga koos laulda/mängida. See oli Akordionistide laager, kui Liisi tuli meile laulma Pippi Pikksukka laulu, meie mängisime oma orkestriga talle saadet. See, kuidas Liisi suudab oma häälega mängida või kuidas ta suudab oma häält muuta vastavalt enda tunnetele, see on tõesti super. Kõik need muusikalid mis ta on laulnud, see imeline. „Laula mu laulu“ saates laulis ta Tõnis Mägi laulu „Aita mööda saata öö“ see oli väga jazzilik, veidi rahulik, hea tumedateks sügisõhtuteks. Liis Lemsalu- „Sülita vaid allatuult“. M...
KÄGU ehk LAULA, LINNUKENE Bibian Luik KELA I/AÜ 2008 Lapsed: 6-7a (koolieelikute rühm ,,Rõõmupallid") ; 20 last Õpetamiskäik Kuna tunni teemaks oli kevad ja linnud, siis seda jätkasime ka liikumistunnis. Kõigepealt kuulasime korra, millise loo järgi tants tuleb. Seejärel palusin lastel võtta viie kaupa gruppidesse. Neli nendest gruppidest moodustasid pesad ja üks grupp hakkas lindudeks. Kui kõik olid oma kohtadel paigal, seletasin reeglid: pesad liiguvad ringis käed all kõnnisammudega paremale ja samal ajal linnukesed lendavad pesade vahel. Kui muusika muutub (antud loos kiiremaks), siis pesad jäävad seisma ja tõstavad käed väravateks üles ning linnukesed hakkavad otsima kohta, millisesse pessa nad mahu...
Läänemeresoome murrete uurimine………………………………………………… 5 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………… 7 Sissejuhatus Esimesed eesti keele kirjastused ilmuvad esimest korda 13. sajandil. Tekste leidub muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonika, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227. Selles leidub ladinakeelse teksti sees paar eestikeelset sõna- ‘Laula! Laula! Pappi!’ (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007). Järgmiste sajandite jooksul avaldati veel eesti keelseid tekste. Ei saa mainimata jätta esimest eesti keele käsiraamatut „Anführung zu der Esthnischen Sprach“ (sissejuhatus eesti keelde), mis ilmus Tallinnas 1637. aastal. Raamatu autoriks oli Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Ligi kümme aastat möödudes ilmus juba järgmine Eesti kirjakeele
1. A. Kunileid "Sind surmani" ..sind surmani 2. A. Kunileid "Mu isamaa on minu arm" 3. F. Saebelmann "Kaunimad laulud" kaunimad laulud pühendan sul 4. K.A Hermann "Oh laula ja hõiska" oh laula ja hõiska 5. K.A. Hermann "Kungla rahvas" 6. M.Härma "Ei saa mitte vaiki olla" väga rahulik, 7. M. Härma "Meeste laul" mehed laulavad, 8. M. Härma "Tuljak" Terve vald oli kokku kutsutud... 9. K. Türnpu "Kevade tunne" 10.A.Läte "Kuldrannake" ilmalik, rahulik 11.R. Tobias "Eks teie tea" rahulik, alguses keegi ei
Karl August Hermann (1851-1909) Oli keele teadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusik, tegelane toimetas ajalehte postimees ja andis välja Eesti esimest kuu muusika kirja. Alustas esimest Eesti enüklopeediat. Oli silma paistav organisaator nii Tartus kui kogu Eesti elus. Üle 300 muusika teose, enamus koorilaulutes kasutas rahvaviise. Muusikalise hariduse sai enamasti ise õppimis teel. LOOMING: Tuntumad laulud ,,Kungla rahvas'', ,,Mingem üles mägedele'', ,,Munamäe'', ,,Oh laula ja hõiska'', ,,Kevade marss'' Nende lustakate laulude muusika on tema sülest. Erandlik ja parim saavutus tema loomingus on ,,Isamaa mälestus''. Kalevipoja tekstile Kreutsvald pani kokku ,,Kalevipoja''. Hermannile kuulub Eesti esimene ooperi katsetus. Ooperi katsetus ,,Uku ja vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad'' Kuulasime: ,,Mingem üles mägedele'', ,,Oh laula ja hõiska'' ja ,,Isamaa mälestus''
ÕIETI- (ei vasta konkreetsele küsimusel), kes ta niisugune õieti on. Mida sa õieti tahad VAHEL- mõnikord. Mu pea valutab vahel. Vahel ta nutab. Riiul on kapi ja laua vahel VAHEST- võib-olla, ehk Vahest ulataksid mulle leiba. Vahest ta nõustub VAST- alles On vast tore sõit. On vast lugu! ENAMIK- mitmuse osastav või seestütlev. Enamik osalejaid nõustus minuga. Enamik osalejatest nõustus minuga. ENAMUS Enamus nõustus minuga. OSA, ainult ainsuses esineb!!! Osa näitlejaid ei laula. Osa näitlejatest ei laula. Osa laulab, osa ei laula. AINSUS, AINSUS AINULT OSALEB ESITUS- ettekanne, esitamine. Laul meeldis koori esituses kõigile ESITLUS- tutvustus, esitlemine. Raamatu esitlus toimub homme PITSAT, vahend pitseri löömiseks. Pitsat on kuhugi kadunud PITSER- jäljend, jälg. Elu on ta näkku pitseri jätnud. Vajan taotlusele pitserit. ERAPOOLETU- neutraalne. Tahan jääda erapooletuks ERAPOOLIK- mitte era-pooletu. Jälle oled erapoolik. EHITUS- ehitamine, ehitustegevus
RENESSANSS: 14-16 saj.*muutused eur maj elus *esimesed arheol väljakaevamised *ilmalikustumine, antiikajastu jäljendamine *Madalmaad * vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine *uued pillid :lauto,klavessiin, klavikord, tsink, viola da gamba *mitmehäälne laulukultuur tänu nooditrüki täiustumisele *ilmalik vokaalpolüfoonia: motett-ühes keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut.
b) uuem ehk riimiline Regivärsiline rahvalaul - saatis inimest hällist hauani, nii tööl kui puhkehetkel( töölaulud; tavandilaulud (rahvakalendri kombestikuga seotud); perekonnaelu kajastavad (pulmalaulud, surnu- ja mõrsjaitkud); nekrutilaulud) *Regivärssi esitasid ainult naised (eeslaulja ja koor) * Regivärsilise rahvalaulu tunnusteks on parallelism ehk mõttekordus ja algriim. Mõttekordus ühte mõtet esitatakse eri värssides erinevas sõnastuses N: laula, laula, suukene liigu, linnukeelekene, kirjeldatakse laulmist mõlgu ,marjameelekene, ilutse, südamekene! Algriim - alliteratsioon ehk ühe ja sama kaashääliku kordumine värsis sõnade alguses (esimeses silbis) N: paneme piibud põlema p - alliteratsioon Assonants ehk ühe ja sama täishääliku kordumine värsis N: lõpe, lõpe, põllukene õ - assonants Riimiline rahvalaul on rohkem vaba aja sisustamiseks, seetõttu pole kindlaid teemasid
VANEM EESTI KIRJANDUS Eesti kirjakultuur tekkis ja hakkas arenema 13.sajandil. Esimesed eestikeelsed sõnad olid Laula,laula, pappi! Need märkis üles Liivimaa Henrik oma kroonikasse. 1525. Esimene teadaolev eesti keelt sisaldav raamat.(midagi pole säilinud) saksa keelsed luterlikud raamatud ja liivi-,läti- ning eestikeelsed missatekstid. Järgmine teadaolev eeestikeelset teksti sisaldanud raamat Wanradti ja Koelli katekismus. Raamat trükiti 1535.aastal. (sellest on säilinud 11 kahjustatud lehekülge) 1739. Esimene täielik eestikeelne Piibel. ,,Piibli Ramat/se on keik se Jummala
Kirjandusest võib kõnelda laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjandus kogu kirjasõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust. Eesti rahvuskirjandus sündis alles 19. sajandil. Enne seda tekkis ja arenes eesti kirjakultuur ja arenes välja kirjakeel. Kirjakultuur tekkis 13.sajandil, kui eestlasega asutatud aladele tungisid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") märkis oma ladinakeelsesse ajaraamatusse (Henriku Liivimaa kroonika) sakslastega kaasas olnud preester Henrik. Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.17. sajandil oli seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti levikuga. Vani m e esti ke elt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on teateid, et 1525.aastal taheti Riiga viia raamatu
Kuule, kus kukub kurja lindu, laksuteleb laiska lindu Lõpe, lõpe, põllukene, vähene mu väljakene Alliteratsiooni ja assonantsi kasutatakse sageli koos, nagu on näha ka eelmisest näitest. Regivärsi algühikuks on värss, mis moodustab sisulise terviku. Värsse seob parallelism ühe värsi mõtet süvendatakse / korratakse eri värssides erinevas sõnastuses. Parallelismirühm võib koosneda kuni kümnest värsist. Laula, laula, suukene, liigu, linnukeelekene, mõlgu, marjameelekene, ilutse, südamakene. KIRJUTA KATKEND KOOLIEEPOSEST. Kas on jälle esmaspäeva, Kas on jälle esmaspäev, kole koolipäev. koledasta koolipäeva? Nüüd saab jälle kuulata direktrissi räuskamist Nüüd saab jälle kuulatessa ja jälle tuleb välisjalatsid ära vahetada. Ei ma direktrissi räuskamissa
EESTI KIRJAKEELE ARENG Esimesed eestikeelsed kirjapandud laused pärinevad 13. sajandist. Liivimaa Henriku Kroonika. ,,Laula, laula, pappi!" Kõik esimesed tekstid olid vaimuliku sisuga. Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525 aastal, mis pole säilinud. Järgmine 10 aastat hiljem ehk 1535. Wandradt Koelli katekismus. Wandrat Koelli katekismus: Anti välja Wittenbergis. Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wandradt ja Tallinna Püha Vaimu kirikuõpetaja Johann Koell.
tasemega Põltsamaa kooris. · Korraldas 19. sajandi ulatuslikema, 10 aastat rahvaviiside kogumise aktsiooni, selle tulemusena pandi kirja 2500 viisi. · On komponeerinud ligi 1000 koorilaulu, millest koiride repertuaaridesse püsima jäänud üksikud. · Oli mitme laulupeo üldjuht, noodikirjastaja, keeleteadlane. · Andis välja Eesti esimese muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht". · Hermanni loomingu paremiku hulka kuulub ,,Isamaa mälestus", ,,Oh laula ja hõiska", ,,Kungla rahvas" ning ,,Minge üles mägedele". Kuulamine: Karl August Hermann ,,Isamaa mälestus" https://www.youtube.com/watch? v=QXxKvOM1_VQ&list=PLA7yteBYZVgZ0pAYZ5KzE_BQUswmc- 0vI&index=4 Karl August Hermann ,,Oh laula ja hõiska" https://www.youtube.com/watch?v=- HjmBIFSMtE&index=5&list=PLA7yteBYZVgZ0pAYZ5KzE_BQUswmc- 0vI Karl August Hermann ,,Kungla rahvas" https://www.youtube.com/watch?
neist paljusid oma koorilauludes. Thomsoni looming piirdub ainult koorilauludega, umbes 70- st laulust on säilinud 40. Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Mõnes seades järgis ta ka vanu rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist. "Kannel", "Laula, laula, suukene" Fridrich August Saebelmann - Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, säilinud on umbes paarkümmend laulu. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, kuid ta on kirjutanud ka üksikuid isamaalisi laule. Tema looming on venna omast küllaltki erinev: kui Aleksander Saebelmann-Kunileid tugines suurel määral rahvaviisidele, siis Friedrich rahvaviise ei kasutanud. "Kaunimad laulud" "Ema süda"
metsas jalutades.Venekeelsedest lauludest oli näiteks: Aleksander Puskini kirjutatud laul ,,Ära laula,kaunis naine", Victor Hugo kirjutatud laul ,,Nad Vastasid",Jakov Polonski kirjutatud laul ,,Me eile kohtusime jne.Vene keelsedest lauludest meeldis mulle kõige rohkem Victor Hugo kirjutatud laul ,,Nad vastasid",sest selles laulus kirjeldas kuidas kajakna lainetel lennata.Kõige kurvem venekeelsedest lauludest oli Aleksander Puskini kirjutatud laul ,,Ära laula,kaunis naine" ,sest see rääkis naisest et ei laulaks Gruusia kurbi laule.Kõige rohkem meeldis mulle kuulata eesti keelseid laule näiteks: Ester Mäe kirjutatud laul ,,Hommik Tehumardil"(Debora Vaarandi),Marts Saare (1882-1963) kirjutatud laulud ,,Ussisõnad"rahvaluule),"Päike ja vari"(Eduard Wöhrmann),"sa kõige armsan mulle"(Anna Haava),"Ta tuli"(Ernst Enno),"Must lind" (Karl Eduard Sööt)ja ,,Mis see oli" Karl Eduard Sööt).Mulle meeldis see kontsert.
Karl August Hermann oli produktiivne helilooja: talle kuulub üle 300 helitöö. Suurema ja parema osa moodustavad koorilaulud. Vähemal määral on ta katsetanud klaveri- ja viiulipalade ning soololauludega, kirjutanud ka muusikalise lavateose "Uku ja Vanemuine". Koorilaule kirjutas K. A. Hermann kogu eluaja ning nende arv ulatub 200- ni. Parimad, tuntumad ja populaarseimad on pärit 70-80-ndaist aastaist, mil K. A. Hermanni haaras veel rahvusliku liikumise vaimustus ("Oh laula ja hõiska" ja "Ilus oled, isamaa" 1873; "Kui Kungla rahvas" ja "Munamäel" 1874 jne.). Hilisema perioodi töödest lauldakse "Kevade marssi", "Mu armas isamaa" jne. K .A. Hermanni laulud on ilmeka ning meeldejääva meloodia tõttu muutunud rahva hulgas populaarseks ning neid lauldakse ka ühehäälse massilauluna. K. A. Hermann on oma laulude tekstid enamasti ise kirjutanud, need kuuluvad peamiselt loodus- ja armastuslüürikasse. Helilooja kasutas ka Fr. R. Kreutzwaldi, J. Kunderi, M
Samuti hästi üles ehitatud ja viimistletud on näidendid ,,Mõrsja ja märatsejad" (1887), mis käsitleb toonast äärmuslike lahkusuliste probleemi, ja ,,Kingu Laos" (1890), mis räägib alkoholi lõksu sattunud noormehe kurvast saatusest. Lisaks on Kunder kirjutanud näidendi ,,Vallavanema valimine", mis ilmus ,,Valguse" lisalehes (1889) ja eluajal käsikirja jäänud näidendi ,,Vorst". Luule: Laul ja rahu. Laula, laula, suukene, Liigu, linnukeelekene, Mõlgu marja meelekene, Ilutse südamekene! Kül saad siis sa waita olla, Kui saad alla musta mulla, Walge laudade wahele, Kena kirstu keskeelle. (Eesti rahwalaul.)
23. Mis on õpetlik ditaktiline kirjandus? Nimeta kirjanike. 24. Miks nimetatakse Mannteufeli Hulluks Krafiks? 25. Sentimentaalne kirjandus. 26. Masing. Tähtsus eesti keeles 27. Peterson. Looming. Miks me peame teda nii tähtsaks. Mida kirjutas. 1. Vanimeid eesti keelseid ühes tähendusi võis leida kroonikatest 2. Läti Hendriku kroonika mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses (13 saj) Laula, laula, pappi! Liivimaa vanem riimkroonika (13 saj lõpp) Liivimaa noorem riimkroonika (14 saj Haeneke) Russowi Liivimaa kroonika 3. Vanim eesti keelne raamat on aastast 1525, aga see pole säilinud. Vanim säilinud eesti keelne raamat on aastas 1535 ja see oli kateksimus. Wanradti ja Koelli 4. 5. Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. 6. Põhja- (tallinna) ja lõunaeesti (tartu) keel. 1739. aastal ilmus trükis esimene eestikeelne Piibel
,,Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust." Hando Runnel MAARAHVA KIRJASÕNA KUJUNEMINE Aeg Autor Tekst Sisu ja eripära 13. saj Preester Henrik ,,Henriku Liivimaa Esimesed kroonika" eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") 1535 S.Wanradt ja tõlkis ,,Wanradti ja Koelli Lahknes Lutheri J.Koell katekismus" katekismusest 1632-38 Heinrich Stahl ,,Käsi- ja Lutheri väikene koduraamat" katekismus,
Sealses muusikaõpetuses õpetati: laulmist, klaveri-, oreli ja viiulimängu ning harmooniat. Selle lõpetajate hulgas olid: A.Kunileid- 5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet ,,Sind surmani", ,,Mu isamaa on minu arm". F.Saebelmann- koorilaulud, mõni soolulaul, lüürilis-romantiline, ei kasutanud otseselt rahvaviise ,,Kaunimad laulud", ,,Ellerhein". A.Thomson- umb 70 laulu, rahvaviisiseaded, armastus ja loodustemaatika ,,Kannel", ,,Laula, laula, suukene". K.A.Hermann- väga produktiivne umb 1000 teost, enamik koorilaulud, liedertafelik laul, lauleldus ,,Uku ja Vanemuine e eesti jumalad ja rahvad" -> ,,Kungla rahvas", ,,Mingem üles mägedele", ,,Oh, laula ja hõiska". Kogus rahvaviise. 6. Karl August Hermann(1851-1909 ) kultuuritegelane, ajakirjanik (Eesti Postimees, Laulu ja mängu leht) , keeleteadlane (Eesti keele grammatika, Eesti keele lauseõpetus ), kirjastaja
Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Sõua, laulik, lausa suuga, Sõua laululaevakesta, Pajata paadikesta Sõua neid sinna kaldale, Kuhu kotkad kuldasõnu, Kaarnad hõbekuulutusi, Luiged vaskseid lunastusi Vanast ajast varistanud, Muistepäevist pillutanud! Teatage, linnud targad, Vilistage, vete lained, Avaldage, tuuled armsad: Kus see Kalevite kätki, Kange meeste kodupaika, Vikerlaste varjuvalda? Laula, laulik, miks ei laula, Miks ei, Kulla kuulutele? Mis ma kukun, kurba lindu, Mis ma laulan; närtsind nokka? Noorus närtsinud nõmessa, Kolletanud kanarbikku, Leinakese lehtedella.... Seega lugu algab Kalevi ja tema vendade välja rändega oma isa kodust, üks vendadest läheb venemaale kaupmeheks ja Kalev ise tuleb siia Maarjamaale. Siis edasi jutustab, et kusagil ela üks Lesk kellele sünnitatakse kaks võõras tütart. Nendeks on Salme ja Tedre Linda
13.saj tekkis ja hakkas arenema Eesti kirjakultuur, kui eestlaste asustatud aladele tulid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad ,,Laula, laula, pappi!'' ladinakeelsesse ajaraamatusse(Hendriku Liivimaa kroonika) preester Hendrik. Valgustaja teadmiste levitaja, silmaringi laiendaja piibel ristiusu õpetuse aluseks olev pühade tekstide kogu juhuluule mingi sündmuse pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule estofiil eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik kalendrilisa kalendaariumile järgnev osa kalendris 1825 Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. Seal olid Saksakeelsed
Algselt eksisteerisidki erinevad murderühmad, milleks olid põhja- ja lõuna- eesti murded. Sageli seostatakse keelt riigi ja rahva ajalooga, aga seda täiesti põhjusega, sest keel on ju rahvuse üks esmaseid tunnuseid. On olemas erinevaid rahvussümboleid, kuid keel on üks kindel joon, mis eristab näiteks eestlast lätlasest või prantslasest. Eesti rahvus ega keel ei ole väga pika ajalooga. Esimesed eestikeelsed sõnad on teatavasti pärit Henriku Liivimaa kroonikast ja need olid:" Laula!Laula!Pappi!" . Kui võrrelda eesti keele vanust mõne romaani keele vanusega, siis on meie keel nende kõrval kui ,,poisike". Näiteks esimesed teadaolevad kirjalikud allikad prantsuse keelest on pärit aastast 842. Samas, eesti keelest on esimene säilinud kirjalik allikas Wanradt-Koelli katekismus, mis on pärit aastast 1535. See näitab, et meie rahva ja riigi ajalugu on olnud üsna lühike, kuid ega see ei tee eestlasi teistest viletsamaks.
keele eest. Meie keel on üle elanud ka sõjad ja muud keerulisemad olukorrad, ning läbi kõige selle vaid kasvanud. Esimesed leiud muukeelsetes tekstides, kust on avastatud eestikeelseid sõnu ja kohanimesid, pandi kirja 13.sajandil. Tegu oli üldjoontes võõrkeelsete tekstide, dokumentide või kroonikatega. Henriku Liivimaa kroonikast, mis on kirja pandud aastatel 1224-1227, leiti peale kohanimede esimesed eesti keelsed sõnad ja lause “Laula! Laula! Pappi!”. Henriku kroonikas oli ülejäänud tekst siiski ladinakeelne, kuid esimene märge pikemalt eestikeelsest tekstijupist ulatub tagasi 16.sajandisse. Tegu on tekstiga Kullamaalt pärit käsikirjas, milles välja toodud kolme tähtsama palve eestikeelsed tõlked. See pärineb 1520.aastatest. Vanim eestikeelne raamat on seeeest pärit aastast 1525, millest on leitud katkendeid. Tegu on Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse
Mart Saar · Helilooja, pedagoog, organist, pianist · Haridus: Peterburi konservatooriumis, oreliklassis, kompositsiooniõpingud N.Rimski- Korsakovi ja A.Ljadovi juures · Kogus rahvaviise Looming · Väljenduslaad emotsionaalne, lüüriline · kasvavad kõik kelikeele komponendid välja rahvaviisist · läbivad armastus, loodus ja surm · isakodu Hüpassaare oluline loometööks · ligi 400 koorilaulu · üle 140 soololaulu · 130 klaveriteost · Mõned orkestriteosed · Kooriteosed (Vohmakõne, vellekõne; Seitse sammeldunud sängi; Jaan läheb jaanitulele; Mardi laul; Läksin kõrtsi aega viitma; Latse hällütamise laul jt.) · Väga oluline koht loodusel(Kõver kuuseke; Miss a nutad, tammekene; Tere kuusi, tere petäj, Laanehaldjate laul) Varasemad teosed (paljud hävisid): · Rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke teoseid · Klaveripalad (prelüüdid, Skizze) · Soo...
Mängige tuntud laulumängu: ,,Mul on üks tore sõber, see sõber on voh nii! (Tõsta pöial tunnustavalt püsti) ja kui see sõber tantsib, siis jalad käivad nii." Mõtle uusi tegevusi. Näiteks võite hüpelda, joosta, kikivarvul kõndida, tammuda, marssida jne. Võib asendada sõna ,,sõber" laste nimedega. Kui ma oleks... Eesmärk: Arendab kõneoskust ja kujutlusvõimet. Laula või loe: ,,Kui ma oleks väike pall, väike pall, väike pall. Kui ma oleks väike pall, veereksin just nii. Kui ma oleks väike lennuk, väike lennuk, väike lennuk. Kui ma oleks väike lennuk, lendaksin just nii." Mõtle välja uusi salme ja tegevusi. Ohhohoo! Eesmärk: Aitab lapsel mõista sõnade riimumist. Laulge koos lapsega: ,,Sina aga muudkui joo, joo, joo, too, too, too, koo, koo, koo
Tere hommikust ! Palju õnne sünnipäevaks ! Hetk, mida sa oled 364 päeva ootasid, on lõpuks käes. Ära raiska sekunditki ! Voodist välja ! Täna on Sinu sünnipäev TORE päev ! Kõlagu muusika, me tahame tantsida! Lennaku kõikide värvide õhupallid! Langegu taevast lõhnavate õielehtede sadu! Sest täna on Sinu sünnipäev!!! Hõiska! Laula! Hüppa rõõmust! Täna on Sinu sünnipäev seda ei juhtu iga päev. Õnne soovime Sul! Õnne soovime Sul! Palju õnne, palju õnne! Õnne soovime Sul! Ta elagu, ta elagu, Ta elaguu-uu, ta elaguu-uu! Ja tuhat korda ta elagu, ta elaguu-uu, ta elaguu-uu! Täna on Sinu sünnipäev! Sünnipäevalaps, Sa oled tore tüdruk, parim kõigist. Tüdruk! Sa oled : parimatest parim värske õhu puhang lendav täht oaas kõrbes kallim kui kuld säravam kui teemandid
.............................................................................................. 19 SÕIT-SÕIT......................................................................................................................... 19 TRIPS-TRAPS-TRULL...................................................................................................... 19 6. KUNI 9.ELUKUU:.............................................................................................................. 21 LAULA JA RÄÄGI.............................................................................................................. 21 HERNED JA PORGANDID................................................................................................ 21 PEEGLIMÄNGUD.............................................................................................................. 21 OTSI, KUS ON PALL ....................................................................................................
(Marie Under) Kuid teemaks ei ole ainult aastaaegade luuletused. Mõlemate kogutud luuleteostes leidub ka palju looduses pesitsevatest saladustest ja ohtudest. Seda kõike saab nautida maal, kuskil linnast väljas. Sealt tulebki Marie Underi armastus looduse vastu, kuna aastaid tagasi elati enamjaolt siiski pigem maal. Kõige kaunimaks muudab looduses hääled, eriti linnulaul. ,,/ Laula, laula / oma lühikest laulu, / heida, heida / heledat häält./" Sel ajal oli ka probleemiks juba maakera otstarbekas kasutamine ja selle mitte reostamine, kuid juba siis hakkasid inimesed mugavduma:. ,,/ Pidage, härrad! Maakera ei hinga enam! / Maakera süda ei tuks! / Maakera silmade laup kustund! /" Loodus on alati ettearvamatu ja kunagi ei oska me öelda, kui suur ja karm võib tulla järgmine katastroof. Vabas looduses olla on siiski rahulik ja meeldiv, kus mõtiskleda oma mõtete üle ja
Miliza Elizabeth Korjus 1909 1980 eesti päritolu koluratuursporan ja näitleja. Aastal 1938 kandideeris ta Carla Donneri rolliga filmis "Suur valss" Oscarile, kuid võidu pälvis Fay Bainter. Arhiiviandmed näitavad , et Korjuste perekond olid Eestis elanud läbi nelja sajandi, võib-olla veelgi kauem. Miliza vanaisa Karl Korjus pidas Tallinna südalinnas, Viru hotelli vastas kuulsat "Korjuse kõrtsi". Isa Artur mängis klaverit ja viiulit. Artur õpetas oma tütart Milizat laulma viiuli järgi. Suguvõsas mäletatakse Arturi sagedasi sõnu Milizale: "Laula! Ära karju!". Karjäär Teismelisena reisis Korjus Nõukogude Liidu piires. Oma lauljakarjääri jätkas ta sopranina Saksamaal, kuni sai 1933. aastal töökoha Berliini riigiooperis. Tema edukad esinemised ka väljaspool Saksamaad tõid talle hüüdnime "Berliini ööbik". Siis reisis Korjus Ameerikasse, Hollywoodi. Tema esimene film Hollywoodis oli "Suur valss" . Vhpl elas Mehhikos...
Viisid on väikese ulatusega, tavaliselt 3-4 helil. Mõnikord lisandub värsile refrään või pikendatud lõppheli. Liigid üheks vanemaks liigiks on töölaulud- seotud töödega mida tehti koos. Karjaselaulud on ühed meloodilisemad eesti rahvalaulud. Tavandi ehk kombelaulud neid on väga palju- kajastatud on peresündmused ja kalendritähtpäevad. Isiklikke tundeid kajastavad lüürilised laulud(mõisaorjad, vaeslapsed, lesknaised). Näiteks: Laula, kuni elad Laula, laula suukene, Liigu, linnu keelekene, Mõlgu, marja meelekene, Ilutse, südamekene! Regivärsiline rahvalaul jaguneb lüüriliseks ja lüroeepiliseks rahvalauluks. Mõlema liigi vahel on küllalt suured erinevused, mis seisnevad oluliselt nende sisus, osalt vormis.
Ta lõpetas ülikooli 1880. aastal keeleteaduse doktori kraadiga. Karl August Hermann andis välja 1900. aastal esimese eestikeelse entsüklopeedia, 1885. aastal ajakirja "Laulu ja mängu leht" ja ostis ära 1886. aastal Perno Postimehe. 1891. aastal tegi ta Perno Postimehest Eesti esimese päevalehe. Karl August Hermann kuulus II, IV, V ja VI üldlaulupeo üldjuhtide sekka. Ta lõi umbes 300 muusikateost millest enamus olid koorilaulud. Nendest kõige tuntumad on Oh laula ja hõiska, Kungla rahvas ja Mingem üles mägedele. Karl August Hermann oli abielus Paula Freybergiga ja nad said neli last. Heino, Ülo, Endel ja Salme. Karl August Hermann suri 11. Jaanuaril 1909.
Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas" Kümme lubadust (5 esimest ilmikutele ja munkadele, 5 viimast ainult munkadele): Ei tapa ühtegi elusolendit Ei võta seda, mida mulle antud ei ole Hoidun kõlvatust elust Ei valeta iial Ei tarvita joovastavaid jooke Ei söö keelatud aegadel Ei tantsi, laula, mängi pilli ega osale näitemängudes Ei kanna ehteid ega tarvita lõhnaaineid Ei heida magama kõrgele ja laiale voodile Ei võta vastu kulda ega hõbedat Munka nimetatakse Bhiksuks Nunna nimetatakse Bhiksumiks Mõlemad on tõlkes "kerjus" Hinajaana ehk Theravaada Nirvaana võimalik vaid munkadele Tipitaka - "kolme korvi õpetus" Põhiline meetod, mida kasutatakse, on meditatsioon (mõtlus) Mahajaana Nirvaana võimalik kõigile Suutrad, õpetused
Laulud " Mu isamaa on minu arm" ja " Sind surmani" on loodud L. Koidula tekstidele ja tuginevad soome rahvaviisidel. Laulud kõlasid esimesel üldlaulupeol 1869 a. ALEKSANDER EDUARD THOMSON- 1845 1917 Helilooja ja pedagoog Elas ja töötas enamiku oma elust Peterhofis, hiljem Peterburis Tema ligi 70-st laulust on säilinud umbes pooled. Teeb rahvaviisitöötlusi Tema loomingus domineerib armastus- ja looduslaulutemaatika. " Ketra, Liisu", " Kannel", " Laula, laula suukene" FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN- 1851 1911 Helilooja, koorijuht, pedagoog, pianist ja organist Sai muusikupisiku oma vanemalt vennalt Aleksander Saebelmannilt (Kunileid) Tema loomingust on säilinud paarkümmend koorilaulu, tuntuim neist " Kaunimad laulud" On loonud ka soololaule Kuulamiskava: " Kaunimad laulud" KARL AUGUST HERMANN- 1851 1909 Mitmekülgne muusikategelane, ajakirjanik, keeleteadlane 19.sajandi rahvusliku
(,,Sügisemaru") Kuid teemaks ei ole ainult aastaaegade luuletused. Mõlemate kogutud luuleteostes leidub ka palju looduses pesitsevatest saladustest ja iludest. Seda kõike saab nautida maal, kuskil väljas linnast. Sealt tulebki Marie Underi armastus looduse vastu, kuna aastaid tagasi elati enamjaolt siiski pigem maal. Kõige kaunimaks muudab looduses hääled, eriti linnulaul. ,,/ Laula, laula / oma lühikest laulu, / heida, heida / heledat häält./" (,,Laululind") Sel ajal oli ka probleemiks juba maakera säästmine ja selle mitte reostamine, kuid iga aastaga on järjest hoolimatuks muututud. Inimesed muudavad laisaks ja ei viitsita teha natukenegi midagi, et meie maakera päästa täieliku hävingu eest. ,,/ Pidage, härrad! Maakera ei hinga enam! / Maakera süda ei tuks! / Maakera silmade laup kustund! /" (,,Maakera on mürgitet")
Taksti kirjutas Lydia Koidula. Liedertafellikud laulud- saksa mõjutustega rahvalaulud K.A. Hermann Oli ajakirjanik, muusik, asjaarmastaja, keeleteadlane, ühiskondlikus elus seotud seltside ja organisatsioonidega. Hariduse sai saksamaal, hiljem töös Tartu Ülikoolis "Eesti laulu- ja mängulehe" väljaandja/asutaja. See andis muusikaalaseid teadmisi tavainimestele. Kirjutanud palju väärtusetut muuikat. Siiski mõned ka head "Isamaa mälestusi", "Oh laula ja hõiska". Proovis ooperit kirjutada. Hiljem nimetas ümber laulumänguks. "Uku ja Vanemuine". Seal pärit laul "Kungla rahvas"
Regilaul Kiigele ehitamine + Kolm õuna Kuuli külan häll´ üvata, Mis sääl / mäel / paistu / nes? Ätee a kauka, Meri / mäel / paistu / nes. laane / taga / laula / vat. Mis sääl / mere / keske / ´el? Joosi tarre ema manu: Uibo oll´/ mere / keste /´el. „Emäkene, memmekene, Mis sääl uibu otsas olli ? Anna mullõ aidavõti, Kolm oll´/ ossa / uibu / en, kingi mullõ kirstuvõti – igan / os / san oll´/ upin. Ma lää / aita / ehti / ma, Üts´oll´, mis ne mititu, Pääle /aida / päädi / ma
Eesti muusika A. Thomson "Ketra Liisu" koorilaul "Kannel" koorilaul F.Saebelmann "Kaunimad laulud" koorilaul K.A.Hermann "Oh laula ja hõiska" koorilaul "Isamaa mälestus" koorilaul "Munamäe otsas" koorilaul "Lauljate tervitus" koorilaul "Uku ja Vanemuine" lauleldus "Kungla rahvas" paroodia rahvalaulust M.Härma "Kui sa tuled too mul lilli" koorilaul "Ei saa mitte vaiki olla" koorilaul
liikuda. Samuti peaks olema inva tualett , kuhu mahub sisse ratastooliga olev inimene. Koha valikul on veel väga oluline see, et tähelepanu pööratakse ka ruumi avarusele, et ka ratastoolis inimene mahuks vabalt liikuma ja et pimedal inimesel oleks ohutu liikuda. Ratastooliga inimese jaoks peaks laud olema madal, et inimene ulataks sealt midagi võtma. Nägemispuuetega inimese jaoks peaks kaasa olema saatja või siis keegi , kes talle laula olevaid roogasid tutvustada saaks , et ta ikka teaks mida ta võtab. Laud võiks asuda ruumi keskel, jättes ümberringi vaba liikumisruumi. Suurema ürituse korraldamisel tuleks hoolikalt jälgida, et istekohti jätkuks igale kutsutud külalisele ja veel tuleks ka meeles pidada, et erivajadustega inimene võib saabuda koos abilisega , sellega seoses tuleks istekohti arvestada ka hooldajale. Kui üritusel soovitakse
Kontserdi retsensioon Toomas Kutter ,,Romansimaailmas" 11. septembril toimunud kontsert Toomas Kutter ,,Romansimaailmas", kus klaveril saatis teda Helin Kapten, osutus väga rahustavaks õhtupoolikuks. Reedesest päevast olin koolimõtetest ja probleemidest väsinud ning otsustasin vanaema ja vanaisaga kampa lüüa ning käia ära kontserdil, mis osutus väga rahustavaks. Enne kontserti sain ka piletimüüjalt kava, millest sain infot palade ja natuke ka Toomas Kutteri ja Helin Kapteni elust. Väga paljud lugude pealkirjad ei ütelnud mullle midagi, aga oli ka selliseid pealkirju, kus olen ühe kõrvaga midagi kuulnud, aga täpselt ei tea ega mäleta. Kuid sellest hoolimata nautisin pooleteist-tunnist kontserti huviga. Kontserti alguses esimese loo ajal, milleks oli "Laula väike karjus", käisid mul judinad üle seljai, kuna Toomas Kutteril oli tõeliselt võimas hääl ja mina isiklikult polegi varem sellisel kontserdil...
Pärishülglased ei saa ilma veeta toetuda mitte millegi peale, peale kõhu. Tunnevad ennast haavatavalt. Bakteritest lahtisaamisel on kõige tõhusam kuivatmine. Raisakotkas kasutab liha roiskumisbakterite lagundamisvõimet. Niss on looma eriala. Parasiidil on tähtis,et peremees elaks suhteliselt hästi. Niipalju hästi, et tal ei oleks energiat parasiidile vastu hakata. Parasiitsuhted on üsna tolerantsed. Ginkgo biloba - kasvatab ollust, et parasiidid saaksid sümbioosi teha. Karule laula! Ära eksklameeri!:) Ilves on tolerantne teiste ilveste suhtes. Hundid on sotsiaalsed kiskjad. Inimese liigil on ainukesena piiramatu hulk nisse. Absoluutselt kõik teised liigid on aktuaalseks või potensiaalseks ressursiks. Rass - mingisuguse komplektse liigi teatud kontignent, mis teistest selle liigi kontingentidest erineb suuremal määral. Populatsioon - antud liigi isendite kogusumma, kes elavad isoleeritult, ühel ja samal ajal nii, et
meeldisid Chalice ja Tõnis Mägi. Chalice teeb uut ja teistsugust stiili muusikat ning temas on selline salapära ,mis paneb sind teda kuulama. Tõnis Mägi on muidugi alati tasemel olnud, peale selle sobis talle selles muusikalis oma roll väga hästi. Andrus Vaarikut tõstan esile negatiivsema poole pealt, ma küll ei kahtle tema näitlemisoskustes,võib isegi öelda ,et ta on üks mu lemmiknäitlejatest ,kuid ma usun siiski ,et laulmine ei pole päris temale sobilik ala. Ta küll ei laula mööda, lihtsalt häälematerjal jääb nõrgaks. Kaasa tegi veel suur muusikalikoor ja nende tantsijad ning XXI Sajandi Orkester Erki Pehki dirigeerimisel. Orkester ja koor olid tasemel ning millegi üle nuriseda ei saa. Esile tõstaksin ma veel hea valgustehnilise terviku, mis muutus kooskõlas muusikaga,see jättis suure elamuse. Nii on laule kergem kuulata ja neid mõista. Kokkuvõttes oli "Fantoom" dramaatiline armastuslugu, mis tõmbas väga hästi kaasa
Teiseks, heli segu oli üsna karm ja Axl hääl nägi oma päeva parimad. Kindlasti ei saa eitada, et 25 aastat on bändi kurnanud ja kindlasti on Axl Rose kosunud ja eriti - Slashil puudus sigarett kui ta mängis kitarri. Kuid bänd oleks pidanud investeerima väike osa oma reisi sissetulekust, et palgata heli meeskonda, kes oleks suutnud teha kõike paremalt. Slash-i kitarris valitses kõike, ja Axli hääl jäi vaheldumisi vahele, mis mõnikord ajas mõtlema, et mis laula lauldi. Kuid enamus inimesi tulid siia hea show pärast ja mitte hea (kvaliteetse) muusika pärast. Seega andis bänd tohutu, kolme tunnise kontserdi. Hoolimata sellest, et bändi "parimad" lüümikud, nagu `You could be mine', `Welcome to the Jungle', ja `November Rain',esines nimekirjas ka vähem tuntud kalliskirju bändi repertuaarist, näiteks `Coma', `Nighttrain', või nende uus laul `Shadow of your Love'. Kahjuks ei tegutsenud bändi liikmed nagu bändina esinedes, nad käitusid nagu
,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik asutus, riik, ettevõte, perioodika, ajalugu, autasu, üritus_ Vene miilits, Naistepäev, Viljandi kala festival, Kreeka salat, president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis kõik tähed ühekordselt (nt harf, käändub harfi, RF moodustavad kaashäälikuühendi) apelsin baarmen brosüür duplikaat millennium skanner sabloon massaaz professor sovetlik variant kontseptsioon ,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik asutus, riik, ettevõte, perioodika, ajalugu, autasu, üritus_ Vene miilits, Naistepäev, Viljandi kala festival, Kreeka salat, president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis k...
mänguga teenib elatist teemajades ja jõukates kodudes. Geisad peavad tundma kirjandust, kunsti ja muu- sikat ning pakkuma huvitavat seltskonda. Nad peavad olema targad vestluskaaslased, lõbustama inimesi oma pillimängu, laulu ja tantsuga. Pillidest eelistavad geisad SHAMISENI. Jaapani muusikateatril on väga pikad traditsioonid. Jaapani teatriliikidest on tuntuimad: KABUKI lihtrahva teater; räägib lihtrahva elust-olust. Näitlejad ise ei laula, seda teevad etendust saatvad pillimehed. Näitlejateks ainult mehed. Publik võib saali tulla ja lahkuda, millal tahab. Tehakse vahele- hõikeid laval toimuvale. NO on aga samuraide ja ülikute teater. Näitlejad on ainult mehed, nad kannavad luksuslikke kostüüme ja puust maske. Kostüüm jätab katmata jalad, sest nende liigutused on No teatris eriti tähtsad. Jalgade liikumine peab edasi andma rõõmu, kurbust, viha jne. Ainsaks dekoratsiooniks on kuldsel taustal männi- kujutis tagaseinal
Jannsen esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu, 1845.a. ilmus kogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", saksaliku laulu pooldaja, 1865 asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, 1870 pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile Jakobson oli kõige saksaliku vastu, andis välja kolm laulikut, osales Eesti Kirjameeste seltsi asutamises, 1868 ja 1870 pidas kolm isamaakõnet 4. Karl August Hermann ,,Mingem üles mägedele" ja ,,Oh, laula ja hõiska" Aleksander Saebelmann-Kunileid ,, Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm" Friedrich August Saebelmann ,,Kaunimad laulud" ja ,,Ellerhein" Aleksander Eduard Thomson ,,Pulmalaul" ja ,,Laulge, poisid" 5. Johannes Kappel õppis aastail 1876-81 Peterburi konservatooriumis, jäi tööle Peterburi Hollandi saatkonda, valitud III, V ja VI üldlaulupeo juhiks, looming oli lüüriline, tugeva romantilise alatooniga, ,,Oleksin laululind", ,,Ööbik".
Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 ...
EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend.
*Valgas Janis Cimze nimeline seminar. A. Kunileid, F. Saebelmann, K.A.Herman, A. Thomson. Vanim laulukoor Põltsamaal, praegu kannab nime ,,Heli". Esimesed pasunakoorid Tormas ja Väägveres. I üldlaulupidu 1869 Tartus, kus osalesid vaid mees- ja pasunakoorid. Kanti ette kaks eesti autori laulu: 1) A. Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" 2) A.Kunileid ,,Sind surmani". Karl August Herman andis välja esimest muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht".Laulud ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Isamaa mälestus", ,,Mingem, üles mägedele", ,,Munamäele". Miina Härma õppis Peterburis orelit ja kompositsiooni. Asutas Tartusse esimese segakoori. Laulud ,,Meestelaul", ,,Tuljak", ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Lauliku lapsepõli" Konstantin Türnpu asutas 1921 Lauljate Liidu. Aleksander Läte asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri ja Eesti I sümfoonilise teose autor avamäng ,,Kalevala". Rudolf Tobias kuulus oratoorium ,,Joonase lähetamine".
Kordamisküsimused tööks: Nimeta Tartu Ülikooli asutamise aasta! 1632 Nimeta 2 rahvapilli, mis algselt levisid Eestisse Vennastekoguduse liikumise kaudu! kannel, flööt, viiul Mis kujunesid välja Vennastekoguduse lauludest? vaimulikud rahvalaulud Nimeta ja iseloomusta vabal valikul eesti rahvapillidest 1 keel-, 1 puhk- ja 1 löökpilli! Sarved - saadi loomasarvedest, mille otsa lõigati puhumiseks ava. Nendel viise mängida ei saanud, ainult signaalitaolisi viise mängida. Alles siis, kui pillile lõigati sisse sõrmeavad, sai viise mängida. Kannel - oli vanasti väga austatud pill. Kandle valmistamiseks õõnestati ühest otsast kitsam puutükk kõlakastiks, kinnitati peale kõlalaud, millele tõmmati 6-7 keelt. Kannel on vanim keelpill Eestis. Jauram - näeb välja nagu vibu, mille nöörile on lükatud kõlisevad esemed. Lüüakse vastu põrandat või pulgaga vastu nööri. Nimeta 1 rahvamuusikaga tegeleja (kollektiiv, üksikisik) ja 1 rahvamuusikafest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
