kohtud, parlament jne)) Arhee on algaine, ehk siis aine millest kõik alguse sai, nt Thales pidas algaineks vett Apeiron- on väiksem osake, ehk siis kui antud mateeria lahti riietada saame me kätte apeironi. Anaximendese arvates nähtamatu algaine. Kosmos- meid ümbritsev koht, kus on alguse saanud Maa teke, koht, mis pidavat olema korrastatud Apaatia- ehk kiretus on tundeelu tuimenemise kõige väljendunum aste. Ataraksia- on antiikfilosoofias meelerahu ja häirimatus seisund, mõttetarga elusiht Aatom- tähendab vanakreeka keelest ,,jagamatu" , nimetatakse väiksemat aineosakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Idee - on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevais tähenduses. Tänapäeva filosoofias võidakse nimetada ideeks mistahes mentaalset üksust, olgu see siis kujtletav või mingil viisil tegelikkusega seotud.
Kõik hea ja halb seisneb ju aistingutes, aga surm on · Keha kannatab ainult oleviku pärast, hing aga nii oleviku, aistingutest ilmajäämine. Seepärast muudab õige mineviku kui tuleviku pärast. arusaam sellest, et surmal pole meiega mingit seost, · Väga kõrgelt tuleb hinnata sõprust. sureliku elu meeldivaks. Mitte sellepärast, et ta lisaks · ATARAKSIA piiramatu hulga aega, vaid sellepärast, et kaob surematuseiha. Ja tõesti, elus pole mingit hirmsat selle · ATARAKSIA on hingerahu ja häirimatuse seisund. jaoks, kes on veendunud, et mitteelus pole midagi · Selleks on vaja teadmisi maailmast, mis aitaksid meid hirmsat..." vabaneda hirmust ja murest.
järgne filosoofiasuund on skeptitsism. Mõnd aega oli see valdav ka Platoni akadeemias. Kuigi skeptikute (peamised esindajad Pyrrhon, Arkesilaos, Karneades ja Ainesidemos) tõestusviisid ei ühtinud, oli neil ühine põhiseisukoht: tõene tunnetus on võimatu, seepärast peab inimene hoiduma igasugusest otsustusest. Kui ollakse sunnitud tegutsema, siis piisab tõenäosuse, tavade ja harjumuste järgimisest. Sellise otsustustest hoidumise (epoche) ihaldusväärne eesmärk on apaatia ja ataraksia. Seega kummutasid skeptikud põhimõtteliselt Sokratese ajast alates üldiselt tunnustatud väite, et ülima hüve ja vooruse saavutamise eeltingimus on tunnetus. Peale eespool mainitud filosoofiakoolkondade, mis kõik mõneti arenesid, ja ka eklektilise filosoofia, mille esindajaiks võib pidada muu seas Cicerot ja Plutarchost, tegutsesid ikka veel Platoni akadeemia ja peripateetikute kool. Hilisantiikaja filosoofia - Antiikaja lõpu filosoofiat iseloomustab üha
Naudingu väärtus:1)mõtle alati kui kaua see nauding kestab. 2)millised kahjulikud tagajärjed võivad sellel naudingul olla. Kõiki maailma asju tuleb hinnata sellest lähtuvalt kuidas nad mõjuvad meie tervisele ja hingerahule. Hea on see mis neid soodustab. Halb on see mis neid takistab. Kannatused: Hinge kannatused on halvemad kui keha kannatused. Keha kannatab ainult oleviku pärast, hing nii oleviku, mineviku kui tuleviku pärast. Väga kõrgelt tuleb hinnata sõpru. ! ATARAKSIA on hingerahu ja häirimatuse seisund. Selleks on vaja teadmisi maailmast, mis aitaksid meid vabaneda hirmust ja murest. Epikuurlus esindab vaimse naudingu teed. ''Epikuurluse'' all mõistetakse nii antiikajal kui ka tänapäeval mugavat elunautimist. Skeptitsism Sõna skepsis tähendab uurimist või proovimist. Skeptik on kahtleja, kes paneb tõelist tunnetust võimatuks. Ta ei soovi ennast sisuda ühegi arvamusega. Samas uuritakse kõiki võimalusi ja kaalutakse kõiki argumente
Vanem suundPYRRHON Elisest (u.360-270 e.Kr.): asjade olemus on meile täiesti tundmatu, kuna meie tajud ei näita meile, kuidas asjad tõeliselt on. Me võtame vastu vaid seda, kuidas asjad meile näivad olevat. Skepsis on side otsusest loobumise ja hingerahu vahel. Õnnelikuks eluks on vaja jõuda selgusele kolmes küsimuses: 1)millised on asjade omadused; 2)kuidas asjadesse suhtuda; 3)mis kasu see suhtumine toob. Õnneliku elu jaoks on vajalikud apaatia (meelekindlus) ja ataraksia (hingerahu). Keskmine periood ehk akadeemiline skeptitsismkeskuseks Platoni akadeemia. ARKESILAOS (u.315-241 e.Kr.) & KARNEADES (u.213-128 e.Kr.) - kõik on arvamus, kuid ühed arvamused on tõenäolisemad kui teised. Hiline skeptitsismAINESIDEMOS Knossosest: tropide õpetus (kr. tropos - kõnekujund). SEXTUS EMPIRICUS (u.200 p.Kr.): püüab anda skeptitsismile empiirilise kuju. Arstiteadus tuleb rajada kogemustele. EPIKUURLASED EPIKUROS (341-270e.Kr.): selle suuna rajaja
valu, et suuremat naudingut tunda. Maailmas toimuvat tuleb hinnata naudingu seisukohast; hea on see, mis naudingut soodustab, halb see, mis takistab. Hingekannatused on halvemad, sest keha kannatab vaid oleviku, hing ka mineviku ja tuleviku pärast. Õnn on naudingutes, s.t. hingerahus (mis on kõrgem kui meeleline nauding), vaimses naudingus. Meelelisus häirib vaimsust. Peamine on alaline rahulolu. Õndsus on muretus ja ataraksia. Elada tuleb varjatult, mitte ühiskondlikult. Naudingu saavutamiseks tuleb oma tegusid planeerida. Selleks on vaja teadmisi maailma kohta (füüsikat); viimase tarvis on aga vaja tunnetusteooriat (kanoonikat). Filosofeerida tähendab õppida õnnelikult elama. Epikurose eetika on stoikude eetika vastand. 47 Skeptikud. Koolkonna rajas Pyrrhon Elisest (365-275 e. Kr.)
annaabi.ee 
