proosavormid, kirjandus poliitikud ja riigimehed, kirjanduskeel. Hõbedane Vaskne Rooma teater: Lauskmaale kõrge kivimüür Kadus koor ja orkestera Lavapoodium keskne koh, tänvapilt, varikatused Põlglik suhtumine kutselikesse näitlejatesse Pidustuste osa, ka eraldi etendused Komöödia: Paliata ehk mantlikomöödia -kreeka Togata ehk toogakomöödia rooma Sisu kreekast Atellaan ja miim Platus Draamakirjanik ,,mantlikomöödiad" Kreeka taust rooma olustik Perekonnakonfliktid Kontaminatsioon kreeka keelest mugandatud komöödia ehk erinevate komöödiate kokkuviimine Oskuslik keelekasutus ,,Kullapott" ihnev vanamees ,,Hooplev sõjamees" upsakas väejuht Terentius 195-159 eKr Kreeka originaalsus ja kunstilisus Sentens tsitaat 1529 raekoja ladinakeelne ,,tütarlaps Androse saarel "(,,Andria" komöödia)
naissõdalased. Vanarooma periood: 3saj eKr 5saj pKr Aeneis samad sündmused mis Odysseias, aga teine vaatenurk, dramaatiliste stseenide kiire vaheldumine ja ägedate tunnete põimimine, sündmuste põhimotiiviks on armastus. Plautus populaarne draamakirjanik. Caesar silmapaistev kõnemees, kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Cicero suurim rooma kõnemees, riigitegelane ja kirjanik. Vergilius ülistatuim luuletaja. Ovidius tuntuim eleegik. Miim ja atellaan kujutasid tüüpmaske, mis paistsid silma jämeda huumori, traditsiooniliste ja korduvate koomikavahendite poolest. Fabula palliata mantlikomöödia. Fabula togata toogakomöödia. Zeus, Jupiter (äkiline, õiglane, liiderlik) peajumal, valitses kõiki ja kõike, käsutas välku, pilvi ja vihma. Hera, Juno abielu, perekonna kaitsja, taeva jumalanna. Athena, Minerva võidujumalanna, käsitööj, tarkuse ja mõistusej, kaunite kunstide jumal
perekonnast. Chaplini perekond on Inglismaa, Ameerika, Sveitsi perekond. Perekonna põhi lüliks oli ema, Hannah Chaplin. Hannah oli tuntud näitleja kui ka laulja. Tal oli kolm meest, kellega koos olles sai ta ka kolm poega, kellest üks oli Charlie Chaplin. Kolmest pojast kaks: Charlie ja Sydney elasid koos emaga, kolmas vend aga elas USA-s koos isaga. Enamus inimesi teab teda, kui näitlejana aga ta oli ühtlasi ka filmi rezissöör ja produtsent, stsenarist, helilooja ja miim. Ta oli üks mõjuvõimasavamaid ning loovaimaid näitlejaid tumm-filmi tööstuses. Ta suurem tuntus algas Ameerikas elades. Ameerikas hakkas ta töötama koos Karno Trupiga. Samas trupiga töötades valmis esimene film kus Charlie näitles, Making A Living. Kuna Charlie ei suutnud kohaneda produtsendi poolt esitatud nõuetega ei suutnud ta oma esimeses filmis endast parimat anda. Ning sellepärast muutus ta esimene film suures tagasilöögiks tema tulevasele karjäärile. Kuid ta ei
nime: Aischylos, Sophokles ja Euripides. Aischylose tragöödiatest eristatakse tänapäeval enim ,,Aheldatud Prometheus". Sophoklese näidenditest "Kuningas Oidipus". Vana-Kreeka teatriga võrreldes Vana-Rooma teater oma arengult palju kehvem ja kasutas kreeklaste eeskujusid ja traditsioone. Roomas hakkas teater kujunema (millal?) 3.saj eKr. Tekkis mitu uut zanri nagu näiteks atellaan, mis tähendab ühevaatuselist jämedakoelist rahvatükki; miim- naljakas akrobaatiline lühijant; pantomiim-miimika kasutamine. Kreekaga võrreldes erines Rooma teater maskide traditsiooni poolest Rooma näitlejad ei kandnud maske. Erinevalt Kreekast ehitati Rooma teatrid (kuhu?) lauskmaale. Vana- Rooma kaks tuntud näidendite autorit olid Plautus ja Terentius. Keskaeg hõlmab ajavahemikku 5 kuni 15 sajand. Keskajal käis teater alla. Sellele aitas kaasa ühe tugevnema (mille?) kiriku vaenulikkus ja vastuseis. Etendusi mängiti kahes kohas:
lollpea jne. Kutselistesse näitlejatesse suhtuti põlglikult, seoses kodanikuõiguste kaotusega. Etendused olid kindlaks määratud ajal. Nt: Rooma mängudel septembris, matustel, väejuhtide triumfide(võit, edu) puhul. ROOMA KOMÖÖDIA Oli kreekaaineline. ,,Mantlikomöödia", milles näitlejad esinesid kreeka rõivastuses. ,,Toogakomöödia" rooma tegelaste ja riietusega(tuli hiljem). Valdavateks zanriteks atellaan ja kreeka päritoluga miim(satiirilise sisuga terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil). ROOMA TRAGÖÖDIA Rooma tragöödia kohta on vähe teada. See koosnes dialoogidest ja aariatest(esitas tavaliselt laulja, kuid seda võis teha ka instrument)koor puudus. ROOMA TEATER Ehitatud lauskmaale. Ümbritses kujundatud kivimüür. Näidendites puudus koor, millega seoses polnud enam vajadust orkestra järele.
Rooma teater neid ei ehitatud mäekülgedele vaid lauskmaadele. Roomas oli kutselise näitleja amet põlu all, mis seostus kodanikuõiguse kaotusega. Roomas esitati teatrietendusi ka pidustustel (septembris). Rooma tragöödia koosnes dialoogidest ja puudus koor. Rooma varajane komöödia oli "mantlikomöödia" sest need olid inspireeritud Kreeka komöödiatest. "Toogakomöödia" oli Rooma komöödia sest tooga oli rooma üleriietus. Oluslisteks zanriteks said atellaan ja kreeka päritoluga miim, mis oli improviseeritud dialoogiga olustikunäidend. Plautus (250-184 e.m.a.) - draamakirjanik, kellelt on säilinud 21 teost, enamik neist "mantlikomöödiad". "Kullapott" räägib loo ihnest vanamehest kes leides kullapoti, peidab seda kiivalt kõigi oma laste eest. "Hooplev sõjamees" räägib väepealikust ja tema väljamõeldud tegudest armuelus ja sõjatandril. Rajaneb äravahetamismotiivil. Plautuse tegelased muutuvad loo vältel, muutes oma isiksust. Terentius (195-159 e.m.a
nende vanemad, hetäärid (vabade kommetega haritud vallaline naised) ning kavalad orjad. Tegelaste puhul tulevad esile nende eredad, omapärased iseloomujooned. Menandrose loomingut iseloomustab püüd näidata positiivseid jooni ka niisugustes traditsiooniliselt negatiivsetes tegelastes nagu hetäärid. Menandrose komöödiad on õnneliku lõpuga. Mõned säilinud teosed: ,,Vahekohus", ,,Pahurdaja", ,,Äralõigatud juuksepalmik". 9. Rooma improvisatsiooniline teater (atellaan, miim, satura) 364. a eKr puhkes roomas katku epideemia. Kutsuti kohale etruski näitlejad. Taheti teha näitemäng, millega mahendada jumalate viha ja et see viiks katku nende pealt ära. See oli omamoodi tantsuetendus. Rooma noormehed hakkasid samuti selliseid tantsunumbreid etendama, lisasid sellele tektsi, dialoogi, tantsu täiendasid etruskide vaatemängu. Saturad olid sellised etendused tants, laul, kõne, flöödimäng jne väikesed koomilised stseenid
venus( aprhodite), diana(artemis), Mercurius(hermes), Vulcanus(hephaistos), ceres(demeter). 17. Luule- Luules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. 18. Rooma teater- Oli ehitatud lauskamaalne, mitte nii nagu kreekas, ümbritsetud kivimüüriga. Puudus orkestra, tehnika oli paremal tasemel kui Kreekas. Näitlejatesse suhtuti Roomas põlglikult. Fabula palliata-mantlikomöödia, olid kreeka rõivastuses, fabula togata-toogakomöödia, olid juba rooma riided . Tulid zanrid- atellaan ja miim. 19.Proosa- sai alguse 1 saj ekr. Varaseim proosatekst oli Põllumajandusest . Hakkas kaduma võõramaine ainestik. Kuulsad mehed : Caesar ja Cicero 20.Missugune tähtsus on antiikkirjandusel tervikuna? See pani aluse tänapäeva kirjandusele. Arenesid välja põhi zanrid nii kirjanduses, kui ka teatrites ja luules. Samuti sai alguse sealt teater.kujunes välja Draama.Algas õlümpiamängud,mida tehakse siiamaani.Paljusid antiik kirjandusi loetakse ka tänapäeval ja saadakse inspiratsiooni
saj lõpp, kirjandus- ja kunstivool, täpsus ja erapooletus üksikasju valimata Stoiline-eluraskustes vankumatu, kindlameelne; filosoofide eluviis Apaatia-emotsionaalse reaktsiooni puudumine Heeros-kangelane Küünilisus-filosoofiaga seotud mõiste, mis väljendab kriitilist väljendust Skeptilisus-filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas. Katarsis-puhastus Miim-matkija, kes esitab lühikesi steene igapäevaelust-monolooge, dialooge ning enamasti improviseeriti Müüt-jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust; uskumus, mille tegelasteks jumalad või muud kangelased-heerosed Heksameeter-antiikkirjanduse luulevorm, koosneb kuuest(kuus-hex) värsijalast Eepiline rahvalaul-jutustab jumalatest, heerostest
· Kasutati maske · Maske ei kasutatud · Etendused toimusid vabas õhus · Alguses olid näitlejad mehed, hilisemal ajal hakati kasutama ka naisnäitlejaid. 5. MÕISTED: Atellaan üks Rooma aja levinud näidendi liike. Atella linna järgi nime saanud improvisatsiooniline olustikujant, milles kasutati alatisi karikatuurseid tüüpe. Miim Rooma teatris sai valdavaks zanriks koos atellaaniga Kreeka päritolu miim. Olustikulise ja satiirilise sisuga miimides rakendati improviseeritud dialoogi ning laulu ja tantsu kõrval ka akrobaatilisi trikke. Fabula palliata varane Rooma komöödia, Kreeka aineline mantlikomöödia, milles näitlejad esinesid kreeka rõivastuses. Fabula togata toogakomöödia, toimus Roomas, tegelasteks roomlased 6
operett – koomiline, laulud, tantsud, dialoogid; muusikal – kergem sisu, kõigel võrdne kaal; rokk-ooper – popkultuuri nähtus; tantsuteater – mõiste tuli 1970.a, etenduskunstide suund kus tantsul ja liikumisel on võrdne kaal stsenograafia, sõna ja muusikaga ballett – varvastants, range tehnika, algas 16.saj Itaalias, fikseeriti 17.saj Prantsusmaal modernballett – fikseeritud muusika, kuid koreograafia luuakse uuesti kaasaegne tants – koreograafia on originaallooming Lisaks: miim, nukuteater, objektiteater, rakendusteater, poliitiline teater, pärimusteater, tehnoloogiline ja digitaalne teater Butõ – postmodernistlik hübriidvorm, milles jaapani traditsioonid, saksa Ausdrucktanz (ekspressionistlik tants, Saksamaal pärast I MS levima hakanud moderntants), flamenko jne Objektiteater ja visuaalne teater – kasvas nukuteatrist, erinevad vahendid ja ready-made objektid, sh nukud, masinad, kangad, värvid
60. Kirjelda üldistavalt kreeka saatürdraama sisu ja funktsiooni. Tragöödiast umbes poole lühem, naljakas. Koor kujutas saatüreid (Dionysose saatjad). Leevendas tragöödia rusuvust. 61. Millest võis tekkida atika komöödia? Kr.k komodia (koomose laul; komos oli veinijoobes meesteseltskondade ringikäimine tänaval, saatjaks laul, pillimäng, tants, naljategemine pealtvaatajate arvel). Koomost kujutab komöödias hiljem koor. 62. Mis on miim ja Sitsiilia komöödia? Sitsiilia komöödia: Kreeka komöödia eelkäija, kus puudus poliitiline element, koor puudus või oli ebaoluline, nt müüdiparoodiad. Miim: samuti Sitsiilias tekkinud lühike stseen igapäevaelust (pooleldi improviseeritud dialoog või monoloog), sisult ja stiililt naturalistlik. Esitati kodus, tänaval või mujal (polnud suurejooneline teatrisündmus). 63
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
Rooma näidendit kui sellist polegi, nagu näiteks Kreekas tragöödiad, kuna Roomalsed ei võtnud teatrit nii tõsiselt nagu seda tegid Kreeklased. Miimide etendused Roomlased eelistasid eriti neid komöödiaid mis olid julmad ning liialdustega üle vindi keeratud. Erinevalt väljakutsuvaid küsimusi püstitavatest ning silmaringi laiendavatest Kreeka etendustest, nõudsid Roomlased puhast või isegi toorest meelelahutust, ohtralt naeru ja erutust pakkuvat. I saj. II poolel lööb miim õitsele. Teemist on komöödiaga, mis on kaotatud kõne ja sotsiaalse teravuse. Miimid olid rahva seas väga populaarsed. Nad heitsid nalja keskklassi kodanike üle ning tegid seda ka kuulsate müütidega. Nende tunnusjoonteks olid ebakainus, roppused, abielurikkumised, pool alasti tantsimine, ahnus, akrobaatika ning kõiksugu naljad. Kogu selle toore ning labase teatraalsuse tulemuseks nähti näitlejaid kui alamasse klassi kuuluvaid, samal ajal kui neid Kreekas austati. Rooma
Tänapäeval ei saaks ükski kirjanik endale lubada niisugust sõnavabadust ja roppusi, kui võib leida Aristophanese teoseis. Vana-atika komöödiale järgnes nn KESKMINE komöödia, milles koori roll oli taandunud: nad laulsid vaid vahelaule, mis polnud enam üldse tegevusega seotud. Poliitilist satiiri asendas olustikuline või muinasjutuline aines, müütide parodeerimine, filosoofia ja kirjanduse kriitika. Sitsiilias arenes välja MIIM lühike stseen igapäevasest elust monoloogi või dialoogi vormis, mida kanti ette tänaval või koduses miljöös, improviseerides. Miim loodi proosavormis ja oli üpris naturalistliku stiiliga. Hellenismiaja UUSATIKA komöödias (u 336-250), mis toetus tugevast Euripidese tragöödiale, domineeris olustikuline laad. o Sitsiilia komöödiast võeti üle stereotüüpsed karakterid (tüüpmaskid), näiteks
tingimustele (terviklik lugu, dialoogi pidavad tegelased jne) 29. Millised on peamised teatrikunsti liigid? · Sõnateater ehk sõnalavastusteater ehk draamateater · Muusikateater: ooper, operett, muusikal · Tantsuteater: klassikaline ballett, modernballett, kaasaegne tantsuteater ehk nüüdistants (postmodernistlik tants) · Nukuteater · miim, pantomiim · objektiteater, osavõtuteater, foorumteater 30. Nimetage ja defineerige muusikateatri peamised zanrid. · Ooper draamateksti ettekanne ühe või mitme kostüümidesse riietatud laulja poolt koos saateinstrumentidega · Operett (it k operetta - väike ooper) - koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega. Kõrgema klassi elust
· Mäng märgi tihedusega · Muude väljendusvahendite esiletõus: muusikalisus, visuaalsus, kehalisus · Multimediaalsus (kasutatakse palju tehnoloogilisi vahendeid) 29. Millised on peamised teatrikunsti liigid? 1) Sõnateater ehk sõnalavastusteater ehk draamateater 2) Muusikateater: ooper, operett, muusikal 3) Tantsuteater: klassikaline ballett, modernballett, kaasaegne tantsuteater ehk nüüdistants (postmodernistlik tants) 4) Nukuteater 5) Miim, pantomiim 6) Objektiteater, osavõtuteater, foorumteater jne 30. Nimetage ja defineerige muusikateatri peamised zanrid. Ooper klassikaline muusikateatri zanr. On draamateksti ettekanne ühe või mitme kostüümidesse riietatud laulja poolt koos saateinstrumentidega. Sai alguse 16. Sajandi Itaalias. Giuseppe Verdi (,,Rigoletto"); Richard Wagner (7 ooperi tsükkel ,,Nibelungide sõrmus"), Gustav Ernesaks (,,Tormide rand").
televarietee Soul Train tantsija ja ansambli Shalamar liige Jeffrey Daniel oli talle kolm aastat varem õpetanud. The Jacksonsi esinemist võrreldi Elvis Presley ja The Beatlesiesinemisega saates "The Ed Sullivan Show". Anna Kisselgoff The New York Timesist kirjutas hiljem: "Moonwalk, mille ta kuulsaks tegi, on hea metafoor tema tantsustiilile. Kuidas ta seda teeb? Tehnilises mõttes on ta suurepärane illusionist, tõeline miim. Tema võime hoida üht jalga sirgena, kui ta libiseb, sellal kui teine jalg on kõverdatud ja tundub astuvat, nõuab täpset ajastamist." Pepsi ja "We Are the World" (19841985) Jackson koos Knott's Berry Farmi maskoti Snoopyga aprillis 1984 27. jaanuaril 1984 oli Michael koos teiste ansambli The Jacksons liikmetega Los Angeleses Shrine Auditoriumis Pepsi Cola reklaami võtetel, mida juhtisid reklaamiagentuuri BBDO loominguline
mida arendatakse agoonis. Agoon on kõige olulisem osa, seal peategelaste sõnasõda. Tehakse madalaks jumalad. Peaaegu alati järgneb agoon parodosele, s.o koori esmakordne ilmumine orkestrale, naerutatakse publikut. Keset näidendit on parabaas, mis katkestab järsku.näitlejad pöörduvad otseselt publiku poole. Autor selgitab siin oma komöödia olemust. Lõpp eksodos, kus agoon peab jälle elama. Proloog parodos agoon parabaas eksodos. Miim matkimine v näitleja. Lühike stseen igapäevasest elust. Dialoog või monoliig, mida näitlejad poolenisti improviseerisid. Ette kandi kodus, tänaval või mujal. Lühikesed näidendid, proosas. Sisu hästi naturalistlik (sõim, vägivald, veri), lõpeb tüüpiliselt kaootilise puntratantsu/kaklusega. Suunatud madalamale publikule. Keskne koht näitleja improvisatsioonil, autor vähemtähtis. Näitlejatele ei anta
Suurte dionüüsiate ajal toimusid draamavõistlused, kus konkureerisid kolm kirjutajat. Kirjutaja pidi looma muusikalise saate, koreograafia, lavastuse, sageli oli ka näitleja. Algul oli üks näitleja ja koor, hiljem kolm näitlejat; koori osakaal vähenes. Algul kandsid näitlejad maske, näitleja võis olla vaid mees. Tähtsamad draamazanri uuendajad olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Komöödia võeti alles hiljem omaks. Sitsiiliast on pärit nii miim kui ka draamakirjanik Epicharmos. Atika perioodil sai populaarseks proosa: ajalooline, filosoofiline ning poliitiline (kõned). Ajalooproosa esimene autor oli Herodotos, ,,ajaloo isa", kes osaliselt kirjutas ,,Historia". Väljapaistvaim autor oli aga Thukydides, kes kirjutas Peloponnesose sõja ajaloo. Teda jäljendas stiililt Xenophon, kes kirjutas erinevate sõdade ajalugu, samuti Pärsia kuninga Kyrose kasvatusest.
Peamine viljelemiskoht oli demokraatliku polise asemel monarhi õukond; see määras kirjanduse sisu ja adressaadi haritud ülemkiht. Teadmine, et sõltutakse kuulsast minevikust, viis mineviku järeleaimamisele, keelelisele klassitsismile ja nn. õpetatud luuletaja (poeta doctus) tekkele. Uut laadi kirjanduse vajadus pani aluse uutele kirjandusvormidele: uusatika komöödia (Philemon, Diphilos, Menandros [vt. 50]). V saj. tekkinud miimi zanri arendas Herondas. Miim oli realistlik rahvalik etendus, milles kujutati tüüpilisi argielu stseene. Herondas kirjutas kolijambides miime e. mimiambe. Hellenistliku luule tähtsaim osa on aleksandria luule, mis oli koondunud Ptolemaioste õukonda ja Museioni ümber. Viljelesid Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt ja Herondas. Valdasid müüte ja vanu keelendeid, eelistasid väikevorme (epigramm2, idüll3, eleegia4, epüllion5, miim), aga kirjutasid ka teaduslik-didaktilisi poeeme.
Toogakomöödiad – roomlastest. Pantomiimid. Lugemisdraamad. Palju pidustusi – 48 päeva aastas lavaetendusteks, tasuta etendused hommikust õhtuni, rahastas riik ja jõukad kodanikud, publikuks lihtinimesed. Livius Andronicus – kuulus kreeklane, kes kasutades kreeklaste tekste lavastas esimese tragöödia ja komöödia. Need olid värssides, kuid roomlased jätsid ära koori. Vähenes tantsuplats, võeti kasutusele rohkem dekoratsioone. Miim – kehakeel oli veiderdav Atellaan – näitemäng, kus olid teatud tüüptegelased, tüüpsüžee tehti nalja kaasaja üle, improvisatsioon Plautus – osutus geniaalseks komöödiakirjanikuks, kelle looming sai ise allikaks hilisemale euroopalikule draamakunstile. Ta kirjutas vaid komöödiaid, millest meieni on jõudnud 21. Tema eeskujudeks olid uusatika komöödia loojad ning sageli kasutas ta kontaminatsiooni ehk mitmest
Lk. 227 Bartas, Guillaume du (ka Du Bartas ja Dubartas) (1544-- 1590) -- prantsuse luuletaja, harrastas keerukat sõnastust. Lk. 230 Triton -- merejumal Poseidoni poeg (kreeka müt.), keda kujutatakse inimese ülakehaga ja kala sabaga. Lk. 236 Kvatembrid -- kolm paastupüha igas veerandaastas. Lk. 244 Diogenes (u. 404--323 e. m. a.) -- kreeka filosoof, küünik, kes propageeris loomulikku eluviisi ning eitas igasuguseid seltskondlikke tavasid. Püha Genesius -- rooma miim (näitleja), kes suri 300. aasta ümber märtrina ja tunnistati hiljem katoliku kiriku poolt pühakuks; näitlejate patroon. Admetos -- legendaarne Traakia kuningas (kreeka müt.). Lk. 245 «... paarkümmend Heraklese tükki...» -- Viide kreeka mütoloogilise kangelase kaheteistkümnele vägiteole. Lk. 252 Seneca (4. e. m. a. [?j -- 65) -- rooma filosoof-stoik ning draamakirjanik, imperaator Nero kasvataja. Temalt on säilinud mõned tragöödiad, nagu «Medea», «Phaedra» jt. Lk
annaabi.ee 
