Vihasoo Lasteaed-Algkool Kert Krüsban 6.klass Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord Referaat Vihasoo 2011 SPARTA Laste kasvatus Poisid: Sparta poisse kasvatati rangelt. Lykurgos käskis poistel paljajalu kõndida, sest ta arvas, et siis suudavad nad kiiremini mäkke ronida ja ka alla laskuda. Samamoodi arvas ta, et siis suudavad poisid ka kiiremini joosta ning hüpata. Riiete asemel käskis Lykurgos poistel kanda üht himationi, mida pidi kandma aasta läbi, et külmale ja kuumale vastu pidada. Sööki pidid Sparta poisid ise otsima, et mitte liigsöömisega endale halba teha. Sellise kasvatusega püüdis Lykurgos poisid sõjakõlblikumaks muuta.
Spartiaatide kasvatus Selle asemel, et jalgu kingade kandmisega nõrgendada, käskis Lykurgos poistel paljajalu käia. Siis nad saavad kauem ilma jalatsiteta joosta ja hüpata. Nad kandsid ühte sama riietust ehk himatoni terve aasta, sama riietusega pidid nad läbi elama külma ja kuumuse. Söögi eest pidid nad ka ise hoolitsema. Pigem olid nad näljas kui liigsöödud. Kui neil lahingul süüa pole saavad nad ilma selleta hakkama. Kui neil polnud üldse süüa pidid nad varastama. Aga see ei olnud üldse selle pärast et neid seadust rikkuma panna, vaid selleks et
Oli meeste omavaheline koosviibimine, kus tehti tähtsaid poliitilisi plane või lihtsalt filosofeeriti Türann võimule tõusnud ainuvalitseja, püüdis kehtestada riigis kindla korra Nimed Drakon (621 eKr) aristokraatliku päritoluga Ateena seadusandja. Ta kodifitseeris u 621 e.m.a tavaõiguse, millega piirati omakohut, eriti karmid olid seadused, mis kaitsesid aristokraatide eraomandit Lykurgos (8/7 saj) legendaarne Sparta seadusandja. Pärimuste järgi lõi ta Delfi oraakli korraldusel või Kreeka eeskujul Sparta seadused. Perikles (u 495-429 Ateena kuulsaim riigimees. Vähendas aristokraatide võimu. eKr) Periklese aeg oli Ateena ajaloo hiilgav ajajärk Solon (594 eKr) Ateena riigimees ja luuletaja, kes kärpis mõnel määral http://www
Kõiki spartiaate loeti omavahel võrdseks. Perioikod ja heloodid olid allutatud rahvakihid, kes asusid rõhutud seisundis. Heloodid viibisid kõige raskemas seisundid: oma tööga pidasid nad ülal spartiaatide klassi. Heloodid tõusid ülitihti üles oma orjastajate vastu. Seepärast valvasid spartiaadid kogu aja nende järele. Maa oli spartalastel jaotatud võrdseiks osadeks. Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud. Muistendi järgi Lykurgos, soovides spartalasi teha võrdseiks ning mitte lubada neil arendada toredust ega rikkust, oli võtnud tarvitusele kuld- ja hõberaha asemel raudraha. Palju raudraha korjata oli tülikas, sest see oli liiga mahukas ja raske. Suurt tähtsust omistasid spartalased laste kasvatamisele. Kui Sparta perekonnas sündis laps, siis näidati teda linnavanemaile ja need otsustasid tema saatuse: nõrk visati kuristikku, tugev aga anti emale tagasi
seisvat riiki. Minu arvates on Spartal piisavalt positiivseid jooni, mis näitavad Sparta häid külgi. Näiteks võib tuua kõikide spartiaatide ühtsus ja võrdsus. Võideldi külg-külje kõrval ja isegi rahu ajal einestasid spartalased üheskoos. Kuna spartalastel olid võrdsed õigused omandi osas, olid ka maad jaotatud võrdselt nende vahel. Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud. Muistendi järgi Lykurgos, soovides spartalasi teha võrdseiks ning mitte lubada neil arendada toredust ega rikkust, oli võtnud tarvitusele kuld- ja hõberaha asemel raudraha. Palju raudraha korjata oli aga tülikas, sest see oli liiga mahukas ja raske. See muistend näitab, kuidas spartalased ka ise tahtsid endile võrdseid võimalusi ja teadsid, et koos on nad tugevamad. Sparta ühiskond sarnanes naiste olukorra osas üpris palju Egiptuse ühiskonnaga. Ka Spartas oli naistel väga suur roll. Sparta naised pidid
viskamist. Poisslaste kasvatuse eesmärkideks olid tugeva ja vastupidava sõjamehe koolitamine, võitlushimu ja auahnuse kasvatamine, vaikides valu talumine, vanematele kuuletumine, kasinus ning osavuse ja leidlikkuse arendamine. SPARTA KOGUKONDLIK ELUOLU Spartalastel säilis kaua aega kogukondlik omand. Maa oli spartalastel jaotatud võrdseiks osadeks. Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud. Muistendi järgi Lykurgos, soovides spartalasi teha võrdseiks ning mitte lubada neil arendada toredust ega rikkust, oli võtnud tarvitusele kuld- ja hõberaha asemel raudraha. Palju raudraha korjata oli tülikas, sest see oli liiga mahukas ja raske. SPARTA VALLUTUSED JA PELOPONNESOSE LIIT Maade ahnitsemine ja riigi sõjaline organisatsioon tõukas Spartat kogu aja vallutuste teele. Kõik teised Peloponnesose riigid, tundes tõusva Sparta riigi jõudu, hakkasid temaga otsima liitu. Pikkamisi moodustuski VI saj. e. m.a
viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Olümpiarahu Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes 6 ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpias ei tohtunud keegi relva kanda ega relva ähvardusel sinna sissepääsu keelata. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama olümpiamängudeks.
Ateena Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus Perioigid põliselanikud, kohalikud, isiklikult vaba rahvas Spartalik kasvatus kasinates tingimustes vähimaga hakkama saamise kord, kus elati nagu rott Heloodid orjad, põlised Efoorid kontrollijad ( 5 efoori riigiametnikud) Geruusia Solon seaduseandja Ateenas, kes keelas võlaorjuse Bulee e. Nõukogu Keliaia kohus Kleisthenes Rahvakoosolek 500liikmeline nõukogu Lykurgos seaduseandja, andis karme seadusi (Sparta) Homeros kreeklaste parim ja kuulsaim poeet, pime laulik, `Iliase' ja `Odüsseia' autor ( 8. 7.saj eKr) [arhailine periood] `Ilias' trooja sõjast mingit kindlat osa jutustav eepos, lugu Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast Kreeta-Mükeene aeg mäletatakse kui kuulsusrikka kangelasajana Odysseus Agamemnon Sparta kuningas Herakles kangelane Menelaos Trooja sõjaaegne Sparta kuningas
tema leidis kangiseaduse, leiutas nn Archimedese printsiibi, mis seisneb selles, et iga vedelikku asetatud keha kaotab oma kaalust niipalju, kuipalju kaalub vedelik selle keha ruumala suuruses Homeros kreeka luuletaja, peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks Minos müütiline Knossose kuningas Agamemnon ,,Illiase" kangelane, Mükeene kuningas Drakon- riigiametnik, kes kirjuatas Ateenas, deemose nõudmisel seadused Lykurgos- pani legendi järgi aluse riigikorraldusele, lõi seadused Delfi oraakli nõuannete järgi Perikles Ateena kuulsaim strateeg Dareion I Pärsia valitseja kelle juhtimisel toimusid Kreeka-Pärsia sõjad Demosthenes kõnemees, ke spidas Philippos II vastaseid kõnesid Philippos II Makedoonia kuningas 3. Daatumid Kreeka ajaloo perioodid: Kreeta-Mükeene kultuur 2000-1100ekr; Homerose e tume ajajärk u 1100-
2. aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti
sümboliks. 10.sajandil E.Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1. Spartiaadid ehk doorlased 2. Perioigid-vabad käsitöölised ja kaupmehed, kes maksid spartiaadidele makse, kuid kel polnud poliitilisi õigusi. 3. Heloodid-kreeklastest talupojad, kes olid muudetud orjadeks Tähtsaim seaduseandja oli Lykurgos, kelle järgi pidid riiki valitsema kaks preesterkuningat ehk basileost. Üks neist oli doorlane ja teine kreeklane. Basileose ametiaeg oli 9aastat, mille möödudes vanemate nõukogu ehk geruusia pidi kontrollima nende usualaseid teadmisi. Seadused pidi heaks kiitma geruusia, aga kinnitama üle 30aastastest sõduritest koosnev rahvakoosolek. RIIK JA ÜHISKOND ptk. 15 (lk. 107-114) Polis e. linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanikud valitsesid ja moodustasid kaitsejõu
Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1. Spartiaadid ehk doorlased 2. Perioigid-vabad käsitöölised ja kaupmehed, kes maksid spartiaadidele makse, kuid kel polnud poliitilisi õigusi. 3. Heloodid-kreeklastest talupojad, kes olid muudetud orjadeks Tähtsaim seaduseandja oli Lykurgos, kelle järgi pidid riiki valitsema kaks preesterkuningat ehk basileost. Üks neist oli doorlane ja teine kreeklane. Basileose ametiaeg oli 9aastat, mille möödudes vanemate nõukogu ehk geruusia pidi kontrollima nende usualaseid teadmisi. Seadused pidi heaks kiitma geruusia, aga kinnitama üle 30aastastest sõduritest koosnev rahvakoosolek. Kasvatusest
Dareios I Pärsia kuningas, kelle valitsemise ajal peeti Maratoni lahing 490 a eKr, mis ka võideti. Xerexes I Dareiose järglane, kuningas, kes vallutas Põhja- ning Kesk-Kreeka Themistokeles Ateena riigimees, kelle ettepanekul kulutati Laureioni hõbedakaevandusest saadud raha laevastiku ehitamisele. Tema juhtimisel võideti pärslasi Salamise lahingus. Mardonios Pärsia väejuht,kes nägi spartalaste kõhklusi ja ründas Plataia lähistel, sai aga lüüa ja langes lahinguväljal. Lykurgos u 8 saj eKr Sparta seaduseandja. Pärimuste järgi lõi ta Delfi oraakli korraldusel Sparta seadused. Solon Muutis Ateena riigikorda aastal 594, oli riigimees,poeet ja seadusandja, kes kärpis mõnel määral aristrokraatide eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Perikles 5 saj keskel seisis riigi eeotsas, kui Ateenas võeti vastu demokraatia.
aastatuhandel eKr.Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti
aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate
Thukydides, Xenophon, Plutarchos. 9) Arhailine Kreeka 1. Tume ajajärk ja tsivilisatsiooni uus tõus 8. sajandil: kontaktid välismaailmailmaga; alfabeet. 2. Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. 3. Arhailise Kreeka riiklus ja ühiskond: polise kujunemine; linnad ja kaubandus; aritokraatia ja lihtrahvas; aristokraatleik eluviis (atleetika; sümposion). Türannia: Korinthose türannid; türannia sotsiaalne taust. Seadusandlus. 4. Sparta: Lakoonia ja Messenia alistamine; Lykurgos; riigi ja ühiskonna korraldus (kasvatus). Peloponnesose liit. 5. Ateena: riigikord. Drakoni seadused. Solon ja tema seadusandlus. Peisistratose ja tema poegade türannia. Kleisthenese reformid. 10) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil 1. Religioon: Tähtsamad jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Athena, Apollon, Artemis, Demeter, Hermes, Aphrodite, Dionysos); templid ja rituaal; Delphi oraakel; Olümpia; Hesiodose "Theogonia". 2. Eepiline luule: Homerose eeposed; Hesiodos. 3
aastatuhandel eKr.Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose
Kuningas T./Voolaid K. 1997. I Olümpiamängud, Ateena 1896. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, Inreko Press Olümpiamängud 1980. Tallinn: Valgus Lisad Kronoloogia: U 1500-885 eKr Olümpia on Elise maakonnas asuv kultusepaik, algul Gaeon (maajumalanna Gaia järgi). Sünnivad legendid jumalatevahelisest võitlusest. 884 eKr Elise kuningas Iphitos, Sparta kuningas Lykurgos ja Pisa kuningas Kleosthenes sõlmivad Delfi oraakli nõuandel lepingu jumalatele pühendatud mängude korraldamiseks. Kõik lepinguosalised peavad mängude ajal kinni pidama pühast rahust ekeheiriast. Pühaliku lepingu tekst graveeriti vasest kettale (nn. Iphitose kettale), mida säilitati peajumalanna Hera templis. 884-780 eKr Olümpiamängud pühendatakse algul Pelopsile, hiljem Zeusile.
Välised sümbolid · Peapiiskopi ja piiskopi ametitunnuseks on mitra, piiskopirist ja piiskopisau. · § 85. Kohtuniku ametiriietus (1) Kohtuistungil kannab kohtunik ametiriietusena talaari. (2) Talaari annab riik kohtunikule tasuta. (3) Talaari kirjelduse kinnitab justiitsminister. Kreeka ja Rooma · 1250 eKr Mükeene õitseng · 1100 eKr Trooja hävitamine · IX/VIII eKr sajand Homerose eeposed · VIII/VII eKr sajand Kreeka kolonisatsioon Vahemere ruumis, Lykurgos Spartas · 753 eKr Rooma rajamine · 624 eKr Drakoni seadused Ateenas · 594/593 eKr Soloni seadused Kreeka ja Rooma · 510 eKr Rooma vabariik · 490-479 eKr Pärsia sõjad · 494 eKr plebeide streik ja minek Pühale mäele · 478-431 eKr Ateena demokraatia õitseng, Gortyni seadused · 450 eKr kaheteistkümne tahvli seadused · 431-404 eKr Peloponnesose sõda · 399 eKr Sokratese hukkamine
riigiasjadega ja hakkas sestpeale üle võtma areopaagi ja arhontide kolleegiumi volitusi. Veel asutas Solon vandekohtu heliaia, mis koosnes kõigi 4 klassi esindajaist ning mis tsiviil- ja kriminaalasjade arutamise kõrval kontrollis ka ametnike tegevust. VI saj. 80-ndail kujunes Ateenas välja 3 parteid: pediakid (`tasandiklased') rikkad suurmaaomanikud, vana aristokraatia, kes nõudis Soloni reformide tühistamist ja oligarhiat. Liider - Lykurgos; paraalid (`randlased') linna-orjapidajad, keskmikud, kaupmehed, käsitöölised pooldasid Soloni seadusi. Liider Megakles. Diakrid (`mägilased') väikemaavaldajad, linnakehvikud, teedid, nõudsid maa ümberjagamist ja pol. õigusi. Liider Peisistratos (türann 560-555 ja vaheaegadega 528). Pol. küsimustes olid paraalid ühel nõul diakritega (Soloni seaduste eest), maj. küsimustes pediakkidega
Orjapidajate klassi moodustasid vallutajad - spartijaadid. Orjadeks olid selle maakonna põliselanikud - heloodid. Vabu inimesi ehk perioige, kes oleks Spartas sündinud, seal ei olnud. Kohalikud vabad elasid põhiliselt mägedes ja tegelesid seal kaubanduse ja käsitööga (seppad). Krüpteia - ennetavad abinõud ülestõusude vastu. Näiteks tapeti targemaid ja silmapaistvamaid helioote. 4 Sparta rajajaks oli esimene seadusandja Lykurgos. Riiki juhtisid kaks väepealikud-kuningat ja kaks preester-kuningat. Geruusia - vanemate nõukogu. Sinna valiti 28+2 väepealikkut ja kuningat. Need oli ligi 60 aastased vanamehed. Geront - geruusia liige. Apella - Sparta rahvakoosolek. Efoor - apella otsuste teavitaja. Hopliidid - raskerelvastatud jalaväelased. Faalanks - lahingurivistus. 1.4.2 ATEENA. Theesus - ühendas Ateena. Egeuse poeg, kes tappis Kreetal Knossose lossis pühvli. Metoik - Ateenas mitte sündinud vaba kodanik.
alles alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Esimestel 5 olümpiamängudel võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkuseks oli 192,27 m. Võitja sai au süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid nagu praegugi iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode kutsuti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu VanaKreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses seda nimetati ekeheiriaks. Olümpia pühadesse kohtadesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada
("Kreeka ajalugu") ; sõdis Korintose sõjas Sparta poolel Diodoros vanakreeka ajaloolane ja mütograaf, pühendas 30 aastat "Bibliotheca historica"ehk "Ajalooline raamatukogu" loomisele , suurteos koosnes 40 raamatust Plutarchos Vana-Kreeka ajaloolane, biograaf, esseist ja keskplatonist, keda tuntakse eelkõige tema põhiteoste "Paralleelsed elulood" ja "Moralia" järgi. 12) Tume ajajärk ja Arhailine periood Lykurgos Ateena aristokraat, oraator ja poliitik. Platoni ja Isokratese õpilane Lykurgose korraldusel valmistati ametlikult käsikirju kolme suure tragöödiakirjaniku teostest. tema käsul rajati linna esimene kivist teater, Dionysose teater, ja ehitati panatenaiade pidamiseks Panathenaikoni staadion. Kylon 7. saj eKr aristrokaat, endine olümpiavõitja, kes üritas Ateenas ainuvõimu kehtestada
kuulsamaks kogu Kreekas, imestasin ma, kuidas see võis sündida. Kui ma aga spratalaste elulaadi peale mõtlesin, ei imestanud ma enam. Lykurgost aga, kes koostas spartalastele seadused, mis tegid nad õnnelikuks; teda ma imetlesin ja pidasin väga targaks. Ja nimelt sellepärast, et ta ei matkinud teiste linnriikide elukorraldust, vaid tehes pigem vastupidi kõigile teistele, tõi oma kodumaale õnne. Poiste kasvatusest Selle asemel, et jalgu sandaalide kandmisega nõrgendada, käskis Lykurgos neid paljajalu käimisega tugevdada, sest ta arvas, et tänu neile harjutustele suudavad nad kergemini mäkke ronida ja kindlamini mägedelt alla laskuda. ja see, kes on oma jalgu vastavalt treeninud, suudab kiiremini joosta ja hüpata paljajalu kui jalatsitega. Ja selle asemel, et keha riiete kandmisega hellitada, käsis ta üht himationi kanda aasta läbi, et nii külma kui ka kuuma vastu paremini karastuda.
helootidest, ja eriti messeenlastest, võis karta halvimat. See sundis spartalasi teiste poliste kodanikest rohkem pöörama tähelepanu sisemisele julgeolekule, mis omakorda tõi kaasa spartale iseloomuliku ühiskonnakorralduse nn Lykurgose korra tekke. 14 Pärimuse järgi korraldas Sparta seadusandja Lykurgos riigi juba enne Messeenia vallutamist. On vaieldav, kas Lykurgos on reaalne ajalooline isik või mütoloogiline kuju. Kummalgi juhul ei saa välistada, et osa talle omistatust võttis ilmet juba enne suuremaid vallutusi. Kuid kuna süsteem tervikuna näib lahendusena vaenulike alamate suurest hulgast tulenevale ohule, ei saanud see välja kujuneda varem kui 7. 6. sajandil. Tõenäoliselt on tegu pika aja jooksul arenenud korraldusega, mis üksikasjades muutus veel klassikaliselgi perioodil.
said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi
Õigus pidi vastutama praktilise mõistuse ees. Tavad ja kultus seoti õiguse praktikaga (Romulus korraldas kõigepealt jumalateenistuse, siis andis oma linnale seadused). Roomat ühendas tema mitmekesisuses õigus: fas – püha õigus, ius - õiguskäsk, mos maiorum - isade tava Maaharijate ja kodanike linn omandiõigus 8. Kreeka Vana-Kreeka Seaduseandjatest teame hilisematelt autoritelt (Aristoteles, Platon) o Drakon 650 eKr o Lykurgos Spartas o Solon (640-558 eKr) Ateenas – raha ei saa sigida o Gortyn (Kreetalt, 5. saj eKr, ainsana säilinud) Linnriikide maa (ümber Vahemere ~700 linna, elanikke igaühes 2000-6000) suurim panus hilisemale Euroopale: polis: tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. demokraatlik põhikord (aristokraadid pidid võitma demose usalduse), kujunes välja umbes 450 eKr
riigimeeste ,,Võrdlevad elulood". 12) Tume ajajärk ja Arhailine periood Korinthose türannid: Korintoses valitses 8.sajandist alates Bakchaadide suguvõsa, mis 656 kukutati väepealik Kypselose poolt, oli armastatud valitseja. Ta poeg Periandros (626-586) muutis võimu türanniaks, tappis naise, keelas korintlastel omavahel rääkida jm. Samas muutis Korintose üheks tugevaimaks linnriigiks, ehitas sadamaid. Järeltulija kukutati 582, oligarhiline kord taastati. Lykurgos: Sparta legendaarne seaduseandja, ühiskonnakorraldusele alusepanija, sotsiaalse- ja kasvatussüsteemi looja. Sai seadustiku Suur Rhetra Delfi oraaklilt (8-7 s). Pärimuse järgi seadustik enne Messeenia vallutamist (8 s), kogu terviklik süsteem 7-6 s. Spartat valitses 30- liikmeline eluaegne geruusia üle 60-aastastest suurtsugu spartiaatidest, rahvakoosolek võttis vastu lõppotsuse.Valiti 5 efoori - riigiametnikku.
riigiasjadega ja hakkas sestpeale üle võtma areopaagi ja arhontide kolleegiumi volitusi. Veel asutas Solon vandekohtu heliaia, mis koosnes kõigi 4 klassi esindajaist ning mis tsiviil- ja kriminaalasjade arutamise kõrval kontrollis ka ametnike tegevust. VI saj. 80-ndail kujunes Ateenas välja 3 parteid: pediakid (`tasandiklased') rikkad suurmaaomanikud, vana aristokraatia, kes nõudis Soloni reformide tühistamist ja oligarhiat. Liider - Lykurgos; paraalid (`randlased') linna-orjapidajad, keskmikud, kaupmehed, käsitöölised pooldasid Soloni seadusi. Liider Megakles. Diakrid (`mägilased') väikemaavaldajad, linnakehvikud, teedid, nõudsid maa ümberjagamist ja pol. õigusi. Liider Peisistratos (türann 560-555 ja vaheaegadega 528). Pol. küsimustes olid paraalid ühel nõul diakritega (Soloni seaduste eest), maj. küsimustes pediakkidega. Tegelikult käis nende vahel
300 spartiaadiga ebavõrdses võitluses. Epigrammis, mille autor on arvatavasti Simonides, ülistatakse lakooniliselt võitlejate kangelassurma. Seda on hiljem mitu korda tõlgitud. Eesti keeles on epigramm ilmunud Johannes Semperi tõlkes: "Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me." Lykurgos Seaduseandja, Sparta riigikorra arvatav rajaja, kes olevat käinud Delfi oraaklilt nõu küsimas ja korraldanud siis riigi jumala näpunäidete järgi. Lykurgos (umbes 390 eKr- 324 eKr) oli Ateena aristokraat, oraator ja poliitik. Ta oli Platoni ja Isokratese õpilane, Demosthenese poolehoidja
Nysa väljad, müütilised väljad. Last hoidsid kolm nümfi või kolm Kadmose tütart (Ino, Agane, Autonoe). Igal juhul on Ino nende hulgas. Nad hoidsid teda liknonis, viljatuulutus nõus. Tema üleskasvamisel hakati teda ähvardama, mis oli hukatuslik. Kadmos olevat pannud Semele ja Dionysuse kasti, viskas merre ja uhuti kaldale Peloponnosese idarannikul. Semele oli surnud ja aeti maha, austati kohaliku herosena. Selles kontekstis kasvatas üles ta Ino. Teine lugu on see, et kuningas Lykurgos ründas laps-Dionysust ja ajas ta merre. Hiljem aeti talle peale dionysislik hullus. Nii, aeti merre, kust ta ikkagi tõusis. Teda ei tahetu vastu võtta. Üks lugu: see on see lugu, kus Dionysus muudab paadis end lõviks, piraadid hüppavad merre ja muutuva delfiiniks. Argoses räägiti, kuidas Dionysus tõusis merest Adrianega. Aga ta aeti Lerna põhjatusse järve. Lenaia pidustus, kanti ette komöödiaid. Oli ka menaadlik tegevus (Lenaia vaasid). Riitustest eriti ei tea.
jumalaga, kes tuleb kohe vabastada. Kapten nimetas tüürimehe lollpeaks ja käskis purjed heisata, kuid laev ei liikunud paigast. Vein voolas ojadena üle laevade, viinamarjaväädid katsid purje. Mereröövlid käskisid roolimehel randa tagasi tüürida, kuid oli juba hilja. Noormees oli muutunud lõviks, röövlid kargasid üle parda ja muutusid delfiinideks, peale hea tüürimehe. Kui Dionysos rändas läbi Traakia Kreeka poole, solvas teda üks sealseid kuningaid, Lykurgos. Dionysos andis alla ja pages merre varjule. Hiljem tuli D aga tagasi, võitis Lykurgose ja karistas kuningat. Zeus aga lõi Lykurgose pimedaks ja too suri varsti pärast seda. Mõni aeg hiljem sattus Dionysos mahajäetud Kreeka printsessi Ariadne juurde, Ateena prints Theseus oli ta hüljanud. D päästis Ariadne ja lõpuks armus temasse. Kui Ariadne suri, võttis D krooni, mille ta oli tüdrukule kinkinud ja pani selle tähtede hulka. Ema, keda D polnud kunagi näinud, pidas D kogu aeg meeles
Paljud türannid olid laiahaardelised, annetades ülekreekalistele pühamutele ja olid suhetes välisvalitsejatega. Türannia tekitas vastuseisu, kuna teised aristokraadid tahtsid ka valitseda. Enamasti türannid said vaid lühikest aega valitseda, suutes linnriiki ajutiselt stabiliseerida, aga mitte pikas perspektiivis. Otsiti monarhiale alternatiivseid lahendusi ja selleks sai Kreeka seadusandlus. Nomos- seadus, nomothetes- seaduseandja. Pärimusest kõige paremini on teada Spartast Lykurgos, kes vb ei olnud ajalooline isik ja Ateenast Solon 6saj algul. Lisaks suulisele pärandile on allikaks ka raidkirjad, mis on reeglina suht katkendlikud. Kreeta saarelt on leitud raidkirja seaduskatkeid. Kõige vanem pärineb 7saj, kõige paremini säilinud on Gortyni linnast. Raidkirjatahvlid reguleerisid: · Seadusandlust, pandi reeglid kindlalt paika. · Omandit, et ühiskonnas konflikte ei tekiks. · Paljud seadusandjad piirasid ka luksust. Riigid
suutnud oma võimu kaua kehtestada.Pikas perspektiivis tekitasid need tyrannid tülisid, kreeka linnnriigid otsisid alternatiivseid stabiilseid lahendusi, see oli kreeka seadulusandulus , mida tähistati terminiga Nomos, nomothetos- seaduseanja, seaduse paikapanija. On kahte liiki tõendusmaterjali, hilisem pärimus, räägib mitmetest seadlusanjatest erinevates linnriikides, väheke mütoloogilised, suulisest pärimusest on teada Sparta seaduseandja Lykurgos, ei peeta ajalooliseks, Solon Athenast 6 saj alguses.Solonist on säilinud ka tema enda värsse, silmapaisteb arhailine poeet ka, kasutas oma värsse poliitilise propagandana, avaldas oma seisukohti luules.Oma enda visioon seadlusandluse kohta.Teine on raidkirjaline tõendusmaterjal, hiljem ka pronkstahvlitele kirjutatud, reeglina katkendlikud ja ei anna meile tervik pilti. Kõige tugevamalt esindatud on Kreeta saar,
annaabi.ee 
