Vihasoo Lasteaed-Algkool Kert Krüsban 6.klass Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord Referaat Vihasoo 2011 SPARTA Laste kasvatus Poisid: Sparta poisse kasvatati rangelt. Lykurgos käskis poistel paljajalu kõndida, sest ta arvas, et siis suudavad nad kiiremini mäkke ronida ja ka alla laskuda. Samamoodi arvas ta, et siis suudavad poisid ka kiiremini joosta ning hüpata. Riiete asemel käskis Lykurgos poistel kanda üht himationi, mida pidi kandma aasta läbi, et külmale ja kuumale vastu pidada. Sööki pidid Sparta poisid ise otsima, et mitte liigsöömisega endale halba teha. Sellise kasvatusega püüdis Lykurgos poisid sõjakõlblikumaks muuta.
Spartiaatide kasvatus Selle asemel, et jalgu kingade kandmisega nõrgendada, käskis Lykurgos poistel paljajalu käia. Siis nad saavad kauem ilma jalatsiteta joosta ja hüpata. Nad kandsid ühte sama riietust ehk himatoni terve aasta, sama riietusega pidid nad läbi elama külma ja kuumuse. Söögi eest pidid nad ka ise hoolitsema. Pigem olid nad näljas kui liigsöödud. Kui neil lahingul süüa pole saavad nad ilma selleta hakkama. Kui neil polnud üldse süüa pidid nad varastama. Aga see ei olnud üldse selle pärast et neid seadust rikkuma panna, vaid selleks et
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Agoraa - rahvakoosolek, mis hääletas talle esitatud eelnõude poolt või vastu Akropol kaljunukile rajatud kindles, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud Algabeet Kreeka tähestik, mis koosnes 24 märgist ning mis loodi foiniikia tähestiku põhjal. Antropomorfsus inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Kreeka jumalad olid antropomorfsed Aristokraatia rikas, mõjukas ülemkiht, auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased Barbar kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt Demokraatia "rahva võim", mis kujunes 5. sajandil Ateenas. Võim kuulus üle kolmekümne aastastele kodanikele, kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega vähemalt...
Kõiki spartiaate loeti omavahel võrdseks. Perioikod ja heloodid olid allutatud rahvakihid, kes asusid rõhutud seisundis. Heloodid viibisid kõige raskemas seisundid: oma tööga pidasid nad ülal spartiaatide klassi. Heloodid tõusid ülitihti üles oma orjastajate vastu. Seepärast valvasid spartiaadid kogu aja nende järele. Maa oli spartalastel jaotatud võrdseiks osadeks. Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud. Muistendi järgi Lykurgos, soovides spartalasi teha võrdseiks ning mitte lubada neil arendada toredust ega rikkust, oli võtnud tarvitusele kuld- ja hõberaha asemel raudraha. Palju raudraha korjata oli tülikas, sest see oli liiga mahukas ja raske. Suurt tähtsust omistasid spartalased laste kasvatamisele. Kui Sparta perekonnas sündis laps, siis näidati teda linnavanemaile ja need otsustasid tema saatuse: nõrk visati kuristikku, tugev aga anti emale tagasi
seisvat riiki. Minu arvates on Spartal piisavalt positiivseid jooni, mis näitavad Sparta häid külgi. Näiteks võib tuua kõikide spartiaatide ühtsus ja võrdsus. Võideldi külg-külje kõrval ja isegi rahu ajal einestasid spartalased üheskoos. Kuna spartalastel olid võrdsed õigused omandi osas, olid ka maad jaotatud võrdselt nende vahel. Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud. Muistendi järgi Lykurgos, soovides spartalasi teha võrdseiks ning mitte lubada neil arendada toredust ega rikkust, oli võtnud tarvitusele kuld- ja hõberaha asemel raudraha. Palju raudraha korjata oli aga tülikas, sest see oli liiga mahukas ja raske. See muistend näitab, kuidas spartalased ka ise tahtsid endile võrdseid võimalusi ja teadsid, et koos on nad tugevamad. Sparta ühiskond sarnanes naiste olukorra osas üpris palju Egiptuse ühiskonnaga. Ka Spartas oli naistel väga suur roll. Sparta naised pidid
SPARTA Referaat 10. klass SISUKORD SISUKORD..................................................................................... ......................2 SPARTA TEKE............................................................................................. .........3 SPARTA VALITSEMINE................................................................................. .......3 SPARTA ÜHISKOND..................................................................................... .......4 SPARTA KASVATUS..................................................................................... ........4 SPARTA KOGUKONDLIK ELUOLU........................................................................5 SPARTA VALLUTUSED JA PELOPONNESOSE LIIT.................................................5 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................ .6 Sparta teke Sparta riik t...
viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Olümpiarahu Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes 6 ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpias ei tohtunud keegi relva kanda ega relva ähvardusel sinna sissepääsu keelata. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama olümpiamängudeks.
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, ari...
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaao...
2. aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti
sümboliks. 10.sajandil E.Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1. Spartiaadid ehk doorlased 2. Perioigid-vabad käsitöölised ja kaupmehed, kes maksid spartiaadidele makse, kuid kel polnud poliitilisi õigusi. 3. Heloodid-kreeklastest talupojad, kes olid muudetud orjadeks Tähtsaim seaduseandja oli Lykurgos, kelle järgi pidid riiki valitsema kaks preesterkuningat ehk basileost. Üks neist oli doorlane ja teine kreeklane. Basileose ametiaeg oli 9aastat, mille möödudes vanemate nõukogu ehk geruusia pidi kontrollima nende usualaseid teadmisi. Seadused pidi heaks kiitma geruusia, aga kinnitama üle 30aastastest sõduritest koosnev rahvakoosolek. RIIK JA ÜHISKOND ptk. 15 (lk. 107-114) Polis e. linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanikud valitsesid ja moodustasid kaitsejõu
Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1. Spartiaadid ehk doorlased 2. Perioigid-vabad käsitöölised ja kaupmehed, kes maksid spartiaadidele makse, kuid kel polnud poliitilisi õigusi. 3. Heloodid-kreeklastest talupojad, kes olid muudetud orjadeks Tähtsaim seaduseandja oli Lykurgos, kelle järgi pidid riiki valitsema kaks preesterkuningat ehk basileost. Üks neist oli doorlane ja teine kreeklane. Basileose ametiaeg oli 9aastat, mille möödudes vanemate nõukogu ehk geruusia pidi kontrollima nende usualaseid teadmisi. Seadused pidi heaks kiitma geruusia, aga kinnitama üle 30aastastest sõduritest koosnev rahvakoosolek. Kasvatusest
Kreeta ja mükeene võrdlus Kreeta Mükeene Losside üldilme korrapäratu,põhiplaan kindlustatud tohutute kindlustamatta müüridega Maalide ainestik värviküllased,elurõõmsad, sama + sõjatseenid kujutati lilli,liblikaid,spordimehi Inimeste tegevusalad meresõit,põllumajandus, sama + sõjapidamine käsitöö Kirja olemasolu lineaarkiri A, mida ei osata lineaarkiri B, mida tänavu lugeda osatakse lugeda Hävingu põhjus u 1500 a eKr Thera saarel u 1200 a eKr võimude Vulkaani hiidlaine sissetung v...
aastatuhandel eKr.Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti
aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
aastatuhandel eKr.Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose
org/wiki/Antiikolümpiamängud Kuningas T./Voolaid K. 1997. I Olümpiamängud, Ateena 1896. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, Inreko Press Olümpiamängud 1980. Tallinn: Valgus Lisad Kronoloogia: U 1500-885 eKr Olümpia on Elise maakonnas asuv kultusepaik, algul Gaeon (maajumalanna Gaia järgi). Sünnivad legendid jumalatevahelisest võitlusest. 884 eKr Elise kuningas Iphitos, Sparta kuningas Lykurgos ja Pisa kuningas Kleosthenes sõlmivad Delfi oraakli nõuandel lepingu jumalatele pühendatud mängude korraldamiseks. Kõik lepinguosalised peavad mängude ajal kinni pidama pühast rahust ekeheiriast. Pühaliku lepingu tekst graveeriti vasest kettale (nn. Iphitose kettale), mida säilitati peajumalanna Hera templis. 884-780 eKr Olümpiamängud pühendatakse algul Pelopsile, hiljem Zeusile.
Välised sümbolid · Peapiiskopi ja piiskopi ametitunnuseks on mitra, piiskopirist ja piiskopisau. · § 85. Kohtuniku ametiriietus (1) Kohtuistungil kannab kohtunik ametiriietusena talaari. (2) Talaari annab riik kohtunikule tasuta. (3) Talaari kirjelduse kinnitab justiitsminister. Kreeka ja Rooma · 1250 eKr Mükeene õitseng · 1100 eKr Trooja hävitamine · IX/VIII eKr sajand Homerose eeposed · VIII/VII eKr sajand Kreeka kolonisatsioon Vahemere ruumis, Lykurgos Spartas · 753 eKr Rooma rajamine · 624 eKr Drakoni seadused Ateenas · 594/593 eKr Soloni seadused Kreeka ja Rooma · 510 eKr Rooma vabariik · 490-479 eKr Pärsia sõjad · 494 eKr plebeide streik ja minek Pühale mäele · 478-431 eKr Ateena demokraatia õitseng, Gortyni seadused · 450 eKr kaheteistkümne tahvli seadused · 431-404 eKr Peloponnesose sõda · 399 eKr Sokratese hukkamine
Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9. Lääne-Kreeka 10. Lääne-Makedoonia 11. Peloponnesos 12. Põhja-Egeus 13....
Orjapidajate klassi moodustasid vallutajad - spartijaadid. Orjadeks olid selle maakonna põliselanikud - heloodid. Vabu inimesi ehk perioige, kes oleks Spartas sündinud, seal ei olnud. Kohalikud vabad elasid põhiliselt mägedes ja tegelesid seal kaubanduse ja käsitööga (seppad). Krüpteia - ennetavad abinõud ülestõusude vastu. Näiteks tapeti targemaid ja silmapaistvamaid helioote. 4 Sparta rajajaks oli esimene seadusandja Lykurgos. Riiki juhtisid kaks väepealikud-kuningat ja kaks preester-kuningat. Geruusia - vanemate nõukogu. Sinna valiti 28+2 väepealikkut ja kuningat. Need oli ligi 60 aastased vanamehed. Geront - geruusia liige. Apella - Sparta rahvakoosolek. Efoor - apella otsuste teavitaja. Hopliidid - raskerelvastatud jalaväelased. Faalanks - lahingurivistus. 1.4.2 ATEENA. Theesus - ühendas Ateena. Egeuse poeg, kes tappis Kreetal Knossose lossis pühvli. Metoik - Ateenas mitte sündinud vaba kodanik.
alles alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Esimestel 5 olümpiamängudel võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkuseks oli 192,27 m. Võitja sai au süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid nagu praegugi iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode kutsuti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu VanaKreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses seda nimetati ekeheiriaks. Olümpia pühadesse kohtadesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
kuulsamaks kogu Kreekas, imestasin ma, kuidas see võis sündida. Kui ma aga spratalaste elulaadi peale mõtlesin, ei imestanud ma enam. Lykurgost aga, kes koostas spartalastele seadused, mis tegid nad õnnelikuks; teda ma imetlesin ja pidasin väga targaks. Ja nimelt sellepärast, et ta ei matkinud teiste linnriikide elukorraldust, vaid tehes pigem vastupidi kõigile teistele, tõi oma kodumaale õnne. Poiste kasvatusest Selle asemel, et jalgu sandaalide kandmisega nõrgendada, käskis Lykurgos neid paljajalu käimisega tugevdada, sest ta arvas, et tänu neile harjutustele suudavad nad kergemini mäkke ronida ja kindlamini mägedelt alla laskuda. ja see, kes on oma jalgu vastavalt treeninud, suudab kiiremini joosta ja hüpata paljajalu kui jalatsitega. Ja selle asemel, et keha riiete kandmisega hellitada, käsis ta üht himationi kanda aasta läbi, et nii külma kui ka kuuma vastu paremini karastuda.
Kui perioikide lojaalsusele võisid spartalased nähtavasti enamvähem kindlad olla, siis helootidest, ja eriti messeenlastest, võis karta halvimat. See sundis spartalasi teiste poliste kodanikest rohkem pöörama tähelepanu sisemisele julgeolekule, mis omakorda tõi kaasa spartale iseloomuliku ühiskonnakorralduse nn Lykurgose korra tekke. 14 Pärimuse järgi korraldas Sparta seadusandja Lykurgos riigi juba enne Messeenia vallutamist. On vaieldav, kas Lykurgos on reaalne ajalooline isik või mütoloogiline kuju. Kummalgi juhul ei saa välistada, et osa talle omistatust võttis ilmet juba enne suuremaid vallutusi. Kuid kuna süsteem tervikuna näib lahendusena vaenulike alamate suurest hulgast tulenevale ohule, ei saanud see välja kujuneda varem kui 7. 6. sajandil. Tõenäoliselt on tegu pika aja jooksul arenenud korraldusega, mis üksikasjades muutus veel klassikaliselgi perioodil.
said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi
Õigus pidi vastutama praktilise mõistuse ees. Tavad ja kultus seoti õiguse praktikaga (Romulus korraldas kõigepealt jumalateenistuse, siis andis oma linnale seadused). Roomat ühendas tema mitmekesisuses õigus: fas – püha õigus, ius - õiguskäsk, mos maiorum - isade tava Maaharijate ja kodanike linn omandiõigus 8. Kreeka Vana-Kreeka Seaduseandjatest teame hilisematelt autoritelt (Aristoteles, Platon) o Drakon 650 eKr o Lykurgos Spartas o Solon (640-558 eKr) Ateenas – raha ei saa sigida o Gortyn (Kreetalt, 5. saj eKr, ainsana säilinud) Linnriikide maa (ümber Vahemere ~700 linna, elanikke igaühes 2000-6000) suurim panus hilisemale Euroopale: polis: tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. demokraatlik põhikord (aristokraadid pidid võitma demose usalduse), kujunes välja umbes 450 eKr
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
300 spartiaadiga ebavõrdses võitluses. Epigrammis, mille autor on arvatavasti Simonides, ülistatakse lakooniliselt võitlejate kangelassurma. Seda on hiljem mitu korda tõlgitud. Eesti keeles on epigramm ilmunud Johannes Semperi tõlkes: "Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me." Lykurgos Seaduseandja, Sparta riigikorra arvatav rajaja, kes olevat käinud Delfi oraaklilt nõu küsimas ja korraldanud siis riigi jumala näpunäidete järgi. Lykurgos (umbes 390 eKr- 324 eKr) oli Ateena aristokraat, oraator ja poliitik. Ta oli Platoni ja Isokratese õpilane, Demosthenese poolehoidja. Aastast 338 juhtis ta edukalt Ateena
Nysa väljad, müütilised väljad. Last hoidsid kolm nümfi või kolm Kadmose tütart (Ino, Agane, Autonoe). Igal juhul on Ino nende hulgas. Nad hoidsid teda liknonis, viljatuulutus nõus. Tema üleskasvamisel hakati teda ähvardama, mis oli hukatuslik. Kadmos olevat pannud Semele ja Dionysuse kasti, viskas merre ja uhuti kaldale Peloponnosese idarannikul. Semele oli surnud ja aeti maha, austati kohaliku herosena. Selles kontekstis kasvatas üles ta Ino. Teine lugu on see, et kuningas Lykurgos ründas laps-Dionysust ja ajas ta merre. Hiljem aeti talle peale dionysislik hullus. Nii, aeti merre, kust ta ikkagi tõusis. Teda ei tahetu vastu võtta. Üks lugu: see on see lugu, kus Dionysus muudab paadis end lõviks, piraadid hüppavad merre ja muutuva delfiiniks. Argoses räägiti, kuidas Dionysus tõusis merest Adrianega. Aga ta aeti Lerna põhjatusse järve. Lenaia pidustus, kanti ette komöödiaid. Oli ka menaadlik tegevus (Lenaia vaasid). Riitustest eriti ei tea.
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus ol...
Paljud türannid olid laiahaardelised, annetades ülekreekalistele pühamutele ja olid suhetes välisvalitsejatega. Türannia tekitas vastuseisu, kuna teised aristokraadid tahtsid ka valitseda. Enamasti türannid said vaid lühikest aega valitseda, suutes linnriiki ajutiselt stabiliseerida, aga mitte pikas perspektiivis. Otsiti monarhiale alternatiivseid lahendusi ja selleks sai Kreeka seadusandlus. Nomos- seadus, nomothetes- seaduseandja. Pärimusest kõige paremini on teada Spartast Lykurgos, kes vb ei olnud ajalooline isik ja Ateenast Solon 6saj algul. Lisaks suulisele pärandile on allikaks ka raidkirjad, mis on reeglina suht katkendlikud. Kreeta saarelt on leitud raidkirja seaduskatkeid. Kõige vanem pärineb 7saj, kõige paremini säilinud on Gortyni linnast. Raidkirjatahvlid reguleerisid: · Seadusandlust, pandi reeglid kindlalt paika. · Omandit, et ühiskonnas konflikte ei tekiks. · Paljud seadusandjad piirasid ka luksust. Riigid
suutnud oma võimu kaua kehtestada.Pikas perspektiivis tekitasid need tyrannid tülisid, kreeka linnnriigid otsisid alternatiivseid stabiilseid lahendusi, see oli kreeka seadulusandulus , mida tähistati terminiga Nomos, nomothetos- seaduseanja, seaduse paikapanija. On kahte liiki tõendusmaterjali, hilisem pärimus, räägib mitmetest seadlusanjatest erinevates linnriikides, väheke mütoloogilised, suulisest pärimusest on teada Sparta seaduseandja Lykurgos, ei peeta ajalooliseks, Solon Athenast 6 saj alguses.Solonist on säilinud ka tema enda värsse, silmapaisteb arhailine poeet ka, kasutas oma värsse poliitilise propagandana, avaldas oma seisukohti luules.Oma enda visioon seadlusandluse kohta.Teine on raidkirjaline tõendusmaterjal, hiljem ka pronkstahvlitele kirjutatud, reeglina katkendlikud ja ei anna meile tervik pilti. Kõige tugevamalt esindatud on Kreeta saar,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
