Eestlased oleksid suutnud kaitsta oma maa vabadust, kui... Muistne vabadusvõitlus algas aastal 1208, kui ristisõdijad jõudisid Eesti pinnale. Suur võitlus rahva ja vabaduse eest kestis 19 aastat ehk siis lõppes 1227.aastal. See võitlus lõppes eestlaste jaoks väga suure kaotusega. Miks see aga nii juhtus ja kas eestlased oleksid suutnud kaitsta oma vabadust ? Üks suurimaid eestlaste alla jäämise põhjuseid oli see, et vastaste sõjaline ülekaal käis tugevasti üle. Vastaste ordurüütlid omasid väga suurt väljaõpet ja oskusi, nende elu seisnesgi võitluses ja sõjameheks olemises. Peale selle omasid vastased mitmeid kordi paremat sõjatehnikat. Neil olid olemas ambud, massiivsed kiviheitemasinad ja müürilõhkujad ning ka mõõgad olid sepitsetud tunduvalt paremini. Ka nende riietus oli mõõga hoopidele tunduvamalt vastupidavam. Eestlaste sõjaväe korraldus ja valmisolek aga oli üles rajatud ainult üksikutele rüüsteretkedele. Sell...
Kas eestlastel oleks olnud võimalus võita muistset vabadusvõitlust ? Eestlaste muistne vabadusvõitlus algas aastal 1208. Eestlaste muistne vabadusvõitlus on üks järk sellest , kui ristisõdijad tahtsid jõu ja mõõgaga Liivimaal ja Eestimaal peale suruda ristiusku. Aastat 1208 võibki lugeda alguseks, kuna siis jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Võitlus vabaduse eest kestis 19 aastat ja lõppes 1227. Eestlased kaotasid vabadusvõitluse ning põhjuseid selleks on mitmeid, aga mis olid põhjused ja miks nad kaotasid ning kas Eestlased oleksid suutnud muistse vabadusvõitluse võita? Esimene põhjus, miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse on sõjalise varustuse puudumine ning eestlasi oli kordades vähem. Vastasel olid hea varustus sõjaks ning head oskused sõjariistade kasutamiseks. Vastastel olid olemas kiviheitemasinad, ambud, müürilõhkujad ning mõõgad, mis olid sepitsetud kordades paremini, kui eestlastel. Üleüldse ol...
Mitukümmend aastat kestnud vallutuste ajal olid eestlased erinevates lahingutes proovinud oma maad ja rahvast kaitsta, kuid kuna tase erines vallutajate omast, pidid eestlased leppima kaotusega. Eestlastel puudus eelnev sõjaline kogemus, mida oleks vaja läinud näiteks Madisepäeva lahingus, kus eestlased kolme salgana vastasele metsast peale tormasid, mis oli ilmselgelt viga. See oli vabadusvõitluse ajal üks suuremaid kaotusi eestlaste jaoks. Muiste vabadusvõitlus lõppes 1227.aastal, kui sakslaste vägi vallutas Saaremaal asuva Valjala linnuse. Sellega olid ristitud kogu mandri elanikud ja ka saartel elavad rahvad. Muistne vabadusvõitlu tähendas eestlastele ühel poolt suur vägede kaotust, majanduslikku nõrgenemist ja laastavate sõjakäikude tulemusena hävitatud ning rüüstatud ehitisi ja maad, kuid teisalt õpiti edukalt kasutama uusi sõjariistu, millest on kindlasti olnud kasu ka edaspidi. Lisaks
Karel Tõnson 10C Klass Tallinn 2007 Don Quijote Osades: Don quijote Viktor Fedortsenko Sergei Fedossejev Sancho Panza Juri Jekimov Vladimir Klepinin Dulcinea Glaudia Laus Kaja Kreitzberg Sanna Kondas Marina Chirkova Quiteria Marina Chirkova Luana Georg Galina Laus Marika Muiste Anastassia Savela Basilio Vladimir Arhangelski Anatoli Arhangelski Aleksandr Prigorovski Maksim Tsukarjov Mercedes Galina Laus Kaja Kreitzberg Kaire Kasetalu Marika Muiste Urve-ly Voogand Satu-Ludmila Pussinen Espada Anatoli Arhangelski Andrei Mihnevits Aleksandr Prigorovski Camacho Vitali Nikolajev Sergei Fedossejev
Tsaikovski balletti ,,Luikede järv", mille lavastaja-koreograaf on Tiit Härm. Mängis Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kus dirigendiks oli Mihhail Gerts. Osades olid: Prints Siegfriedina- Maksim Tsukarjov, Odette/ Ottilie- Alena Shkatula, Peaminister von Rothbart- Andrei Mihnevits, Printsi ema, regentprintsess- esmakordselt Kaie Kasetalu, Benno- Artjom Maksakov 2 õuepreilit- Marika Muiste ja Olga Rjabikova 2 luike- Galina Laus ja Eve Andre 4 luike- Eve Andre, Launa Georg, Svetlana Danilova ja Seili Loorits-Kämbre Pruudid: Ungari- Kaja Kreitzberg; Hispaania- Darja Günter; Napoli- Marika Muiste ; Poola- Olga Rjabikova ,,Luikede järv" on maailmalavade populaarseim klassikaliste ballettide tippteos, mille lõi 19. sajandi lõpul Vene päriolu helilooja Tsaikovski
Nimi kuningas Louis Üheksas, Arnod, paavst Kesiganes Kolmas, Vanapagan Usk luteri usk, budist, islami maad Väljaanded ,,Minu Kodu" ,,Mina ja Kodu" Teos ,,Kaunis kodu" ,,Sõda ja rahu" Ajaloosündmus Esimene maailmasõda, külm sõda, holokaust, ärkamisaeg, laulev revolutsioon, muiste vabadusvõitlus, esimene üldlaulupidu Üritused suveoluümpiamängud, õllesummer, laulupidu, üritus ,,Teeme ära"(nimi) Tähtpäevad reede, Eesti Vabariigi aastapäev, vabariigi aastapäev, jüripäev, jõulud Muu Saalomoni tarkus, saalomonlik tarkus, Eesti Meeste Korvpalliliiga, Tamula järv, ,,Valge klaar", Kiigemetsa põhikool
rahvad. Yrjö Koskinen katsub väita selle ilme najal, et Rootsi nimi Lääne-Soome keeltes ühine, sõna tekkinud sel ajal, kui Ühis-Soomi veel väldanud (Suomi II, 1. 362). J. R. Aspelin sellevastu peab Jordanese nimetatud rosomoonlasi Rootsi nime esiisaks (La Rosomonorum gens et le Ruotsi, 1. 8). Uuemad uurijad ei taha hea meelega rosomoonlastest Rootsi algupära otsida, vaid nime teist viisi seletada. Osa Svea riigi rahvast oli muiste kanged meremehed. Vikingite (lahtlaste) nime all sõudsid ja purjetasid nad kaugele üle mere saaki saama. Niisugustel saagiteekondadel puutusid nad ka meie maale ja Soome. Oletatakse, et nad iseendid ,,rothsmen", ,,rothskarlar" = ,,sõudjad", ,,meremehed" nimetanud. Prof. Thomseni järele hüüti neid laevamehi esiotsa ,,rolpsman" ehk ,,rolpskarla". Igatahes tekkis uurijate arvamise järele nimest rolps, roths eestlaste, soomlaste ja muude Lääne-Soome sugu rahvaste suus ,,Rootsi" nimi (E. N
toimub vahelaos. Arvestades peenpalgi ja paberipuu madalate hindadega viimastel aastatel, võib olla otstar- bekas töötlemisel eraldada vaid kaks sortimenti traditsiooniline küttepuit ja raiejäätmed Joonis 9. Ladustatud raiejäätmed hakkpuidu tootmiseks (Joonis 9). ja küttepuit, P. Muiste foto. Laasitud oksad on kuivamiseks otstarbekas ladustada ja hakkida pärast okaste ja leh- tede varisemist. Tehnoloogia sobib kasutamiseks talumetsades, sest kasutatakse odavaid seadmeid raieks mootorsaage ja puidu koondamiseks vintsiga varustatud põlluma- jandustraktoreid. Meetodi puuduseks on madal tootlikkus ja lohistamisel materjali saas- tumine mullaga, kui töid tehakse külmumata pinnasel. Tüvestehakke tehnoloogia
Kiviaeg 9000 eKr a. Tekkis Pulli asula. Sellega algas Eesti alal 7000 eKr Kunda kultuur, asutati Kunda Lammasmäe. Kultuuri iseloomustus elatuti küttimisest, korilusest. Rändlev eluviis. Jääb keskmisesse kiviaeg e. mesoliitikumi aega. Kammkeraamikakultuur Paremini valmistatud savinõud. Nöörkeraamikakultuur Balti Hõim Venekirveskultuur- olid karjakasvatajaid, kes küttisid kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Alepõllundus Puud raiuti maha, põletati juuriti. Tulekivi loodi Lääne-Venemaalt, Leedust ja Valvgevenest.(ta tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi ) Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum 5000 eKr Elati veekogude ääres. Juba paikselt külades kuni 50 inim. Jaht, kalastus, korilus. Kasvatada püüti otra ja nisu. Neoliitikumi teisel poolel e 9000a eKr, hakati kasvatama eestis veiseid, kitsi, lambaid ja sigu. Suurenes põlluharimine ja asutati elama rohkem sisemaal. Pronksiaeg Asulaid hakati ümbritsema paeplaatid...
mardie ma. · Kõige tähtsam oli mardiisa. · Ühel mardil oli kaelas kott, millesse korjati ande. · Andideks olid õunad, ko m mid, küpsised (vanasti ka liha). November on talvekuu ja on üks igavamaid ja süngemaid aegu aastas. Pori pimedus ning raagus mustad puuoksad. Tõelist talve annab alles oodata. Kogu seda kurvameelsust leevendavad nukras novembris vaid 2 päeva - mardipäev 10. XI ja kadripäev 25. XI . Nagu nimedest on näha on nendegi taga muiste elanud inimesed - Martin Luther ja tema naine Katariina. Vanasti oli mardipäev 11.novembril püha katoliku piiskop Martinuse mälestuspäeva auks (600 a.). Kadripäev aga Aleksandriast pärit naispühaku Katariina märtrisurma mälestuspäev. See naispühak pöörast legendi järgi 50 paganlikku filosoofi ristiusku umbes aastal 306. Tütarlapse pea raiuti maha, välja jooksis piim, seepärast sünnitavate naiste kaitseingel. Eestlastel sarnanes Mardi nimi ka muiste surnute nimetusena
olid need ka teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. o 2.juulil 1764.aastal kosis 18-aastane õigusteaduse tudeng Carlo Buonaparte endale 14-aastase Marie Letizia Ramolino o Napoleonil oli 12 õde-venda, kellest seitse jäid elama o 7-aastaselt saadeti ta jesuiitide kooli, kus ta õppis lugema, kirjutama ja arvutama ning sai pisut õpetust ladina keeles ja antiikajaloos. o Aastatel 1779-1784 a õppis ta Brienne sõjakoolis ja elada tuli tal muiste sportlasena o Tema järgi on nimetatud linnu, tänavaid, laevu ja multifilmi tegelasi o Napoleoni pikkuse üle on heidetud nalja. o On tehtud filme, saateid, raamatuid ja isegi lastelaulu, mis kujutavad teda lühikese mehena. o Napoleon on keskmist kasvu ja isegi natuke kõrgem. o Segadust tema pikkuse asjus, võis põhjustada Brittide ja Prantslaste mõõdusüsteemi erinevus.
Sülfiid Kontserdi arvustus Käisin vaatamas August Bournonuille'i romantilist balletti ,,Sülfiid" 05.11.2008. Balletti muusika oli loonud Severin Lovenskioldi. Dirigent:Mikk Murdvee Osatäitjad: Sülfiid:Marika Muiste Anna:Svetlana Firsina James:Artjom Maksakov Madge:Vitali Nikolajev Effy:Ingrid Gilden Nancy:Anna Zadoroznjuk Gurn:Aleksande Prigorovski Veel:sotlased,teenrid,nõiad,sülfiidid,talumehed,Anna sõbrannad. Rahvusooper Estonia balletitrupp, Tallinna balletikooli õpilased, Rahvusooper Estonia orkester. Orkestri solistid:Viiul:Andrus Haav Tsello:Mart Laas Tropmet:Priit Aimla Interjöör
Esiteks on põldmarja viljade luukesed üpris suured. Ja teiseks pole viljad ka maitseomadustelt nii head. Põldmarja viljad on veidi hapukad. Kuid keedisteks ja moosideks, samuti marmelaadiks, sobivad üpris hästi. Põldmarja viljadest valmistatakse ka alkohoolseid jooke. Ja lõpetuseks põldmarja viljade kõige suurem erinevus hariliku vaarika omadest: need on valminult musta värvi. Huvitav lugu on ka põldmuraka tekkimise kohta. Nimelt saadud muiste kord põlluvaras kätte ja tapetud ära. Sooled olla aga jäänud põllunurgale ning neist hakanudki see taim kasvama. Põldudel võib tõepoolest sageli põldmurakat kohata. Rohkem kasvab teda Eesti lääne- ja põhjaosas, kus on palju talle sobivaid lubjarikkaid muldi. Niiskematel paestel põldudel võib põldmurakast isegi tülikas umbrohi saada.
võinud olla teistsugused. Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. See halvas ühist vastupanu. Kui maakondade vahelised suhted oleksid paremad, oleks õnnestunud koostada ka kiiremini ja paremini toimiv väeüksus, millega oleks võib-olla suudatud ka ristisõdijaid lüüa. Kuid selle puudumine viitab meie lüüa saamisele. Üks suurimaid põhjuseid miks, eestlased Muiste Vabadusvõitluse kaotasid, oli minu meelest omavaheliste suhete puudulikkus või üldse nende puudumine. Eestlased ei osanud veel koostööd teha, erinevalt meie vastastest. Meie vastased olid meist igati ees, nii oma arengult kui ka sõjavarustuselt. Brey Velberk 10.H
arvatavasti mingisuguse taevase katastroofi tagajärjel. Seejärel li aga Jumal eelmise varemeile meie maailma. c näilike ajastute teooria - meie planeet on noor ja et selle tekkimine toimus praegustest täiesti erinevates tingimustes, nii et enamus tänapäevasest teaduslikust tehnoloogiast, mida on aegade jooksul konstantseks peetud, vajab täiendavat kontrollimist. 3 Panspermia Elu tõi maale muiste prantsatanud taevakivi. 4 RNA- maailm RNA oli üheahelalisena info kandjaks. 5 Sooja lombi teooria - 80-100°C veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere ja seal sees valguse ja muude tegurite kaasabil tekkis elu. 6 Kuuma katlakese teooria Elu tekkis/arenes ookeanis kuumaveeallikate juures. 7 Jääkambri teooria - see on soe tiik, milles on külm jääpall. Tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks. Protsessid 0 - 27°C juures
Euroopast. Ning loomulikult pidi meie arusaamine õigusest paljuski haakuma mujal valitsenuga, seda eriti kaubalis-rahalistes suhetes. Eesti pärimisõiguses on läbi aegade kuni tänaseni välja kehtinud põhimõte, et pärand tuleb vastu võtta. Sellega antakse eelis kohalolevale sugulasele. Paljudes teistes riikides see nii ei ole kõiki kustahes olemas olevaid sugulasi võidakse automaatselt pärijaks lugeda. Meil aga nagu muiste, jääb ka tänapäeval pärijate hulgast välja see, kes on oma sideme perega kaotanud ja seetõttu pärandist midagi ei tea. Sõnad "pere" ja "pärimine" tulenevadki vanast kuid tänapäevalgi kasutatavast sõnast "pera" või "pära" millegi või kellegi, antud juhul perekonnapeast, järgi jäänu, ots. Muinasaja õigus tervikuna ei olnud mitte range kirjapandud õigus, vaid kogum tavadest ja kommetest. Nagu nägime, tasub teinekord mõtiskleda meie tänapäevaste kommete ja
Vana-Liivimaa ajaks 8. Jüriöö ülestõusu algus (kuupäev, kuu, aasta). 23.aprill 1343 .a. 9. Millega tegelesid haagikohtud? Talupoegade kindlakstegemise, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks 10. Maarahva vastupanuvormid rõhumisele. a)esitati kaebusi mõisnike peale.;b)ei täidetud koormisi.;c)hakati vastu mõisasundijaile.; d)asuti elama mujale 11. Missuguse sündmuse jätkuks loetakse Jüriöö ülestõusu? Muiste vabadusvõistluse jätkuks 12. Arvukaim talupoegade kiht. Adratalupoegade kiht 13. Kes olid maavabad? Kõige kõrgemal kihil vabatalupojad 14. Miks kohalikud vasallid ei soovinud Taani kuninga valduste müüki teisele maahärrale? Nad katsid kaotada oma laialdasi vabadusi 15. Miks Taani müüs 1346 ära oma ülemere provintsi Eesti? Vabaneda raskudest kauge ülemereprovintsi valitsemise ja saada riigi tarbeks vajalikku raha 16. Millega tegeles Maapäev?
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse ? Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. üheks suureks põhjustajaks olid kindlasti ristisõdijad. Neil oli kindel soov ristiusustada paganlikke rahvaid. Kuid Eestlased , kes on suhteliselt tugeva iseloomuga ei olnud sellega sugugi nõus. Millised olid aga peamised põhjused miks nad siiski Muiste vabadusvõitluse kaotasid ? Üheks allajäämise põhjuseks võib kindlasti tuua selle ,et Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni ei näinud eestlased vajadust ühtsele riigile. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi aga nende sidemed oleksid võinud olla paremad. Naabermaakonnad aitasid mõnikord üksteist väiksemate vaenlaste alistamisel. Kuid sidemed polnud siiski piisavalt tugevad ning kõik maakonnad alistati ükshaaval ristisõdijate poolt
küla. Helme nimi on ajalooürikutesse kirja pandud juba 1329.aastal. Saksa sõna der Helm tähendab raudkübarat või kiivrit. Tol ajal oli Helmes orduloss, mis ehitati 1261.aastal, olles kindlaks "peavarjuks" ordurüütlitele. Võib ainult arvata, et sellest on tuletatud Helme kohanimi. Vanarahva jutu järgi on Helmel veel teinegi saamislugu. Ordulossi vallikraavis niriseb puhtaveeline allikas. Muiste olla selles allikas noor neiu nägu pesnud, aga seejuures oma helmed allikasse kaotanud. Helmeid ta enam veest kätte ei saanud, küll aga muutunud neiu näonahk imeliselt siidpehmeks. Peagi levis allika kuulsus ja võluvägi üle kihelkonna, isegi kaugemalt tuldi siia allikahaldjale ohvrit tooma. Allikat aga hakati kutsuma Helmede allikaks. Aeg ja esivanemad on jätnud Helme vallale päranduseks mitmeid kultuuriloolisi vaatamisväärsusi, mille kaudu tuntakse Helmet ka väljaspool
Franz, Swanilda kihlatu Sergei Upkin ja Artjom Maksakov Doktor Coppelius Sergei Fedossejev Linnapea Andrei Mihnevits Kõrtsmik Vladimir Klepinin Kõrtsmiku naine Helen Veidebaum Kõrtsmiku lapsed Tallinna Balletikooli õpilased Swanilda sõbrannad Variatsioon ,,L'aurore" Heidi Kopti, Marika Muiste, Tiina Ojanen Variatsioon ,,La priere" Svetlana Danilova, Galina Laus, Nanae Maruyama ,,Coppelia" 1922. aastal esietentunud Leo Delibes'i ,,Coppelia" oli esimene õhtut täitev ballettilavastus selles teatris. Seepärast on sobiv tähistada Eesti Rahvusballeti sümdi just selle romantilise, rõõmsa ja populaarse balletiga. Leo Delibes'i ballett on kolmes vaatuses: I vaatus Linnaväljaks Galiitsias
Biokütuste hea külg on veel see, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaaase.Samuti ei ohusta biokütused pinnast ja pinnavett. Veel leidub biomassi suurtes kogustes igal pool, see tähendab, et seda pole vaja importida, see on kergesti kättesaadav, võimaldab metsa- ja põllumajandustootmisjäätmete kasutamist ja aitab kaasa kohaliku tööstuse arengule ja töökohtade tekkele. Nagu Peeter Muiste on oma ettekandes rääkinud, et põllumaa, on suurim biomassi tootmise ala, kasutatakse seda enamasti toidu tootmiseks. Toidutootmisest ülejääva biomassi kogumine energia tootmiseks( näiteks põhk). Minu isikliku arvamuse kohaselt on põllumaad küll Eestis väga palju, kus kasvatada taimi ja metsamaad, kust saab puid, millest saada biomassi, kuid kui ehitada neid suurematesse küladesse ja asulatesse, peab neid ehitama ikka tõsiselt palju, mis tähendab ka seda, et
Kaua aega peeti rauda väärismetalliks. Ajaloos oli ajajärke, mil rauda hinnati kullast kallimaks. 2 Assüüria turuplatsidelt leiti tahvlid, millelt selgus, et rauda peeti hõbedast 40 korda ja kullast 5 korda kallimaks. Aafrika hõimude naistel oli tavaks ennast raudvõrudega ehtida. Muistne raua sulatamine Raua saamine oli muiste ränkraske ja keerukas töö. Kõigepealt maagi hankimine, siis peenestamine ja puhastamine. Seejärel puusöe tegemine. Savist kolde vormimine. Sulatamine- redutseerimine lõõtsade pideva töö ja tule valvamisega. Kolde lammutamine, raua kogumine. Hilisem raua kuumutamine ja tihendamine. Esiisade kolletes saadi puusöega temperatuur mõnisada kraadi, mis andis nn. käsnaraua. Hiljem kuumutati ja taoti seda tihedamaks.
Esimene maal, mida ma nägin, jättis mulle veidra mulje nimelt seal oli kujutatud maas lamavaid purjakil mehi ning nende kohal taevast all sadavaid monstrume; imelik, kas pole? Järgmisel maalil oli kujutatud Amori võitu inimkonna üle; maalil domineerisid punased värvid, mida sageli seostatakse armastusega. Siis järgnesid teosed, kus oli kujutatud suures profiilis inimesi. Kunstnikule meeldis inimesi maalida nagu muiste antiikajal mehed musklites, mis kõige imelikum, isegi raugad; ning naised lopsakate kehavormidega. Astusin näitusesaalis mõned sammud edasi ning jõudsin maalini, millel olid mureliku näoga naine ja parastavalt naerev ning näpuga näitav pooltühja hammastereaga keskealine meesterahvas. Kunstnik oli meest nii hästi kujutanud, et seda maali vaadates tekkis mul endal ka naerutuju. Ekpositsiooni järgmisel teosel olid samuti naerev mees ja naine, kuid seekord oli mees tagaplaanil
Vladislav Virtonen, 10. kl NVRK 2017 Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku Muistne Egiptus oli väga omapärane tsivilisatsiion, mis asetses Niiluse jõe ääres. Niilus mängis suurt rolli egiptlaste elus ja nende tsivilisatsiooni arenemises. Muistse Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr. Egiptlaste ühiskonnas oli tööjaotus, valitsemissüsteem, viljelusmajandus ja kiri - hieroglüüfid. Egiptuses tänapäeval asuvad väga tuntud püramiidid, nad olid ehitatud muiste Egiptuse ajal ja see näitab, et Egiptuses oli eriti hästi arenenud ehitusteadus. Egiptuse kiri oli üks esimesi kirju terves maailmas. Ma olen kindel, et see mõjutas edaspidist kirjakeele arenemist väga. Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus (valmistatud Niiluse kaldail kasvav...
Kontserdiretsensioon Käisin 18. märts Rahvusooper Estonias Malcolm Arnoldi muusikale David Nixoni balletti ,,Kolm musketäri" vaatamas. Osades olid Sergei Upkin (D'Artagnan), Jegor Zdor (Athos), Aleksandr Prigorovski (Porthos), Andrei Mihnevits (Aramis), Eve Andre (Constance), Marika Muiste (Mileedi de Winter) ja paljud teised. Kaasa tegid ka Eesti Rahvusballeti tantsutrupp, Rahvsuooper Estonia orkester koos flöödisolisti Oksana Sinkovaga Mihhail Gertsi dirigeerimisel. Sergei Upkin on lõpetanud Peterburis Vaganova-nimelise Balletiakadeemia. On võitnud mitmeid rahvusvahelisi konkursse. Töötas Rahvusooper Estonias baletisolsitina 1999-2005, 2005-2007 töötas ta Staatsballett Berliin'is. Ning 2008 naases tagasi Rahvusooper Estoniasse tööle.
eeldas ratsa sõdimine pidevat harjutamist. Eestlaste jaoks olid hobused eelkõige transpordivahendiks - sõtta sõideti ratsa, aga võitluseks enamasti jalastuti ehk tuldi sadulast maha. 3) Ebaõnn - Saatuse kaalukausid kõikusid mitu korda edasi-tagasi ja korduvalt tabas eestlasi ka ebaõnn. Näiteks kaotati napilt lahing Lindanise all (lk 29). 6. Millisesse kultuuriruumi sattus Eesti ala muistse vabadusvõitluse tulemusel? Eesti ala sattus muiste vabadusvõitluse tulemusel Lääne-Euroopa kultuuriruumi (lk 30). 7. Millise riigi koosseisu sattus muistse vabadusvõitluse lõpus Põhja-Eesti? Põhja-Eesti sattus muistse vabadusvõitluse lõpus Taani koosseisu. 8. Milline on seos tingliku staatuse "vaba inimene" ja relvakandmisõiguse vahel? Relva omamine on inimese õigus ja vabadus. 9. Mitmendal sajandil toimus Põhjasõda? Põhjasõda toimus 18. sajandil (lk 31). 10. Mis riigi koosseisu kuulusid Eesti alad enne Põhjasõda?
mälestusteraamat. Tutvustus : Autor, kolonelleitnant Harald Riipalu, sai Auvere all ja Sinimägedes Punaarmee vastu peetud lahingutes üles näidatud vapruse eest Saksa Raudristi Rüütliristi. Sisukord: H.Riipalu elulugu Saateks Lugejale ... · KUSKIL IDARINDEL 1. Sõdurijutud 2. Rosona"vabariigi"saunas 3. Partisanid 4. Nii võetakse sõjavang 5. Vang pihib 6. Torm puhkeb · SEAL,KUS MUISTE SORTSI LÖÖDI 1. Esimene lahing kodupiiril 2. Vastane siinpool Peipsit ... 3. MeerapaluJõepera kaksiklahing 4. Kaks päeva puhkust 5. Rindesõduri pilk tagalasse 6. Samal ajal Narva rindel · LÄÄNE JA IDA PIIRIPOSTIL 1. Tartust Riigiküla vallutamiseni 2. Vepsaküla lahing 3. "Narva jõe läänekallas on puhas!" 4. "Võitmatuid"punaarmeelasi 5. Narva hävitamine ... 6
Vanapagan ja Suur Tõll Muiste elas Saaremaal Suur Tõll, keda rahvasuu Saaremaa valitsejaks kutsub. Suure Tõllu "küüntenärija" oli aga Vanapagan. Kord, kui Suur Tõll raskesti magas, tahtis Vanapagan Sõrve säärt Saaremaa küljest lahti kaevata ja siis Sõrvemaa koos sõrulastega merepõhja uputada. Aga sõrulased said Vanapagana kurjast nõust aru. Nad ruttasid Suurt Tõllu appi kutsuma. Kui Tõll seda lugu kuulis, kahmas ta silmapilk mesipuu sülle ja tormas Vanakurja otsima. Leidiski lõpuks Vanapagana
Keskaeg kui pöördepunkt eestlaste ajaloos? Keskaega peetakse ühena kõige pimedamatest ja teadustevaesamatest ajajärkudest ja õigupoolest see oligi nii.Inimeste mõtteid tumendati kiriku poolt , käsiti neil mitte mõelda ja suruti peale Jeesuse sõna.Jumala saadikud maa peal levitasid sõnumeid paganatest , kes pesitsesid kuskil Ida- Euroopa kandis.Kirikule lubasid ,,uued avastused" veel rohkem alluvaid ja võimu , kuningatele aga , veel rohkem maad ja võimu. Eestlased elasid enne 1208 aastat üsna rahulikult , suuri sõdu mitte pidades , aga ikkagi vahel tülitsedes.Elati külades , mis jaotusid kihelkondades ja mis omakorda jaotusid maakondadeks. Peamiseks elatusalaks oli põlluharimine ,kasutati kolmeväljasüsteemi , mis lubas paremat saaki. See oskus tuli küll Läänest , aga eestlased näitasid üles oskust teiste pealt head üle võtta ning õppida. Külades elas erinevat rahvast , demokraatia kui sellist polnud. Ühiskonna parimad olid...
valgusest? Elu tuli Märk see on loomise nädala algusest. Heledalt helkimas üle Eesti Elu tuli helgib kui sinitaeva päikene, Vanemuise kannel. elu tuli sähvab pilvist kui äikene; valgustab välkudes hämaras ööski, sütitab mõttes, vaimustub tööski - Kas sa kord muiste oled vägevalt ja kaduvikku siis kustub. kajanud, igatsust hingedes lõkkele ajanud? Muinasjutt kaunis on kimama jäänud, Mis küll nii kohisevad kevadised veed, Vanemuise kannel. kes need sääl sammuvad mööda teed? Lõkendavad ihalduste tulised tunglad: noored need otsivad muinasjutu Kes sa ka nüüd meie päevi võid
osa lane-nimisõnu (nt kangelane, kursuslane, londonlane); osa stik-nimisõnu (nt kitsustik, kõrgustik, määrustik, seadustik, sündmustik). Neid tuletisi võib hääldada nii II kui ka III vältes, eksimata õigehäälduse vastu. Peale selle on veel mõningaid muutumatuid sõnu, mille ranget vältenormi pole põhjust nõuda. Nii olid seni fikseeritud II-vältelistena, aga nüüd on märgitud ka III vältes näiteks: alles, ammu, hilja, ilma, jõude, muiste, mullu, vääralt. Rõhututes silpides vältevastandus puudub. Kaasrõhulistes silpides on mõtet väldet määrata siis, kui on tegemist morfoloogiliselt olulise kaasrõhuga. Nt sõna õnnelik kolmandat silpi tuleb käsitleda kolmandavältelisena, sest selle sõna vormimoodustuses esineb kolmandas silbis selgelt II ja III välte vastandus: õnneliku : õnne`likku nagu tiku : `tikku. Vältevastandus saab esineda ainult vähemalt kahesilbilistes sõnades. Ühesilbilised sõnad on kõik
Rocca al Mare Kool Martin Erik Vallaste 7.a Jazz-Balleti Klubi Retsensioon Tallinn 2017 Antud etendus toimus 26. jaanuaril 2017 aastal Rahvusooper Estonia kammersaalis. Etenduse Lavastajad ja heliloojad olid vastavalt Triinu Leppik-Upkin ja Sergei Upking ning Paavo Piiparinen ja Siim Hiiob. Peaosatäitjad olid: Anatoli Arhangelski, Marika Muiste, Jevgeni Grib, Daniel Kirspuu ja Sergei Upkin. Muuskiat mängis Jazz-ansambel JBB. Hubane Jazzi klubi oli variasutuseks maffia mitte päris legaalsetele tegevustele. Ühel õhtul satub klubisse pahaaimamatu noorpaar, kes tõmmatakse kaasa uude ja hämarasse maailma. Samal õhtul toimub pangarööv. Selgub, et keegi on mänginud topeltmängu ja oma kaaslased politseile üles andnud. Kõik laabub õhtu lõpuks õnneks hästi ja pangarövlid saadakse kätte.
Seal pannakse ta puu otsa ja rahvas tantsivat ta ümber. Peaaegu iga päev ohverdatavat talle. Kuid selle teate kohaselt peetavat taolist pidu kevadeti. Metsikut tuleks pidada pigem heaks kui halvaks haldjaks. Eisen seletab, et Metsik tähendas algselt metsa ennast, aga ka metsatukka ja metsaasukat. Hiljem tähendas ta metsvaimu, haldjat. Taimeriik määrati Metsiku tegevusalaks ja niisviisi laiendes tema mõjupiirkond ka põllule. Muiste olevat iga mets olnud karjamaa, kuni siis ta ära laastatakse. (põhjapõtrade näide). Niisiis on kerge järeldada, kust Metsik oma võimu sai kariloomade üle. Temast loodeti, et ta hoiab hundid eemal ning kaitseb karja kahju eest. Peko Pekole oletatakse viikingi algupära. Loorits arvab, et tegu võis olla Freyri sulase Byggviriga, mis aga omakorda on seotud byggiga (teravili), see aga Beow´iga. Aga samas on Peko ilmselgelt soome-ugri
Josef, krahvi kammerteener ANDRES KÖSTER Anna, Franziska toatüdruk GARMEN TABOR Voorimees TÕNU TAMM Hietzingi kasiino peremees TIIT TRALLA, VILLU VALDMAA Maitre de plaisir AARE KODASMA Balletisolistid ALEKSEI KOROLEV, NANAE MARUYAMA, MARIKA MUISTE, VITALI NIKOLAJEV DAGMAR RANG-SAAL, SANNA KONDAS ,,Viini veri" on elegantne ja lõbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt, kui terve Viin lõbutses ja valssi tantis, taustaks julmad poliitilised otsused. ,,Kongress tantsib" on nii selle opereti kui ka ajastu märksõnad. ,,Viini veri" on erilaadne operett J. Straussi loomingus. Viini Karlteater tellis selleks, et madalseisust välja jõuda, uue opereti Johann Straussilt
väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Tori põrgu suue oli 6 meeri laiune ja kõrgune avaus, mis mõne meetri kaugusel ahenes madalaks koopaks. Mõnede andmete järgi olnud "põrgukäik" 32 meetrit pikk. 1908. aastal varises sisse koopa lagi ja 1974. aastal suue. Põnevaid pajatusi Tori põrgu kohta teatakse laialt. Kord lastud koopasse jänes ja hagija, kes tulnud välja Peipsi järve ääres; teine kord aetud sinna hani, kell kaelas ja kes ilmunud maa peale Viljandi lähedal. Muiste nähtud igal jaaniööl põrgusuus kuradikutsikaid mängimas. Mõnede teadete järgi on koopa sügavustest leitud inimeste luid ja tuletukke, mis viitab pelgupaiga võimalusele. Andres Saali järgi olnud siin vaenlase eest peidus eestlaste vanem Vootele. Nigula looduskaitseala Nigula looduskaitseala on loodud Pärnumaa lõunaosas, Häädemeeste ja Saarde vallas asuva Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitseks
Turusse abiväge kutsuma. Rootsi kuninga asevalitseja lubaski mõne nädala pärast abiväega Tallinna all olla 3. Paraku ei olnud ülestõusnul oma edu enam kusagile arendada, jäi vaid loota, et abivaja Soomest jõuab kohale enne ordut 4. Väidetavasti 3000 eestlast surma sai. Neli päeva hiljem,täpselt kokkulepitud päeval, sabusid esimesed abivaed Soomest, kuid pidid pettunult tagasi purjetama.’ 5. Alles selle alistumisuga võib muiste vabadusvõitluse lõppenuks lugeda Vana-Liivimaa poliitiline korraldus. 1. Harju-Viru omandamisega oli Liiva ordu saanud Vana-Liivimaa kergelt kõige suuremaks maavaldajaks, mistõttu Eesti keskaega on vahel ka orduajaks nimetatud. 2. Tallinna piiskop, kes oli Harju-Viru kiriklik valitseja, kuid kellel ilmalikku võimu polnud. Iseseisvam oli Tartu piiskop, kus ilmaliku võimu ala oli kompaktne ja
ning ka erinevates muuseumides. Arhitektuurehitised on võimsad ja uhked. Ilmselt ei oskagi öelda, mis võiks jätta kõige sügavama mulje, kas ehk Firenze kirik, millel on lausa hiiglaslikud mõõtmed või ehk Pantheon või siis Colosseum, sellest kõigest võib järeldada, mida hinnati sellel ajal. Kõige kogemiseks ei pea aga tegema pikka reisi, piisab vaid raamatu kättevõtmisest, et lugeda, mida austasid ja uskusid inimesed muiste või siis avastada tänapäeva ühiskonna elust uusi aspekte või uurida, milliseid võimalusi võib pakkuda tulevik. Inimene jõuab oma lühikese elu jooksul võib-olla käia vaid väga vähestes kohtades, aga läbi raamatute, muusika ja kõige muuga on võimalik kogeda kõike, mida vaid tahetakse, piisab vaid elavast kujutlusvõimest kui oma kodus muusikat kuulates võib tunda end salsa kuningannana või rahvuskangelasena, kelle auks lastakse hümni. Kas selleks, et mõnda
Kordamisküsimused 11. Klassile Keskaeg 1. Millised feodaalriigid tekkisid Vana-Liivimaa aladele peale muistse vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond, Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond. Taani müüs oma alad ordule. 2. Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), ki...
ning tema tähtsus langes. Üleujutus purustas Nebukadnetsarilossi müürid. Vesi tegi halvasti põletatud savi aegamöödapehmeks. Vajusid alla terrassid, varisesidvõlvid ja sambad, mis rippuvate aedade rohetavaid astanguid olid ülalhoidnud. Kahe tuhande aasta pärast oli kõik maaga tasa nii templid kui ka kindlustused, mis kunagiolid hämmastunud oma värvuse ja ligipääsmatusega. Savi, millest muiste Mesopotaamia elanikud valmistasid kõike, mänguasjadest kuni templi ja kindlusemüürideni, oliküll odav, kuid vähepüsiv materjal. Assüürlaste ja babüloonlaste ehitusega võrreldes sugugi mitte vähem vanad egiptlaste kiviehitused on säilinud meie ajani, kuigi nad on tublisti kannatada saanud. Päikese käes kuivatud toortellistest müürid aga pudenesid laiali ning uhuti ära. Praegu on võimalik ainult muinasautorite kirjelduste alusel endale ette kujutada nende
Kontsert oli kahes vaatuses ning kestis 2 tundi ja 15 minutit, mille vahele mahtus üksainus vaheaeg. Tegemist oli armastuslooga, mille vahele mahtus ohtralt intriige ja põnevust, võitlust ning sõprust. Tegevus toimus XVII sajandi Pariisis, poliitiliste intriigide maailmas, kus kedagi ei saanud usaldada. Osades mängisid D'Artagnan Sergei Upkin, Athos Jegor Zdor, Porthos Aleksandr Prigorovski, Aramis Andrei Mihnevits, Constance Eve Andre, Leedi Winter Marika Muiste, Kuninganna Anna Nanae Maruyama ja paljud teised. "Kolm musketäri" sümboliseerib ustavust ning truudust. Müsketäride deviisina on tuntuks saanud ,,üks kõigi ja kõik ühe eest", mis lihtsalt rõkkab sõpruse ning vendluse järele. 16. - 18. sajandi Prantsusmaal nimetati musketärideks kutsekaardiväelasi, kes töötasid kuninga heaks. Etendus algab intriigidest kubisevas Pariisis, kus kedagi ei saa usaldada. Tutvustatakse
Saksaordu läks kõrgmeistri poole abipalvega. Ja saadi abiväge. Varbolas ja Loones kaitsesid end harjulased. Ordu tuli saarele 1344, jääga. Rünnates karjas, sakslased kaotasid 500 meest. Saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Ordu lahkus ilma tõttu. 1345 tuli ta tagasi ja vallutas lõplikult saaremaa.. Karistuslinn Maasilinn ja lõpetati Kuressaare linnus .. Kokkuvõte 3 suurt maakonda hõlmas( põhjaeesti). Eestlased kaotasid oma vabadust täiega. Muiste vabaduse jätk. Maarahvas xiv-xvi sajandil Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvastikuline koosseis Algas talurahva laialdane karistus ja seadusetus. Talupoegadel eriti õigusi polnud enam. V sajandil nõuti mõisatest üha enam teorenti ning säilis mõisates loonusrent. 16 sajandil mindi üle raharendile. 16 sajandil kujunes välja sunnismaisus ja pärisorjus. Talupeogi võis müüa, kinkida ja vahetada. Osa talupoegi jäi siiski vabaks. Talurahva kihistuime
Eestimaal algas feodaalse killustatuse aeg, mille all kannatas enim kohalik rahvas. Eestlastel oligi peale lüüa saamist vaid kolm võimalust: kas hukkuda, sulanduda talupoegade hulka või saksastuda. Eestlased olid sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende aladele, kuid nendega siiski arvestati. Nendega sõlmiti lepinguid, kus olid kirjas õigused ja kohustused ning arvestati ka kui sõjalise jõuga. 23.aprillil 1343.aastal tegid eestlased katse taastada muiste iseseisvus, kuid lüüasaamine oli nii ränk, et järgneva kahesaja aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat ülestõusu. Selline käitumine aga näitab, et eestlastel säilis ühtekuuluvustunne. Peale Jüriöö ülestõusu järgnes talurahva laialdane karistamine, nende õigustega arvestati aina vähem, sakslased muutusid julgemaks ning hoogsustus mõisade ehitus, mis omakorda tähendas, et on vaja töökäsi. Sõnakuulmatuse korral kasutati sõjalist toorest jõudu
õpilased. Teda teati ja oodati, temal küsisid nõu isegi vürstid, ometi ei tunnustanud nad tema õpetust täielikult, mis tekitas temas skepsist ja nukrust. 483. a naasis Konfutsius uue vürsti Ai- gongi kutsel kodumaale Lu riiki ja jäi sinna surmani, jätkates vanade tekstide uurimist ja redigeerimist. Konfutsius ülendati riigi ülemkohtunikuks, seega tähtsuselt teiseks meheks riigis. Ta suutis riigis viia läbi palju muudatusi ning paljud kombed said sellise kuju, nagu nad muiste olid olnud. Konfutsius oli karm, kuid õiglane valitseja. Enne surma oli ta mures selle pärast, kas tema õpetus kandub edasi või hääbub. Arvatakse, et tema eluajal oli tal umbes 3000 õpilast, neist 30 jäid tema kõrvale elu lõpuni. Konfutsius andis õpilastele üle oma testamendi, st vannutas neid õpetust edasi kandma kõlblust, tavasid ja religioosseid vaateid parandama. Konfutsius suri 72-aastaselt 479. aastal. 3
õpilased. Teda teati ja oodati, temal küsisid nõu isegi vürstid, ometi ei tunnustanud nad tema õpetust täielikult, mis tekitas temas skepsist ja nukrust. 483. a naasis Konfutsius uue vürsti Ai- gongi kutsel kodumaale Lu riiki ja jäi sinna surmani, jätkates vanade tekstide uurimist ja redigeerimist. Konfutsius ülendati riigi ülemkohtunikuks, seega tähtsuselt teiseks meheks riigis. Ta suutis riigis viia läbi palju muudatusi ning paljud kombed said sellise kuju, nagu nad muiste olid olnud. Konfutsius oli karm, kuid õiglane valitseja. Enne surma oli ta mures selle pärast, kas tema õpetus kandub edasi või hääbub. Arvatakse, et tema eluajal oli tal umbes 3000 õpilast, neist 30 jäid tema kõrvale elu lõpuni. Konfutsius andis õpilastele üle oma testamendi, st vannutas neid õpetust edasi kandma kõlblust, tavasid ja religioosseid vaateid parandama. Konfutsius suri 72-aastaselt 479. aastal. Konfutsiuse õpetus
siidri ravitoimet. Parkainerikas siider sobis hästi kõhuhädasid leevendama, siidris sisalduv alkohol aitas puhastada haavu. [2] 1.6. Siidri võidukäik Vanadest ürikutest selgub, et siidrit hakati jooma juba Vana-Roomas, kui roomlased oma vallutustega Normandiasse ja Inglismaale laienesid ning alustasid sealsetel viinamarjaistandusteks sobimatutel aladel siidriõunte kultiveerimist. Julius Caesar hakkas siidrit tootma Inglismaal, Kenti linnas. Muiste joodi siidrit suurest savist kylix'ist, mis käis käest kätte. Hispaanlased näiteks võtsid esimesena kasutusele oliiviõlipressid siidri pressimiseks. 14. sajandi Prantsusmaal oli siider sama populaarne kui vein. 17. sajandil aga vahetas siider vaid hooajati veini välja. 18. sajandil sai siider Ameerika rahvusjoogiks, aga juba järgmisel sajandil trumpab õllekultuur Ameerikas ja Euroopas siidri üle. 1990ndatel siidritarbimine
otsustas kiriku purustada. Mitte kaugel Nyby´st leidis ta Vidra lähedal ühe kõrgendiku juurest suure kivimüraka, haaras selle pihku ning virutas tugeva hooga Haapsalu lossi poole. Siiski oli see kivi vist Kalevipojalegi raske, sest vise ei õnnestanud ning kivi kukkus poole tee pääl väikesele Võnnusaarele, mis asub Haapsalu lahes Roograhu lähedal. Kivi purunes kukkudes kaheks tükiks, millest suuremat veel praegu tuntakse Suurkivi nime all. Muiste olnud kivi pehme, mistõttu temal võib näha lammaste ja kitsede jälgi, mida loomad omal ajal sinna tallanud. Ridala kirik Haapsalust umbes 8 km kagu poole asuv Ridala kirik evib salapäraselt legendaarse mineviku. Kirik näib olevat väga vana ning teda loetakse koguni vanemaks kirikuks Eestimaal, mis ehitatud taanlaste ajal. Ridala kiriku lähedal asunud muiste samanimeline kants või maalinn, mille varemete jälgi on praegugi veidi märgata
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Triin Pille DIELEKTRIKUD JA NENDE KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: ELEKTRIMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm KTI 11/21 Juhendaja: Uuno Muiste Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Elektriseadmete ühikvõimsuse ja nimipingete pidev kasv energeetikas, seadmete mõõtmete ja massi vähendamine sides ja infotehnoloogias, töötamine raskendatud tingimustes (erinevad temperatuurid,kiirgused jms) esitavad järjest rangemaid nõudmisi elektrimaterjalidele ja nõuavad uute materjalide väljatöötamist ning evitamist. Oluline on ka
Sisukord: Kirjandus Haapsalus. 2-3lk Kirjanikud Haapsaluga seotud. 4-6lk * Ernest Enno. 4lk * Villem Grünthal Ridala. 5lk * Aidi Vallik. 5lk * Juhan Paju. 6lkKirjandus Haapsalus Haapsalus sündinud kirjanikke, kes on elanud või olnud seotud selle kohaga, on vähe. Samas on paljud kirjanikud käinud siin oma mõtteid mõlgutamas ja uusi teoseid välja mõtlemas. Kõige tuntum koht, kus käidud, on Haapsalu Tagalaht. Rohkelt on kirjanikke, kes on siin vaid korra peatunud, mõne hea sõbra juures käinud või lihtsalt läbisõidul olnud. Üksikud nendest on kirjutanud teoseid Haapsalust. Näiteks tuntud vene 18. Sajandi poeet Gavrila Romanovitsh Derzhavin, kes on pühendanud oma loomingut Haapsalule. Haapsalus on sündinud üksikud, pikemalt elanud mõned, loomingulist kirjatööd teinud vähesed, töötanud paljud, peatunud ja puhanud peaaegu kõik Eestimaa kirjamehed pluss mõni mujalt lisaks. Tundub, et kirjameestele see kuurort pikemaks loometööpeatuseks ei p...
Ülevaade Olümpose mäest Olümpose mägi sai nime sõnast olümpiline. See tähendab jumalikku ülevust ning majesteetlikust. Olümpos on mäemassiiv Kreekas Tessaalia ja Makedoonia piiril Egeuse mere rannikul, Balkani poolsaarel. Olümpose mägi on 2917 m ning osutub Kreeka kõrgeimaks tipuks. Olümpose mägi oli kreeklaste uskumuste kohaselt antiikaja kaheteistkümne jumala elupaik. Legendaarse mäe jalamil on antiikne linn Dion, kus kummardati muiste Zeusi koos teiste Olümpose jumalatega, peeti ohvritalge, siinsetel väljakutel toimusid debatid, linnaelanike koosolekud, teatrietendused ja haaravad spordivõistlused. Tänapäeval on Olümpos rahvuspargi osa ja seaduse kaitse all, mistõttu on siin massiturismi arendamine keelatud. Linn elas pikki sajandeid õitsengus ning üksmeeles jumalatega. Tänapäevases Dionis võib näha eri aegadest pärit hoonete (Isise ja Artemise templite,
Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
