Vanakreeka skulptuur Koostas: Päivi Margna Arhailine ajajärk e. vana aeg 600480 e. Kr Vanakreeka skulptuur Naise kujuke ehk Kore, u 650 a e. Kr. Kored Noormehe kujuke ehk Kuros u 600 a e. Kr Kuros Apollon autor Cytharede. Klassikaline ajajärk e õitseaeg 480323 e. kr Vanakreeka skulptuur Apollon autor Cassel. Atleet autor Polykleitos. Odakandja autor Polykleitos. Kettaheitja autor Myron. Marmor. Gladiaator autor Agasias Maratonijooksja autor Ephebe. Poseidon Saatür lapsega Kaapija autor Lysippos. Marmor. Aphrodite autor Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Marmor. Hermes Dionysoslapsega
Vanakreeka skulptuur Põhijooned Näod ilmetud, skulptorite põhieesmärk oli kujutada täiuslikku ilu Enamus skulptuurid loodud ainult eespoolt vaatamiseks Erinevatel aegadel loodud kujud on siiski põhijoontes samasugused Vanimad skulptuurid Pärinevad arhailisest ajastust Küllaltki algelised Külgedele surutud käed, otsevaade Üks jalg pisut eespool Kuros , u 600 e.m.a Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuros/kore Click to edit Master text styles Click to edit Master text stylesSecond level Third level
Vana-Kreeka skulptuurid ja templid Vana-Kreeka arhailise, klassikalise, hellenismi ajajärgu skulptuurid 1. Arhailine ajaperiood 2 põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kora (neiu kuju). Kuros Tavaliselt alasti. Vasak jalg ees. Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. Sageli leitud haudade juurest. Kore Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva rüüga. Käed kõrval või rinna ees. Tavaliselt lokkisjuukselise soenguga.
Eklesiasterion rahvaesinadajate koosoleku saal Fontäär purskkaev linnas Gymnasion harjutussaalid saunaga Kontrapost poos, mille korral raskus oli ühel jalal (Myron Ateenas "Kettaheitja", Polykleitos Spartas "Odakandja") Kore naise skulptuur Kreeka temlid alguses olid megaroni stiilis, valmistatud puidust, mis kaeti pehme lubjakiviga ning hiljem marmoriga Krüselefantiintehnika puitskulptuur, millel olid riided kullast, nahk elevandiluust Kuros mehe skulptuur Laokooni grupp isa koos lastega võitleb maoga Order antiiktempli smmasfassaadi osad, tehtud kindlas proportsioonis Pharose tuletorn ehitas Sostraatos
KUNSTIAJALOO konspekt: VANA-EGIPTUSE JA MESOPOTAAMIA KUNSTI AJALUGU Kuros- skulptuur, mis kujutab Antiik-Kreeka alasti noormeest (joonis 1). Joonis 1. Kuros (srs.dl.ac.uk/ arch/oxford-2003/) Willendorfi Venus- Austriast Willendorfist leitud üks varaseimaid skulptuure Joonis 2. Willendorfi Venus (www.shwing.com/gal/ displayimage.php? album=top...) Mykerinos- Egiptuse vaarao, kellele on ehitatud püramiid. Ajatelg: ürgaeg Mesopotaamia/E Antiik Antiik Varane keskae renessan giptus kreeka/room Kreeka/room keskae g ss
Akropolile Vaateid Õhuvaateid Erechteionile Akropolile Kreeka skulptuur · Kreeka arhailine skulptuur oli eelkõige mõeldud ilmestama ehitiste välisilmet ning seetõttu on ta vaadatav eelkõige eestvaates. Kujud, mis tavaliselt kujutasid kas mehi (kuros) või naisi (kore), olid staatilised ning tavaliselt valmistatud enam vähem samas maneeris. · Kurose iseloomulikud jooned: tavaliselt alasti, vasak jalg ees, käed ripuvad keha kõrval, peod natuke rusikas musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (kreeklased mõõtsid inimkeha, selleks, et saada teada keskmise, ideaalse inimese proportsioone), nägu tuim ja ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. · Kore iseloomulikud jooned: Kogu keha kaetud kandadeni
o karüatiidid naise kujuga sambad o jumalanna Athenale, kui linnusekaitsjale · Nike tempel o 8,27*5,44 o marmorist · Zeusi tempel · Hera tempel · Tolos Delfis ring tempel · Poseidoni tempel Skulptuur · inimene vabafiguur · ehitiste relieefid · igal perioodil omanäoline skulptuur 1. Arhailine aeg kore naine kuros mees · Kore · seisev · emotsioonitu (emotsioonid lisanduvad hellenismi ajastul) · algul dünaamiline liikumine puudub ajastute arenedes lisandub järjest dünaamilisust ning lähevad plastilisemaks · etteulatuvat kätt ei tehtud samast tükist · alati riides · Kuros
Arkaad sammastele toetuv kaarestik Atlant meesfiguurina kujutatud sammas Kaeüantiid naisfiguurina kujutatud sammas Dekoor ehituse- või eseme pinnakaunistus Diptur Kreeka templi tüüp Empoor kirikurõdu, kus asub orel ja koor Epifaat kiriku seinale kinnitatav surnu mälestusmärk Eskiis algne visand, kavand Fassaad hoone esinduslik väliskülg Ikoon pühakut kujutav tahvelmaal Kampaniil kirikust eraldi ehitatud kirikutorn Kontuur piirjoon Kore/kuros / V-Kreeka pühakutest ehitatud naise/mehe figuur Sfinks inimese peaga lõvi kuju Minusteel väike algustäht Majuskel suur algustäht Mastaba V-Egiptuse H-nurkse põhiplaaniga kaldus seintega hauaehitus Mosaiik Erinevatest värvilistest tükikestest kokku pandud kujutis Pannoco ehisraamistuses seinapinel Portaal ehitise lustiliselt kujundatud peasissepääs Propileed V-Kreeka monumentaalne värava ehitis
VANA-KREEKA KUNST (7.s. 1.s. e.m.a.) ATEENA AKROPOL PARTHENON ATHENA TEMPEL NIKE TEMPEL PROPÜLEE ERECHTEIONI (VÄRAVAEHITIS) TEMPEL HERA TEMPEL ZEUSI ALTAR HALIKARNASSOSE PERGAMONIS MAUSOLEUM PHAROSE TULETORN RHODOSE KOLOSS ZEUSI KUJU OLÜMPIAS KUROS KETTAHEITJA HERMES DIONYSOSEGA MILOSE VENUS LAKOONI GRUPP SAMOTHROKE NIKE MUSTAFIGUURILINE VAASIMAAL ETRUSKIDE KUNST (8 3.saj. e.m.a.) TERRAKOTAST SARKOFAAG KAPITOOLIUM VANA-ROOMA KUNST (3.saj e.m.a. 5.saj. m.a.j) FORUM ROMANUM TRAIANUSE COLOSSEUM
• Peab leidma sellise naise, kes poleks ahne ja maias Homoseksuaalne armastus • Kreeka ühiskonnas suure au sees • Kreeklased nimetasid täiesti normaalset suhet pederastiaks (paiderastia – poistearmastus) • Armastus polnud mitte ainult poiste, vaid ka tüdrukute vahel • Mehed, kes olid abielus, võisid vahekordades olla ka hetääridega • Häbiväärseks peeti vabade noormeeste homoseksuaalset prostitutsiooni, mille eest karistati kodanikuõigusest ilmajätmisega Kuros ja kore 6. sajandil eKr Homoseksuaalne armastus Aitäh kuulamast!
Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: · Arhailine ehk vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr · Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudnmatud Kurose skulptuurid: · Tavaliselt alasti. · Vasak jalg ees. · Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. · Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). · Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. · Esineb peamiselt dooria polistes. · Sageli leitud haudade
Arhailine kunst Arhailline kunst 600-480 e Kr. või 660480.Arhailine ajajärk on kreeka kunsti esimene ajajärk - sellele järgnevad klassikaline ja hellenistlik periood. Välja kujunenud kreeka kunstist kui sellisest saabki rääkida alates umbes aastast 600 e Kr, kui Kreeka mandrialal oli tsivilisatsioon saavutanud arengutaseme, mis soosis kultuuri arengut. Eeldusi kõrgetasemelise kultuuri arenguks oli palju: majanduslik tõus, kaubandussidemed paljude teiste piirkondadega, ühiskonnakorraldus mis võimaldas valitsevale kihile vaba aega vaimse kultuuriga tegelemiseks. Oluline oli ka kreeka usundi omapära - suhtumine jumalatesse kui inimesesarnastesse olenditesse, keda ei tulnud otseselt karta. See tingis kreeklastel vabameelsema ja optimistlikuma eluvaate kui näiteks idamaade rahvastel. Skulptuur Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid on ksoanonid - puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumal...
Joonia 6. Kirjelda arhailist skulptuuri: Kreeka arhailine skulptuur oli eelkõige mõeldud ilmestama ehitiste välisilmet ning seetõttu on ta vaadatav eelkõige eestvaates. Kujud, mis tavaliselt kujutasid kas mehi (kuros) või naisi (kore), olid staatilised ning tavaliselt valmistatud enam vähem samas maneeris. 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri. Pane töödele nimed. 1. 2. 3. 4. 1. Praxiteles (u. 385-335 e.m.a. ) 2. Myron. Kettaheitja. u. 450 e.m.a. Rooma marmorkoopas 3. 4. Polykleitos. Odakandja. u. 450-430 e.m.a
Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Ühtki pole säilinud. Krüselefantiintehnika südamik oli puust, ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. tavaliselt alasti vasak jalg ees käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud) nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega näol nn "salapärane arhailine naeratus" tavaliselt lokkisjuukselise soenguga Praxiteles. Knidose Aphrodite. Müncheno Glüpotek. Klassikaline ajajärk Kujutatakse keerukamaid liigutusi.
arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. · Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore). Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Noormehe kuju e. kuros Volomandrast. u. 600 Rõivastatud neiu e. e.m.a. kore. u. 530 e.m.a. Klassikaline ajastu · Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. · Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega.
Pythagoras-filosoof, matemaatik Hippokartes-arst Herodotos-ajalooisa Sokrates/Platon/Aristoteles-filosoofid Aleksander Suur-Makedoonia kuningas, suurvallutaja Dooria-ehitusstiil,vanim, masiivsem Joonia-ehitusstiil,kapiteel on rullmotiiviga Korintose-ehitusstiil,kõige uhkemate kaunistustega Baas-samba alus Tüves-samba põhiosa Kapiteel-samba ülaosa Friis-kaunistav riba templi alaosas Parthenon-jumalanna Ateenale pühendatud tempel Ateena akropolis Pheidias-tuntud skulptor Kuros-alasti noormehe figuur Kore-voldilises riietuses neiu figuur Myron-skulptor."Kettaheitja" Polykleitos-skulptor"Odakandja" Praxiteles-skulptor Amfora-nõu,millegi hoidmiseks(nt vein,vili)
Punasefiguuriline- Savist amforale maaliti mustaga taust ja figuurid jäeti punaseks. Ehitusmaterjalina kasutati lubjakivi ja marmorit. Naisfiguur ehk KORE Meesfiguur ehk KUROS KONTRAPOST Inimest kujutati ideaalsena. Sambaid oli alati kindel arv- templi pikiküljel oli sambaid kaks korda rohkem kui kitsamal küljel pluss veel 1 sammas. Tavalisemad sammaste arvud on 6X13 ja 8X17. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Karüatiid-naisekujuline sammas. Inimest kujutati ideaalsena Etruskide 8.saj. 4.saj. e.Kr Võlvivad
Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene. Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks. Arhailine periood 1. Skulptuur oli küllaltki primitiivne ja kohmakas. 2. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad egiptuse kunsti mõjust. 3. Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed. Nt. kuros Klassikaline periood 1. Figuurid muutuvad vabaks 2. Kujutatakse ka keerukamaid liikumisi 3. Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad 4. Kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid 5. Kuulsamad skulptorid on : Polykleitos, Myron ja Praxiteles Nt. Kettaheitja, kaapija, hermes dinoysosega Hellenistlik periood 1. Suurepärane tehnika 2. Suurte mõõtmetega figuurid 3. Keerukamad ja dramaatilised poosid 4
raskepärasena, kuid kindlana. Joonia-stiil on hilisem, selle stiili sammas peenem ja elekantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Korintose-stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa(ehhiin) on karika-või vaasikujuline. Kreeka ornamente. ROOMA Noormehe kuju, nn. kuros Basiilika - Vana-Rooma kohtu- ja ärihoone, Forum Romanum. Rooma vanim foorum millest kujunes kristliku kirikuhoone üks kaasajal. tüüpe Rõivastatud neiu, Colosseum. omaaja kohta hiiglaslik amfiteater, mahutas u
Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) 1.Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad? 2.Mis kujundas kreeklaste ühtekuuluvustunnet? 3.Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? 4.Miks enamus Kreeka kirjasõnast on aristokraatide kirjutatud? 5.Mil viisil saadi orje ja kes kasutasid orjatööd? 6.Mida tähendab patriarhaalne? 7.Mis oli abielu eesmärk? Milline oli naise positsioon ühiskonnas? Mõisted: alfabeet, akropol, agoraa, aristokraat, sümpoosion, andron, kraater, kuros, kore. Kreeka linnriigid (õ lk 102-109) 1.Selgita, mis oli polis ja millal polised tekkisid? 2.Võrdle Ateena ja Sparta riigivõimuaparaati. Ateena (demokraatlik) Sparta (aristokraatlik) Kes oli riigi eesotsas? Milline oli kõrgeim riigivõimuorgan? Kellele kuulus võim rahvakoosolekute vaheajal? 3.Milles seisnes ametnike määramise omapära Ateenas? a) b) c) 4.Millised elanike kihid olid Spartas? Iseloomusta igaühte. a) b) c) 5
Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri. Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult. VÕRDLE VANA-KREEKA KOLME ERI AJASTU SKULPTUURI. Kolm perioodi ka skulptuuris: Arhailine e vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr 1.Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. tavaliselt alasti vasak jalg ees käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud) nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega 2. Kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud on vaadeldavad igast küljest. Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust" Hakatakse kasutama kontraposti
kummardamisega, veidi hiljem sümboliseeris alasti keha avatud hinge, mis on vaba maistest köidikutest. Atleedid olid sõdurid, kes kuulusid ülemklassi, kellest sõltus politsei julgeolek. Tööd tegid teisejärgulised kodanikud ja orjad, tänu sellele said noored soosikud end väeteenistusest vabal ajal treenimisele pühendada. Sel põhjusel leidis kreeka skulptuuris eesõiguse alasti noormehe kuju, mida nimetatakse kuroseks. Kuros kehastab seega rõhutatult elitaarset noorusekäsitlust, sümboliseerib esimest eseloni mehekeskses ühiskonnas, mis arvas, et naise koht on kodu, suhtus heatahtlikult homoseksualismi ega kahelnud vist hetkekski meha üleolekus nii ilus kui jõus. Kui noormehi kujutati tavaliselt idealiseeritult ja alasti, siis neidude skulptuurid (kore) olid riietatud. Kore ja kuros, mis kujutavad keha hetk enne lõplikku küpsust, nooruses, õitseeas, mis sureliku elus jääb nii lühiajaliseks,
sajandiks. Mahutas 14000 inimest. Raiuti poolsõõrina mäekülje sisse ja kivist istmed olid vaatajate tarvis. Istumisala nimi on teatron. Sõõri südamikus, all orus asus avar väljakl orkestra. Etenduse ajal paiknesid seal koor ja näitlejad. Orkestra taga oli skene(kr.k. telk). Skenest kujunes välja terve arhidektuur. Näitlejad kasutasid ka ruuporeid ja olid ka kõnekoorid mitu näitlejat rääkisid samat asja. Kreeka skulptuur Kore riietatud naisfiguurid. Kuros alasti mehekujud. Kreeklased kujutavad skulptuuridel perfektset inimest. Kujud on rahulikus poosis, aga pinges see ongi ideaalne skulptuur. Kreeklaste reljeefid on kõrgreljeefid ja suurepäraselt, peaaegu nagu skulptuurid. Nad tundsid kiviraiet. Vaasid Kasutavad värvimist, mitte glasuurimist, kuigi nad seda teadsid. Kreeka vaasid olid kärbenõud hoiti vett, õli, veini ja serveeriti toite. Kreeklastel olid maalitud igast savinõud, mitte ainult vaasid. Umbes 600 e.m.a
Phaistos Knossos Hagia Triada VANA-KREEKA KUNST · Kreeka kunst jagatakse kolmeks ajajärguks: 1) arhailine (600 - 480 e.m.a) e. kõige vanem ajastu. Skulptuur oli väga primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid oli ebaloomulikud. Sirge ja tardunud hoiakuga ning käed tihedalt vastu külgi surutud. Kuros 2) Klaasikaline (480-323 a. e.Kr.) Figuurid muutuvad vabamaks ning hakatakse kujutama keerukamaid liikumisi. Kujutatakse peamiselt sõdalasi, jumalaid/ jumalannasid, sportlasi. 3) Hellenistlik (323-30 a. e.Kr.) Suuremate mõõtmetega figuurid. Keerukamad ja dramaatilise poosid. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks. Maalikunst: · Kreeka maalikunstnikud ei jäänud oma meisterlikkuse poolest alla arhitektidele ega skulptoritele. Kahjuks on seina- ja tahvelmaal tänaseks
Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult. Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor. Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi. Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist,Paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena.Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki üheülbaline . On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid: alasti noormehi kuros ja riietatud tütarlapsi kore . Kurosekujusid on leitud peamiselt surnuaedadest vanade meeste haudadelt. Enamasti seostatakse neid jumal Apolloniga. Arvatakse, et tegemist oli Olümpiamängude võitjate auks püstitatud kujudega. Neil kujudel on ka näol kerge naeratus nn arhailine naeratus, käed on neil kramplikult külgedel ja nad seisavad puiselt püsti.Kore kujud kujutavad ilmselt aastaaegade vaheldumise jumalannat Persephonet.Kõige rohkem on leitud korekujusid Ateena akropolilt
ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad kindlasti arhailisest ajastust. Arhailine ajastu Arhailise ajastu skulptuurid on küllalt algelised: jäik sirge asend, külgedele surutud käed ning otsevaate määras ära püstine kiviblokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Peamiselt on tehtud kahte sorti kujusid: 1) alasti noormehi kuros 2) riietatud tütarlapsi kore. Kurosekujusid on leitud peamiselt surnuaedadest vanade meeste haudadelt. Enamasti seostatakse neid jumal Apolloniga . Arvatakse, et tegemist oli Olümpiamängude võitjate auks püstitatud kujudega .Neil kujudel on ka näol kerge naeratus nn arhailine naeratus. Kõige enam kore kujusid on leitud Ateena akropoliselt. Arhailisel ajastul oli skulptuur siiski veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6
• reljeefid- müütidega kaunistatud, rituaalid, templist väljas Olümpieion(Ateenas) 2.2 Skulptuur: Arhailine ajastu 7.-5. saj e.m.a: • Periood pärslaste võidust Ateena üle kuni kreeklaste alade tagasi vallutamiseni. • Kreeklased võtsid skulptuuris omaks Egiptuse ja idamaade motiive, nii luues eripärase stiili. Kuros- arhailine periood • Areng märgatavad kourose (meesakt) ja kore (rõivastatud naine) puhul. • Kujud standardsed ja jäigas poosis, käsi sirgelt küljel. • Aja jooksul poosid vaheldusrikkamad ja anatoomia kujutamine paranes. Kore- arhailine
algselt "egiptuse poosis", kus keharaskus toetab mõlemale jalale, aga üks on teisest eespool. Arhailise perioodi mehekuju nimetatakse Kuroseks. "Kritiose poiss", mis loodi 480 eKr, tähistab kreeka skulptuuri üleminekut arhailiselt klassikalisele perioodile. Arhailise perioodi jäigalt seisev mehekuju on asendunud vabalt seisva figuuriga ega pole enam nii tardunud. Üleüldiselt kujutati kreeka meeste skulptuurides sageli sportivaid mehi - näiteks on tuntumad neist kettaheitja Myron. 9. Kuros 10. Kritiose poiss Vana-Rooma kunst ja arhitektuur Arhitektuur Kaared ja võlvid ehitati põhiliselt kivist, müürid tellisest ja tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri ruume ja katta need silindervõlviga. Et saavutada ümar lagi, ehitati kuppel. Igas Rooma linnas pidi olema foorum, mis on kohtu- ja koosolekuväljak. Foorumi kõrval asetses ka kohtuhoone
moraali, karistasid pahasid inimesi. Olümplased olid tähtamad jumalad. Igaüks võis nendega suhelda (ohverdada ja palveid esitada), suuremates templites preestrid, kes korraldasid usuüritusi. 11. Templiarhitektuur dooria lihtne ja raskepärane, kapiteeliks kivi. Joonia sale ja kerge, spiraalse kapiteeliga. Ateena akropol oli silmapaistvaim arhitektuuriansambel. 12. Skulptuur ja maalikunst arhailine skulptuur, kuros e. Alasti noormees, kore e. Riietatud naine. Ideaalitüüp. Klassikaline skulptuuri iseloomulikuks jooneks ideaalsete inimeste kujutamine. Seinamaalid vähe teada, enamus hävinud. Vaasimaalid amfora karekõrvaline veininõu, müütilised sündmused, jumalad, spordivõistlused ja eluoli. Musta ja punase figuuriline. 13. Olümpiamängud aristokraatide meelisharrastus. hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Võisteldi alasti. Ülekreekalised. iga 4 a tagant.
Mausolose enda juhutud nelikrakend. Selle kuninga järgi nimetakse hilisemaid hauakambreid mausoleumideks. Skulptuur- kreeka skulptuure on vähe säilinud, tunneme seda tänu Rooma koopiatele. Kasutati peamiselt marmorit ja pronksi(väga hinnas). Lemmiktehnikaks krüselefantiin (puidust toorik, selle peal kehaosad olid elevandiluust ja rõivad kullast, kuju silmad olid värvilistest kividest). Athena kuju (12m) ja Zeusi kuju (14m). vabafiguur ja arhitektuuriga seotud skulptuur on põhilised. Kuros-noormehekuju(alasti) ja Kore- rõivastatud naine- skulptuuriliik. Alguses oldi üpris kohmakad anatoomia osas, aga mida edasi, seda liikuvamaks skulptuurid lähevad. Nii Kurosed kui Kore väljendavad kreeka iluideaale. Atleetik noormees, väga arenenud kehaga, jäljendasid jumalaid ja eepose kangelasi. Naiste maailm oli väga piiratud (kodus sünnitusmasin). Naiste iluks olid tema rõivad ja soengud. Klassikaline ajajärk Kontrapost-tugijalg
Linnaelu tegelik keskus oli koosoleku- ja turuplats agoraa Orjadesse suhtuti kui varandusse, kellega käidi ümber oma suva järgi, kuid nende tapmine oli siiski paljudes linnriikides siiski keelatud. Aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim. Kreeka ühiskond oli patriarhaalne. Naised kodanikuõigusteta, nad olid õiguslikult mingi mehe eestkoste all, käisid ainult usupidustustel, naise koht oli kodus, käisid vähe väljas. Kuros - alasti noormehe skulptuur (6.saj eKr) Kore riietatud neiu skulptuur Abielu eesmärk soetada seaduslikke järglasi. Mehed käisid rahvakoosolekutel, sümpioosionidel, sõjakäikudel, sportimas,. Mehed võisid luua ka uusi suhteid abielus olles. Hetäär sõbratar, armuke Sparta: stabiilne riigikord ja militaarne kasvatus. Saavutasid sõjalise üleoleku Solon riigimees, poeet ja seaduseandja. Kes suurendas vaeste võimalusi riigiasjades osaleda
· Elanikkonna kasv linnade teke (polised e linnrigid oma kaitsel ja valitsusel põhinev ühiskond) · Kihistumine: ülemkiht, lihtrahvas · Kolonisatsioon Mustal merel ja Vahemerel(Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa), kaubandus tihenes raha · Vaimne tegevus: alfabeet(foiniikia tähestikust), Homerose eeposed · Kunst: 1. Arhitektuur templiehitus, algselt palkidest, hiljem kivist (dooria stiilis); 2. Skulptuur arhailine naeratus, kange poos, Kuros ja Kore, ideaaltüübi kujutamine); 3. Vaasimaal algul mustafiguuriline, hiljem punasefiguuriline; rakurss · Ülekreekalised pidustused, Olümpia mängud 776 eKr ajaarvamise alguspunkt Kreeklaste kokkukuuluvus põhineb keelel, kommetel, usundil ja ühistel võitlustel(vastandusid barbaritele) Riik ja ühiskond (arhailises ja klassikalises Kreekas) Riigikorraldus: polis; põhines kollektiivsel valitsemisel, millega tegelesid kodanikud (vabad täisealised põliselanikest mehed)
kandes) asendab sammast Atlant täis- või poolfiguurne tugisammas, kannab ja kaunistab talastikke, rõdu vms Kontrapost tasakaal vastandasendeis olevate inimese kehaosade, nt tugi- ja nõjajala, vahel Krüselefantiintehnikas figuurid puidust sisu, keha jäljendavad osad kaetud elevandiluuplaatidega, riided ja relvad jäljendati kuldplekiga. Kore vabaplastiline naise kuju. (Vana Kreeka arhailises skulptuuris kasutati ka karüatiididena). Kuros vabaplastiline alasti noormehe kuju Pinakoteek ruum kunstiteoste hoidmiseks. Stiilide segu tulemusena sündinud komposiitkapiteel (joonia voluut kapiteeli ülaosas ja korintose kapiteelile omased akantuselehed alaosas). Mausolose järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks Meander paelornament lainjaist või täisnurgi murtud joontest. Nagu laineornament, mis on kandiliseks läinud.
oma seisukohad. Herodotos sai kuulsaks ,,Historia" raamatuga. Ajalugu, Kreeka-Pärsia sõjad. 26. 7 maailmaime: Giza püramiid, Babüloni rippaiad, Zeusi kuju, Artemise tempel, Halikarnassose mausoleum, Alexandria tuletorn, Rhodose koloss. 27. Kreeka (hellenid), madala kultuuriga välismaalane (barbar), tähestik (alfabeet), parimate võim (aristoskratos), koosjooming (symposion), meeste ruum (andron), veinisegamisnõu (kraater), armuke (hetaira), alasti noormees (kuros), riietatud neiu (kore), poistermastus (paiderastia), tüdrukutearmastaja (prostitutsioon), linn (polis), ainuvalitseja (türann), pikkades viirgudes sõjavägi (faalanks), Sparta kodanik (spartiaat), Sparta maaori (heloot), Sparta vaemate nõukogu (geruusia), rahvavõim demokratia), väejuht (strateeg) , Ateenas elavad võõramaalased (metoig), eesvärav (proüleed), Ateena neitsitempel (Pantheon), lapsejuhendaja (paidagogos), ennustus (oraculum), vanema põlvkonna jumal (titan) alasti
oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Kreeka arhailine skulptuur. 600-480 e.m.a. Noormehe kuju, nn. kuros Volomandrast. u. 600 e.m.a. Kuros Anavysosest. u. Rõivastatud neiu, nn. 525 e.m.a. kore. u. 530 e.m.a. Rõivastatud neiu, nn. Vasikakandja Ateena kore Ateena Akropolilt. u. 560 Akropolilt. u. 530 e.m.a. e.m.a. Kreeka klassikaline skulptuur. 480-323 e.m.a. Kritios.
II Skulptuur Varasemal ajal oli mõjutatud Idamaade kunstist, veidi puine ja tardunud. Tol ajal tehti põhiliselt jumalakujusid templite jaoks. Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 5.-4. sajandil e. Kr. ja jäi sajanditeks iluideaaliks. Materjalideks olid pronks ja marmor, ka kuld, elevandiluu, puu, savi. Kreeka skulptuurid olid algselt värvilised. Näiteid: Arhailisest ajast on säilinud rohkesti väikseid alasti meesfiguure (kuros) ja riietatud naisefiguure (kore). Neil kõigil näol nn arhailine naeratus. * Vasikakandja * Türannitapjad Arhailise ja õitseaja piirile jääb * Kettaheitja, skulptor Myroni töö. Pronksist originaal hävinud, säilinud marmorkoopiad. Myron oskas hästi edasi anda kiireid liigutusi, energilisi jõupingutusi. Kreeka skulptuuri esimene õitseaeg oli 5. sajandi teisel poolel e. Kr. See on nn kõrge stiil. Kujutamislaad on tõsine, pidulik, rahulik. Inimesed on idealiseeritud, isikupäratud
Võitlusstseene (tegelased olilist mõju. mütoloogiast või kreeklaste legendaarsest ajaloost). Ei, kas 25. Mis on Etruskide nekropolid? Mida tähtsat me nende sinised või punased, kuid aja jooksul on nad värvi kaotanud. kaudu teada saame? Surnute linnad. Paljudes 19. Mida või keda kujutati kreeka arhailise perioodi vaba hauakambrites on seinamaale, käsitööesemeid ja skulptuure. skulptuuridel? Kirjelda neid. Kuros - skulptuur sportliku 26. Missugusi ehitustehnilisi oskusi, erinevalt kreeklastest, figuuriga alasti noormehest. Kore - skulptuur riietatud etruskid valdasid? Etruskid ehitasid templeid puust, seega neiust. sai sambad asetada hõredalt. Nad ehitasid ka ümarkaarelisi 20. Mille järgi tunned ära , et tegemist on klassikalise ajajärgu linnaväravaid ja müürijuppe. skulptuuriga
humala, maasika või ohaka lehti) Kreeka templid Nike tempel (Nike oli võidujumalanna) Parthenoni tempel (neitsiruum, Kreeka jumalanna Ateena oli neitsi) Erechteioni karüatiididekoda Karüatiidid naiskujulised sambad Talastik, order, friis Zeusi tempel Olümpias Tsella väike ruum, kus oli Jumalakuju Propüleed väravehitis Vanakreeka skulptuur ARHAILINE SKULPTUUR · Kuros · Kore · Vasikakandja KLASSIKALINE SKULPTUUR · Loodi jumalakujusid · Kaunistati templid reljeefidega · Lisandusid olümpiavõitjate kujud Myron kettaheitja Laokoon trooja preester Polykleitos odakandja Poseidon merejumal Kontrapunkt tugijalg ja nõjajalg PHEIDIASE SKULPTUUR · Athena · Figuurid Parthenoni idaviilult
Krüselefantiintehnika - südamik oli puust. Ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest Me teame kuulsamaid kujusid roomlaste valmistatud koopiate põhjal. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. · tavaliselt alasti · vasak jalg ees · käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas · musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud) · nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega · esineb peamiselt dooria polistes · sageli leitud haudade juurest
Hellenistlik periood armastas eksperimenteerida. Näiteks Pergamoni altar.Friis toodi alla, ohvrilaud keerati tagurpidi, reljeefid olid lopsakad - vabaplastilised teosed.Skulptuur hakkas arenema. Arhitektuuri kunst oli nr.1 ning skulptuur ja kunst allutati tema alla. Heklenistlikul perioodil hakkasid aga nad kõik omavahel võrdsete partneritena suhtlema. SKULPTUUR Palju eeskuju võeti egiptusest, lähtuti sellest. Naisfiguur e. kore ja meesfiguur e. kuros. Tunnuslik neile: mandli silmad, kerge naeratus, lokiliste juustega, näoilmed suht ühesugused, iseloomulik ka mesopotaamia skulptuurile. (vt. slaidi) Kreeka arhitektuur oli värvikirev. Vaata slaide! Tekkib figuuride liikuvus, plastilisus näiteks skulptuur “Vasikakandja” Hiljem Kreeka skulptuuri arengus karüatiid on tegelikult kore. Figuuri meisterlikkust iseloomustab traperii=riide voldistus - kanga raskus, läbitöötlus tase, voldi sügavus. Ta sillutab
Üks noor korintose tütarlaps suri. Lohutamatu amm viis tema hauale asjakesi, mida tütarlaps oli armastanud, ja et need paremini säiliksid, kattis need korviga. Juhuslikult oli korv sattunud haual oleva akantuse peale. Kevadel hakkas viimane kasvama ning selle väädid ja lehed põimusid ümber korvi. Mööda läinud Kallimachost vaimustas tavatu nähtus ja peagi said korintoslased temalt mitu täiesti uue kapiteeliga sammast. 4 Skulptuur - kuros – alasti noormees - kore – riides naine iseloomulik kehahoid ja nn alaline naeratus Kuidas ilmnevad Egiptuse ja Mesopotaamia mõjud arhailise ajajärgu skulptuuris? Miks muutus keha modelleerimine loomulikumaks, aga näo ilme mitte? Allpool paiknevad Egiptuse skulptuurid 5 Vaasimaal - esialgu mustafiguuriline - alates 530 eKr punasefiguuriline stiil, rakursi kasutuselevõtt (vrd lk 110 ja 121) – kunstnik
- 8. sajand eKr; kunst arenes välja umbes aastaks 600 eKr). Polüteism. 8.saj eKr hakkasid esile tõusma ülikud; Kreeka linnriigid. Puudus ühtne Kreeka riik. Amfiteater: orkestra, proskenion ja skeene. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili(sammaste järgi): dooria, joonia ja korintose stiil. Templid: Zeusi tempel Olümpias(5. saj eKr); Ateena Akropol; Parthenoni tempel(Athena); Erechtoni tempel(karüatiidid) jne. Arhailine skulptuur: kuros ja kore; klassikaline skulptuur: POLYKLEITOSe ,,Odakandja" ja MYRONi ,,Kettaheitja". Akropoli skultuuride autor: PHEIDIAS. Hellenistlik skulptuur: Laokooni grupp; Milose Venus. Tarbekunst: vaasimaalid(geomeetriline, mustafiguuriline ja punasefiguuriline). Seinamaalid ja ornamentika kasutamine 1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr 6
Arhitektuur Linnad olid ümbritsetud kõrgete müüridega, olles väravad. Teada on ka templid kirjelduste järgi. Põhiplaan oli pigem ruudukujuline. Tempel paigutatud kivist aluse peale, eeskohas püharuumid (2-3). peamiselt ehitatud puidust ja sambaid oli hõredalt. Hiljem olid templid ja sambad kivist. Sambad meenutavad Dooria sambaid aga neil on baas. Kaunistatud keraamiliste figuuridega. Skulptuur nt: Apollo, Veji templist, värvitud terrakotta u.500eKr Eeskujuks arhailine kuros, arhailine naeratus ja riides. Tegu massiivse ja maskuliinse ning liikuva kujuga. Loomade anatoomiat tunti paremini. Skulptuure tehti ka pronksist(sõjajumal Mars või võitlev sõdur, pronks 5.saj eKr. Kapitooliumi emahunt, 500eKr) Sidemed olid kreeklaste ja idamaadega. Osavad kullasepad, oskasid seda töödelda (kuldne kinnituspannal). On kasutatud ornamenti ja looma kultuuri. Pronksist tehti ka nõusi. Rooma
mahutab 50000 pealtvaatajat. U A O U Arhailisel ajal oli arenenud kaks põhiliselt S skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju).Need on veel küllalt N algalised:tavaliselt alasti, vasak jalg ees, käed K ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. N 6 saj. M Loodi kaks iseseisvat ja
· Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult · Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor · Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi · Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist · Paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena · Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki üheülbaline · On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid: alasti noormehi kuros riietatud tütarlapsi kore · Kurosekujusid on leitud peamiselt surnuaedadest vanade meeste haudadelt · Enamasti seostatakse neid jumal Apolloniga · Arvatakse, et tegemist oli Olümpiamängude võitjate auks püstitatud kujudega · Neil kujudel on ka näol kerge naeratus nn arhailine naeratus, käed on neil kramplikult külgedel ja nad seisavad puiselt püsti · Kore kujud kujutavad ilmselt aastaaegade vaheldumise jumalannat Persephonet
teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Näited: Hera tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis. 2. Skulptuur: 1. Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene. Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks. Skulptuur oli küllaltki · Kuros primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad Egiptuse kunsti mõjust. Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed. 2. Figuurid muutuvad vabaks. Kujutatakse ka keerukamaid liikumist. Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad. Kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid. Kuulsamad skulptorid on Polykleitos, Myron, Praxiteles. Hermes
teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Näited: Hera tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis. 2. Skulptuur: 1. Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene. Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks. Skulptuur oli küllaltki · Kuros primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad Egiptuse kunsti mõjust. Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed. 2. Figuurid muutuvad vabaks. Kujutatakse ka keerukamaid liikumist. Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad. Kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid. Kuulsamad skulptorid on Polykleitos, Myron, Praxiteles. Hermes
m.a., on figuurid võrreldes hiljem loodutega veel algelised ja kohmakad. Kehade proportsioonid on ebaloomulikud ning kujude sirge ja tardunud olek räägib Egiptuse kunsti mõjudest. Tähtis on aga see, et kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguurid e kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks.
Viimast kahte eelistati eriti. Arhailisel ajajärgul, mis kestis 7-5 saj e.m.a., on figuurid võrreldes hiljem loodutega veel algelised ja kohmakad. Kehade proportsioonid on ebaloomulikud ning kujude sirge ja tardunud olek räägib Egiptuse kunsti mõjudest. Tähtis on aga see, et kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguurid e kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. . 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi
· Partheon · Propülee (väravaehitis) · Nike tempel · Erechteion (sammasteks naiste kujud) · Templitel viilkatus · Viilu osa kaunistatud · Katus kaetud kassettidega Rajati ka amfiteatreid. Need rajati looduslikesse kohtadesse orgudes, mäenõlvadele. Skulptuur: 1) Kõige vanem- arhailine Suhteliselt jäigad poosid, enamasti seisvad figuurid, üks jalg natuke ees. Käed kõrval. Jäsemed kehast lahus. Enamasti alasti noormehe figuurid (kuros) ja riietatud naistefiguurid (kore). Iseloomustab tuim näoilme, suunurgad grimassitaoliselt ülespidi, punnis silmad. Teos: Vasikakandja 2) Klassikaline ajajärk (õitsenguaeg) Osati ära lahendada kontraposti (e. nõjajala) probleem. Leiti tasakaalupunkt. See võimaldas hakata valmistama igas asendis kujusid. 1) Ateena koolkond-Kujutati jumalaid (Apollon, Zeus, Aphrodite). Kujud olid vabad ja liikuvad
annaabi.ee 
