kogumine Millist materjali kasutasid kreeka skulptorid? Mis on nende materjalide eelised või puudused? Marmor ja pronks. Marmorkjude küljest murduvad tükid, pronkskujud võivad looduslikes tingimustes paremini säilida, kuid neid on ikkagi vähe, sest hilisemal ajal on terve hulk teoseid ümber sulatatud. Keda kujutasid enamasti vanakreeka skulptorid? Jumalaid ja sportlasi. Missuguse muutuse tõi figuuri kujutamisesse Polykleitose skulptuur "Odakandja"? Kontrapost, kus oli see täielikult lahendatud 13. VANAKREEKA MAALIKUNST 8.saj eKr geomeetrilised ornamendid 8.saj eKr lõpul inimeste ja loomade skemaatilised kujutised 7.saj eKr paljufiguurilised piltjutustused(mütoloogilised ja ajaloo) 6.saj eKr mustafiguuriline inimkeha realistlikud 6.saj eKr lõpul punafiguuriline keerukamad liigutused, looduslähedased 5.saj eKr lisandus valge värv, igapäevased olustikuteemad
Valdavad stiilid olid dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti . kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose "Odakandja", Myroni "Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastu skulptuur on emotsionaalsem, sageli ka erootilise alatooniga n Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos. Tarbekunstis on keraamikal tähtis osa. Erineva kuju ja suurusega vaasidel on esialgu kraabitud ornamentiline muster ja hiljem on kaunistusteks mustafiguurilised kujutised, mis asenduvad õige pea
jpg?cb=1321027863 http://image.slidesharecdn.com/roomaarhitektuurjaskulptuur-110331050313-phpapp01/95/rooma-arhitektuur-ja- skulptuur-9-728.jpg?cb=1301547856 ● Oluline mõju kreeka ja hellenistlikul kunstil ● Tõid vallutatud maadest kunstiteoseid kaasa ● Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma ● Hakkati valmistama koopiaid kuulsatest kreeka teostest ● Idealiseerivam laad ● Polykleitose „Odakandja„ http://kunstiajalugujne.weebly.com/uploads/2/3/8/3/23831424/732454345.jpg?220 https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9d/Erato_monte_calvo.jpg/220px-Erato_monte_calvo.jpg Rooma maalikunst ● Vähem säilinud, kui skulptuur ● Teemad: kirjandus, mütloloogia, loodusvaade, olustik ● Tahvelmaaikunst, mida koguti ● Suurim kunstivaramu Fauni majas
Vasikakandja Ateena Akropoli muuseumist. 4-hobuselise kaariku Vankrijuht Delfist. (478 eKr., pronks), vasakul rekonstruktsioon. Delfi vankrijuhti loetakse üleminekutööks arhailisest perioodist klassikalisse. Klassikalisel perioodil (5. saj. eKr.) toimus skulptuuris murrang – inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Tulemuseks oli ennenägematu looduslähedus ja väljenduse veenvus. Pildil Polykleitose “Odakandja”. Polykleitos “Odakandja” Pompeijst 550-40 eKr., 2,12 m, marmor. Kõigile Polykleitose töödele on iseloomulik, et ta laseb figuuri kogu raskusega toetuda ühele jalale, kuna teine jalg asetseb vabalt (kontrapost – tasakaal tugijala ja nõjajala vahel). Polykleitos “Odakandja” (“Doryphoros”), parempoolne pronksist Rooma koopia. Myroni Myron “Kettaheitja” pronkskujud
elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. · Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Poseidon Artemisioni neemelt. u. 455 e.m.a. ·5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. ·Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. · Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel.
kujusid. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel Need pidid aga olema hästi täpsed ja ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub loomutruud, et järglased teaksid, kuidas tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama nende esivanemad välja nägid. kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või enneolematu veenvus. N: Polykleitose idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki Augustuse kuju puhul. olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid.
· Ateena koolkonnale on iseloomulik liikumise kujutamine · Selliste kujude puhul on sageli kasutatud tugiposti · Kuju püstihoidmine on oluline probleem kontraposti küsimus · Mõnikord kasutati tugiposti, enamasti aga paigutati inimese jalad toetavaks · Kontraposti probleemiga tegelesid paljud sparta koolkonna skulptorid · Kõrgklassika Sparta skulptoritest on tuntuim Polykleitos · Ta oli Pheidiase kaasaegne ning olevat Pheidiast kunagi isegi võitnud · Polykleitose kujud on üksteisele küllaltki sarnased kogu sparta koolkonna viga · Sparta koolkonnas tehti edasi alasti mehekujusid · Kujud muutusid täiuslikumaks, palju tehti sõdalaste kujusid · Polykleitose kuulsaim töö on ,,Odakandja" · Polykleitos oli ka üks esimesi kunstiteoreetikuid Vana-Kreekas · Ta on kirjutanud teose ,,Kaanon" · Teos on küll kaduma läinud, kuid on teada põhiseisukohad:
See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. Poseidon Myron. Kettaheitja Polykleitos. Odakandja 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel.
või olümpiavõitjatest Klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Ei püütud nägudel tundeid luua, vaid eesmärk oli täiuslik kehaline ilu Kujude elavuse saavutamiseks kasutati kontraposti asendit. (See on kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale, teisele ta ainult nõjatub) Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama seisakusest tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pinget. Polykleitose ´´Odakandja´´ U 450- 430 e.m.a Rooma marmorkoopia Polykleitos on loonud kreeka sõdalase- atleedi ideaaltüübi, mille mõõtmed kujunesid kehtivaks normiks e. kaanoniks Keha proportsioone püüdis ta põhjendada matemaatilise arvutusega Myron ´´Kettaheitja´´
Kujud naisfiguur.Kehavormid on gutusi.Kujud olid ilmekas muutuvad ülisuureks, teatraal üldistatud, anatoomia järgimi igast küljest.Näod tõsised ja sus.Kujud on liikumises, ne oli kohmakas.Meesideaal rahulikud.Kontrapost vaba tähelepanu kangelastel.Riie alasti atleet, naise ilu seostus seisak.Tõepärane anatoomia. tuse õrnus.Nt.Milose Venus, riietuse ja soenguga.Kujud Nt. Polykleitose Odakandja, Praxitelesi Hermes Dionysos olid eestpoolt vaatamiseks.Nt. Myroni Kettaheitja, Poseidoni lapsega. noormehe marmorkujuke, pronkskuju, Lysippose seisva naise kujuke, vasika Kaapija.Kodualtar kandja. ludavisitroon. VanaKreeka maalikunst Maalikunst oli kõrgel järjel, kuid meieni pole säilinud.Enkaustika tehnika vahaga tehtud maal.Maali kohta saame infot vaasimaalide kaudu.
Materjalidena eeistab IV sajand pronksi kõrvale peamiselt marmorit, mis on eriti kohane õrnade ja peente nüansside kujutamisel; kullaja elevandiluutehnika ununeb. IV sajandi esimene suurmeister plastikas oli Skopas, kes materjalina kasutas üksnes marmorit. Teine Skopase kaasaegne on Praxiteles, kelle kuulsaim säilinud töö on "Hermes". Kolmas IV sajandi suurmeister oli Lysippos, kes arendas innukalt edasi Polykleitose armastatud teemat atleedikuju. Erinevalt Skopasest ja Praxitelesest, kes töötasid peamiselt marmoris, eelistas Lysippos pronksi. Klassikalist arhitektuuri VanaKreekas võib mõtteliselt jagada kolmeks perioodiks: algselt oli see range, see vahetus välja ülevaga ning ajastu lõpetas nn ilus periood. V sajandi kreeka arhitektuuris on tempel ühiskondlike hoonete hulgas endiselt juhtival kohal.
Propülee. (Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid. 3. Vanakreeka skulptuur Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj
Propülee. (Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid. 3. Vanakreeka skulptuur Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj
külgedel rusikasse surutud. Näol kummaline arhailine naeratus. SKULPTUURID; Alati noormeeste kujud-KOURUSED. Rikkalikult volditud rüüdes naise figuurid- KORED. KLASSIKALINE AJASTU SKULPTUURID; Toimub skulptuuri arengus tohutu hüpe. Kasutusele võetakse kontrapost, hakatakse kujutama liikumist, kujud vaadeldavad mitmest küljest, näod emotsioonitud kaunid. Emotsioon kajastub liikumises. Ideaalsed proportsioonid, ilusad lihased. Skulptuurid- MYRONI KETTAHEITJA, POLYKLEITOSE ODAKANDJA.HELLENISTLIK AJASTU; Hakati tegema suuri skulpuurigruppe, figuurid muutusid toretsevamaks, mõnede töödes esines ülepakutud tundeid, liialdatud loodus lähedusega. Emotsioon kajastus kakujutatava ilmes. Skulptuurid- LAKOONI GRUPP, MILOSE VENUS, SAMOTHRAKE NIKE, SUREV GALLIALANE.ETAPID VANAKREEKA VAASIMAALI ARENGUS: GEOMEETRILINE STIIL- 8 saj e.m.a Muster asub ribadena, vahelduva ornamentide ribad stiliseeritud figuuride ribad. MUSTAFIGUURILINE STIIL- 5 saj algus e.m
Ateena koolkonnale on iseloomulik liikumise kujutamine. Selliste kujude puhul on sageli kasutatud tugiposti. Kuju püstihoidmine on oluline probleem kontraposti küsimus. Mõnikord kasutati tugiposti, enamasti aga paigutati inimese jalad toetavaks. Kontraposti probleemiga tegelesid paljud sparta koolkonna skulptorid. Kõrgklassika Sparta skulptoritest on tuntuim Polykleitos. Ta oli Pheidiase kaasaegne ning olevat Pheidiast kunagi isegi võitnud. Polykleitose kujud on üksteisele küllaltki sarnased kogu sparta koolkonna viga. Sparta koolkonnas tehti edasi alasti mehekujusid. Kujud muutusid täiuslikumaks, palju tehti sõdalaste kujusid. Polykleitose kuulsaim töö on ,,Odakandja". Polykleitos oli ka üks esimesi kunstiteoreetikuid Vana-Kreekas. Ta on kirjutanud teose ,,Kaanon". Teos on küll kaduma läinud, kuid on teada põhiseisukohad: On olemas ideaalselt kaunis inimene ja ainult sellist inimest tuleb kujutada
eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel.
Egiptuse Vana Riik Egiptuse Vana Riik Vaarao Ehnaton abikaasa Nofretete ja tütardega, 14. saj eKr Nofretete büst, 14. saj eKr Egiptuse Uus Riik Egiptuse Uus riik Vaara Mykerinos abikaasaga, Ramses II hauamonument Abu Simbelis U 2500 eKr Egiptuse Vana Riik 13. saj eKr Egiptuse Uus Riik Vanakreeka kujutüübid- kore ja kouros. Arhailine ajastu. 7-6saj. Polykleitose "Odakandja", Myroni "kettaheitja" Vanakreeka klassikaline ajastu, Vanakreeka klassikaline ajastu,5 saj eKr 5.Saj eKr Ateena Akropol, vanakreeka klassikaline ajastu, 5.saja eKr Hooned: Parthenon, Erchtheion, Propüleed Samothrake nike, Vanakreeka hellenistlik ajastu, Milose Venus, 2.Saj eKr Vanakreeka hellenistlik ajastu, 1.saj. eKr Lakooni grupp, Roomlanna büst, vanarooma kunst
siiani jälgivad põnevusega õudusfilmide jubedusi. Vahe on vaid selles, et siis toimus surmaheitlus reaalselt, kuid nüüd näideldes. Ka tehnika areng on mõjutanud kunsti. Nimelt arvutigraafika abiga on võimalik teha palju sellist, mida palja käega ei suudeta. Meil on palju rohkem eeliseid erinevateks kunstivormideks ja nende viljelemiseks kui meie esivanematel. Kultuur ei suuda püsida ilma kunstita. Läbi Kreekas asuva Polykleitose "Odakandja" skulptuuri teame me, et peeti oluliseks atleetlikku keha. Me ei teaks, millised nägid välja meie eelnevad generatsioonid või millesse nad uskusid, kui ei oleks kõik see raiutud kivisse või jäädvustatud lõuendeile. Seetõttu tulekski hoida kõike iidset, mis meil veel siiani säilinud on, et mitte eemalduda oma juurtest, millest me pärit oleme. Nagu ka eelpool mainitud, saame me igast vana aja hooneski käies uskumatu emotsiooni, nähes neid suursuguseid sambaid või torne
Laiaõlgsed noormehed seisid sirgelt valveseisakus, rusikas käed kõrval, vasak jalg veidi ette poole astumas. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega kontraposti rakendamine. 4.saj eKr taandub pidulik enesekindel rahu skulptuurid muutuvad vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Pea pikkuse moodustas 1/7 kogupikkusest Polykleitose ,,Odakandja" ja 1/8 Lypsippose ,,Kaapijal". Rooma arhitektuur. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri
kreeka keeles ,,", mis tõlkes tähendab ,,Kettaheitja" ning "Athena ja Marsyas", mis on õnnestunud skulptuuride jäänuste ja müntidel säilinud kujutiste järgi rekonstrueerida. Palju on ülistatud Myroni loomingu looduslähedust, eriliselt on "Anthologia Palatina" 30 epigrammis kiidetud tema loodud lehmakuju. Kõrgklassikalise ajastu skulptuur 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel.
filmindusse, kus inimesed siiani jälgivad põnevusega õudusfilmide jubedusi. Vahe on vaid selles, et siis toimus surmaheitlus reaalselt, kuid nüüd näideldes. Ka tehnika areng on mõjutanud kunsti. Nimelt arvutigraafika abiga on võimalik teha palju sellist, mida palja käega ei suudeta. Meil on palju rohkem eeliseid erinevateks kunstivormideks ja nende viljelemiseks kui meie esivanematel. Kultuur ei suuda püsida ilma kunstita. Läbi Kreekas asuva Polykleitose "Odakandja" skulptuuri teame me, et peeti oluliseks atleetlikku keha. Me ei teaks, millised nägid välja meie eelnevad generatsioonid või millesse nad uskusid, kui ei oleks kõik see raiutud kivisse või jäädvustatud lõuendeile. Seetõttu tulekski hoida kõike iidset, mis meil veel siiani säilinud on, et mitte eemalduda oma juurtest, millest me pärit oleme. Nagu ka eelpool mainitud, saame me igast vana aja hooneski käies uskumatu emotsiooni, nähes neid suursuguseid sambaid või torne
5 sümbolit õuna. Samuti on tuntuim nn. Lakooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös kujutatakse Trooja preestrit Lakooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistatud. 6 ,,Lakooni grupp" Polykleitose ,,Odakandja" Kasutatud kirjandus 7 www.paideyg.ee www.en.wikipedia.org/wiki/Art_in_ancient_greece www.et.wikipedia.org/wiki/kreeka_kunst www.miksike.ee otsingumootor: Vana-Kreeka skulptuur VEB Bibliographisches Institut (Tõlgitud eesti keelde) ,,Antiigileksikon 1" VEB Bibliographisches Institut (Tõlgitud eesti keelde) ,,antiigileksikon 2"
Kujud jäigad, peenemalt on välja töötatud juuksed ja voldistik. Tuntud kurosedM ja koredN. Neil olid juuksed lokkides ja näol arhailine muie.Kurosed seisavad sirgelt, käed ruskas kõrval, vasak jalg veidi ees. 1PLASTIKA ÕITSEAJAJÄRK nimetatud kõrgklassikaks, skulptuur saavutab täieliku vabaduse, pole enam rangeid poose , ideaalitaotlus. ,*peloponnesose koolkond-500-430, tegutses ateenas ja olümpias ja Pheidias valdas kõiki k.a krüselefantiintehnikat. Polykleitose kasutusele võetud kontrapost on ,,odakandja" kastusel, myroni"kattaheitja"2PLASTIKA ÕITEAJAJÄRK skulptuuris taandub pidulik enesekindel rahu, muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Hakati kasutama rahutumat, pateetilisemat laadi. *Lysipposele on omistatud palju töid aga vist enamus üpilaste tehtud, tema armastas pronkstehnikat. Ta muutis proportsioone, pea väiksem, jalad pikemad. *praxiteles eelistas marmorit, ja kujutas üksikfiguure ja ka naiste figuure hakkas tegema
Achilleus on müütiline vanakreeka kangelane, Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas,Homerose "Iliase" kangelane. Odysseus-Leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas, Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa. Theseus- oli vanakreeka mütoloogias Ateena kuninga Aigeuse poeg, reetis ühte naist ja sellepärast hukkus ta isa. Myron-kreeka kujur ja pronksivalaja Polykleitos-kõrgklassika Sparta skulptoritest on tuntuim, Polykleitose kuulsaim töö on ,,Odakandja". Homeros-,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, Vana Kreeka laulik Hesiodos-Vanim tuntud didaktilise eepose viljeleja, ,,Tööd ja päevad" Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel Hippokrates- antiik Kreeka päritoluga nimi ja tähendab hobuse jõudu, oli Vana- Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Herodotos-,,ajaloo isa", kreeka ajaloolane Eukleides-kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana"
ARHAILINE AJASTU skulptuurid olid kohmakad, jäigalt seisvad, palju on leitud kouroseid ( alasti noormehe kuju) ja koresid(pikkades, volditud rüüdes noored naised), käed külgedel, otsevaade, üks jalg teisest eespool. KLASSIKALINE AJASTU loodi palju jumalakujud(jumalaid kujutati nagu inimesi, tihti võib leida akte, et paremini keha esile tuua.), kasutati kontraposti, liikuvad ja loomulikud kujud, ilmekamad, keerukamad liigutused Polykleitose "Odakandja" Myroni "Kettaheitja" HELLENISTLIK AJASTU emotsionaalne, sageli erootilise alatooniga, rahutum, tundeküllasem; kirgede, kannatuste, piinade kujutamine Kontrapost raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabalt Arhitektuur: Ehitusmaterjalina esialgu puud ja savi hiljem kiviv (lubjakivi ja marmorit), kive seoti metallist klambritega. TEMPLID: Kreeka arhitektuuri tähtsamaks ülesandeks oli ehitada templeid. Templid olid jumalate
tegelenuist vanim. Sparta koolkonnast oli tuntuim Polykleitos. Tema kujud olid küllaltki sarnased: jässakad, lühikesed, pea suurem, enamjaolt noored alasti sportlased, toetudes vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval, nii saadi kehad pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Väga keerukaid poose siiski anda ei saanud, sest kuju oleks kaotanud tasakaalu ja marmor oleks purunenud. Seda viga sai vältida, kasutades pronksi. Polykleitose kuulsaim töö on "Odakandja". Polykleitos oli ka üks esimesi kunstiteoreetikuid Vana-Kreekas. Ta kirjutas teose ,,Kaanon", mis on küll kaduma läinud, kuid on teada põhiseisukohad: 1)On olemas ideaalselt kaunis inimene ja ainult sellist inimest tuleb kujutada. 2) Kõik tähtsamad kehaosad viidi omavahel suhtesse. Myron "Kettaheitja" Polykleitos "Odakandja" Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid, siis 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja
kujureid looma keerulisi liigutusi tegevaid figuure. Üks kuulsamaid nende hulgast oli Myron'i "Kettaheitja". Kuju oli algselt pronksist, kuid meieni on see jõudnud roomaaegsete katkiste marmorkoopiatena. Myron'i "Kettaheitja" 5. sajandi keskel e.m.a. algas klassikaline e. nn. kõrge stiili ajajärk kreeka skulptuuri ajaloos. Figuuride poosid on rahulikud ja kindlad, samal ajal äärmiselt vabad ja loomulikud. 5. sajandi keskel valmis Sparta skulptori Polykleitose "Odakandja". Sellel näeme kontraposti motiivi klassikalist lahendust. Noor sõdur on kujutatud anatoomiliselt täpselt, arvesse on võetud lihaste liikumist naha all ja nende mõju vormide ja silueti kujunemisele. Polykleitos'e "Odakandja" "Odakandja" näolt on kadunud on ka ebaloomulik naerugrimass ning näoilme on rahulik. Ometi ei näe me näos kuigi palju peale õigete proportsioonide. Algselt olid skulptuurid värvilised, vähemalt osaliselt
maal. Hellenistlikul perioodil hakkasid nad kõik võrdseteks. Kreeka skulptuur võttis eeskuju Egiptusest. Värvilistel figuuridel olid jäigad ja ebapropotsionaalsed poosid, nägudel kerge naeratus, mandlisilmad ja lokkis juuksed. Hiljem muutusid figuurid liikuvamaks, plastilisemaks, natuke naturalistlikumaks ja näod loomulikumaks. Samas jäid nad olenemata inimese eluaeast nooruslikeks, igavesti ilusateks ja sportlaslikeks, nagu Myroni Kettaheitja ja Polykleitose Odakandja. Teise tuntud skulpturisti Pheidiase 12 meetri kõrgune Athena figuur, on krüselefantiin tehnikas puuskulptuur kaetakse elevandiluu plaatidega, kulla ja ehtsate riietega. Pheidias kujutas skulptuuris väga loomutruult traperiid, ehk kangast. Hellenistlikust perioodist hea näide on Praxiteles, kelle töö Apollon sisalikuga on võetud mütoloogiast ja mehe figuur on muutunud naiselikumaks, pehmemeaks. Hellenistlikul perioodil läksid figuurid lopsakamaks ja lihaselisemaks
See oli rahva kool. Olümpiamängud: Esimesed toimusid 776. a. e. Kr. Iga 4 aasta järel 1169 a. vältel. Katkestada sõjad. Eesmärk oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. 393.a. toimusid viimased mängud, sest kristlik keiser Theodosius keelas need paganlike mängudena ära. Olümpias töötasid ka nimekad kunstnikud, et jäädvustada marmoris ja pronksis olümpiavõitjaid. Siin on loodud paljud Myroni, Polykleitose, Skopase jt. meistriteosed. Tehnika ja teadusasutused: Tõstemehhanismid. Linnad kindla plaani kohaselt. Veejuhtmed, kanalisatsioon. Öine tänavavalgustus. Tuletorn. Heitemasinad, ratastel liikuvad piiramistornid. Archimedes originaalne veetõstemehhanism tigu. Kinnitusvahend . polt. Tema õpilased hammasratas. 1.saj. e.Kr. vesiveski. Riiklikku teaduse ja kultuuri viljelemise asutust nim. museioniks.
Kore'd riietatud naisfiguurid 4. Millise suure muutuse skulpuuris tõi kaasa klassikaline ajajärk? Kadus tardunud poos ja hakati kujutama keerukamaid asendeid 5. Millega seostad terminit ,,kontrapost"? Skulpuuride puhul hakati jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaspinget, mille tulemusena saavutati enneolematu looduslähedus ja väljenduse veenvus. 6. Nimeta paar kuulsat skulptuuri, mis väljendavad hästi liikumist. Polykleitose ,,Odakandja", Myroni ,,Kettaheitja" 7. Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? Kus seda peamiselt kasutati? Reljeefikunsti, kasutati peamiselt templite juures 8. Kirjelda Parthenoni reljeefe. Mis teemat need peamiselt kajastasid? Iga figuur on omanäoline ja kordumatu, kuid siiski üldistatud ja idealiseeritud. Neil kujutati kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. 9
drastiliselt. Colosseumi kasutati kivimurruna ja see jäi varemeisse. Oli neljakorruseline ellipsikujuline hoone, mille alumised korrused toetusid dooria, joonia ja korintose poolsammastega arkaadidele. Keskel asus areen, mida ümbritsesid istmeread (alumistel korrustel kivist, neljandal puust). Mahutas u 50 000 inimest. · Pheidias- oli 5. sajandil eKr elanud Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne. Kasutas osavalt nii pronksi, marmorit kui ka kulda ning elevandiluud. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune pronksskulptuur Athena Promachos, kulla ja elevandiluuga kaunistatud Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. · Abu Simbel- Egiptuse lõunaosas Nuubias on Abu Simbeli kaks kivitemplit. Nad on saanud nime Ab Sunbuli linna järgi.Kaksiktemplid lasi ehitada vaarao Ramses II 13. sajandil eKr
kaob tardunud poos, liigutused muutusid keerukamaks 2.ilmekad igast küljest 3.näod tõsised ja rahulikud 4.kontraposti rakendamine- toetutakse ühele, nõjatutakse teisele jalale 5.enneolematu looduslähedus ja väljenduse veenvus · Nt Polykleitose "Odakandja" 5. saj eKr · Arhitektuuris eelistati kõrgreljeefi, mõjus mahulise teosena figuurid paigutati osaliselt värvilised Naose friis- templi sammaste vahelises ruumis ülaservas kasutati enamasti võitlusstseene (kujutati kreeklaste võite) Olümpia Zeusi templi figuurid, 5. saj eKr Dooria stiilis olid reljeefid metoopidel Joonia stiilis katsid katkematult kogu friisi
Kujurite peaaegu ainsaks aineks oli inimene. Skulptuurikunsti tähtsaimad avaldused on vabafiguurid ja ehitistega seotud reljeefid. Õppisid esimesena tegema vabalt seisvaid figuure. 5 saj e.m.a. toimus üleminek klassikalisele stiilile. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Kreeklased ise hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole sellest praktiliselt midagi säilinud. Paremini tuntakse keraamikat ja vaasimaali. Polykleitose ,,Odakandja", Myroni ,,Kettaheitja". 6. hellenism 4saj e.m.a Arhitektuuris domineerisid joonia ja eriti korintose stiil. Tekkisid ka mitmesugused stiilide segud nt komposiitkapiteel. Ehitised sageli kolossaalsete mõõtmetega. Plastikas hakati peatähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, inimeste võitlusele iseenda ja teistega ning ka kannatuste ja piinade kujutamisele. ,,Samothrake Nike," Epidaurose teater 7. rooma 41saj e.m
Ta pöördub unejumal Hypnose poole, kes algselt kõhkleb. Aga Hera lubab talle tänutäheks naiseks ühe graatsiatest ning Hypnos ei saa sellisest pakkumisest keelduda. Koos otsivad nad ülesse Zeusi ning hoiavad teda sõjategevusest eemal. III. Hera pühapaigad ja sümbolid: 1. Templid Hera peamiseks kultuspaigaks oli Argose linn Peloponnesuse maakonnas, kus teda kummardati linna jumalannana. Seal asus silmapaistev Argolise heraion. Argoses asus hiljem kaotsi läinud Polykleitose kullast ja elevandiluust Hera kuju. Samuti peeti selles linnas Herale pühendatud avalike pidustusi. Iga nelja aasta tagant(hiljem iga aasta augustikuu täiskuu ajal) korraldati jooksuvõistlusi, kus paljarinnalised ning ülespantud juustega naised võistlesid kolmes vanuserühmas Hera auks. Need rühmad kujutasid Hera kolme staadiumit. Iga aasta korraldati pidustused, mille käigus ta järgijad pesid Hera kuju puhtaks. See kujutab tema neitsilikuse uusestisündi, mis
Colosseum mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus Maximuse ja Konstantinoopoli hipodroomi järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Colosseum Roomas 27) Pheidias- Pheidias oli 5. sajandil eKr elanud Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne.Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul muuhulgas Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Ta visandas ning osaliselt ka teostas Parthenoni kaunistused. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune pronksskulptuur Athena Promachos, kulla ja elevandiluuga kaunistatud Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. 28) Abu Simbel- on kaks kivitemplit Nuubias, Egiptuse lõunaosas. Nad on saanud nime Ab Sunbuli linna järgi
ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel. Keerulise pronksivalu
1. Kadus tardunud poos ja hakkagi kujutama keerulisemaid liigutusi. 2. Kui eelnevalt olid kujud olnud eest vaatamiseks, siis nüüd olid kujud ilmekad igas küljest vaadatuna. 3. Skulptorid hakkasid jälgima seisakust tulenevaid skeletiluude asendit ja lihaste pinget. Tulemuseks oli enneolematu looduselähedus ja väljenduse veenvus. 4. Kontrapost e. tugijalg, kui inimene seisab vabalt, toetud tema keha ainult ühele jalale, teisele ta ainult nõjatud. 500.a. e. Kr. valmis skulptor Polykleitose kreeka sõdalase-atleedi ideaaltüübi ,, Odakandija" (teose nimi), mis sai inimkeha kujutamise normiks e. kaanoniks. Liikumist on väga hästi tabanud skulptor Myron oma teose ,, Kettaheitjaga" Leia kunstnikule õige töö! Praxiteles - ,,Hermes Dianysos-lapsega" Kore- alasti meesfiguur Lysippos - ,,Kaapija" Myron - ,,Kettaheitja" Polykleitos - ,,Odakandja" Kourus - riietatud naisfiguur Reljeefkunst. Kreeka reljeefkunst erines egiptuse omast, nimelt eelistasid kreeklased .................
· ,,Hermes väikese Dionysosega" Hermest ei kujutata jumaluse või ideaalkujuna. Tabatud on hetk, mil Hermes tõmbab hinge olles teel koos väikese Dionysosega. · ,,Knidose Aphrodidte" Esimene iseseisev elusuuruses aktikuju naisest kreeka kunstis. Hetk mil Aphrodidte asetab riided kõrvale ja läheb suplema. LYSIPPOS (tegutses ~ 370- 312 a eKr) ... võtab oma loomingus kokku senise arengu saavutused, lisab uut. ... arendas edasi Polykleitose armastatud teemat atleedikuju. ... eelistas pronksi marmorile. ... kujutas inimesi nii nagu nad talle näisid. Lysippose kaanon. Kangelased on proosalised · ,,Kaapija" (,,Apoxyomenos") Atleeti pole kujutatud pidulikul hetkel, vaid väsinuna peale võistlust, oma keha kaaperauaga liivast puhastamas. Keha proportsioonid on veidi välja venitatud ja pea on väiksem. Lysippose kaanoni musternäidis. Ta oli ka Aleksander Suure ametlik portreteerija.
välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme alasti kujusid. See võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste, kuna kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel
kõrgus 48 meetrit. Peamiseks ehitusmaterjaliks on lubjakivist tellised, mille paikaladumisel pole kasutatud kinnitussegu, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist. Pheidias - 5. sajandi e.m.a. Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne. Pheidiase elulooandmed on vaieldavad, pärimuslikud: protsess, mille tema vastu algatasid Ateenas Periklese poliitilised vastased, süüdistades teda Athena kuju jaoks määratud kulla omistamises, seejärel pagendus ning surm Olümpias.Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul muuhulgas Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Oma sõbra Periklese ülesandel osales Pheidias Ateena akropoli kavandamises ja ehituse juhtimises. Ta visandas ning osaliselt ka teostas Parthenoni kaunistused
Polüteism. 8.saj eKr hakkasid esile tõusma ülikud; Kreeka linnriigid. Puudus ühtne Kreeka riik. Amfiteater: orkestra, proskenion ja skeene. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili(sammaste järgi): dooria, joonia ja korintose stiil. Templid: Zeusi tempel Olümpias(5. saj eKr); Ateena Akropol; Parthenoni tempel(Athena); Erechtoni tempel(karüatiidid) jne. Arhailine skulptuur: kuros ja kore; klassikaline skulptuur: POLYKLEITOSe ,,Odakandja" ja MYRONi ,,Kettaheitja". Akropoli skultuuride autor: PHEIDIAS. Hellenistlik skulptuur: Laokooni grupp; Milose Venus. Tarbekunst: vaasimaalid(geomeetriline, mustafiguuriline ja punasefiguuriline). Seinamaalid ja ornamentika kasutamine 1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr 6. Etruski kunst (8. - 3
võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. Poseidon Myron. Kettaheitja Polykleitos. Odakandja 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel.
meetrit) ja kõrgus 48 meetrit.Peamiseks ehitusmaterjaliks on lubjakivist tellised, mille paikaladumisel pole kasutatud kinnitussegu, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist. PHEIDIAS - 5. sajandi e.m.a. Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne. Pheidiase elulooandmed on vaieldavad, pärimuslikud: protsess, mille tema vastu algatasid Ateenas Periklese poliitilised vastased, süüdistades teda Athena kuju jaoks määratud kulla omistamises, seejärel pagendus ning surm Olümpias.Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul muuhulgas Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Oma sõbra Periklese ülesandel osales Pheidias Ateena akropoli kavandamises ja ehituse juhtimises. Ta visandas ning osaliselt ka teostas
naeratus. Arhailisel ajal loodud kujud on alasti meesfiguurid kouros-ed ja riietatud naisfiguurid kore-d. 7 Klassikalisel perioodil (5. saj. eKr.) toimus skulptuuris murrang inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Loodi vabalt seisvaid figuure.Sünnivad kujud , kus keharaskus on kantud ühele jalale, teine jalg on aga lõdvaks jäetud. Tulemuseks oli ennenägematu looduslähedus ja väljenduse veenvus. Polykleitose " Odakandjas "on arvesse võetud lihaste liikumist naha all ja nende mõju vormide ja silueti kujunemisele.Üks kuulsaimaid skulptore oli Myron ja tema pronksist kuju " Kettaheitja ". 8 Kettaheitja Odakandja Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati
10. Mis iseloomustab vanakreeka skulptuuri: a) arhailisel ajastul; b) klassikalisel ajastul 1. V sajandil eKr 2. IV sajandil eKr; c) hellenistlikul ajastul? a)arhailisel ajastul-vabalt seisvad kujud.kreekas alsti meesfiguurid(kouros) ja riietatud naisfiguurid(kore) b)klassikalisel ajastul: 5.saj e.Kr-kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi.Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. 11. Missuguse muutuse tõi figuuri kujutamisse Polykleitose skulptuur "Odakandja"? Polykleitos on loonud kreeka sõdalaste atleedi ideaaltüübi, mille mõõtmed kujunesid kehtivaks normiks e. kaanomiks. 12. Ühenda joonega skulptor ja tema teos: Praxiteles = "Hermes Dionysos-lapsega" Lysippos = "Kaapija" Polykleitos = "Odakandja" Pheidias = Parthenoni friis Myron = "Kettaheitja" 13. Mida teame vanakreeka maalikunstist? Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti.Kõige enim
(Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid. Vanakreeka skulptuur Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5
· Ateena koolkonnale on iseloomulik liikumise kujutamine · Selliste kujude puhul on sageli kasutatud tugiposti · Kuju püstihoidmine on oluline probleem kontraposti küsimus · Mõnikord kasutati tugiposti, enamasti aga paigutati inimese jalad toetavaks · Kontraposti probleemiga tegelesid paljud sparta koolkonna skulptorid · Kõrgklassika Sparta skulptoritest on tuntuim Polykleitos · Ta oli Pheidiase kaasaegne ning olevat Pheidiast kunagi isegi võitnud · Polykleitose kujud on üksteisele küllaltki sarnased kogu sparta koolkonna viga · Sparta koolkonnas tehti edasi alasti mehekujusid · Kujud muutusid täiuslikumaks, palju tehti sõdalaste kujusid · Polykleitose kuulsaim töö on ,,Odakandja" · Polykleitos oli ka üks esimesi kunstiteoreetikuid Vana-Kreekas · Ta on kirjutanud teose ,,Kaanon" · Teos on küll kaduma läinud, kuid on teada põhiseisukohad:
See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. Poseidon Myron. Kettaheitja Polykleitos. Odakandja Klassikaline skulptuur 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel.
Peale templite oli igas linnas teater, staadion. Teatril oli kolm osa-orkestra, istmeread ja lavaehitised. Orkestra keskel, astmeliselt tõusvad istmeread asetsesid kaarekujuliselt. Vanakreeka skulptuur-kujuritre peamine ülesanne oli luua reljeefe templite kaunistamiseks ja jumalate, kõnemeeste ja olümpiavõitjate kujusid, viimased raiuti marmorist või valati pronksist. Arhailisel ajastul on kujud jäigd ja sirged, kuid klassikalisel ajastul juba liikumises nt polykleitose odakandja, riietuse osa tihti kullast või elevandiluuga kaetud. . Hellenistliku ajastu skulptuuris rühutati tugevaid tundeid. Laokooni grupp ka kuulus. Kaks kuulsaimat asuvasd pariisis louvri muuseumis-milose venus ja võidujumalanna nike kuju. Kreeka maalikunsti saame imetleda tänapäeval vaid vaasimaalidelt. Vaasidele maaliti homerose eeposed, müüdid jumalatest, ka olmeelu ja spordivõistlused. 7 maailmaime hulka
Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette.Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Täiuseni jõudis skulptuur kreeka kunstis aga Pheidase, Polykleitose, Praxitelese ja Lysippose loomingus. Polykleitose noored alasti sportlasekujud toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel
annaabi.ee 
