Krae mahapööratud nurkadel on madal-, vars-, ja tikkpistes tikand, millel on litrid. Lisaks on krae äärestatud 1 cm laiuse valge, siniste tippudega niplispitsiga. Õlalappidel on kasutatud aedpistes tikandit. Rinnalõhandiku tipule on sinise ning värvlile sinise ja punase niidiga tehtud püvisilmpistes tornid. Värvli äärele on õmmeldud valged tagid. Käised kinnitati vitssõlega, värvlid aga sõlmustega. 19. sajandi keskpaigal oli seelik õmmeldud labasest linasest niidist, ning selle koeks oli hall villane lõng. Seelik oli neljalaidne ning linase värvliga. Värvlist kuni alumise ääreni on seelik seatud pikuti 3 cm sügavustesse püstkurdudesse ning esiosa on 25 cm laiuselt kurrutamata. Seeliku alläärele on õmmeldud punasest villasest lõngast pael, mis on kuueharuliselt palmitsetud. Seelik ulatub poole sääreni. Kurrutamiseks aeti igast kurrust läbi üks linane nöör ning uhuti kokkutõmmatud seelikut leelisega
vaipseelikuks (sõuke, ümbrik) või kanti õlgadel sõbana. 13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid selle aja naiserõivatusest on säilinud täielikumaid komplekte (nt. Parisselja rabaleid 14.-15. sajandist ja Rabivere rabaleid 17. sajandist). Lõiked olid jäänud üldiselt samaks, muutunud olid aga kaunistused ja ehted. 17. sajand tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi: vaipseeliku kõrval hakkas levima kokkuõmmeldud ühevärviline seelik, Põhja-Eesti mehed hakkasid kandma põlvpükse, naised pealiniku asemel tanu. 18. sajandil ilmus rõivastusse rohkem ostetud materjale (karrad, siidpaelad, nöörid jne.). Uuendustest olid olulisemad pikitriibuline kahar seelik, pottmüts ja kaunistuselemendina lillkiri. 18. sajandi rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemed, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonitused ja teadusmeeste (J. G. Georgi ja A. W. Hupeli) avaldatud materjalid.
Referaat Juhendaja: Iivi Sark Järvakandi 2014 SISUKORD 1.Saaremaa...................................................................................3 2.Kihelkonna kihelkond...............................................................4 3.Kihelkonna rahvariided............................................................5 3.1 Särk........................................................................................5 3.2 Seelik.....................................................................................5 3.3 Põll.........................................................................................6 3.4 Vöö........................................................................................6 3.5 Liistik.....................................................................................6 3.6 Kaelarätik...............................................................................7 3.7 Tanu.............
ja nii ühe kui teise puhul eeldas nende kandmine teatud enesekindlat ja väärikat hoiakut. Noorema ostja jaoks oli turg täis alternatiivseid võimalusi: biitnikute stiilis pooletoobiseid pedal pusher- pükse koos madalate kingadega, kõrvitsakujuliseks paisutatud seelikuid, mida kanti tavaliste kleitide peal, ning noortele daamidele olid mõeldud kaheosalised trikotaazkomplektid, mille juurde kuulusid pikem pärlikee ja uudne pikem liibuvam seelik. Audrey Hepburn (4. mai 1929 20. jaanuar 1993) Minimaalne elegants. Must kleit, pärlid, teemandid, pikk sigaretipits ja suured päikeseprillid on see, millega seda daami siiani seostatakse. Kindlasti kuuluvad siia juurde veel ka pikad kindad. Mood 1950-1960. aastal 60-ndad Sel kümnendil oli tõeline murrang moes loomulikult mini. Variatsioonid olid sel teemal arvukad ning ulatusid elegantsetest kuni naeruväärseteni välja.
valgustuskehade rütm. 63-ndatel hakati rõhku panema ka sisustusele. 4.4 1963-1964. Mantlid kleidid ja kostüümid rõhutavad sihvakust, naiselikkust ja elegantsust,kaob ülearune avarus. Õlajoon on nüüd pehme ja kergelt ümardatud. Rõivad liibuvad õrnalt vastukeha, vööjoon viiakse kõrgemale , kuid tehakse ka seda delikaatselt,kinniste ja muude detailide rõhutamisega.Moodi tulevad tagasi nööbid, mis on enamasti asetatud ülevalt alla. Seelikud katavad ikka põlvi,kuid seelik hoidub kehasse rohkem.. Jakk on kitsa või pisut avarduva seelikuga või siis kergelt kehasse töödeldud ülaosa avarduva seelikuga. Kostüümid hakkavad domineerima. Esineb kirjultkootud, bukleeritud, jämeda struktuuriga materjale, aga ka mahedamadi sileda pinnaga kangaid. Mantleid on erinevaid( Vihmamantlid, sirged,sportlikud mantlid, veidi avarduvad mantlid, redingot- tüüpi mantlid) Moevärvid on kollakasroosa,roosa,ploomisinine itmetes varjundites, kuni
TALLINN 2014 Contents: 2 Woman’s dresses Drop waist dress Sundress Sheath dress Kleit madala pihuga Pihikseelik Liibuv kleit Coat dress Polo dress Trapeze dress Mantel-kleit Polo kleit Trapets-kleit 3 Woman’s skirts Gather skirt Straight skirt Gored skirt Kroogitud seelik Sirge seelik Alt-laienenud seelik Sarong Ruffed skirt Yoke skirt Sarong seelik Volangidega seelik Lisatud vööga seelik Woman’s trousers 4 Jeans Shorts Bell bottoms Teksad Lühikesed püksid Alt-laienenud püksid Overalls Jumpsuit Bermuda shorts Kombinesoon Kombekas Bermuda sortsid Woman’s blouses and shirts 5
RÕIVAD pluus püksid teksajakk teksapüksid vest reväärkraega klassikaline naiste pintsak kampsun, kootud jakk kleit triiksärk sviiter T-särk seelik , SEELIKUD, PÜKSID JA PLUUSID hõlmikpluus kitsad püksid pikkade käistega naiste pluus kapri püksid paanidest seelik taljesse töödeldud pluus alt laienevad püksid laiad püksid sortsid passega seelik kummiga seelik volangidega seelik hõlmikseelik vastastikvoltidega seelik - pliiatsseelik RÕIVADETAILID JA AKSESSUAARID ilma varrukatetea õlapaelad volang sissevõte pikk varrukas -, tõmblukk, tõmblukuga passe lühike varrukas , mansett, mansetiga
Egiptus N:tuunika, kalasiiris Vana riigi periood M: niudevöö, põll, schenti (2778-2263 a ema) trapeeringud; plissee Keskmise riigi periood linane; puuvillane; siid (2263-1710 a ema) laiad kaelaehted Uue riigi periood parukad, tripati (1710-1090 a ema) sandaalid Kreeta N:pihik, põll, püksseelik, Varane järguline seelik, 3000-2000. a e Kr M: niudevöö, Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon Hiline 1700-1450. a e Kr. keep, peakatted linane;villane, nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid, sokid, sandaalid, saapad, kontsaga kingad Kreeka N: peplos, kitoon, himation.,
Kihnu rahvarõivastest Pärnu lahe suudmes asteseva Kihnu saare rahvarõivad moodustasid väikse omaette rühma. Põhitüübilt kuulusid Kihnu rahvarõivad küll Lääne-Eestiga kokku, kuid neil oli mitmeid kohalikke erijooni. Kihnu naise ülikonna põhiosad 19.sajandil olid särk, käised, seelik, vöö, õlarätt, vammus, abielunaistel põll. Särk: See tehti kahekorra kokkumurtud valgest jämedamakoelisest linasest kangalaiast, millele lõigati kolmnurkne kaelaauk ning lisati külgedel laiust siiludega. Käised: Need tehti valgest linasest. 19. sajandi teiselpoolel jäi kurrutamine ära, kui see eest pöörati rohkem tähelepanu pidulike käiste tikanditele. Seelik: 19.sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane, valge, hall, must või sinine,
19.sajandi mood Avapaugu üldse moe suuna tekkimiseks andis tehnika areng ehk õmblusmasina leiutamine 19. Sajandi keskpaigas . See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Rõivaste lõiked muutusid lihtsamaks ja rõivad ise odavamaks. 19.sajandi algus toob moodi kitsamad seelikud. Kuid juba 19. sajandi teisel kümnendil tuli naiste moodi tagasi lai seelik. Kasutusele võeti taas korsett, sest lai seelik nõudis väga kitsas pihta. Varrukad puhviti käharaks. Juuksed kammiti pealaele siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Ehteid kasutati rohkesti. Musliinist, siidist ja sametist rõivaid kandsid enamasti rikkamad naised, vaesemad kandsid puuvillaseid riideid. Vaesemad inimesed ei saanud endale ka eriti laiu seelikuid lubada. Naistel oli ka ülerõivastuse all alusrõivad. ,,Pantalettid" olid kõige alumised rõivad, mida üks daam kanda võis
LISAND TÄIEND Ehk alus Aluse kirjeldus Toomas Hendrik Ilves, EV president, ....... Mitu iseloomustavat sõna -> Pikk kollane rüüsidega seelik Pikk kollane, roosa seelik Rind- ja põimlause R: __1___ ___2____. P: __1___, __2___, __1____. Lihtlause Liitlause Üttega Rindlause (____ , _____ .) Lisandiga Põimlause (_____ , sest ______ , _____.)
seisu ja vanuse rühma (neiu, pruut, noorik, abielunaine) kui ka muud seisundit :näiteks leinaja (Kaarma, M; Voolmaa, A; Eesti rahvarõivad,Tallinn1981,lk14). Etnoloogilises rõivauurimises on Eesti jagatud neljaks suureks rühmaks: Lõuna-Eesti; Põhja-Eesti; Lääne-Eesti ja saared. Põlva, Kanepi ja Räpina kihelkonda kuulusid Võrumaa koosseisu, seega Lõuna-Eesti rühma. Sellesse rühma tuleb arvata ka setude eriilmelised rõivad. Naiste ülikonna põhiosad olid Võrumaal särk, seelik, vöö, kampsun, osaliselt liistik (vest), abielunaisel lisaks põll, traditsiooniline peakate ja Lõuna-Eestile iseloomuli- kud mitmesugused ülevisked(sõba,pallapool). Ülerõivastena pikk kuub, talvel kasukas. (Vill, R ; Põlvamaa rahvarõivad,lk.3) Lõuna-Eesti naise rahvariiete põhiosad 19.sajandil: varrukatega särk, seelik, vöö, põll, tanu, kampsun või liistik, õlakate sõba. Kõigi kolme kihelkonna rõivad esinesid seeliku triibustiku, särgi, põlle ja vöökirjade poolest.
Barokk mood Moe üldiseloomustus Välimusele pöörati väga palju tähelepanu Hinnati ka mugavust Parukad, uhked soengud Peened mustrid, uhked kangad Meeste mood Lühikesed püksid, pikk kuub Õlgadeni ulatuv krae, laia pitsäärega Peas laia äärega kübar Jalas kõrgete kontsadega saapad Naiste mood Sügav dekoltee Kaheosalised seelikud Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga Seelik lõppes pika slepiga Tikitud siidsukad Soengud Meestel pikad juuksed Hiljem tulid moodi lokitud parukad Naistel kõrged ja uhked soengud, mis püsisid üleval traadi ja paeltega Aksessuaarid Ehted lihtsad ja elegantsed Moes briljandid Kindaid kanti ilu pärast, külma eest kaitsesid muhvid Nii mehed kui naised kandsid kaasas paunakesi ja kukruid Eelistati nööridega kokkutõmmatavaid kotte Kottidel hõbe- ja
Kaks erinevat siluetti: S-kujuline: rind ees, istmik taga ja alates ~1790. a antiikstiilis rõivastus. S-kujuline siluett. Pihaosa lühenes, vöökoht tõusis kõrgemale, pihaosa selg lõppes pika terava nurgaga, väga liibuv, vöökoht sale, rinnaosa kumer, kuni lõuani "täispuhutud". Kaelas kohevalt seotud sall või saboo. Varrukad pikad ja kitsad. Seeliku tagumisel osal rohkem volte, seda hoidis ülal nn. istmikupolster. Seelik tihti slepiga. Revolutsiooni ajal siluett lihtsustus, istmepolster ja "täispuhutud" pihaosa kadusid, sall asendus õlarätiga. Seeliku ja jaki kombinatsioonid. Linnakodanike rõivastusest võeti lühike caraco jakk. Materjalid ühevärvilised ja siledad. Kanti mehelikumaid rõivaid redingotmantel, frakitaolised jakid, lisandiks jalutuskepp. Soengud ja peakatted. Rikaste soengud kogukad sajandi lõpuni. Kohevad vabalt langevad lokid. Kübarad suured, laia servaga, rikkalikult kaunistatud.
äärtes mustade katete all, 16 akent, 12 noodihoidjat, 27 prozektorit, 1 kõlar, saalis oli ukse kohal väike rõdu kus oli tehnika peal. Lava keskel oli 5 noodihoidjat, 5 tooli. Seina ääres oli kõrge tool ja väike laud. Seal oli veel 25 lampi, sinised mini kardinad mis ei ulatunud akentenigi, põrand oli parkettist ja viimaks oli veel 8 radiatoorit. Rahvast oli ka päris palju peaaegu terve saal täis. Kõige vasakpoolsemal (viiulimängijal) olid mustad kontsakingad, pitsiline pikk seelik mis oli ka must, must pluus valgete lilledega, punased prillid, pruunid juuksed, krunn ja klamber. Temast järgmine mängis ka viiult tal olid blondid juuksed ja ette oli lõigatud tukk, must pikkade varukatega pluus, pikk must seelik, mustad kingad ja mustad sukad, nägu oli alati naerul. Keskmine mees kes mängis klarnetit oli musta ülikonna, pruunide kingade, mustade juuste ja mustade prillidega, nahavärv oli natuke tumedam. Vioola mängijal oli valge pluus, ja must seelik.
Riietuse osas on mehed tavaliselt soodsamas olukorras kui naised. Väikse õhtukleidi kandmine üritusel Väikest õhtukleiti kantakse vastuvõttudel, kui kutsel on kirjas `smoking' Kleit peab olema varrukatega ja ilma dekolteeta Kleidi pikkus võib ulatuda pahkluuni Tagasihoidlikuks õhtukleidiks võib olla ka väike must kleit ehk nn kokteilikleit, mis kehastab elegantset lihtsust Pidulikeks õhtuteks sobib ka pikk seelik ning püksid ja pidulik pluus Suure õhtukleidi kandmine üritusel Suur õhtukleit on sobilik siis, kui kutsel on märge `frakk' Galakleit on eriti pidulik, kuni põrandani ulatuv, enamik juhtudel dekolteega või avatud õlgadega Galakleidi juurde võib kanda aumärke Suur õhtukleit nõuab tingimata ka soengut, parfüümi ja meiki Pruutkleidi valimine Arvestada tuleb esmalt seda, kus tseremoonia toimub Stiil ning pulma teema (rahvuslik, ökö, retro jne)
õlavööga Kantakse koos traditsiooniliste kingade ja varvassokkidega Hawaii · Tüüpiline värvilise trükiga, lühikeste varrukatega eest nööbitav särk. · Kutsutakse Aloha särk · Traditsioonilised Hawaii meeste särgid lapitehnikas, lillelised ja tapa mustriga, mis on tagasihoidlikumas värvigammas. Lääne-Aarika Meestel tüüpiline ülikond dashika ja peakate kufi . Naistel tüüpiline pluus buba ja seelik või buba ja hõlmik seelik Nii dashika kui buba võivad olla lühikese või pika varrukaga. Ehted värvilised, silmapaistvad, kirevad, suured ning väga erinevatest kättesaadavatest materjalidest. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mehhiko
HOTELL JÄRVE ÄRIIDEE, PEAMINE EESMÄRK Eesmärgiks on see, et kliendid saaksid hotelli külastades meeldiva kogemuse. Et loodussõbrad saaksid tulla nautima ja uurima loodust ja erinevaid taimi/puid/lilli PEAMISED KLIENDID Meie peamised kliendid on inimesed, kellele meeldib uurida ja nautida loodust. Inimesed, kes on loodussõbralikud. TOOTED/TEENUSED Erinevad massaažid, hooldused, kaaniteraapia, lõõgastuspaketid, ujula, basseinid, restoran, kus saab nautida elavat muusikat, mullivannid, saunad, jõusaal konverentsiruumid, kus saab korraldada loenguid,majutus, erinevate taimede uurimist, putukate uurimine MEIE EELISED Meie eeliseks on asukoht ja kaunis loodus. Meie kõik kasutatavad vahendid on looduslikud. (koristusvahendid,kreemid,toiduained, hoolitsuste vahendid) Kliendiseisukohalt hotelli eelised: Rahulik, soodne, erinevate teenustega O L E M A SO L E V KE SKKO N D Rahulik ja vaikne keskkond Suviti pakume...
.................... 3 2. Mehe ülikond (TAHVEL I, III) .................................................................................... 5 3. Kasutatud allikad .......................................................................................................... 7 2 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta. Pähe pani ta pidulikul puhul peapaela või pärja. Seelik (kört, körtsik, alune, alus, seelik) kooti Viljandi kihelkonnas koeripstehnikas pikitriibuline, vanem laiema, uuem kitsama triibustikuga. Domineerivaks värviks olid punane ja sinine, harvem roheline.
kindralkuberner Browne Karariina teine ülesandel nõudmise parandada talurahva olukorda. Pearaharahutused Rahutustest oli Liivimaa eesti osas haaratud üle 60 mõisa.Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Taluharva riietuse Taluharva riietuse kujunemisel oli oluline mitme uue moevoolu sissetung,peamiselt põhjamaadest.Nende mõjud on naistepkitriibuline seelik,käised,pliseeritud seelik,kõrged tanud ja pottmütsid,meestel põlvpüksid,murmütsid.
Ei soovita nippi nendele kes istuvad keskmises reas :D . Spikripliiats ;)) . Kas teate seda spikripliiatsit, vms. Seal sees on nähtamatu tint, millega kirjutad siis valgele paberile, ja siis on selle pliiatsi küljel üks lamp, ja siis vajutad nupu peale ja lambiga näed kõike. Kui õpetaja tuleb,paned selle lambi kinni ja ta ei saa midagi teada :D . Sukaspikker :D . Et kontrolltöö päeval pane selga seelik ja näiteks natuke läbipaistvad mustad sukad ja pane spikker - ennne tundi vetsus sukkade alla ja seelik peale . Ja tunniajal on vaja ainult Natukene seelikut nihutada ja juba näed spikrit :D . Lõpuks kaa reeglid, mida peab tegema, et mitte spikerdamisega vahelejääda :D . *Istu võimalikult tahapoole, ja vaata, et keegi sinu ees istuks - siis on väiksem tõenäosus vahele jääda.
märss? Kes on virtin? šveitser?livree? šeriif?hetäär?pegasus? Kas põhja minnes saab põhja minna? Mida tähendab lause: Noored timurlased spatseerid peale võsaleeri grüünesse Kes oskab maailma kõiki keeli? Mis on kaks püsivat asja elus? Mida teha kui on lootusetus? Kuidas kirjutada laiskus kontid/tes/laiskus contiites? Kuidas nimetatakse ringi? Nimeta Eestis tegutsenud tehaseid ja millega tegelesid?(Volta,Punane Koit, Dviigatel,Kreenholm) 1. Undruk on seelik Kihnus nimetatakse troiks villasest lõngast kootud ülepea selga aetavat meestekampsunit. Pliseer on voltidega seelik. Ubin on õun,õuna viss,vilets õunapabul. Puhvaika on vatikuub. kuvalda on eriline haamer,mil on kummist vasar. Kuväär on ümbrik Märss on kasetohust või niinest punutud seljakott. Tiree on mõttekriips 2. Virtin on eramajapidamise naissoost juhendaja ja juht ehk haldusjuht. Šveitser on uksehoidja,nn sisseviskaja Livree
Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pea ja jalakatted, pealisrõivastest pikk kuub ja lambanahkne kasukas. Särk tehti peenemast linasest riidest piha ja jämedama takuse alasega, mis pandi siin pikiriidest ja laiendati külgedel siiludega. Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Pits niblati peenest linasest või puuvillasest niidist. Võrkpõhjaga pits oli 45 cm
kirjutada alles pastapliiatsiga. Millised olid Sinu kooliaja lemmik tunnid ? Miks just need ? Mulle algul meeldis joonistamine ja tööõpetus. Keskkoolis oli mu lemmikuks matemaatika, mis mulle põhikoolis raskusi valmistas, kuid põhi pandi nii tugev seal alla, et keskkoolis oli see minu jaoks väga lihtne ja huvitab. Koolivorme oli ema kooliajal kokku kolm : 1-4.klass sinine pihiseelik ja sinine pluus, 5-7. klass teksa seelik ja vest, pluus sama ja keskkoolis oli ruuduline seelik ja pluus tume sinine. Oli kooliajal ka koolipidusid, kus alati oli kõigepealt mingi eeskava ja hiljem tants. Alati tantsiti poiss ja tüdruk omavahel.Tüdrukud istusid ja ootasid, millal poiss teda tantsima palub. Tähtpäevad koolis olid kõik nõukogudeaegsed. Punased pühadepäevad olid alati vabad. Maipühade ja Oktoobripühade ajal pidi alati osavõtma rongkäigust. Räägi mõni naljakas ja mitte naljakas lugu oma kooliajast. Kõige jubedam mida mäletan
seoseid, kirevaid tikandeid, õlasalle, kõrgeid lopsakaid kaeluseid V figuuri näide Alluspesu Meie juhul naine kannab siinine alluspesu. Rinnahoidjal on vatiinikihi ja tugikaartega korvid. Rinnahoidja õlapaelu saad ka ära võtta. 95% puuvilla, 5% elastaani. Aluspesu tuleb pesta madalal temperatuuril.. Pesemismärg Ainult käsipesu 30°C - 40°C. Tuleb olla ettevaatlik Komplekt kosneb Roosa seelik Triibuline pluus, roosa – sinised riibad Pluus – polüestrist Polüestri rõivad on soovitatav pesta Pesu 40° C Õrn pesu märgitud koos maksimumtemperatuuridega Seelik – viskoosist Viskoosi rõivaid on soovitatav pesta käsitsi ilma eelleotuseta. Pesemismärg Ainult käsipesu 30°C - 40°C. Tuleb olla ettevaatlik Viskoosi sisaldavaid materjale tohib triikida kuni 150kraadise temperatuuriga pahemalt poolt läbi niiske riide või aurutriikrauaga.
KAVAND Seelik Nimi Klass Kuupäev 1) Töövahendid: käärid, õmbluskriit, riie, lukk, nööp, niit, nõel, riidelõige, nööpnõelad, mõõdulint, õmblusmasin, joonlaud 2)Riie: puuvillane Riide värvus: ruuduline 3)Seeliku mõõdud: vööümbermõõt: 67cm
- riietus k-pluus -seelik -kleit -mantel -jope - teksad -kasukas -kostüüm -lühikesed pükisd -Pikad(viigi) püksid -lips -kikilips -müts,kaabu,kübar -vormimüts -saapad - kingad - tossud -käpikud -sõrmkinnas - triiksärk -valge -hall -must -punane -roosa -kollane -roheline -beez -pruun -sinine -lilla(violetne) -oranz -ere -hele -tume
**** **** **** ÄKSI KIHELKONNA RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: *** *** Tartu 2017 SISUKORD ÄKSI KIHELKOND 2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7 Aksessuaarid 7
Nööpaukudest käib läbi 20 cm pikkune valgest linasest lõngast keerutatud nöörike, punasest ja valgest lõngast tuttidega otstest. Pinnalõhandiku servas 1 cm laiune pilu. Seelik pikisuunaline koeripstehnikas, lämeks valge linane, koeks pruunikaspunane, valge, hele- ja tumesinine, lilla, helepunane ja roheline villane lõng. Seeliku laius 230 cm. Allääre pahupoolele õmmelda 5 cm laiune linane toot, alumine serva külge kinnitada punasest lõngast keerutatud nöör. Seelik on volditud ja töödeldud värvliga. Värvel kinnitada tugeva haagiga. Ülaäärel on 3 cm sügavused voldid. Kinnis vasakul. Triibustik: a) 1,2 cm pruunikaspunast (põhivärv) b) 0,05 cm valget c) 0,3 cm helesinist d) 0,15 cm tumesinist e) 0,2 cm lillat f) 0,3 cm helepunast g) 0,05 cm valget (triibu keskkoht) f-a h) 0,15 cm tumesinist i) 0,3 cm rohelist
Vanapäraste pikkade pükste asemel hakati Põhja-Eestis, hiljem kogu Eesti alal kandma põlvpükse. Varasemad umbkuued olid oletatavasti juba 15.16. saj asendunud hõlmadega pikk-kuubedega. Pidulik peakate kõrge vildist kaapkübar. Jalas kanti veisenahatükist tehtud pastlaid, suvistel töödel ka puukoorest punutud viiske. Saaremaal kanti 17. sajandil juba ka kingi. 18. sajandil algas Põhja-Eestist mitmeid uuendusi. Sealt levis üle maa kahar, vöö juurest volditud seelik. Ühevärviliste seelikute asemele tulid rõõmsavärvilised pikitriibulised seelikud, mis 19. sajandi algupooleks said üldiseks kogu mandri-Eestis. 18. sajandi keskel võtsid Tallinna ümbruse talunaised tarvitusele linnast ostetud, kõval pappalusel mustrilise siidkattega pottmütsi, 1 mis 19. sajandi algupoolel vallutas kogu Põhja-Eesti. Käiste ja tanude kaunistamisel sai rahvaomaseks värviline lillkiri.
Seati sisse vakuraamatud, mille tõttu mõisavalitsejate kuritarvitused olid piiratumad. Talurahvakultuur sõilitas oma ilme ja muutus aeglaselt. Hakati pruukima ohtralt õlut ja viina ning nende turustamisekas rajati ohtralt kõrtse. Ka tubakas hakkas meil levima, kuigi polnud veel eriti populaarne. Ralurahva riietus kujunes mitmete moevoogude sissetulekuga. Nende mõjud on näiteks piki-triibuline seelik, naiste pottmüts, plisseeritud seelik. Talurahvakultuuri juurde kuulus lahutamatult torupill. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olknud luteri pastoritel kerge ülesanne. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed. Eesti linnade ellu tõid 16. saj. lõpp ja 17. sajand olulisi muudatusi. Kui keskajal olid linnad
TURNÜÜR MIS ON TURNÜÜR? Turnüür on riietus, kus rõhutatud on ainult tagumik. See oli moes 1870.-1890. aastatel Pärast krinoliini arvasid esteedid, et mood on tüürita. Väga laia seeliku asemele tuli nüüd kitsas seelik, kleit hakkas puusade ümber kokku tõmbuma ja taha kuhjuma. Kehavormidest tõusis esile see, millest viisakas seltskonnas ei räägita, või kui, siis ainult prantsuse keeles. Nii kandiski uus siluett nime pariisi istmik. Turnüüri domineerimisega naistemoes muutus vastavalt ka vihmavarju kuju, läbiligunemise eest tuli kaitsta ka daamide vormikamat poolt. Samal ajal püüti naisterõivastust ka
Riisa raba Pärnu- Jaagupi Rada asub Tori vallas Pärnu-Jaagupi Pärnumaal rahvariided. Kirju ja on 4.8 m pikk seelik, must vest, valge särk,vastlad. Pärnu maakond frosthotel.ee mis on huvitav Pärnu Pärnu Jõgi noortele Jõe pikkus on 144 See on Pärnu vana km. Pärnu on väga ilus haigla. See hoone sai Seal on ilus vaade. linn, eriti suvel, just 100. aastaseks
nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised. Tarvastus valitsesid erilaadsed punased, mõnede taimeliste sugemetega geomeetrilised kirjad. Nähtavasti peegeldas see pilt tumedate taimmustrite varasemat laiemat levikut ning nende järkjärgulist taandumist Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade ees. Tarvastu naise- ja neiu rõivad Tarvastu naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, Tarvastu tanu ehk mulgirätik, laia sääremarjaosaga sukad, kindad ja jalanõudena pastlad. Tarvastu neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja mulgirätikuta. Peas kandis ta valgest linasest niidist ning punasest, sinisest ja rohelisest villasest lõngast tehtud pealõnga. Tarvastu särkide tüüpiliseks iseärasuseks nagu üldse Eesti särkidel olid laiad varrukad
kas ümber puusade vaipseelikuks (sõuke, ümbrik) või kanti õlgadel sõbana. 13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid selle aja naiserõivatusest on säilinud täielikumaid komplekte (nt. Parisselja rabaleid 14.-15. sajandist ja Rabivere rabaleid 17. sajandist). Lõiked olid jäänud üldiselt samaks, muutunud olid aga kaunistused ja ehted. 17. sajand tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi: vaipseeliku kõrval hakkas levima kokkuõmmeldud ühevärviline seelik, Põhja- Eesti mehed hakkasid kandma põlvpükse, naised pealiniku asemel tanu. 18. sajandil ilmus rõivastusse rohkem ostetud materjale (karrad, siidpaelad, nöörid jne.). Uuendustest olid olulisemad pikitriibuline kahar seelik, pottmüts ja kaunistuselemendina lillkiri. 18. sajandi rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemed, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonitused ja teadusmeeste (J. G. Georgi ja A. W. Hupeli) avaldatud materjalid.
KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS Getri Mitt Moestilistika IV Univormide ajalugu Õppida, õppida, õppida! – V.I Lenin • Kaudselt mõjutas Nõukogude aja koolielu kõige rohkem Vladimir Lenin, hiljem Jossif Stalin • Lenin ja Stalin on tuntumad kommunismi rajajat ja edasiviijat • Koolid olid sunnitud neid ülistama • Koolinädal kestis 6 päeva • Koolivorm oli kohustuslik • Keelatud olid ehted, meik. Tüdrukutel pidid juuksed patsis olema ning poistel ei tohtinud olla pikki juukseid. Reeglite rikkumisel ootas karistus. • AJALOOST • Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Tookord kuulus Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Selle suure riigi juhtide arvates pidid kõik lapsed käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski kohustuslik, ainult soovituslik. • Koolivormi juurdumine võttis pikalt aega, e...
TÖÖVÕTTED LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE ARENDAMISEKS. 1. Riietumine Eesmärgid: Lapsed õpivad riietuma ning ennast ise riidesse panema. Vajaminevad vahendid: püksid, särk, sokid, seelik, korv, müts, sall, kindad, jope, nukud, nukuriided, pliiatsid, paberid. 1. Vajaduse määratlemine Kuidas ennast ise riietada, millises järjekorras ja kuhu vastavad riided selga pannakse. 2. Sissejuhatus Lastelaulu kuulamine makilt ja kaasa laulmine. Kes mind ikka aitab, kes mind ikka aitab? Emme hea, emme hea. Püksid jalga mulle, särgi selga mulle? Emme hea, emme hea. Kes mu peakest paitab, kes mu põske paitab? Emme hea, emme hea. Lapsed istuvad laulu kuulates koos õpetajaga vaibal
Viljandi 2010 · Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. · Roomlased samastasid teda oma Dianaga. · Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. · Artemise auks on ehitatud Efesose tempel. · Templit ehitati 120 aastat. · Templit peeti üheks vanaja seitsmest maailmaimeks. · Teda kujutati lühikeses rüüs noore tütarlapsena · Tal oli nooletupp seljal ja oda käes. · Teda saatis emahirv ja nümfid. · Tema seelik vööst kuni alumise servani oli täis külvatud lõvi, jäära, põdra, mesilase ja vähi pea kujutisi. Efesose tempel ARTEMIS Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Artemis · http://www.arhitektibyroo.ee/jutuwestja/viewtopic.php? p=7605&sid=fa2866e2544c0c0b3db63d46736325f2 · http://web.zone.ee/7maailmaimet/tempel.jpg · http://www.sugarbane.com/wildlife/artemis.jpg Aitäh, et vaatasite!
Riietustavad Indias ulatuvad kaugesse minevikku. Riietus oleneb kultuurist, kliimast ja regiooni kommetest. Kuna India on "ühtne erinevuses" siis India riided kujutavad endast sama Saree Levinuim riietusese Indias India naised kannavad seda koos pluusiga. Valmistatakse erinevatest kangastest, näiteks siid, puuvill, siffoon jne. Ääred ning tikandid võivad olla vägagi erinevad ning mitmekesised. Lehenga choli See on samuti naisteriietus. Kantakse 3 osalisena. Choli - pluus, lehenga - seelik + dupatta või odhni. Pattu langa Laste ja teismeliste riietus Dhoti Kurta Traditsiooniline meesteriietus. Originaalis puuvillane, tänapäeval ka siidist. Algselt vaid valget värvi. Sherwani Tavaline jakilaadne meeste riietus - kurta. “Nehru” krae. Liibuvad püksid “churidar”. Tihti lisatakse riietusele veel dupatta sall. Henna/mehandi Aitäh! :)
Balett „Uinuv kaunitar'' ,,Uinuv kaunitar’’ on Pjotr Tšaikovski ballet, mis on kujunenud Charles Perrault’ muinasjuttude ainetel. See on Marius Petipa ja Ivan Vsevoložski libreto. Maailmaesietendus 15. jaanuaril 1890 Maria teatris, ning esietendus Rahvusooperis Estonia 14. novembril 2014. Mina tahaksin seda vaatama minna. Mulle väga meeldib priimaballeriina tutu, mis on beebirooosa. Tema pead põõritavad keerutused on väga ägedad. Kordebaletti tantsjad olid kõik väga osavad, kõik oli väga hästi ajastatud ja nende kostüümid sobisid lavakujundusega. Kurja nõida kehastav baleriini liigustused ja kostüüm andsid tunda, et tegemist on kurja lootegelasega. Tema seelik oli musta värvi ja nägi välja nagu ronga sulestik. Pärast ‘’Uinuva kaunitari’’ ärkamist toimus laval imeline pas de deux. Solistid tantsisid nii graatsiliselt ja meessolist oli priimabaleriinale hüpete ajal toeks. Kõik tun...
Kristjan Raud (1865-1943) Allmaailmas 1935 rahvusromantism ehk sümbolism Kristjan Raud Allilmast tagasipöördumine (1865-1943) 1935 rahvusromantism ehk sümbolism Nikolai Triik (rahvusromantism ehk sümbolism) (1884-1940) Lennuk 1910 tempera, kriit, paber Aubrey Beardsley (1872-1898) Paoni seelik. Illustratsioon O.Wilde`i "Salomé"-le 1892 juugendstiil Aubrey Beardsley (1872-1898) Isolde litograafia 1895 juugendstiil Pannoo fajanss 1876 William Morris Musée d`Orsay juugendstiil Alphons Mucha (juugendstiil) (1860-1939) Victor Horta (juugendstiil) (1861-1947) Hotell Solvay 1900 sissepääs Ammende villa Pärnus F. Mieritz ja I. Gerassimov
Lisand: · Lisand, mis on põhisõna ees, seda ei eraldata komaga. · Kui-lisandit komaga ei eraldata. · Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komaga · Kui järellisand on omastavas käändes siis eest poolt komaga. · Olevas käändes järellisandile koma ei panda Koondlause · Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. N: Joonelised, ruudulised ja rohelised seelikud. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. N: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist seelik. · Kui kohanimi ja kuupäev on nimetavas käändes, siis eraldatakse need komaga. N: Täna on esmaspäev, 17. november 2008. Lauselühend: -nud, -tud, -des, -mata, -maks, -tuna, -mast · -nud, -tud lauselühend, mis ei ole täiendiline eraldakse muust lausest mõlemalt poolt komaga. N: Koju jõudnud, heistis mees pikali. · Verbita lauselühend eraldatakse muust lausest mõlemalt poolt komaga. N: Mees jõudis koju, käed mustad, ja läks vannituppa.
Tori kihelkonna naiste rahvarõivad Koostasid KristjanArtur Reek ja Nils Kristjan Kasak Asukoht Tori alevik asub Pärnu maakonna kirde osas ning on samanimelise valla keskuseks. Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja, Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja. Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta Pikkade varukatega Valmistatud peenemast linasest riidest Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega Varrukas lühem kui pidusärgil(kirik...
ja jõulude ajal. Igapäevasteks jookideks olid kali ja mõdu. Nende kõrval pruugiti pulmades ka omavalmistatud õlut ja viina, mida põletati rukkist. Õlle ja viina turustamiseks rajati kõrtsid, kus mängiti pilli tehti kaupa ja levitati külauudiseid. Talupojad elasid rehielamu tüüpi majades. Selle keskseks punktiks oli rehetuba, millesse koondus kogu pere. Talvel peeti rehealuses ka loomi Talurahvariietus on mõjutatud Rootsi moevooludest pikitriibuline seelik, naiste pottmts, meeste murumüts PõhjaEestis, plisseeritud seelik, meeste põlvpüksid saartel. Talurahvakultuuri lahutamatuks osaks oli torupill. Arhitektuur Rootsi ajal tehti mahukaid ehitustöid neis linnades, kus sõjaga kaasnesid suured purustused ja tulekahjud Narva, Pärnu, Tartu. Sõdades vallutamata püsinud Tallinn säilitas oma keskaegset välimust. Linnade ehitust püüti korraldada sihipäraselt, uut ehituspoliitikat teostati jõukas, tõusvas Narvas,
Vene sõjavägi, Hollandi Eesti juudi kogukond rahvaarv Venemaa eestlane Vene aeg inglise huumor NB! Järgnevaid rahvusi pole saksa kombed olemas! eesti raamatu aasta. Austria kirjandus vene poistebänd Eestis Ameerika kirjanik seto keel India rahvas Seto murre, Kodavere murrak Pühalepa tanu, Muhu sussid, Haapsalu sall, Kihnu seelik VÕIB KA MITMETI Ühend eesti ühiskond märgib eestlaste ühiskonda, Eesti ühiskond on 'Eestis asuv ühiskond'. Ühend eesti inimesed tähendab 'eestlased', Eesti inimesed on 'Eesti elanikud'. Ühend Eesti käsitöö märgib Eestis valminud käsitööd, aga eesti käsitöö tähendab eestlaste tehtud käsitööd.
omaks pidada. Samaselt meelestatud oli ka Pärnumaa oma mees C.R. Jakobson, kelle arvates olevat rahvuslikud riided "mitu sada korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided". Õnneks on Tori kihelkonna inimesed rahvarõivast läbi ajaloo väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikukalevist pidevseesiline kampsun (hilisem), torutanu (varasem), kabimüts (hilisem), põll, kirivöö, laia säärekirjaga villased sukad, õlarätik, mustad kingad, krae kinnitamiseks vitssõlg või väike prees, rinnal suurem prees, kaelas helmed ja hõbekett või helmekee kaelarahadega. Talviste rõivastusesemetena on kasutusel veel müts, kasukas ja kindad. TORI NAISEd pidurüüs Click to edit Master text styles
kaasõpilaste asju. 8. Õpilane võimleb igal hommikul. Ta valmistub korralikult tundideks, töötab, puhkab ja heidab magama ettenähtud ajal. Üheks distsipliini loojaks ja kinnistajaks oli koolivorm, mis tagas kõigi ühtsuse ja oli nii alusmüüriks nn "vendlusele", mida pea kõigis kontekstides rõhutati. Koolivorm oli kõikides koolides ühesugune ning muutus korduvalt- tüdrukutel tumedast riidest koolikleit valge kraega ja must põll, põhikoolis seelik ja pluus; poistel tume ülikond. Vormi kandmise kord oli väga range: nt külmadel aegadel oli keelatud kanda kampsunit koolivormi peal, samas kui all võis, kui ainult mahtus. 4.2 Iseseisvuse taastanud Eesti 14 Kool (ja eelkõige põhikool) peaks kujundama inimeses sellise väärtushinnangute vundamendi, mis vastab antud ühiskonna poolt omaksvõetud kasvatuseesmärkidele. 1993
Louis XV Rokokoo vorm Tuntumad kunsnikud rokokoo ajastul Prantsusmaal Jean Antoine Watteau (1684-1721) Francois Boucher (1703-1770) Jean Honore Fragonard (1732-1808) NAISTE RÕIVASTUS Panjeesidega seelik + kor ett + sügavalt rinda paljastav dekoltee + lahtine seelikuosa nähtava alusseelikuga. Jean - Antoine Watteau aalid: toovad rokokooaegse elegantsi esile, maalidel kujutatud tualette hakati ühendama kunstniku nimega. Watteau-kleit: iga moeteadliku naise garderoobis pidi olema. Watteau sako: kodukleit, puusani kehasse töödeldud, esiosas kolmnurkne vahetükk seljaosas tihedalt allalangevad voldid.
Gustav Adolfi Gümnaasium 7.B GAG 2015 SEELIK ЮБКА PÜKSID БРЮКИ TEKSAD ДЖИНСЫ SVIITER СВИТЕР PLUUS БЛУЗКА SÄRK РУБАШКА ÜLIKOND/KOSTÜÜM КОСТЮМ LIPS ГАЛСТУК SUKKPÜKSID КОЛГОТКИ SOKID НОСКИ PINTSAK ПИДЖАК KLEIT ПЛАТЬЕ KINGAD ТУФЛИ POOLSAAPAD БОТИНКИ MÜTS ШАПКА STIILSELT СТИЛЬНО MOODSALT МОДНО LIHTSALT ПРОСТО TÄNA ON СЕВОДНЯ KÜLM ХОЛОДНА SOE ЖАРКО Gustav Adolfi Gümnaasium 7.B GAG ...
Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvivaid rätikuid Riietus külvati üle hõbe- ja kuldtikandiga ning kaunistuspealtega. Ühe luksusliku ülikonna jaoks olevat kulunud üle 5 meetri brokaati, u 50 meetrit roosat siidpaela 500-600 seose tegemiseks, 12 m pitsi ja 70 nööpi RIIETUS NAISED Naiste riietus muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee Krookkrae asendus pitskraega Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid Kaheosalised seelikud. Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga. Seelik lõppes slepiga, mille pikkus oli õukonna etiketiga rangelt kindlaks määratud. Näiteks a 1710 kehtisid järgmised reeglid - kuninganna slepi pikkus oli u 5,5 m, tema tütardel u 4 m, hertsoginnadel 1,5 m jne Jalas kanti tikitud siidsukki Riietust täiendasid kindad ja lehvikud JUUKSED MEHED Selle ajastu moe ja soengute arenemise võib jagada kaheks perioodiks: kuningas Louis XIII periood; kuningas Louis XIV periood
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
