mõtlen ja näen maailma samamoodi nagu Sokrates. Eriti meeldis mulle see kuidas ta ütles, et „ Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.“ Enne esimese vaatuse lõppu, kui Sokrates (Raivo Trass) hakkas värisema, tekkis hirmutunne, et kas temaga võib midagi juhtuda. See jäigi mõistetamatuks, et kas härra elas rolli sisse või oli tal närv sees. Üleüldiselt oli see, aga natukene kõhedust ja hirmu tekitav. Kuigi vaatamata sellele sobis Raivo Trass Sokratest mängima suurepäraselt. Teise vaatuse alguses, kui Katariina Ratasepp mängis Ateena kuju, häiris mind Ateena kuju pilk, võib-olla keskendusin sellele korra niipalju, et see jäigi mind kogu järgneva tseeni vältel häirima. Etendus lõppes Sokratese väärika surmaga. Väga meeldis kuidas Sokrates jäi endale kindlaks ning võttis kohtuotsuse vastu, ning suri. Pigem arvan, et „Sokrates“ on mõeldud inimestele, kellel on juba mingil
Pidusöök Platon Platoni ,,Pidusöök" kirjeldab filosoofide arutlust armastusest. Peale seda kui Agathon on oma kõne pidanud Erosest, tekivad Sokratesel mõned küsimused. Nad jõuavad üksmeelele, et enne kõneldakse Erose olemusest, kes ta on. Seejärel üritatakse kõnelda tema tegudest. Nii hakkabki Sokratest Erose olemust lahti mõtestama esitades Agathonile küsimusi. Agathon pidas oma kõnes Erost kauniks. Sellega pole aga Sokrates päri. Agathon ei soovi enam Sokratesega vaielda ning nõustub Sokratesega. Seejärel annab Sokratest edasi õpetuse armastusest, mida ta kuulis ühelt naiselt, mantineialannalt Diotimalt. Sokrates asub nii õpetlase kui küsija rolli. Sokrates jõuab arusaamale, et kui Eros ei saa kaunis olla, ei pea ta tingimata olema inetu. Eros on midagi vahepealselt
filosoofielu, vesteldes hommikust õhtuni oma sõprade ja tuttavatega, ning pole ehk eriti kiiduväärt, kui kodune majapidamine ja laste kasvatamine (neil oli kolm poega: Lamprokles, Sophroniskos ja Menexenos) jäetakse naise õlule. Sokrates ennast lihtsalt vastutustundetuks pereisaks muidugi ei pidanud. Xanthippe aga ei mõistnud aga oma mehe sellist "kõrgemat missiooni" ning ei jätnud seda välja näitamata. Erinevalt Sokratesest ei valitsenud ta oma meeleolude üle. Sokratest sõimates olevat Xanthippe teda nimetanud "lobasuuks" ja "päevavargaks", valanud talle solki kaela, kihutanud majast välja ta sõpru, lükanud ümber laua jne. Sokrates aga olevat kõigele sellele vaatamata jäänud 5 häirimatuks. Küsimusele, miks ta üldse sellise naisega elab, vastanud Sokrates: "Inimesed, kes tahavad saada heaks ratsutajaks, ei võta endale mitte kõige rahulikumaid, vaid
Selleks esitas ta näiliselt lihtsaid küsimusi, millele sellest hoolimata sageli ei osatud vastata. Selliste salakavalate küsimuste esitamist nimetas Sokrates irooniaks. Et õige teadmiseni jõuda, tuli Sokratese meelest mõista, kui vähe me tegelikult teame (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese, kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi raamatut. Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Peatähelepanu pööras ta eetikaprobleemidele, ta väitis, et voorus ja teadmine on lahutamatud, seepärast toimib ainult tark inimene õigesti ja õiglaselt
Filosoofia kesksed küsimused on „igavesed“, sest igal ajastul on inimesele oluline mõista maailma ja iseennast, seda, mis on teadmine, tõde, headus ja ilu. ESIMESED FILOSOOFID Mõnede arvates sündis filosoofia Vana-Kreekas Mileetoses, kus joonia natuurfilosoofia varaseima koolkonna rajajaks oli Thales. Tema püstitas ürgalge küsimuse. Teiste arvates oli esimene filosoof Pythagoras, kes nim ennast ise filosoofiks e tõearmastajaks. Esimesteks filosoofideks on nim ka Parmenidast ja Sokratest. Esimesed filosoofid jõudsid sedasorti nähtuste tõlgendamisel üldistusteni, mis võivad üllatada isegi tänapäevainimest: sarnane tekib sarnasest, mittemillestki ei teki mitte midagi. FILOSOOFIA JA KULTUUR Filosoofial on läbi aegade olnud kõige tihedam side religiooni, ilukirjanduse ja teadusega. Filosoofial ja religioonil on alati olnud palju ühiseid probleeme. Mõlemad on tundnud huvi selle vastu, kuidas maailm tekkis ja mis on Jumal, kuigi vaatenurk on erinev.
Kas Sokrates toimis mürki võttes õigesti? Sokratest peeti üheks maailma targimaks inimeseks , tema arvates seisnes tema tarkus väites: ,,ma tean, et ma midagi ei tea". Sokrates püüdis ka teisi ennast targaks pidavaid inimesi juhtida teadmiseni, et nad ei tea tegelikult midagi ning sellega põhjustas ta suurt meelehärmi . Tema vaated viisid süüdistusteni noorsoo rikkumises ning jumalate salgamises. Sokratese läks kohtu alla, kus talle määrati surmakaristus. Põgenemisvõimalusest hoolimata võttis mees mürki. Mis oleks juhtunud siis, kui filosoof oleks valinud põgenemise? Põgenemine oleks toonud endaga kaasa täiusliku elu või põrgu. Täiuslik elu oleks saabunud siis, kui ta oleks sattunud linna, kus teda oleks hinnatud ning tema tarkust ära kasutatud. Suurema tõenäosusega oleks võinud ta elu kujuneda selliseks, et keegi ei oleks teda enam kuulanud. Ateenas aga äratas ta üles vastuolu, kus ühed nõustusid...
tuletas. Seetõttu oli Sokratesel palju vaenlasi. Pealegi ei pidanud Sokrates lugu Ateena demokraatlikust riigikorrast. Ta arvas, et riiki peaksid juhtima ainult targad ja asjatundlikud mehed, mitte aga lihtrahvas, nagu Ateenas kombeks. Talle ei meeldinud riigiametitesse määramine liisuheitmiseteel. Kõigele lisaks olid mõned Sokratese õpilased Ateena riigile palju halba teinud, mistõttu Ateena lihtrahvas umbusaldas Sokratest. Teda süüdistati, et ta ei austavat jumalaid ja rikkuvat oma õpetusega noorsugu. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati.
mõtteid kirja. Ka temast endast on informatsiooni saadud tema õpilaste ja sõprade kaudu, peamiselt Platonilt ja ühelt ajaloolaselt Xenophonilt. Sokrates hukati süüdistatuna jumala salgamises ja noorpõlve rikkumises. Mis juhtus tegelikult, oli see, et valitsevale ringkonnale ei meeldinud see, et Sokrates tuletas inimestele koguaeg meelde nende teadmatust ja ei austanud teisi. Sokrates uskus, et surm on hinge kehast vabanemine või mitte millekski muutumine. Sokratest peeti kõige targemaks inimeseks, sest Delfi oraakel olevat niimoodi väitnud. Sokrateselt on palju tsitaate, mis panevad mõtlema. Suurem osa nendest räägib tarkusest kui kõige tähtsamast aspektist kogu elus. Üheks kuulsaimaks tsitaadiks, mida tänapäeval on arvatavasti kuulnud kõik inimesed on: "Ma tean, et ma midagi ei tea". Mõlemad lause pooled räägivad teisele vastu. Öeldakse, et tarkus on jumalikku päritolu
Järg-järgult eemaldutakse loodusest ning ajalugu peetakse olulisemaks kui bioloogiat. Uusparempoolsed eitavad radikaalseid ühiskonna ümberkorraldusi. Revolutsiooni peetakse eriti halvaks. Samuti peavad nad inimesi intellektuaalselt erinevateks ning et kõigil on intelligentsustase pärilik. Majanduselu peab olema nende meelest vaba, riik peab sekkuma võimalikult vähe, et oleks konkurents turul. Usus pöörduvad nad puritanismi, kristluse või siis Antiik-Kreeka poole. Sokratest või Kristust näevad nad inimkonna päästjatena. Välispoliitika peab olema kujundatud lähtuvalt sõjalisele üleolekule ja jõu ideoloogiale. Mõlemal poolel on omad head ning halvad küljed. Uusvasakpoolsetega nõustun ma väitega inimteadvuse manipuleerimisega ühiskonnas, kus on irratsionaalsus ja repressioon. Samuti nõustun ma uusparempoolste väitega, et inimeste intellektuaalsed võimed on erinevad ning
Platon 427 347 e.m.a Elu ja looming Platon pärines vanast ja jõukast aristokraatlikust suguvõsast. Ta kasvas mugavusest ja rikkusest ning oli tugev ja kaunis noormees.Ta oli silma paistnud sõdurina ja kaks korda võitnud auhinna Istomose mängudel.Kahekümne aastasena tutvus Platon Sokratesega ja jäi tema õpilaseks kuni ta surmani. Ta muutus väga kirglikuks tarkuse ja omaõpetaja armastajaks.Platoni katsed Sokratest päästa olid aga tõmmanud talle demokraatlike juhtide kahtluse. Ta viibimine Ateenas muutus ohtlikuks ja Platon hakkas reisima.Itaalias ühines Pythagorase poolt rajatud suure koolkonnaga.Kokku reisis ta 12 aastat.387 eKr. Naasis Ateenasse ja rajas seal Akademosele pühendatud puiestikus oma kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Platoni õpilased tõid kuulsust ja Platon oli väga hinnatud ja austatud kõikjal. Ideede õpetus Platon kirjutas oma eluajal väga palju teoseid dialooge
Pidusöök (Platon) Pidusöök on Platoni armastusele on pühendatud dialoog. Selles kirjeldatakse koosviibimist (sümpoosioni), kus iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele. Eelviimasena, pärast viit eelnenud kõnet, esineb Sokrates oma filosoofilise armastusekontseptsiooniga. Viimasena esineb hilinenud Alkibiades, kes esitab Sokratest armastaja ideaalina. Taustaks on mehe homoseksuaalne armastus nooruki vastu, millel oli oluline koht nooruki sotsialiseerimisel. Heteroseksuaalsete suhetega ei seostatud vaimset armastust. Näitekirjanik Aristophanes räägib armastusest müüdi kaudu: kunagi koosnes inimsugu meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest. Igaüks neist olenditest oli ligikaudu kerakujuline, nelja jalaga, nelja käega, kahe
Lisaks soovitakse teada saada, millised tegurid mõjutavad ühiskonnas ilmnevaid protsesse. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 5 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Psühholoogia ajaloos on toodud välja, et kõige olulisemaks inimest loomast eristavaks tunnuseks on see, et inimesel on mõistus. Antud seisukohta peab enamus teadlastest tõeseks ka kaasajal. Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos.... : Vali üks: a. Wundti b. Platonit c. Sokratest d. Aristotelest Küsimus 6 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Galileo Galilei käsitlus objektide teisaste ja esmaste omaduste kohta tähendab seda, et osad asjade omadused on reaalselt maailmas olemas ka inimese olemasoluta (nt puu kuju), kuid teised eksiteerivad inimesest sõltuvalt (nt värvus, miatse). Vali üks: Tõene ÕIGE! Väär Küsimus 7 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst
Kõige enam kulub raha sotisaalkuludeks (suurima osa moodustavad pensionid, teisel kohal tervishoid, millele järgnevad haridus- ja teaduskulud). Filosoofia Teema: Sokrates kui filosoof Näidisküsimus: Milliste asjaolude tõttu võib pidada Sokrates filosoofi musternäidiseks? Kas Sokrates käitus mürki võttes õigesti? Materjal: http://prezi.com/fqevgzp5nodi/sokrates/, Filosoofia ajalugu tipult tipule (E. Saarinen) Sokratest võib pidada musternäidiseks, sest ta oli väga tagasihoidlik, ei kirjutanud ise ühtegi teost, temast on kirjutanud tema õpilased ja nende õpilased. Ta arvas, et filosoof ei pea uurima mitte loodust, vaid inimhinge, sest ta ei teadvat seda ,mida ei tea. Tema eripära oli viimse piirini pingutatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine. Ta oli kaval, taibukas, väga enesekindal ja suurepärane vestleja.
(loodusteadust), eetikat ja loogikat. Füüsika alla ei kuulunud mitte ainult Maa ja tähtede, loodusnähtuste, aja, ruumi ja liikumise seletaminee, vaid ka teoloogia, mida mõisteti loodusvaatlusel põhineva õpetusena jumalatest. Antiikaja filosoofialoolased sidusid need kolm valdkonda ajalooliste perioodidega: eelsokraatikuid peeti füüsika loojateks, Sokratest ja Platonit eetika rajajateks ning Aristotelest loogika leiutajaks. Sofistidega algas kreeka filosoofias uus ajastu. Loodusfilosoofiliste, kosmoloogiliste ja ontoloogiliste probleemide asemel nihkusid huvikeskmesse eetilised ja sotsiaalsed küsimused. Just sofistid tõid filosoofia Ateenasse, kus osalt ka nende tohutu mõju kutsus esile vastuliikumisi Sokratese, Platoni ja Aristotelese filosoofia näol. Neid mõtlejaid ajendas ennekõike sofistide epistemoloogiline ja
Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teisisõnu võikski kõlada humanismi lihtsaim definitsioon nõnda: see on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. 3 1.2. Tekkelugu · Antiikaja esimesteks humanistideks võib pidada sofiste (kr sophia "tarkus", sophistes "tark"; sofistid olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5. sajandil eKr õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti) ja Sokratest, kes keskendasid oma tähelepanu mitte kosmose kui terviku teoreetilisele uurimisele, vaid inimesele. http://static.flickr.com/29/91526300_47b61d45b0_m.jpg 4 Ka renessansiaegne filosoofia oli humanistlik, kui tähelepanu pöördus jumalalt inimesele. Toonased mõtlejad ei olnud ateistid jumalat peeti ikka maailma ja inimese loojaks kuid inimene ei
Crazy Benjamin Lebert Jutu peategelane on 16-aastane ühelt poolt halvatud Benjamin Lebert. Vaatamata nimelisele ja ealisele samasusele autoriga, ei ole tegu tõsieluliste sündmustega. Seljataga on tal neli kooli ja nüüd on ta Neuseeleni lossis asuvas internaatkoolis, lootes, et suudab lõpetada kaheksanda klassi ja «neetud kuue matemaatikas viieks parandada». Oma «kummalisusele» vaatamata arvavad tema uued sõbrad, et «Benni on cool». Esimene crazy ettevõtmine on tüdrukute sektori külastamine ühikas, mille käigus Benni saab esimese seksikogemuse, mis talle suuremat muljet ei jäta. «Kuidas kõik need ütlemised esimese korra kohta käivad? Et pärast esimest korda oled mees? Et seisad siis omil jalul? Õrn noorus on möödas? Oled nüüd täiskasvanu? Hm? Minu esimene kord on nüüd möödas. Ja ma tunnen end ikka veel väikese püksipasandajana.» (lk 57) Liigu...
Levinud on kreeka stiilis kleidid, jalanõud, ning ka soengud ja aksessuaarid. Näitena võib tuua Kreeka mõjutustega ülespandud soenguid ning lihtsa ehitusega ent elegantseid valgeid kleite, mis on inspireeritud Kreeklaste igapäevastest kehakatetest. Kirjanduse ja filosoofia valdkondades tsiteeritakse veel tänagi ja kindlasti ka tulevikus Vana- Kreeka filosoofe ja kirjanikke Homerost, Sophoklest, Aristotelest, Platonit, Sokratest ja paljusid teisi. Homeros kirjutas ka väga tuntud eeposed ,,Illias" ja ,,Odüsseia", mille eeskujul kirjutati ka paljudes teistes maades säärased teosed, näiteks võib tuua Vergiliuse teose, roomlaste eepose ,,Aeneis" , mille peategelane oli isegi Homerose eeposest pärit. Üheks valdkonnaks, mis on väga tuntavate Kreeka mõjutustega, on sport. Ka sellel ajal olid sportlased kõrgelt hinnatud ja neile anti autasusid ja püstitati isegi kujusid. Just Vana-Kreekast said
natsionaalsotsialistide käsitlustes eluruumivajaduseks; Nietzsche poolt loodud üliinimesest sai alus aarialaste ülimuslikkusele ja agressioonile juutide ning idaeurooplaste vastu. Hitler lihtsalt asendas kristliku ideaali darvinistlikuga, inimene oma mässumeelsuses (võib-olla oli see kollektiivne Oidipuse kompleks) leidis alibi oma liigikaaslase tapmiseks. Kaunid ideaalid on kadunud ning me võime vaid oodata uut Jeesust või Sokratest, kes uuesti püstitaks eesmärgid, mille nimel elada, surra. Muidu võib jälle juhtuda , et inimesed ohverdavad rohkem, kui maailma tegelikkus neile selle eest vastu pakkuda suudab.
Sokratese roll filosoofia ajaloos Sokrates oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Kreekas. Kahtlemata on ta filosoofia kõige tuntum inimene ja selleks sai ta juba oma eluajal. Me ei tea Sokratesest kõike, kuna Sokrates ei jätnud meile kirjalikke töid. Meie teadmised tema elust ja õpetusest pärinevad enamasti tema õpilaste ja sõprade või siis ideoloogiliste vastaste teostest ning ka hilisemate autorite, näiteks Aristotelese kirjatöödest. Kõik nad arvasid Sokratest omamoodi. Ja seepärast on väga raske jõuda selgusele, milline oli tõeline, ajalooline Sokrates. Sokrates oli väga tuntud, sest ta tõmbas endale tähelepanu kõigega välimuse ja eluviisiga, tegevuse ja õpetusega. Teda võis kohata peaaegu kõikjal kuna ta soovis suhelda inimestega. Talle ei olnud üldsegi tähtis, kas inimene on ilus või mitte. Kõiki neid väärtusi, mida inimesed ülistavad ei pidanud ta millekski, arvates, et ka me ise ei kujuta endast mitte midagi, kuid
riigikorda, sest see polnud tema kujunemata. Kõigist lugematutest ideedest on arvates hüveline, sest riigivalitsemises olulisim hüve idee, mis kätkeb endas osalesid ka need, kes voorusest suurt kõige tõelise, hea ja voorusliku midagi ei teadnud. olemust. Lihtsad ateenlased umbusaldasid Hüve idee mõistmine teeb võimalikuks Sokratest, sest tema õpilased püüdsid tõeliselt voorusliku käitumise ja on seega Ateena demokraatiat relva jõul kukutada. filosoofia ülim eesmärk. Vankumatu ja vaba hoiak tundus Kujundas tervikliku õpetuse riigist. kohtunikele väljakutsuv ja nad mõistsid Riik pidi põhinema hüvel, filosoofi surma. olema muutumatu ja täiuslik. Aristoteles Antiikaja mitm.külg. õpetlane
Talle ei meeldinud demokraatlik riigikord, sest valitsemises osalesid ka täielikud võhikud. See tekitas Sokratesele tõsise probleemi ta anti noorsoo rikkumises süüdistatuna kohtu alla (mõned tema õpilastest olid Ateena demokraatia vastu relvaga välja astunud) ja mõisteti surma. Sokrates lõpetas elu enesetapuga. Sokratese kuulsaim õpilane Platon rajas Ateena lähedale oma filosoofiakooli Akadeemia. Platon sõnastas oma vaated paljudes dialoogides, milles kujutas Sokratest vaidlemas sofistidega (5. saj. eKr tegutsenud filosoofide koolkond). Platon tuli välja õpetusega ideedest (kõigi meeleorganitega tajutavate asjade ja nähtuste täiuslikud vasted), mis tema arvates on muutumatud ja reaalsed, samas kui meeltega tajutav maailm on ideede muutlik ja ebatäiuslik koopia. Ideede olemust võis tabada üksnes mõistuse abil. Platon kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Riiki pidid valitsema filosoofid, sest ainult nemad teavad, mis on õige
raskused ning milles peitub nende otsingute ja leidmiste ahvatlusjõud. Elulugu Pärit Ateena aristokraatide perekonnast Sünninimeks vanaisa järgi Aristokles Nimi "Platon" pärineb maadlustreenerilt laia lauba või õlgade pärast Nooruses omistas korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas Enne filosoofiaga tegelema asumist tegeles atleetikaga ning esines isegi Isthmose mängudel. Samuti tegi kirjanduslikke, muusikalisi ja maalikatsetusi. Enne Sokratest õppis Herakleitose õpilase Kratylose käe all Elulugu Sokratese surmaaastal (399 eKr.) lõppes Paltoni esimene Ateenas elamise aeg. Ta oli sel ajal 28. aastane. Ta lahkus siis kodumaalt ning naases alles 12 aasta pärast. Nende aastate jooksul käis ta Egiptuses, Kyrenes, LõunaItaalias ja Sitsiilias. Nähtavasti jätsid Platonile eriti sügava mulje Egiptuses teadus, poliitika, seal valitsenud
Surmaotsuse täideviimisel kasutati karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mille Sokrates ära jõi. SOKRATESE ÕPETUSE ALLIKAD: Sokratese õpetust tuntakse Platoni(427347 eKr), Xenophoni(430-354 eKr), Aristophanese(448-380 eKr) jt vahendusel, sest ta ise ei kirjutanud midagi. Peamiselt peetakse kõige põhjalikemaks Sokratese kohta käivateks allikateks Platoni dialooge, millest lähtuvalt käsitletakse Sokratest siiani. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid. Oma vaated esitas Sokrates avalikes vaidlustes ja vestlustes sokraatilise meetodiga. See tähendab, et ta juhatab oma vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole. TEMA ÕPETUS, TARKUS JA DIALEKTIKA :
Filosoofia ajalugu 1. Kirjelda Sokratese isikut, milles seisnes tema isiksuse erilisus? Sokrates tõmbas endale tähelepanu peaaegu kõigega: välimuse ja eluviisiga, tegevuse ja õpetusega. Erinevalt tasulistest tarkuseõpetajatest, kes toretsevates rõivastes ringi uhkeldasid, rõivastus Sokrates alati tagasihoidlikult ning käis sageli paljajalu. Sokrates oli võrdlemisi inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhuga ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku kumera laubaga mees. Muljet inetust välimusest ei suutnud leevendada isegi ta väärikas kõnnak. Sokratesele ei olnud üldsegi tähtis, kas inimene on ilus või mitte. Kõiki neid väärtusi, mida inimesed ülistavad ei pidanud ta millekski, arvates, et ka me ise ei kujuta endast mitte midagi, kuid ta ei rääkinud sellest, vaid teeskles kogu oma elu lihtsameelset ning narritas inimesi. Sokrates oli oma käitumises ja kõnedes niivõrd omapärane, et ei muistsete ega praegu el...
käsitusena. Avalik arvamus käsitas Sokratese fenomeni nimelt tolleks ajaks juba väljakujunenud filosoofi-tüüpide prisma läbi. Kõne all olevat käsitust võiks edasi jagada kaheks osaks: 1) “juurdleb taevaste nähtuste kallal ning on järele uurinud kõik maa-alused asjad..” ja 2) “oskab valet tõeks keerata”, teisal lisatakse juurde – “ning õpetab ka teisi seda tegema.” (19 b) Esimesel juhul käsitatakse Sokratest Thalese-tüüpi physiologos`ena. “Anonüümsele süüdistusele” vastates väljendab Sokrates oma respekti sedalaadi teadmise suhtes, kuid väidab, et tema ei ole kunagi tegelenud “maa-aluste ja taevaste asjade uurimisega”, kuna tema valdkond, mis teda huvitas, on olnud lihtsalt teine. Teine pool “anonüümsest süüdistusest” käsitab Sokratest aga sofistina. Sellest käsituseviisist distantseerus Sokratese juba hoopis teravamalt
Kõige raskem on aga leida õiglast juhti, sest ta peab ju olame inimene, aga kõigil inimestel on kombeks ärakasutama oma vabadust. Sellise valitseja leidmine on võimalik vaid siis, kui ta mõistab õieti õiguskorralduse mõistet, omab suurt kohemust ja kindlasti on oluline ka hea tahe. Platon ja Kriton Kriton püüab meeleheitlikult enda arvates oma sõpra Sokratest veenda põgenema kasutades erineivaid argumente, sealhulgas laste heaolu, teiste arvamust ning sõprade ja kallite inimeste saatust. Kuid Sokrates ei võtnud kuidagi vedu. Sokrates leidis head vastuväited, mis sundisid Kritoni vakka. Ta väitis, et sõprusest tähtsam on olla kindel oma põhimõtetes ning ei tõelised sõbrad jagavad neid samu põhimõtteid. Samuti, et seaduskuulekad inimesed hakkavad temast peale
Ta oli vaene mees, kes ei teinud tööd ja hulkus tänavatel, suheldes nendega, kes teda kuulata soovisid. Ta ei kirjutanud ühtegi raamatut ise ja tema mõtteid tunneme üksnes tema õpilaste tööde kaudu. Ta ei pidanud lugu Ateena demokraatlikust riigikorrast, sest arvas, et riiki peavad juhtima vaid asjalikud ja targad mehed. Kõigele lisaks olid mõned Sokratese õpilased Ateena riigile palju halba teinud, mistõttu Ateena lihtrahvas umbusaldas Sokratest. Teda süüdistati, et ta ei austavat jumalaid ja rikkuvat oma õpetusega noorsugu. Kohtunikud mõistsid kohtus Sokratese surma ja ta pidi mürki jooma. b) Homeros- oli vanakreeka pime laulik. Teda peetakse kuulsa eepose autoriks („Ilias“ ja „Odüsseia“). Keegi ei tea täpselt, mis sajandil ja ajal ta elas, seda vaid oletatakse. KONTROLLTÖÖ NR 2 Vana-Rooma 1
Juba antiikajal muutus ta inimeste silmis tarkuse kehastuseks, targa ideaalkujuks, kellele tõde on elust kallim. Sellegipärast näib, et filosoofia ajaloos pole saladuslikumat filosoofi kui Sokrates. Asi on selles, et Sokrates ei jätnud meile kirjalikke töid. Meie teadmised tema elust ja õpetusest pärinevad peaasjalikult tema õpilaste ja sõprade või siis ideoloogiliste vastaste teostest ning ka hilisemate autorite, näiteks Aristotelese kirjatöödest. Kõik nad käsitlesid Sokratest omamoodi. Ja seepärast on väga raske jõuda selgusele, milline oli tõeline, ajalooline Sokrates. Sokrates tõmbas endale tähelepanu peaaegu kõigega: välimuse ja eluviisiga, tegevuse ja õpetusega. Teda võis kohata turuväljakul, relvategija, puusepa või kingsepa töökojas, gümnaasiumeis ja palestrais, ühesõnaga, peaaegu igal pool, kus ta sai inimestega suhelda ja vestelda. Erinevalt tasulistest tarkuseõpetajatest, kes toretsevates rõivastes ringi uhkeldasid, rõivastus
mõistetud suur loogik hakkab luuletama Apollosele ning käitub üleüldiselt väärikalt ning rahulikult. Mihkel jätab kirjatöö katki, sest teda heidutab mõte, et ta on vastamisi seatud nende elupäevade kirjeldamisel Platoni poolt Sokratese suhu pandud teooriatega elust peale surma. · Mihkel näeb unes, kuidas tema endine õpilane Boris tuleb klassi, tema äsja ilmunud raamat kaenlas ning hüüab, et Martin on Sokratest plagieerinud ning kujutavat ette, et ta ise on Sokrates Teine. Mees üritab uuesti magama jääda. 4. 5. Peatükk · Martin on kirjutan oma raamatut kaks nädalat, kuid siis jääb ta toppama kohas, mil peaks Sokratese surmast kirjutama. Mees läheb õue ning kohtab tänaval ammust tuttavat, noort juuditari Isabellat, kellega koos nad mere äärde lähevad. Martin nimetab Isabellat sofistiks, sest juuditarile ei meeldi Sokratese loogika ning mõistuse
Sofistid Sofistid olid targad ja sõnaosvad inimesed. Neist said kõnekunsti õpetajad. Nad muutusid iseenda vastasteks, neid hakkati pidama petturiteks. Kõneoskust on vaja, et elus edukalt hakkama saada.TÕDE ON SUHTELINE! Sokrates Oli Vana-Lreeka filosoof, kes ei ole ise ühtegi teost kirjutanud, andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad Platonilt ning ajaloolaselt Xenophonilt. Platon kirjutas filosoofilisi vestlusi, kasutades nendes oma mõtete väljendajana Sokratest. Seega on ligi 2500 aasta jooksul Lääne mõtlejaid inspireerinud eelkõige Platoni kujundatud Sokrates. Suurem osa oma elust möödus tänavatel ja turgudel inimestega vesteldes. Tema tegevuse tuum seisnes selles, et ta esitas inimestele küsimusi, mängides ise lihtsameelset ja rumalat. Kui vestluskaaslane hakkas temaga oma tarkust jagama, ajasid viimase kavalad küsimused ta segadusse ning lõpuks inimene sunnitud tunnistama oma teadmatust. Sokratese meetodit nim dialektiliseks
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11-KÕ2 Margit Kiviväli SOREN KIERKEGAARD Referaat Õppejõud: Raine Linnas Mõdriku 2013 Sisukord: 1. Lapsepõlv ja kooliiga.......................................................................................... 3 1.2 Kihlus ja loominguline kõrgaeg.........................................................................5 1.3 Maailmatunnetus ja –valu................................................................................. 6 1.4 Eluväsimus....................................................................................................... 7 Kokkuvõte.........................................................................
V: "Inimesed, kes tahavad saada heaks ratsutajaks, ei võta endale kõige rahulikumaid, vaid tuliseid hobuseid" 3.Kuidas vastas Sokrates küsimusele, kas abielluda või mitte? V: "Tee, mis tahad niikuinii kahetsed" 4.Keda süüdistas Sokrates selles, et see pole midagi teinud ateenlaste moraalseks täiustamiseks, kuid hindas kõrgelt tema abikaasat Aspasiat? V: Ateena riigimees Periklest 5. Mis juhtus nendega, kes ei kuulanud Sokratest, kes viidates daimonionile ehk südametunnistuse häälele, ütles, et tuleb pöörduda kõrvaltänavale? V: järsku tormas neile vastu kari poriseid sigu, kes jooksid mõne neist jalust maha, teise aga määrisid poriga kokku 6.Mida olevat Sokrates öelnud, kui kord keegi lõi teda jalaga? "Kui eesel mulle kabjaga äigaks, ei hakkaks ma ju teda kohtusse kaebama" Sokratese tarkus 7
Sokrates on eeskujuks paljudele hilisematele filosoofidele, ja Plantoni filosoofile küsimustele kui maailmavaatel maadeldavad ja vaildlevad tänapäevani filosoofid. Kuna Platon oli Sokrates õpilane ja tema kirjutas ja lähtus ka Sokrateses tõekspidamisest. Siis päris täpselt ei teagi mis on Platoni või Sokratesse arvamus või mõted. Seepärast kirjutangi referaadi kahest antiikfilosoofidest, kuna nad on ka omavahel seotud. Töö esimese poole kirjutan ja tutvustan Sokratest. Arutlen, mis oleks juhtunud siis kui Sokrates oleks mürgi joomise asemel põgenenud. Sokrates arvas, et peab ka peale looduse uurima ka inimesehinge ja tundma iseenast. Teise poole referaadist Platonist. Tutvustan Platonist ja kirjutan ja arutlen Plaatoni ideaalriigist. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. 1. SOKRATES
Esimene aasta kulus tal sõdimisoskuste omandamisele, teisel osalesid ajateenijad lahingutes. Terve oma elu jooksul võttis Sokrates osa lahingtest kolmel korral ning näitas end vapra sõdumehena. Kui ta sõjaväest tagasi koju jõudis olid ta vanemad palavikku surnud nign armastatu juba aasta abielus olnud rikka värvaliga. Sokrates armus uuesti 45 aastasena siis ta abiellus. Ta uueks naiseks sai Xanthippe kes oli väga tulise iseloomuga mistõttu oli tihti suuri tülisid. Sokratest see ei häirinud vaid vastas, et kui suudad naist taluda on teistega lihtsam. Sokratese eluviis oli väga tagasihoidlik. Ta pidas sellist vaesust filosoofi jaoks ainuõigeks. Turul olles imestas ta tihti kui palju müüüakse asju ilma milleta saab elada, ning soovitas teistelgi tagasihoidlik olla. Sokrates oli üks esimesi filosoofe kes arvas, et filosoof ei pea mitte loodust uurima ega arutlema maailma ehituse ning algelementide üle, vaid peab uurima inimhinge, tunnetama
.? Et teenida välja söömaaeg, voodikoht ning alustada järgmine päev uuesti ja viilida nii paljlu kui võimalik. See ongi põhjus, miks me ei püstita ausammast metrooehitajatele, ehkki linnad on rajatud nende kannatlikule südamele ning vastupidavusele. Küsimused Platoni Phaidoni kohta: Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Et seda ei tohi, kuid ta ei tea ise ka miks ei tohi Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui “suremisega” või “surnud olemisega” (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates seletab et filosoof ei hooli maistest naudingutest ega riietest. Filosoof vabastab oma hinge kehast niipalju kui see võimalik on
prast noorusaastate pinguid Peterburis ning Vabadussjas osalemist mnda aega elanud sna boheemlikku elu, elatudes klaverimngust kinodes ja lokaalides, kuid siis ennast n- ksile vtnud, likooli lpetanud ja abiellunud kena kuid vikekodanliku naisega, kellega tal on nd 16-aastane ttar, kelle ema meenutav keskprasus ning isikupratus isale muret teeb. Romaani tegevus algab kooli lpuaktusega, kus petaja Justus peab kne, milles tsiteerib Sokratest ning kutsub lpetajaid selle antiikfilosoofi kombel kike jrele mtlema ja analsima. Saame teada, et Justus on kolleegide poolt lugupeetud, kuid mitte eriti armastatud tema kinnise loomu ja vabamtleja maine tttu. pilasi pab ta konfliktide korral pigem mista ja kaitsta. Pettumuseks on talle, kui tubli ppuri esseed osutuvad plagiaadiks he vhetuntud vene ajaloolase tdest - see tuletab talle meelde, kui vhe on tema petusel igest elust ja eetikast tegelikku mju.
Pythagorase maailmavaate põhimõtted: *Arvud valitsevad maailma matemaatika, muusika.Püüdis järele jõuda harmoonia olemusele. Loodus on kui harmooniline terviklikkus(kui muusikateos) kosmos-loodus, harmooniline kooskõla. Arvas et harmoonia on taandatav teatud arvude süsteemile. Ella koolkond *Linn Itaalias *Filosoofid *Xenophanes Arvas, et ükski jumal ei saa olla sureliku moodi. Poluteism - usk mitmesse jumalusse <-vastuolus jumaluse mõistega Eksisteerida saab ainult 1 jumal, sest jumal=täiuslikkus, mitu jumalat ei saa täiuslikud olla (xen. on 1. monoteist) *Neil tekivad esimesed filosoofilised arutelud. Püüavad oma mõtteid loogiliselt tõestada. *Parmenides (540-470) Peri physeos - loodusest(loomusest) 1. Räägib, kuidas me maailma näeme, kuidas tajume. Selline maailm on pidevas liikumises, mitmekesine - näiv maailm(ebatõene maailm) 2. Maailm mõtlemise järgi See on olemuslik ja tõene. Tunnus on muutumatu, kuna liikumise ja mitmekesisuse v...
valges kleidis kohtas Koplis. 7. Põhisündmused, süzee PEATÜKK ÜKS Meid tutvustatakse peategelasele Martin Justusesele kes on ajaloo ja filosoofia õpetaja Tallinnas erakoolis, vanemad koleegid kes teda vihkavad on uurinud ta elulugu ja leidnud, et tal tegelt ülikool ise läbimata Venemaa revolutsiooni pärast kui ta wabadussõjas osa võttis ning naise sai. Just on lõppenud kooliaasta koos aktusega ning Martin Justuste lõppetas kõne abiturentidele Sokratest ning õiglusest. Samuti saame teada natuke teiste tegelaste kohta nagu Direktor Meineri kes on 60 aastane vanahärra kellel meeldib peale kooli klassis mediteerimas käia. Ta on armastatud oma õppilaste poolt,mitte nagu Martin keda vaid respekteeritakse. Siis on veel ka üks noor Eesti keele õpetaja nimega Meeta Räägu (kõhna, kolmekümmneaastane)kes on siis Martin Jutuste poolt põlgatud kuna too on liiga külgekippuv aga ikkagi on tema kõrvad õpetajate ühiskonnas kus tema ei viibi
*Sokrates.-Ei kirjutanud ühtegi teost. Ei võtnud õpetussõnade eest tasu. Väitis, et sofistid petavad õpilasi õpetades voorust, ise teadmata mis tegelikult voorus on. Sokratese arvates olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelistest kokkulepetest sõltumatut. Sokratese meelest oli vaja filosofeeride selleks, et mõista mis on hüve ja milles seisneb voorus. Õpilane pidi ise mõistmiseni jõudma. Teadmine voorusest on ülim voorus. Ateenlased umbusaldasid Sokratest. 399 e.Kr anti ta noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla. Mõisteti surma ja ta võttis otsuse vastu külma rahuga. *Platon-Sokratese kuulsaim õpilane Ateena aristokraat. Asutas kooli-akadeemia. Sõnastas oma vaated arvukates dialoogides, milles kujutas Sokratest vaidlemas paljude sofistidega. Tänu sellele tunneme Sokratese seisukohti, samas pani Platon sinna ka omi mõtteid. Platon kujundas ka tervisliku õpetuse riigust. *Aristoteles-Platoni õpilane
I alateema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus 1. Kogemus on teadvuses aset leidev sündmuste voog, mille läbielamisena ilmneb teadvus; kogemuse eeldus on, et selle omaja saab vahetu ja kindla teadmise. Aristoteles kirjeldab seda ka kui teadmist mingist üksikust [sündmusest]. Laiemas mõistes võib kogemuseks nimetada ka kogeja tuttavolekut mingi spetsiifilise nähtusega või võimet tuvastada korduvaid mustreid; väga lühidalt öeldes on see praktika. Vastupidiselt kogemusele on Aristotelese järgi kunst üldise teadmine ning kasvanud välja kogemusest. Kui arvukate asjade arusaamast on võimalik kokku sulandada üks ühine arusaam sarnastest asjadest, on kunsti tekkimiseks sobivad tingimused olemas. Kunsti valdamine on üks põhitunnustest, mis eristab inimesi muudest elukatest, kes peavad läbi saama kujutluste ja mälestustega. Võib öelda, et kunst vastab paljuski teooriale. Kogemus ütleb meile, et mid...
E.Saarinen Tipult tipule kokkuvõte Sokrates Platon kirjutas Sokratesest. Need kaks olid omavahel nii kokku loodud, et ei saanud aru, kust algas 1 või lõppes teine. Sokratest kirjeldati inetuna. Ta hukati süüdimõistetuna väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumise pärast. Platoni Pidusöögi dialoogi jutustuse moodustab pidu, mille Agathoni nimeline luuletaja on korraldanud. Ka Sokrates kuulub piduvõõraste hulka. Ta on sel peol elavam kui kunagi varem. Peol otsustati, et keegi ei joo end purju. Sokrates võiks palju juua, sest kannab palju. Öö möödudes avaldavad mehed oma versiooni armastuse olemusest. Sokratese arvates kuulu
Inimesed, kes on kogunenud midagi oma töö käigus, on edukamad kui need, kes on õppinud, kuid ei ole praktiseerinud selles. See on niimoodi selle pärast, et nad oskavad üksikasju, isegi vaatamata sellele, et nad ei tea palju. Teistpidi, need, kes teavad palju, sageli isegi ei oska oma teadmisi kasutama üksikasjades. Aga kõik mis toimub meie ümber sageli puudutab üksikut. Seda saab seletada ravimise näitel: kui ravitakse inimest, ravitakse mitte inimest üldist, mitte Sokratest või Kalliat, vaid ravitav on üksik selles inimeses. Kes õppivad üldist sageli eksivad üksiku ravimises. Siiski me peame üldise teadjaid targemaks, selle pärast tarkus tuleb teadmisest, mitte kogemusest. Üldise teadjad teavad põhjust, kogunejad ei tea seda ,,miks". Näiteks igas töös tööjuhataja on auväärsem ja targem kui käsitööline, mitte praktilise poolest, vaid selle pärast, et tal on olemas logos. 5
See on kõike elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub. Maa ujub nagu ketas õhumeres ja taevas on poolkera kujuline kristallvõl, mille küljes asuvad tähed nagu naelad. Kokkuvõte: Kõik kolm mileetolast ühendab püüd seletada kogu oleva teket ürgainest - arheest lähtuvalt. Nad olid esimesed, kes tegid katse leida kõige ürgprintsiip. Müüt asendub siin looduse vaatluse ja lahtimõtestamisega. Võtmesõnad: Eelsokraatikud(enne Sokratest elanud filosoofid, kes üritasid seletada kosmose tõelist olemust), Spekulatsioon(kujutlusvõime läbi oletuste tegemine tõelise olemuse kohta), Physis(kosmose alusprintsiibid, mis juhivad asjade tekkimist ja hävimist), Kosmos(universum, korrastatud). Pythagoras U. 570(582) - 4 0 Sündis amose saarel, tegeles matemaatika, astronoomia ja filosoofiaga. Pärast pikki rännuaastaid
Ta elas ja õpetas Ateenas.Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Aristoteles (384 eKr Stageira 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika.
Karli Oruste 112918 IAPB 13 2/4 N 10.00 Raskusaste: 4 Ajakulu: 5h Aristoteles 1. teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus. 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Kõik inimesed on loomu poolest teadmishimulised. Selle märgiks on meeltetajude armasta- mine: ka ilma kasuta armastatakse neid nende endi pärast, ja teistest rohkem seda, mida saadakse silmade kaudu. Sest mitte ainult selleks, et tegutseda, vaid ka mitte...
teistel Sokratese sõpradel jätkub selleks raha. b) Kui Sokrates vanglast põgeneb, siis ei peaks ta ka oma toimetuleku pärast muretsema, sest Kriton on nõus jagama temaga oma vara. Kui Sokrates ei taha Kritoni raha kulutada, siis on olemas ka palju teisi inimesi, kes on nõus Sokratesega oma vara jagama. c) Sokrates ei peaks muretsema sellegi pärast, et mujale minnes, ei oskaks ta endaga midagi peale hakata, sest on palju kohti, kus Sokratest armastatakse ning austatakse. Näiteks võiks ta rahulikult elada Tesaalias keegi teda ei laimaks ega tekitaks ebameeldivusi. 3) a) Vanglasse jäämine oleks justkui iseenda reetmine, sest see tähendanuks, et Sokrates talitab nii, nagu tahavad tema vaenlased ehk aitab vaenlastele kaasa. b) Kriton osutab ka Sokratese isakohustusele oma laste vastu: kui Sokrates hukatakse, saavad lastest orvud. Kriton ütleb, et kui lapsed on juba sigitatud, tuleb oma kohustusi nende vastu täita
o Pidusöögi kangelaseks saab Eros, kuna temast on vähe räägitud, inimese elus on armastusel väga suur roll o Pausanias leiab, et armastuses on häbiväärne, kui armastad ainult välise ilu pärast, võimu pärast ja rikkuse pärast o Diotima on tark naine Platoni või Sokratese väljamõeldis o Armastuses on õige tee vaimsuse hindamine o Sokrates · Mõtles välja inimese · Mõtiskles paigal seistes, võis nii tunde teha · Sokratest austati · Inetu · Talle meeldis näi data et teised eksivad o Mõte · Igaüks püüdleb selle poole, mida tal ei ole Longos ,,daphnis ja chloe" o Millest saab alguse Chloe armastus? · Siis kui ta näeb Daphnist pesemas. o Millest saab alguse Daphnise armastus? · Siis kui ta suudleb Chloega o Missugune roll on teoses paanil? 10
Platoni ja Aristotelese tunnetus(teadmis-)teooriate võrldus. Teatavasti oli Vanakreeka filosoofias kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokratest selles essees eraldi ei käsitle, kuid raske on öelda, kust algab Platon ja lõppeb Sokrates. Üldiselt moodustavad Platoni ja Aristotelese kirjutised antiikfilosoofia tuuma. Vaatamata kahe suure filosoofi tööde seotusele tuleb tõdeda, et nad on nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Järgnevalt tutvustan kahte suursugust tarkuse armastajat ning võrdlen nende teadmisteooriaid. Platon (427-347eKr) oli Sokratese andekaim õpilane. Vastupidiselt oma õpetajale
omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Hüve on see, mis on olemuselt hea, voorus on see, mis aitab hüveni jõuda. Teadmine voorusest on ülim voorus ise: see muudab voorusliku voorusliku käitumise ühteaegu nii võimalikuks kui ka paratamatuks. Ei pooldanud Ateena demokraatlikku korda. See polnud tema arvates hüveline, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest suurt midagi ei teadnud Platon sõnastas oma vaated arvukates dialoogides, milles kujutas Sokratest vaidlemas paljude sofistidega. Just Platoni dialoogide kaudu tunneme Sokratese seisukohti. Platoni meelest on kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud olemuspõhjad- ideed. Ideed on muutumatud ja reaalsed, meeltega tajutav maailm aga on üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koopia. Kujundas tervikliku õpetuse riigist. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik.
Vali üks: a. Determineeritud protsessid b. Emotsionaalsed protsessid c. Eksekutiivsed protsessid d. Kognitiivsed protsessid 4. Psühholoogia ajaloos on toodud välja, et kõige olulisemaks inimest loomast eristavaks tunnuseks on see, et inimesel on mõistus. Antud seisukohta peab enamus teadlastest tõeseks ka kaasajal. Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos.... : Vali üks: a. Wundti b. Platonit c. Aristotelest d. Sokratest 5. Millises psühholoogia koolkonnas on lähtutud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki inimese psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? Vali üks: a. humanistlik b. kognitiivne c. evolutsiooniline d. psühhoanalüütiline 6. Millises psühholoogia koolkonnas väidetakse, et Miski ehk Id'i ülesanne on rahuldada koheselt kõiki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
