kõnelda müüdavail isikuil (kelledest mõned võib-olla ei eitagi, et nad seda on) ja naerate, kui nad kedagi sõimuga üle külvavad. 55. Ja see polegi kõige kõledam, ehk küll see on kõle. Kuid nendele isikutele olete te andnud võimaluse tegelda riigiasjadega isegi suurema ohutusega kui neile, vkes teie huvides esinevad. Vaadake nüüd, missuguseid Õnnetusi toob teile kaela soov selliseid kõnemehi kuulata. Ma jutustan teile asjadest, mida te kõik teada saate. 56.--62. Demosthenes loetleb juhtumeid, mil esines reetmist Philippose käsuks Olynthoses, Eretrias, Oreoses. 63. Võib-olla te küsite imestusega: «Mis on siis selle põhjuseks, et niihästi olüntoslased 10 kui eretrialased ja oreoslased võtsid meelsamini kuulda neid, kes kõnelesid Philippose kasuks, kui neid, kes kõnelesid nende endi huvide kaitseks?» Põhjus on sama, mille mõjul ka teie juures inimestel, kes oma kõnedes lähtuvad üllaimaist püüdeist, pole mõnikord võimalik parimal
rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Tema kunstiväärtuslikud kõned olid lisaks otsesele kasutamisele kohtupraktikas ja poliitikas mõeldud avaldamiseks kirjandusteosena, siis töötas ta need enne avaldamist ümber. Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore", milles autor lõi haritud kõnemehe ideaalkuju, "Brutus", mis käsitleb kõnekunsti ajalugu ja "Orator", milles Cicero arutles parima kõnestiili üle.
KREEKA THTSAMAD TEGELASED : Platon- vanakreeka filosoof Aristoteles-vanakreeka filosoof , Platoni pilane , Aleksander Suure petaja Diogenes-vanakreeka filosoof,biograaf ja doksograaf Sokrates-vanakreeka filosoof Demosthenes-vanakreeka oraator ja Ateena riigimees Sappho-antiik-kreeka luuletajanna ja pedagoog Alkaios-Perseuse ja Andromeda poeg , ks preestritest , Argolise prints Anakreon-Kreeka luuletaja
§ 33) Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda 431-404 ja algas Sparta ülemvõimu ajajärk (Sparta liidus Pärsiaga) 4.saj I poolel tõusis valitsevaks Teeba (pärast Leuktra lahingut Spartaga 371 a) 4 saj keskel algas Makedoonia tõus. 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Philippos II kreeklased ja ühendas kogu Hellase oma võimu alla. Lõppes klassikaline ajajärk ja Kreeka iseseisvuse periood Demosthenes ja filipikad (Tiidus lk. 66-68) Demosthenes (384–322 eKr) oli Vana-Kreeka oraator ja Ateena riigimees. Demosthenes sai tuntuks oma Makedoonia-vastase hoiakuga ning tänu oma osavale sõnaseadmiskunstile suutis ta enda poolele meelitada paljud kreeklased. Tema organiseeritud oli ka Chaironeia lahing, kus kreeklased aga kaotasid. Peale seda saadeti ta pagendusse, kuid ta püüdis veel peale Aleksander Suure surma Ateenasse naasta,
Tuntud komöödia ,,Pahurdaja" ( pahurast mehes, kellel on tütar ja kes abiellub naisega, kellel on poeg, kes tema tütresse armub). Isokrates Isokrates elas klassikalisel ajajärgul ning oli üks kümnest atika tuntuimast kõnemehest. Ta raajas Ateenasse esimese retoorikakooli. Isokratese loomingust on säilinud 21 kõnet. Valitsusvormina eelistab ta valgustatud monarhiat. Ta oli suur kuningas Philippos II austaja ning pühendas temale ka samanimelise kõne. Demosthenes Demosthenes oli kuulsaim kümnest atika kõnemehest. Temast sai Makedoonia vastane juht, võitles ka Philippost pooldava Isokratese vastu. Temast on säilinud 61 kõnet ja kirja, millest ehtsaks peetakse umbes 40. Olulisemaks neist võib pidada Makedoonia kuninga Philippos II vastu peetud kõnede seeriat. Tema süüdistuskõnedele andis Cicero nimeks flipika. Aratos Aratos oli hellenismiaja kirjanik. Ta kirjutas teoseid meditsiinist, astronoomiast ja Homerose
2) Materjali liigendamine loogilise plaani alusel, et anda kõnele võimalikult suur veenmisjõud. 3) Kõne keeleline töötlemine ladususe ja nauditavuse saavutamiseks. 4) Teksti päheõppimine, et esineda vabalt. 5) Kõne esitamine vastavalt kõnekunsti reeglitele, mis peavad silmas intonatsioone, zeste kui ka miimikat. Aristotelese arvates pidi kõne koosnema sissejuhatusest, teema esitusest, veenmisviisist ja kokkuvõttest. Demosthenes(384-322)- Antiikaja suurim oraator. Ta astus välja Makedoonia kuningas Philippos II vastu. Neid tema kõnesid hakati nimetama filipikadeks. Treenis kõnemeheks. Filipika-terav poliitiline väljaastumine.
Kreeka jumalad võeti omaks põhjusel, et rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud. Roomlastele pakkusid 3.saj ekr huvi vanad zanrid nagu eepos, tragöödia ja komöödia Rooma kirjanduse rajajaks oli endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus. Vanakreeka retooriline ja filosoofiline proosa Proosakirjandus hakkas Kreekas arenema 6.saj ekr peamiselt kolmes suunas: filosoof. , ajalooline ja retooriline. Reetor-kõnemees ; Retoorika kõnekunstiteooria Demosthenes: säravaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Sokrates: mees kes ei kirjutanud midagi, kuid tema õpilased jäädvustasid nn sokraatilisi vestlusi. Platon: Sokratese õpilane ja tema õpetuse põhilisi kirjapanijaid. Aristoteles: Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja tähtsaim mõtleja. Herodotos: Ajaloo isa, kes jäädvustas Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo. Vanakreeka ja rooma komöödia Komöödia on naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid.
Oidipuse kompleks- liigselt emasse kiindunud poja nähtus. 12.Proosa- hakkas levima 6 saj eKr kolmes suunas: filosoofiline, ajalooline ja retooriline proosa. 5 saj ekr hakkasid kõnemehe- retoorid õpetama kõnekunsti. Sofistid- filosoofia ja kõnekunstiõpetajad tegutsesid aktiivselt. Kõnekusti kõrval tekkis ka kõnekunstiteooria ehk retoorika. Kõnekunsti areng pani aluse proosale. Kuulsad autorid olid : Demosthenes ja temad kõned Philippose vastu. Sokrates- rääkis palju suuliselt, kuid tema õpilased jäädvustasid tema kõnesid. Platon- Sokratese õpilane, kelle kõned olid dialoogi vormis.Üks filosoofilise sõnavara loojaid.3 proosa valdkonda-ajalooline,filosoofiline,retooriline 13.Uus-Atika komöödia- iseloomustab fantastilise elemendi puudumine, poliitiline aktuaalsus jm. Erineb varasemast , sest sisud on tavaelust võetud. Koor ei mängi enam nii suurt rolli ja laulab vaheaegadega. 14
humoorikaid juhusündmusi, mis jätsid suure vabaduse näitlejate fantaasiale *Retooriline ja filosoofiline proosa *Mõisted eleegia - kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus v muusikapala jamb kahe silbiline värsijalg, vanakreeka pilkeluuletus meelika -antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme monoodiline meelika - soolohäälne laul või luuletus, mille temaatika on väga mitmekesine. Koorimeelika - Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis. Demosthenes - säravaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Tema kõned paistavad silma retoorikavõtete meisterliku rakenduse ja kirgliku stiiliga. Harjutas kõnet lugema kivid suus. Platon Sokratese õpilane, suur filosoof, osav sõnameister, filosoofilise sõnavara looja Proosa Caesar silmapaistev kõnemees, kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Ta pidas sõnavalikut ja keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks.
kuulajale-vaatajale, kus on kaastegevad nii näitlejad kui koor. Koorilaulu pidulikest ja ülevatest elementidest kujunes aja jooksul välja tragöödia, naljalugudest aga komöödia. Need kaks ongi atika ajajärgu kirjanduse põhizanridAtika ajajärgu komöödiat nimetatakse vana-atika komöödiaks ja selle tähtsaim esindaja on Aristophanes. Vana kreeka proosa. Proosal kolm alaliiki-retooriline, filosoofiline ja ajalooline.. retooriline proosa - demosthenes (kõned philippose vastu) filosoofiline - sokrates, tema õpilane planton ja plantoni õpilane aristoteles ajaloolise proosa alla herodotos ja plutarchos
444-429 Periklesi võim Athenais 431-404 Peloponnesose sõda 480-406 Euripides 450-388 Aristophanes 415-413 Athenai sõjaretk Sitsiiliasse 411 oligarhiline riigipööre Athenais 404 „Kolmekümne türannia“ Athenais 403 demokraatia taastamine Athenais 401-400 „10 000 kreeklaste retk“ Xenophoni juhtimisel 395-386 Korinthose sõda 427-347 Platon 384-322 Demosthenes 384-322 Aristoteles 338 CHAIRONEIA lahing, Kreeka polised alistuvad Makedoonia ülemvõimule ___________________________________________________________________________ 4.saj.II pool-1.saj.e.Kr hellenismi ajajärk 356-323 ALEKSANDER SUUR 332 Egiptuse Aleksandreia rajamine 327-325 Aleksandria India sõjaretk 323 Aleksandri surm ning riigi lagunemine järglaste vahel:
Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, Aischylos-vanakreeka tragöödiakirjanik Museion-muusade tempel Parthenon- tempel Oresteia- Aischylose II triloogia Bulee -Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest. Filosoof-võttis kasutusele Pythagoras Termopüülide lahing-480a eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Maratoni lahing 490 e.Kr-kreeklased võidavad Chaironeia lahing- makedoonlased,kreeklased,338 eKr. Kreeklased lüüs, Demosthenes pagendati. Polykleitos- kreeka kujur.keha dünaamiline tugijalg. Doryphoros, Odakandja Imed:Cheopsi püramiid Egiptuses,Semiramise rippaiad Babülonis,Artemise tempel Ephesoses,Zeusi kuju Olümpias,Halikarnassose mausoleum,Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Knossose loss-punased sambad, seinamaalid Kükloopilised kivimüürid-Mükeene Lõvivärav Zeus-taevas,torm,äike Hera- zeusi õde/abikaasa. Abielukaitsja Aleks Suur-336-323, Egiptus(seleukiidide riik),väike-aasia, makedoonia
Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või spordivõstlused. Delfi oraakel- Püütia istus templi tagumises ruumis(adyton), ja oli jumalast täidetud e entusiastlik, kuulutuste tõesuses ei kaheldud. Naised: pere patriarhaalne, naise koht kodus, lapsed ja majapidamine. Heträärid- sõbratarid, armukesed. Perikles- Ateena riigimees, demokraatilised reformid, rahu Pärsiaga ja Spartaga, valiti strateegiks, viis õitsele Ateena vaimuelu. Demosthenes- Ateena kõnemees ja poliitik, Makedoonia partei ägedaim vastane, mürgitas enese. Solon- Ateena riigimees ja luuletaja,1 7st targast; jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused. Sophokles- kreeka (näite)kirjanik; Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali; saatustragöödia(kunn Oidipus). Thales- kreeka filosoof, 1 7st targast,veest arenenud kogu maailm, Mileetose koolkonna rajaja
meeste poolt. Naisi peeti psühholoogiliselt sõltuvaiks ja suutmatuiks end kontrollida. On naisi, kes löövad läbi, tugevad lesknaised, preestrinnad, Sparta jõukad naised, jms. Kreeta naine Kreeta ehk minoa ühiskonnas olid naised silmapaistvalt esil. Preestrinnad, kelle ühiskondlik staatus oli kõrge jõukad maaomanikud, kellel oli abilisi. Kreetlased kummardasid naisjumalust Kreeka naine Oraator Demosthenes ütlus: "Armukesi peame lõbu jaoks, orjatare argielu vajaduste rahuldamiseks, aga ka abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja juhiksid truult meie majapidamist." Linnriik(polis) oli mehe ja kodune majapidamine(oikos) oli naiste eluala. Kreeka riigi suhtumine naistesse oli kahetine: ühelt poolt imetlev ja austav, teisalt aga tõrjuv ja halvustav. Abielunaist õpetasid ema ja ka abikaasa. Sparta naine Naistel oli oma varanduse
kreeka komöödiates. Kreeka komöödia sai alguse Dionysose rongkäikude falloselauludest Plautus - populaarne draamakirjanik, säilinud 21 komöödia teost, tegevus Kreeka linnades Terentius - töötles kreeka komöödiaid ja püüdis säilitada originaalide kunstilist omapära Proosakirjandus - hakkas Kreekas arenema 6.saj eKr kolmes suunas (filosoof. , ajalooline ja retooriline) Proosa kirjanikud - Demosthenes (säravaim kõnemees ja filosoofilise proosa meister, kõned Philiposse vastu), Sokrates (mees kes ei kirjutanud midagi, kuid tema õpilased jäädvustasid nn sokraatilisi vestlusi), Platon (Sokratese õpilane ja tema õpetuse põhilisi kirjapanijaid, filoof. sõnavara looja), Aristoteles (Platoni kuulsaim õpilane, oluliseim teos ,,Poeetika", paljud ta seisukohad said klassitsismi teoreetikute lähtepunktiks), Herodotos (ajaloo isa, kes
hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), võimuvõitlus (ateena, sparta+ 431-404); Makedoonia aeg (4 saj II p), hellenid (kreeklaste sugulased), Philippos II sõjakäigud (kuulutas helleni juhiks) Kreekasse (359-336), vastu astub Ateena kõnemees Demosthenes, filipikad ta poolt. 338 Chaironeia lahing, kreeka- Valitsemine: rahvakoosolek, nõukogud, riigiametnikud- osa said kohalikud mehed. Aristokraat, käsitööline ja talupoeg, ori. Sõjavägi: ratsavägi, raskerelvastus jalavägi, lingu-ja vibumehed. Sparta polis- Lakoonika, Messeenia mk-s. Valitsemine: 2 kuningat (usujuhid), Geruusia, 30- liikmeline nõukogu (al60), riigiametnikud 5 efoori. Elanikud: spartiaadid (põlis), heloodid (orjad) ja perioigid (vabad talupojad)
· Kõrgluule näidata oma tarkust, lugemust ja keeleteadmisi Vana-Kreeka klassikalise ajastu proosa o Liigitamine 6 · Ajaloo proosa vajadus jäädvustada andmeid teistest rahvastest ja oma rahva elust · Retooriline proosa Kohtukõned - Lysias Õpetuskõned, ilukõned Isokrates Poliitilised kõned - Demosthenes · Filosoofiline proosa vajalikke mõisteid o Tähtsamad retoorikud · Lysias Logograaf Koostas kohtukõnesid Temast on säilinud 34 kõnet · Isokrates Piduliku kõnekunsti rajaja Avas Ateenas retoorikakooli · Demosthenes Esitas poliitilisi kõnesid o Tähtsamad filosoofid · Sokrates Oli kuulus küsimuste mitte vastuste poolest
seintel naiste ja pidustuste pildid korrapärased seintemaalid mittesõjaline ühiskond sõjaline ühiskond lineaarkiri Tume ajajärk kreeka oli langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele Arhailine ajajärk linnriigid, seadused, kolooniate rajamine, om Klassikaline ajajärk sõjad, sparta ülemvõimu aeg, Hellenistlik periood segu idamaade ja kreeka kultuurist, Demosthenes Ühiskond ülemkiht aristokraadid talupojad töölised kreeklased hellenid võõramaalased barbarid Kreeka ühiskond on demokraatlik. Mõisted polis (Vana-Kreeka) linnriik akropol polise keskele ehitatud kindlus agoraa rahvakoosoleku- või turuväljak, linnaplats oraakel pühamu, ennustaja türannia - ainuvalitseja faalanks Vana-Kreeka lahingurivi sümpoosion sõpruskonna ühine koosviibimine, pidu müsteerium salajane jumalateenistus
Kõned Cicero kõnedest on säilinud 58 (osa neist katkendeina). Kõned on peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Kõned Cicero esimesed kõned kaldusid stiililt asianismi, järgmistes kõnedes aga arenes juba isikupärane stiil. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Lisaks otsesele kasutamisele kohtupraktikas ja poliitikas olid kõned mõeldud ka avaldamiseks kirjandusteosena, ent ümbertöötatud kujul. Kõned Cicero neli kõnet Catilina vastu loetakse tema retoorilise loomingu tipuks. Kõne on üles ehitatud ja tugineb inimese süvapsühholoogia tundmisele ja tema väärtushinnangutele Rooma Vabariigis.
5) ANTIIKPROOSA, LIIGID JA AUTORID: 1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1. Filosoofiline - antiikfilosoofid andsid oma teadmisi edasi peamiselt suuliselt 2. Ajalooline - (Legendide ja müütide lähedane). Kõige varasem ajalookirjandus tekkis vajadusest panna kirja omaenese rahva minevik ning teadmised teiste maade ja rahvaste kohta. 3. Retooriline - Kõnekunsti areng retoorika pani aluse retoorilisele proosale Autorid: 1. Demosthenes - säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Kuulsad kõned on kõned Philippose vastu. 2. Sokrates - Sokrates ei kirjutanud oma teadmisi üles, vaid tema õpilased kirjutasid. 3. Platon - Sokratese õpilane ja tema õpetuste põhilisi kirjapanijaid. Suur filosoof. Osav sõnameister. Filosoofilise sõnavara loojaid. 4. Aristoteles - Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja kuulsaim mõtleja. Kõige olulisem kirjanduskäsitlus on “Poeetika”. 5
5) ANTIIKPROOSA, LIIGID JA AUTORID: 1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1. Filosoofiline - antiikfilosoofid andsid oma teadmisi edasi peamiselt suuliselt 2. Ajalooline - (Legendide ja müütide lähedane). Kõige varasem ajalookirjandus tekkis vajadusest panna kirja omaenese rahva minevik ning teadmised teiste maade ja rahvaste kohta. 3. Retooriline - Kõnekunsti areng retoorika pani aluse retoorilisele proosale Autorid: 1. Demosthenes - säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Kuulsad kõned on kõned Philippose vastu. 2. Sokrates - Sokrates ei kirjutanud oma teadmisi üles, vaid tema õpilased kirjutasid. 3. Platon - Sokratese õpilane ja tema õpetuste põhilisi kirjapanijaid. Suur filosoof. Osav sõnameister. Filosoofilise sõnavara loojaid. 4. Aristoteles - Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja kuulsaim mõtleja. Kõige olulisem kirjanduskäsitlus on “Poeetika”. 5
Kuningas Oidipus- Laios ei võinud saada last, sest see oleks tapnud isa. Laps ikkagi sünndis. Oidipus sai teada, et talle oli määratud isa tappa ja abielluda emaga. Oidipus põgenes kodust, aga ta ei teadnud, et tegellikult need inimesed kellega ta koos elas ei olnud tema päris vanemad. Oidipus päästab Teeba ja abiellub enda teadmata oma emaga. Lõpuks saab aru et ta oli kogemata oma isa tapnud. Ränk saatus asuale mehele. Proosa; Herodotos- ajaloo isa Demosthenes- suurepärane kõnemees Filosoofid. Sokrates: ,,ma tean, et ma midagi ei tea" Platon" Pidusöök" AristotelesPoeetika Rooma Kirjandus: Plantus: Hooplev sõjamees Proosa: Cicero Retoorika- kõnekunst Caecar Bubico- piir mille ületamisel tuleb edasi minna Tacitus: Germaania- eesti Luule: Vergilius- Bucolica, Georgica Rahvuseepose autor Aeneis Õpetaja küsis: Achilleus: Kreeka kangelane Antigone: Oidipuse tütar, Sophoklese teose peategelane Ariadne lõng- juhtnöör Echo- kaja
3.Hellenismi ajajärk (4. sajandi lõpp 1. sajandi lõpp eKr); 4.Rooma ajajärk (1. sajandi lõpp eKr 5.-6. sajand pKr). Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Vanakreeka kirjanikke: Alkaios, Aristophanes , Demosthenes, Diodoros , Euripides , Homeros , Polybios , Platon , Sophokles , Simonides Vanarooma kirjandus Rooma kirjandus on Vana-Rooma ladinakeelne kirjandus. Vanarooma kirjanikke: Cicero, Horatius,Naevius, Plautus, Vergilius Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi.
rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Teosed: "De oratore", milles autor lõi haritud kõnemehe ideaalkuju, "Brutus", mis käsitleb kõnekunsti ajalugu ja "Orator", milles Cicero arutles parima kõnestiili üle. Horatius (Quintus Horatius Flaccus; 8. detsember 65 eKr Apuulia, Venusia 27. november 8 eKr Rooma) oli Vana-Rooma tähtsamaid lüürilisi luuletajaid. Cato, kes pärines konservatiivide hulgast, tahtis vastupidiselt eelnevale ise oma mõtteid ja
Ta arvas, et väitlus- ja kõnekunsti ülesanne on kujundada kõnealuse suhtes seisukoht. Aristoteles seadis kõneleja eesmärgiks tõe otsimise, kindlatele loogikareeglitele tuginev vaidlus peab olema eelkõige tõe tunnetamise vahend. Demosthenest Antiikaja suurimaks oraatoriks peetakse Demosthenest, kes jõudis silmapaistva kõnemeisterlikkuseni erakordselt visa ning sihikindla harjutamise teel. Tal puudusid igasugused eeldused edukaks kõnemehetegevuseks. Demosthenes Philippose- vastaste kõnede järgi hakati teravaid poliitilisi väljaastumisi kutsuma filipikateks. Ta kõnesid iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogilisus ning argumenteerimisoskus. Isokrates Isokrates Ateenast oli sofistide Protagorase ja Gorgiase õpilane. Poliitiliselt vaadetelt oli ta Demosthenese vastane, kuna esindas Makedooia-meelsete parteid. Ta kõne
Tugev kirgede draama, suurem olustikutruudus. ,,Medeia", ,,Hippolytos", ,,Elektra" Komöödia- naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab argielu pahupoolt, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Inimsese kujutamisel kasutatakse koomilisi liialdusi, rõhutatakse tegelsaslike tüüpilisi jooni. Konfliktid lah. enamasti õnnelikult. Aristophanes (5 saj ekr)- ,,Ratsanikud", ,,Pilved", ,,Linnud" PROOSA- filosoofiline, ajalooline, retooriline (6 saj ekr) Demosthenes (384-322 ekr)- säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Sokrates (470-399 ekr), Platon (427-347 ekr), Aristoteles (384- 322 ekr), Herodotos (485- 425 ekr) KREEKA KIRJANDUS- Rooma periood (2 saj ekr- 4 saj pkr)- Kreeka suurejoonelise mineviku imetlemine. Plutarchos (46-120 pkr)- ,,Paralleelsed elulood" Langos (2-3 saj ekr)- ,,Daphnis ja Chloe" Vanakreeka kirjandusele iseloomulik: tihe side rahvaloominguga sh. Mütoloogiaga, kunstiväärtuslikkus, humaansus ja elulisus.
Antigone, traagiline elu. Euripides (480-406 e.m.a.) - võitis 5 korda esikoha draamavõistlustel. 92 teosest on säilinud 18. "Medeia" räägib samanimelise naise püüetest Iasonit aidata, lõpuks kaotades Iasoni kui too saab kuldvillaku kätte. Komöödia naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke pahesi ja nõrkusi, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Poliitiline satiir oli esikohal. Reetor kõnemees. Retoorika kõnekunstiteooria. Demosthenes (384-322 e.m.a.) kuulsaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. 61 kõnet säilinud. Tema kõned Philippose vastu on kõige kuulsamad. Filipika kõige ägedamate poleemiliste kõnede piltlik nimetus. Sokrates (470-399 e.m.a.) - antiikaaja kuulsaim filosoof, kes ise ei kirjutanud midagi üles, vaid õpilased kirjutasid. Platon (427-347 e.m.a.) - Sokratese õpilane ja tema õpetuste põhiline kirjapanija. Filosoofilise sõnavara looja.
meie aja arvamist. Kõige mitmekülsem ja viljakam teadlane oli filosoof Aristoteles 384 322 enne meie aja arvamist. Karl Marx oli Aristotelest vanaaja suurim mõtleja. Ajaloo isa nimetuse on pärinud V sajandil enne meie aja arvamist elanud ja tegutsenud ajaloolane Herodotos. Müütide ja anektootide tegia on ,,Historia". Herodotose tööd jätkas ajaloolane Thukydides. V sajandil nõuti, et iga kodanik kaitseks kohtus end ise. Kõige silma paistvam kõnemees oli Demosthenes umbes 384 322 enne meie aja arvamist. Kreeka kõnekunsti pani kirja Aristoteles kes 355 aastal enne meie aja arvamist koostas raamatu ,,Retoorika". 534 aastal enne meie aja arvamist etendati Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat. Kreeka teatris esinesid alati mehed ja nad pidid pidevalt muutma maske, näoilmet ja isegi pidid riietuma ja mängima naist. Kreeka etendustes oli vaid 3 meesnäitlejat. Koor koosnes tavaliselt 12-24 inimesest. Kui
Poliitikasündmused, filosoofia Teine tase ``Ratsanikud`` Kolmas tase ``Pilved`` Neljas tase ``Linnud`` Viies tase Elav ja ilmekas DEMOSTHENES filosoofiline proosa Elas 384 322 eKr. Kreeka kõnemees Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Filosoofiline proosa meister Teine tase 61 kõnet Kolmas tase Filipika Neljas tase
Herodotos tegeles ajaloo uurimisega ning mängis ajaloo uurimisel suurt rolli. Kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest raamatu, nimega „Historia“. 6. Mis oli retoorika, miks oli vajalik, kes oli tuntuim esindaja, millega on ajalukku läinud? Retoorika oli kõnekunst, mis oli ühtlasi ka teadus. Retoorika oli valjalik, sest majanduslikud ja poliitilised otsused sündisid avalikel koosolekutel arvamusliidrite veenmisoskuse mõjul. Tuntuim esindaja oli Demosthenes. Läks ajalukku sellega, et veenis kõhklevaid kreeklasi makedoonlaste sissetungile vastu hakkama. 7. Võrrelge Vana - Kreeka ja tänapäeva teatrit, leidke 3 sarnasust ja 3 erisust! Sarnasused: 1) Nii Vana-Kreekas kui ka tänapäeval kasutati laval dekoratsioone. Vana- Kreekas maaliti dekoratsioonid liikuvatele tahvlitele ning kasutati primitiivseid mehaanilisi seadmeid. 2) Mõlemal ajastul kostüümid. Vana-Kreekas kasutati palju
Archimedes-Archimedes on matemaatilise füüsika, eriti staatikateaduse, isa; tema leidis kangiseaduse, leiutas nn Archimedese printsiibi Ptolemaios-kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks. Makedoonia Aleksander-Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II poeg. Philppos-mees, kes pani aluse Makedoonia suurvõimule, Makedoonia Aleksandri isa Demosthenes-Vana Kreeka oraator ja Ateena riigimees 8.Arhitektuur 3 ehitusstiili : 1) dooria-tugev, stiilne 2) joonia- naiselik, baas all 3) korintos-taimemotiivid Kuulsaimad templid: · Apolloni tempel Delfis · Poseidoni tempel Paestumis · Zeusi tempel Olümpias · Artemise tempel Efesoses Akropol- koosnes mitmest erinevast osast, asus mäekõrgendikul. Seal oli: Erechtheioni tempel, Athena pronkskuju, Parthenon, propüleed, Nike tempel. 9
Tema taga on näha Sappho ja Alkibiades. Raffaelist vasakul asub Vergilius, kelle käsi juhib Dantet. Esiplaanil istuvad vasakult alates mõtisklev La Fontaine, Shakespeare, Mozart, Tasso ja võimukas Poussin. Paremalt on näha maski hoidev Molière, tema taga profiilis Racine, ees aga Corneille. Pheidiase kõrval ja taga on näha Hesiodos, Platon, Sokrates, Perikles, Michelangelo, Aristoteles, Aristarchos ja Aleksander Suur. Vasakult ümbritsevad Homerost veel Euripides, Menandros, Demosthenes, Aischylos, Herodotos. Nagu ilmneb, on klassikaliste ideaalide järgijate hulka toodud ka Shakespeare ja Tasso. Värvil on seejuures sekundaarne roll. Lähtudes küll klassitsistlikust vormikõnest ja antiigiimetlusest, on Ingres siin täiesti eemaldunud kunstimaailma raputanud Davidi heroilisest klassitsismist. ) (lisa 7 "Louis-Francois Bertin" 1832. ) "Louis -Francois Bertin"
Ümberkorraldatud Makedoonia sõjavägi sai võimsamaks kogu Balkanil. Siiski püüdis kuningas vältida otsest sõjalist konflikti kreeklastega. Sekkus vaid ühe või teise riigi liitlasena ning eelistas end näidata hellenite sõbra ja kaitsjana. Osad kreeklsed suhtusid positiivselt Makedoonia tugevnemisesse lootes, et neis saab hellenite ühendaja. Makedoonia peamiseks vastaseks sai Ateena, kus riigi- ja kõnemees Demosthenes kutsus oma kaaslinlasi ja kõiki kreeklasi vabaduse kaitsele põhjast kerkiva ohu vastu. Tema sütitavate kõnede mõjul moodustus ulatuslik Makedooni-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. Aastal 338 eKr sai liiduvägi lüüa Chaironeia lahingus. Philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi jalaskis end kuulutada kõigi hellenite juhiks. Need sündmused tähistasid Kreeka linnriikide iseseisvuse ja ühtlasi klassikalise ajajärgu lõppu.
Homeros kreeka luuletaja, peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks Minos müütiline Knossose kuningas Agamemnon ,,Illiase" kangelane, Mükeene kuningas Drakon- riigiametnik, kes kirjuatas Ateenas, deemose nõudmisel seadused Lykurgos- pani legendi järgi aluse riigikorraldusele, lõi seadused Delfi oraakli nõuannete järgi Perikles Ateena kuulsaim strateeg Dareion I Pärsia valitseja kelle juhtimisel toimusid Kreeka-Pärsia sõjad Demosthenes kõnemees, ke spidas Philippos II vastaseid kõnesid Philippos II Makedoonia kuningas 3. Daatumid Kreeka ajaloo perioodid: Kreeta-Mükeene kultuur 2000-1100ekr; Homerose e tume ajajärk u 1100- 800ekr; Arhailine ajajärk u 800-500ekr; Klassikaline ajajärk 500-338ekr Trooja sõda 12saj ekr Esimesed olümpiamängud 776ekr Kreeka-Pärsia sõjad: Maratoni lahing - 490ekr; Termopüülide lahing 480ekr; Salamise merelahing 480ekr
has caused, and is glad for the redemption the hive-queen gave him. Ender loves his sister Valentine the most in this world, and his biggest fear is to become a killer like his brother Peter. Valentine The sister of Ender, she consistently comes to his defense, whether it is when Peter threatens him, or when she feels that Graff is suggesting that Ender is mentally similar to Peter. Although she agrees to go along with Peter's plan for keeping the world united by taking on the identity of Demosthenes in her writings on the nets, she believes that her ability to persuade by flattery along with her other strengths (such as equal mental abilities) will, in the end, make her stronger than Peter. She is able to use that power to keep Ender from going back to Earth, where she is sure that he would fall under Peter's control, and instead takes him to the colony, where she writes a history of the war. Peter
· Ateena demokraatia kindlustub, klassikaline skulptuur saavutab õitsengu · Ateena saab kreeka vaimuelu keskuseks (filosoofia, kirjandus, antiikteater) Ateena hiigelaja lõpetab Pelopnooesose sõda (431-404 eKr) - Ateena vs Sparta + liitlased Ateena tahtis laevastikuga Sürakuusat karistada, laevastik hukkub tormis, Ateena nõrgeneb, Sparta võidab Sisesõda Kreeka linnriikide vahel Põhjapool tugevneb Makedoonia Philippos I mängib linnriike üksteise vastu välja (Demosthenes pidas kõnesid tema vastu, keegi ei kuulanud) 338 eKr Chaironeia lahing Makedoonia allutab Kreeka, Philipphose poeg Aleksander tuleb võimule. (Pelop. sõjast räägib Thukydides)
tähelepanu pöörama kunstipärasele väljendusviisile Kõnekunst Aristoteles Hakkas tähelepanu pöörama kõnekunstile Demosthenes Veenis kõhklevaid kreeklasi makedoonlaste sissetungile vastu hakkama Teater Aischylos Rajas tragöödia „Aheldatud Prometheus”
jõudnud. · Vapper jääb julgeks ja ausaks ka õnnetuses. · Valitseja olla tähendab kohustusi ja vastutust, mitte privileege. · Oma saatusest ei pääse. Aristophanes parim komöödiakirjanik. Teiresias pime selgeltnägija, kes ütles Oidipusele, et tema ongi Teeba kuninga mõrvar. Proosa 7.-6.sajand eKr oli ajalookirjandus. Herodotos ajaloo isa, kirjutas 9- osalise ,,Historia" Retoorika kõnekunst Oraator kõnemees Demosthenes kuulsaim oraator, antiik Kreekas. Aisopos (6.saj eKr) valmimeister, kirjutas proosas Rooma kirjandus Eeskujuks kreeka kirjandus. Plautus komöödia kirjanik, ,,Hooplev sõjamees" Seneca tragöödia kirjanik Cicero (106.- 43.aasta eKr) riigimees, oraator. ,,O tempore, o mores!" oh ajad, oh kombed! Caesar (100- 44 eKr) ,,Märkmeid Gallia sõjast", ,,Veni, vidi, vici!" tulin, nägin, võitsin! Rubico piir, millest alates kaob taganemisvõimalus ,,Et te, Porute
Platon(427-347)- Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ta polnud üksnes filosoof, vaid ka suur sõnameister, kes varieeris oskuslikult oma dialoogides erinevaid stiile, visandas vestluspaiku ja vestlejanatuure ning kujundas kreeka kõnekeele varal filosoofilise sõnavara. Lysias(u 459-380)-kõnemees, kelle kõned toovad meieni ilmekaid pilte Ateena argielust. Demosthenes(384-322)-poliitiline kõnemees, kes üritas veenda kreeklasi ühinema Makedoonia kuninga Philippose vastu, muu hulgas ka oma ,,Kõnedes Philippose vastu" ehk nn filipikates. Suri ise mürki võttes. Isokrates(436-338)-kõnekunsti teoreetik, poliitilistelt vaadetelt Demosthenese vastane, koostas õpetuslikke ja kirjanduslikke otseses tähenduses ilukõnelisi teoseid. Archilochos(7.saj eKr)-vanakreeka luuletaja, rändlaulik ja sõjamees. Teda peetakse uue
kelle Cicero ristis ajaloo isaks ja kelle peateos on "Historia" ,mis rgib Kreeka-Prsia sdadest. 48. Miks oli vaja Vana-Kreekas knekunsti ehk retoorikat? See oli hiskondlik norm, et inimest oskaksid rkida iget juttu igel ajal. 49. Retoorilise proosa philiigid on: 1) kohtukne 2) poliitiline kne 3) pidulik ilukne 50. Kes on logograaf? Kohtuknede kirjutada 51. Nimeta IV sajandi suurim poliitiline knemees, kes harjutamisega sai lahti knedefektist ja tegutses Ateena juhtiva riigitegelasena - Demosthenes. 52. Filosoofilise proosa meistrid on Sokrates ja Platon 53. Sokrates ei pannud midagi kirja. Tema pilased esitasid pma petaja vaateid nn filosoofiliste dialoogidena. Sokrateselt on tulnud kaks mttetera: 1) Ma tean, et ma midagi ei tea 2) Platon rajas oma kooli, kuulsa Akadeemia; ta on nn filosoofilise idealismi rajaja 54. Selgita mte platooline armastus : algselt thendas armastust idee vastu (Platoni jrgi), hiljem ka sugupoolte vaheline, kuid aseksuaalne. Armastus on sgavalt isikuprane,
ülekreekalised religioossed keskused 766 eKr esimesed teada olevad olümpiamängud Klassikaline ajajärk 500-330 eKr valdav osa Kreeka kultuurist seostub just selle ajaga 5. saj oli Kreeka kultuuri õitsenguaeg Hellenismi periood 330.-30. eKr Kreeka alad oli läinud Makedoonia koosseisu Philippos II alustas Kreeka alade vallutamiseda 338. eKr -> tema poeg A. Suur sai sisuliselt võõrvalitsejaks Demosthenes pidas ägedaid kõnesid Makedoonia vastu 2. saj eKr (146a eKr) langesid Kreeka alad Rooma riigi koosseisu 30 eKr vallutasid roomlased Egiptuse, mis oli hellenistliku maailma viimane vaba piirkond Kreeka kultuur oli sel etapil eeskujuks, mis sest, et oli suurte impeeriumite koosseisus Sõjad: Trooja sõda 12. saj eKr Linn Väike-Aasias, mille vastu kreeklasied läksid sõjakäigule. Juhiks oli Mükeene valitseja Agamemnon. Trooja linna piirati mitmeid aastaid
olümpiamänge ja tegelesid skulptuuri ja maalikunstiga. Need kõik on võetud kreeklastelt ning toodud edasi tänapäevasesse kultuuri. Vana-kreeka kultuuri loetakse Euroopa kultuuri lätteks. Nii palju kui meis on eurooplast, oleme ka Vana-kreeka kultuuri pärijad. Kui poleks kreeklasi, poleks me need, kes me praegu oleme. 13) Kes olid nimetatud isikud ja millega on nad maailma ajalukku läinud: Philippos II - Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani (336 eKr). Demosthenes - Vana-Kreeka reetor ja riigimees, Ateena kodanik. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik Romulus - Remuse kaksikvend Servius Tullius - poollegendaarne kuues Rooma kuningas, kes valitses aastatel 578–535 eKr. Pyrrhos - vanakreeka väejuht ja riigivalitseja Hannibal - Kartaago väejuht. Julius Caesar - Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
skulptuuri ja maalikunstiga. Need kõik on võetud kreeklastelt ning toodud edasi tänapäevasesse kultuuri. Vana-kreeka kultuuri loetakse Euroopa kultuuri lätteks. Nii palju kui meis on eurooplast, oleme ka Vana-kreeka kultuuri pärijad. Kui poleks kreeklasi, poleks me need, kes me praegu oleme. 13) Kes olid nimetatud isikud ja millega on nad maailma ajalukku läinud: Philippos II - Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani (336 eKr). Demosthenes - Vana-Kreeka reetor ja riigimees, Ateena kodanik. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik Romulus - Remuse kaksikvend Servius Tullius - poollegendaarne kuues Rooma kuningas, kes valitses aastatel 578–535 eKr. Pyrrhos - vanakreeka väejuht ja riigivalitseja Hannibal - Kartaago väejuht. Julius Caesar - Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
,,Kuningas Oidipus" Aleksander Suur 4.saj. eKr - Makedoonia kuningas - antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht - Pärsia-vastane sõjaretk -> edukas - vallutas mõne aastaga Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani ja Kesk-Aasia Demosthenes 4.saj. eKr - oraator ja Ateena riigimees - Makedoonia-vastane hoiak - osav sõnaseadmiskunst meelitas kreeklased enda poolele Filipika on äge kõne, mida peetakse kellegi süüdistamiseks või paljastamiseks.
· Antropomorfne-e. Juudi oli inimese moodi · Vägi ja surematus- ei surnud kunagi, igalühel oli oma vägi mida nad kontrollisid · Moraali ja väärtuse kaitse · Edu ja hukatuse jagajad · Ohverdamine ja austus · Elukohaks Olümpose mägi Põhja-Kreekas · Jumalate tüli ja armastus SURMAJÄRGSUS · Maapealne elu oli olulisem, kui surmajärgne · Jumalad karistavad juba maise elu jooksul · Hellenismi ajal ka surmajärgsus oluline KUNST Kõnekunst(Demosthenes väga hea kõneleja ohtlikum kui Ateena sõjavägi) Teater ja lüürika (Homeros) Kujutavkunst Vaasimaal Skulptuur Arhitektuur TEADUS Matemaatika-mesopotaamia mõjud, muutus praktilisest teoreetiliseks. Phytagoros Meditsiin-teaduslik käsiraamat. Arstiametivanne. (hippokrates). Haiguste põhjused on looduslikud. Vere, lima, musta ja valge sapi tasakaal. Hippokrates Ajalooteadus- kangelaseepika, Lähima ajaloo uurimine Herodotos, kirjutas raamatu Kreeka- Pärsia sõdadest.
Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 5. Kreeka linnriigid IV sajandi I poolel. Sparta hegemoonia. 10 000 retk Aasiasse. Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba hegemoonia: Leuktra lahing; Epameinondas. Ateena II mereliit ja selle lagunemine. 6. Sotsiaalne areng IV sajandil. Varanduliku differentsi süvenemine. Sotsiaalsed pinged. Palgasõdurlus. Hiline türannia. 7. Makedoonia tõus. Makedoonia riik ja ühiskond. Philippos II ja tema ümberkorraldused. Demosthenes. Chaironeia lahing. Korinthose kongress. Philippose surm. 13) Kreeka kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil 1. Koorilüürika: Pindaros. 2. Dramaturgia: kujunemine; kreeka teatri üldiseloomustus; Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes. 3 Filosoofia ja teadus. Ajalookirjutus (Herodotos, Thukydides, Xenophon). Teoreetiline filosoofia: Parmenides, Demokritos, sofistid (Protagoras), Sokrates ja tema vahekord Ateena riigiga; Platon; Aristoteles. Retoorika:
Millega on läinud ajalukku järgmised isikud?: * Perikles - Ateena riigimees, teostas aastast 460 e. Kr.tähtsaid demokraatilisi reforme. Sõlmis rahu Pärsiaga 449 e.Kr. ja Spartaga 445 e.Kr. Peale seda valiti strateegiks. Arendas suurejoonelist ehitustegevust ja viis õitsele Ateena vaimuelu. Peloponne - sose sõjaga kaasnevates hädades süüdistatuna ei valitud teda strateegiks 430 e. Kr. 429 e.Kr. taastas oma seisundi, kuid suri samal aastal katku. *Demosthenes - Ateena kõnemees ja poliitik. Tegutses advokaadina ja silmapaistva kõnemehena Ateenas, oli Makedoonia partei ägedaim vastane, õhutas Kreekat võitlusse Philippos II vastu. Peale Makedoonia-vastase ülestõusu ebaõnnestumist mürgitas enese. Säilinud on 61 kõnet. *Solon - Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 e.Kr. mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi ning määras selle järgi igaühe Õigused ja kohustused ( timokraatia )
saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, sh Iskorates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos; Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios,
* Sparta ülemvõim kuni 371 eKr kui Liidrikohale asus Teeba riik. 4. Makedoonia tõus ja klassikalise ajajärgu lõpp * Kreeka linnriikides valitsesid omavahelised sõjad ja püsimatus. * Seda otsustas ära kasutada Makedoonia, kes oli kreeklastega suhteliselt lähedane * 4 saj. Keskpaiku Philippos II ( 359-336 eKr) saj makedooniast ohtlik konkurent, kuid siiski üritati vältida otsest konflikti. * Makedoonia vastane liit eesotsas ateena ja Teebaga. Ateena valitseja ja kõnemees Demosthenes kuulutas kaaslinnlasi kaitsma vabadust. 338eKr sai kreeka liiduvägi lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa. Kreeka Ühiskonna struktuur * Talupojad- kuulusid kodanike hulka, moodustasid valdava osa sõjaväest, jõukamad tulid oma pajapidamisega ise toime, aga oli ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid. * Linnaelanikkond * Käsitöölised- pidasid väikesi töökodasid ja hankisid igapäevast elitist enda ja pereliikmete tööga
galeassidega, fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega, pargastega .... (J. Kross) Vormi ja sisu vastuolu retoorilised laused Retooriline hüüatus on hüüdlause vormis tunde- või suhtumisväljendus. Nt ,,O tempora, o mores!" hüüatas Cicero. Retooriline pöördumine ehk poeetiline üte, tundeline pöördumine loodusnähtuste, eemalviibijate vms poole. Nt. ,,Otsus, mille te teete, tulgu aidaku kõik jumalad" neile kasuks," lõpetab Demosthenes oma filipika. Retooriline küsimus on stiilivõttena esitatud küsimus, millele ei oodata vastust. L. Meri küsib oma kõnes Saksamaa taasühinemise 5. aastal: ,,Ja kui ma täna kuulen, kuidas nii mõnigi poliitik väidab, et Euroopa taasühinemine on liiga kulukas, siis küsin ma neilt, kui palju oleme oma ajaloos pidanud maksma ainuüksi selle ühtsuse puudumise eest?" Kliimaks on astmeline tõus, mis reastatakse intensiivsuselt üha tugevnevaid sõnu või väljendeid
annaabi.ee 
