kõnelda müüdavail isikuil (kelledest mõned võib-olla ei eitagi, et nad seda on) ja naerate, kui nad kedagi sõimuga üle külvavad. 55. Ja see polegi kõige kõledam, ehk küll see on kõle. Kuid nendele isikutele olete te andnud võimaluse tegelda riigiasjadega isegi suurema ohutusega kui neile, vkes teie huvides esinevad. Vaadake nüüd, missuguseid Õnnetusi toob teile kaela soov selliseid kõnemehi kuulata. Ma jutustan teile asjadest, mida te kõik teada saate. 56.--62. Demosthenes loetleb juhtumeid, mil esines reetmist Philippose käsuks Olynthoses, Eretrias, Oreoses. 63. Võib-olla te küsite imestusega: «Mis on siis selle põhjuseks, et niihästi olüntoslased 10 kui eretrialased ja oreoslased võtsid meelsamini kuulda neid, kes kõnelesid Philippose kasuks, kui neid, kes kõnelesid nende endi huvide kaitseks?» Põhjus on sama, mille mõjul ka teie juures inimestel, kes oma kõnedes lähtuvad üllaimaist püüdeist, pole mõnikord võimalik parimal
rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Tema kunstiväärtuslikud kõned olid lisaks otsesele kasutamisele kohtupraktikas ja poliitikas mõeldud avaldamiseks kirjandusteosena, siis töötas ta need enne avaldamist ümber. Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore", milles autor lõi haritud kõnemehe ideaalkuju, "Brutus", mis käsitleb kõnekunsti ajalugu ja "Orator", milles Cicero arutles parima kõnestiili üle.
KREEKA THTSAMAD TEGELASED : Platon- vanakreeka filosoof Aristoteles-vanakreeka filosoof , Platoni pilane , Aleksander Suure petaja Diogenes-vanakreeka filosoof,biograaf ja doksograaf Sokrates-vanakreeka filosoof Demosthenes-vanakreeka oraator ja Ateena riigimees Sappho-antiik-kreeka luuletajanna ja pedagoog Alkaios-Perseuse ja Andromeda poeg , ks preestritest , Argolise prints Anakreon-Kreeka luuletaja
104, 150 + Vanaaeg 6 kl. § 33) Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda 431-404 ja algas Sparta ülemvõimu ajajärk (Sparta liidus Pärsiaga) 4.saj I poolel tõusis valitsevaks Teeba (pärast Leuktra lahingut Spartaga 371 a) 4 saj keskel algas Makedoonia tõus. 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Philippos II kreeklased ja ühendas kogu Hellase oma võimu alla. Lõppes klassikaline ajajärk ja Kreeka iseseisvuse periood Demosthenes ja filipikad (Tiidus lk. 66-68) Demosthenes (384–322 eKr) oli Vana-Kreeka oraator ja Ateena riigimees. Demosthenes sai tuntuks oma Makedoonia-vastase hoiakuga ning tänu oma osavale sõnaseadmiskunstile suutis ta enda poolele meelitada paljud kreeklased. Tema organiseeritud oli ka Chaironeia lahing, kus kreeklased aga kaotasid. Peale seda saadeti ta pagendusse, kuid ta püüdis veel peale Aleksander Suure surma Ateenasse naasta,
Euripides Euripides elas klassikalisel perioodil, 5.sajandil e.m.a. Euripidese elu langeb kokku sofistika õitseajaga, teiste traagikutega võrreldes võib teda pidada kõige filosoofilisemaks: teda on nimetatud filosoofiks teatrilaval. Oma teostes taotles ta üllatuslikkust traditsiooniliste teemade ja vaadete käsitlemisel (näiteks jumalate kriitika). Euripidese kangelased on lõhestatud vastuolulistest tunnetest, sündmuseid iseloomustab muutlikkus ja ootamatud pöörded. Ta kasutas ka tihti deus ex machina võtet. Euripidese aktiivne loomeaeg jäi Peloponnesose sõja aastatesse, tema tragöödiad peegeldavad sageli sõjasündmusi. Tema loomingu tipuks peetakse viit teost: ,,Herakles" ( kus Herakles oma lapsed tapab), ,,Alkestis" (Admetose abikaasast, kes end oma mehe eest ohverdas ja kelle Herakles allilmast tagasi tõi), ,,Medeia" (kus Medeia tapab Iasoni abikaasa ja oma lapsed), ,, Hippolytos" ja ,,Bakhand...
Sokrates(469-399 eKr)- oli Vana-Kreeka filosoof, kes kritiseeris sofiste. Tema meetodi nimetatakse dialektiliseks st ,,tõe" leidmist vestluse, väitluse, poleemika abil."Ma tean, et ma midagi ei tea." Platon(427-347)- Sokratese õpilane, kes rajas Ateena lähedale filosoofiakooli, mis sai nime kreeka muinaskangelase Akedemose järgi. Seda hakati kutsuma Akadeemiaks. Platon usub, et kõnelemise ja suhtlemise eesmärgiks on leida tõde. Aristoteles(384-322)- Platoni õpilane koostas 355.a eKr teose ,,Retoorika", milles ta esitas kõnekunsti üldistatud teooria. Erinevalt sofistidest seadis Aristoteles kõne- ja vaidluskunsti eesmärgiks tõe otsimise. Sündis Makedoonias. Aleksander Suure õpetaja, Platoni kõrval lääne mõjukaim filosoof. Pani alguse paljudele uutele teadusharudele. 19.saj. keskpaigani ainus läänemaine loogika. Suured teened ka bioloogias, esteetikas, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristoteles esitas avaliku kõne koostamise eta...
Rooma kõnekunst 1.saj ekr hakkas rooma kirjandusest kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses valitsesid proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitika ja riigitegelased. Sellel ajajärgul loodi ka klassikaline kirjanduskeel ehk kuldne ladina keel. Silmapaistvamad kõnemehed olid sellel ajal Caesar ja Cicero. Rooma kirjandus Rooma kirjanduse keeleks oli ladina keel. Roomlaste algupärane kirjandus kasvaas sellel alusel, mille kreeka kirjandus oli rajanud, ja sai ühtlasi vanakreeka ja Lääne- Euroopa kirjanduse vahelüliks. Rooma rahvaluules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. Rooma kirjanduseelses perioodis oli üks levinumaid näidendiliike atellaan. Arhailises ajajärgus võeti rooma poolt üle kreeka jumalad. Kreeka jumalad võeti omaks põhjusel, et rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud. Roomlastele pakkusid 3.saj ekr huvi vanad zanrid nagu eepos, tragöödia ja komöödia Rooma kirjanduse rajajaks oli endisest orjast kirik...
Oidipuse kompleks- liigselt emasse kiindunud poja nähtus. 12.Proosa- hakkas levima 6 saj eKr kolmes suunas: filosoofiline, ajalooline ja retooriline proosa. 5 saj ekr hakkasid kõnemehe- retoorid õpetama kõnekunsti. Sofistid- filosoofia ja kõnekunstiõpetajad tegutsesid aktiivselt. Kõnekusti kõrval tekkis ka kõnekunstiteooria ehk retoorika. Kõnekunsti areng pani aluse proosale. Kuulsad autorid olid : Demosthenes ja temad kõned Philippose vastu. Sokrates- rääkis palju suuliselt, kuid tema õpilased jäädvustasid tema kõnesid. Platon- Sokratese õpilane, kelle kõned olid dialoogi vormis.Üks filosoofilise sõnavara loojaid.3 proosa valdkonda-ajalooline,filosoofiline,retooriline 13.Uus-Atika komöödia- iseloomustab fantastilise elemendi puudumine, poliitiline aktuaalsus jm. Erineb varasemast , sest sisud on tavaelust võetud. Koor ei mängi enam nii suurt rolli ja laulab vaheaegadega. 14
Antiikkirjanduse konspekt Trooja hobune kreeklaste poolt kingitud hobune, millega kreeklased saavutasid Troojas võidu. Achilleuse kand ainus nõrk koht inimesel Oidipuse kompleks lapse alateadlik kiindumus oma vastassoost vanemasse Isikud Hesiodos - Boiootiast pärit väikemaaomanik ja rapsood, õpetusliku eepika esindaja ja töö poetiseerija. Tuntuim poeem ,,Tööd ja päevad" Alkaios aristokraat, võttis osa poliitikaelust ja kirjutas enamasti poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. Sappho esimene naisluuletaja, antiikaja kuulsaim poetess, laulud olid pühendatud tütarlastele, omasookiindumus, lesbism (Lesbose saar) Rooma teater SARNASUSED Kreeka teater *Ehitati lauskmaale ja piirati *etendati põhiliselt tragöödiaid, *ehitati mäeküljele kaunilt kujundatud kivimüüriga komööd...
kuulajale-vaatajale, kus on kaastegevad nii näitlejad kui koor. Koorilaulu pidulikest ja ülevatest elementidest kujunes aja jooksul välja tragöödia, naljalugudest aga komöödia. Need kaks ongi atika ajajärgu kirjanduse põhizanridAtika ajajärgu komöödiat nimetatakse vana-atika komöödiaks ja selle tähtsaim esindaja on Aristophanes. Vana kreeka proosa. Proosal kolm alaliiki-retooriline, filosoofiline ja ajalooline.. retooriline proosa - demosthenes (kõned philippose vastu) filosoofiline - sokrates, tema õpilane planton ja plantoni õpilane aristoteles ajaloolise proosa alla herodotos ja plutarchos
444-429 Periklesi võim Athenais 431-404 Peloponnesose sõda 480-406 Euripides 450-388 Aristophanes 415-413 Athenai sõjaretk Sitsiiliasse 411 oligarhiline riigipööre Athenais 404 „Kolmekümne türannia“ Athenais 403 demokraatia taastamine Athenais 401-400 „10 000 kreeklaste retk“ Xenophoni juhtimisel 395-386 Korinthose sõda 427-347 Platon 384-322 Demosthenes 384-322 Aristoteles 338 CHAIRONEIA lahing, Kreeka polised alistuvad Makedoonia ülemvõimule ___________________________________________________________________________ 4.saj.II pool-1.saj.e.Kr hellenismi ajajärk 356-323 ALEKSANDER SUUR 332 Egiptuse Aleksandreia rajamine 327-325 Aleksandria India sõjaretk 323 Aleksandri surm ning riigi lagunemine järglaste vahel:
Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, Aischylos-vanakreeka tragöödiakirjanik Museion-muusade tempel Parthenon- tempel Oresteia- Aischylose II triloogia Bulee -Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest. Filosoof-võttis kasutusele Pythagoras Termopüülide lahing-480a eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Maratoni lahing 490 e.Kr-kreeklased võidavad Chaironeia lahing- makedoonlased,kreeklased,338 eKr. Kreeklased lüüs, Demosthenes pagendati. Polykleitos- kreeka kujur.keha dünaamiline tugijalg. Doryphoros, Odakandja Imed:Cheopsi püramiid Egiptuses,Semiramise rippaiad Babülonis,Artemise tempel Ephesoses,Zeusi kuju Olümpias,Halikarnassose mausoleum,Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Knossose loss-punased sambad, seinamaalid Kükloopilised kivimüürid-Mükeene Lõvivärav Zeus-taevas,torm,äike Hera- zeusi õde/abikaasa. Abielukaitsja Aleks Suur-336-323, Egiptus(seleukiidide riik),väike-aasia, makedoonia
Kreeta-Mükeene periood 2000-1100 ekr(minoiline tsiv ; mükeene) Tume ajajärk 1100-800 ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) Arhailine periood 800-500 ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus (Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) Klassikaline periood 500-338 ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg; Peloponnesose sõda; Sparta ülemvõim; Makedoonia sõda ) Hellenismiperiood 338-30 ekr(uus ajajärk; Aleksander II). ||Minoiline- lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. ||Mükeene- sõjaline üleolek (hobused&kaarikud), Kreeta saare vallutus, mionoilisest võeti omaks lossikultuur, lineaarkiri, kreetane olme. Kreeka Homerose Ilias (lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest), Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või spordivõstlused. Delfi oraakel- Püütia istus templi tagumises ruumis...
meeste poolt. Naisi peeti psühholoogiliselt sõltuvaiks ja suutmatuiks end kontrollida. On naisi, kes löövad läbi, tugevad lesknaised, preestrinnad, Sparta jõukad naised, jms. Kreeta naine Kreeta ehk minoa ühiskonnas olid naised silmapaistvalt esil. Preestrinnad, kelle ühiskondlik staatus oli kõrge jõukad maaomanikud, kellel oli abilisi. Kreetlased kummardasid naisjumalust Kreeka naine Oraator Demosthenes ütlus: "Armukesi peame lõbu jaoks, orjatare argielu vajaduste rahuldamiseks, aga ka abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja juhiksid truult meie majapidamist." Linnriik(polis) oli mehe ja kodune majapidamine(oikos) oli naiste eluala. Kreeka riigi suhtumine naistesse oli kahetine: ühelt poolt imetlev ja austav, teisalt aga tõrjuv ja halvustav. Abielunaist õpetasid ema ja ka abikaasa. Sparta naine Naistel oli oma varanduse
kreeka komöödiates. Kreeka komöödia sai alguse Dionysose rongkäikude falloselauludest Plautus - populaarne draamakirjanik, säilinud 21 komöödia teost, tegevus Kreeka linnades Terentius - töötles kreeka komöödiaid ja püüdis säilitada originaalide kunstilist omapära Proosakirjandus - hakkas Kreekas arenema 6.saj eKr kolmes suunas (filosoof. , ajalooline ja retooriline) Proosa kirjanikud - Demosthenes (säravaim kõnemees ja filosoofilise proosa meister, kõned Philiposse vastu), Sokrates (mees kes ei kirjutanud midagi, kuid tema õpilased jäädvustasid nn sokraatilisi vestlusi), Platon (Sokratese õpilane ja tema õpetuse põhilisi kirjapanijaid, filoof. sõnavara looja), Aristoteles (Platoni kuulsaim õpilane, oluliseim teos ,,Poeetika", paljud ta seisukohad said klassitsismi teoreetikute lähtepunktiks), Herodotos (ajaloo isa, kes
hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), võimuvõitlus (ateena, sparta+ 431-404); Makedoonia aeg (4 saj II p), hellenid (kreeklaste sugulased), Philippos II sõjakäigud (kuulutas helleni juhiks) Kreekasse (359-336), vastu astub Ateena kõnemees Demosthenes, filipikad ta poolt. 338 Chaironeia lahing, kreeka- Valitsemine: rahvakoosolek, nõukogud, riigiametnikud- osa said kohalikud mehed. Aristokraat, käsitööline ja talupoeg, ori. Sõjavägi: ratsavägi, raskerelvastus jalavägi, lingu-ja vibumehed. Sparta polis- Lakoonika, Messeenia mk-s. Valitsemine: 2 kuningat (usujuhid), Geruusia, 30- liikmeline nõukogu (al60), riigiametnikud 5 efoori. Elanikud: spartiaadid (põlis), heloodid (orjad) ja perioigid (vabad talupojad)
· Kõrgluule näidata oma tarkust, lugemust ja keeleteadmisi Vana-Kreeka klassikalise ajastu proosa o Liigitamine 6 · Ajaloo proosa vajadus jäädvustada andmeid teistest rahvastest ja oma rahva elust · Retooriline proosa Kohtukõned - Lysias Õpetuskõned, ilukõned Isokrates Poliitilised kõned - Demosthenes · Filosoofiline proosa vajalikke mõisteid o Tähtsamad retoorikud · Lysias Logograaf Koostas kohtukõnesid Temast on säilinud 34 kõnet · Isokrates Piduliku kõnekunsti rajaja Avas Ateenas retoorikakooli · Demosthenes Esitas poliitilisi kõnesid o Tähtsamad filosoofid · Sokrates Oli kuulus küsimuste mitte vastuste poolest
seintel naiste ja pidustuste pildid korrapärased seintemaalid mittesõjaline ühiskond sõjaline ühiskond lineaarkiri Tume ajajärk kreeka oli langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele Arhailine ajajärk linnriigid, seadused, kolooniate rajamine, om Klassikaline ajajärk sõjad, sparta ülemvõimu aeg, Hellenistlik periood segu idamaade ja kreeka kultuurist, Demosthenes Ühiskond ülemkiht aristokraadid talupojad töölised kreeklased hellenid võõramaalased barbarid Kreeka ühiskond on demokraatlik. Mõisted polis (Vana-Kreeka) linnriik akropol polise keskele ehitatud kindlus agoraa rahvakoosoleku- või turuväljak, linnaplats oraakel pühamu, ennustaja türannia - ainuvalitseja faalanks Vana-Kreeka lahingurivi sümpoosion sõpruskonna ühine koosviibimine, pidu müsteerium salajane jumalateenistus
Kõned Cicero kõnedest on säilinud 58 (osa neist katkendeina). Kõned on peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Kõned Cicero esimesed kõned kaldusid stiililt asianismi, järgmistes kõnedes aga arenes juba isikupärane stiil. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Lisaks otsesele kasutamisele kohtupraktikas ja poliitikas olid kõned mõeldud ka avaldamiseks kirjandusteosena, ent ümbertöötatud kujul. Kõned Cicero neli kõnet Catilina vastu loetakse tema retoorilise loomingu tipuks. Kõne on üles ehitatud ja tugineb inimese süvapsühholoogia tundmisele ja tema väärtushinnangutele Rooma Vabariigis.
5) ANTIIKPROOSA, LIIGID JA AUTORID: 1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1. Filosoofiline - antiikfilosoofid andsid oma teadmisi edasi peamiselt suuliselt 2. Ajalooline - (Legendide ja müütide lähedane). Kõige varasem ajalookirjandus tekkis vajadusest panna kirja omaenese rahva minevik ning teadmised teiste maade ja rahvaste kohta. 3. Retooriline - Kõnekunsti areng retoorika pani aluse retoorilisele proosale Autorid: 1. Demosthenes - säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Kuulsad kõned on kõned Philippose vastu. 2. Sokrates - Sokrates ei kirjutanud oma teadmisi üles, vaid tema õpilased kirjutasid. 3. Platon - Sokratese õpilane ja tema õpetuste põhilisi kirjapanijaid. Suur filosoof. Osav sõnameister. Filosoofilise sõnavara loojaid. 4. Aristoteles - Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja kuulsaim mõtleja. Kõige olulisem kirjanduskäsitlus on “Poeetika”. 5
5) ANTIIKPROOSA, LIIGID JA AUTORID: 1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1. Filosoofiline - antiikfilosoofid andsid oma teadmisi edasi peamiselt suuliselt 2. Ajalooline - (Legendide ja müütide lähedane). Kõige varasem ajalookirjandus tekkis vajadusest panna kirja omaenese rahva minevik ning teadmised teiste maade ja rahvaste kohta. 3. Retooriline - Kõnekunsti areng retoorika pani aluse retoorilisele proosale Autorid: 1. Demosthenes - säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Kuulsad kõned on kõned Philippose vastu. 2. Sokrates - Sokrates ei kirjutanud oma teadmisi üles, vaid tema õpilased kirjutasid. 3. Platon - Sokratese õpilane ja tema õpetuste põhilisi kirjapanijaid. Suur filosoof. Osav sõnameister. Filosoofilise sõnavara loojaid. 4. Aristoteles - Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja kuulsaim mõtleja. Kõige olulisem kirjanduskäsitlus on “Poeetika”. 5
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi m...
3.Hellenismi ajajärk (4. sajandi lõpp 1. sajandi lõpp eKr); 4.Rooma ajajärk (1. sajandi lõpp eKr 5.-6. sajand pKr). Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Vanakreeka kirjanikke: Alkaios, Aristophanes , Demosthenes, Diodoros , Euripides , Homeros , Polybios , Platon , Sophokles , Simonides Vanarooma kirjandus Rooma kirjandus on Vana-Rooma ladinakeelne kirjandus. Vanarooma kirjanikke: Cicero, Horatius,Naevius, Plautus, Vergilius Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi.
rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Teosed: "De oratore", milles autor lõi haritud kõnemehe ideaalkuju, "Brutus", mis käsitleb kõnekunsti ajalugu ja "Orator", milles Cicero arutles parima kõnestiili üle. Horatius (Quintus Horatius Flaccus; 8. detsember 65 eKr Apuulia, Venusia 27. november 8 eKr Rooma) oli Vana-Rooma tähtsamaid lüürilisi luuletajaid. Cato, kes pärines konservatiivide hulgast, tahtis vastupidiselt eelnevale ise oma mõtteid ja
Ta arvas, et väitlus- ja kõnekunsti ülesanne on kujundada kõnealuse suhtes seisukoht. Aristoteles seadis kõneleja eesmärgiks tõe otsimise, kindlatele loogikareeglitele tuginev vaidlus peab olema eelkõige tõe tunnetamise vahend. Demosthenest Antiikaja suurimaks oraatoriks peetakse Demosthenest, kes jõudis silmapaistva kõnemeisterlikkuseni erakordselt visa ning sihikindla harjutamise teel. Tal puudusid igasugused eeldused edukaks kõnemehetegevuseks. Demosthenes Philippose- vastaste kõnede järgi hakati teravaid poliitilisi väljaastumisi kutsuma filipikateks. Ta kõnesid iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogilisus ning argumenteerimisoskus. Isokrates Isokrates Ateenast oli sofistide Protagorase ja Gorgiase õpilane. Poliitiliselt vaadetelt oli ta Demosthenese vastane, kuna esindas Makedooia-meelsete parteid. Ta kõne
14 saj-18 saj eristatakse III etappi: I Rensesansiperiood (14-16 saj)- lähtudest humanistlikest ideaalidest, seades esiplaanile inimese ja tema mais eelu, taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist, austas individuaalsust. II Klassitsisimiperiood (17-18)- Taotles kuntstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Esines antiigi vägivaldset tõlgendamist. III Suur Prantsuse revolutsioon (18 saj 2.p)- huvitus eeskätt antiigi poliitilisest sisust, tõstes päevakorrale vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. ANTIIKKIRJANDUS (8 SAJ EKR- 5 SAJ PKR) Vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda. VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest,...
Antigone, traagiline elu. Euripides (480-406 e.m.a.) - võitis 5 korda esikoha draamavõistlustel. 92 teosest on säilinud 18. "Medeia" räägib samanimelise naise püüetest Iasonit aidata, lõpuks kaotades Iasoni kui too saab kuldvillaku kätte. Komöödia naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke pahesi ja nõrkusi, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Poliitiline satiir oli esikohal. Reetor kõnemees. Retoorika kõnekunstiteooria. Demosthenes (384-322 e.m.a.) kuulsaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. 61 kõnet säilinud. Tema kõned Philippose vastu on kõige kuulsamad. Filipika kõige ägedamate poleemiliste kõnede piltlik nimetus. Sokrates (470-399 e.m.a.) - antiikaaja kuulsaim filosoof, kes ise ei kirjutanud midagi üles, vaid õpilased kirjutasid. Platon (427-347 e.m.a.) - Sokratese õpilane ja tema õpetuste põhiline kirjapanija. Filosoofilise sõnavara looja.
meie aja arvamist. Kõige mitmekülsem ja viljakam teadlane oli filosoof Aristoteles 384 322 enne meie aja arvamist. Karl Marx oli Aristotelest vanaaja suurim mõtleja. Ajaloo isa nimetuse on pärinud V sajandil enne meie aja arvamist elanud ja tegutsenud ajaloolane Herodotos. Müütide ja anektootide tegia on ,,Historia". Herodotose tööd jätkas ajaloolane Thukydides. V sajandil nõuti, et iga kodanik kaitseks kohtus end ise. Kõige silma paistvam kõnemees oli Demosthenes umbes 384 322 enne meie aja arvamist. Kreeka kõnekunsti pani kirja Aristoteles kes 355 aastal enne meie aja arvamist koostas raamatu ,,Retoorika". 534 aastal enne meie aja arvamist etendati Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat. Kreeka teatris esinesid alati mehed ja nad pidid pidevalt muutma maske, näoilmet ja isegi pidid riietuma ja mängima naist. Kreeka etendustes oli vaid 3 meesnäitlejat. Koor koosnes tavaliselt 12-24 inimesest. Kui
ANTIIKKIRJANDUS Autorid ja teosed Kristiin Helisalu KSG 10a 2012 HOMEROS arhailine eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase elas 8. sajandil eKr. Kolmas tase pime laulik Neljas tase eeposte looja Viies tase TEOSED Värsivormiline Daktüliline heksameeter Alusteks kreeka hõimude sõjakäigud Jumalad Ilu, vaprus, hingepuhtus, sõprus ja ustavus Kombed, eluolu, sõdapidamine ´´ILIAS`` Vanakreeka eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kangelaslugu Teine tase Euroopa kirjanduslugu Kolmas tase 15 000 värssi ...
Herodotos tegeles ajaloo uurimisega ning mängis ajaloo uurimisel suurt rolli. Kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest raamatu, nimega „Historia“. 6. Mis oli retoorika, miks oli vajalik, kes oli tuntuim esindaja, millega on ajalukku läinud? Retoorika oli kõnekunst, mis oli ühtlasi ka teadus. Retoorika oli valjalik, sest majanduslikud ja poliitilised otsused sündisid avalikel koosolekutel arvamusliidrite veenmisoskuse mõjul. Tuntuim esindaja oli Demosthenes. Läks ajalukku sellega, et veenis kõhklevaid kreeklasi makedoonlaste sissetungile vastu hakkama. 7. Võrrelge Vana - Kreeka ja tänapäeva teatrit, leidke 3 sarnasust ja 3 erisust! Sarnasused: 1) Nii Vana-Kreekas kui ka tänapäeval kasutati laval dekoratsioone. Vana- Kreekas maaliti dekoratsioonid liikuvatele tahvlitele ning kasutati primitiivseid mehaanilisi seadmeid. 2) Mõlemal ajastul kostüümid. Vana-Kreekas kasutati palju
Vana Kreeka kontrolltöö 1)Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. 2)Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu? Kreeka on mägine ja väga liigendatud maa paljude ps-te ja saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis ...
Tema taga on näha Sappho ja Alkibiades. Raffaelist vasakul asub Vergilius, kelle käsi juhib Dantet. Esiplaanil istuvad vasakult alates mõtisklev La Fontaine, Shakespeare, Mozart, Tasso ja võimukas Poussin. Paremalt on näha maski hoidev Molière, tema taga profiilis Racine, ees aga Corneille. Pheidiase kõrval ja taga on näha Hesiodos, Platon, Sokrates, Perikles, Michelangelo, Aristoteles, Aristarchos ja Aleksander Suur. Vasakult ümbritsevad Homerost veel Euripides, Menandros, Demosthenes, Aischylos, Herodotos. Nagu ilmneb, on klassikaliste ideaalide järgijate hulka toodud ka Shakespeare ja Tasso. Värvil on seejuures sekundaarne roll. Lähtudes küll klassitsistlikust vormikõnest ja antiigiimetlusest, on Ingres siin täiesti eemaldunud kunstimaailma raputanud Davidi heroilisest klassitsismist. ) (lisa 7 "Louis-Francois Bertin" 1832. ) "Louis -Francois Bertin"
Ümberkorraldatud Makedoonia sõjavägi sai võimsamaks kogu Balkanil. Siiski püüdis kuningas vältida otsest sõjalist konflikti kreeklastega. Sekkus vaid ühe või teise riigi liitlasena ning eelistas end näidata hellenite sõbra ja kaitsjana. Osad kreeklsed suhtusid positiivselt Makedoonia tugevnemisesse lootes, et neis saab hellenite ühendaja. Makedoonia peamiseks vastaseks sai Ateena, kus riigi- ja kõnemees Demosthenes kutsus oma kaaslinlasi ja kõiki kreeklasi vabaduse kaitsele põhjast kerkiva ohu vastu. Tema sütitavate kõnede mõjul moodustus ulatuslik Makedooni-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. Aastal 338 eKr sai liiduvägi lüüa Chaironeia lahingus. Philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi jalaskis end kuulutada kõigi hellenite juhiks. Need sündmused tähistasid Kreeka linnriikide iseseisvuse ja ühtlasi klassikalise ajajärgu lõppu.
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaao...
has caused, and is glad for the redemption the hive-queen gave him. Ender loves his sister Valentine the most in this world, and his biggest fear is to become a killer like his brother Peter. Valentine The sister of Ender, she consistently comes to his defense, whether it is when Peter threatens him, or when she feels that Graff is suggesting that Ender is mentally similar to Peter. Although she agrees to go along with Peter's plan for keeping the world united by taking on the identity of Demosthenes in her writings on the nets, she believes that her ability to persuade by flattery along with her other strengths (such as equal mental abilities) will, in the end, make her stronger than Peter. She is able to use that power to keep Ender from going back to Earth, where she is sure that he would fall under Peter's control, and instead takes him to the colony, where she writes a history of the war. Peter
Kreeka Paulina Pähn Loodus: mägine, raskestiläbitav maa; liigendatud rannajoon (sadamakohad); peamine ühendustee meri; poliitiline killustatus; vähe maad põlluharimiseks varajane kaubandus I Kreeta e. Minoiline tsivilisatsioon (loodud tundmatu rahva poolt) 2000-1500 eKr · Keskus Knossos · Oma kiri lineaarkiri A (desifreerimata) majapidamisaruanded · Lossid keskused, linnadega tihedalt seotud; labürinditaolised, puuduvad kaitseehitised, rahumeelsed maalid (härjad, tähtsal kohal naised ja naisjumalannad); Knossos · Europe röövimine, Minotaurus · Domineerisid Egeuse merel, tihedais sidemeis Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega II Mükeene e hellaadiline tsivilisatsioon (loodud kreeklaste e. ahhailaste poolt) · Indo-Euroopa rahvaste hulka kuuluvad ahhailased tulid Balkanile u. 2000 eKr, tsivil...
tähelepanu pöörama kunstipärasele väljendusviisile Kõnekunst Aristoteles Hakkas tähelepanu pöörama kõnekunstile Demosthenes Veenis kõhklevaid kreeklasi makedoonlaste sissetungile vastu hakkama Teater Aischylos Rajas tragöödia „Aheldatud Prometheus”
Antiikkirjandus Antiik (ladina k) ,,vana", ,,muistne". Müüt (kreeka mythos ,,lugu") müüdid on lood jumalatest ja kangelastest, selgitavad miks ja kuidas elu käib (tänapäeval teeb seda teadus). Müütides on palju arhetüüpset (igavest). Müüt Persephonest selgitab aastaaegade vaheldumist. (Demeter teraviljajumalanna). Persephones viibib sügisel ja talvel Hadese riigis, kuid kevadel ning suvel maa peal. Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust. Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne) Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha. (Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada) Zeus (Jupiter) - peajumal Õed vennad ...
Antiik-Kreeka Homeros (8. sajandil eKr) oli vanakreeka pime laulik(aoid), kahe kuulsa eepose autor: "Ilias"-Ilioni linna lugu, aineseks Trooja sõjaga seotud müüdid, "Odüsseia"-vägilase Odysseuse kojuminek,(mõlemad koosnevad 24 laulust). Hesiodos(VII saj algus) kirjutas õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" ning teose ,,Theogonia"-jutustab maailma ja jumalate tekkimise loo. Tyrtaios oli Vana-Kreeka eleegiline luuletaja. Ta elas Spartas 7. sajandil eKr ja oli elukutselt sõjamees, kes innustas oma lauludega ka teisi. Meelisteemadeks olid tal kangelaslikkus, patriotism, vaprus, sõda ning ülimaks ideaaliks pidas ta langemist võitlusväljal oma riigi eest. Sappho(630-612 ekr -570 ekr) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Enamik tema kirjatööst on hävinenud. Arvatatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleïsi tütar ning Sapphol oli kolm venda. Oletatakse, et Sappho...
kelle Cicero ristis ajaloo isaks ja kelle peateos on "Historia" ,mis rgib Kreeka-Prsia sdadest. 48. Miks oli vaja Vana-Kreekas knekunsti ehk retoorikat? See oli hiskondlik norm, et inimest oskaksid rkida iget juttu igel ajal. 49. Retoorilise proosa philiigid on: 1) kohtukne 2) poliitiline kne 3) pidulik ilukne 50. Kes on logograaf? Kohtuknede kirjutada 51. Nimeta IV sajandi suurim poliitiline knemees, kes harjutamisega sai lahti knedefektist ja tegutses Ateena juhtiva riigitegelasena - Demosthenes. 52. Filosoofilise proosa meistrid on Sokrates ja Platon 53. Sokrates ei pannud midagi kirja. Tema pilased esitasid pma petaja vaateid nn filosoofiliste dialoogidena. Sokrateselt on tulnud kaks mttetera: 1) Ma tean, et ma midagi ei tea 2) Platon rajas oma kooli, kuulsa Akadeemia; ta on nn filosoofilise idealismi rajaja 54. Selgita mte platooline armastus : algselt thendas armastust idee vastu (Platoni jrgi), hiljem ka sugupoolte vaheline, kuid aseksuaalne. Armastus on sgavalt isikuprane,
ülekreekalised religioossed keskused 766 eKr esimesed teada olevad olümpiamängud Klassikaline ajajärk 500-330 eKr valdav osa Kreeka kultuurist seostub just selle ajaga 5. saj oli Kreeka kultuuri õitsenguaeg Hellenismi periood 330.-30. eKr Kreeka alad oli läinud Makedoonia koosseisu Philippos II alustas Kreeka alade vallutamiseda 338. eKr -> tema poeg A. Suur sai sisuliselt võõrvalitsejaks Demosthenes pidas ägedaid kõnesid Makedoonia vastu 2. saj eKr (146a eKr) langesid Kreeka alad Rooma riigi koosseisu 30 eKr vallutasid roomlased Egiptuse, mis oli hellenistliku maailma viimane vaba piirkond Kreeka kultuur oli sel etapil eeskujuks, mis sest, et oli suurte impeeriumite koosseisus Sõjad: Trooja sõda 12. saj eKr Linn Väike-Aasias, mille vastu kreeklasied läksid sõjakäigule. Juhiks oli Mükeene valitseja Agamemnon. Trooja linna piirati mitmeid aastaid
1)Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju.Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimis...
Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus 1) Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju. Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks...
,,Kuningas Oidipus" Aleksander Suur 4.saj. eKr - Makedoonia kuningas - antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht - Pärsia-vastane sõjaretk -> edukas - vallutas mõne aastaga Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani ja Kesk-Aasia Demosthenes 4.saj. eKr - oraator ja Ateena riigimees - Makedoonia-vastane hoiak - osav sõnaseadmiskunst meelitas kreeklased enda poolele Filipika on äge kõne, mida peetakse kellegi süüdistamiseks või paljastamiseks.
KONTROLLTÖÖ: Ajalooperioodid ja ajatelg konspekt Varased tsivilisatsioonid maailmas - lk 24-27, konspekt Tsivilisatsioonid varajased kõrgkultuurid Viljakas poolkuu-linnriigid hakkasid tekkima Mesopotaamia ja Niiluse vahele (oli väga hea põlluharimine Ühed kõige olulisemad varasemad põlluharijate asulad on Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias. Tsivilisatsiooni tekkimise tingimused: 1.üleminek viljevale majandusele ja metalli kasutamine 2.ühiskondlik tööjaotus (ehk mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega) ja varanduslik kihistumine 3.riikluse ja valitsejate teke. Et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad 4.kirja kasutusele võtmine- aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastatusele ja soodustas seega riikluse kujunemist 5.kõrgkultuuri (teaduse ja kirjanduse) teke Vana-Kreeka ülevaade (kaart ja perioodid) - lk 85-89, 96 Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Kujunes umbe...
Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 5. Kreeka linnriigid IV sajandi I poolel. Sparta hegemoonia. 10 000 retk Aasiasse. Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba hegemoonia: Leuktra lahing; Epameinondas. Ateena II mereliit ja selle lagunemine. 6. Sotsiaalne areng IV sajandil. Varanduliku differentsi süvenemine. Sotsiaalsed pinged. Palgasõdurlus. Hiline türannia. 7. Makedoonia tõus. Makedoonia riik ja ühiskond. Philippos II ja tema ümberkorraldused. Demosthenes. Chaironeia lahing. Korinthose kongress. Philippose surm. 13) Kreeka kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil 1. Koorilüürika: Pindaros. 2. Dramaturgia: kujunemine; kreeka teatri üldiseloomustus; Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes. 3 Filosoofia ja teadus. Ajalookirjutus (Herodotos, Thukydides, Xenophon). Teoreetiline filosoofia: Parmenides, Demokritos, sofistid (Protagoras), Sokrates ja tema vahekord Ateena riigiga; Platon; Aristoteles. Retoorika:
VANA-KREEKA Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomuliku...
saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, sh Iskorates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos; Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios,
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamäng...
galeassidega, fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega, pargastega .... (J. Kross) Vormi ja sisu vastuolu retoorilised laused Retooriline hüüatus on hüüdlause vormis tunde- või suhtumisväljendus. Nt ,,O tempora, o mores!" hüüatas Cicero. Retooriline pöördumine ehk poeetiline üte, tundeline pöördumine loodusnähtuste, eemalviibijate vms poole. Nt. ,,Otsus, mille te teete, tulgu aidaku kõik jumalad" neile kasuks," lõpetab Demosthenes oma filipika. Retooriline küsimus on stiilivõttena esitatud küsimus, millele ei oodata vastust. L. Meri küsib oma kõnes Saksamaa taasühinemise 5. aastal: ,,Ja kui ma täna kuulen, kuidas nii mõnigi poliitik väidab, et Euroopa taasühinemine on liiga kulukas, siis küsin ma neilt, kui palju oleme oma ajaloos pidanud maksma ainuüksi selle ühtsuse puudumise eest?" Kliimaks on astmeline tõus, mis reastatakse intensiivsuselt üha tugevnevaid sõnu või väljendeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
