Ardo Kaurit 12.b Gustav Adolfi Gümnaasium ,,Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk" Lev Tolstoi ,,On olemas kolm teadmiste liiki: faktide teadmine, arukus-kavalus ja kogemus- teadmine," sõnas Karel Capek. Nendest kolmest saab õppida vaid fakte, arukus tuleb pika aja vältel ning on osalt ka geneetiliselt määratletud ning kogemusd suurenevad elu jooksul ja nende arengu kiirust mõjutavad võimalused ja tahe. Teadmised on põhjendatud uskumused tegelikkuse kohta ning nad aitavad mõista ümbritsevat ilma kõike ise läbi proovimata, olles juskui otseteed inimese aregnus. Kuid kuhu see viib? Teadmised tulenevad teistest, kuid eesmärk ei saa olla keegi teine, vaid teiste vigade,
Isikliku SWOT TUGEVUSE NÕRKUSDED 1. Loovus 1. Tagasihoidlikkus 2. Kohusetunne 2. Aus 3. Rahu 3. Uudishimulikkus 4. Keelte oskus 4. Kannatlikkus 5. Tõhus 5. Usaldus 6. Täpsus 6. Vaoshoitus 7. Keskendumisvõime 7. Loogiline mõtlemine 8. Mõiste 8. Arukus 9. Sihikindlus VÕIMALUSED OHUD 1. Sporti tegemine 1. Laiskus 2. Õppida keeled 2. Mitte planeeritud 3. Uued sihid seadma päev 4. Positiivne pilk 3. Organiseerimatus 5. Arendada loovus 4. Ebakindlus mõtlemine 6. Vabatahtlikuna töötada 7. Õppida oma aega planeerida 8. Kogemusi teistega inimestega vahenda 9. Õppida arvuti programmi
kamm+ma=kammima *Liitmine e kompositsioon- 2 sõna pannakse kokku jalg+ratas=jalgratas *Lühendamine- sõnatüvi läheb lühemaks trollibuss=troll laboratoorium = labor Liitefunktsioon *Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. Must+kas=mustikas *Liite abil saame täpsustada tuletuse aluseks margitud tähendust. Laul +ja / +janna / +tar Laud+ke = lauake Haige+lane= haiglane *Liide võimaldab muuta tuletuse aluse sõna liiki Om. arukas Nim. arukus Määr. arukalt Tuletuse tähendus sõltub: 1. tuletustüve tähendusest 2. teksti kontrastist 3. tavast ja kokkulepest Nimisõna tuletus: Umbes 50 liidet *tuletised võimaldavad nim. asju ja nähtusi neile iseloomulikku tunnuse järgi *märkida kogu *väljendada naissugu *väljendada suhtumist ja hinnangut ning suurust
Platon “Pidusöök” (armastusest) Agathon: Kõigist õndsasid jumalaist on Eros kõige õndsam, sest tema on neist ilusaim ja täiuslikem. Eros vihkab vanadust juba loomu poolest ning püüab selle lähedust igal viisil vältida. Eros on jumalaist noorim ja jääb alati nooreks Õigluse kõrval on talle väga iseloomulikuks arukus. Ükski kirg ei ole Erosest tugevam. Eros vabastab meid võõrdumisest ja jagab külluses intiimsust. Sokrates: ...ihaldatakse just seda, mis puudub, ega ihaldata siis, kui puudust ei tunta. hea ja kauni puudumise tõttu ihaldab ta(Eros) seda, millest puudust tunneb. Eros pole kunagi ei vaene ega rikas; ta asub kuskil tarkuse ja võhikluse vahepeal ARMASTATU on kaunis, õrn, täiuslik ja ülimalt õndsaks kiidetud.
Sotsiaaltöö alused 1. Nimeta sotsiaaltöö tegemise viise. · Profesionaalne · Vabatahtlikud 2. Millised on profesionaalse sotsiaaltöö tunnused? Too näiteid kus töötavad profesionaalse sotsiaaltöö tegijad. · Palgaline töötaja · Vastav haridus · Läbinud vastaad koolitused Prof. Sotsiaaltöö tegijad töötavad : Koolides, Vanglates, KOV ja teistes riigiasutustes. 3. Loetle sotsiaaltöö sihtgruppe. · Inimesed, kellel pole kodu · eakad inimesed · vaimse tervisega inimesed · puuetega inimesed · sõltlased · töötud inimesed 4. Millised on sotsiaaltöö eesmärgid? · Aidata abivajajaid, · Aidata inimestel olemasolevaid võimalusi ära kasutada. Hoolekande ajalugu 1. Milline on vanim pensioni liik? · Sõjaväelaste pension 2. Milline muudatus toimus Euroopas 400- 500 aastatel pKr kirikuseaduses? · Kirikuseadus käskis rikastel aidata vaeseid ...
· ravimite valmistamine, kontrollimine, säilitamine ja väljastamine elanikkonnale avatud ja haiglaapteekides; · ravimitealase informatsiooni ja nõustamise korraldamine. Tööväljavaated · Enamik farmatseudiõppe lõpetanuid läheb tööle apteeki. · Lisaks apteegile ja haiglaapteegile töötavad nad veel ravimitega tegelevates hulgimüügifirmades, tootmisettevõtetes ja farmatseutilise analüüsiga tegelevates laborites. Kasuks tuleb... · arukus · täpsus · pühendumus · pingetaluvus · empaatiavõime · otsustusvõime · kohusetunne · koostöö- ja motiveerimisvõime · suhtlemisoskus Töö seisneb... · Töö seisneb inimeste nõustamises, ravimite soovitamises ja müümises. · Vanemal ajal seisnes töö ka ravimite kokkusegamises, millega kaasajal tegelevad masinad. · Tööpäev kestab 8.00-16.00, erinevates apteekides võib tööpäevapikkus varieeruda. Farmatseudiõpe
Mõned firmad lagunevad juba oma arengu algetappidel ning teised tegev- või lõppfaasis. Põhjuseid selleks võib olla mitmeid. Alljärgnevalt loetleb autor üles ning kirjeldab lühdidalt kümmet võimalikku põhjust, miks ettevõtted läbi kukuvad. Esmalt, ettevõtjal võivad olla küll suured ambitsioonid ning head ideed, kuid jääb puudu ettevõtlikkusest, julgusest ning enesekindlusest selleks, et vastutada ning täita mitmeid kohustusi. Teiseks, puudub asjakohasus, kompetents ja arukus. Erialased professionaalsed teadmised ja oskused on olulise tähtsusega firma loomisel, klientide soovide prognoosimisel ning juhtimisel. Nõrk sihikindlus, kiusatustele järeleandmine ja pühendumatus võib samuti lõppeda seisaku või ettevõtte mittetoimimisega. Teisisõnu, ettevõtja ei investeeri täielikult end ning ressursse ettevõtte arengusse ja tegeleb kõrvaliste asjadega ega pinguta oma eesmärkide nimel. Ka tervis ei ole mitte vähem oluline asjaolu
aastal, eesti keelde tõlgiti see 1976.aastal. Raamatu peategelaseks on 32.aastane Charlie Gordon, kellel on erakordselt madal IQ. Ta valitakse välja teadlaste poolt eksperimentaalseks ajuoperatsiooniks, mis peaks tõstma tema intelligentsustaset. Charlie oli esimene inimene, kelle peal seda katset tehti, varem olid katsealusteks hiired. Operatsioon oli õnnestunud väga hästi valgel hiirel Algernonil, kes oli raamatu alguses Charliest targem. Operatsiooni mõjul kasvas Charlie arukus märgatavalt, temast sai lühikese aja jooksul geenius.. Äkitselt hakkas aga Algernoni seisund järjest halvenema. Charlie mõistis, et ta muutub tagasi endiseks, sest tegelikult operatsioon ainult kiirendas loomulikku arengut ning taandareng tuli sama kiiresti. Raamatu lõppedes otsustab Charlie minna elama vaimupuuetega inimeste hooldekodusse, kus keegi teda ei tunne ega ei oska talle kaasa tunda. ,,Lilled Algernonile" on võitnud Hugo auhinna ja Nebula auhinna. Selle põhjal valmis 1968
närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kalduvus jutukusele, väljapoole suunatus, pos meelestatud. Avatus kogemustele- uudishimu, soov juurde õppida, kujutlusvõime, arukus, kujutlusvõime, kohanemisvõime. Sotsiaalsus- abivalmidus, koostöö valmidus, kaastundlikus. Meelekindlus- kohusetunne, järjekindlus, põhjalikkus. Eriksoni sotsiaalse arengu teooria- 0-1 imik-usaldus, 1-3 väikelaps- iseseisvumine, kahtlemine, häbi, 3-6 koolieelik- algatusvõime, süüdiolek, 7-11 noorem kooliiga- püüdlikkus, alaväärsus, kohusetunne, 12-16 murdeiga- identiteet, oma-mina selgus, 17-24
ilmus esimene eesti keelne luuletus Valgustus 18 saj. Sotsaalne aktiivsus, Filosofilised tekstid, Veltaire ,,Zadig. Candide" arukus, õpitlikus, puplik tekstid, Roussean ajakirjanduse algus traktaat,entsüklopeedia Swift "Gulliver..." Defol "Robinson Grusse" Goethe "Faust"
Väljavõte tema kirjutatud standardist ütleb: "Meeldiv välimus on teretulnud, kuid see ei tohi mõjutada koera töövõimet." Von Stephanitz oli ilmselgelt enam huvitatud ajust, mitte tõu ilust. Kapten von Stephanitz töötas väsimatult tõu parandamise nimel ja otsis uusi valdkondi, kus saksa lambakoer saaks inimesele kasulik olla. Tööstuse areng vähendas vajadust karjakoerte järele ja ta leidis ka, et kasvandustes peetavate koerte arukus oli vähenenud. Probleemi lahendamiseks hakkas ta korraldama kuulekusvõistlusi. Peale mitme saksa lambakoera politseile annetamist hakkasid ilmnema nende võimed tööks politseikoertena. Loodi erinevad võistlusalad nagu karjatamine, politseitöö ja saavutused tõuaretuses. Huvi saksa lambakoerte erinäituste vastu kasvas nagu ka SV liikmeskond. Lõpuks tunnustas ka sõjavägi saksa lambakoerte töövõimeid. Esimeses maailmasõjas täitsid koerad
1. Abbreviation lühend(ama) 54. Implementation täitmine 2. Achievement saavutus 55. Indictment süüdistus, hagi 3. Acidity happesus 56. Inherit pärima 4. Acquisition omandamine 57. Interface liides 5. Acumen arukus 58. Internal sisemine 6. Agenda päevakord 59. Interpretation tõlgendus 7. Applicable rakendatav 60. Interstellar tähtedevaheline 8. Arbitrarily omavoliliselt 61. Intricate keerukas 9. Arcane kauge 62. Latency ooteaeg, viivitus 10. Artificial tehislik 63. Layout paigutus 11
Õpikeskkonna avalehele / Minu kursused / I016 / Teema 1 / 1. test / Katse 1 ülevaade Alustatud reede, 2. märts 2012, 11:13 Lõpetatud reede, 2. märts 2012, 11:23 Aega kulus 9 minutit 26 sekundit Hinne 8,0, maksimaalne: 8,0 (100%) Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Milline järgnevatest asjadest on kunstlik? Vali üks: a. Skulptuur Õige vastus! b. Porgand c. kärbes Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, Vali üks: a. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. Õige vastus! b. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. c. mida ideaalses r...
- talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale · tänu vabanemisele teotööst otsustab talupoeg ise majandamise üle ( ettevõtlikkus, majanduslik arukus, rahakasutamine, harjumine turusuhetega) · mõisnik saab rahalised võimalused (raharent + talude müük) uuendusteks : uued põllutööriistad, tõu- ja sordiaretus, väetamine, maaparandus d) Tähtsus: toimub üleminek TURUSUHETELE 2. Laevandus ja meresõit a) Purjelaevanduse õitseng 19. saj. II poolel : · Laevaehitus Häädemeestel, Lahemaal. · Peamiselt rannasõidud Riiga, Peterburi, Soome, Rootsi. · Erihariduseta nn. metskaptenid (Kihnu Jõnn) orienteerusid rannamärkide järgi
Kõik vanad müstilised looduses toimuvad asjad on leidnud enesele seletuse ning mis sellest hullem inimene on looduse enese heaks tööle pannud. Inimkond on loodust sellel pikal võimuvõitlusel alistamas ning paistab, et enam ei valitse loodus meid vaid vastupidi inimene on looduse kuningas. Siinkohal saab alati vastu vaielda ning väita, et looduse kuningas on sama, kes valitseb ka dzunglit lõvi, kuid mida maksab ühe kiskja kiirus, jõud ja arukus poolemeelse küti püssitoru ees? Kõik, mis sünnib looduses on inimese põhjustatud. Me nõuame üha paremat ja mugavamat elu, kahjustades sellega võib-olla eneselegi teadmata loodust. Tahame tarbida elektrit ning kasutada erinevaid elektroonilisi vahendeid, mille tööle rakendamiseks seda ressurssi on vaja. Samuti nõuab erinevate esemete tootmine toorainet. See aga hangitakse alamatelt ja nõrgematelt ehk tänapäeval tähendab see loodust.
O töötas välja ülemaailmse õppemetoodika, mis põhineb rütmikal, mängul ja pillide kasutamisel. Looming Muusika kõlab ebaharilikult, õilsalt ja lihtsalt, mis vallutab igasuguse auditooriumi. mahub harva tavalise orkestri v ansambli raamidesse, tugev loomingulise eksperimenteerimise vaim, O ühendab eri kunstiliike muusika juhtimise alla. O kirjutas valdavalt vokaalsümfoonilisi teoseid, paljud lavakantaadid,-mängud,-ooperid, n:Kuningas Oidipus, Prometheus, Antigoni, Kuu, Arukus, Tentagili surm, Aglavene ja Selisette, Tark naine jne. populaarne sümfoonia on Kasvuhooned ja sümfooniline poeem Monne Vanna. Olulised on ka C.Monteverdi ooperi töötlused. n:orpheus ja Ariadne kogub inspiratsiooni avalikest lõbustasutustest: baarid,lokaalid, kus kuuleb vintis muusikuid O elutööks 3osaline lavakantaat Triomfi. Carmina Burana on selle triloogia I osa, kõige kuulsam, koosneb proloogist ja 3st ulatuslikust pildist vastavalt "Varakevadel" ,,Kõrtsis" ja ,,armuõnn",
INTELLIGENTSUS Kaisa Pilnik 11. klass INTELLIGENTSUSE MÕISTE • Palju definitsioone • Arukus • Loomulik intelligents • Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime • David Wechsleri definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsio naalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime
Tegevus toimubVenemaa kolkalinnas, haigla räpases koolimajas, vaimuhaigete palatis nr. 6.Koridoris rämpsuhunnikul lesib valvur Nikita, käsutäitja ja nürimeelne erusoldat. Haiglat juhib juba 20 aastat doktor Ragin , paljulugenud, tark , pehmeloomuline ja intelligentne arst. Pehmeloomuline Ragin mõistab kõike , ent ei oska ega tahagi midagi muuta.Ta elab pessimistlikult ja rahulikult, kuni kohtumiseni vaimuhaige Gromoviga palatis nr.6-s. Gromovi arukus ja õilsus kutsub Raginit sageli temaga vestlema ja arutlema. Ta püüab meest veenda , et maailma on võimatu muuta. Raginile saavad visiiidid palatisse saatuslikuks. Tema abi, võhik arst Hobotov, kes unistab Ragini ametikohast, levitab kuuldust, et Ragin on hulluks läinud ja saavutab lõpuks tema paigutamise palatisse. Ta püüab ka palatist pääseda, kuid valvur virutab talle rusikaga näkku.Järgmisel päeval suri ta ajurabandusse.
Selleni viib inimesele ainuomane toimimine, mis leiab aset loogilise arutelu tulemusena. Muu toimimine, mis kuulub toitumise, kasvamise ja meeletaju juurde, on inimesel ühine taimede ja loomadega -- ainult inimesele on iseloomulik loogiline arutelu ja mõistuse kasutamine. Aristoteles peab õnne jaoks oluliseks teatud isikuomadusi, mis kujunevad harjutamise käigus ning nimetas neid loomutäiusteks. Ta eristas intellektuaalseid ja eetilisi loomutäiusi. Tarkus ja arukus on intellektuaalsed loomutäiused. Eetiline loomutäius on oskus järgida kuldset keskteed asjades, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Näiteks on julgus kuldne kesktee hulljulguse ja arguse vahel. Aristotelese järgi peab hea olema vahepealne äärmuste vahel ja milleni jõutakse loogilise arutelu abil, tehes otsustuse nagu mõistlik inimene. Vajalikud tingimused, millele loomutäius toetub, on seega valik, vahepealsus, loogiline arutelu ja mõistlikkus.
Kamm kammima, kuiv kuivama. Nim, om., asesõna, abissõna. --> verb Liite 3 funktsiooni. Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. (Eesti eestlane, must - mustikas) Liite abil saame täpsustada tuletusaluses märgitud tähendust. (Laulja lauljanna) Liide võimaldab muuta tuletusaluse sõnaliiki vastavalt sellele,millise lauseliikmena sõna esineb. (arukas om, arukus nim, arukalt määrus) Tuletise tähendus. Tuletustüve tähendus Kontekst Tava, kokkulepe (põlvik, sõrmik, malend) -lane. Lane- tuletised märgivad isikut, eeskätt isikut rahvuse, päritolu või elukoha järgi. Eestlane, rootslane. Aga mesilane, koerlane, pärdiklane. Omadussõnatuletus. -ne, -line, -lik -tu, -kas, -jas, -ik, -lane, -s -ne määrdumine, väline, juhuslik, ajutine kokkupuude millegiga. piima+ne, pudru+ne, tolmu+ne suurus, maht, ulatus vms.
Vaimsed võimed Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Vaimsed võimed · Millest tuleb, et inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, kohaneda kiirelt keskkonna muutustega, õppida kogemustest, mõtelda üldistes kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni? Intelligentsus · Rahvusvaheline sõna, mis tähistab vaimset võimekust · Ladina keeles intelligentia = taibukus, arukus, üldise vaimse arengu tase · Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid Tänase tunni küsimused · Testimine kui kõige levinum vaimsete võimete hindamise meetod · Mis on IQ? · Kas on olemas üldine vaimne võimekus või palju erinevaid võimekusi? · Kas ja millisel määral sõltub intelligentsusest inimese edukus ja toimetulek?
koosmõjul Sünnipärased on päritavad omadused. Keskkonnategurid liigitatakse 3 rühma: loodus, kultuur ja inimesed. Kasvatus on kõige enam inimese arengut mõjutav tegur Kokkuvõte Õppimist võib määratleda kogemuste lisandumist kui teadmiste ja Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed Vaimseid võimeid saab hinnata läbi erinevate analüüside ja testidega Üldine arukus ja taiplikkus on olulised tegurid Iga isik omandab uusi teadmisi endale sobival viisil Inimene areneb oma elu jooksul sünnipäraste omaduste, keskkonna ja kasvatuse koosmõjul Kasutatud kirjandus Pullmann, H & Allik, J., 2002. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Sirk, M. 2013. Õppija iseärasused ja nende arvestamine õpiprotsessis. Tallinn: /Tallinna Ülikool [Võrgumaterjal] Leitav: http://erinevadoppijad.weebly
Tegevus toimub Venemaa väikeses linnas, haigla räpases hoovimajas, vaimuhaigete palatis nr. 6. Koridoris rämpsuhunnikus lesib Nikita, kes haigete järele vaatab ning võimalusel neid ära kasutab. Nikita peksab vaimuhaigeid, sest arvab, et muidu puuduks kord ning distsipliin. Haigla juhataja oli dr. Ragin, kes oli paljulugenud, tark ning pehme loomuga arst. Ta mõistab mis tomiub, kuid ei tee mingeid pingutusi, et olukorda muuta. Ragin kohtub Gromoviga, kes põeb jälitusmaaniat. Gromovi arukus kutsub Raginit tihti patsiendiga vestlema ning vaidlema. Ta püüab Gromovit veenda, et maailma on keeruline muuta. Raginile saavad need visiidid saatuslikuks ning arst Hobotov , kes ihaldab Ragini ametikohta, saavutab selle, et Ragin pannakse ise vaimuhaiglasse, kahtlustatuna hullumises. Ragin suri ajurabandusse. Lugejani jõudis Tsehhovi mõte, et elu koledusi ,,mitte teada" tähendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata. ,,Rõõm"
Gromovist. Ragin on tark, intelligentne ja pehmeloomuline arst. Ragin teab sedagi, et see haigla on kõlblusvastane ja elanikkude tervisele äärmiselt kahjulik, kuid ta ei võta sellevastu midagi ette, ega tahagi ennast sellega vaevata. Gromov põeb jällitusmaaniat. Haigushoogude vahel käitub Gromov normaalselt, tal on õilsad mõtted. Tema kõnedest kostab kaebusi inimliku alatuse ja vägivalla üle ning lootusi ilusale elule. Gromovi arukus kutsub Raginit tihtipeale palatisse nr. 6 patsiendiga vestlema ja vaidlema. See saab ka Raginile saatuslikuks, kuna üks tema alamaid himustab tema kohta endale ning tomib nii, et Raginit hulluks hakatakse pidama. Ragin olles nüüd üks palati nr. 6 elanikest mõistab, et selline olukord raviasutuses ei ole kohane ning süüdistab end selles milline see koht on. Ta kahetseb, et polnud varem taibanud ja ei tahtnud taibata millist valu need haiged pidid kannatama
Loomulikud on asjad, milles endis on liikumise allikas Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise allikat. ARISTOTELESE ÕPETUSED Küsimusele miks? vastamiseks oli tema arvates neli võimalust: Mateeria iseärasusega, olemusest lähtudes, välise toimega, seatud eesmärgiga. Õnneliku elu eeldusteks nimetas Aristotelese loomutäiusi. Ta eristas dianoeetilisi (mõistuslikke) ja eetilisi loomutäiusi. Dianoeetilised loomutäisused on tarkus ja arukus Eetiline loomutäius on oskus valid kuldne kesktee asjades, mis pole head ega halvad. Kuna neid asju on palju, siis on ka eetilisi loomutäiusi palju. ARISTOTELESE ÕPETUSED Aristoteles uskus, et hing elusolenditel lihtsalt keha vorm ja peale surma see enam sellisena ei säili. Aktiivne intellekt on ainus hinge osa, mis on kehalisusest vaba ja see on igavene. Ilma selleta pole mõtlemine võimalik. Aristoteles jagas hinge kaheks: Mittemõistuslik hingejagu Mõistuslik hingejagu
vilistlast. Küll aga käib seal 30 võimalikku selle kooli vilistlast. See mõte meeldib mulle, sest see on loogiline, kui selle üle natuke mõtlema hakata. Tegelikkus ja võimalikkus on kaks erinevat nähtust. Asjade olemasolu, mida tegelikult olemas pole, on võimalik. Voorused jagas Aristoteles vaimseteks ja tahtelisteks. Et inimese olemuse määrab mõistusehing, siis on tema õnnestavaim tegevus mõtlemine. Sellega seostuvad vaimsed voorused, nagu tarkus ja arukus. Eetilisi voorusi iseloomustab võime olla mõõdukas, valida äärmustevaheline kesktee. Ei tohi olla näiteks liiga julge, sest see läheb juba hulljulguseks. Ei peaks olema ka liiga arg, sest see võib viia igava eluni või lausa isoleerituseni. Samas võib samal ajal olla väga julge, kuid ka väga arukas. Ka sellised voorused tasakaalustavad teineteist. Liigne julgus võib panna tegema rumalaid tegusid, kuid olles arukas, osatakse
Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise (muutumise) allikat. Sellised on inimese valmistatud asjad: lauad, toolid, skulptuurid jne. Inimese tegevuse tulemusel realiseerub ainult üks olemus paljudest võimalikest. Näiteks saaks teatud puitmaterjalist valmistada laua, tooli või riiuli. Õnneliku elu eelduseks on inimese enda teatud omadused, mida Aristoteles nimetas loomutäiusteks. Ta eristas mõistuslikke ja eetilisi loomutäiusi. Mõistuslikud loomutäiused: tarkus ja arukus. Eetiline loomutäius on oskus valida kuldne kesktee neis asjus, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Kuna neid asju, mis iseenesest pole ei head ega halvad, on palju, siis on palju ka eetilisi loomutäiusi. Näiteks pole hirm iseenesest ei hea ega halb. Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Kuldne kesktee on mehisus. (Allikas nr. 2) Aristotelese vapruse määratlus:
TSITAADID, ÜTLUSED Lord Henry: Loomulikkus on ikka poos, pealegi üks kõige ärritavamaid poose. Südametunnistus ja argus on üks ja sama . Südametunnistus on firma eesnimi. Head mõju pole üldse olemas. Igasugune mõju on ebakõlbeline ebakõlbeline teaduslikust seisukohast vaadatuna. Maailmas pole midagi muud kui vaid noorus. Toorest jõudu suudan ma veel kuidagi taluda, aga toores arukus on täiesti väljakannatamatu. Selle kasutamine on kuidagi ebaaus. See on löök allapoole intellekti. Et noorust tagasi saada, on vaja vaid noorusrumalusi korrata. Täpsus on suurim ajaröövel. Mehed abielluvad väsimusest, naised uudishimust: mõlemad pettuvad. Kunstis on niisamuti kui poliitikas: vanaisadel pole iialgi õigus. (see, mis kõlbas meie isadele, pole meie jaoks enam küllalt hea)
Valitseja Niccolo Machiavelli Niccolo Machiavelli on läbi aegade olnud üks silmapaistvamaid renessansiaja mõtlejaid ja poliitilisi filosoofe kelle teoseid on palju loetud ja analüüsitud. Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Niccolo Machiavelli meelest ei mahu poliitiline käitumine eetilistesse kategooriatesse. Tema tuntud teos ,, Valitseja" on käsitlus maailma ajaloost, kus olid valikud, mis võisid muutuda fataalseks, kuningale, võimule riigis, ning rahvale. Vead ja lüüasaamised, võidud ning uus võimule tõus. Sõjad, ränded, dünastiad - kõike seda käsitles autor oma teoses. Peale seda, kui ma olin läbi lugenud ,,Valitseja" esimesed kümme peatükki, taipasin ma kohe, et see on täpselt selline raamat, mis jagab juhtnööre, ideid ja näpunäiteid, kuidas ise valitseja olla või selleks saada. Ra...
aristokraatia ja demokraatia vahepealset. pooldas riigivormi, mis ei ole omakasupüüdlikku eesmärgiga, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Ta uuris ka ilmastikku ja taevakehade liikumist. Seejuures uskus ta ka, et Maa on kerakujuline. Õnneliku elu eelduseks on inimese enda teatud omadused - loomutäiused. Ta eristas dianoeetilisi ja eetilisi loomutäiusi. Dianoeetilised loomutäiused on tarkus ja arukus. Eetiline loomutäius on oskus valida kuldne kesktee asjus, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Näiteks hirm ei ole iseenesest ei hea ega halb. Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Asjad moodustuvad vormist ja mateeriast - need on olemas igal füüsilisel asjal.
58. pars, partis f osa, jagu (gen pl -ium) 59. parvus, a, um (comp. minor, minus; superl. minimus, a, um) väike 60. pater, tris m isa 61. pauper, eris (adj) (abl sg -e; gen pl -um) vaene 62. per+acc läbi, kaudu 63. portus, s m sadam 64. pugn, v, tum, re võitlema 65. pulcher, chra, chrum ilus 66. qudam, quaedam, quoddam keegi, mingi, mõni 67. quis, quid kes, mis 68. rati, nis f mõistus; mõtlemine; arukus, tarkus 69. rgn, v, tum, re valitsema 70. rs, re f asi, ese; asjaolu; olukord; riik 71. rx, rgis m kuningas 72. sapins, entis (adj) tark, arukas 73. sentus, s m senat 74. snsus, s m meel, tunne; mõte, tähendus 75. senti, sns, snsum, re tundma, tajuma; mõtlema, arvama 76. similis, e sarnane, taoline 77. simplex, plicis (adj) lihtne 78. sine+abl ilma, -ta 79. sl, slis m päike 80. spect, v, tum, re vaatama, silmitsema 81
lugemise ja kirjutamisega. Oluline oli reegel, millest tuli lähtuda, mitte inimese analüüs. Muutuse tõi sisse Aquino Thomas (tuntuim Aristotelese tööde tõlkija). Tahtis olla munk, aga vanemad ei tahtnud seda. T kodustas Aristotelese filosoofia kristlusest. Keskajast on tuntud 7 põhivoorust, neile vastandub 7 surmapattu. Seitsmes vooruses on 4 loomulikku voorust e. kardinaalset voorust, mille ümber kõik pöörleb. Paganlikud voorused (4): 1. arukus 2. mõõdukus 3. meelekindlus 4. õigus Lisanduvad 3 teoloogilist ja kristlikku voorust: 1. usk (rist) 2. lootus (ankur) 3. armastus (süda) Need on Jumala poolt antud, sõnastatud Pauluse poolt Uues Testamendis. Keskaja kõik voorused polnud samad, mis antiikajal. Thomas tahab sünteesida Aristotelese eetikat: A eetika keskendub ülimale hüvele (hea summa summum bonum). Õnn leitakse Jumala armastamisest. Kristlik eetika
Kordamise teemad arvestuslikuks kontrolltööks kunstiajaloost 11. klassile. Õpik Jaak Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile`` Kes on humanisklik inimene, mida tähendab sõna humanism ja mis ajastul võeti mõiste kasutusele? Lk: 32.on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses ItaaliasRenessansi periodiseering, mida tähendab sõna renessans? Kirjuta ja mõtesta lahti. Lk:34-35uus mõtteviis. taassünd. antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras. 13-14.saj. eelrenessanss (trecento) 15.saj vararenessanss (quattrocento) 16.saj kõrgrenessanss (cinquecento) Milline ajastu oli eeskujuks renessansile ja miks? Lk:32-36 Nimeta kuulsaid Itaalia vararenessansi(15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo ´sid)skupltuur LORENZO GHIBERTI(Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed) Kasutas vanem...
Max Emil Friedrich von Stephanitz (30. detsember 1864 Dresden 22. aprill 1936 Dresden) Rittmeister, ratsaväe kapten Max Emil Friedrich von Stephanitz, ülemaailmselt tunnustatud kui "tõu isa/looja", nägi 1899. aastal Karlsruhes koertenäitust külastades karjakoera, kelles ta tundis ära need omadused, mida oli kaua otsinud: pärilik karjatamis- ja õppimisvõime, tugev kehaehitus, väärikus, arukus ja taibukus. 15. jaanuaril 1899 ostis ta selle kolmeaastase isaskoera Hektor Linksrhein'i ühelt Frankfurdi koerakasvatajalt 200 marga eest. Hektor oli ligi 61 cm turjakõrguse, ilusate joonte, otse aadelliku kaunilõikelise pea ja väärika ilmega koer. Ta sobis juhtmõttega, mille von Stephanitz oli oma uue tõu jaoks loonud: "Kasutatavus ja intelligentsus". Stephanitz andis Hektorile teise nime, mis tema arvates sobis toredale loomale paremini
(absoluutne kuulamine kompenseerida suhtelise kuulamisega). Enamik võimeid teiseneb elu jooksul vastavalt sellele, kuidas me realiseerime teisi võimeid, omandame uusi oskusi ja teadmisi. ARUKUS JA LOOVUS 1. Intelligentsuse ühe-, kahe- ja mitmefaktoriteooriate üldine iseloomustus. Intelligentsuse ühefaktoriteooria arukuse ühefaktoriteooriad defineerivad intelligentsust põhiliselt kolmel järgneval viisil: · Arukus on õpivõime · Arukus on abstraktsete mõistetega oponeerimise võime · Arukus on uute situatsioonidega kohanemise võime. Intelligentsuse kahefaktoriteooria alusepanija on inglane Spearman, kes lähtub oletusest, et üldintelligentsuse kõrval eksisteerib veel loendamatu hulk teisi spetsiifilisi arukuse vorme, mille tähendus ja toime ilmnevad neile vatavais eritoiminguis. Üldarukus e. gfaktor on inimestel sünnipärane ja aastate jooksul püsiv. Eriintelligentsus e. sfaktor.
peetavat võimete komponenti teisega (absoluutne kuulamine kompenseerida suhtelise kuulamisega). Enamik võimeid teiseneb elu jooksul vastavalt sellele, kuidas me realiseerime teisi võimeid, omandame uusi oskusi ja teadmisi. ARUKUS JA LOOVUS 1. Intelligentsuse ühe-, kahe- ja mitmefaktoriteooriate üldine iseloomustus. Intelligentsuse ühefaktoriteooria- arukuse ühefaktoriteooriad defineerivad intelligentsust põhiliselt kolmel järgneval viisil: Arukus on õpivõime Arukus on abstraktsete mõistetega oponeerimise võime Arukus on uute situatsioonidega kohanemise võime. Intelligentsuse kahefaktoriteooria- alusepanija on inglane Spearman, kes lähtub oletusest, et üldintelligentsuse kõrval eksisteerib veel loendamatu hulk teisi spetsiifilisi arukuse vorme, mille tähendus ja toime ilmnevad neile vatavais eritoiminguis. Üldarukus e. g-faktor on inimestel sünnipärane ja aastate jooksul püsiv. Eriintelligentsus e. s-faktor.
ARNOLD SCHÖNBERG (1874-1951) Sünd Viinis. Pani alusemuusikalistele uuendustele. Ekspressionismi, atonaalse muusika, dodekafoonia rajaja. Sünd saapavabrikandi peres, hea haridus. 8a. algavad viiulimängu õpingud. Algavad loomektsetused. Edasine õppimine katkendlik, seotud erinevate õpetajatega, põhjuseks isepäisus. Seetõttu on ta iseõppija. Karjäär on muljetavaldav nii helilooja, dirigendi kui ka pedagogina.juhatab aastaid tööliskoore. 1901 abiellub ja siirdub Berliini, 1903 naaseb viini, asutab Loovate Helikunstide Ühingu. 1925 asub tööle Berliini Kunstide Akadeemiasse kompositsiooni klassi õppejõuna. 1933 emigreerub USAsse kuhu jääb surmani. 1951 maetud LA-s. Ekspressionism tuleb Pr keelsest sõnast expression- väljendus. See muusika on teravajooneliste meloodiatega, äärmuslikult kontrastne, suure emotsionaalsusega, sünge, raskemeelne. Atonaalsus tähendab, et teosel puudub põhitoon ehk toonika. See lisab veel raskemeelsust, protesti, p...
VOLTAIRE'i SAJAND 1694-1778 · 18. Sajandit nim. Voltaire'i sajandiks, sest ta oli oma aja viljakamaid autoreid ja ta kirjutas väga erinevaid asju. · Ta oli kõige universaalsem mõtleja ja tema loomingusse oli kogunenud kogu Euroopa valgustuse peamised ideed. · Tema mõju ulatus Prantsusmaalt välja · `'Ladig'', `'Gandide'', `'Mikromegas'' teosed Voltaire'l · Teemadeks on see, et maailmas valitseb kurjus, barbaarsus ja arukus ROUSSEAU 1712-1778 · Saatus elu olukord oli üsna raske, sest teda kiusati taga. Ta pidi kolima palju. Suri Ermanonville'i mõisas ja maeti Pariisi · Põhimõtted tema põhimõte oli, et mitte mõistus pole esmane kriteerium, vaid headus. Tema põhimõte oli omane loodusrahvaste idealismile. Ta tugines vaadete demokraatiale. Ta umbusaldas teadmisi ja kunste ja arvas, et inimene peab peaks olema lähedal loodusele ja loomulikkusele
Ratas aastal 1896. 17. Kas teadsid, et pärimustekste saad kasutada ka uurimistöödes? Vaata kohapärimuse andmebaasi avalehelt või Eesti Rahvaluule avalehelt, kuidas eelmises ülesandes leitud tekstile korrektselt viidata ja esita oma teksti viide. 18. MÄRKSÕNAD. Tee enesetest https://sisu.ut.ee/otsing/node/4114 ja kirjuta siia, mis ei kuulu Eesti märksõnade hulka. kartus, teravmeelsus, intelligentsus, aitamine, reputatsioon, abistamine, internetisõltuvus, vaimukus, aitamine, arukus, arvutisõltuvus, reputatsioon, võimekus, vasemakäelisus, vaimukus, kartus. 19. OTSING RAAMATUKOGUDES. Kuidas nimetatakse raamatukogude elektronkataloogi, mille abil saad veebis otsida ja tellida endale sobivat kirjandust? Milliste tunnuste alusel on võimalik selles e- kataloogis otsida? E-kataloog Ester - https://www.ester.ee/search~S1*est Tunnused: sõna, autor, pealkiri, märksõna, ISBN/ISSN, kohaviit, UDK. 20. Tutvu Tartu Ülikooli raamatukogu kodulehel www.utlib.ee
sõnalistes, mis sõltuvad rohkem kultuurist. (Pullmann ja Allik, 2002, 216-217) 6 Tõendeid on selle kohta, et intelligentsustestide abil on üsna täpselt võimalik ennustada õpitulemusi ning ka seda, kui edukas on inimene oma hilisemas elus, eelkõige tööalase karjääri puhul. Uurimuste tulemused näitavad, et üldine vaimne võimekus on paljude ametite puhul seotud tööedukusega. Seega võib öelda, et üldine arukus ja taiplikkus on üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab meie kõigi elukäiku ning mis aitab kaasa üldisele edukusele. (Pullmann, Allik, 2002, 217-219) 7 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU Laiemas mõttes on õppimine üks kohanemisnähtusi, mille abil organism suudab end kaitsta ja kohaneda ümbritsevaga. (Kõverjalg, 1996, 13) Kitsamas mõttes vaadeldakse õppimist, kui uute teadmiste, oskuste ja vilumuste teadlikku omandamist. (Kõverjalg 1996, 13)
kui selle tagajärjel väheneb üldine kasu (õnn). Kui keegi püüab teha head tegu, kuid see kukub halvasti välja, siis see inimene ikkagi väärib moraalset usaldust tänu oma heale kavatsusele. Tähtsad pole mitte teo tagajärjed vaid hea tahe. Õige ja ebaõige tähendused: Õigeks või ebaõigeks hinnatakse tegusid erinevates tähendustes: viisakus (nt: õige on nii, et vanemale pakutakse istet) arukus (nt: õige on tapeedi panemist alustada akna juurest) moraal (nt: õige on usaldust mitte kuritarvitada) seadus, eeskiri (nt: õige on nii, et juht annab teed jalakäijale) tava (nt: sünnipäev on õige aeg kingituse tegemiseks) sobivus (nt: leidis endale õige elukaaslase) etalonile vastavus (nt: see on üks õige eesti mees) Tegu on moraalselt õige siis ja ainult siis, kui ta toob kaasa suurema kasu igaühele, keda tegu
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat: Kõnekunst Roomas Tallinn 2007 Roomasse jõudis retoorika ehk kõnekunst esimesel sajandil eKr. Roomlased võtsid üle kreeka kõnekunsti saavutused ja kohandasid neid oma oludele. Nad hindasid kõrgelt elava sõna ilu, väljenduse täpsust, stiili lihvitust ning esineja meisterlikkust. Roomas peeti kõrgema hariduse kõige tähtsamaks koostisosaks retoorikat ehk kõnekunsti. Poliitikute edu sõltus oluliselt selles kuidas nad suutsid vastaste seisukohti kummutada ja veenda teisi oamenda seisukohtade õigsuses - see tagas edu rahvakoosolekul, senatis ja kohtus. Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist karjääri, pidi kõnekunsti tundma. Vabariigi perioodil püüdsid üldharidusliku ettevalmistuse saanud noored roomlased õppida kõnekunsti tuntumate riigimeeste või advokaatide juures, jälgides või jäljendades nende esinemisi. Viimast lihvi saadi...
Neis hinnati väärikust ja suuremeelsust 7. 8. ,,Vanem Edda" on Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik; koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. 9. ,,Vanem Edda" laulud on pärit XI-XII sajandist. 10. Tegelasteks on hiiud ja aasid, vaanid ning alfid, nornidest ja rohkesti muudest müütilistest olevustes 11. Hinnatakse nende tegelaste juures nende puudusi, tarkust, mõõdukas ja kaine meel, arukus, ettenägelikkus ning sõprus. 12. 13. ,,Vanem Edda" kangelaslugude aines on suures osas pärit Lõuna-Saksa aladelt ning ,,Nibelungide laul" on saksa kuulsaim kangelaseepos. 14. Skaldid olid elukutselised laulikud, kes kuulusid kuningate ja ülikute kaaskonda ning ülistasid oma luules nende kangelastegusid. 15. Eepos ,,Beowulf" loodi VII sajandi lõpus või VIII sajandi alguses 16. Eepos pajatab sündmustest Taanis ja Lõuna-Rootsis 17
- stimuleerivad mälu - väljendavad (suhtumist, eelistusi) EMOTSIOONID AJUS - limbiline süsteem - talamus, hüpotalamus, ka amügdala *enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner, 1953 J. PANKSEPP – IMETAJATE EMOTSIOONID - uudistav süsteem - hirmusüsteem - raevusüsteem - paanikasüsteem EMOTSIOONIDE ARENG - H. Harlow katsed ahvidega (1950) *kontaktivajadus - lateralisatsioon *rõõmus vs kurb nähu (Öhman) VAIMSED VÕIMED EHK INTELLIGENTSUS (intelligentia – arukus, taibukus) - üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler, 1975) *Charles Darwin *Francis Galton - 1865. aastal avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus“ - üldintelligentsus (general intelligence) - eugeenika INTELLIGENTSUSTESTID - tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857-1911) *Binet ja Simon intelligentsuse skaala - Lewis M
selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates seletab et filosoof ei hooli maistest naudingutest ega riietest. Filosoof vabastab oma hinge kehast niipalju kui see võimalik on. Ning et inimene kes ei hooli kehalistest naudingutest ongi surma ligi. Filosoofi hing ei austa keha ning põgeneb selle juurest. Senikaua kuni filosoofi hing ja keha on koos ei saavuta nad kunagi tõde. Keha tõttu sünnivad sõjad ja kõik muud haigused ning ihad. Arukus saabub siis kui kehast vabanetakse. Teadmised saabuvad pärast surma. Õigesti filosofeerijad harjutavad surnud olemist. Sokratese kaitsekõne oma surmaotsusega leppimiseks on veenev juhul kui on õige üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu. 70a küsib Kebes Sokrateselt, kas on võimalik tõendada, et surnud inimese hing jääb alles ja ei haihtu pärast surma koos kehaga (70a-b). Vastuseks esitab Sokrates järgmise tõestuse, mille keskne tees on vastandite sündimine
Jaapani aed Lääne inimese jaoks on Jaapani aed silmapilkselt äratuntav. Jaapani aiakunsti omapära mõistmiseks on vaja tutvuda selle ajalooga. Aiakunsti alguseks loetakse 6. sajandit, mil Jaapanisse saabusid esimesed aednikud Koreast, kes tutvustasid seal hiina aiakunsti põhimõtteid, mille aluseks oli taoistlik ja budistlik filosoofia. Aedu loodi nagu maalikunsti san-sui (mäed-veed) zanri järgi, milles väljendati kosmogoonilist yin-yang printsiipi. Aiakunstniku kohus oli mõista looduses toimuva varjatud mõtet ja seda aia kaudu väljendada. Puude ja taimede valikul jälgiti sümboolikat, näiteks sümboliseeris mänd pikka iga, lootos hingelist puhtust, pambus mehisest ja vastupidavust. Oluline oli ka aastaaegade ilmekas väljendamine. Tegelikult kujunes jaapani aed välja alles 10.-12. sajandil ja saavutas õitsengu 14.-16. sajandil, mil kujunesid välja selle põhilised vormid, mida hiljem sajandite jooksul on täpsustatud ja täiendatud. Budism...
"Rääkimise vastand ei ole kuulamine. Rääkimise vastand on ootamine" Fran "Targad valetajad nimetavad üksikasju, aga kõige targemad mitte" "Kui te ei too pariisi endas kaasa, siis te siit seda ei leia" John M.Shanahan "Nõu paludes otsime harilikult liitlast" Markii Charles Varlet de La Grange "Mõelda tähendab ei öelda" Emile Auguste Chartier "Kalmistud on täis asendamatuid inimesi" Charles de Gaulle "Me kaldume uskuma neid, keda me ei tunne, sest nemad ei ole eid kunagi petnud" Dr. S. Johnson "Kõige loovam inimene varjab oma allikaid kõige paremini" "Arukus tervitab omi ja kaotab kõik seisuvahed" Ralph Waldo Emerson "Kiireim viis sõja lõpetamiseks on selle kaotamine." Samuel Goldwyn "Parem elada tund aega hiilguses, kui igaviku tundmatuses." "Mine nii kaugele kui näed ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale." "Ma ei kahetse midagi." Rudolf Hess "Kodumaa eest surra tähendab elada." kontraadmiral Etsuzo Kur...
2. Olemusest lähtudes (nt saab kellegi heategusid seletada tema olemusega: ta ongi loomult hea). 3. Välise toimega (nt saab kellegi ninakirtsutamist seletada halva lõhnaga). 4. Seatud eesmärgiga (nt saab vihmavarju kaasavõtmist seletada sooviga vihma käes kuivaks jääda). Õnneliku elu eelduseks on inimese enda teatud omadused, mida Aristoteles nimetas loomutäiusteks. Ta eristas dianoeetilisi (mõistuslikke) ja eetilisi loomutäiusi. Dianoeetilised loomutäiused on tarkus ja arukus. Eetiline loomutäius on oskus valida kuldne kesktee neis asjus, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Kuna neid asju, mis iseenesest pole ei head ega halvad, on palju, siis on palju ka eetilisi loomutäiusi. Näiteks pole hirm iseenesest ei hea ega halb. Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Kuldne kesktee on mehisus. Aristotelese loogika õpetus koosneb 3-st osast:
ainsat eesmärki nähtaks rahu saavutamises" (1.80), "jälgida tuleb sedagi, et karistus poleks süüst suurem ning et samade tegude eest ei saaks ühed nuhelda, sellal kui teisi ei võeta isegi vastutusele" (1.89), "mitte maja ei pea auliseks tegema omanikku, vaid omanik peab auliseks tegema maja" (1.139), "inimesed toovad inimestele suurimal määral niihästi kasu kui kahju" (2.17), "õiglus ilma arukuseta suudab paljugi, arukus õiglusest lahus ei suuda midagi" (2.34)". (2007) Olen nende välja toodud tsitaatidega nõus ja arvan, et neid Cicero ütlusi tasub ka tänapäeva poliitikutel aegajalt üle lugeda ja mõtiskleda nende üle. Ma ei ole eriti nõus Cicero ideega, et põlluharimine on majanduse alus ja et käsitöölise töö on alandav vabale inimesele, sest Cicero arvates füüsiline töö muudab inimese orjaks. Arvan, et
Tegelik on üksnes see, mis on võimalik tegelikkus on (olemasolevana) tekkiv võimalikkus (tegelikkuse realiseerumise tingimuseks on võimalikkuse tegelikkus). IV alateema: Platon "Pidusöök" 201d 204c 1. Targad (jumalad) ei ürita targaks saada, kuna nad juba on targad ning seega ei vaja seda. Samuti arvavad nii ignorantsed filosoofiaga mittetegelevad inimesed, kes ei mõista, et nad tarkust vajavad. Neil tekib sageli tunne, et ilu, headus ja arukus on kättesaamatud, midagi, mis on lubatud ainult jumalatele. Need, kes aga püüdlevad tarkuse poole, peavad tõdema, et ei ole targad (mis ei ole iseenesest halb, erinevalt paljudest teistest nad teavad, mille poole püüdlevad). Filosoofidel on rohkem põhjust endaga rahulolemiseks kui tarkadel ja inimestel, kuna neil on aimu asjadest, mida tavainimene ei hooma ning on teadlikud sellest, mida nad ei tea ja saavad seetõttu pühenduda sellele, mille olemust nad teavad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
