Lisand Lisand on nimisõnalise täiendi erijuhtum. See tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis põhigi, kuid teise mõiste kaudu, nt Proua Tammega me oleme juba tuttavad. Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, asub Soome lahe kaldal. Nagu näidetest nähtub, võib lisand olla nii oma põhja ees kui ka selle järel. Järellisand täpsustab põhja ning on sellest kõnes pausiga, kirjas koma(de)ga eraldatud. Vormilt võib järellisand olla a) samasugune nagu põhi, s.o põhjaga ühilduv, nt isa, Pärnust pärit mees - isale, Pärnust pärit mehele; b) osastavas käändes, nt Peeter ja Jüri, meie innukamaid abilisi; c) kui-sidesõnaga, nt Ants kui parim korvikütt, ning d) olevas käändes, nt isa elukutselise kalamehena.
LISAND,ÜTE, KIIL Gabrovlase tuntud ihnuskoi kammil murdus pii. Tead naisuke pidin oma kammi minema viskama. Kuule vanamees ühe murdunud pii pärast kamm minema visata! Aga see oli viimane. *** Vana juut viieaastase poisi vanaisa jalutab pojapojaga rannas. Korraga viib suur laine poisi merre. Oh Jumal too ta tagasi! Ta on mu ainus lapselaps. Teine suur laine toobki poisi tagasi. Aga mu Kõige Vägevam tal oli ju müts ka peas! *** Kuule Juku kuhu on kadunud meie kanaarilind kogu pere lemmik? Pole õrna aimugi isa. Viis minutit tagasi puhastasin teda tolmuimejaga nagu ikka pehmeid asju. Siis oli ta täiesti olemas. (T. Õunapuu ,,Kirjavahemärkide töövihik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele") Mina muuseas ei taha halba hinnet saada. Sina võib ju arvata loodad ka ilma õppimata selle töö ära teha. Ehkki tõsi küll ei meeldi sullegi negatiivsed hinded. Täna kirjutame arutleva lõigu Rousse...
Kontrolltöö 10.klassile Kirjuta numbritega. 1.Läksin üheksandasse klassi. Vastus: Läksin 9.klassi. 2. Jäin seitsmendasse istuma. Vastus: 7.-sse 3. Viiel õpilasel kahekümnest oli kodune töö tegemata. Vastus: 5 õpilasel 20-st 4. Tallinnas teisel veebruaril kahe tuhande esimesel aastal. Vastus: 2.02.2001. aastal. 5.Õppetöö toimub esimesest septembrist kuni kolmanda juunini. Vastus: 1.09 3.06. 6. Kahe tuhande kaheksandast kuni neljateistkümnenda aastani õppisin kunstikoolis. Vastus: 2008. 2014. aastani 7. Aastal kaks tuhat kakskümmend olen kakskümmend viis aastat vana. Vastus: 2020 olen 25 aastat vana 8.Minu viisa kehtis kuni kahekümne esimese oktoobrini kaks tuhat üks. Vastus: kuni 21.10.2001 9. Olen sündinud kahekümnendal sajandil. Vastus: 20.sajandil 10. Minu ema sündis seitsmekümnendatel. Vastus: 70.-ndatel 11. Olen osalenud konkursil kaksteist korda. Vastus: 12 korda 12. Osalesin konkursil kaheteistkümnendat korda. Vastus: 12. Kord...
6.11.2010 Kõik pooljuhtseadused omavad kihilist struktuuri. n-pooljuht = elektronjuhtivusega pooljuht Doonor- elektrone loovutav lisand p- pooljuht aukjuhtivusega pooljuht Akseptor- lisand, millel on üks väliskihi elektron vähem Pn-siire · Pn-siire on momokristalse pooljuhi kiht, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt(p- juhtivuselt) elektronjuhtivusele(n-juhtivusele) · Kristallil on erinevate lisanditega ehk erineva juhtuvusega piirkonnad, et tekiks erinimeliste laengute vastastikmõju · Kahe erineva lisandiga kihi vaheline piir ongi pn-siire. Et laengud tõmbuvad, siis
4. korduvad määrused Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud. 4.1 kui määrused mahuvad üksteise sisse Tartu 3. keskkoolis (Raatuse 88a) alustati remonditöid. Johannes Aaviku majamuuseum asub Saare maakonnas Kuressaare linnas Vallimaa tänaval. Lisand - öeldiseta sõnarühm, mis tähistab lauses seda sama eset, olendit vöi mõistet, mida Üritus toimus 5.septembril 2011. aastal. põhisõnagi, ainult üldisemalt. 4.2 kattuvad määrused eraldatakse omavahel komaga Koma panekul tuleb jälgida lisandi asendit põhisõna suhtes. Üritus toimub täna, esmaspäeval, 19.septembril. 1
Sobivam on ärgem tehkem, ärgem võtkem. ENESEKONTROLL: Mitte isa läheb reisima, vaid ema. Seda seadet kasutatakse mitte täie võimsusega. Tais ma olen mitte esimest korda. Juhan mitte (ei palu/palub), vaid nõuab. Ma pole kunagi lubadusi täitmata jätnud (ja ei/ega) kavatse seda teha ka tulevikus. Plaat on hea paindetugevusega (ja ei/ega) vaja siledat alust. Kas mitte perekonnatundest (ei saa/saab) kõik alguse? LISAND Lisand on nimisõnaline täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis tema põhigi, kuid teise mõiste kaudu. NÄIDE: härra Mets, õpilane Kuusk, pealinn Tallinn Pärnus, meie suvepealinnas,… Jaan Kross romaanikirjanikuna Nimi või nimetaoline väljend eeslisandina Nimi eeslisandina on tavaliselt omastavas. Elva linn, Vanemuise teater, Adidase dressid, Kännu Kuke restoran Mõned nimetaolised elemendid võivad esineda nimetavalise eeslisandina.
regionaalminister. Hasartmängust, välja arvatud tegevusloaga hasartmängust, ja loteriist… Omastavas käändes järellisand eraldatakse ühe komaga. Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja haud asub Metsakalmistul. Paljude asjade, näiteks raamatute kättesaadavus on paranenud. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Tartus, meie ülikoolilinnas, on palju tudengeid. Kui lisand laiendab omastavas käändes sihitist, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt. Leidsin üles Reinu, oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta endale külla. Komaga ei eraldata olevas käändes ja kui-lisandit. Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa . Järeltäiendi või –lisandi esiletõstmiseks võib selle eraldada komade asemel mõttekriipsudega.
Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.) Eeslisand- Eesti keele õpetaja(eeslisand) Epp Priimägi(põhi) Eeslisandi puhul koma ei käi. Järellisand- Mesilastel, usinatel meekorjajatel(järellisand), algab kevadel kibe töö.Järellisand eraldatakse komadega. Lisand olevas käändes ei ühildu põhisõnaga.(Jaagup kena poisina tegi kõik, mis ema palus)Lisand olevas käändes koma ei nõua. Tiitlit, sugulust või elukutset välendav lisand ei ühildu põhisõnaga. Teose pealkirja, tsitaadi, tähe või numbri lisand jääb algkujusse.(Romaanis ,,Sõda ja Rahu" on palju tegelasi.). !Nimi jääb nimetavasse käändesse ! Mari Lill kui hea näitleja võttis puhkust.- Kui lisandi puhul koma ei käi. Lennar Meri, Eesti Vabariigi ekspresidendi kodu asub Viimsis.-Kui järellisand on omastavas käändes, tuleb ainult üks koma. 3.Täiend(õp lk 178 ja 188)
5. Võrdlus (kui-lisand)- Mina kui 12. klassi arukas inimene ei pane kui-lisandi ette koma! Eeslisand võib olla nimetavas, omastavas, seestütlevas käändes. EESLISANDIT KOMADEGA EI ERALDATA!-> Noor tuntud tantsijatar Liina Lai sai Nobeli preemia. Komadega eraldatakse tavaliselt 1. Järellisand: Liina Lai, noor tuntud tantsijatar, käis Hispaanias. 2. Omastavas käändes lisand eestpoolt Liina Laia, Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella" lugeja arvamust arvestatakse. Kui omastavas käändes lisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse lisand mõlemalt poolt komadega: Lugesin läbi ,,Protsessi", Kafka teose, ja leidsin palju sümbolistlikke tunnuseid.
Lihtlause: 1. Lisand: ...nimisõnaline täiend(täpsustus), mis tähistab seda sama olendit, eset või nähtust, mis põhisõnagi, kuid teiste sõnadega. Lisandi tähendus on põhisõnast laiem, suurem, hõlmavam või üldisem. Lisand jaguneb kaheks: Eeslisand ja järellisand. Põhisõnaks on üldjuhul nimi. Näide: Poissmees Eesti Vabariigi kodanik Carel Martin rollerijuht Eestlane Reeglid: Kirjavahemärke ei kasutata: · Eeslisandi kasutamisel Näide: 11. b õpilane Carel Martin · Kui järellisand on olevas käändes Näide: Carel Martin rollerijuhina · Kui järellisand on põhisõnaga seotud sidesõnade `kui' ja `nagu' abil
Kirjavahemärgid Mõisted Rindlause - on liitlause, kus on korduvad lauseliikmed. NB! Aga, kuid, vaid, ent. Lisand - nimisõnaline täiend, on põhisõna ees/järel ,,kui" lisandiga ja olevas käändes. NB! Järellisand omastavas käändes (1 koma) ja järellisand sihitisena (2 koma). Põimlause - liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallausest. Koondlause - lihtlause, kus on korduvad lauseliikmed v.a öeldis. Koondlause: 1.1) ei saa esineda iseseisvalt 1.2) algab sidesõnaga 1.3) kuulub mõne pealauses esineva sõna juurde Lauselühend 1. des-lauselühend - näitab samaaegset tegevust, mõlemas lausepooles (tohib olla 1 alus). 2. nud;tud-lauselühend (millal?). 3. Verbita lauselühend (käed olid taskus) Kiil - lausega sisuliselt mitte seotud lauseosa, mis annab informatsiooni või lisateavet. Kiiluga on siis tegemist, kui see on põhisõnast er...
Lause Lause on keeleüksus, mis väljendab mingit terviklikku mõtet, tegevust. Luses peab olema öeldis- tegusõna pöördeline vorm. Öeldis ja teisied selle juurde kuuluvad sõnad peavad lauses olema kindlas vormis. Lause pikkus varieerub. Omavahel seotud laused moodustavad suuliseid ja kirjalikke tekste. Lause ehitatakse tavaliselt üles nii, et selle algusesst paigutatakse tuntud info, lõppu uus teave. Lause moodustajad Lause koosneb erinevatest tähendusosakondadest e. moodustajatest, mis vastavad samale küsimusele. Näide: Suures metsas jalutas eile väike metsavaim. Kus? Mida tegi? Millal? Kes? Tegevus- mida teeb? Osaline- kes? Keda? Kellega? Asjaolu- aeg, koht, viis hulk Täiend Selgitab nimisõna. Vastab küsimusele: kelle? Mille? Missugune? Mitmes? Mitu? Asub tavaliselt nimisõna ees ning võib koosneda ka mitmest sõnast. Öeldis Tähtsaim lauseliige. Tegusõna pöördeline vorm. Eristatakse liht- ja liitöeldist. Lihtöeldises on algvo...
määruse või täiendiga). Tema aadress oli Tartumaa, Ülenurme vald, Tõrvanid, Papli 8. Lisandi kirjavahemärgid Komaga eraldatakse järellisand. Pärnu, meie suvepealinn, võttis meid vastu ilusa ilmaga. Omastavas käändes järellisand komastatakse vaid eestpoolt. See on Mardi, minu venna uus sinine jalgratas. Osastavas jt käänetes komad mõlemal pool järellisandit Vaatan Marti, oma väikevenda, ja tunnen südames suurt hellust. Sihitise juurde kuuluvas omastavas käändes lisand eraldatakse komaga mõlemalt poolt. Ta oli Pontu, oma suure sõbra, tähelepanuta jätnud. Koma on ka sidesõnade ja, ning, ega, või, nii...kui ka ees komaga eraldatava lisandi järel. Nägin rahvahulgas Annit, oma sõbrannat, ja Mukit, tema suurt koera. Komaga ei eraldata eeslisandit, olevas käändes järellisandit, kui-lisandit. Minu sõber Kaarel on julge mees. Kaarel minu sõbrana laenab mulle alati raha. Kaarel kui minu sõber saab selle raha alati ka tagasi.
EESTI KEEL 1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omad...
Lause vahemärgistus LISAND: 1)kui lisand on põhisõna ees, komaga ei eraldata Kingid anti lapselastele Toomale ja Kadrile. Remonti tehti omanik Maarika Muru soovil. 2)lisand asub põhisõna järel, eraldatakse mõlemalt poolt komadega Mina, Riin Raasuke, nimetan.. Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. 3)kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele Tallinna, Eesti vabariigi pealinna vanalinn on kogu maailmas tuntud. 4)kui-, nagu-lisandit komaga ei eralda Mina kui ajalooõpetaja pean tähtsaks õpilaste maailmavaate kujundamist. 5)Olevas käändes lisand koma ei vaja. Riho hea jalgpallurina on neidude seas kõrgelt hinnatud. KOONDLAUSE: 1)korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga Tüdruku seelikul on punased, kollased ja sinised lilled.
1. Järellisand. (-Lisand on nimisõnaline1 täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.) (1 Nimisõna (nimetab asju, olendeid, nähtusi. Vastab küsimusele Kes? Mis? Näiteks (Mis?) Tool. (Kes?) Kass. 1.5 Osastavas vastab küsimusele Keda? Mida? Näiteks (Keda?) koera, (Mida?) arvutit) Lisandi juurde võib kuuluda üks või mitu teda täpsustavat täiendit, mis moodustavad lisandirühma. Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel. Järellisand: (Jälgi ka koma (,)) 1. Kui lisand on nimetavas käändes või osastavas1.5 käändes, siis eraldame lisandi komadega: N.1 Mart Martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. N.2 Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. N.3 Kas sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? N.4 (Osastavas käändes) Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 2
Lihtlausete kirjavahemärgistamine 1 KOONDLAUSE Koondlause on lihtlause, milles on mitu ühele ja samale küsimusele vastavat lauseliiget. 1.1 KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGISTAMINE 1.1.1 Tavaliselt pannakse koondlause korduvate lauseliikmete vahele koma. Kirjanduse põhiliigid on lüürikamis?, eepikamis?, dramaatikamis?. 1.1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii.. kui ka ette ei panda koondlauses koma Kirjanduse põhiliigid on nii lüürika, eepika kui ka dramaatika. Kirjanduse põhiliigid on lüürika ja eepika ja dramaatika. 1.1.3 Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent ette pannakse koondlauses koma. Tema teadmised on mitmekesised, aga pinnapealsed. 1.1.4 Kui loetelu EES on kokkuvõttev sõna (FRAAS), pannakse sõna järele koolon. Kirjanduse põhiliigid on järgmised: lüürika, eepika, dramaatika. 1.1.5 Kui loetelu JÄREL on kokkuvõttev sõna (FRAAS), siis pannakse kokkuvõtva sõna ette mõttekriips. Lüürika, eepika, dramaatika need on kirjand...
Materjal 10. klassile I. ÜTTE KIRJAVAHEMÄRGID Üte näitab, kelle või mille poole tekstis pöördutakse. Üte eraldatakse muust lausest alati komadega. Nt: Tüdrukud, tulge kiiresti klassi! Tulge, tüdrukud, kiiresti klassi! Tulge kiiresti klassi, tüdrukud! II. LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus, täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. · kui lisand on põhisõna ees, siis seda komaga ei eraldata: Eesti Vabariigi pealinn Tallinn on Euroopas hästi tuntud. · kui lisand asub põhisõna järel, eraldatakse ta mõlemalt poolt komaga: Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, on Euroopas hästi tuntud. · kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele: Tallinna, Eesti Vabariigi pealinna (mille?) vanalinn on tuntud.
1. ÜTE - kelle poole pöördutakse (selline lause, mida tavaliselt otse inimesele öeldakse), ALATI komade vahel. Sageli on see mingi omadussõnaga koos, see on koos, selle tunneb ära ;) Tulge siia, armsad lapsed, hakkame minema. 2. OTSEKÕNE kirjavahemärgid tuleb lihtsalt meelde jätta, mingit erilist loogikat siin pole. 3. LISAND - väljendab põhisõna pikemalt (nt euro=Euroopa ühisraha) 1) järellisand (2 koma) Peil, meie klassijuhataja, kogub lipse. 2) om. käändes lisand (1 koma) Peili, meie klassijuhataja (kelle) habe on ajamata. 3) eeslisand (koma ei pane) Meie klassijuhataja Peil solvub tihti. 4) kui-lisand (koma ei pane) Peil kui meie klassijuhataja aitab kabareed teha. 5) na-lisand (koma ei pane) Peil meie klassijuhatajana hoolib meist. 4. LAUSELÜHENDID - need on lauseosad, mitte laused(öeldist pole) 1) verbita lauselühend/iseseisev nimetav on ALATI komade vahel. Juku astus klassi, müts peas, ning otsis oma koha üles.
1.Koondlauses on korudvad lauseliikmed , mis eraldatakse koma,sidesõna või koma ja sidesõnaga. Koma pannakse : kuid,aga,vaid,ent ette Ei panda: ja , ning,ega ,või,ehks nii.. kui ka ette Mõttekriips- siis kui korduvatele lauseliikmetele järgneb kokkuvõttev sõna 2.Lisand Eeslisandile koma ei panda Lisand eraldatakse põhisõnast komadega ainult siis , kui ta asub põhisõna järel . Kui järellisand on omastavas käändes siis pannakse koma ainult lisandi ette Komaga ei eraldata: lisand on olevas käändes kui-lisandit 3.Rindlause Osalausete liitumiskohal on koma. Osalausete liitumiskohal on sidesõna,mille ette koma ei panda ( ja ,ning,ega ,või ) Osalausete liitumiskohal on sidesõna,mille ette pannakse koma ( aga, kuid, vaid, ent) Semikoolon : osalaused onomavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. Koolon : Järgnev osalause seletab eelmist Mõttekriips: mõtte esiletõstmiseks 4.Põimlause Siis kui kõrvallause on pealause järel . Kui kõrvallause on pealause ees
Lactobacillus acidophilus). Jogurt sisaldab 2,2% banaane. Meloodia maasikajogurt Koostis: pastöriseeritud piim, suhkur, maasikad, paksendaja: modifitseeritud maisitärklis ja želatiin, lõssipulber, lõhna- ja maitseaine, happesuse regulaator naatriumtsitraat, toiduvärv karmiin, juuretis (sh. Lactobacillus acidophilus). Jogurt sisaldab 2,2% maasikaid. Mumuu rukkileiva ja sarapuupähklitega jogurt Koostis: pastöriseeritud piim, rukkileiva-sarapuupähkli lisand 10% (suhkur, fruktoosi- glükoosisiirup, sarapuupähklid 10%, rukkileib 10%, lõhna- ja maitseained, paksendajad: pektiin ja ksantaankummi, säilitusaine kaaliumsorbaat), suhkur, paksendajad: modifitseeritud maisitärklis ja želatiin, lõssipulber, juuretis (sh. Lactobacillus acidophilus). Meloodia banaanijogurt Koostis: pastöriseeritud piim, suhkur, banaanid, paksendaja: modifitseeritud maisitärklis ja želatiin,
möödunud aastani üldse ei ühildu käändumatud omadussõnad: luteri,katoliku, romaani, germaani, saksa, poola jne; -laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd lõpulised; paganama, sindrima, kuradima,tipp- topp, vinks- vonks jts; asesõnad mis, kogu, oma, v.a kindlad ühendid nagu omal jõul jne mineviku kesksõnad: pakkusin räsitud ja kurnatud kerjusele peavarju. Lisand e. Apositsioon - Lisand on nimisõnaline täiend, mis väljendab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.. Lisandi juurde võib kuuluda üks või mitu teda täpsustavat täiendit, mis moodustavad lisandirühma. Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel. Järellisand võib olla 1) nimetavas käändes:Kalle Lepp, gümnaasiumi 11.kl. õpilane, käis kõnevõistlustel. 2) omastavas käändes:Peetri, minu sõbra isa töötab välismaal
elektrilises mõttes rääkida olukorrast, kus pooljuhis liiguvad ka positiivsed laengukandjad. Soojusliikumine tekitab pooljuhis pidevalt vabu elektrone ja auke. Samal ajal täidavad elektronid taas auke, nii et esineb tasakaal: tekkivate ning rekombineeruvate elektronaukpaaride kogused ajaühikus on võrdsed. Paaride arv ajaühikus sõltub temperatuurist. Nende laengukandjate olemasolu põhjustab pooljuhi omajuhtivuse, mis on väga väike. Mõne keemilise elemendi tühine lisand pooljuhi kristallis võib esile kutsuda ülekaaluka elektron või aukjuhtivuse, kuna lisand suurendab kunstlikult pooljuhi kristallilise ehituse rikete arvu. Ülekaaluka elektronjuhtivuse korral, mille tekitab arseeni või fosfori lisand, kõneldakse n-tüüpi pooljuhist. Ülekaaluka aukjuhtivuse puhul, mille tekitab indiumi, boori või alumiiniumi lisand, on tegemist p-tüüpi pooljuhiga.
Väliselektronide tasemed paisutab aatomite elektriline vastastikmõju laiadeks, mitme elektronvoldi laiusteks energiavöötmeteks ehk energiatsoonideks. 8. Metalli pooltäidetud tsoonis on külluses nii elektrone kui ka vabu alatsemeid- energia kasvuruumi. Seepärast ongi nad suurepärased elektrijuhid. 9. Keelutsooniks nimetatakse delta E täidetud ja tühja tsooni vahele jäävat pilu. 10. Dielektrikud on ained, milles on vähe vabu laengukandjaid. 11. Doonor on elektrone loovutav lisand. Aktseptor ehk vastuvõtja omastab põhiaine naaberaatomilt elektroni, jättes selle elektronkattesse augu, mis siirdub soojusliikumise toimel valentsitsooni. energiatsoonideks Keelutsooniks nimetatakse delta
) vaatas isa poisile kurjalt otsa. c) des- ja mata-lühend aluse ja öeldise Isa, kasvatades lapsi, läheb vahel vahel või kui des- või mata-vorm on liiale. lühendi algul des/mata paiknemine 7. ÜTE Üte ehk pöördumissõna eraldatakse Võta see kassett kaasa, Ene, ja alati muust tekstist koma(de)ga. tule õhtul meile. 8. LISAN Põhisõna järel olev lisand eraldatakse Türil, kenas aedlinnas, toimus D koma(de)ga. suur lillenäitus. Omastavaline lisand ainult eestpoolt, Türi, kena aedlinna lillenäitused kui see on täiendiks järgmisele sõnale. on kuulsad. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, eraldata. Türi aedlinnana) on tuntud oma
KOKKUVÕTTEV SÕNA PÄRAST LOETELU. Esmaspäeval, kolmapäeval, reedel neil päevil toimuvad meil treeningud. Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga selline peabki ülemus olema. NB! SIDEKRIIPS LOETELUGA LAUSES. Õues kasvab meil pirni-, õuna- ja ploomipuid. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. LISAND nimisõnaline täiend KORDUVAD TÄIENDID JA Lisandi põhi on tavaliselt nimi, lisandi tähendus on põhjaga sama. MÄÄRUSED REEGEL NÄITELAUSED
17. Täiesti puhtal pooljuhtmaterjalil ei pruugi normaalolekus olla mingit juhtivust. Pole vabu elektrone, ega ka auke. Kuid omajuhtivus võib tekkida temperatuuri tõustes. 18. Temperatuuri tõstmisega. Lisandjuhtivus- teise aine lisamisel tekkinud juhtivus.Lisatav aine aatom võtab pooljuhi kristallvõres sisse samasuguse koha nagu põhiaine aatomid, kuid õigesti valitud lisand tekitab ühe üleliigse elektroni. 19. Doonorlisand- elektrone loovutav lisand. Kui pooljuht sisaldab lisandit, millel on üks väliselektron vähem kui põhiaine aatomitel, saame valdavalt augujuhtivusega pooljuhi, p-pooljuhi.DOONORLISANDIks on näiteks viie valentnearseen, nelja valentse räni suhtes (n-pooljuht) Pooljuhtide juhtivust saab parandada kristalliseerumise ajal temasse väikeses koguses lisandainete viimise teel Aktseptor- vastuvõtja
Kui palju? jne viis jne Majad on väga suured. Ta käis üsna kiiresti. Täiend Missugune? omadus Nimisõna laiend, Väga ilusale tüdrukule atribuut omadussõnana Minu venna auto ühildub põhjaga Kodust lahkumine Lisand Lisand on nimisõnaline Tallinn, Eesti Vabariigi täiend, mis pealinn, on ilus linn. väljendab oma põhisõna mõistet teise sõnaga.
. - VIISIMÄÄRUS (kuidas?), mis näitab VIISI Mädanenud(t) õun vedeleb ema(t) laual. (vm) - HULGAMÄÄRUS (mitu?, kui palju?), mis näitab HULKA (hm) - Ja veel teisigi, näiteks valdajamäärus. Ma jooksin eile(am) kiiresti(vm) kooli (km), kuid hilinesin ja kohtasin kahte(hm) õpetajat. LISAND (L) ÜTE (ü) P põhisõna ...on pöördumissõna. L lisand ...eraldatakse ülejäänud tekstist koma(de)ga. ...täpsustab ja täiendab põhisõna. ...võib olla lause alguses, keskel või lõpus. ...näitab sugulust, ametit, aunime vms. Mari(ü), pese pesu ära! ...põhisõna on tavaliselt nimi. Pese pese ära, Mari(ü)! 1.LP Pealinn Stockholm asub Läänemere Pese pesu ära, Mari(ü), ja pane välja kuivama! läänekaldal. 2
poole pöördutakse. Teie, poisid, jätke see auto juba rahule! Vaata, isa, nii see käibki! Kas te soovite kohvi, härra? Üte eraldatakse muust lausest alati koma(de)ga. Tulge siia, poisid ja tüdrukud, ning viige praht jalamaid välja. Lõpetame, härrad, selle jutuajamise. LISAND Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes:
• Kui des- ja mata-vorm on lauselühendis viimaseks sõnaks, siis koma pole. Nt Läksin eile matemaatikasse ühtegi kodutööd tegemata. • Kui des- ja mata-vorm on aluse ja öeldise vahel, siis on koma. Nt Tanel Niitmets, hoolega pidu korraldades, unustas kurgi poest ostmata. • Maks-lauselühendeid komaga ei eraldata. Nt Läksin ülikooli õppimaks eesti keelt. III LISAND Lisand on öeldisteta sõnarühm, mis väljendab sedasama eset, olendit, mõistet, mida põhisõnagi, ainult üldisemalt. Koma panek sõltub lisandi asukohast. 1. Põhisõna ees olevat lisandit komaga EI eraldata. Nt Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves vestles valitsustegelastega. 2. Nimetavas käändes lisand põhisõna järel eraldatakse ALATI komadega. Nt Kuressaare loss, Eesti üks populaarseim vaatamisväärsus, köitis turismigruppi.
3) Samaliigiline täined: Ta on väike, tänaval. alamõõduline tüdruk. Pikk, 2) Eriliigiline täiend: Ta on väike kena kahemeetrine poiss tantsis kaerajaani. tüdruk. Ilus pikk poiss tantsis 4) Järellisand: Jaan, minu parim sõber, kaerajaani. tuleb külla. 3) Eeslisand: Minu vana sõber Jaan 5) Omastavas käändes lisand vaid tuleb külla. eestpoolt: See on Jaani, minu parima 4) Vähendava või hellitava varjundiga sõbra raamat. NB kui omastavas järellisand: Jaan vaeseke pole veel käändes lisand kuulub sihitise juurde, midagi kuulnud. tuleb ta komaga eraldada mõlemalt 5) kui-lisand: Jaani kui minu parimat poolt! Reetsin Jaani, oma parima sõpra võib alati usaldada sõbra, ning ei tea nüüd, mida teha
Komaga ei eraldata: a) olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa; b) vähendava või hellitleva varjundiga täienditeta järellisandit, nt Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru; c) isikulist asesõna laiendavat täienditeta järellisandit, kui lause mõtteselgus ei kannata, nt Teil perenaistel on alati kiire. Märkus. Isikulist asesõna laiendav lisand tuleb koma(de)ga eraldada, kui a) isikuline asesõna võib segi minna omastavas käändes täiendiga, nt Mirjam oli väga tema, mamma, moodi; b) kui isikuliseks asesõnaks on nemad, mille käänded langevad kokku näitava asesõna need käänetega, nt Neile, kahele, ei tundunud miski raske; c) kui järellisand on rõhutatud, nt Meile, maainimestele, nad ei mõtle. Mõnel juhul eelistatakse komale mõttekriipsu, koolonit või sulge. Mõttekriipsuga eraldatakse:
sõelumine, punker. 16. Vesi betoonisegu valmistamiseks Joogivesi või vesi, mille pH > 4. Samuti peab olema piiratud sulfaadisisaldus ning soolade sisaldus. Merevesi pole lubatud armeeritud betoonis ning reovesi üldiselt betoonis. Looduslikul ning jäätmeveel on kohustuslikud kontrollkatsetused. Lisaks on veel hulk muid kriteeriume, mida peab vee juures jälgima(setted, värv, õli ja rasv jms.) 17. Betooni lisandid, kasutusotstarve ja tööpõhimõte Keemiline lisand: aine, mida lisatakse betoonile segamise käigus betoonisegu ja/või kivistunud betooni omaduste muutmiseks koguses, mis ei ületa 5% betooni tsemendi massist. Tootjapoolseid soovituslikke doseerimispiiride ületamine ja 50 g/kg on keelatud. Kui doseering on <2 g/kg kohta tuleb lisandit kasutada dispergeeritult osas seguvees. Kui vedelate lisandite kogus >3 l/m3 betooni kohta - lisandis olev vesi võtta arvesse vesi-tsementteguri arvutamisel.
puudu ega üle(juhtidel puudu), juhib elekrit vaid siis kui aine võresse saabuvad lisandite aatomid ja tekivad vabad elektronid või augud. Pooltäidetud tsooni elektronid metallides moodustavad liikumisvõimelise elektrongaasi ehk elektronpilv(nimetus tuleb sellest et elektronid liiguvad metallides vabalt nagu gaasides). Isolaator: väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht, nt. õhk, klaas, portselan, parafiin, õli jt. Elektrone loovutav lisand: doonor (lisand kasvatab pooljuhis juhtivust, kasvatades ainesse teise aine aatomeid, tavaliselt jääb aga üks elektron ikka üle ja see vabaneb juhtivuselektronina tekib n-pooljuht.) Energiatsoon ehk valentsitsoon - hõivatud tsooni täitumine kristallaatomite väliskatte elektronidega e.valentselektronidega. Elekrit juhib: ained millel on valentsitsoon osaliselt elektronidega kaetud nt erinevad metallid. Elekrit
1. Järgarvu ja väitlause järel on punkt, vastust nõudva lause lõpus küsimärk, hüüdlause või nõudliku käsu järel hüüumärk. Olin juba 3.tunnis väsinud. Kes veel oli? Ärge te väsige! 2. Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Vennas on väike, kuid tubli. Film oli lühike, aga huvitav. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. Mulle tundus, nagu oleks keegi tulnud, ent eksisin. 3. Põhisõna järel olev lisand eraldatakse koma(de)ga, omastavaline lisand ainult eestpoolt, kui see on täiendiks järgmisele sõnale. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei eraldata. Türil, kenas aedlinnas, toimus suur lillenäitus. Türi, kena aedlinna lillenäitused on kuulsad. Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega. 4. Liitsõna korduva osa asemel kasutatakse sidekriipsu. Liha-, kapsa-ja seenepirukad pandi klaaskaussidesse, -taldrikutele ja -vaagnatele. 5
Koka praktiline töö suurköögis Linnulihapuljong Lihapuljong Kalapuljong Seljanka Borš Frikadellisupp Rossolnik Hartšo Oasupp Nuudlisupp Valgepõhikaste Kartulilisand Toorsalat Köögivilja lisand Punapeedi küüslaugu salat Mannapuder Kaerahelbepuder Risoto Ploff Keedetud pasta Praetud kala – kilu Ahjukana Pikpoiss Hakkliha kotletid Kurzeme strogonov Guljašš Kartulilisand Köögiviljalisand Sealiha portsjonitükid Seapraad Üleküpsetatud sealiha Mulgikapsas Köögiviljavorm Makaronivorm värskekapsa ja hakklihaga Maksapasteet Kartulisalat Rosolje Rosolje Puuvilja salat Täidetud munad ja singirullid Kakaokisell Leivasupp hapukoorega Mannavaht Riisilumi Kamavaht Kohupiimavaht Saiavorm Aitäh vaatamast! Koostanud: Inna Raud
kannavad voolu nii elektronid kui ka augud, n-pooljuhis-peam.elektronid, p-pooljuhis peam.augud. 8.millel põhineb fototakistite toime?Fototakistite toime põhineb kahe elektroodiga pooljuhtfotoelemendil, mille elektrijuhtivus sõltub seadisele langeva kiirguse intensiivsusest ja spektrist. F-te omadused sõltuvad temp.neil on suur eritundlikus ja ajakonstant, mittelineaarne valguskarakteristika ja kõrge müratase. 9.mis on doonor ja akseptor pooljuhid? Too 2 näidet.Elektrone loovutav lisand on doonor. Kui pooljuht sisaldab lisandit, millel on üks väliselektron vähem kui põhiaine aatomeil, saame valdavalt aukjuhtivusega pooljuhi. Vastav lisand on akseptor(omsatab põhiaine naaberaatomilt elektroni, jättes selle elektronkattesse augu, mis siirdub soojusliikumise toimel valentsitsooni. 1.kuidas tekib või neeldub valguskiirgus ergastatud aatomites?Kavntdiirdel- elektroni võnkumisel ühest seisulainest teise,ühest elektronpilvest teise.
õppida ortograafiat, grammatikat, ajalehti ludega, omandada teadmisi ajaloost, ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast + silmaring. Õppimine on eduka kirjandi saladus. Eesti keeles pole midagi õppida Astmevaheldus, vältevaheldus, lisand, võõrverbid, koondlause, hõlmavad määrused, sama ja eriliigilised täiendid ning määrused, rindlause ja otsekõne. Kas see pole mitte piisav loetelu sellest, mida on eesti keeles õppida? ÕS- ist saab kontrollida vaid õigekirja Vältevaheldust ja sõnade käänamist saab ka kontrollida.
tühjad 8. Pooljuhi elektrijuhtivust saab suurendada, kui tõsta temperatuuri (juhtivustsooni satub rohkem elektrone ja valentstsooni jääb ka rohkem auke) või neid valgustada (footonite energia peab ületama keelutsooni energia sisefotoefekt ehk fotojuhtivus) 9. Lisandjuhtivus, doonor- ja akseptorlisand Lisandjuhtivus pooljuhtide lisanditest tingitud elektrijuhtivus Doonorlisand pooljuhi võres olev lisand loovutab elektroni (n-pooljuht) Aktseptorlisand pooljuhi võres olev lisand loovutab ,,auke" (p-pooljuht) Doonornivoo keelutsoonis asetsev elektronidega täidetud nivoo, kust elektronid saavad minna juhtivus- või valentstsooni Aktseptornivoo keelutsoonis asetsev elektronidega täitmata nivoo 10. N- ja p-pooljuht N-pooljuht ehk doonorlisandiga pooljuht pooljuht, milles on enamuslaengukandjateks
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, ...
LISAND TÄIEND Ehk alus Aluse kirjeldus Toomas Hendrik Ilves, EV president, ....... Mitu iseloomustavat sõna -> Pikk kollane rüüsidega seelik Pikk kollane, roosa seelik Rind- ja põimlause R: __1___ ___2____. P: __1___, __2___, __1____. Lihtlause Liitlause Üttega Rindlause (____ , _____ .) Lisandiga Põimlause (_____ , sest ______ , _____.) Koondlause (: või -) ...
Õppimine Kirjavahemärgid Üte eraldatakse lausest komadega. Lisand: · Lisand, mis on põhisõna ees, seda ei eraldata komaga. · Kui-lisandit komaga ei eraldata. · Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komaga · Kui järellisand on omastavas käändes siis eest poolt komaga. · Olevas käändes järellisandile koma ei panda Koondlause · Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. N: Joonelised, ruudulised ja rohelised seelikud. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. N: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist seelik.
on ÖELDISTÄIDE. August on kelmikas poiss. Poisi nimi on August. 5. Mitmesuguseid suhteid määrab MÄÄRUS: a) kohamäärus (August vaatab meid august.) b) ajamäärus (Augu tegi August augustis.) c) viisimäärus (August uurib meid kelmikalt.) d) hulgamäärus (August näeb august palju põnevat.) 6. Nimisõna iseloomustav sõna on TÄIEND. Kelmikas August naerab ümarast august oma sõpradele. 7. Sugulust, ametit, aunime vms näitav sõna on LISAND. Tara tagant piilub August, 8.klassi noorhärra. 8. Lause üldlaiend on otsene pöördumissõna ÜTE. Tule, August, parem meie juurde!
4) Reageerivad nõrgemate hapete sooladega CH3COOH+Na2CO3->2CH2COONa+CO2+H2O (H2CO3) 5) Reageerivad alkoholidega CH3COOH+C2H5OH->CH3COOC2H5+H2O (ester) Füüsikalised omadused: kõrge keemistemp, mürgised, moodustavad vesikiksidemeid vee ja iseendaga, väikse C-ahelaga lahustuvad vees hästi, vees mittelahustuvad ohutud, vedelad või tahked Kasutamine:HCOOH- sipelghape, CH4COOH- äädikhape, rasvhapped- plastide lisand, korrosiooniinhibiitor, polümeeride valmistamine, puuviljades, marjades(õun- ja sidrunhape) Karboksüülhapete derivaadid: Funktsionaalsed: Estrid: CH3COOC2H5 (metüületanaat) Amiidid: Asendus derivaadid: 1) Hüdroksühapped 2 hüdroksü propaanhape 2) Halogeen happed 2 kloro propaanhape 3) Aminohapped 2 amino propaanhape
11 kanamuna tk /kg 12 kanamuna 23 kokku: Supp 200//150/10/30/10 Vaja riisi 0,5 kg, paisub 2,8 korda 200 on kokku, 150 supp, 10 seemned, 30 kukkel, Kuiva riisi 0,5:2,8 on kuiv riisi kogus 10 ürdivõi Praed 450//140/100/100/60/50 450 kokku 140 liha, 100 kv.lisand 100 lisand 60 lisand 50 kaste 200 on kokku, 150 supp, 10 seemned, 30 kukkel, Kuiva riisi 0,5:2,8 on kuiv riisi kogus 10 ürdivõi Praed 450//140/100/100/60/50 450 kokku 140 liha, 100 kv.lisand 100 lisand 60 lisand 50 kaste Argipäeva eine kokku 400-50g Kohanemise meetod Pidulik eine kokku 500-600g Kasutades olemasolevaid retsepte ning kohanda Eelroog 100-125g ettevõttele sobivamaks
TERVISLIK TOITUMINE Selles esitluses Miks on vaja tervislikult toituda? Mida peaksime sööma. Mille söömisest peaksime hoiduma. Mis riskid kaasnevad. Miks on vaja tervislikult toituda? Vältida ülekaalulisust Hea tuju. Rohkem energiat Mida peaksime sööma ja millest peaks hoiduma Süüa võib enam-vähem kõike. Aga tuleks kõike süüa mõõdukalt ja mitte liialdada toiduga. On levinud arusaam, et tervislik toitumine on see kui süüakse ainult ´´maltsa´´. Nii see tegelikult ei ole. Tervislik toitumine laseb väga mitmekülgselt toituda. Tervislikuks toitumiseks tuleks loobuda rämpstoidust. Riskid Näljutamine. Toidukoguste vähendamine ohtlikult väikseks Ei saada kätte oma energiat, vajalikke mineraale ja vitamiine . Meie vanustel noortel on vaja kätte saada toidust u.2770 kcal energiat. Tervisehädad. Vitaminide vaegus närgendab immunsussüsteemi ja haigused tulevad kiiremini. TOIDUPÜRAMIID Taldrikureegel erinevad salati...
Keskuse teadustöös. Euroopa Tuumafüüsika Keskuse teadustöös on kaasa haaratud järgmised (kokkuvõttev fraas) suured riigid: USA, Hiina, Jappan, Brasiilia kui ka Euroopa riigid. Euroopa Tuumafüüsika Keskuse töös on kaasa haaratud USA, Hiina, Jappan, Brasiilia, ent ka Euroopa riigid. Koondlause sidesõnad on ja, ning, ega, ehk, või, kui ka (komata), aga, ent, kuid, vaid (komaga). 2. Lisand Euroopa Tuumafüüsika Keskus (eeslisand) CERN asub Sveitsi ja Prantsusmaa piiril. CERN, Euroopa Tuumafüüsika Keskus (järellisand), asub... CERNi, Euroopa Tuumafüüsika Keskuse (järellisand om k) eesmärk on avastada uusi aineosakesi. CERN kui Euroopa Tuumafüüsika Keskus on koondanud üle 7000 teadlase. 3. Üte Tule Karksi mägedele, rändaja, ja vii kaasa Kitzbergi legend! 4. Hõlmatud määrus Saaremaal Pihtla vallas Sagariste külas asub Kuressaare Siioni koguduse palvela
*Mis on plasma? Plasma on tugevasti ioniseeritud gaas, mis sisaldab väga suures koguses laengukandjaid. *Mis on ppooljuht, npooljuht, pnsiire? Ppooljuht on pooljuht, milles põhilised laengukandjad on augud. Npooljuht on pooljuht, milles põhilised laengukandjad on elektronid. Pnsiire on p ja npooljuhtide kokkupuute pinnal tekkiv juhtivuse muutumine, kus ühtepidi toimub elektrivool hästi, teistpidi praktiliselt mitte. *Doonor ja aktseptor. Doonor on lisand, kus on valentselektrone rohkem kui põhiaine aatomeid. Aktseptor on lisand, kus on valentselektrone vähem kui põhiaatomeid. *Diood? Diood on pooljuhtühend, kus on omavahel ühendatud kaks erinimelist pooljuhti. (n+p) *Transistor? Transistor on pooljuhtseadis, mille abil saab elektrisignaali võimendada, lülitada, tekitada ja muundada. *Kiip? Kiip on nüüdiselektroonika põhielement, kus on väga väikesele pindalale koondatud suur hulk tranststoreid koos lisadetailidega.
1 kartul kg 0,220 0,000 0,220 0,440 0,440 4,69 kr 1,03 kr 2 õli l 0,006 0,000 0,006 0,012 0,012 13,00 kr 0,08 kr 3 või kg 0,006 0,000 0,006 0,012 0,012 40,25 kr 0,24 kr 4 küüslauk kg 0,004 22,000 0,003 0,008 0,006 19,07 kr 0,08 kr köögivilja lisand 0,000 0,000 0,00 kr 1 porgand kg 0,040 25,000 0,030 0,080 0,060 4,00 kr 0,16 kr 2 porru kg 0,010 10,000 0,010 0,020 0,020 31,53 kr 0,32 kr 3 kurk kg 0,020 2,000 0,020 0,040 0,040 38,00 kr 0,76 kr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
