allikaks tikandite loomisel. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisesttikandiga leidub 17.-18. sajandist. 18.sajandil oli värvilise villase lõngaga tikkimine laialt levinud ning jätkus ja arenes 19.sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on aga hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja- Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjustas aga taimornamenti tugevasti. Peamiselt linasest, villasest või puuvillriidest rahvarõivaile tikiti värvilise villase lõngaga, valge linasega, värviliste siidniitidega, maagelõngaga, kuld- ja hõbekarraga, vahel kinnitati tikandile ka litreid. 19.saj tuli linase kõrvale vabriku puuvillriie. Eesti rahvarõivais paistab silma värvirohkus. Põhivärvustest on vanimad valge, must, kollane,
tikandiga. Peale rahvarõivaste on kõige arvukamalt tikitud vaipu. Eesti rahvusliku tikandi ornament on omapärane ja selle ilu võib ka tänapäevase tikandi kujundamisel ammendamatult kasutada. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisest tikandiga leidub 17-18.sajandist. 18.sajandil oli laialt levinud värvilise villase tikandiga tikkimine, ning see jätkus ja arenes 19.sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja-Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjutas aga taimornamenti tugevasti. Peamiselt linasest, villasest või puuvillriidest rahvarõivastele tikiti värvilise villase lõngaga, valge linasega, värviliste siidiniitidega, maagelõngaga (punane puuvill-lõng), kuld- ja hõbekarraga, vahel kinnitati tikandile ka litreid. 19
Tikandite ajalugu https://en.wikipedia.org/wiki/Embroidery -info siin aga ma ei jaksa tõlkida 1.Masintikandid 2. Helmestikandid Miniatuursetest lillekestest massiivsete ja luksuslike töödeni 3. Eesti rahvuslik tikandid Rahvuslikud ornamendid, Muhu tikand, lilltikand, kaheksakand jne Eesti rahvuslik tikand ▪ Andmeid leidub juba 17. sajandist ▪ Kasutati rahvarõivaste kaunistamiseks aga tikiti ka vaipasid ▪ Vanem ornament on geomeetriline ▪ Taimornament on uuem ▪ Algsed põhivärvid: valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane Rahvuslikud ornamendid - arhailine tikand Elupuu, sõõr, rõngasrist, kodarratas, kaheksaharuline täht, rist, kolmik- ja viisikoks, elupuuõis, kaksikrist ja roos Muhu tikand e. Sagedamini lilltikand kasutatavad lilled: tulp, tähelill (päevalill), roos, nelk, nartsiss, ka mõned eksootilised liblikõielised ja sibullilled ning granaadipuu viljad Kaheksakand ehk Muhu mänd
rohkemalt kui nende eelkäijad. ● Peaaegu kõik sõled pärinevad Lõuna-Eestist Rõngassõled Südamekujulised sõled ● Meenutavad kujult südant, millele on listaud otsa kroon. ● Hiljem lisandusid linnud ja harva ka alaosas rippumas kaunistused. ● Kasutusel alates 16. saj kuni 19. sajandini. ● Vähekasutatud sõleliik Kuhiksõled ● Kõige tavalisem sõleliik 18-19. saj eestis ● Laialt levinud üle Eestimaa ● Tuleb kasutusele taimornament ● Pärnust saab kuhiksõlgede levinuim valmistamispaik ● Tuntud ka kaunistamine kiirtepärjaga sõle ümber ● Eri suurustega Kuhiksõled Kasutatud materjalid ● http://www.slideshare.net/hdc1/eesti-sled-kristiina-kurg-e kk-1-tarbekunsti-ajalugu ● http://www.ellusallid.ee/et/tooted/soled/vaike-solg ● www.google.ee Aitäh kuulamast!
VANA -KREEKA 2. Millisteks perioodideks jagunes Vana-Kreeka kunst? 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). 3. Nimeta 3 Vana-kreeka ehitusstiili (templi oma) ja kirjelda! Dooria- vanim, kannellüürid, kapiteel ja friis Joonia-friis (dekoreeritudhammaslõikega) ja kapiteel. Ehhiin on kõigesagedamini kaunistatudnn. munavöödiga (all). Korintos-kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline. 4. Nimeta Vana-Kreeka kuulsamaid ehitis. Nike tempel Parthenoni tempel tiibadega väravehitis-propüleest Erechteioni tempel Zeusi tempel 6. Nimeta 3 kuulsamat skulptuuri hellenistlikust kultuurist Nike, Venus ja Lookooni grupp 8. Mõisted: akropol- (Ateena linnamägi) agoraa- (Vana-Kreeka turuplats) amfora- ( vaas/kuju) meander- ( geomeetriline/nurgeline ornamen...
iseloomulikud detailid, ja rangus. Tubade seinu katavad õhukeste liistudega ümbritsetud puupannoo, Õrnades toonides maalingud, arvukad lillemustritega kaunistatud peeglid, enamus seinu mis olid vabad olid kaetud peeglitega, Gobeläänid ehk seinavaibad. Ning lillelised tapeedid, seina ja lae pannoodel kujutati galantseid ja hiilguses pakatavaid pidustusi. Mis olid väga rikkalikult ülepaisutatud ja kaunistatud. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline väänlev taimornament. Milleks olid lehed, lilled, vanikud, kuhu juurde lisati merekarbi motiiv. Valitsesid pastelltoonid (heleroheline, õrnroosa, taevasinine, sidrunkollane). Interjööri puhul eelistati väiksemaid ruume, mis olid vajalikud intiimseteks vestlusteks. Rokokoo mööbel, seal kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti pastelltoonides lillelise siidiga. Sellel perioodil tulid moodi ka mitmesugused nipsasjakesed. Eriti aga armastati portselanist pisiplastikat.
Sajandi teisel poolel see kadus, selle asemele ilmus etteseotav poeriidest või linasest põll. Peaehteks oli pidulikul puhul vanik, kuklas rippuvate siidpaeltega. Igapäevaselt kanti valget pearätti. Abielunaise peakate oli pikk käterätikutaoline linik, mille otstes olid värvilised triibud, sissekootud kirjad, tikand, narmad ja pits. Särkide kaunistused olid 19. sajandi esimesel poolel punase lõngaga tikitud või sisse kootud. 19. sajandi lõpul lisandus sellele sissekootud taimornament. Setu naiste uhkuseks olid rohked ja mitmekesised hõbeehted. Need moodustasid kogu varanduse. Sõlg saavutas erakordsed mõõtmed. Lisandusid hõbekeed. Kogu ehtekomplekt kaalus 2-6 kg. Mehe ülikonna põhiosad olid särk, püksid ja vöö. Särk sarnanes vene mehe särgiga, sel oli väike püstkrae ning selle alläär, varrukasuud ja püstkrae servad olid kaunisatud punasest maagelõngast koekirjaga. Särki kandsid mehed vöötatult pükste peal. Abielumeestel oli vöö
Sakramendid- on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Paavstiriik ehk Kirikuriik- riik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. Toomkapiitel- piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Islami kunstis oli keelatud kujutada inimesi ja loomi(suurim eripära) Islami arhitektuur- ehitisi kaunistasid kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid, rikkalik ornamentika, taimornament Islami kirjandus-tõsielulised jutustlused, luulevorm Islami teadus- kuus tõelist Islami teadust: jumalasõna,õigusteadus,grammatika, ametlike dokumentide koostamine,poeesia ja ajalugu. Kõik teadused olid seotud Koraaniga Koraan-islami pühakiri ning elukorralduse juhis. Sunna- Koraani seletav ja täiendav püha pärimus. Mosee- pühakoda Medres- islamiusuliste noormeeste koolid.(keskõppe asutused ja ülikoolid) Sariaat-islami õigus (õppeaine)
Rokokkoo ajastu “pehmed” väärtused. Vaatlen lähemalt rokokkoo ajastu sisse ning püüan hoomata neid väärtusi mida rokokkoo püüdis edasi anda läbi sisekujunduse, maalide ja muude dekoratiivsete elementide läbi. Rokokkoo ei ole lihtsalt järgmine ajastu vaid kogu inimese sisemaailma, hingegamma kajastus erinevatel füüsilistel väljendustel. Õhus on tundeid ja emotsiooni. Uus kunstistiil, mis kajastas ellusuhtumist väljendus esmalt sisekujunduses. Elamute seinu kaunistati kergete, mänguliste ornamentidega, seinapinnad värviti heledaks, maalid olid heleda pastelse koloriidiga ja seinu ning mööblit katsid lillelised siidist kangapinnad. Sageli olid iseloomulikud rohked suured peeglid ja lühtrid ning põlevad küünlad nende ees, et luua muinasjutulist atmosfääri. Pannoodel kujutati galantseid pidustusi, salongistseene, karjaseelu, frivoolseid motiive mütoloogiast. Mütoloogia-ainestel piltidel kujutasid kunstnikud modelle...
Aastatel 1710-1760 2. Mida tähendab sõna ,,rocaille" prantsuse keeles? Merekarp 3. Kus rokokoo kunst tekkis ja kõige iseloomulikuma kuju sai? Prantsusmaal 4. Mis toimus rokokoo välisarhitektuuris? Jäi püsima senine baroklik laad 5. Mis toimus rokokoo interjööris? Kaob rangus ja raskepärasus; õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. 6. Mis oli väga sagedaseks motiiviks rokokoo kunstis? Orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. 7. Nimeta kaks kuulsaimat rokokoo skulptorit ja nende töid. Bouchardon ,,Amor, kes endale Huaklese nuiast vibu teeb", Clodion ,,Saatür" 8. Nimeta neli rokokooajastu maalikunstnikku. Kes mille poolest teistest erineb? 1. Boucher, maalidel on lodevates poosides naised, kelle ümber keerlevad kavalerid,
tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. Seinad värviti heledates toonides (eelistatud valge, kuld ja nn pastelltoonid), sageli kasutati suuri peegleid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Eriti moodi tulid nipsasjad, nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. Mood rokokooajastul Barokk-kostüüm püüdis meest näidata massiivsena, tugevana, sõjakana
Hilisgootika (keskaeg) 1400-1530 Lübecki linnaõigus- iga majavaldus moodustas naabritest kindla müüriga eraldatud kinnistu. Aknad avanesid vaid tänavale ning olid võrestatud, liikudega. Ehitada tohtis vaid kivist elumaju(tulekahju)-nõuded ranged. Peahoonega liitusid hoovis väiksemad majapidamishooned. Hooned olid paekivist. Seest: Eeskoda diele, suured aknad. Ühe akna all peremehe kontor mis oli eraldatud vahe või kappseinaga. Diele(eesruum) tagumises osas matelkorstna all köök, riiulid seinaavades. Üks kitsas seina... trepp viis keldri, teine ülemisele korrusele aidaruumi. Mantelkorstna korral oli uks köetavasse elutuppa-dornsi-kus oli suur õule avanev aken, kätepesukoht e lavatoorium. Köeti kerisahjuga, mööbel asetses seite ääres, levinud olid laekad ja kirstud, kesel söögilaud ja pingid. Ülejäänud ruume kasutati laona. (KAUBAÕITSENG) Sisseehitatud mööbel, mööbel vastavalt rikkusele. Renessanss 1530-1640 -Reformatsiooni ja sõdade ...
· Rokokoo arengut Euroopas mõjutavad Hiinast jt. idamaadest toodud luksuskaubad (siid, lakkesemed, portselan). · Rokokooaegse kunsti ülesandeks oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi olema rõõmus ja meelelahutuslik.Seinu katsid õrnades Rokokoo interjöör. toonides maalingute, lilleliste tapeetide või rohkete peeglitega puupannood. Pannoosid ümbritses ebasümmeetriline, õhuline, väänlev taimornament koos merekarbimotiividega.Värvid ruumis olid heledad ja kerged (roosa, heleroheline, taevassinine ja sidrunkollane).Rokai (eesti k. ka nimetusega orvand). C- ja S-kujuliste detailidega ääristatud asümmeetriline teokarbimotiiv oli tüüpiline rokokooajastu ornament siseruumides ja tarbekunstis. Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad:
Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus. Seinu katavad õhukesed liistudega ,õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. Seinapinnad värviti heledates toonides, eelistatud olid valge, kuld ja muud pastelltoonid. Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Muusika Rokokoomuusikaks peetakse prantsuse klavessinistide loomingut. Muusikuid
valitsejate jumalustamine/ linnale v. riigile teeneid osutanud inimeste kultuslik austamine juba nende eluajal või alles pärast surma. (algselt kreeklaste tava) idee, sündmuse või inimese avalik ülistus. 7. Arabesk stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim) ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive. Pärit hellenismist, omane Rooma arhitektuurile/ keerukalt põimunud stiliseeritud taimornament. 8. Arhailine muistne, vanaaegne, vananenud, vanamoeline, kunstiajaloo vanimasse perioodi kuuluv. 9. Assamblaaz mitmest materjalist või esemest koostatud 3me mõõtmeline kunstiteos. / kolmemõõtmeline kollaaz 10. Avangardism eksperimenteeriv, tavalisi väljendusvahendeid hülgav ja uutele väljendusvormidele teed rajav suund. 11. Biennaal (itaalia k. ,, Kord kahe aasta järel toimuv") iga 2. a tagant toimunud
MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal arkosoolium - haud katakombi seinas kaarekujulise orvaga selle kohal, sageli kaunistatud figuraalsete ja ornamentaalsete motiividega orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga, adorant grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessanssis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, risrimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol - hinerahu hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal ...
jne. Pildil 16. sajandist pärineva kantsli kõlaräästas akantusväänlaga. 10 Meander täisnurgi murtud joonega ornament, mille nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. Meandrit kasutati juba esiajaloolisel ajal, kuid klassikalise kuju sai see kreeka kunstis. Palmett palmilehesarnane, õietupest kodarjalt laienev taimornament kreeka kunstis, mis juurdus Idamaade mõjule 7-8. saj. e. Kr ja sai üheks meelisornamendiks ka Roomas. Hilisemal ajal oli palmett eriti kasutuses klassitsismis. Palmett on enamasti asetatud sümmeetriliselt, sageli on ka väänseoses. Antiigis esindas palmett looduslikku vormi, muutudes hiljem puhtalt ehismotiiviks. Pildil erinevad kreeka ornamendid, millest esimene on meander ja keskmine palmett: 11
ja andsid tõuke barokaia arengule 17 saj. lõpul. Suundumus suuremale pargi tervikule ja parterisüsteemi tervikkäsitlusele. Väikeste parterite asemel kasutati suuremaid, ja vähenes arvuliselt parterite arv, sümmeetria oli tähtis. Hakati kasut. pügatud vorme. Oluline oli puude ja põõsaste kõrguste versus teede pikkuse ja laiuse proportsioon. Loobuti geomeetrilisest jaotusest, kasutusele tuli taimornament, väänkasvu- ja lehemotiiv ehk renessansile omane arabeskmotiiv. 6. Henri IV abikaasa Maria de Medici Pariisi ehitatud Luxembourgi palee aed 1615-1621- praegugi kuulsamaid. Arhitekt S. de Brosse. Järgis itaalia aeda, kuid tulemus oli väga prantsaslik. 7. Park Tuileries Pariisis, alustati 1560 I'Orme projekti järgi. Park rekonstrueeriti 17. saj.alguses Mollet ja Boyceau vaimus ja 1660 rekonstrueeris Le Notre, teostades jõuliselt perspektiivideed. Inglise renessansiaed
küsimus. A. Bosse oskas rõivaid täpselt ja asjatundlikult edasi anda, kuna ta oli rätsepa poeg. See algne moepropaganda ainult fikseeris olemasolevaid rõivaid kuid ei suunanud moe arengut. Lihtrahvast puudutas rõivamood vähe, kuna moodsad rõivad olid liiga kallid ning nendega oleks olnud väga ebamugav töötada. Peorõivaid aga täiendasid ka lihtsad inimesed jõukamate eeskujul. Barokkrõivastus on mõjutanud ka eesti rahvarõivaid. Meie rahvarõivaste lillkiri ja taimornament on tekkinud barokk-kunsti lopsakate värvikirevate taimornamentide mõjul. Alates 17. Saj. hakkas mood kiiremini vahelduma. Vaimulike algatusel anti välja mitmeid korraldusi ja keelde rõivastuse kohta. Need määrasid seisuste järgi lubatud materjalid ja kaunistused, kuid sageli oli tulemus soovitule vastupidine kõik ruttasid kandma seda, mis neile oli keelatud. Barokkrõivastuse arengut on otstarbekas vaadelda kolme perioodina: 1618-1648 Kolmekümneaastase sõja aeg; 17. saj
toonides maalingud, gobeläänid ning lillelised tapeedid. [ibid] 21 Joonis 31. Nymphenburgi loss Amalienburgi paviljonis. [26] Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. [17] 8. KLASSITSISM Revolutsioon Prantsusmaal oli niivõrd murranguline sündmus, et haaras kaasa kõik kultuuri valdkonnad. Kujutav kunst pandi revolutsiooni teenistusse. Selleks aga ei sobinud kergemeelne, tühine ja lõbujanuline rokokoo. Kunstile anti kasvatuslik ülesanne: õpetada, kuidas õigesti käituda, missugune
Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..................................................................................
eredaid värve. Vararomaanikas oli akende ees loomapõis ja luugid, esimesed teated tinaraamides klaasakendest pärinevad 11. sajandi lõpust. Siiski jäid ruumid suhteliselt pimedaks, valgustuseks kasutati küünlaid. Värvid: Romaani sisekujunduses kasutati intensiivset ja eredat värvigammat, kus figuurikompositsioone pingestati tihti tumedate kontuuridega. Punane, kollane, sinine, ookritoonid. Ornament. Romaani stiilile iseloomulik ornament oli äärmuseni stiliseeritud taimornament, mis levis üle kogu Euroopa. Tüüpiliseks võib pidada ka köiekeerdusid meenutavaid mõikaid, mida kasutati aktsendina ukse-ja aknaavade kujundamises. Romaani ornamentika mitmekesisusest annavad aimu ornamentaalsesse süsteemi lülitatud grotesksed maskid, fantastilised koletised ja figuurid. Kaarfriisid kuulusid samuti romaani stiili iseloomulike näidete hulka. Mööbel: Romaani ajastu mööbel oli primitiivse konstruktsiooni ja massiivsete vormidega.
palees hiina tuba. Värvid. Värvigamma oli õrn ja pastelne, eelistatud olid õrnroosa, leheroheline, taevasinine, valge ja kuld. Chinoiserie meelisvärvideks olid sidrukollane ja mandariinioranž. Ornament. Rokokoo-ajastul lõid dekoratiivkunsti meistrid Oppenord ja Meissioner tervikliku asümmeetriale tugineva ornamendisüsteemi, mille põhimotiiviks oli rokai (orvand). Lisaks kõige tüüpilisemale ornamendivormile orvandile domineeris rokokoo-ornamendis natuurilähedane looduslik taimornament, palju oli mereteemalist ornamenti. Ornamenti põimiti roosivanikuid, Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 4 paabulinde, geomeetrilistest elementidest eelistati rombi. Peen arabeskne ornamenditehnika kasutas ka rikkalikult paelornamenti, akantusväänelt, groteski, espanjoletti. Chinoiserie ornamentaalsed lemmikmotiivid olid võrk, faasan, pagood. Mööbel. Võrreldes barokiajastuga oli rokokoo-mööbel kergem, madalam, peenem; seda on
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
Need kaks meest kujundasid prantsuse hilisrenessansi sisu ja stiili ning andsid seeläbi ka tõuke prantsuse barokkaia arengule. Boyceau ja Mollet' suundumustes on näha üldist pürgimust pargi suuremale terviklikkusele ja partersüsteemi tervikkäsitlusele. Väikeste parterite asemel hakati kasutama tunduvalt suuremaid, suur parter jagunes vaid nelja iseseisvasse ossa. Parterite kujunduses hakati kasutama pügatud vorme. Parteritesse tuli taimornament, väänkasvu- ja lehemotiiv ehk renessansile omane arabeskornamentika. Vähehaaval tõrjus pukspuu senikasutatud lilled peaaegu täielikult kõrvale; vahelejäävad osad värviti eri värvi liiva- või killustikupuruga, kasutati ka sütt. Parterit ümbritses pukspuu- või lilleserv. Endiselt ümbritsevad partereid terrassijalgteed ja nende taga olid galeriid või berceau'd. Luxembourgi palee aed Pariisis (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 91, 92). Lastud ehitada Henri IV
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
