Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele – 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK’st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22
Mesopotaamia ja Ees-Aasia alad tänapäeval Koostajad: Anette Grünberg Kristi Rapper Joanna Parma 12.hu Mesopotaamia lühiajalugu Mitme maailma vanima kõrgkultuuri häll (nt Babüloonia, Sumer, Assüüria) 762. a viidi kaliifi residents üle Bagdadisse (Bagdadi kalifaat) Bagdad - araabia maailma keskuseks kuni liideti 1534. a Türgiga 1915.a Briti väed okupeerisid Iraagi 1958.a kukutati monarhia Iraagi Vabariik 1980-1988.a Iraagi-Iraani sõda 2003.a- Iraagi desarmeerimise kriis (USA, SB, Austraalia, Hispaania, Poola, Taani kukutasid sotsialistliku partei Ba`ath'i Partei) Koalitsiooniväed okupeerisid riiki aastani 2004 2006.a riiki valitseb I vabade valimiste tulemusel võimule saanud valitsus Koalitsiooniväed viivad Iraagis läbi sõjalisi- ja julgeolekuoperatsioone Iraak riik Lähis-Idas, Ees-Aasias
Koalitsioonivägede hulka kuulusid 26 erinevat riiki. Sõja põhjuseks oli Araabia maailmas juhtivale positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 2.augustil ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraagil ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat. 2. augusti hommikul 1990. Aastal okupeerisid Iraagi väeosad Kuveidi. ÜRO alustatas operatsiooniga ,,Kõrbekilp", sest taheti vältida naftarikka naabri Saudi Araabia vallutamist Iraagi vägede poolt. Sõda algas massiivsete pommikampaaniatega 17.jaanuaril 1991.aastal. pommitamiste käigus hävitati mitmeid nii sõjalisi kui ka tsiviilsihtmärke. Iraagi valitsusel oli plaan, et kui neid rünnatakse siis ründavad nemad Iisraeli rakettidega, seda ka tehti. Iisraeli
3. Millised nõudmised/tingimused seati I MS järgselt kaotajatele riikidele võitjate poolt? Saksamaa pidi loobuma paljudest piirialadest, samuti asumaadest. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, aalveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid. Oli lubatud 100 000 vabatahtlikku maaväelast ja 15 000 mereväelast. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks, ta pidi võitjatele reparatsioone ehk hüvitusmakse maksma. Liitlased okupeerisid 15 aastaks Reini tsooni (Reini jõe vasak kallas + 50 km paremkallast), kus Saksamaal ei tohtinud olla vägesid ega kindlustusi. Peale Saksamaa pidid teisedki kaotajad paljust loobuma. Austria-Ungari lakkas olemast ja jagunes Austria vabariigiks, Ungari kuningriigiks ja Tsehhoslovakkia vabariigiks. Austria-Ungari lõunaslaavi aladest tekkis Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik (hiljem kandis nime Jugoslaavia kuningriik). 4
allkirjastas (17. 10. 1905) manifesti riigikorra täiendamisest: lk 20 õpikust KODANLIK DEMOKRAATLIK VABARIIK (1917.a oktoobripööre) ?3. märts Nikolai 2. Loobumine troonist. Monarhia asendumine vabariigiga. ?Toimus venemaa demokratiseerimine. 1) Kõik parteid legaliseeriti 2) anti poliitiline amnestia 3) kaotati surmanuhtlus Rahulolematus kodanliku AJUTISE valitsusega: 1) maaküsimus lahendamata 2) jätkus majanduslik kaos 3) ebaedu 1. MS'is. September oktoober 1917 okupeerisid saksa väed riia ja lääne-eesti saared. Enamlased vastukaaluks lubasid rahu, leiba ja maad. TOTALITAARNE DIKTATUUR (1985.a märts) ?Mihhail Gorbatsovi võimuletiulekuga demokratiseerimise algus ?1991 august - detsember Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ?24-26 oktoober enamlaste relvastatud võimuhaaramine pertrogrados Hinnang oktoobripöördele: 1) see tähistas venemaal demokraatliku arengu lõppu ja totalitaarse diktatuuri kujunemist ($14)
USA president W. Wilson tegi 10 rahuettepanekut. Konverentsil domineeris Prantsusmaa, kes surus saksamaale peale väga alandava Versailles'i rahu: · Saksa armee võis olla ainult 150 000 meest kergrelvastusega. · Hiigelreparatsioonid prantsusmaal saksamaa maksis prantslastele tehtud kahju eest raha. · Saksamaal keelati pidada laevastikku, lennu-, ning suurtükiväge. · Saksamaalt võeti ära hulk territooriume. · Prantslased okupeerisid Reinimaa Pariisi rahukonverents kestis pooltest aastat. Kokkuleppe tulemusena toimus euroopas rida muutusi: · Uued riigid Soome, Eesti, Läti, Poola jne · Euroopas langesid osad impeeriumid Vene, Saksa, Türgi, Austria Ungari · Loodi rahvaste liit(ÜRO eelkäija), pealinn Gent. (Rahvaste liit oli nõrk ja ei suutnud II MS ära hoida.
ambitsioonideta. Armastas maaelu. Pariisis raiskas oma aega unistades,elades aristokraatlikult. 1846.a. Hülgas Pariisi ning õpinguid. Asus Croisset’sse , kus elas koos emaga. 1846-st kuni 1854.aastani oli armlugu luuletaja Louise Colet’ga. 1849.aasta septembris kirjutas “Püha Antoniuse kiusatuse” , mida peab meistriteseks. Aastal 1850 alustas Flaubert "Madame Bovary" kirjutamist, mis kestis viis aastat 1870. aasta sõja ajal okupeerisid Preisi sõdurid kirjaniku maja. Flaubert'i parim sõber suri; 1872 kaotas kirjanik ema ning tema olukord muutus väga raskeks. "Püha Antoniuse kiusamine“ saadeti lõplikult trükki 1874. aastal. "Bouvard ja Pécuchet" (1881) Flaubert vananes kiiresti ja ta suri 8. mail 1880. Kirjanik maeti pere hauaplatsile Roueni surnuaeda. https://www.google.ee/search? q=Louise+colet&espv=2&biw=1366&bih=667&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=bX1fVLSHNMLV apbYgagC&ved=0CAgQ_AUoAQ
Tomahawk-raketi kasutamine operatsioon “Kõrbetorm”is Carol Jõesaar Klaarika Ilisson Lahesõda (1990-1991) Konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel Iraagi rahvusväeosad tungisid Kuveiti ja annekteerisid riigi ÜRO käivitas operatsiooni “Kõrbekilp” 1991.aastal vabastasid USA ja tema liitlased Kuveidi operatsiooni “Kõrbetorm” käigus Konflikti algus 1990.aasta hommikul okupeerisid Iraagi rahvusväeosad Kuveidi “Kõrbekilp” ÜRO julgeoleku resolutsioonid 660 ja 662 17.jaanuar 1991- sõja algus Tomahawk rakett Täppisrelv, mis tabab sihtmärke kirurgilise täpsusega Võidukäik algas 1991.aasta Lahesõjast 1000 km ja 10-meetrine läbimõõduga objekti Sakslaste faud Väike, sigarikujuline piloodita reaktiivlennuk Tavamõistes pole rakett Nimetatud ka lendavateks pommideks
keskvõimu kõrgeimaks esindajaks sai Jaan Poska. Esimest korda valiti rahvaesindus - Maapäev ja moodustati täidesaatev organ Maavalitsus, mille juht oli Konstantin Päts. Nende organite põhiülesanne oli koondada tagasi kodumaale Venemaale laiali paisatud eesti sõjamehed. 20. mail 1917 andis Vene väejuhatus loe ka esimese eesti rahvaväeosa loomiseks, kuid see ei tulnud kergelt, see oli Veebruarirevolutsiooni tagajärg. Kahjuks juhtus 21. oktoobril midagi. Saksa väed okupeerisid Saare-, Muhu- ja Hiiumaa, kuna Vene sõjavägi oli revolutsiooni tagajärjel nõrk ja lagunemas. Selle okupeerimise tagajärjel sai surma 170 eestlast ja 1600 langes vangi. Oli oht, et Sakslased okupeerivad kogu Eesti, selleks tuli nõrgast Venemaast end lahti rebida ja saata Eesti esindajad välisriikidesse, et saada abi Läänest, kuid sellega astuti üle Vene keskvõimu poolt lubatud õigustest. Teiseks murranguliseks sündmuseks oli 28. november 1916, mil võttis Maapäev vastu
jagu saada eelkõige riigisisesest okupatsioonist. Tallinnas 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Ajutine Valitsus. Kuid see rõõm ei jäänud pikalt püsima, sest juba varsti tuli uuel riigil oma vastupidavust tõestada ja seda juba väga võimsate vastasega nagu olid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Nii jõudiski iseseisev Eesti rahulikult olla ainult üks päev ja juba 25. veebruaril marssisid siia sisse Saksa sõdurid ja okupeerisid Eesti. Iseseisvumine toimus pikaajalise võitluse käigus, taasiseseisvumine aga vägivallata. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Iseseisvumise ajal olid Eestil olemas rahvuslikud väeosad, mis väljakuulutatud riiki
Selle asemel asus ta nüüd öösiti pommitama Suurbritannia tööstusettevõtteid, linnu ja laevatehaseid. Pommitamine kestis 1941. aasta maikuuni, aga ei suutnud brittide võitlusvaimu murda, sest viimased said palju relvi ja muud sõjavarustust Ameerika Ühendriikidest. 4 3.1 Saksamaa edasitung Vahepeal oli Itaalia tunginud Kreekasse ja Põhja-Aafrikasse. Briti väed lõid itaallased Põhja-Aafrikasse tagasi, aga aprillis 1941 okupeerisid Hitleri väed ise Kreeka ja Jugoslaavia, et abistada Mussolini sõdureid. Sakslased tõrjusid Briti väed Kreekast välja ning saatsid suure väekoondise kindral Rommeli juhtimisel Põhja-Aafrikasse. Rommeli ülekaalukatel jõududel läks korda suruda Briti väed tagasi Egiptusse. Julgustatuna sõjalisest edust läänes ja vajadusest hankida täiendavaid naftavarusid, tungisid Hitleri armeed juunis 1941 laial rindel Venemaale. Sakslased paiskasid Vene väed
· 15.nov kuulutas Maapäev ennast kõrgeimaks võimu organiks ja enamlased saatsid Maapäeva laiali. · 1918 alustasid sakslased uut pealetungi, ning rahvuslikud jõud otsustasid olukorda iseseisvumiseks ära kasutada · 24.veb kuulutati Eesti iseseisvaks (enamlased olid selleks ajaks Tlnst lahkunud, kuid sakslasi polnud veel saabunud · Moodustati ajutine valitsus eesotas K. Pätsiga · Järgmisel päeval langes Tallinn sakslaste kätte, kes okupeerisid Eesti · Eesti jäi sakslaste võimu alla kuni I ms lõpuni 1918nov Omariikluse eeldused: 1.) Majanduslikud: pärisorjuse kaotamine> eraomandi teke; talumajanduse tugevnemine, mõisad sõjaajal raskustes 2.) Kultuurilised: eestikeelsed koolid; praktiline kirjaoskus peaaegu täielik; ajalehed; KULTUURI PROFESIONALISEERUMINE; kultuuri teadlik arendamine, rahvusliku kultuuri teke (vs rahvakultuur=talupojakultuur) 3
et Eesti on nüüd iseseisev riik. Nendel kahel tähtsalt Eesti sündmusel on sarnaseid, kui ka erinevaid külgi. Mis on Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasusteks ja erinevusteks? Eesti iseseisvumisel võideldi korraga mitme võimsa välisvaenlasega, kelleks osutusid Nõukogude Venemaa ning Saksamaa. Nii jõudiski olla Eesti rahulikult ainult üks päev iseseisev, kuna järgmisel päeval tungisid sisse juba Saksa sõdurid, kes okupeerisid Eesti. Saksa okupatsioon kestis 1918. aastal veebruarist novembrini. Siis kukutati Saksamaal keisrivõim ning Eesti kasutas seda ära ja Ajutine Valitsus asus taas tööle 11. novembril 1918. Taasiseseisvumisel tuli jagu saada eelkõige riigisisesest okupatsioonist. Üheks sarnasuseks pidada seda, et Eesti kasutas ära olukorda, kus Venemaa oli väga raskes seisundis, mis pani aluse paljude väikeriikide tekkele. Nimelt Venemaa majanduses
rünnakurahu eest. 2) Kuidas algab Suur Saksamaa loomine ? a) Märts 1938 a. Austria liitmine Saksamaagaansluss.Sai võimalikuks ,sest : Itaalia toetas, Inglismaa ei tahtnud sekkuda ,Prantsusmaa ei julgenud sekkuda, osa austerlasi pooldas liitumist. b) 29.september 1938a. Müncheni kokkulepe Suurbritannia+Prantsusmaa+Saksamaa+Itaalia valitsus juhtide nõudmine ,et Tsehhoslovakkia loovutab sakslastega asustatud Sudeedimaa. 1939a. kevadel okupeerisid sakslased kogu Tsehhimaa ja Slovakkiast sai vasallriik. c) Märts 1939a. Saksamaa võtab Poolalt Gelanski sadama ja Leedult Klaipeda sadama piirkonna. 3) Milline oli Poola olukord ? Nii Nõukogude Liit ,kui ka Saksamaa tahtsid allutada Poola enda maaalaks. · Saksamaa soovis näha poolat oma ustavate vasallide hulgas. · Nõukogude Liit soovis võimu laienemist Euroopas · Poola soovis säilitada kahe suurriigi vahel iseseisvust 4) MRP ehk MolotovRibbentropi Pakt. Sõlmiti 23
15. novembril kuulutas Maapäev ennast kõrgeimaks võimu organiks ja enamlased saatsid Maapäeva laiali. 1918. aastal alustasid sakslased uut pealetungi, ning rahvuslikud jõud otsustasid olukorda iseseisvumiseks ära kasutada. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks. Enamlased olid selleks ajaks Tallinnast lahkunud, kuid sakslasi polnud veel saabunud. Moodustati Ajutine valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga. Järgmisel päeval langes kahjuks Tallinn sakslaste kätte, kes okupeerisid kogu Eesti. Sakslaste okupatsioon kestis kuni Esimese maailmasõja lõpuni 1918. aasta novembrini. Nii sündis Eesti Vabariik, kahe võõrvõimu vaheldumise vahepeal. Aga sellest piisas et saada maitse suhu ja motivatsiooni edaspidiseks vabariikluse poole pürgimiseks. Kes teab, võib-olla poleks meil täna ka Eesti Vabariik kui tol ajal poleks kasvõi korraks suudetud oma riik luua.
jäipüsima.1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud AjutineValitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvelettevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa. 4.Sõja lõpp 1918.aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Eesti,Pihkva ja osa Valgevenet.3.märtsilallakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla.7. mailsõlmisRumeenia KeskriikidegaBukaresti rahu.Kui sõjategevus idarindel oli lõppemas, otustas Saksaväejuhatus, rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel.21. märtsist17. juulinitegi Saksavägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Agapealetungid ei toonud strateegilist edu
eestlasi põgenes salaja Eestist ja astus Soome sõjväkke. Saksamaa suur edu lõi eeldused Balti riikide okupeerimiseks.Molotov esitas Estile ja Lätile ultimaatumi.Balti riike süüdistati vastastikuse abistamise paktide rikkumises ja sõjalise liidu moodustamises,mis ähvardavat NSV Liidu julgeolekut. Kuna sõjaline vastupanu polnud pärast baaside lepingut võimalik ja abi polnud kuskilt loota,võttis Eesti valitsus ultimaatumi vastu. Punaarmee üksused tulid Eestisse ja okupeerisid koos baasivägedega kogu riigi.Loodeti,et sõjalist kokkupõrget vältides õnnestub vähemalt osaliseltki iseseisvus säilitada.Kohe pärast Eesti okupeerimist hakkasid Nõukogude julgeolekuorganid arreteerima Eesti juhtivaid poliitikategelasi ja sõjaväelisi.Iseseisev Eesti Vabariik oli hävitatud. Baltimaad kaotasid Teises Maailmasõjas iseseisvuse erinevalt Soomest. Soomlased võitlesid oma riigi eest ja neil oli rahvusvaheline toetus. Ma arvan,et Eesti oleks võinud ka oma maa
Sõdur II Maailmasõja aegses Eestis. Iseseisev Eesti riik lakkas eksisteerimas aastal 1940, mil nõukogude väed okupeerisid Eesti Vabariigi territooriumi. Nõukogude vägede ülekaal oli tohutu, meil puudusid relvastatud vastupanuks tegelikult võimalused ning isegi välisabile polnud loota. Kogu Eesti Vabariigi juhtkonnad, seal hulgas ka kaitseväe juhtkond hävitati, keegi ei saanud olla kindel mis juhtub edasi, sest inimesi terroriseeriti meeletult ning tundus nagu sellele ei tuleks kunagi lõppu. Alates Saksa okupatsiooni kiirest liikumisest, hakkasid tekkima metsavendade grupeeringud
1914- positsioonisõda, Saksamaa sissetung Luksemburgi ja Belgiasse. Piirilahing. 1915- sakslased kasutasid gaasi. 1916- Verduni lahing veebruaris kestis 10 kuud. Sommei lahing, Prantsuse- Inglise väed, lennuvägi ja tank. 1917- tankrünnak Cambrais. Idarinne- operatsioon 1914- Austria väed Kampaatias, eesmärgiks vallutada Ida- Preismaa. 1915- Saksamaa eesmärgiks purustada Venemaa. Venemma purustati. 1917- kukutati tsaarivalitsus Venemaal, Veebruari lahingus. Saksamaa vallutas Riia. Okupeerisid Saaremaa. Teised rinded 1914- saksamaa vastu Jaapan, vallutas Vaikses ookeanis saari ja tugipunkti Hiinas. 1915- murti Serbia sõjaline vastupanu. Kuulutas AustriaUngari Itaaliale sõja. Sõja lõpp ja tagajärjed Kaotajad olid Saksamaa ja AustriaUngari, võitjad olid Prantsusmaa ja Inglismaa. Inimkaotused mõjutasid rahvastiku arengut ja sotsiaalsed probleemid. Halvendas inimeste elatusaset. Nälg. Vaimsed kaotused, moraali normid. 1914 konflikt. Sõtta astusid Jaapan, Itaalia ja Rumeenia
Esimene maailmasõda Paljud tööstusettevõtted lõpetasid töö Tööjõud suunati maale 1917. aastal algas nii tehaste sisseseade, aga ka Tartu ülikooli vara evakueerimine Venemaale. Keelati Saksa keele rääkimine avalikkes kohtades Määruse rikkumise eest võis saada trahvi Suleti saksakeelsed koolid Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 1918 Päästekomitee kuulutas Eesti iseseisvaks Saksa väed okupeerisid Eesti Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla Juunis algas eesti poliitilise juhtkonna vahistamine Ajutine Valitsus sai de facto tunnustuse Suurbritannialt, Prantsusmaalt, ja Itaalialt. Saksa okupatsioonivõimud andsid võimu üle Ajutisele Valitsusele Landeswehri sõda 1919 Eesti vägedel tuli kuu aega sõdida Põhja-Lätis paiknevate Saksa vägedega Sakslased osutasid eestlastele visa vastupanu
ELU EESTIS 1940ndatel · 1.september.1939 II maailmasõda · 1939 sõlmiti NSVL-ga vastastikuse abistamise leping. Eestisse saabus 25 000 punaväelast. · 21.juuli.1940 kuulutati välja ENSV 6.august.1940 võeti NL koosseisu Pätsi asemel sai presidendiks J. Vares(Barbarus) · 14.juuni.1941 Esimene massiküüditamine · 22.juuni.1941 Suur Isamaasõda (Saksa-NSVL) · 1941 Saksa väed okupeerisid Eesti · 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad nt Tartu, Tallinn, Narva. · Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse · 1944 Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla · 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 Teine massiküüditamine · stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng Kirjanduselu 1940ndatel:
kaitsma, kuid ootas ka appi relvaga oma liitlasi: Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Nõukogude Liitu. Kriis venis läbi 1938.a suve. Sooviti sõda ära hoida. 29.sept toimus Münchenis Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, ja Prantsusmaa juhtide kohtumine, kus otsustati Saksamaa nõudmised rahuldada ja Sudeetide piirkond talle anda. Tšehhoslovakkia esindajaid sellele ei lastud. Liitlasteta jäänud Tšehhoslovakkia andis alla. 15.märts 1939 okupeerisid Saksa väed Tšehhoslovakkia. Osa Tšehhoslovakkiast läks Ungarile, tükike Poolale. ///*Hispaania kodusõda 1936-1939.a. Nõudis vähemalt miljon ohvrit. Saksamaa toetas Francot ning saatis Hispaaniasse oma väeosi ja relvastust. Lõppenud sõda oli 2.Maailmasõja eelprooviks, polügooniks, kus katsetati uut relvastust ja lahingutaktikat. Lääneriigid hoidsid eemale.
Sisepoliitika: · Vabariik (III vabariik; kuni 1871.a. oli keisririik), mitmeparteiline süsteem. · Iseloomulik oli paljuparteilisus (parlamendis omas esindatust tavaliselt üle 10 partei). · Parteide skaalal tugevnesid paremäärmuslased (näiteks monarhistid, kes tahtsid taastada 1848.a. kukutatud Orleansi dünastiat) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid; sotsialistid). · Peamine sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik oli rikas, omas palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises. · 20.sajandi algul vasaktsentristlikud valitsused natsionaliseerisid kiriku varad; suleti kirikukoole; keelati vaimulikel koolides õpetamine; kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus. · 1912.a. tulid võimule taas parempoolsed, kes alustasid ettevalmistusi sõjaks Saksamaaga ning kavandasid selleks ulatuslik...
rahvatraditsioonid). Muutus üleüldine jaapanlaste maailmavaade ja mõttelaad. Kokkuvõtteks julgen öelda, et Teise Maailmasõjajärgsed muudatused Jaapanis olid eelkõige positiivsed, kuna just need panid aluse riigi imetlusväärsele arengule, mistõttu on Jaapan ka tänapäeval nii tootmise mahult kui ka tehnoloogiliselt tasemelt maailmas juhtival kohal. Mingil määral võib selle kõige eest tänada ameeriklasi, mis on küll mõnes mõttes naeruväärne, kuna 1945. aastal okupeerisid nad Jaapani, ent just ameeriklaste suunitlus pani tõeliselt suure aluse Jaapani arengule, kõik muu (nagu traditsioonid jms) olid vaid selle soodustaja.
12. klassi II k 1. kontrolltöö 1) Kuidas valitseti Eesti Vabariiki 1920. aasta põhiseaduse järgi? Puudus riigipea ehk president, oli oht, et riigikogu hakkab domineerima täidesaatva võimu üle. Valitsused vahetusid liiga tihti. Põhiseadus toimis kuni 1930 a. kriisini edukalt. Võim kuulus rahvale, rahvaalgatus ja oli väga demokraatlik. 2) Milles seisnes maareform? Alusesk sai vastu võetud maaseadus 1919 a. Reformi käigus riigistati mõisate maa, Võõrandatud maadest jagati välja ja loodi 56000 uut asendustalu. 3) Mille põhjal võib väita, et Eesti omariikluse perioodil oli talupojakultuurist saamas moodne euroopalik rahvuskultuur? Too näiteid kultuurielu erinevate valdkondade kohta! Tekkis kiiresti maareformi järel väikeomanike kiht. 4) Nimeta Saksamaa samme 1930. aastatel, millega ta rikkus Versailles` rahulepingu punkte: *Astus välja rahvasteliidus...
... Tannenbergi lahingus purustati üks kahest IdaPreisimaal tegutsenud Vene armeest. Idarindel ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsusats Saksa väejuhtus anda 1915.aastal pealelöögi just idarindel. 1917.aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal tsaarivalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll Venemaa liitlaskohustuste täitmist, kuid edudult. Saksamaa alustas pealetungi ja vallutas 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa. Teised sõjatandrid Balkanil sõdisid AustriaUngari ja Serbia. Bulgaaria tuli Austria Ungarile appi ja kaotajana tuli 1915ndal aastal Serbia. 1915 kuulutas AustriaUngari Itaaliale sõja. Saksa vägede appi tulemisel AustriaUngarile vallutati Campretto 1917ndal aastal. 1914ndal aastal astus sõtta Jaapan Saksamaa vastu. Sõda merel ja kolooniates Inglismaa osavõtt kindlustas Antandi ülemvõimu merel.
ajaarvamist. Nüüd on riigis palju erinevaid hõime, kõige rohkem on Fangi rahvast, mis moodustab elanikearvust 25%. Gabon avastati esmalt 15. sajandil Potugali tüürimehe Diego Cami poolt. 1472 aastal põrkasid Portugali avastajad kokku Como jõe suudmega ja nimetasid selle ,,Rio de Gabao" Gaboni jõgi, mis sai ka oma nime hiljem selle järgi. Hollandlased avastasid Gaboni 1593 ja prantslased 1630. 1839. aastal leidsid prantslased asustuse Gaboni vasaku kalda suubmelt ning järk järgult okupeerisid sisemaa 19. sajandi teisel poolel. Maa kuulus Prantsusmaa alla aastast 1888, autonoomseks vabariigiks sai peale Teist maailmasõda ning iseseisvaks vabariigiks 17.08.1960. Albert Bernard Bongo sai Gaboni esimeseks presidendiks 1967. Ta muutis aastal 1973 oma nime Omariks ja pöördus Islami usku. Streigid ja tänavarahutused juhtisid ülemineku põhiseadusesse mais 1990, legeliseerides poliitilised parteid ja vabad valimised. Esimene mitmepoolne valimine toimus 1993. aasta detsembris
Siiski astuti samm, mis murendas rahva usaldust juhtide vastu. 1940. aasta kevadel hakkas Nõukogude Liit süüdistama Balti riike baasilepingute saboteerimises, Nõukogude Liidu vastases koostöös ja muus taolises. Taaskord esitati Eestile ultimaatium, seekord täiendavate Punaarmee jõudude sisse saatmiseks. Vastamiseks anti kaheksa tundi ja selleks ajaks oli Eesti kõikidest suundadest ümber piiratud. Eesti nõustus ja 17. juunil 1940 okupeerisid punaarmeelased Eesti, algas Nõukogude okupatsiooniperiood. Järgmise sammuna saadeti Moskvast Eestisse uue valitsuse nimekiri, mis koosnes eesti kommunistidest. Valitsuse asendamise kiirendamiseks hakati korraldama meeleavaldusi. Miitingu survel nimetas president Konstantin Päts uue valitsuse ametisse. Juunipöörde järel algasid Eestis arreteerimised ja puhastused riigiaparaadis, sõjaväes ja mujal. Põranda alt tuli välja endine EKP, kes riigipöördes erilist osa ei mänginud. Keelati
EESTI VABARIIGI SÜND EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Veebruar 1918 alustas Saksamaa pealetungi 24.veebruar 1918 loeti ette iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees 25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast SAKSA OKUPATSIOON Sakslased okupeerisid kogu Eesti Arreteeriti Konstantin Päts. Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla. Saksamaa kaotas I maailmasõja. 11. November 1918 läks võim taas tagasi Konstantin Pätsi juhitud Ajutisele Valitsusele. EESTI VABADUSSÕDA 1918-1920 1919.a määrati Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner Eestile tuli appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi 24.veebruar 1919 vabastati Eesti pind võõrvägedest Konstantin Päts (18741956)
Rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust ja loobus vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest Eesti rahva ja -maa kohta. Sõltumatut iseseisvust said Eestlased nautida Teise Maailmasõja alguseni, täpsemalt 1939. aasta septembrini, mil kirjutati alla Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise paktile. Selle lepinguga lubas Eesti oma territooriumile NSVLiidu väed , mis oli iseseisva riigi lõpu üheks otsustavamaks teguriks. 1940. aasta kevadel okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Millised olid põhilised tegurid Eesti iseseivuse kaotamisel? Eesti geograafiline asend ei tulnud vabaduse säilitamisele kasuks. Olles Venemaa läänepoolne naaber, on Eesti olnud läbi aegade alati idanaabrile kui aken Euroopasse. Nii ka Nõukogude Liidu ajal. Alates 1721. aastast kuulus Eesti Vene Impeeriumi koosseisu. Kui aga impeerium Esimeses Maailmasõjas kokku varises suutis Eesti ennast sellest lahti rebida. Kui
kindral A. Brussilov. Ent ka Brussovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvel ettevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa. 5
muutusid järjest sõjakamaks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud. Teise maailmas]ja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele totalitaarriikidele. Kuna Eesti oli nii kerge saaks Venemaale teise maailmasõja eel siis ma usun et nad ei jätnus seda võimalust kasutamata ja okupeerisid Eesti. Eesti Vabariigi areng oli üpris hea, kui arvestada sellel ajal toimunud sõdu, mis olid takistuseks riigi arengule. Sellel ajal oli ka majanduslangus mis ei olnud arnguks kaasaaitav, aga kokkuvõttes on nüüd Eesti iseseisev ja ei ole kellegi võimu all seega saab öelda et areng oli ainult positiivne kuigi ette tuli palju takistusi.
Siiski astuti samm, mis murendas rahva usaldust juhtide vastu. Aeg, millal Lääneriikidele koondus peamine tähelepanu, kasutas Nõukogude Liit ära, et valmistuda Balti riikide okupeerimiseks.1940. aasta kevadel hakkas Nõukogude Liit süüdistama Balti riike baasilepingute rikkumises ja Nõukogude Liidu vastases koostöös.Nõuti baaside maa-alade lainedamist ja baaside suurendamist. Eesti nõustus, ja 17. juunil 1940 okupeerisid punaarmeelased Eesti, algas Nõukogude okupatsiooniperiood.Järgmisena saabus Tallinna Andrei Zdanov, kelle eestvedamisel hakati kokku panema uut valitsust.21.juuni õhtul, pärast seda kui olid toiminud väbrikutööliste ja tsiviilriietes punaväelaste meeleavaldused Toompeal ja Kadriorus, kirjutas president Päts alla otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Põhjalikud muutused algasid juuli alguses, kui saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised
Hitler – Austiarst pärist Saksamaa poliitik. 1934 sai temast Saksamaa riigipea, riigikantsler ja ainsa(natsi)partei juht. Teda peetakse ka II maailmasõja algatajaks. Wilhhelm II – Viimane Saksa keiser. Teda peetakse I maailma sõja algatajaks, aga see ei vasta tõele. Röhm – Sturmambteilungi (SA) asutaja ja hiljem ka juht. Ta tapeti ''pikkade nugade ööl'', sest oli A. Hitleri poliitiline rivaal. 3) Dateerige ja seletage Ruhri kriis – 1923. a. Prantslesed ja belglased okupeerisid Ruhri Saksa aladelt, sest sakslased, ei tasunud neile ette nähtud reparatsiooni. See tõttu algas Ruhril streik, mis viis majanduse väga halba olukorda – majanduskriisi. Genova konverents – 1922. a. Seal otsiti lahendust I maailma sõjale järgnenud rahvusvahelise elu ja kaubandus probleemidele. Seal sõlmiti ka Vene-Saksa majanduspoliitiline kokkuvõte, mis osaliselt lõpetas Nõukogude Venemaa eraldatuse muust maailmast. Rapablo leping- 16.04.1922 a. Genova konverentsil
Judenfrei- juudivaba riik 1937- Hiina ja Jaapani sõda 1935 sõjaväekohustus Saksamaal- Wehrmacht 1936- Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936-1939-> Hispaania kodusõda- kindral Francisco Franco 12. märts 1938 Saksa väed ületasid Austria piiri vastupanuta ja Austriast sai Saksa riigi osa 29. sept. 1938 Munchenis kohtumine- Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa -> Saksamaa nõudmised rahuldati ja Sudeetide piirkond anti talle. 15. märts 1939 saksa väed okupeerisid Tsehhoslovakkia- eraldus Slovakkia Juhid saksa Hitler; Itaalia--Mousolini; Inglismaa--N. Chamberlain; Prantsusmaa--E. Daladier
36.NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine. 1940 aprillis hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Murti läbi ja tungiti sügavale sisse, hulk Prantsuse sõdureid langes, juunis langes Pariis ning Prantsusmaa kapituleerus. Moskva valmistus Eesti, Läti, Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baasivägede suurenemist. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine.
olid siin Venemaa kord ja seadused, mida juhiti kuskilt kaugelt tundmata reaalset olukorda ja vajadusi.. Kui Venemaa meelne Riigikogu Eestis võimule sai, ajasid nad laiali kõik suuremad endised riigiorganid ja lõid uued venemeelsed riigiorganid. Eesti ei oleks saanud ära hoida Venemaa okupeerimist, sest Venemaa oli liiga suur väikse Eesti vastu. Eesti oli kaotanud omariikluse salajase pakti tagajärjel. 1944. aastal tulid Eestisse Saksa väed ja okupeerisid Eesti ilma vaevata. Saksamaa ainult asendas Nõukogude okupatsiooni Natsliku okupatsiooniga. Moodustati uus Valitsus ja seda pandi juhtima ainult sakslased. Loodi ka Eesti Omavalitsus, kuhu etteotsa pandi Hjalmar Mäe. Ma arvan, et kui sakslased tulid, tärkas Eestis uus lootus, et ehk saaks oma iseseisvuse taastada. Eestlased hakkasid Sakslasi aitama, aga nagu varsti selgus, üritasid sakslased selle maa hoopis omale saada. Katse taastada Eesti Iseseisvust toimus 1944
iseseisva Eesti riigi väljakuulutamisele, sest ei soovitud olla riigis, mida juhivad enamlased. Iseseisvus otsustati välja kuulutada esimesel sobival võimalusel. Eestlased kasutasid ära sogase vee, olukorra, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid Saksa väed ei olnud veel tervet maad hõivanud. Maanõukogu kuulutas 24. veebruaril 1918 iseseisvusmanifestiga Eesti Vabariigi loomise. Sellega asi alles algas. Sai olla vaevalt üks päev iseseisvust kui sakslased okupeerisid Eesti ala. See ei meeldinud üldse nõukogude Venemaale, kes võttis ette kindla eesmärgi liita Eesti taas endaga, kehtestades enamliku reziimi. Punaarmee alustas novembri lõpus pealetungi Narvale. Sellega algas sõjategevus Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Kokkupõrge sai nimeks Eesti Vabadussõda. Punaarmee ründas Eestit rasketes oludes. Valitsus ja sõjavägi olid algjärgus, olles jõudnud tegutseda vaid paar päeva
Eesti ajalooline ülevaade Esimesed inimesed saabusid Eesti aladele ligikaudu 10 000 aasta eest. Vanim väljakaevatud asula pärineb umbes aastast 7500 eKr, see asus Lääne- Eestis. Sel ajal oli Eestimaa kaetud metsade ja soodega, inimesed rajasid oma asulaid jõgede ja järvede äärde. Toitu saadi küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Tööriistu valmistati kivist, luust ja puidust. II aastatuhandel eKr hakati töötlema metalli ning valmistama pronksist tööriistu. Umbes samal ajal saabus lõuna poolt uusi hõime, kes tõid kaasa karjakasvatuse ja põllunduse. Need andsid peagi inimesele põhitoiduse. 1.sajandiks eKr asendus pronks rauaga, millest sai teha vastupidavamaid tööriistu. Maa kobestamine ja alepõllundus levisid üha enam ja asustus muutus paiksemaks. Külad moodustasid kihelkonna ja kihelkonnad ühinesid maakondadeks. Eestlased elasid pikka aega rahus, kuid juba 6.-7.sajandil pKr hakati rajama linnuseid kaitseks slaavlaste ja viikingite vast...
Noorteorganisatsioonide Rahvusvahelise Büroo asutamises ja valiti selle sekretariaati. Septembrist detsembrini 1936 külastas ta Saksamaad, kasutades Gunnar Gaaslandi varjunime. Gaasland sõlmis oma kaastöötaja Gertrud Meyeriga Lübeckist fiktiivse abielu, et kaitsta teda deporteerimise eest. 1937 Hispaania kodusõja ajal töötas Brandt Hispaanias ajakirjanikuna. 1938 võttis Saksamaa valitsus talt kodakondsuse ära; niisiis taotles Brandt Norra kodakondsust. 1940 sakslased okupeerisid Norra ja vahistasid Brandti, kuid ei tundnud teda ära ja lasksid ta jälle vabaks. Sama aasta augustis sai Brandt Norra kodanikuks; vastava dokumendi andis talle Stockholmis asuv Norra saatkond. Stockholmis elas Brandt kuni sõja lõpuni. Eksiili ajal õppis Brandt selgeks norra ja rootsi keele ning säilitas elu lõpuni Norraga tihedad suhted. 1946 naasis Brandt Berliini, töötades esialgu Norra valitsuse heaks. 1948 võttis ta taas endale Saksamaa kodakondsuse, võttes
Uluots Eestimaa õiguse erakorraliseks professoriks. Otsese õppetegevuse kõrval on professor J. Uluots Tartu ülikoolis pikki aastaid tegutsenud administraatorina. Juba 1921. aastal võttis ta enda kanda õigusteaduskonna sekretäri ülesanded, 1925. aastal aga dekaani vastutusrikka koha (sellel kohal kuni 1931. aasta lõpuni. Pärast baasidelepingu sõlmimist Venemaaga tuli J. Uluotsal 1939. aasta oktoobris asuda peaministri kohale. . Algas traagiline aeg Eesti ajaloos. 1940. aastal okupeerisid Vene väed Eesti. 21.juunil 1940 teatati Jüri Uluotsale, et tema valitsuse asemele on määratud ametisse Johannes Vares-Barbaruse valitsus. Sellele okupatsioonivõimude ilmselgelt baseaduslikule käigule vaatamata jätkas senine juhtkond tegevust n-ö põranda all. Alates 1944. aasta suvest kannatas Jüri Uluots süveneva vähktõve tõttu suurte valude käes, lahkumata ometi vastutavalt ametipostilt. 1944. a. aprillis alustas Jüri Uluots tegevust EV seaduslike riigivõimuorganite
Nt Adamson-Eric, Karin Luts, A. Vardi 2) Teist tüüpi k valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Nt A. Johani, N. Kummits, K. Liimand 3) Valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, nt rannarahva elust. Nt Haamer, Nõmmik, Võerahansu. 11. 12. New York sai pärast II maailmasõda Lääne-maailma kunstipealinnaks. 13. Sakslased okupeerisid II ms alguses ka Prantsusmaa koos Pariisiga. Pariisis oli kunstielu vabam, sest sakslased ei sekkunud eriti sellesse. Paljudel euroopa avangardistidel oli aga õnnestunud enne Pariisi langemist põgeneda, peamiselt USA- sse. Eriti New Yorki kogunesid paljud nimekad kunstnikud. 14. Kõige tuntum tegevusmaalija oli Jackson Pollock. Rääkis, et pilt on protsess, (pool)automaatse tegevuse tulemus. Eelistas kinnitada pingutamata lõuendi kõvale seinale või põrandale
Austria , Rootsi ). Napoleon I saavutas 1805 võidu austerlaste üle Ulmi ning Vene ja Austria armee üle Austerlitzi lahingus 2. detsembril 1805 ja sundis Austriat Pressburgi rahuga 3 loovutama alasid Itaalias, Lääne-ja Lõuna-Saksamaal. Võiduga Trafalgari merelahingus 21. oktoobril 1805 Prantsuse ja Hispaania ühendatus laevastiku üle säilitas Suurbritannia ülekaalu merel.1806 okupeerisid Prantsuse väed Napoli kuningriigi mandriosa, 12.juulil 1806 logi Lääne-ja Lõuna-Saksa riikidest Prantsuse kaitse all olev Reini Liit, 6. augustil 1806 lakkas olemas Saksa-Rooma riik. Saja päeva ajal sõlmiti VII koalitsioon, mille väed purustasid lõplikult Napoleoni armeee Waterloo lahigus 18. juulil 1815. Napoleoni sõjad olid vallutussõjad, kuid nad aitasid kaasa Suure Prantsuse revolutsiooni ideede levikule ja nõrgestasid feodaalkorda Euroopas. Kokkuvõte
Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK'st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22
II Maailmasõja eellugu 1. Mis riik vallutati esimesena Saksama poolt ning mis kuus/aastal? 2. Mida tähendab anluss või millega on see seotud? 3. Mis riigi alasid nõudis Hitler järgmisena ning mis kuus/aastas? 4. Mis riigi peaminister üritas leida lahendust? Mis oli mehe nimi? 5. Kus, mis riigid ning millal kirjutasid alla kokkuleppele? 6. Millal vallutasid sakslased kogu Tehhoslovaia? Miks oli see võimalik? 7. Mis riigi linna sakslased endale nõudis? Mis alad nad okupeerisid? Mis riigile suruti peale majanduslepe? 8. Millal ning mis riigi valltasid Itaalased? 1. Austria, 1938 märts 2. Idee, mis tekkis peale I-mest Maailmasõda, kui väideti, et Austria ei suuda ise majandusega toime tulle ning ta tuleks st liita Saksamaale. 3. Tehhoslovakia, sügis 1939 4. Suurbritannia. J.A.Chamberlain 5. Münchenis, Itaalia/Saksamaa/Suurbritannia/Prantsusmaa, 29 sept 1938 6. 1938 kevadel. Teised suurriigid ei reageerinud.(reetsid Tehhoslovakkia)
suurärid), kaotati ära kohtuasutused, miilits jne. Ent õige pea vallutas Saksamaa kogu maa oma valdusesse ning algas Saksa okupatsioon. Peale sakslaste võimuletulekut kadus Eesti Ajutine Valitsus mõneks ajaks täielikult. Õige pea sõlmisid Venemaa Nõukogude Vabariik ning Saksamaa Brest-Litovski rahulepingu, mille allkirjastamisega läksid Baltimaad Saksa keisririigi omandisse. Kuna vahepeal jõudis Eesti kuulutada ennast vabariigiks, okupeerisid sakslased Eesti Vabariigi, mitte enam aga Venemaa territooriumit. 11. novembril 1918 pidi Saksa loovutama Compiegne'i vaherahu järgi kõik enda poolt okupeeritud alad, seal hulgas ka Eesti. Samal päeval taastas Eesti Ajutine Valitsus oma tegevuse. Õige pea hakkas valitsus pidama läbirääkimisi Saksa Vabariigi esindaja August Winningiga. Nad leppisid kirjalikult kokku, et Ajutine Valitsus on nüüdsest iseseisev võim. Ent kui
kohaselt; 18) Iseloomusta autoritaarse reziimi kehtestamist Eestis 1934.aastal (kelle poolt, miks, vaikivale ajastule iseloomulik) 19) Kuidas mõjutas totalitarism kultuurielu kahe maailmasõja vahel? 1917-1922 Nõukogude Venemaa 1922-1991 Nõukogude Liit 1919-1933 Demokraatlik Saksamaa ehk Weimari Vabariik 1923 Ruhri kriis – Prantsusmaa ja Belgia viisid väed Saksamaa Ruhri tööstuspiirkonda ja okupeerisid selle. (Sellel ajal oli Rahvasteliidu põhimõte, selle tõttu USA ja teised riigid sekkusid) Tehti Dawesi plaan ehk Saksamaa maksab järelmaksu. Hüperinflatsioon – raha väärtus langeb Komintern – Kommunistlik internatsionaal, Moskvast juhitud kommunistide organisatsioon, rahastasid riigipöörde katseid mitmes Euroopa riigis.
Maavägede sissemarss algas 18.oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast ja 337 soomusmasinat, mõne aja pärast järgnes 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Tõsiseid raskusi põhjustas Punaarmee saabumine neile inimestele, kelle elukoht jäi rajatavate baaside maa-alale ja kes olid sunnitud oma kodud maha jätma. 17. juunil 1940 okupeerisid NSV Liidu relvajõud Eesti ligikaudu 100 000 punaväelase ja laevastikulasega. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn. Kindral Laidoner sunniti kirjutama alla Narva diktaadile, millega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Okupatsioonivägede olulisemateks kontsentratsioonialadeks olid Saare- ja Hiiumaa, Pakri poolsaar ja Pakri saared, Haapsalu, Tallinn ja Rapla
nõukogu eesotsas Petrogradi Nõukogu. 3.Kaotati rahvuslikud ja usulised piirangud ja vähemusrahvastele võimaldati autonoomiat. 4.Venemaa demokratiseerumine: *kõik parteid legaliseeriti sh. vasak äärmuslik enamlaste partei V.J.Lenin. *Kaotati tsensuur. *Kaotati surmanuhtlus. Lahendamata jäid: 1.Maaküsimus: 1917a. sügisel Asutav Kogu. 2.Jätkati osalemist I MS ning ebaedukalt. 1917 sept.-okt. Saksa väed okupeerisid Riia, Lääne-Eesti saared. 3.Majanduslik kaos jätkus.; Seetõttu ajutise valitsuse autoriteet rahva hulgas langes ja suurenes enamlaste populaarsus kes lubasid rahu, leiba ja maad.; 1917 sügis võtsid enamlased suuna relvastatud riigipöördele 25-20 olid Petrogradis. Võimu kindlustamiseks võttis 2 nõukogude kongress vastu 3 dekreeti (õigusakti): 1.Võimudekreet: moodustati üheparteiline valitsus-Rahvakomissaaride Nõukogu. 2.Maadekreet:
11.1918. kell 11:11 Compiqne'i vaherahuga. Tulemuseks oli 10000000 hukkunut, 20000000 invaliidistunut ja tohutud materiaalsed kahjud. Pariisi rahukonverents toimus aastail 1919-1920 ning sellest võtsid osa 27 riiki. Versailles'e rahulepingu saab jagada punktideks: 1.) Territooriumi kaotus Saksamaa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid ning raskeid kahureid ja tanke. Oli lubatud pidada vaid 100000 elukutselist sõdurit. Sõja kaotaja pidi samuti tasuma tekitatud kahju. 3.) Muutused poliitilisel kaardil Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes, austria muutus väikeseks riigiks. Tekkisid ka Ungari ja Tsehoslovakkia. Ungarist moodustus 1918. a. vabariik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
