Kas saatust saab muuta? Essee Inimene saab enda saatust muuta, kuid samas ka ei saa. Saatusega on talle ette määratud, kuidas ta sureb. See, kuidas ja kunas ta sureb, määratakse talle, kui ta sünnib. Sündimishetk on see, kui tema eku lõpp paika pannakse. Kõik muu, mis sünnist surmani jääb, on inimese enda teha. Nii oli ka Oidipusega, kuigi oli saatusega ette määratud, et ta tapab oma isa ja abiellub enda emaga, aga see, kui ta tappis oma isa enda teadmata oli sel hetkel ta enda teha. Tema valik oli, see mees koos enda kaaskonnaga ära tappa, jättes ellu ainult ühe mehe. Ta valik oli ka, see et ta läks oraakli juurde ja sai teada mis taga edasi juhtub. Kui ta seda teinud ei oleks, oleks asjad ehk teist rada läinud. See tähendab ka seda, et enda elus tuleb teha valikuid, enda tuleviku ja muutliku saatuse pärast. Enda muutliku saatust hakkab inimene muutma juba lasteaia...
(Tsiteeri) 1. Rahvas tuli vaatama oma uut kuningat Oidipust. ,,Ei pea ma õigeks saada saadikute käest ses asjas selgust, lapsed, sestap siin te nüüd mind näete ennast, teie kuulsat Oidipust." 2. Ettekuulutuses oli öeldud, et Oidipus mõrvab oma isa ja naitub oma emaga. Seetõttu lahkus Oidipus oma arvatavate vanemate juurest Teeba linna. 3. Teiresias on kõiketeadja, kes esimesena vihjas, et Oidipus on seotud Laiose surmaga ning ütleb Oidipusele: ,,Ma ütlen siis veel sulle: hirmsat pattu teed sa teadmatult: sa enda sooga rikud verd." Selle lausega annabki Teiresias Oidipusele mõista, et tema ettekuulutus on tõeks saamas. 4. Tragöödiast saab teada, et Oidipuse kasuisa on Korinthose vürst Polybos ning kasuema Merope Dorisest. 5. Oidipus määrab Laiose tapjale karistuseks linnast välja saatmise või hukkamise. Endale määras ta karistuseks silmade välja torkimise (enda
Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Raamat algab sellega kui Teebas kuninga lossi ees kohtuvad kuningas ja preester ning preester kurdab Oidipusele oma muret riigi suhtes. Peagi saabus Kreon, kes ütles preestrile ja Oidipusele, et selleks et riiki päästa tuleb üles leida ja maalt välja saata endise kuninga Laiose mõrvar või mõrvarid. Oidipus käskis kõigil kes midagi mõrvarist teab sellest talle ütelda. Tuli Teiresias ja Oidipus päris temalt, kas ta teab kes on mõrvar. Pika vaidlemise peale vastas Teiresias, et Oidipus ongi mõrvar, mille peale Oidipus läks väga vihaseks. Teiresias ütles ka,
kuningale viis. Korintose kuningas oli ilma lasteta ja ta võttis kingitud lapse meeleldi vastu. Polybos pani poisslapsele nimeks Oidipus ja kasvatas ta Korintose printsiks. Kui Oidipus kasvab suuremaks ja talle ennustatakse ,et ta tapab oma isa ning abiellub oma emaga, lahkub ta kodust ,et seda ära hoida ja hakkab Teeba poole liikuma. Teel Teebasse toimus kolme tee ristil väike arusaamatus. Laiose tõlla juht lõi Oidipusele jalaga. Oidipus ei tahtnud seda nii jätta ja hakkas asja uurima. Kolme tee risti juures läks võitluseks ja Oidipus tappis viis meest , kellest üks pääses põgenema. Tapetrud viie mehe seas oli ka Teeba kuningas Laios, mees, kes osutus Oidipuse pärisisaks. Kas pole see üks näide kurjast saatusest? Kui Oidipus oma rännakutel Teeba linna sattus ,kohtus ta kurja Sfinksiga.Sfinks küsis Oidipuselt mõistatust nagu kõigilet teekäijatelt
Kuningas Oidipus Raamat algab sellega, kui Preester tuleb kuningas Oidipusele kurtma häda, et kogu riiki on piinamas katk. Koos leiavad nad, et lahenduse leidmiseks tuleb pöörduda Oraakli (ennustaja) poole. Vahepeal ilmub lossi Kreon (Iaokaste vend). Tema väidab, et olevat kuulnud Suurelt Phoiboselt, et katkust saab lahti, kui tapetakse endise kuninga Laiose mõrvar, või kui kurjategija saadetakse maalt välja. Oidipus uurib, et miks juba tol aal, kui Laiose tapmine oli, ei uuritud kuritegu. Kuid Kreon vastab, et sel ajal oli liiga palju tegemist Sfinksi
et surma saab Oidipus ise kuna teireisas arvas et oidipus oli ise mõrvar ja ennusts et oidipus saab ise surma oma vandenõu järgi. II Ilmub Kreon ja küsib selle järele et ta kuulis kuidas käskija teda laimanud oli. Talle panid pahaks et Teireisias oli tema nimel valetanud, kuidKreon ei teadnud sellest midagi.Kreoni ja Oidipuse vahel tekkis tüli ja süüdistati keroni alusestult tapatöös. Kuid samas oli ka Oidipuse pihta mitu tarva öelnud et tema olnud tapnud Laiose. Koor imestas et Oidipusele tuli Kreoni sõnadega ründe peale kohwe kiiresti vastulöök nagu iseenesest.Siis tuleb Iokaste ja tunneb et ta on sattunud suurede tülli. Iokaste ütles et laiosele oli ennustatud et kunagi tapab ta enese laps ta ja ta oli sidunud lapse enda külge ja kaljult siis alla kukkunud. Siis tuli välja et üks teener oli pääsenud sellest laiose liimetest minema ja oli rääkinud kuidas kõik oli olnud seal kohapeal Iokasele.
Oidipus ei usu Teiresiase juttu. Ta arvab, et vale on sepitsenud Kreon, kes tahab endale Oidipuse trooni. Koor tuletab meelde oraakli sõnu linna päästmisest. Teiresias kinnitab öeldut. Oidipus peab ikka kõike jaburaks valeks. Esimene stasimon (esitas koor) Tapja leidmise teema. Oidipuse süü on veel kahtluse all. Teda ei saa tõendite puudumise tõttu süüdi mõista. Ka mäletatakse, et tema päästis kord Teeba sfinksi käest. Teine episood Kreon heidab Oidipusele ette laimamist nagu oleks tema ihaldanud Oidipuse kohta. Ta on pahane, et teda peeti Teiresiast valetama õhutajaks. Koor ei oska Kreonile süüdistuste suhtes selgitusi anda. Oidipus ilmub ja peab Kreoni endiselt süüdlaseks valetamises ja trooni himustamises. Kreon on Oidipuse naise (ja ema) vend.Ta on olnud võimule nii lähedal, et rohkem võimu ta ei vaja. Tal poleks põhjust Oidipust laimata. Iokaste tuleb meest ja venda lepitama.
Oidipus ei usu Teiresiase juttu. Ta arvab, et vale on sepitsenud Kreon, kes tahab endale Oidipuse trooni. Koor tuletab meelde oraakli sõnu linna päästmisest. Teiresias kinnitab öeldut. Oidipus peab ikka kõike jaburaks valeks. Esimene stasimon (esitas koor) Tapja leidmise teema. Oidipuse süü on veel kahtluse all. Teda ei saa tõendite puudumise tõttu süüdi mõista. Ka mäletatakse, et tema päästis kord Teeba sfinksi käest. Teine episood Kreon heidab Oidipusele ette laimamist nagu oleks tema ihaldanud Oidipuse kohta. Ta on pahane, et teda peeti Teiresiast valetama õhutajaks. Koor ei oska Kreonile süüdistuste suhtes selgitusi anda. Oidipus ilmub ja peab Kreoni endiselt süüdlaseks valetamises ja trooni himustamises. Kreon on Oidipuse naise (ja ema) vend.Ta on olnud võimule nii lähedal, et rohkem võimu ta ei vaja. Tal poleks põhjust Oidipust laimata. Iokaste tuleb meest ja venda lepitama.
ja abiellub oma emaga. Selle vältimiseks andis ta Oidipuse karjasele, et too Oidipuse tapaks. Karjane aga halastas lapsele ja jättis Oidipuse ellu. Täiskasvanuks saades sai Oidipusest Teeba kuningas, tema riigis levis aga katk. Kuna keegi ei osanud katku ravida, saatis Oidipus oma nõuniku Kreoni Delfi linna küsima, kuidas oma riiki päästa. Proiboselt vastas, et Teebas elab Laiose tapja. Katku peatamiseks tuleb mõrvar maalt välja saata. Kreon röökis seda edasi ka Oidipusele. Seda kuuldes hakkas riigi valitseja kiiresti tapjat otsima. Varsti ütles Treiseias Oidipusele, et Oidipus ongi Laiose mõrvar ning ta saadeti karistuseks linnast välja. Oidipus saatis minema ka Kreoni, kes olevat nimetanud Oidipust mõrvariks. Mõni aeg hiljem rääkis Oidipuse abikaasa Iokaste Oidipusele, et Oidipus ikkagi oli Laiose tapnud, teadmate kellega on tegu. See oli juhtunud ühel maanteel toimunud kokkupõrkes
ja abiellub oma emaga. Selle vältimiseks andis ta Oidipuse karjasele, et too Oidipuse tapaks. Karjane aga halastas lapsele ja jättis Oidipuse ellu. Täiskasvanuks saades sai Oidipusest Teeba kuningas, tema riigis levis aga katk. Kuna keegi ei osanud katku ravida, saatis Oidipus oma nõuniku Kreoni Delfi linna küsima, kuidas oma riiki päästa. Proiboselt vastas, et Teebas elab Laiose tapja. Katku peatamiseks tuleb mõrvar maalt välja saata. Kreon röökis seda edasi ka Oidipusele. Seda kuuldes hakkas riigi valitseja kiiresti tapjat otsima. Varsti ütles Treiseias Oidipusele, et Oidipus ongi Laiose mõrvar ning ta saadeti karistuseks linnast välja. Oidipus saatis minema ka Kreoni, kes olevat nimetanud Oidipust mõrvariks. Mõni aeg hiljem rääkis Oidipuse abikaasa Iokaste Oidipusele, et Oidipus ikkagi oli Laiose tapnud, teadmate kellega on tegu. See oli juhtunud ühel maanteel toimunud kokkupõrkes
täiskasvanuks saades oma isa ja abiellub oma emaga. Selle vältimiseks andnis ta Oidipuse karjasele, et ta Oidipuse tapaks.Karjane aga halastas lapsele ja jättis Oidipuse ellu. Täiskasvanuks saades sai Oidipusest Teeba kuningas. Tema riigis oli aga katk. Kuna keegi ei osanud katku ravida, saatis Oidipus oma nõuniku Kreoni Delfi linna küsima, kuidas linna päästa. Proiboselt vastas, et Teebas elab Laiose tapja. Katku peatamiseks tuleb aga mõrvar maalt välja saata. Treiseias ütles Oidipusele, et Oidipus ongi Laiose mõrvar tapja ja ta saadeti karistuseks linnast välja. Oidipus saatis minema ka Kreoni, kes olevat nimetanud Oidipust mõrvariks. Mõni aeg hiljem rääkis Oidipuse abikaasa Iokaste Oidipusele, et Oidipus ikkagi oli Laiose tapnud, teadmate kellega on tegu. See oli juhtunud ühel maanteel toimunud kokkupõrkes. Oidupus rääkis karjasega, kes ütles Oidipusele, et Laios oli tema isa ja Iokaste oli tema ema. Seega oli ettekuulutus läinud täide.
käe, andis käsu äsjasündinud pojal jalad läbi pista ja jätta ta Kithaironi mäele. Posikese lapsendas Korintose lastetu kuningas Polybos ja andis talle nimeks Oidipus ("paistetanud jalgadega"). Oidipus ei teadnud midagi oma päritolust, aga kui üks korüntoslane purjus olekus nimetas teda Polybose arvatavaks (ebatõenäoliseks) pojaks, pöördus ta seletuse saamiseks Delfi oraakli poole. Oraakel ei andnud otsest vastust, kuid teatas, et Oidipusele on määratud tappa isa ja abielluda emaga. Et vältida nende kohutavate roimade võimalust, otsustas Oidipus Korintosesse mitte tagasi minna ja suundus Teebasse. Teel tekkis tal juhuslikul kohtumisel tüli tundmatu vanamehega, kelle ta ägedushoos tappis -- see vanamees oligi Laios. Seejärel vabastas Oidipus Teeba tiivulisest koletist Sfinxist ja saj tasuks selle eest Teeba kuningaks, abiellus Laiose lese Iokastega, oma emaga, kellega tal sündisid lapsed, ja
Õiget vastust kuuldes tuli koletisel kuristikupõhja viskuda. Tänutäheks linna vabastamise eest nimetati Oidipus Teeba uueks kuningaks ning kuninganna Iokatesest sai tema kaasa. Nende abielust sündisid ka lapsed. Kuid õnn ei kestnud Teebas pikalt. Peagi laskus linnale uus häda – katk. Saamaks teada, miks on linnale uus needus peale laskunud, saatis kuningas Oidipus tarkadelt aru pärima kuninganna venna Kreoni, kellega koos linna valitseti. Delfi oraakel saatis Oidipusele tagasi järgmise sõnumi : teebalaste seas jalutab kuningas Laiose mõrvar. Alles siis kui mõrvar välja selgitatakse ja linnas pagendatakse , lõpeb katk. Oidipus andis käsu kõigil, kes teavad midagi Laiose mõrvarist oma teadmisi jagada. Ta needis inimest, kelle pärast oli linnale selline häda osaks saanud. Oidipus kutsus oraakli enda juurde, kuid oraakel hoiatas Oidipust, et parem vaikib, kuna tema teadmised toovad häda talle enesele. Oidipus käis
5. Kas Oidipus on süüdlane või ohver? Põhjenda oma arvamust. 6. Kuidas lõpeb teos? 7. Miks on ,,Kuningas Oidipus" tragöödia? 8. Kirjuta pikemalt teemal KAS MEIE SAATUS ON MEIE ENDI KÄTES? Vastus 1.Teeba linna tabas katk ja ainuke viis sellest pääsemiseks oli ülesse leida Laiose tapja. 2.Tõe ilmsikstulekust on huvitatud Kuningas Oidipus ise,ta tahab teada oma päritolu ja Laiose saatust. 3.Tõe selgitavad välja Treiseiase ülestunnistus Oidipusele,et too ise ongi Laiose mõrvar .Mõni aeg hiljem rääkis Oidipuse abikaasa Iokaste Oidipusele, et Oidipus ikkagi oli Laiose tapnud, teadmate kellega on tegu. See oli juhtunud ühel maanteel toimunud kokkupõrkes. Kuna Oidipus ei teadnud kust ta pärit on, lasi ta linna kutsuda karjase, kes ta saadikule andis. Too rääkis Oidipusile, et Laios oli tema isa ja Iokaste oli tema ema. Seega oli ettekuulutus läinud täide.Uudisest mõistuse kaotanud Oidipus torkas endal silmad
suletuks ning näljahäda hakkas linnarahvast piinama. Sel ajal ilmus nuheldud maale ülijulge ja -arukas võõras, kelle nimi oli Oidipus ja kelle lahkumise põhjuseks oli Delfi oraakli ennustus, et temast saab isatapja. Oidipus oli maha jätnud kodulinna Korintose, kus teda peeti kuningas Polybose pojaks. Kuna Oidipus oli kodutu inimene, kellele tema rahutu elu kuigi palju ei tähendanud, otsustas ta sfinksi üles otsida ja püüda tolle mõistatust lahendada. Koletis esitas Oidipusele järgmise mõistatuse: "Missugune olevus käib hommikuti neljal jalal, lõuna ajal kahel ja õhtul kolmel jalal?" "Inimene," vastas Oidipus. Vastus oli õige. Seletamatul põhjusel tappis sfinks enese kohe ja teebalased olidki hädast pääsenud. Tänulikud linlased kuulutasid Oidipuse oma kuningaks ja ta abiellus kadunud kuninga lese Iokastega. Palju aastaid elasid nad õnnelikult. Kui aga Oidipuse ja Iokaste kaks poega olid meheikka jõudnud, tabas Teebat hirmus nuhtlus. Kogu
ühe, kes pääseb põgenema. Too rauk oli Laios, põgenenud ori aga sama, kes viis kord sündinud Oidipuse Kitaironile. Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus Teebai kuningatrooni ja lesestunud Iokaste käe. Seega on ennustus täitunud. Möödub 15 aastat õnnelikku abielu, mille kestel Iokaste sünnitas Oidipusele 4 last: Laiose surm on ikka alles tasumata. Viimaks jumalad saadavad Teebaisse katku, mis paneb linlasi mõtlema oma unustatud kohustusele kadunud kuninga vastu. Siin alles algab Sophoklese tragöödia sündmustik. Oidipus teeb kõik, et leida Laiose mõrtsukas ja teda nuheldes päästa armastatud kodulinn katku küüsist. Mida enam ta aga juurdleb mõrva saladuse kallal, seda tihedamini tõmbub tõenduste ja süüdistuste raudne ahel tema enda ümber koomale, kuni kohutav roim kogu
Milline õnnetus oli tabanud Teeba linna? Mida võttis Oidipus ette, et linna päästa? Miks ei taha pime ennustaja Thereisias Oidipusele tõtt rääkida? Suur Foibos käskis välja öelda kõik, ja neil endi seast ruttu välja rookida häbi ja teotus mis nende linna hukka viib .Maalt välja tuleb tapja saata või tappa ta. Saabusid auväärsed raugad Teeba nõukogust ja jäid palvelauluga huultel lossi ette ootama kuningas Oidipust. Oidipus pani tapjale peale needuse ja ,et ühtki lahtist ust ei leiaks eal see mees ja auta ots ta autud päevad loeb. Ja kui kasvõi ta enda kolde kaaslaseks
(Hamilton, 1975) Sel ajal ilmus nuheldud maale ülijulge ja -arukas võõras, kelle nimi oli Oidipus ja kelle lahkumise põhjuseks oli Delfi oraakli ennustus, et temast saab isatapja. Oidipus oli maha jätnud kodulinna Korintose, kus teda peeti kuningas Polybose pojaks. Kuna Oidipus oli kodutu inimene, kellele tema rahutu elu kuigi palju ei tähendanud, otsustas ta sfinksi üles otsida ja püüda tolle mõistatust lahendada. Koletis esitas Oidipusele järgmise mõistatuse: "Missugune olevus käib hommikuti neljal jalal, lõuna ajal kahel ja õhtul kolmel jalal?" "Inimene," vastas Oidipus. Vastus oli õige. Seletamatul põhjusel tappis sfinks enese kohe ja teebalased olidki hädast pääsenud. Tänulikud linlased kuulutasid Oidipuse oma kuningaks ja ta abiellus kadunud kuninga lese Iokastega. Palju aastaid elasid nad õnnelikult. (Hamilton, 1975) Kui aga Oidipuse ja Iokaste kaks poega olid meheikka jõudnud, tabas Teebat hirmus nuhtlus
olnud võõrad röövlid kolme maantee risti peal kuna Laios sai sellise ende,siis otsustasid nad Iokastega oma lapse tappa,ja andsid lapse karjasele ,et ta viiks lapse Kithaironile mäeorgu või mäestiku vms,et tapaks lapse seal ,kuid karjane otsustas armu anda lapsele ja ei viis ta Kithaironil oleva saadiku kätte,kes andis lapse edasi Polybosele,et ta lapse kasvataks üles nagu oma lapse,Polybos oli hea mees ja tegigi seda,aga ühel peol vms keegi purjus peaga ütles Oidipusele kogemata et sa oled võõraslaps,siis vanemad rääkisid talle asja ilusti ära ,et ta midagi ei kahtlustaks ja siis peale seda jäi see Oidipust ikkagi häirima,ja ta läks delfi oraaklisse ,et saada ennustust vms ja siis sai sealt ende,et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga,ja et seda vältida otsustas ta oma kodukohast lahkuda(sest seal olid tema arvates tema pärisvanemad ja kuna ta kartis seda ennustust siis ta lahkuski)
Kas Oidipus oleks võinud vältida traagilist lõpplahendust? ,,Kuningas Oidipus" on tragöödia, mille idee on see, et tehku inimene mis tahes, oma saatusest ta ikkagi ei pääse. Raamat lõpeb traagiliselt. Oidipus saab teada, et tema on süüdi kõiges halvas, mis on toimunud. Oidipus oleks saanud vältida traagilist lõpplahendust. Kui Oidipus poleks nii meeleheitlikult otsinud taga Laiose mõrtsukat, ei oleks ilmselgelt tõsi välja tulnud. Oidipus oleks võinud elada rahulikult oma elu edasi, teadmata kust ta pärit on ning kes on tema tegelikud vanemad. Kui fakt, et Oidipus on tapnud oma isa ja abiellunud oma emaga, poleks välja tulnud, oleks Oidipus saanud vältida oma naise/ema surma ja muid sellega kaasnenud traagilisi sündmusi. Vaatamata kõigele, oli Oidipuse saatus jumalate poolt määratud ning ta ei saanud seda muuta. Tema kohustus oli välja uurida, kes on Laiose tapja, kes on tema linnas katku levitanud. Oidipus oli ...
surma ning muid sellega kaasnenud sündmusi. Kuid mis parata,Oidipuse saatus oli jumalate poolt kindlaks määratud ja tal ei olnud seda mitte kuidagi võimalik muuta. Ta pidi teada saama, kes on tema linnas katku levitanud ning pidi teada saama, kes Laiose tappis. Peagi tuli aga tõde päevavalgele, kuningas sai teada, et tema ise ongi see, kes linnas katku levitab. Oidipus saab teada needusest ja peale oma naise enesetappu torkab ta endal silmad peast välja. See saatus, mis Oidipusele määratud, oli siiski vältimatu. Alati võitis jumalate poolt määratud tulevik. Oidipusel polnud võimalik traagilist lõpplahendust lihtsalt vältida, sest jumalad tahtsid, et ta saaks tõe teada. Päevavalgele pidi tulema kuningale määratud saatus ja ta ei saanud sinna midagi parata.
Too rauk oli Laios, põgenenud ori aga sama, kes viis kord sündinud Oidipuse Kitaironile. Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus Teebai kuningatrooni ja lesestunud Iokaste käe. Seega on ennustus täitunud. Möödub 15 aastat õnnelikku abielu, mille kestel Iokaste sünnitas Oidipusele 4 last: Laiose surm on ikka alles tasumata. Viimaks jumalad saadavad Teebaisse katku, mis paneb linlasi mõtlema oma unustatud kohustusele kadunud kuninga vastu. Siin alles algab Sophoklese tragöödia sündmustik. Oidipus teeb kõik, et leida Laiose mõrtsukas ja teda nuheldes päästa armastatud kodulinn katku küüsist. Mida enam ta aga juurdleb mõrva saladuse kallal, seda tihedamini tõmbub tõenduste ja süüdistuste raudne ahel tema
Vastused 1. Teeba linna oli tabanud katk. 2. Oidipus tappis enda isa Laiose ning sai enda emaga lapsed. Oidipus kandis kahte needust. 3. Kreon naitus Oidipuse õega. Oidipuse arvates oli Teiresias Kreoni tahtel võltsi juttu rääkinud, et Oidipus ongi Laiose tapja. 4. Et Laios saab surma Iokaste ja nende lapse käe läbi. Laios lasi kolmepäevase lapse jalgade liikmekohtadest kinni köita ja laskis heita lane põhja mäestikus. 5. Delfi oraakel ütles Oidipusele, et ta heidab emaga ühte ja sellest sünnib hõim, kes kõige rahva silmis jälk on vaadata ning et Oidipus saadab enda isa surma. 6. Oidipus viibis kolme manatee ristil. Vanker tuli vastu ning seal istus Laios (Oidipuse isa). Vankrijuht ja rauk, kasutades jõudu, üritasid Oidipust teelt tõrjuda. Oidipus sattus raevuhoogu ning tahtis mööduda. Sel hetkel võttis rauk astla pihku ning lõi Oidipust vastu pead. Selle eest maksis Oidipus kätte ning tappis kõik. 7
''Kuningas Oidipus'' Sophokles Juba antiikajal tuli inimestel silmitsi seista saatuse ja sellega kaasneva tragöödiaga. Sophoklese ''Kuningas Oidipus'' põhinebki saatusetragöödial. Oidipusele oli ette määratud, et ta tapab oma isa ning abiellub oma emaga. Kartes ennustuse tõeks saamist, lahkub Oidipus linnast. Oma linna päästmiseks pidi ta aga leidma Laiose tapja. Oidipus arvas, et suudab oma saatuse eest põgeneda, kuid enese teadmata mõrvas ta oma isa ehk Laiose ning abiellus oma emaga. Teos põhines saatuse ning vaba tahte vastuolul. Igale inimesele on ette määratud kindel saatus. See ei olene inimese tahtest seda muuta. Oidipus üritas selle eest põgeneda, kuid
Sophokelese teoses ,, Kuningas Oidipus " tuleb ilmsiks õudne suhe poja ja ema vahel. Oraaklilt kuulnud, et tal on ette nähtud oma isa tappa, lahkub peategelane tõde teadmata oma kasuvanemate juurest. Varem oli Oidipuse isa korda saatnud kuriteo, mille tagajärjel kogu sündmustik sellise pöörde võttis. Kui oraakel poleks Oidipuse pärisisale ennustanud, et tema enda laps ta surma saadab, ei oleks vanemad oma poega tappa tahtnud. Kui oraakel Oidipusele ennustusest ei oleks rääkinud, poleks ta kasuvanemate juurest lahkunudki ja tema isa oleks samuti ellu jäänud. Ka karjus tegi valiku, jättes pisikese Oidipuse ellu. Kui ta oleks poisi tapnud, oleks tõenäoliselt ka kuningas pääsenud. Karjus oli piisavalt heasüdamlik ega suutnud last tappa. Osa edasistest sündmustest on just nimelt karjuse süü. Nii selgub, et ühe inimese otsused mõjutavad paljusid.
Oidipus päästis linna Sfinksi käest. Tänutäheks sai ta Teeba Kuningaks. Kuningas Oidipus abiellus Teeba kuninganna Iokastega ning sai temaga lapsi, teadmata, et tegelikult Iokaste ongi tema ema. Teeba linna oli tabanud needus. Linna elanikud tulid Oidipuselt abi paluma, et linna päästa. Tänu oraaklile sai Oidipus teada, et needusest vabanemiseks on vaja üles leida eelmise kuninga Laiose tapja ning ta linnast välja saata. Oidipus hakkas asja uurima. Teireisias andis Oidipusele mõista, et tema ise ongi mõrvar, kuid ta ei uskunud ennustajat. Lõpuks kutsuti Teebasse karjane, kes tunnistas üles, et Oidipus on tegelikult Laiose ja Iokaste poeg. Oidipus sai viimaks teada, et saatuse vastu ei saa - tema ise on oma isa mõrvar ja abiellunud oma emaga. Pärast hirmsa tõe ilmsile tulekut poos Iokaste end üles. Oidipus torkas endal silmad peast välja ning pages hüljatuna maapakku. Raske on kindlaks teha, kas Oidpus on süüdi või mitte. Tema elu juhtis saatus juba
ta kaaslastega peale ühe, kes pääseb põgenema. Too rauk oli Laios, põgenenud ori aga sama, kes viis kord sündinud Oidipuse Kitaironile. Jõudes Teebaisse, Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus Teebai kuningatrooni ja lesestunud Iokaste käe. Seega on ennustus täitunud. Möödub 15 aastat õnnelikku abielu, mille kestel Iokaste sünnitas Oidipusele 4 last: Laiose surm on ikka alles tasumata. Viimaks jumalad saadavad Teebaisse katku, mis paneb linlasi mõtlema oma unustatud kohustusele kadunud kuninga vastu. Siin alles algab Sophoklese tragöödia sündmustik. Oidipus teeb kõik, et leida Laiose mõrtsukas ja teda nuheldes päästa armastatud kodulinn katku küüsist. Mida enam ta aga juurdleb mõrva saladuse kallal, seda tihedamini tõmbub tõenduste ja
hommikul neljal jalal, lõunal kahel jalal ning õhtul kolmel jalal?’’ Oidipus suutis selle ära arvata ja päästis sellega rahva aastaid kestnud piinadest. Oidipus valiti tänutäheks uueks kuningaks, sest Laiosel sugulasi ei olnud. Ta abiellus vana kuninga lese Iokastega, mille tulemusel Oidipuse ja Iokaste teadmatuses läks täide ka teine ennustus. Möödus 15 aastat õnnelikku abielu, mille kestel Iokaste sünnitas Oidipusele neli last: pojad Polyneikese ja Eteoklese ning tütred Antigone ja Ismene. Oidipus armastas oma lapsi väga, ta oli hea ja hoolitsev isa, kes oleks oma laste nimel läbi käinud nii tules kui veest. Oidipus oli hea valitseja, kuid linna tabas kaos, Teebat valitses katk. Jumalad saatsid Teebasse katku, mis pani linlasi mõtlema oma unustatud kohustusele kadunud kuninga vastu. Oidipus teeb kõik, et leida Laiose mõrtsukas ja teda nuheldes päästa armastatud kodulinn katku küüsist
lahendab ta mõistatuse. Kui Oidipus astus koletise juurde, siis küsis see temalt: "Kes käib hommikul nelja jalal, päeval kahel ja õhtul kolmel jalal?" Oidipus lahendas selle mõistatuse, öeldes, et see on inimene: varases lapsepõlves roomab ta, suuremaks kasvades käib ta kahel jalal, aga vanas põlves tarvitab ta keppi. Siis kukutas Sfinks end oma kaljurünkalt alla ja hukkus. Tänulikud teebailased kutsusid Oidipuse kuningaks Laiose asemele, kelle nende arvates olid tapnud röövlid. Oidipusele anti naiseks Laiose lesk Iokaste, s.t. Oidipuse ema. Mõne aja pärast tabas Teebaid hirmus taud, mis viis palju inimesi hauda. Muistendi järgi teatanud jumalad, et see õnnetus ei lakka enne, kui teebailased ajavad minema selle, kelle käed on rüvetatud Laiose verega. Ori, kes oli pääsenud kallaletungi puhul Laiosele, tundis Oidipuse ära ja teatas talle, et tema oligi tapnud Laiose teel Teebaisse. Meeleheites pistis Oidipus enda pimedaks ja läks maapakku.
Laiose naine, Iokaste, pidi kannatama oma mehe ja poja tegude pärast. Esimest korda läks tal elus halvasti siis, kui ta esimene mees tapeti. Peale seda leidis ta endale uue abikaasa ja ta elu läks edasi. Kahekümne aasta pärast hakkas tal jälle halvemini minema, sest ta teise mehe teod hakkasid tunda andma. Seekord lõppes asi sellega, et naine pidi ennast häbi pärast ära tapma. Ka ülejäänud teebalased kannatasid Laiosele ja Oidipusele määratud saatuse pärast. Kakskümmend aastat pärast seda, kui Oidipus oli oma isa ära tapnud, tabasid riiki igasugused õnnetused, näiteks näljahäda ja haigused. Kõik see oli tingitud sellest, et jumalad olid määranud ühele õnnetule perele väga halva saatuse. Kui Laios tahtis oma saatust muuta, oleks ta pidanud oma lapse ise ära tapma, või lihtsalt niimoodi tegutsema, et ta ei oleks last saanudki. Võimalik, et siis oleks ta ise ellu jäänud. See
tunnete ajendil ja mõtlematult. Kolmandaks olen valinud klassika suurkuju Sophoklese, kes oli vanakreeka näitekirjanik. Minule on ta meelde jäänud oma teosega "Kuningas Oidipus". Teos räägib saatuse vältimatusest, kus kuningas Laiosele ennustatakse, et tema tulevane poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Et saatust vältida, laseb Laios karjasel oma vastsündinud poja Oidipuse tappa, too aga halastab ning jätab ta elama. Saatus, mis Oidipusele määratud sai, läheb siiski täide. Teost analüüsides esitan mõttes omale küsimuse, et mida teeksin mina, kui minu pojale oleks selline saatus määratud? See tundub mulle küll absurdne ja utoopiline, kuid tunnen, et teos on suutnud mind mõtlema panna ja oma sündmustikuga kaasa haarata. Kindlam on astuda tuleviku suunas, kui olen kirjaniku loodud maailma juba läbi elanud.
põhilised väärtused, usund. Jumal tähendab seega üleloomulikku jõudu, millesse usutakse, millel on oma normid ja tavad ning see määrab inimese väärtushinnangud. Me võime seda üleloomulikku jõudu nimetada kuidas soovime, aga tal on määrav jõud meie mõtlemisele ja käitumisele. Vanakreekas usuti, et Jumal on iga inimese jaoks valmis kirjutanud tema saatuse. Inimesed olid nagu jumalate mängukannid. Kõik mis inimestega juhtus oli jumalate tahe. Oidipusele ennustati, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Saatusesse kui jumalasse usuti pimesi. Samasugust pimesi uskumist näeme ka tänapäeval. Inimesed käivad selgeltnägijate, kaardimooride, posijate juures ja usuvad nende ennustusi. See viib selleni, et nad ei taha vastutada ise oma elu eest ja loodavad välisele abile Väga suur jõud, mis meie mõtlemisist ja käitumist mõjutab on asjad. Eriti hästi
naitub emaga. Arvates, et Polybos ja Merope on tema vanemad, põgenes Oidipus Korinthoselt, et ennustus täide ei läheks. Rännates sattus ta kokku reisiva salgaga ning tekkinud konflikti käigus tappis mees vihahoos võõrad, kelle hulgas oli ka ta lihane isa Laios. Hiljem päästis peategelane Teeba linna Sfinksi käest. Tasuks anti talle kuningatiitel ja naiseks lesestunud Iokaste. Kui aga linnas pääses valla katk, tuli sellest vabanemiseks leida Laiose mõrvar. Oidipusele andsid ennustajad mõista, et tema ongi eelmise valitseja tapja, kuid too ei uskunud seda. Peale põhjalikku uurimist avastas Teeba kuningas aga, et tema ise ongi see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus oligi kätte jõudnud - mees oli mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! See selgus aga palju-palju aastaid hiljem kui uus kuningas oli oma naisega juba neli last saanud.
autobiograafiline romaan-autori elust ispireeritud romaan ood- ülistuslaul karakterkomöödia- komöödia, milles pearõhk on peategelase karakteri esiletoomisel eepos- kangelaslugu kompositsioon- ülesehitus proloog- teose eellugu humanism- isiksust väärtustav maailmavaade dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalad- Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja, Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Apollon- kunstide ja muus...
kättemaksta., millele järgneb sõnavahetus ennustaja Teiresiasega. Teiresia räägib mõistukõnes, mis paneb Oidipuse arvama, et päris süüdlast varjatakse. Läheb ennustajaga tülli ning kahtlustab naist poliitilistes intriigides. Teiresia nimetab Kithaironeilt mäge kuhu viidi Oidipus surema. Teiresia kaudu said Oidipuse vanemad teada ohust. Ennustaja oli tõukajaks, et lapse kõrvaldamiseks. Need sõnad meenutasid oidipusele ka oma pärisvanemate üles leidmist ja Delfis käiku. Mitmetele kurjategijatele viitamine peaks Oidipuse osalust varjama ja suunama võõraste isikute otsimisele. Ennustaja ütleb, et ei pea kaugelt otsima kuninga mõrvarit ning lahkub siis. Oidipus hakkab järk- järgult tõele lähemale jõudma. 1.stasimon Koor usaldab veel Oidipust. Kui jumalad teavad inimeste kohta kõik, siis inimesest ennustajat ei saa alati usaldada. Koor ei usu Teiresia ennustust. 2.episood Kreon ilmub teist korda
Mulle tundub, et selles mängus on mingisugused reeglid, mida järgijad ei usu ega süüdista saatust, ometi saavutavad soovitut, kuid mängureeglitest mitteteadjad leiavad, et kogu mäng ongi saatus. Olen märganud, et kui inimene on enesekindel ja usub endasse, siis ta ka saavutab palju ja saab oma eluga hästi hakkama. Ta usub, et ta on edukas. Kui aga inimene usub, et ta ei saa hakkama, siis ta ka ei proovi ja soovitu ei täitu kunagi. Oidipusele oli Apollon ette kuulutanud, et tapab oma isa ja abiellub emaga. Ta otsustas kodust lahkuda seega Oidipus uskus tarka, et kunagi tõepoolest juhtub nii ja nii läkski. Täna hommikul kirjandit kirjutama hakates mul ei olnud aimugi, mida ma kirjutan, kuid ma uskusin, et saan selle õhtuks tehtud. Uskudes enda jaoks positiivsesse tulemusse saavutame ilmselt suurema tõenäosusega soovitud tulemuse, kui uskudes ebaõnnestumisse. Tundes aga hirmu ja süüdistades saatust soovitu aina kaugeneb
Kui Oidipus astus koletise juurde, siis küsis see temalt: "Kes käib hommikul nelja jalal, päeval kahel ja õhtul kolmel jalal?" Oidipus lahendas selle mõistatuse, öeldes, et see on inimene: varases lapsepõlves roomab ta, suuremaks kasvades käib ta kahel jalal, aga vanas põlves tarvitab ta keppi. Siis kukutas Sfinks end oma kaljurünkalt alla ja hukkus. Tänulikud teebalased kutsusid Oidipuse kuningaks Laiose asemele, kelle nende arvates olid tapnud röövlid. Oidipusele anti naiseks Laiose lesk Iokaste, s.t. Oidipuse ema. Mõne aja pärast tabas Teebat hirmus taud, mis viis palju inimesi hauda. Muistendi järgi teatanud jumalad, et see õnnetus ei lakka enne, kui teebalased ajavad minema selle, kelle käed on rüvetatud Laiose verega. Ori, kes oli pääsenud kallaletungi puhul Laiosele, tundis Oidipuse ära ja teatas talle, et tema oligi tapnud Laiose teel Teebasse. Meeleheites pistis Oidipus enda pimedaks ja läks maapakku.
Kreeklased uskusidki, et jumalad ja jumalannad kujundavad tulevikku ja mõjutavad elus ja looduses toimuvat. Isegi Oidipus saatis kohe käskjala Delfi oraakli juurde, kui tema linna tabas kuri haigus katk. Käskjalg Kreon tõi vastuse, kus öeldi, et linna päästmiseks peab linnast pagendama Laiose mõrvari. Jumalate sõnad olid pühad ja muidugi usuti seda ennustust ning kuningas Oidipus hakkas kohe otsima võimalust, kuidas linna päästa. Oidipusele ei tulnud isegi pähe, et see võiks vale ennustus olla. Nende uskumus jumalatesse oli liiga tugevalt põlvest põlve edasi kandunud. Tänapäeval ei usuta enam nii palju otseselt jumalatesse. Jumalaid austatakse edasi, aga nende usu järgijaid on jäänud vähemaks. Nüüdisajal, ehk siis meie 20.sajandil on hakatud aina rohkem ja rohkem uskuma kosmilisi jõude ja sellest on saanud tänapäeva inimese ,,jumalik maailm".
põgenema. Too rauk oli Laios, põgenenud ori aga sama, kes viis kord sündinud Oidipuse Kitaironile. Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus Teebai kuningatrooni ja lesestunud Iokaste käe. Seega on ennustus täitunud. Möödub 15 aastat õnnelikku abielu, mille kestel Iokaste sünnitas Oidipusele 4 last: Laiose surm on ikka alles tasumata. Viimaks jumalad saadavad Teebaisse katku, mis paneb linlasi mõtlema oma unustatud kohustusele kadunud kuninga vastu. Siin alles algab Sophoklese tragöödia sündmustik. Oidipus teeb kõik, et leida Laiose mõrtsukas ja teda nuheldes päästa armastatud kodulinn katku küüsist. Mida enam ta aga juurdleb mõrva saladuse kallal, seda tihedamini tõmbub tõenduste ja süüdistuste raudne ahel tema enda ümber koomale, kuni kohutav roim kogu oma
Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult tema kadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa. Kükloobi silm (Odysseus) Kükloop on olevus, kes on sama pikk, kui kahekorruseline maja ja tal on ainult üks silm. Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga. Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos. Tal ei olnud ühtegi sõpra aga ta sai
Oidipus tunnistab end süüdi, võtab vastu oma saatuse. · Õnn on muutlik, kuningast võib saada kerjus. · Kedagi ei saa nimetada õnnelikuks enne, kui ta elupäevad on õnnelikult lõpule jõudnud. · Vapper jääb julgeks ja ausaks ka õnnetuses. · Valitseja olla tähendab kohustusi ja vastutust, mitte privileege. · Oma saatusest ei pääse. Aristophanes parim komöödiakirjanik. Teiresias pime selgeltnägija, kes ütles Oidipusele, et tema ongi Teeba kuninga mõrvar. Proosa 7.-6.sajand eKr oli ajalookirjandus. Herodotos ajaloo isa, kirjutas 9- osalise ,,Historia" Retoorika kõnekunst Oraator kõnemees Demosthenes kuulsaim oraator, antiik Kreekas. Aisopos (6.saj eKr) valmimeister, kirjutas proosas Rooma kirjandus Eeskujuks kreeka kirjandus. Plautus komöödia kirjanik, ,,Hooplev sõjamees" Seneca tragöödia kirjanik Cicero (106.- 43.aasta eKr) riigimees, oraator. ,,O tempore, o mores
Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult tema kadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa. Kükloobi silm (Odysseus) Kükloop on olevus, kes on sama pikk, kui kahekorruseline maja ja tal on ainult üks silm. Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga. Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos. Tal ei olnud ühtegi sõpra aga ta sai
Too rauk oli Laios, põgenenud ori aga sama, kes viis kord sündinud Oidipuse Kitaironile. Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus Teebai kuningatrooni ja lesestunud Iokaste käe. Seega on ennustus täitunud. Möödub 15 aastat õnnelikku abielu, mille kestel Iokaste sünnitas Oidipusele 4 last: Laiose surm on ikka alles tasumata. Viimaks jumalad saadavad Teebaisse katku, mis paneb linlasi mõtlema oma unustatud kohustusele kadunud kuninga vastu. Siin alles algab Sophoklese tragöödia sündmustik. Oidipus teeb kõik, et leida Laiose mõrtsukas ja teda nuheldes päästa armastatud kodulinn katku küüsist. Mida enam ta aga juurdleb mõrva saladuse kallal, seda tihedamini tõmbub tõenduste ja süüdistuste raudne ahel tema enda ümber
õigluse. 2 Euripides (485/84 v. 480-406 )- säilinud 17 tragöödiat. Sophokles (u. 496-406 e. Kr.)- Periklese ajal (u. 450-430 a. e. Kr.) tõusis Aischylose kõrvale. Kirjutas oma teosed u. 470-406 e. Kr. Tema näidendites mängis juba 3 näitlejat. Tema kuulsamaid tragöödiaid on ,,Kuningas Oidipus". Kuningas Oidipusele ennustati, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Oidipus tegi kõik, mis suutis, et see ennustus täide ei läheks, ja uskus, et see on tal õnnestunud. Teda peeti targaks ja õnnelikuks valitsejaks. Kuid ootamatult selgus, et ennustus oli siiski täitunud. Oidipus ei olnud teadnud, kes on ta õiged vanemad, ja oli enda teadmata saatnud korda selle, millest kõigest väest püüdis hoiduda. Kui karm tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus end pimedaks, tema ema aga lõpetas elu enesetapuga.
Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult tema kadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa. Kükloobi silm (Odysseus) Kükloop on olevus, kes on sama pikk, kui kahekorruseline maja ja tal on ainult üks silm. Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga. Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige
Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu. Suureks kasvanuna naasis Oidipus kodumaile. Teel juhuslikult Laiosega kohtudes ei tundnud nad teineteist ning neil tekkis tüli, mille tulemusel Oidipus Laiose tappis. Seejärel jõudis ta Teebasse, mis oma surnud kuningat leinas. Ta abiellus kuninganna Iokastega, kes oli tema ema, ning sai ise Teeba kuningaks. Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele, et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse, lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi sai Oidipus oma abikaasalt ja emalt teada Laiose surma asjaoludest ning karjaselt oma päritolust. Seepeale torkas ta endal silmad välja ning lahkus maalt. Meeleheites poos Iokaste end üles. * Kuningas Oidipus räägib mehest, kellele oli saatus juba ette määratud. Kuna tema isa Laios oli pattu teinud, määrati tema lapse saatuseks tappa enda isa ja abielluda enda emaga
oli täitunud? Tunnete omamine ei tähenda veel head inimest. Kindlasti peab tunnistama, et tegu oli ülitugeva natuuriga, kes suutis pärast kõiki neid kannatusi, mis talle osaks said, end elama jätta. (mõtlen siinkohal stseeni, kus Oidipus on oma naise ema surnukeha juures ning selle asemel, et end surmata, torkab ta omal silmad peast). Põnev on lugejal jälgida piinlemist, kõikumist lootuse ja meeleheite vahel. Tänapäevalgi on suureks väärtuseks Oidipusele omane tahe jõuda asjade juurteni, pidadest kallimaks kallimatest tõde. Teeba elanikke ei paistnud Laiose hukk siiski kuigivõrd kõigutavat. Nad tundsid oma (heale?) kuningale kaasa, kui selgus, millega too oli hakkama saanud ning kes on tema naine. See näitab jällegi, et Oidipus pidi olema hea kuningas, olgugi, et pärast troonist loobumist ta hiljem Teebast välja aeti. Miks hukkus oidipus? Mida mõista Oidipuse huku all
Pistad nad suurde klaasvitriini ja jätad rahule." ,,Kuningas Oidipus" Sophokles (496-406 eKr) Vanakreeka. Teos räägib Teeba kuninga Laiose pojast Oidipusest, kelle isale oli ennustatud, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu. Juhuslikult tapab Oidipus oma isa ning abiellub enese-teadmata oma emaga. Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele, et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse, lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi sai Oidipus oma abikaasalt ja emalt, Iokastelt, teada Laiose surma asjaoludest ning karjaselt oma päritolust. Seepeale torkas ta endal silmad välja ning lahkus maalt. Meeleheites poos Iokaste end üles. Peategelased: Oidipus, Iokaste, Teiresias, Kreon. Tegevuskoht: Teeba linn. Teose põhiteemad: saatuse vältimatus, traagiline iroonia, eneseohverdus, tõe ohtlikkus ning nägemine, pimedus.
Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatusele vastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele...
Too rauk oli Laios, põgenenud ori aga sama, kes viis kord sündinud Oidipuse Kitaironile. Jõudes Teebasse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus Teebai kuningatrooni ja lesestunud Iokaste käe. Seega on ennustus täitunud. Möödub 15 aastat õnnelikku abielu, mille kestel Iokaste sünnitas Oidipusele 4 last: Laiose surm on ikka alles tasumata. Viimaks jumalad saadavad Teebaisse katku, mis paneb linlasi mõtlema oma unustatud kohustusele kadunud kuninga vastu. Siin alles algab Sophoklese tragöödia sündmustik. Oidipus teeb kõik, et leida Laiose mõrtsukas ja teda nuheldes päästa armastatud kodulinn katku küüsist. Mida enam ta aga juurdleb mõrva saladuse kallal, seda tihedamini tõmbub tõenduste ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
