Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. 2. Idealistlik- Platoni liin. Hingel pole midagi ühist mateeriaga. Hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. · Antiikkreeka ja rooma filosoofidelt ja arstidelt kogunes väärtuslikke tähelepanekuid psüühika ja aju ning psüühika ja keskkonna seoste ning üksikute psüühiliste nähtuste (assotsiatsioonid, temperament jm) kohta. · Keskaegses teoloogias ja filosoofias arendati välja üksikasjalikud ja intellektuaalselt nõudlikud konseptsioonid vaimuelu nähtuste kohta (nt Aquino Thomas). · Eelnenud perioodide tähelepanekuid arendasid edasi või revideerisid renessansiajastu õpetlased....
Igal värvil on iseloomulik rastrinurk. See tähendab, et Kristo pruuni silma trükkimiseks ofsett- trükis ei kasutata pruuni värvipurki, vaid kõik toonid saavad õige ilme vaataja silmas seguneva nelja põhivärvi täppide kombinatsioonidena. Impressionistid uurisid suure kirega sedasama kuidas värvilaikudega meelitada silma ja aju tajuma hoopis uut värvi. Värvide uurimise ajaloost Kõige varasemad arutlused värvide kohta pärinevad Vana- Kreeka filosoofidelt ja loodusteadlastelt, nagu Phytagoras, demokritos ja Platon. Nende huvi oli suunatud eelkõige värvide nägemise ja tunnetamise viiside vastu. Värvitaju seletamiseks oli kaks erinevat , enamasti kombineeritud seletamiskatset: nägemiskiirguse teooria ja väljavoolu-teooria. Esimese teooria põhjal voolab silmadest välja hõõguv nägemiskiir, mis esemetelt peegeldudes võimaldab silma tagasi jõudes eset näha. Teise teooria põhjal kiirgavad esemed ise värvilisi kiiri....
Ta kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Cicero filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta ühtegi. Tema filosoofilised tööd on üles ehitatud Aristotelese dialoogide näidetele toetuvalt. Selline lai käsitlus näitab Cicero ekletismi. Suur on mõju Kreeka filosoofidelt , keda Cicero palju on tõlkinud ja kelle kadunud originaalteoste üksikasjalikud ümberjutustused annavad teavet hellenistlikest suundumustest tänapäeval. Cicero tänini säilinud filosoofilistest töödest nõuavad enimmainimist "Cato Vanem vanadusest" (Cato Maior de senectute), "Jumalate loomusest" (De natura deorum), "Hüvede ja pahede piiridest" (De finibus bonorum et malorum). Cicero loomingul on olnud väga suur tähendus nii renessanssajastule kui ka kogu Euroopa hilisemale kultuurile...
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad...
Meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Õpetus ideaalsst riigist: inimene koosnev 3 vastandlikust elemendist - kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida ning valitseda tahte kaugu kirge. Sama käsitluse laiendas Platon ka ideaalühiskonnale - tema arvates oli ideaalilähedane Sparta (korravalvurite mass peab ohjeldama masse, saades filosoofidelt juhtnööre). Platoni põhiteoseks oli dialoog ,,Riik". Aristoteles - Platon´i õpilane, kuid eitas ideede-ja meeltemaailma erinevust. Tema arvates eksisteerib üks meeltega tajutav maailm. Idee on asja olemus mida saab määratleda üldistamise teel. Riigi eesmärk oli tagada oma kodanikele õnnelik elu, selleks tuli hoiduda äärmustest. üksikisik võib olla õnnelik ja ennast teostada vaid ühiskonna liikmena. Voorus asuv võrdsetel kaugustel kahest äärmusest....
1760ndate alguses hakkabki Vm-l ametlik valgustusfilosoofia areng. Katariina II tuli troonile pärast riigipööret, mitte pärimisliini pidi. Seetõttu oli tal vajadus ennast troonil tõestada. Ta oli Peeter I poliitika kandja, tema teebki Vm-l õiget monarhiat. Entsüklopedistid olid valgustusteooria mõtte kandjaks. Tänu neile sai populaarseks selline hoiak, et ideed valitsevad maailma ja õige riigitegelane peabki saama õpetust filosoofidelt ja peab ka valitsema, toetudes filosoofilistele ideedele. Peeter I ja Katariina II olid mõlemad kirjavahetuses Pr filosoofidega. Üks filosoof lükkas kirjavahetuse tagasi Rousseau. Diderot väitis kirjas Katariinale, et Pugatsovi mässu põhjuseks peeti pärisorjust ja pärisorjus tuleks kaotada. Katariina käis Diderot'ga võimalikult viisakalt ümber, kuid laiemates ringkondades andis mõista, et Diderot ei tea valitsemisest midagi. Nii Diderot' kui ka Voltaire'i raamatukogud asuvad Vm-l...
Meie elu on nii nagu maailma harmooniagi kokku pandud vasturääkivatest asjadest, just nagu erinevatest helidest: magusatest ja kibedatest, teravatest ja lamedatest, pehmetest ja järskudest." Igast probleemist on võimalik kasvatada enda jaoks valmis midagi kasulikku. Mitte iga asi, mis tekitab hea enesetunde, pole ilmtingimata kasulik ja mitte iga asi, mis haiget teeb, pole halb. Alain de Botton tõi välja tõsiselt veenvaid argumente kuulsatelt filosoofidelt ning ma nõustun nendega täielikult ja olen isegi leidnud midagi uut ja huvitavat raamatust ,,Filosoofia lohutus." Tähtis on nüüd leida üles need ülespanekud, mis aitavad mul ennast edasi arendada ja mind elus kaugemale viia....
Verres mõistis, et tal ei ole lootust süüdimõistmisest pääseda, ning tasus 40 miljonit sestertsi kahjutasu ja läks pagendusse. Cicero kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Cicero filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta ühtegi. Tema filosoofilised tööd on üles ehitatud Aristotelese dialoogide näidetele toetuvalt. Selline lai käsitlus näitab Cicero ekletismi. Suur on mõju Kreeka filosoofidelt , keda Cicero palju on tõlkinud ja kelle kadunud originaalteoste üksikasjalikud ümberjutustused annavad tänapäevalgi teavet hellenistlikest suundumustest....
inimesed näevad nende varje.Seda võib seostada sellega, mida Platon õppis Pythagoraselt,et Meelte abil tajutav maailm on liiga ebastabiilne, et olla tõese teadmise allikaks. 3) Ta väitis, et õppimine pole millegi uue avastamine, vaid meenutamine. Seda väidet võib seostada Sokrateselt saadud veendumusega, et dialektika ehk vasturääkivuse abil on võimalik saada teadmist hüve. Arvamus: Sokrates võis küll saada mõtteainet teistelt filosoofidelt , kuid ta täiustas neid suurel määral ning on võimalik, et just tänu temale me tänapäeval koolis mõtleme iseseisvalt ja õpime kriitiliselt selle asemel, et võtta lihtsalt õpetajate enda vaateid omaks....
Kunsti algupära kohta on kolm peamist teooriat. Esiteks arvatakse et kunst pärinebki religioonist ja maagiast. Näiteks arvasid võib-olla inimesed, et kui pildi peal inimene nö. haavab looma, siis see toob jahiõnne. Samas on leitud aga ka selliseid koopamaale, kus kujutatakse loomi keda ei kütitud või kus loomi pole haavatud, seega ei saa täielikult õigeks seda teooriat pidada. Teine teooria pärineb Saksa filosoofidelt F. Schiller'ilt ja I. Kant'ilt, mille kohaselt on kunsti olemuseks mäng. Nende meelest on kunst täielikult spontaanne, fantaasia vili, mis on sõltumatu moraalsetest ja materiaalsetest vajadustest. Minu meelest seda teooriat kaitsta on raske. Näiteks impressionismi rajaja Claude Monet üritas teha enesetappu, sest ta oli tüdinud vaesusega võitlemast. Kunstnik, kes teeb kunsti kunsti pärast, oleks minu...
"Kritias" - lõpetamata. Räägib Atlantisest. "Politikos" - ehk riigimees. Vana Platoni poliitilised vaated. "Seadused" - jääb lõpetamata. Riigi eetilised alused, kuidas kasvatada kodanikke. Dialoogi () peetakse tõeliseks filosofeerimiseks - midagi jääb õhku rippuma. Pelgavad lõpetatud süsteemi. Võimalus tuua välja erinevad süsteemid - vestlevad omavahel. Dialoogis jätab otsad lahti. Mida võttis Platon teistelt filosoofidelt üle: 1)Sokrates - dialoogid ja soovi kindlalt defineerida mõisteid. Jõuab tõeliste ideede maailma. 2)Parmenides - mõtlemine on identne olemisega. Kõik olev on ühtne ja on haaratav viimsest ühtsest ideest. 3)Pythagoras - puhaste ideede mõte. Maailm on kahene: puhtad mõtted & nähtav maailm. Puhtad ideed on tõelised. Inimese hing oli enne olemas, kui siia sattus. "Me teame kõik kuid oleme ära unustanud." Õppimine on (meeldetuletamine). Hingel on tunnetuslik väärtus....
Algne sokk (kroonilist haigust käsitletakse katastroofina, väga oluline on arsti-patsiendi suhe); 2. Eitamine 3. Mäss: on teadvustanud Miks mina? Noorukieas võib viia emotsionaalse kriisini. 4. Tingimine-kauplemine toimub ennekõike ravi osas. Püüab säilitada kontrolli olukorra üle. 5. Kurbus ja võõrandumine. Nagu depressioon eelevast mudelist. 6. Leppimine. Stress Antiikaeg. Hing, mis paneb meid tegema liigutusi ja tundma tundeid. Pärineb filosoofidelt , kes ususid, et on hing, millest algab kõik. Hing liigub mööda sensoorseid ja motoorseid närve, paneb neid liigutusi tegema ja tundma tundeid. Spiritus normalis lad keeles. Arvati, et haigus on süsteemne. Võtmise ja andmise tasakaaluhäire. Ravi eesmärk oli tasakaal taastada. 14. sajand hakati rääkima stressist haiguste või õnnetuste tähenduses. Stringere ladina keeles pingule tõmbumine: surve, pinge. 17. sajandil Stress kui surve. Robert Cook'i tööd...
· sünidnud moskvas, pärines põlisaadlist · hariduselt insener · käis sunnitööl kui oli suur mees · perekond elamistingimused kehvad, seetõttu varasest noorusest epilepsia, põhjustas ka ta surma · kirjanikukuulsus tuli 24-aastaselt kirjutas varem lühijutte ja novelle, siis märgati teda teiste kirjanike poolt mõjutused · välismaalt russofiil · kodumakultuur/ka lääne poolsed ideed · filosoofidelt ja fiosoofiast palju inspiratsiooni · tõi vene kirjanduse euroopasse, ning sai väga head tagasisidet seosed eestiga · 1843 1. kord tallinnas, uuel tänaval korter, majas nr 10; käis siin suve veetmas · 1845 2. kord, et saada rahu ja kirjutada jutustus ,,teisik" · 1846 viimast korda, tuli vennale külla mõjutused kuritööl ja karistusel · vaimne elu väga psühholoogiline raamat, tuntuim ja mõjukaim raamat tal...
Semantika teooriad...pmst eelmises olemas nimed jne. 29. Pragmaatika põhimõisted Peirce: pragmaatika uurib märkide ja nende kasutajate autori ja adressaadi suhteid. Tänapäeva pragmaatika kesksed mõisted presupositsioon, kõneaktid ja suhtlusprintsiibid ning maksiimid on lingvistid üle võtnud loogikutelt ja filosoofidelt . Pragmaatika jälgib seda, kuidas inimesed kasutavad mõttekaid ja tähendust omavaid keeleväljendeid oma kommunikatiivsete eesmärkide saavutamiseks, ning peab looma ka vastava mõistestiku. Pragmaatika problemaatika on märksa laiem, st ta ei ole keeleteaduse osa. Eksisteerib üldine pragmaatika, mis uurib inimsuhtlemise seaduspärasusi abstraktsemal tasandil. Pragmaatika eesmärgiks on inimese kui suhtluseksperdi teadmiste ja oskuste modelleerimine...
Välismaailma värvinähtuste vastuvõtuks ja teadvustamiseks ollakse avatud erinevates olukordades tulenevatest emotsioonidest. Värviline kiirgus toimib, kas inimene seda teadvustab või mitte, alateadvuse ja füsioloogilisel tasandil. 1. VÄRVITEOORIA Kõige varasemad arutlused värvide kohta pärinevad Vana- Kreeka filosoofidelt ja loodusteadlastelt, nagu Pythagoras, Demokritos ja Platon. Nende huvi oli suunatud värvide nägemise ja tunnetamise viiside vastu. Värvitaju seletamiseks oli kaks erinevat seletamiskatset: nägemiskiirguse teooria ja väljavoolu- teooria. Esimese teooria põhjal voolab silmadest välja hõõguv nägemiskiir, mis esemetelt peegeldudes võimaldab silma tagasi jõudes eset näha ning teise teooria põhjal kiirgavad esemed ise värvilisi kiiri. 1.1...
Ei toetanud maavärina ohvreid Tsiilis või genotsiidi ohvreid Türgis. Ei mingit heategevust. Ei mingit katset jäädvustada nimi igaveseks inimkonna metseenide hulgas. Wittgenstein lihtsalt andis kogu raha miljonäridest sugulastele, sest neil oli sellest ükskõik. Olles arvamusel, et tal filosoofia kohta enamat öelda ei ole, asus Wittgenstein tööle hoopis algkooliõpetajana. Samal ajal pälvis ,,Tractatus" tähelepanu nii Cambridge'i filosoofidelt kui ka Viinis asuvatelt loogilistelt positivistelt (hiljem tuntud kui nn Viini ring). Mõlemad võtsid Wittgensteiniga kontakti ja tõid ta kokkuvõttes filosoofia juurde tagasi. 1929. aastal asus Wittgenstein tööle lektorina Cambridge'is ning jätkas samal ajal kontakte Viini Ringiga. Peatselt hülgas ta oma loogilise vormi idee koos tähendusteooriaga ning asus edaspidi arvamusele, et teooriad on filosoofias üldse liigsed ja filosoofia peaks olema pigem...
Järgnevas essees käsitlen teatud osa tema teosest. Püüan leida vastuseid mõistetele looduslik seisund, sõjaseisund, ja omand. Poliitiline võim. Lisaks poliitiline seisund ja valitsemise eesmärgid. Seadusliku võimu ulatus. Riigis olevate võimude allumisest üksteisele ja valitsuse laialisaatmisest. Teen kokkuvõtte antud teemade arutelust ja toon välja mõningad arvamused teistelt filosoofidelt ning lisan oma mõtted ja arusaamad. "Esimeses traktaadis valitsemisest" oli arutluse all Adama järeltulijate olemasolu ja nende võim. Aadama otseste pärijate kindlakstegemine on teadaolevalt võimatu. Ei ole võimalik kindlaks teha perekonda kes oleks teistest selles suhtes kõrgemal ja võiks pärimisõigust omada. Robert Firmer on öelnud: "Adam oli esimene kuningas ja praegused kuningad on tema pärijad, või neid tuleb selleks pidada". Sellega autor ei nõustunud. Looduslikus...
ng, mis elab kahes kehas. lel pole sõpra. legi sõber. eb palju oma sõprade ja isamaa heaks, isegi kui ta seejuures peak Aristoteles ma sõpru, ja paljude sõprade olemasolu paistab meile mileg , kui tal oleks olemas kõik ülejäänud hüved. Aristoteles Sõprus on rahul võimalikuga, nõudmata kohustuslikku. Oo, sõbrad, ilmas pole sõpru. Sokrates Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust. Hea oleks, kui inimene hindaks end, kui palju ta maksab sõprade jaoks, ja püüaks olla võimalikult kallim. Platon utatud teeneid suuremaks, kui nad ise seda teevad; ja vastupidi, William Shakespeare Usk...
Ajendatud gootide poolsest Rooma rüüstamisest, mis oli Roomlaste jaoks täiesti erakordne jube kogemus, sest sajandite jooksul polnud keegi neid enne rünnanud. Koosneb 22'st raamatust. -) Augustinus on esimene kristlik filosoof ja mõtleja, kes toob kristlusesse sisse kõrg- filosoofilise lähenemise - peetakse kristliku filosoofia rajajaks ning kuni skolastikuteni midagi uutset rohkem ei tule teistelt filosoofidelt . -) Oma mõtlemises on ta teistest ajas kõvasti ees, mõeldes kategooriates, milleni inimesed jõuavad alles 19. sajandil. -) Augustinus leiab, et kõige olulisem valdkond, millega tegeleda ongi religioon, jättes väga väha ruumi kultuurile ja ilukirjandusega, sest leiab, et kui teadmine on vaid teadmise pärast, siis on tegemist vaid surnud teadmisega, sest me küll saame teada, kuidas maailm töötab, kuid ei tea miks miski nii on....
Filosoofilised teosed Cicero kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Cicero filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, s toikute ja Platoni Akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta ühtegi. Filosoofilised teosed Selline lai käsitlus näitab Cicero eklektitsismi. Suur oli mõju Kreeka filosoofidelt , kelle teoseid Cicero tõlkis ja kelle kadunud originaalteoste üksikasjalikud ümberjutustused annavad tänapäevalgi teavet suundumustest hellenismiaja filosoofias. Filosoofilised teosed Suure osa säilinud filosoofilistest teostest kirjutas Cicero lühikese perioodi jooksul 4644 eKr, mil ta poliitiliselt enam aktiivne ei olnud. Neist tuntuimad on "De finibus bonorum et malorum" ("Hüvede ja...