Martin Kalm – G klass Argo ja Arko klaveriduo Kolmapäeval, 15. märtsil käis Jõgevamaa Gümnaasiumis esinemas Argo ja Arko klaveriduo. Duo koosneb kahest noorest 17-aastasest poisist, kes on suurema aja oma elust mänginud klaverit. Argo Jentson 7 aastat ja Arko Narits juba 11 aastat. Poisid on koos mänginud alates 2015. aasta algusest. Enne kontserdi algust oli meeleolu ärev ja kõik ootasid kannatamatult duot esinema. Kontserdi alustas Arko aeglase ja rahuliku palaga. Poole teose pealt sisenes saali Argo, kes ütles kõva häälega: “Igav!“, millega tekitati ka üllatav šhow-efekt ja peale seda ühines ta Arkoga. Edasi hakkas klaveril mängima korraga neli kätt.
Kuldvillak ja Argonaudid 1 Kuldvillak oli vanakreeka mütoloogias kullast jääranahk Argonautideks nimetati meeskonda, mis purjetas laevaga ,,Argo" kuldvillakut otsima 2 ·Boiootias asuva Orchomenose valitseja Athamas jättis oma naise Nephele maha Boiootia pealinna Teeba printsessi Ino pärast. Naise ajas minema, kuid kaksikud Phiroxe ja Helle jättis endale. ·Ino vihkas oma kasulapsi ning tahtis neist lahti saada. 3 ·Hermes andis Nephelele jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. ·Jäär päästis lapsed ohvrialtari juures ära. ·Jäär lendas Egeuse mere kohal ning pillas Helle vette. Helle uppus ära. Seda merd hakati nimetama Helle mereks. 4 ·Jäär maandus Kolchises. ·Phrixos jäi Kolchisesse elam...
Kuressaare Vanalinna Kool Kontserdipäevik Õpilane: Raido Martin Õpetaja: Malle Veske Kuressaare 2011 Sissejuhatus Ma käisin Eesti otsib superstaari Live tuuril, mis toimus 18. juulil 21.00- 23.00. Käisin kontserdil koos kolme sõbraga: Argo, Mikk ja Imre. Seal esinesid Artjom Savitski, Triin Niitoja, Rosanna Lints, Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Liis Lemsalu, Teele Viira, Getter Jaani ja Koit Toome Kontsert ise Kontserdi avas Ott Lepland lühikese kontserdi tutvustusega. Peale teda tuli lavale Artjom Savitski, kes esitas 30 seconds to Mars laulu ,, Closer to the Edge" ja The Rasmuse ,,Shot". Minuarust oli tal kõige parem lauluvalik, võibolla ma
Haldjatants Katrin Reimus Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele
vanemad koos suvilasse kus triin ja kristiina pidid magama saunas päevadel käisid tüdrukud kalal ja seenel .kui oligi aeg koju minekuks 3.kui kristiina koju jõudis oli emal juba parem ja kristiina rääkis emale oma puhkusest,siis läksid triin ja kristiina randa kus triinu päikeseprillid ära varastati ja kui nad olid koju jõudnud siis kristiina hakkas koristama 4.Oli esimene koolipäev ja kristiina klassi tuli uus klassivend argo keda hakkati kiusama, siiri kutsus kristiina oma sünnipäevale kus kristiina jõi ennast veinist purju ja kui ta hakkas koju minema siis oksendas ta 2 korda tee peal järgmisel päeval hakkas triin metsaneiu nime alla koolilehte luuletusi kirjutama 5.27.sept. Armus Kristiina sveni kuna sven j akristiina läksid koos koju ,ühel õhtul kui sven oli kristiinat koju saatnud siis nägi kristiina ema neid pealt ja sven läks minema kui aru sai et see on kristiina ema. 6
Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja väikese õega. Ema hakkab aga tihti joomas käima ning ei hoolitse enam koduste asjade eest.
1 kodulehekülge www.noortekolonn.org ja selle galeriid, Kolonni kohta ilmunud raamatuid ,,Võru Veri Ei Värise" ning ,,Aktsioonide aeg". Oluliseks materjaliks olid autori isa jutustused kolonni tegemistest. Kuid kõik eeltoodud materjalid vaid kinnitasid juba teadaolevat. Enamik uurimuslikust osast põhineb kirjavahetusel Ain Saarega ning Võrumaa Muuseumi arhiivi materjalidel. Uueks ja huvitavaks materjaliks töö autori jaoks oli ka kirjavahetusel Argo Männimetsaga saadud informatsioon. Vaatamata materjalide rohkusele, jäi ikka arusaamatuks , miks valiti meeleavalduse kuupäevaks just 21. oktoober. Ka need, kes Kolonni tegemistele kõige lähemal olid, ei ole kahjuks suutnud anda kindlat ja üheselt mõistetavat vastust sellele küsimusele. 2 Töö tegemisel valmistas enam raskusi materjali leidmine. Raamatuid lugeda oli küll lihtne, kuid inimesi rääkima panna mitte nii väga
Samas oleks ta pidanud oma probleeme oma sõpradega jagama, sest jagatud mure on pool muret. *Triin Triin oli Kristiinale õe eest. Nad tundsid üksteist esimesest klassist peale. Koolis hoidsid teised temast eemale, sest tal oli alati õpitud. Ta arvates oli õppimine huvitav. Triinule meeldis luuletusi kirjutada ja ta kuulus ka õpilasomavalitsusse. Triin hoolis teistest ja oli valmis nende eest välja astuma. *Argo Argo oli väikest kasvu, kiitsakas, tedretähnilise näoga, punaste lühikeste juustega ning sageli pilkuvate silmadega. Ta oli arukas sell, vähemalt reaalainetes. Ta oli vaikne ja endasse tõmbunud. Argo oli tõsine ning ei kiirustanud kunagi. Koolis kandis ta alati kulunud pintsakut ja viigipükse, kodus aga seevastu T-särki ja teksapükse. *Sven Ta oli pikk ja üks arukamaid Kristiina klassis. Alates kolmandast klassist oli ta iga nädal käinud enesekaitsetrennis juudot ja karated
Samas oleks ta pidanud oma probleeme oma sõpradega jagama, sest jagatud mure on pool muret. *Triin Triin oli Kristiinale õe eest. Nad tundsid üksteist esimesest klassist peale. Koolis hoidsid teised temast eemale, sest tal oli alati õpitud. Ta arvates oli õppimine huvitav. Triinule meeldis luuletusi kirjutada ja ta kuulus ka õpilasomavalitsusse. Triin hoolis teistest ja oli valmis nende eest välja astuma. *Argo Argo oli väikest kasvu, kiitsakas, tedretähnilise näoga, punaste lühikeste juustega ning sageli pilkuvate silmadega. Ta oli arukas sell, vähemalt reaalainetes. Ta oli vaikne ja endasse tõmbunud. Argo oli tõsine ning ei kiirustanud kunagi. Koolis kandis ta alati kulunud pintsakut ja viigipükse, kodus aga seevastu T-särki ja teksapükse. *Sven Ta oli pikk ja üks arukamaid Kristiina klassis. Alates kolmandast klassist oli ta iga nädal käinud enesekaitsetrennis juudot ja karated
12.75 47512247236 Annemai Annemai Hade 22.03.64 46403227501 Annemai Annemai Sillmann 23.07.81 48107237671 Annemai Annemai Hunt 22.08.74 47408225770 Annemai Annemai Ots 13.08.72 47208137072 Annemai Annemai Liivak 01.07.61 46107011701 Annemai Annemai Lehtla 21.03.59 45903215458 Annemai Annemai Loendus 15 Argo Järv 29.01.54 35401291035 Argo Argo Raidjõe 28.08.73 37308282281 Argo Argo Meronen 23.05.74 37405232214 Argo Argo Serg 13.05.62 36205135761 Argo Argo Lavrov 08.12.77 37712083850 Argo Argo Kaasik 01.03.83 38303012276 Argo Argo Järv 13.10.86 38610135652 Argo Argo Jürimägi 17.04.89 38904172071 Argo Argo Elmik 01.11.50 35011015842 Argo Argo Tamm 12.07.55 35507126298 Argo
Die Tapferkeit(Georg Philipp Telemann) Jose Antonio Page Ramirez Mehhiko rahvalaul Chiapanecas(Rafael Mendez) Märt Metsla , Norman Verte, Taavi Viljat Sonoran Desert Harmonies kaheksale trompetile(Eric Ewazen) Jaan Ots, Simmu Vasar, Jose Antonio Page Ramirez, Allan Jallai, Mart Aus,Märt Metsla , Norman Verte, Taavi Viljat Aaria & koraal kantaadist nr 147( Johann Sebastian Bach) Mart Aus,Norman Verte , Jose Antonio Page Ramirez,Margus Toompere, Argo Valss Muusika vaskpillidele I Introduktsioon II Skertso III Bluus IV Finaal(Klaus-Peter Bruchmann) Mart Aus,Märt Metsla,Jose Antonio Page Ramirez , Toomas Vana, Margus Toompere,Argo Valss Tähelepanekud Kontserdi muutis meeldejäävaks see, et avastasin et tegelikult on meil Eestis palju andekaid muusikuid. Näiteks Mart Aus , kes esitas Gabriel Faure teost ''Pavaan op 50'' ja
Konserdiarvustus Kontsert, millel mina käisin, toimus 14. oktoobril Endla teatris. Kontsert toimus Endla Jazzklubi õhtute raames. Esines Viljandi Guitar Trio kus mängisid 3 meest - Jaan Jaago, Jalmar Vabarna, Argo Vals. Nad tundusid juba esmapilgul väga muhedad ja lõbusad inimesed. Publikut osati väga hästi lõbustada ja endale kaasa elama panna. Viljandi Guitar Trio liidab endas kolme kitarritudengit, kes õpivad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonnas. Jalmar Vabarna õpib kitarri pärimusmuusika erialal, Jaan Jaago ja Argo Vals jazzmuusika erialal. VGT ühine liikumine sai alguse Viljandi kultuuriakadeemia kitarristuudiost. VGT edastab oma muusikat
587.aastal üle läinud katoliiklusesse ja 589.aastal Toledo kirikukogul Hispaania läänegootid ,,ariaanlusest" lahti ütelnud. 4 Jaanus Tammiste II kursus AU Kasutatud kirjandus: 1. Keskaeg. Valgus, Tallinn 1974. lk 78 2. Saard Riho. Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest tänapäevani. Argo, 2005 3. Chlodovechi ristimise aja kohta antakse kaks erinevat aastat: Saard Riho. Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest tänapäevani. Argo, 2005. lk 82 pakub välja aasta 496; Keskaeg. Valgus, Tallinn 1974. lk 78 pakub välja aasta 496; Andersen Carl, Ritter Adolf Martin. Kristluse ajalugu. Pakub välja 498/9. 4. Saard Riho. Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest tänapäevani. Argo, 2005
sugugi kerge. Tema probleemid saavad alguse sellest kui ta isa läheb teise naise juurde ja jätab Kristiina koos oma väikese õe Janikaga ja ta emaga. Nende ema aga käib tihti kodust väljas joomas ning Kristiina peab õe kasvatamisega ja enda ära elatamisega ise hakkama saama. Kristiinal on ka hea sõber Triin, kellega ta oma probleemidest ei räägi, sest Triinu elu on liiga hea, et Kristiinat mõista. Veel on Kristiinal ka sõber Argo, kellele ta samuti oma probleemidest ei räägi kuna tal on neid endalgi piisavalt. Kristiina poisssõber Sven on Kristiinale suureks toeks, aga peale seda kui Sven nägi Kristiina purjus ema ei tea Kristiina kas Sven tahab joodiku lapsega tegemist teha. Nõnda hakkavad kuhjuma Kristiina mured kuni ta ema satub haiglasse, neil saab raha otsa ja Kristiina jääb poes nukuvargusega vahele, sest ta väike õde usub nii siiralt, et jõuluvana toob talle selle nuku.
Muusikaline kujundaja: Riina Roose Mängukoht:, Linnateater; Taevalava Mängivad: Hele Kõre, Evelin Pang, Argo Aadli, Andero Ermel, Mart Toome, Indrek Ojari, Riina Roose, Jaak Jürisson, Indrek Tiisel "Eesti teatri laulud" sukeldub muusikasse, mis on kirjutatud omamaiste heliloojate poolt just lavalaudadelt kõlamiseks. Esimene muusikaline üllatus on tolmune - aastast 1870. Ülejäänud palad pakuvad lisaavastusi, sest hulk laule on läbi aegade olnud hitid ja raadiojaamade lemmikud, kuid nende loojad ja päritolu on mõistatus. Trupp lubab, et muusikaline ekskursioon
Ta pettis sellega on kaastöötajad, toimetust ja kogu ühiskonda, ajaleht kaotas sellega suur osa oma lugejaskonnast, mõnel inimesel kadus võib-olla üldse usk ajakirjanduse ja meedia vastu. 10. Mida võiks olla noortel ajakirjanikel Glassilt õppida, mida ta hästi tegi? Glass kirjutas huvitavaid ja humoorikaid artikkleid. Inimestele läksid need hästi peale ja neile väga meeldis see, aga nad ei teadnud, et see oli välja mõeldis. 11. Argo Riistan'i kaasus Eesti meedias - mis selle sisuks oli? Eesti ajalehtedes paljude maailmakuulsustega intervjuusid teinud Argo Riistan osutus petturiks ning tunnistas üles, et paljud tema usutlused on väljamõeldised. Postimehes ja Eesti Ekspressis on ilmunud Riistani sulest intervjuud Milan Kundera, Martin Amise, Alex Garlandi, Ian McEwani, Jean Baudrillardi, Richard Rorty, Tom Stoppardi, Milos Formani ning teistega.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Andzeelika Kurrusk AS Tallink Grupp, laev Victoria Praktika aruanne Juhendajad: Argo Saar, Gerli Lila Särevere 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Tööd on laeval palju ning tempo kiire. Seltskond samas suur ja ruumid väikesed. Selles olukorras aitab teadmine, et üksteisega läbisaamisest sõltub kõik. Kõik endised teadmised tuli nüüd kokku korjata ja paljusid asju juurde õppida. Menüüs väljendub mitmekülgsus mõned road on teravamad, mõned magus-hapud.
VOLLEYBALL Ball game Two teams Popular game By:Katre Paenurm HISTORY 1895 U.S.A William Morgan OLYMPIC SPORT Yes First time in Tokyo in 1964 EQUIPMENT/RULES Square size 18*9 meters Net lenght 9,5 meters long and width is 1 meter 6 players Players/ teams in Estonia Mihkel Sepp Jaanus Nõmmsalu Sten Esna Vilja Loor Argo Meresmaa TTÜ Võrkpalliklubi VK Pärnu MY OPINION Fun Exciting
......................................................................................8 Kirjandus........................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Referaadi teema on "Eesti keele häälikuortograafia probleeme". Aluseks on Tiiu Erelti artikkel "Need rasked võõrsõnad" ja Argo Mundi artikkel "Kimpus omasõnade õigekirjaga". Mõlemad on ilmunud aastal 2004 kogumikust "Keelenõuanne soovitav 3". Artikklite aluseks on küsimused, mis on esitatud eesti keele instituudi keelenõuandijale 1995. a septembrist kuni 2004. a aprillini. Välja on toodud võõrsõnade ja omadussõnade ortograafia problemaatilised kohad. Referaadis toon välja artiklite sisuülevaated sarnaselt artikklite ülesehitusele.
fakte tuleb kontrollida. Valed tulevad alati välja. Lisaks sellele, ei tohiks noor ajakirjanik võtta endake kuuga palju kohustusi, mida ei jaksa täita, nii tulevadki probleemid, nagu Glassil. Arvan, et Glass oskas päris hästi petta, kuid seda ei tohiks kindlasti noored ajakirjanikud teha. Hea oli veel see, et lõpuks Glass ikkagi tunnistas oma valed ülesse. Õppida võiks seda, et kui ajakirjanik on vea teinud , siis peaks ta seda tunnistama. 11. Argo Riistani kaasus Eesti meedias- mis selle sisuks oli? Argo Riistan võltsis korduvalt usutlusi maailmanimedega. Riistan kirjutas lugusid Postimehele ja Eesti Ekspressile. Mees tabati 2003 aasta. Ja selleks ajaks oli ta ajalehtedega juba mitu aastat koostööd teinud. Ta kirjutas Postimehele vähemalt 5 valelugu ning Areenile 4. Noormees jättis endast väga soliidse mulje, seega ei osanud keegi arvata, et tegu on petisega. Nii suutiski ta avalikkus petta, õnneks tuli ta valed ikkagi välja.
suvilas käik Triinu ja tema näituste korraldamine Oli masendunud ja vanematega väsinud kõigest Uus klassikaaslane Argo Kristiina poiss-sõber Sven enesekindel, seltsiv, Toetus ja sõprus
45710100356 Põld Airi Uulu 4 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5
Artikkel on ilmunud 2004.aastal kogumikus ,,Keelenõuanne soovitab 3" , mille koostajaks on Maire Raadik. Referaadi eesmärgiks on käsitleda inglise keele mõjusid eesti keelele, toetudes põhiliselt eelnimetatud artiklile. Lisaks on näiteid toodud Tiiu Erelti artiklist ,,Test ja testima", mis on ilmunud sama kogumiku teises osas, 2000.aastal. Samuti on kasutatud Maire Raadiku artiklit ,,Võõrad võõrsõnad" ja Argo Mundi artiklit ,,Nemad soppavad, teie ostlete, meie poodleme", mis on mõlemad ilmunud 2008.aastal kogumikus ,,Keelenõuanne soovitab 4". 3 Inglise keelest laenamise peamised põhjused Inglise laenukihi algus ulatub XIX sajandi algusesse. Sellest ajast alates võib eristada 3 etappi: XIX sajandi teisest kümnendist kuni XX sajandi teise kümnendi lõpuni, 1920-1930 ning 1940-1980. 1980
Kahe arvuti ühendamine Wifi abiga. 1. Ühendada kaks arvutit omavahel pöördkaabli abil. 2. Tuleb installida wifi programm plaadi pealt mille saite kaasa wifi pulgaga. 3. Tuleb määrata ip-aadressid võrguühendused-atribuudid-internet protocol. Teise arvuti väikelüüs peab olema wifiga arvuti ip-aadress. Dns peab olema teises arvutis, wifi arvuti wifiühenduse vaikelüüs. 4. Välja lülitada Windowsi tulemüür ja lubada sisevõrgu kõik erandid. 5. Tuleb panna wifiga arvutisse kõikidesse lahtritesse linnukese , võrguühendused-atribuudid- täpsemalt-sätted-täpsemalt-võrguühenduse sätted. 6. Et, kaks arvutit oleksid ühenduses peab olema sama töörühm ehk Workgroup. 7. Arvuti millel on wifi pulk küljes tuleb määrata wifi seadisdusest luba jagada wifit teise arvutiga. 8. Kontrollimiseks et, internet oleks soovitud arvutis võtke lahti käsuviip ja trükkige ping www.neti.ee , kui pingimine ei õnnestu siis kontrollige eelmi...
Arvutite tüübid Argo Küngas 10B PHG Tüübid Lauaarvuti Sülearvuti Pihuarvuti Serverarvuti Superarvuti LAUAARVUTI ?? ???????? ???????? ?? ?????? ???????? ( ???? ) ?? ??? ??? ????? ?? ??? ?????? ??? ?? ?? ?? ????? ?? ?? , ??????? ?? ????? ???? ?? ??? ?? ?????? ???????? ???????? ?? ?????? . ???? ?? ?????? ?????? ?? ????????????????? ??? ?? ???? ?? ?? ?? ???????? ?? ?? ????? ???? ????????? ???? ???? ?? . (ei leidnud eesti keeles SÜLEARVUTI Kõik vajalik on pigistatud väikese kohvri (isegi mapi) mõõtu korpusse ühe eesmärgi nimel: et seda masinat oleks võimalik kaasas kanda ja sellega suvalises kohas töötada. Tavapärase monitori asemel on vedelkristall ( LCD ) paneel. Äärmine kompaktsus teeb sellise arvuti lauaarvutist tugevasti kallimaks. PIHUARVUTI e. Pihukas Eriti pisike arvuti, mis on mõeldud sõna otseses mõttes taskusse...
Sirmikud Sirmikud on soomustega kaetud,suurte kübaratega ja kõrgete jalgadega seened.Eoslehekesed ei ole jala külge kasvanud.Jala ülaosas on lahtine suur rõngas, mida võib liigutada pikki jalga üles-alla.Sirmikud on saproobindid ja eelistavad kasvukohanaKvaliteetset pinnast kas toitainerikkas metsas võiinimasustuse lähedal.Need on väga head söögi seened.Suur sirmiku levik on sageli huumuserikkates,põlluservades,aedades,metsaservades ningmetsalagendikel juulist-oktroobini.Suure sirmiku kübar kasvab isegi 30cm laiuseks.See on algul munakujuline seejärel kellukjasja kumer ning lõpukslameneb laiaks.Kübara pinnal on suured tumepruunid,kübaranahast moodustunud soomused,mis turritavadheledama põhja pinnal. Eoslehekesed on valged ega asetu jalale.Ühtlase jämedusega jalg on 25-35cm pikk,alusel paksenenus.Jala pinnal on laiuti tumepruun vöötmuster.Jala ülaosas on suurlahtine helepruun rõngas.Seeneliha on valge,vatias ja pehm...
ei tundu küll alati kõige arukamad olevat. Triin kuulub ka õpilasomavalitsusse, kus nad korraldasid algklassidele kunstinäituse ja hiljem ka jõuluetenduse Lumivalgekesest ja seitmest pöialpoisist. Kristiina armus ära oma klassivenda Sveni. Kui poiss kogemata tema purjus emaga kohtus oli Krissu täiesti veendunud, et Sven ei taha temaga enam eales suhelda, kuid muidugi ta eksis selles. Ka tema teiseks suureks sõbraks saanud klassivend Argo ütles seda, kui nad koos matemaatikat õppisid. Lõpp läks raamatus väga põnevaks, sest Krissul ei olnud vähimatki raha ning ema sattus haiglasse ja pealegi oli väikesele õele vaja jõulukink osta. Kuidas lugu täpsemalt lõpeb, saate teada raamatut lugedes.
Haldjatants Kristiina on päris perekonnast kus ema on hakanud rohkelt jooma sest isa leidis uue naise ja lahkus kodust oma naise ja laste juurest. Kristiinal on ka väiksem õde. Kristiina peab toimetama kogusaeg kodus oma väikse õega kui ema jälle kuskil joob. Kristiinal on sõbranna Triinu kes teab tema seisust kodus kuid tedagi ta ei taha sellega eriti tüüdata, samuti on tal head sõbrad Sven ja Argo. Peagi satub ema haiglasse, läbi pekstuna ning paljaks varastatuna. Kristiinal pole enam üldse raha sest ema käest varastati raha kõik ära. Ta õde Jannu tahab väga jõuludeks ühte nukku mille Kristiina otsustab varastada kuna osta ta seda hetkel ei suuda ja isalt ta raha küsima ei hakka ning ei taha. Sellega jääb ta vahele ning isa saab sellest teada ja annab ise neile raha. Neile toob ka jõulukingitusi tema sõbranna Triinu. Sven kes on Kristiinale meeldinud
Argoon Helen Lajal Põhiline info Argoon on.. Kolm stabiilset isotoopi ➔ Väärisgaas Ar36, Ar38, Ar40 ➔ Järjenumbriga 18Aatommass on ~ ➔ VIIIA rühmas 402 1s 2s2 2p6 3s2 3p6 ➔ 3. perioodis Tähis on Ar. Põhiline info Sulamistemperat -189,4°C Prootonite uur ja -185,87°C elektrontie Keemistemperatu arv - 18 Kristallvõre ur on Neutronite kuubiline. arv - 22 Pilt on Wikipediast. Avastamine Henry Cavendish algselt kahtlustas argooni olemasolu õhus. (1785) Aastal 1894 Lord Rayleigh ja Sir William Ramsay poolt. Argoon on esimene avastatud väärisgaas. Üldomadused Keemiliselt Lõhnatu ning mitteaktiivne. värvitu. ➔ Välja arvatud kõ...
sisaldavad ka palju soojust oma tegelaste suhtes. Lavastus hõlmab novelle: “Paks ja peenike”, ”Missugune kolmest”, “Diplomaat”, “Albioni tütar”, “Õnnepojuke”, “Koomik” ja “Maailmale nähtamatud pisarad” ning lühinäidendeid: “Abieluettepanek” ja “Karu”. Osalised: Anton Tsehhov(Autor), Elmo Nüganen(Dramatiseerija ja lavastaja), Reet Aus(Kostüümikunstnik), Riina Roose ja Jaak Jürisson(Muusikalised kujundajad), Priidu Adlas(Valguskujundus). Mängivad: Argo Adli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Mulle üleüldiselt meeldis näidend, kuid etendus tundus liiga pikk. Oli kohti kus tundus et publik hakkas magama jääma, aga siis äratasid näitlejad vaatajaskonna üles, mingisuguse puändi või näiteks, valju pauguga. Et näidendit täiel määral nautida, on vajalik silmaring, mida riigikoolides sageli ei anta
45710100356 Põld Airi Uulu 4 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5
liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 37003260243 Muld Reijo Abja 11 36512210549 Naaber Paul Abja 15 34811280456 Salu Argo Abja 8 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 46709190988 Parre Selma Asuja 2 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44012150956 Randla Aasa Asuja 11
Argo Pihtjõe VLE-2 Eicca Toppinen Max Lilja Antero Manninen Paavo Lötjönen 1993 a. alusatati metallica lugude mängimist tsellodel. 1995 a. Apocalyptiac sai kutse mängida Helsingis Teatro nimelises klubis. 1996 a. ilmus Apocalyptica debüütalbum "Apocalyptica Plays Metallica by Four Cellos". 1998 a. ilmus album "Inquisition Symphony". 1999 a. lahkus bändist Manninen ja asemele tuli Perttu Kivilaakso. 2000 a. ilmus kolmas stuudioplaat "Cult" 2001 a. ilmutati Live [DVD]. 2002 a. lahkus bändist Max Lilja, et liituda ansambliga Hevein. 2003 a. ilmus omaloomingut sisaldav album "Reflections". 2005 a. ilmus plaat "Apocalyptica", millega tutvustati ka bändi uut liiget, trummarit Mikko Siren'it. 2006 a. anti välja dvd-plaat "The Life Burns Tour". 2006 a. ilmus kümmet tegevusaastat kokkuvõttev CD "Amplified A Decade of Reinventing the Cello". 2007 ilmus abum"Worlds Collide". 10.oktoobril 2007 esines ansamb...
Mina ja meie NT Kuidas muuta liiklemist ohutumaks? Kuidas soodustada tervislikkumat toitumist? Mida teha, et inimesed ei veedaks nii palju aega arvutit kasutades? Mida teha, et inimesed käituksid viisakamalt? Kuidas vältida nakkushaigusi? Mida teha selleks, et vähendada inimeste vahelisi erimeelsusi? Kasutatud allikad Lepp, Kädi (2003) ,,Inimeseõpetus" Tallinn lk 30 Kulderknup, E (2004),,Õppe- ja kasvatustööst I kooliastmes" Argo lk 8 Tiia Pedastaar (2008) ,,Õpi- ja õpetamis- tegevused" TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lk 45 Kuidas leida ideis? http://www.ahhaa.ee/idee/?leht=2 (24.09.2011) Ajurünnak(24.09.2011) http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D Alex F. Osborn: Father of the Brainstorm (24.09.2011) http://www.skymark.com/resources/leaders/osborne
Average of Vanus isik tähtkuju 3 4 Grand Total Ambur 40 40 40 Jäär 38 39 39 Kaalud 40 37 38 Kaksikud 37 41 39 Kalad 37 38 37 Kaljukits 38 38 38 Lõvi 39 37 38 Neitsi 42 37 40 Skorpion 36 36 36 Sõnn 37 40 38 Veevalaja 38 42 40 Vähk 38 36 37 Grand Total 38 38 38 Nimi Sünniaeg Isikukood Sünnipäev Sünnikuu kuupäev Vanus Toomas Lohk 03.01.50 35001037386 3 1 03.01.2008 58 Tarvo Süld 02.03.50 35003023443 2 3 02.03.2008 58 Kristjan Vassiljeva 14.03.50 35003...
Koolipoiss Vaikne, mõtisklev Sõbrad: Käsper ja Käämer Vaene päritolu Kõhkleb kaua, kumb pool valida Otsustab võidelda vaba Eesti eest Tegevustik Sõjategevus toimub 1918. ja 1919. a. Mobilisatsioon ebaõnnestub Ahas põgeneb Tartust Satub kokku oma sõpradega ja liitub väega Pikk ja raske sõda kaotuste ning võitudega Eesti saab iseseisvaks Film Film valmis 2002. aastal Lavastaja Elmo Nüganen Osades: Priit Võigemast Argo Aadli Ott Aardam Karol Kuntsem Hele Kõre jpt. Filmi ja raamatu erinevused Raamat Film Tegelaste mõttemaailm Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel Arutletakse pikalt Ei tooda välja kõiki Ahase erinevate ideoloogiate üle kõhklusi Ei ole põimitud erinevaid Toodud sisse uus tegelane suhteid Marta
Sõbrad: Käsper ja Käämer Vaene päritolu Kõhkleb kaua, kumb pool valida Otsustab võidelda vaba Eesti eest Tegevustik Sõjategevus toimub 1918. ja 1919. a. Mobilisatsioon ebaõnnestub Ahas põgeneb Tartust Satub kokku oma sõpradega ja liitub väega Pikk ja raske sõda kaotuste ning võitudega Eesti saab iseseisvaks Film Film valmis 2002. aastal Lavastaja Elmo Nüganen Osades: – Priit Võigemast – Argo Aadli – Ott Aardam – Karol Kuntsem – Hele Kõre – jpt. Filmi ja raamatu erinevused Raamat Film Tegelaste mõttemaailm Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel Arutletakse pikalt Ei tooda välja kõiki Ahase erinevate ideoloogiate üle kõhklusi Ei ole põimitud erinevaid Toodud sisse uus tegelane suhteid Marta
aastal. Huvitav teada, et muuseumi asukoht kannab rahvasuus nime Vargamäe just tänu romaani ,,Tõde ja õigus" tegevuspaigale. Kirjanik on jäädvustanud oma loomingus kodukandi inimesed ning looduse. Tammsaare loomingut on tõlgitud üle 20 erinevasse keelde, samuti oli Tammsaare ise agar tõlkija. Mäo mälestusmärk püstitati traagiliselt hukkunud Järva liikluspolitseinike Marek Lemmingu ja Argo Kivi mälestuseks, kes 15. detsembril 1994. aastal koos kolleegide Janek Tseljadinovi ja Väino Neidoga peatasid Mäos dokumentide ja koorma kontrolliks veoauto KAMAZ. Veoauto koormaks oli eelmisel päeval Tallinnast röövitud alkohol. Koorma ülevaatuse ajal väljus veoautost Andrei Iljuhhin, kes avas politseinike pihta tule. Marek Lemming hukkus sündmuskohal, Argo Kivi suri teel haiglasse, Janek Tseljadinov sai
Portugal Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 138–136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711. aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. 1139. aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia). Kliima ● Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Majandus ● Portugalil on maailma suuruselt 49. SKP. ● ● 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas P...
Isa läks teise naise juurde ja lapsed ega ema ei taha temaga suhelda. Ema hakkas jooma ajast, kui isa nende juurest lahkus, ta käib teistega väljas joomas. Vahest on ta paar päeva pohmellis. Sel ajal peab Kristiina hoolitsema nii oma väikse õe Jannu eest kui ka ema eest. Oma perekonna seisust ei taha ta väga mitte kellelegi rääkida. Sellest teavad ainult Triinu ja tema perekond, kes on ka väga palju neile toeks. Samuti ka Sven ja Argo. Kui ema sattub haiglasse läbi pekstuna ja külmununa siis peavad tüdrukud ilma rahata elama, sest emalt varastati kõik raha ära ja isale Kristiina ei taha helistada. Koolis teda mõnitatakse sellepärast, et ta on vaeset perekonnast ja ema on joodik. Ta õde Jannu tahab jõuluks saada nii väga ühte nukku. Tüdrukutel, aga raha ei ole ja ema on haiglas. (Emal ka raha pole.) Tal ei jää muud üle, kui ta peab minema poodi nukku varastama. Sellega jääb ta, aga vahele
) Guido Reni ,,Püha Dominicuse hiilgus" 1613 KASUTATUD MATERJAL 1.http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/munklu se_rajajad/pFCha_dominicus.php 2. http://www.hot.ee/kloostri/muuseum/muuseumi%20info.htm 3.http://www.neitsimaarja.ee/index.php?ava=eestpalved&kuu=08 4. http://www.meistermichel.ee/est/meister.html 5. http://www.abcgallery.com/saints/dominic.html 6. ,,Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest kuni tänapäevani", Argo, 2005 7. "Pühakute raamat Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid" Tallinn ,,Perioodika", 1995 Kristi Tarand 8. ,,Tuna ajalookultuuriajalugu", 2001 9. ,,Tallinna Dominiiklased kloostrimõtisklusi", Tallinna linnaarhiiv TÄNAN KUULAMAST
peatuse, kus rünnati neid jälle. Ründajateks olid venelased ja nende seas ka Ahase vend. Lahingus said surma kõik 1. pataljoni poisid peale Ahase. Ahas koos haavatud venna ja Martaga pöördusid koduteele. Minu arvates oli see väga põnev film. Ma sain sealt palju Vabadussõja kohta teada. Seal oli palju häid näitlejaid. Eriti meeldisid mulle Marta ja Ahase rollid. Osades : Ahas Priit Võigemast Marta Hele Kõre Käsper Alo Kõrve Martinson Karol Kuntsel Konasp Argo Aadli Tääker Anti Reinthal Kohlapuu Ott Aardam Lavastaja Erno Nüganen Operaator Sergei Astakhov
Muusika retsensioon Viljandi Guitar Trio Viljandi Guitar Trio andis 14. oktoobril 2011. aastal kontserdi Pärnus, Endla kohvikus. Mõnusalt palju kultuuri- ja muusikahuvilisi oli kogunenud kuulama kolme kitarritudengit: Jaan Jaagot, Argo Valsi ja Jalmar Vabarnat. Viljandi Guitar Trio liidab endas kolme kitarritudengit, kes õpivad TÜ Viljandi Kulturiakadeemia muusikaosakonnas. Üldjuhul esitavad nad trioliikmete ja Robert Jürjendali autoriloomingut ning sekka ka tuntuimate pärimuspalade kavereid. Pärnus antud kontserdil esitasid nad kvinthäälestuses akustilistel kitarridel huvitavaid palasid. Esitati kvaliteetjazzi väga omapärasel moel. Oli näha, et trio püüab leida alati midagi
EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Jekaterina Kudenko KUKKB13 Rahvakalender Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval. Nad tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud. Jõulu nimi Eesti keelne sõna jõulud tuleneb jul (vana inglise nimetus yule). Vanasti kutsuti Eestis jõulusid ka talviste-, talvsi, taliste ja talsipühadeks Jõuluaja tähtpäevad Toomapäev (21. detsember) Jõululaupäev (24. detsember) Jõulupühad (25.– 27. detsember) Tabanipäev (26. detsember) Vana-aasta (31. detsember) Uusaasta (1. jaanuar) Kolmekuningapäev (6. jaanuar) Toomapäev Jõulude algus Talus suurpuhastus Tehti jõulukroonid ning l...
Faks Argo Hiiemäe V1E Faks (täpsemalt facsimile machine) on aparaat, mis saadab ja võtab vastu pilte ja tekste sideliini, sealhulgas tavalise telefoniliini kaudu Ajalugu Faksi idee pärine 1842. aastast, kui Alexander Bain töötas välja seadme, mis oli suuteline vastu võtma telegraafiliinilt saabuvaid signaale ja neid muundama paberil olevaks kujutiseks. 1850.a sai F.C. Blakewell patendi aparaadile, mille ta nimetas kopeerivaks telegraafiks. Faksiimileaparaadid on kasutusel juba üle paarikümne aasta, kuid algsed seadmed olid väga aeglased (edastusaeg isegi kümnetes minutites) ja neid kasutati peamiselt ainult fotode ja muude piltide saatmiseks ajalehtedele. Tõeliselt populaarseks muutusid faksiaparaadid alles käesoleva sajandi 80. aastail pärast seda, kui rahvusvaheline standardiseerimisorganisatsioon CCITT kehtestas fakside saateprotokolli kiirusele 9600 bit/s, mida praegu tunt...
45710100356 Põld Airi Uulu 4 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5
3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike Piminuema 55. Eiko Lester Oolile 56. Eimar Kekogunmaküll 57. Einar Kootikumidele 58
Haapsalu kutsehariduskeskus Üld ehitus E-12 Argo Elken Malev Referaat Juhendaja: Meeli Loorits Haapsalu(2013) Film ,,Malev" Räägib Eesti vabadusvõitlusest 1217 aasta paiku. Filmi põhiliseks sündmuseks on Madisepäevalahing. Lugu algab tegelasega Uru, keda piinati lapsena sakslaste poolt, kuni prantslased teda koolitama hakkasid enda huvide tõttu. Kodumaale tagasi jõudes avastas Uru, et kodumaal valitseb kaos
Ala esinumbriks täna on mitmekülgne Ksenija Balta, kelle valduses on nii 100m (11,47s) kui ka 200m (23,05s) Eesti rekordid. Meeste kiirjooksus (tõkkesprint) on olnud suureks eeskujuks N. Liidu meistrivõistlustel medaleid võitnud Kalju Jurkatamm, kes oli tõkkejooksjana Eestis võitmatu üle 10 aasta (1961 1971) ning edukas ka rahvusvahelistes kohtumistes. Eesti meessprinterid jõudsid ajaloolise murranguni 2003. aastal. Argo Golbergi rekord 10,28 100 meetris koos kuni 23-aastaste EM-i hõbemedaliga on kahtlemata meie kiirjooksuajaloo üks hinnatavaim saavutus. Ka Euroopa 2002 aasta meistrivõistluste 10. koht 4x100 meetris rekordilise 39,69-ga ja sama ajaga viies koht 23-aastaste EM-il olid tulemused, millest me põhjamaalastena ei söandanud hiljaaegu unistadagi. Käesoleva milleniumi esimese kümnendi stabiilseimaks kiirjooksjaks võib pidada tõkkesprinter Tarmo Jallai´t kes osales aastatel 2004,
November 2010 Koostanud Argo Kägi Järvamaa Kutsehariduskeskus 21. märtsil 2010.a. hakkas Islandi lõunaosas Eyjafjallajökulli liustiku läheduses purskama 200 aastat vaikinud vulkaan. Viimati purskas pealinnast Reykjavíkist 120 kilomeetri kaugusel asuv Eyjafjallajökulli vulkaan peaaegu 200 aastat tagasi -- 1821. aastal. Vulkaan muutus aktiivseks aastal 2010, ja purskas 20. märtsil. Selle vulkaani 14. aprillil 2010 alanud purskest atmosfääri paiskunud tuhk põhjustas lennuliikluse seisaku suures osas Euroopast, mis 7. aprilli seisuga jätkus nädal aega. Vulkaani eelmine purse toimus aastal 1821, siis kestis aktiivsus terve aasta. 1815. aasta vulkaanipurset oli tunda kogu maailmas ning atmosfääri paiskus rohkem kui 30 kuupkilomeetrit magmat ja ligi 400 miljonit tonni vääveldioksiidi. Selle tagajärjel langes kogu maailmas temperatuur ühe kraadi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
