Ateena demokraatlik linnriik Türannia lõpp 570 eKr Uued reformid , millega kehtestati demokraatlik riigikord Rahvakoosoleku tähtsus tõusis Kõige tähtsamad riigiametnikud 10 strateegi ehk väepealikku Võim kuulus kogu rahvale Ateena mereliit Peale Pärsia sõda jäi osa Kreeka linnriike Pärslaste võimu alla Vabastamiseks moodustasid polised sõjalise liidu Liidukassasse panema kindla hulga sõjalaevu, maksma raha Juhid ateenlased Ajajooksulmereliidu võim suurenes Ateenas elavad inimesed Strateegid Aristrokraadid Käsitöölised Talupojad Kodanikud Orjad Rõivastus ja soeng Riidetükk ümber keha heidetud Pükse ei kantud, neid peeti barbaritele kohaseks Juuksed olid pikkad Naistel keerulised soengud, sageli ka meestel Peloponnesose sõja algus Teravnesid Sparta ja Ateena vastuolud
Kreeka-Pärsia sõjad Vastamisel kasuta interneti abi ● Mis aastal toimus Maratoni lahing? Vastus: 490 aastat eKr ● Kus lahing toimus? Vastus: Kreekas, Ateena lähedal (Atikas), Maratoni tasandikul ● Osapooled? Vastus: Ateenlased ja pärslased ● Kreeklaste väejuht ja pärslaste kuningas? Vastus: Ateena väejuhi Miltiades ● Sõjameeste arv mõlemas sõjaväes? Vastus:Kümme tuhat ateenlast ja tuhat Plataia linna jalaväelast. 25 000 sõjaväelast ja 1000 ratsaväelast Pärsial. ● Lahingu tulemus? Vastus: Ateenlased võitsid pärslasi ● Mis aastal toimus Termopüülide lahing? Vastus: 480 eKr ● Kus lahing toimus (leia koht ka all olevalt kaardilt)? Vastus: Termopüülid, Kreeka ● Osapooled?
ja vara oli Ateena seadustega kaitstud. Kuna neil puudus õigus omada Atkas kinnisvara, tegelesid nad peamiselt kaubanduse ja käsitööga või otsisisid juhuslikke tööotsi. Neid oli nii rikkad kui vaeseid. Peloponnesose sõda. pÕHJUSED JA AJEND. 431. a. eKr lahvatasid pinged kahe vastasleeri vahel üle-Kreekalise sõjana, mis on ateenlaste vaatekohalt tuntud Peloponnesose sõjana. Sõja vallandas tüli P liitu kuuluav Korintose ja neutraalse Kerkyra vahel. Ateenlased toetasid Kerkyrat ning korintlased nägid selles rahuleppe rikkumist. Teised riigidki esitasid ateenlaste vastu kaebuseid ja nii kuulutasid spartalased ja p LIIT aTEENALE sõja. Kuna Peloponnesose liidu maavägi oli Ateena omast selgelt tugevam, ateenlastel aga oli sama kindel ülekaal merel, siis loobusid ateenlased Periklese ettepanekul Atika maapiirkonna kaitsest ja tõmbusid sissetungi korral Ateenat Pireusega ühendavate pikkade müüride varju
aastal karistusrünnakule Balkani poolsaarele. Allutades kõik vahepealsed alad, jõudis Pärsia vägi Maratoni väljale, 35 kilomeetrit Ateenast ning kohtus ateenlaste ja plataialaste ühisväega. Maratoni lahing (490a eKr) Kreeklasi juhtis Ateena sõjapealik Militiades. Tema käsutada oli ligi 10000 sõjameest, kellest 7200 olid Ateena hopliidid[1]. Kuigi abi oli palutud ka Sparta linnriigilt, oli neil parasjagu tähistamisel religioosne püha, ning Ateenlased ja plataialased pidid lahingu ise vastu võtma. Pärslaste sõjaväe suurus oli 25000 sõjameest[1]. Kui kaks väge olid oma positsioonid sisse võtnud järgnes ootamine. Koidikul alustasid kreeklased rünnakut. Et kaitsta ennast pärslaste noolte eest, läksid kreeka hopliidid rünnakule nõlvalt alla joostes. Pärslaste vilunud vibukütid ei suutnud nende liikumiskiirust õigesti hinnata ja seetõttu lendasid nende väljalastud nooled peamiselt üle kreeklaste peade
juures pärslaste laevastikult lüüa. Mileetos piirati ümber ning vallutati ja hävitati 494. aastal. 492 saatis Dareios oma väimehe Mardoniose juhtimisel laevastiku Kreeka vastu, kuid see hävis tormis Egeuse põhjarannikul. 490 saatis Dareios uue laevastiku üle Egeuse mere Eretreia ja Ateena vastu (linnad, kes olid saatnud abi Joonia ülestõusnutele). Eretreia vallutati. Ateenlastelt Miltiadese juhtimisel said pärslased Maratoni lahingus lüüa ja lahkusid Aasiasse. U 483. a-st ehitasid ateenlased Themistoklese eestvõttel suurima laevastiku Kreekas. 481, ähvardava sissetungi eel, mood suur osa kreeka linnriike liidu võitluseks Pärsia vastu, valides nii maaväe kui ka laevastiku ülemjuhatajaks spartalased. 480 vallutasid pärslased vastupanu kohtamata Põhja-Kreeka. Kreeka liidulaevastik ja liiduvägi astusid pärslastele vastu Kesk- Kreeka piiril. Merelahing Artemisioni neemel ei andnud tulemust. Maaväge ähvardas Termopüülide maakitsusel ümberpiiramine ja enamus sellest taganes
Demokraatlik linnriik Vanas Kreekas (Ateena) * Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid. Türannia kukutamise järel kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. * Pärsia sõdade ajal ehitasid ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas. * Demokraatia - kreeka keeles demos - rahvas, kratos - võim. * Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. * KODANIKKOND: Kõik täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad moodustasid Ateena kodanikkonna. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud ! Nagu teisteski linnades ehk polistes moodustasid kodanikkonna põhiosa talupojad, kuid palju oli ka käsitöölisi ja meremehi.
See on dipteer (seda ümbritseb kaks rida sambaid). Pikkus on 109m, laius 55m ja kõrgus 18m. 4. saj eKr põletati see maha, Aleksander Suur lasi selle taastada kuid see hävis hiljem maavärinas. 5. saj eKr hakkas joonia stiil levima Atika maakonnas ning omandas erijooni väiksemad ehitised, friisid kaunistatud reljeefidega. Pärslased suutsid lühikest aega Ateenas valitseda ja purustasid Akropolil olnud templid ja skulptuurid. Pärast sõda hakkasid ateenlased linna taastama ja uusi templeid ehitama. Tähtsaim ehitis oli Akropolil Athenale püstitatud Parthenoni tempel. See on dooria stiilis peripteer, 8x17 sammastega. Sambad on kõrgemad ja saledamad ning entaas vähem rõhutatud, kui varasematel arhailise ajastu templitel. Talastik on kitsam. Säilinud vaid varemed. Akropoli läänetipus asub väravaehitis Propüleed, mis pidi all-linna ühendama pühapaikadega. Nii selle välimisel kui ka sisemisel küljel oli 6
Tegelikult juhtisid riiki kuningad, geruusia ja efoorid, kellest viimased valiti, tõsi küll, kõigi spartiaatide seast. Teiste Kreeka linnade aristokraatidele näis Sparta riigikord ideaalilähedane. Usuti, et spartalased on suutnud vältida muid riike pidevalt ähvardavaid sisetülisid ja türanniat. Lykurgose korraldus paistis paljudele stabiilsuse ja harmoonia tagatisena. Ateena. Atika maakond Kesk-Kreekas oli asustatud joonlastega ja moodustas ühtse Ateena linnriigi. Ateenlased uskusid, et põlvnevad maa esmaasukaist (nende müütiline esi-isa Kekrops olevat maast sündinud) ega ole kunagi kuskilt sisse rännanud. Ka doorlaste sissetungile olid nad pärimuse järgi edukalt vastu seisnud. Millal ja kuidas tervet maakonda hõlmav Ateena linnriik tegelikult tekkis, pole teada ateenlaste meelest eksisteeris see juba müütilisel kangelasajal. Tumedal ajajärgul oli Ateena ümbrus üks arenenumaid piirkondi Kreekas ja 8. sajandi
Kuulsaimad Poseidoni pojad on olnud Bayzas, kes rajas Bütsantsi ja Angaios, kes rajas Samose linna. Enamasti olid tema järeltulijad aga koletised ning tõid inimestele ainult häda. Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga, kelle maharaiutud peast hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai Poseidoni lemmik. Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga esialgu just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Üks legend Poseidoni kohta rääkivat, et ükskord kui Poseidon sai teada et Atikale ehitavat uut linna, läks ta mõtlemata ennast selle linna kaitsejumalaks pakkuma. Et rahva poolehoidu võita kinkis ta neile soolavee kaevu, kust sai kuulata kas meri on tormine või vaikne. Aga Poseidon polnud ainuke kandidaat. Ka Athena oli tulnud ennast pakkuma linna kaitsejumalaks
mürgitada tahab on tema enda poeg. Aigeus peatas Theseust mürgitatud jooki joomast hetk enne seda, kui Theseuse huuled mürki puudutasid Medeia põgenes silmapilk peale plaani ebaõnnestumist http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3f/Medea-Sandys.jpg/220px-Medea-Sandys Minose saabumine Theseus oli nüüd troonipärija. Iga 9 aasta järel saabus Kreeta saare kuningas Minos. Tema poeg suri ateenlaste kaitsmisel. Ateenlased pidi ohverdama 7 neidu ja noormeest Minos pani ilusat ja noort printsi tähele ja valis ta 14 ohvri sekka. Samuti aga räägitakse, et Theseus ise pakkus end ohvriks. Minotaurus Minotaurus oli Minose abikaasa Pasiphae järglane Minos palus jumalate käest võimalust tõestada ennast kui jumalate järeltulijat. Talle saadeti ilus pull, keda ta keeldus ohverdamast. Poseidon tegi karistuseks nii, et Minose
toonud. Tegevusala ja valdkond Pallas Athena oli tarkusejumalanna, käsitöö ja teadmiste kaitsja. Athena oli vaieldamatu sõjakunstimeister, kuigi talle endale sõjad ja tülid ei meeldinud. Tal endal relvi ei olnud. Kuid kui tal relvi vaja läks siis ta laenas neid oma isalt Zeusilt. Kui Athena juba võitles, siis ta võitis isegi Arest ja koguni Apollonit, sest ta on tark ja taktikas talle vastast pole. Athena ei ole ainus jumalanna, kellelt ateenlased sõjas abi palusid; ainulaadne on ta aga poliitilise tarkuse jumalannana. Eelkõige ateenlastel ei lasknud ta unustada, kui tähtis on seadusest kinni pidada.Ta rääkis, et lahkarvamused tuleb heaga lahendada, et vältida kodusõdu ja mässe. Athena kaitset vajasid paljud linnad, kuid ühegi paigaga ei sidunud teda nii tihedad sidemed nagu Ateenaga. Tema halastus on suur: kui kohtunike hääled mõnel kriminaalprotsessil jagunevad
Käis koos 1 kord aastas. Oli ühine liikmekassa, kuhu maksti liikmemaksu (kõigil ühe suurune). Raha kulutamine otsustati koos. Liikmekassa oli pikka aega Delose saarel. 470 hakkas Ateena mereliidus võimu enda kätte haarama hakkas nõrgematelt linnriikidelt laevu ära võtma. 454 oli ainult kolmel linnriigil (Samos, Laspos, Nexos) veel oma laevastik. Kuid järgneva 4 aasta jooksul kaotasid ka nemad oma laevad. 454 viisid ateenlased liikmekassa Ateenasse ja hakkasid seda kasutama oma äranägemise järgi. Kõik linnriigid, kelle polnud laevastikku pidid maksma pholost uus ja kõrgem liikmemaks. Et saada veel rohkem tulu, sundis Ateena mereliiduga liituma ka neid linnriike, kel polnud kunagi laevu olnudki. Oli palju ülestõuse, kuid Ateena surus kõik väga veriselt maha. Ateena kolonistid elasid kohalike linnriikide kulul ja sõdurite kaitse all. Lõpuks kuulus mereliitu 300 linnriiki ja u 50
Kreeklased ei tahtnud ülemvõimuga leppida ja seega toimus seal 500 eKr suur ülestõus kuid nad said hävitavalt lüüa. Pärast ülestõusu hävitati Kreeka polised ja Väike-Aasia allutati lõplikult Pärsia võimu alla. Pärslased tahtsid ka vallutada ülejäänud kreeekat ja seega saatis Pärsia kuningas Dareios I 490 a eKr suure sõjaväe Ateena vastu. Pärslastele astus vastu 10 000 Ateena sõdurit. Lahing toimus Maratoni tasandikul mis asus 40 km Ateenast eemal. Ateenlased rivistusid faalanksisse. Kõige tugevamad pandi faalanksi tiibadesse ja nõrgeimad jäeti keskele kuna tiibadel läks rohkem jõudu vaja. Kreeklased jooksid kiirel sammul Pärslaste vastu et mitte kaua pärslaste noolerahe all piinelda. Võitluses olid pärslased edukamad keskosas. Külgedel olevad tugevamad mehed said oma vastastest kiirelt jagu ja tõmbusid Pärsia sõjaväe keskosa ümber kokku ja surusid Pärslased tagasi.
Pyrrhon Elulugu · Sündis umbes 360 eKr Elis Kreekas. · Peetakse esimeseks skeptikuks ja kes oli tema järgi nimetatud koolkonna pürronismi rajaja. · Pyrrhon oli algul maalikunstnik, hiljem hakkas ta Demokritose teoste mõjul filosoofiks. · Pyrrhon võttis koos Anaxarchosega osa Aleksander Suure retkedest idamaadele ning õppis Indias gümnosofistidelt ja Pärsias maagidelt. · Naasnud Elisesse, elas ta vaeselt, kuid elislased ja ka ateenlased austasid teda väga. · Ta sai Ateena kodakondsuse. Õpetused · Õpetuse põhiprintsiipi väljendab sõna "akatalepsia", mis tähendab võimatust teada asju nende enda loomuses. · Igale väitele saab sama õigustatult vastu seada vastupidise väite. · Seetõttu tuleb säilitada intellektuaalse kahevaheloleku hoiak. · Et teadmine on võimatu, ja seda isegi omaenda teadmatuse või kahtluse kohta, siis tark inimene peaks
kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. ·Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo ·Medusa maharaiutud peast Medusaga. hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai üks Poseidoni lemmikuid. · Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. ·Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. · Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. ·Usukommete kohaselt oleks
jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise Pasiphae härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotauros. TEINE LEGEND · Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. KELLE POSEIDON TAPPIS · Amaranf koos Evbei. Lainega. · Hippolytos. Jumal saatis pulli, mis hirmutas hobused. · Polybotes (hiiglane). · Ajax Oilid. · Fleg rahva. · Aegeon (hiiglane). · Erechtheus. Kuningas Athens. Aitäh tähelepanu eest!
saabunud ahhailased. ● Nad elasid väikeste kuningriikidena. ● Mükeene oli neist kõige rikkam ja võimsam. ● XI sajandil eKr lõppes mükeene ajajärk. Arhailine ajastu ● Arhailine ajastu algab 1100. a eKr ● Alles 800 a eKr hakkasid kreeklased moodustama linnriike. ● Elanike ülerahvastuse tõttu Kreeklased lahkusid oma esialgsetelt maadelt. Klassikaline ajastu ● 490. ja 480. a eKr püüdsid Kreekat vallutada pärslased. ● Ateenlased saavutasid võidu. ● Sõjad Ateena, Sparta ja Teeba vahel nõrgestasid Kreekat. Hellendistlik ajastu ● Kreeka põhja pool asus väike Makedoonia kuningriik. ● 338. a eKr võitsid makedoonlased kreeklasi. ● Philippose poeg Aleksander viis selle vallutuse lõpule ja liitis Kreeka oma hiigelsuure impeeriumiga. Ateena demokraatia ● Ateena kodanikud osalesid linna valitsemises. ● Alates 18. eluaastast said noored linnakodanikeks ja
Spratas oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille peamine siht oli arendada sõjamehe omadusi. See tähendas seda, et seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal ja tegelesid päevast päeva füüsilise treeninguga. Kahekümneselt said nad täisvääruslikeks sõjameeteks, kolmekümneselt täisväärtuslikeks kodanikeks. Tänu sellel oli neil uskumatult hea sõjavägi ja keegi ei julgenud neid rünnata. Samal ajal kui Sparta 7 aastased poisid astusid sõjaväkke, läksid aga Ateenlased kooli ja nad õppisid lugema ja kirjutama. St. Et nad poleks saanud sõjalist väljaõpet. Nad said selle 18-20 aastaselt. Ateenal oli tolle aja võimsaim Kreeka laevastik, alltatud riigid maksid raha ühiskassasse ja sellega tugevdati sõjalaevastikku. Kuid siiski olid nad ohustatud riik ja neid ei kardetud. Põhimõte on see, et sparta rõhutas riigi kaitsele ja võimule, ateena aga demokraatiale. St. Spartalastele polnud tähtis üksikisiku heaolu ja ateenale oli.
Kreeka Paulina Pähn Loodus: mägine, raskestiläbitav maa; liigendatud rannajoon (sadamakohad); peamine ühendustee meri; poliitiline killustatus; vähe maad põlluharimiseks varajane kaubandus I Kreeta e. Minoiline tsivilisatsioon (loodud tundmatu rahva poolt) 2000-1500 eKr · Keskus Knossos · Oma kiri lineaarkiri A (desifreerimata) majapidamisaruanded · Lossid keskused, linnadega tihedalt seotud; labürinditaolised, puuduvad kaitseehitised, rahumeelsed maalid (härjad, tähtsal kohal naised ja naisjumalannad); Knossos · Europe röövimine, Minotaurus · Domineerisid Egeuse merel, tihedais sidemeis Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega II Mükeene e hellaadiline tsivilisatsioon (loodud kreeklaste e. ahhailaste poolt) · Indo-Euroopa rahvaste hulka kuuluvad ahhailased tulid Balkanile u. 2000 eKr, tsivil...
Kui noormees sai 20-aastaseks, siis tunnistati ta kodanikuks Talle anti pidulikult oda ja kilp, ning ta pidi oma isamaale truudust vanduma Ei saadetud kooli, hariduse said kodust Harjutati noorelt majapidamise eest hoolitsema, ema aitama ja kõiki teisi perenaiseoskusi Lastekasvatamine jäi Ateenas vanemate hooleks. Poisid käisid koolis, kus nad õppisid lugema, kirjutama, arvutama, õppisid Homerose lugulauludest üksikuid osi pähe, mängisid keelpilli ja laulsid. Nii panid ateenlased suurt rõhku vaimu harimisele. Väga palju peeti lugu ka võimlemisest. Tüdrukud said hariduse kodust ema käest Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides I. Tallinn 2003 Dilyte, D. Hellase valgus. Olion 1996 Vernant, J.P. Vana-Kreeka inimene. Avita, 2001 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/ateena_ref.htm (oktoober, 2012) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/laateen.htm (oktoober, 2012) http://en.wikipedia
Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon seinamaalidel. Erinevus-mükeene oli sõjakas, lossidel paksud müürid, Kreeta oli rõõmsam, polnud välisvaenlasi. AKROPOL-5.saj ehitised, klassikaline ajastu.* Nike tempel-joonia, *Erechteioni tempel-joonia * Parthenoni tempel-dooria. Propülee-väravaehitis, Pinakoteek- seal säilit ateenlased oma maalikunstide kogu. *Halikarnassose mausoleum-haudehitis, kuningas Mausolose tempel, suur ja kõrge, tipus 4-hobuse rahkend. *Aleksandria tuletorn-asub Aleksandrias, ehit 3. saj eKr. KREEKA SKULPTUUR-1.) arhailine-*Kouros-meesterahva kuju, Kore-naise kuju.*pole teada autoreid * arhailine naeratus 2.) klassikaline ajastu *klassikaline näotüüp *Polykleitos-"Odakandja", mõõdistas inimese, pani paika iluideaali * Myron- ,,Kettaheitja",
Nike tempel Nike tempel on joonia stiilis väike tempel ja tempel ehitati umbes 420. a paiku eKr. Arhitekt Kallikratese poolt. Tempel oli ehitatud Nike´le ehk kreeka võidujumalannale. Tempel asub täiesti kalju ääres Akropolis. Templi juures käisid ateenlased oma võidu andjat (Athena) kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. Hoone koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. Erechtheion Seegi tempel on joonia stiilis, mis püstitati 421 406 eKr., mis oli ka Akropoli viimane klassikalises stiilis ehitis. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda
Aga ka Athena oli tulnud ennast pakkuma linna kaitsejumalaks. Ta kinkis rahvale oliivipuu ja rääkis, et kui rahvas võtaks tema enda linna kaitsejumalaks ,siis oleksid kõik selle linna elanikud targad ja andekad. Kuna selle linna kuningas ei teadnud kumba võtta, tehti hääletus . Athena võitis hääletuse ja selle linna nimeks on nüüd Ateena. Poseidon oli sellepeale nii vihane, et pani tormid möllama ja ujutas maa üle. Siis otsustasid ateenlased, et ehitavad Poseidonile templi ja kummardavad mõlemat jumalat samapalju. Poseidoni viha rauges ja oli Ateena meremeestele alati toeks. Ja nõnda saigi Ateenast võimas merelinn ja kaev, mille Poseidon Ateena rahvale kinkis on tänapäevanigi seal akropolises. HADES Hadese tutvustus • Zeusi vend • Allilma surnuriigi valitseja • Kutsuti ka Disiks, Thanatoseks ja Orcueks • Harva lahkus ta oma pimeduseriigist • „Hades oli surm, aga mitte surm ise!“ • Jõukuse jumal
ARISTOTELES · Ta õpetas Lykeionis 335322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. · Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge, kus õpetus oli ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. · Kirjutas traktaate (mida ka tänapäeval tuntakse), mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. · Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid, sest ta tegi kuningale väga kehva soovituse. · Ometi pidasid ateenlased teda Aleksandri sõbraks ja Makedoonia ülemvõimu esindajaks. · Kui Aleksandri ära suri, esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses,nii moodi ka Anaxagorasele ja Sokratesele. · Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. ... ARISTOTELES ... · Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. · Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus
kasvatusüsteem (seitsmeselt kolitakse välja, kahekümneselt said nendest sõjamehed, kolmekümneselt täieõiguslikud kodanikud). Ühiskonnas peeti riiklike huvisi tähtsamaks kui indiviidi huvisid. Ateenas peale türannia kukutamist kehtestati kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Ka vaestel soodustati võimalust riigiasjades osaleda. Soloni reformidega pandi alus demokraatlikule riigile. Kuna Pärsia sõdade ajal arendasid ateenlased endale tugeva laevastiku, said nad ühineda ka mereliiduga ning kiirelt peale seda said ateenlased liitlased enda võimu alla. Kuna liitlastega tehti ühiskassa, kuhu kõik pidid maksma, arendas Ateena selle rahaga enda laevastikku. Katsed liidust lahkuda summutati relvadega. Sellega tõusis vaeste kodanike osatähtsus (nad olid madrused ja sõudjad ehk nad tagasid sõjalise ja poliitilise võimsuse). Riigi juhiks sai 5 saj Perikles, kellega kujunes riigist välja demokraatlik riik
4. Sparta ja Ateena võrdlus. AteenaSparta Ateena riik asus Atika maakonnas. Kodanikkonda kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud. Enne 594 aastat eKr, kui Solon oma riigivormiga välja tuli valitses pärilik aristokraatia. Peale mõningast türanniat kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Ateena mereliit Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike. Ateenlased kehtestasid ülemvõimu selles liidus. Ateena mereliidu tugevedes kasvas vaeste osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja meremeestena sõjalise ja poliitilise stabiilsusega. Selle ajendil kasvad Periklese ajal välja demokraatia (rahva võim), kus võim kuulus rahvakoosoleku le. Põhiosa kodanikkonnast moodustasid talupojad, kuid ka käsitöölased ja meremehed. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda ning oma ettepanekuid teha iga 10 päeva järel peetaval rahvakoosoleku l.
Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi.Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge, kus ta esitas oma õpetust ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. Samal ajal kirjutas ta traktaate, mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid, sest Aristoteles oli kuningale soovitanud Kallisthenest, kes aga langes ebasoosingusse ja karistuse alla. Ometi pidasid ateenlased teda Aleksandri sõbraks ja Makedoonia ülemvõimu esindajaks. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus.
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Ateenlased ja teised vabad kreeklased pidasid orjust loomulikuks, jumalate poolt määratud korraks, mis andis vabadele inimestele võimaluse tegeleda mitte füüsilise tööga, vaid pühenduda vaimsetele harrastustele. Inimeste võrdsus tundus isegi filosoofidele loomuvastane, kuna siis variseks kogu orjanduslik kord. Vaid üksikud mehed astusid avalikult välja orjanduse vastu, kuid neid peeti peale seda momentaalselt ebanormaalseteks või veidrikeks.
Termopüülide lahing 480 eKr, Salamise lahing 490 eKr,Ateena lähedal saavutas kreeklaste laevastik, mile põhiosa moodustasid Ateena laevad, vaenlase üle(pärslased) otsustava võidu. Plataia lahing 479 eKr, Sparta väed asusid retkele kuna vastasel juhul ähvardas Ateena Pärsia vastastest liidust välja astuda. Ateena mereliit Väike-Aasia ranniku Kreeka linnriikide vabastamiseks moodustatud Egeuse mere äärsete poliste sõjaline liit, mille juhiks said Ateenlased. Peloponnose lahing 491-404 eKr, Suur osa Ateena laevastikust hävis sõjakäigul Sitsiilia saarele. Sparta sai rahalist abi pärslastelt ja ehitas ka endale võimsa laevastiku. Sõda osutus Ateenale hukatuslikuks. Hellespontose lahing ( Aegospotami lahing ) 405 eKr, Spartalaste ootamatu rünnakuga hävitati Ateena laevastik peaaegu täielikult. Seejärel asuti Ateenat piirama. Peale 6 kuud kestnud piiramist olid näljast nõrkenud ateenlased sunnitud vastu võtma rasked rahutingimused.
Parthenoni tempel(dooria stiilis peripteer 8x17 sambaga. Sambad on kõrged ja saledad. Talastik on suhteliselt kitsas. · Propüleed(Ateena Akropoli väravaehitis). Värav pidi ühendama all-linna Akropoli pühapaikadega. Väravaehitise sisemisel ja välimisel küljel kandsid katust 6 dooria sammast ja selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid. Treppidest põhja pool asuvas hoones Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas paikneb Athena Nike Võiduka Athena tempel(see on mafiprostüül, nelja joonia stiilis sambaga mõlemas otsas) · Erechtheion- ühendas mitu vanemat pühapaika , ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitusega. Templi sambad joonia stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud karüatiidid. · Suur mõju hilisemale lääne kunstile
Ateenas aga jäi puudulikuks sõjaline haridus. Eluaegne treening tagas Spartas sõjakunsti kõrge taseme. Teised riigid olid Sparta sõjalisest tugevusest teadlikud ning seetõttu rünnati teda harva. Ta suutis püsida sajandeid võitmatuna. Seal peeti riigi huve üksikisiku huvidest tähtsamaks. Kodanikes hinnati eeskätt vaprust ja distsipliini. Karm distsipliin tagas riigis pikaks ajaks sisemise stabiilsuse. Ateenas mõeldi hoopis kodanike mugavusele ja kultuuri arengule. Ateenlased olid materiaalselt rikkamad, aga kaitsetumad. Elu oli seal peenem, kui Spartas, aga sõjaline pool oli jäetud unarusse ning Ateena jättis ara ja nõrga mulje. Seetõttu julgeti teda tihti rünnata. Ma arvan, et need kaks riigikorraldust on väga erinevad. Mõlemal on omad positiivsed ja negatiivsed küljed ning mõlemat saaks kõvasti parandada. Ma arvan, et Ateenas oleks pidanud rohkem mõtlema riigi kaitsele ning Spartas oleks võinud rohkem tähelepanu pöörata haridusele
Ta lihtsalt pidi teadma, mis laekas peidus on. Kord kergitas ta laeka kaant ja välja lendas loendamatu hulk nuhtlusi, muresid ja õnnetusi inimsoole. Kohkunud Pandora lõi laeka kinni ja sinna jäi ainuke hea asi, mis laekas oli olnud - lootus (Elpis). Maratoni jooks. Leidub üks tänapäeva spordiala, mis kannab kreeka nime, kuid millel antiikkreeka atleetikas ei olnud mingit kohta. See on maraton. Kui pärslased aastal 490 e.m.a maandusid Maratoni tasandikul, et ateenlasi rünnata, saatsid ateenlased jooksja Pheidippidese nendega liidus olevaid spartalasi appi kutsuma. Herodotos jutustab, et Pheidippides jõudis Spartasse järgmisel päeval, s.t. läbis nende kahe linna 160 miili pikkuse vahekauguse Arkaadia mägisel maastikul vähem kui neljakümne kaheksa tunniga. Plutarchose palju hilisema versiooni järgi jõudis ateenlane Eukles välismaalt koju pärast seda, kui sõjavägi oli Maratoni tasandikule marssinud. Ta asus joostes teele,
Tema nimi tuleb sõnast herma, mis tähendab hermi, ruudu- või ristkülikukujulist kivist või pronksist posti. Hermi otsas oli Hermese peakuju, tavaliselt habemega, ja alust kaunistasid mehe suguelundid. Herme kasutati teede ja piiride märgistamiseks. Ateenas pandi herme õnnetoojatena maja ette. 415 eKr, kui Ateena sõjalaevastik Peloponnesose sõja ajal valmistus sõitma Sürakuusasse, lõhkus keegi kõik Ateena hermid. Kuigi see jäi tõestuseta, uskusid ateenlased, et tegemist oli sabotaaziga kas sürakuuslaste või Ateena enda sõjavastaste poolt. Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga, tiivuliste sandaalidega ja heeroldikepiga. Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd. Teda kujutasid rahakotid, kuked ja turteltuvid. Hermes sündis Arkaadias Kyllene mäel. Seda lugu jutustab Homerosele omistatav Hümn Hermesele. Tema ema Maia jäi salajases armusuhtes Zeusist rasedaks
*Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas oli polise kohta tavatult suur. *Erinevalt Moodustasid siin kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud. *594. Kr. kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Salon rikaste ja suursuguste eesõigusi ning suurendas vaeste võimalusi riigiasjades osaleda. See pani aluse demokraatlikule arengule. *Mõneks ajaks haarasid võimu türannid. *Türannia kukutades kehtestati kõigile kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. *Pärsia sõdade ajal ehitasid ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid Egeuse rannariikide Pärsia-vastase liidu etteotsa. *Esimene Ateena mereliit kujunes 478/477 e.Kr. See tekkis vabatahtliku ühendusena. *Riigid maksid ühisesse liidukassasse andamit ja ateenlased tugevndasid selle eest oma laevastikku. *Vaesed teenisid madruste ja sõudjatena laevadel ja tagasid seega sõjalise ning poliitilise võimsuse. *Ateenas kujunes 5.saj. kesmpaigas, kui riigi eesotsas seisis Perikles, kindlalt demokraatlik riik.
Propüleede põhjapoolne tiibehitis Pinakoteek. Pinakoteek on pildigaelrii, kus hoiti maale. Välised sambad dooria stiilis ja sisemised joonia stiilis. Propüleed olid ehitatud marmorist ning valmis sai 437 e.m.a. Paremal pool sissekäigust oli võidujumalanna Nike tempel, mis oli väike kui väga ilus ning sellel kujul pole tiibu, see on tehtud meelega selleks et ta ei saaks Ateenast ära lennata. Samuti Nike tempel on joonia stiilis ja asub kalju äärel. Templi juures käisid ateenlased oma võdujumalat kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. See koosneb marmorpaneelidest. Akropoli peatempel on Parthenon, mis on pühendatud kaitsejumalanna Athenale. Parthenon on kõige suurem hoone Akropolisel. Selle pikkus on 69,5 meetrit ja laius umbes 40 meetrit ning sambad on 10,5 meetri kõrgused.Parthenoni ehitati 447-443 e.m.a.Templil on ka 92 ruudukujulist metoopi
Kas Eesti on siirderiik või demokraatlik riik? Demokraatia on rahva võim.Demokraatia mõiste on muutunud väga laialdaseks, et näib hõlmavat pea kõiki riike. Kuid termin, mis tähendab nii palju, ei tähenda tegelikult midagi.Üheks põhjuseks, miks sõna demokraatia on tänapäeval nii laialivalguva tähendusega, on see, et selle sõna ajalugu on mitme tuhande aastane. See, mida peame demokraatiaks meie, ei ole see, mida pidasid demokraatiaks näiteks ateenlased. Demokraatial on ajalooliselt ja ka kaasajal mitmeid erinevaid esinemisvorme. Siideriik on riik, mis pole saavutanud täieliku demokraatia, kuid siiski püüdleb selle poole. Eesti on olnud siirderiik 1990. aastatel, kuid ta on suutnud seda staatust muuta demokraatlikuks. Peale Eesti Taasiseseisvumist olime saanud vabaks, kuid siiski oli palju probleeme mida lahendada. 1990. aastatel kujunes kaksikvõim, Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu
Demokraatia plussid ja miinused. Elame 21. sajandis ning meie jaoks tundub loomulik, et riik, kus elame, on demokraatlik. Valitsemisvorme on olemas mitmeid: diktatuur, monarhia, türannia, polüarhia jt. Miks paljud maailma riigid valivad enda riigikorraks just demokraatia, kui valida on ka paljude teiste seast? Demokraatia, mis tähendab oma algupärases kreeka keeles rahva võimu, on üsna laia tähendusega mõiste. See ei ole enam sama, mida pidasid silmas näiteks ateenlased. Nende jaoks tähendas see seda, kui rahvas tuli kokku ning otsustas teatud asju üheskoos rahvakoosolekutel. Seda nimetatakse otseseks demokraatiaks. Siiski on mõeldamatu, et inimestel oleks kõigil ühesugune arvamus, seega võeti kasutusele enamushäälte süsteem kui enamus on poolt või vastu, on asi otsustatud. Ent tänapäeval oleks vast isegi mõeldamatu, et kogu rahvas koguneb kokku ja üheskoos otsustab. Riik, kus selline süsteem toimiks, peaks olema väga väike
taganeda. Nende 300 sõduriga ühinesid ka 700 thespialast, kes samuti lubasid võidelda surmani Kreeka nimel. Järgnes väga brutaalne lahing, kus teebalased alistusid ning kõik spartalased ja thespialased võitlesid raevukalt lõpuni. Leonidasel võeti surnuna pea maha ning tema keha löödi risti. Pärslased kaotasid kogu lahinguga 20 000 50 000 meest. Nad jätkasid teekonda Ateena poole. Samal ajal põgenesid ateenlased Artesiumi merelahingust, saades teada kaotusest Termopüülidel, et aidata evakueerida Ateena linna Salamise saarele, andes ülemvõimu Egeuse merel pärslaste kätte. Pärsia laevastik järgnes neile seal, alustades sellega maailma ajaloo seni suurimat merelahingut. Leonidase auks on kirjutatud ka ülistus värsse. Näiteks üks mis on kreeka keelest eesti keelde tõlgitud Johannes Semperi poolt: "Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin,
Platon ei pidanud küll õigeks, et kreeklased üksteist orjastaksid. Ta suhtus eitavalt ka võlaorjusesse. Seevastu antiikmaailma kõige targema mehe Aristotelese arvates on osa inimesi loomu poolest orjadeks määratud ega kõlbagi muuks. Just suhtumist orjadesse võimegi pidada antiikaja demokraatia suurimaks puuduseks. Türannitapjad. Rahvuslik Arheoloogiamuuseum, Napoli. Selle kuju algvariandi viisid pärslased Ateenast ära. Pärast võitu pärslaste üle tellisid ateenlased skulptoritelt Kritios ja Nesiotes "Türannitapjate" teise variandi, millest sai Ateena demokraatia sümbol. Kuid Kreeka on andnud meile demokraatia kõrval ka palju ebameeldivama mõiste türannia. Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameelt rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas neid, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. Türannideks
6. saj eKr tõusis esile Pärsia impeerium, mis üritas haarata võimu ka Kreekas. Paljud Kreeka polised moodustasid seepeale spartalaste juhtimisel liidu ning suutsid mitmes lahingus pärslasi võita, nii tekkis nt 6. saj eKr Peloponnesose liit. Laevastikus moodustasid tuumiku Ateena laevad ning tekkis Ateena mereliit. Algsete liitlaste Sparta ja Ateena vahel puhkes 431-404 eKr Peloponnesose sõda, milles ateenlased said hävitavalt lüüa. Seejärel sai Sparta ülevõimu Kreekas, mis hiljem kukutati, sest sekkuti teiste linnriikide siseasjadesse.
Nike tempel- kahel küljel neli sammast, joonia stiilis, treppidest lõunas ja joonia stiilis ja athenale pühendatud Erechteion- ühendas mitut vanemat pühapaika s.t keeruka ülesehitusega. Joonia stiilis, kuid talastikku kannavad naiste kujud karüatiidid. Propüleed- paraadlik väravaehitis. Pidi ühendama all-linna arkopoli pühapaikadega. Dooria sambad ja järsule mäenõlvale ehitatud trepid. Treppidest põhjapool Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogus. 10. Iseloomusta kreeka skulptuuri erinevatel ajajärkudel. Tooge näiteid Materjal- pronks, marmor, kürselefantiin Arhailine aeg- Kore(naine, riides, ilme rõõmus ja pidulik,) Korous(mees, paljas, egiptuse kunsti mõju.) vormid on üldistatud. Ülikute kujutlus ideaalsest sõjakangelasest ja sportlastest. Kujutamisviis peegeldab mehe ja naise rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietus, ehete ja soenguga.
riigikorda, sest see polnud tema kujunemata. Kõigist lugematutest ideedest on arvates hüveline, sest riigivalitsemises olulisim hüve idee, mis kätkeb endas osalesid ka need, kes voorusest suurt kõige tõelise, hea ja voorusliku midagi ei teadnud. olemust. Lihtsad ateenlased umbusaldasid Hüve idee mõistmine teeb võimalikuks Sokratest, sest tema õpilased püüdsid tõeliselt voorusliku käitumise ja on seega Ateena demokraatiat relva jõul kukutada. filosoofia ülim eesmärk. Vankumatu ja vaba hoiak tundus Kujundas tervikliku õpetuse riigist. kohtunikele väljakutsuv ja nad mõistsid Riik pidi põhinema hüvel, filosoofi surma. olema muutumatu ja täiuslik.
ja näitas talle läbi mägiradade teed kreeklaste selja taha. Xerxes saati osa oma väest sealtkaudu, ning kreeklased olid äkki väga halvas seisus. Leonidas teadis et järgneb võitlus surmani ja lasi kõigil peale oma spartalaste ja teebalaste, kes olid pantvangis oma truuduse tõestamiseks taganeda. Järgnes jõhker lahing. Kui Leonidas oli surnud võeti tal pea maha ning tema keha löödi risti. Pärslased kaotasid kogu lahinguga 20000-50000 meest. Samal ajal põgenesid ateenlased Artesiumi merelahingus, et aidata evakueerida Ateena linna kuna nad said teada kaotustest termopüülides. Linna taheti evakueerida Salamise saarele. Ülemvõim anti Egeuse merel pärslaste kätte. Pärsia laevastik järgnes seal neile millega alustasid ühtlasi maailma ajaloo seni suurimat merelahingut. Selle suurima merelahingu võitsid kreeklased kuna neil olid eelised. Nende eelisteks oli see, et nad teadsid igat lahesoppi ning palju pärslaste
1. Kreeka asub Balkani poolsaarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Peamine ühendustee tuhandeid aastaid olnud meri. Läänes Joonia meri, idas Egeuse meri ja lõunas Kreeta meri. Asub Vahemere ääres. 2. Spartas olid Heloodid kes tegid nende eest töö ära, Ateenas orjandus keelatud. 3. Polis - oli Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 4. Heloot - Spartiaadi maaori (enamasti alistatud messeenlased ja ka Lakoonika pärisrahvas). 5. Demokraatia - rahvavõim, kõige varasem oli Ateena demokraatia. 6. Pedagoog - usaldusväärne, vanem ja kogenenum ori, kellele usaldati laste saatmine kooli ja nende tagasitoomine. 7. Barbar - kreeklastele võõramaalased, kes rääkisid neile tundmatut keelt. 8. Ateena Mereliit - pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. 9. Peloponnesose Liit - kui Sparta riigi jõud hakkas tõusma, otsisid teised Peloponnesose ps. riigid temag...
võiduga. Plataia lahing 480 ekr. Pärslased rikkusid kreeklaste veevarustuse ning kreeklased pidid omale uue laagri leidma. Päärslased jälitasid neid ja lõpuks ründasid mägedes. Kreeklaste raskem relvastus, pikemad odad ja pronksist kilp tagasid neile võidu. Pärast Plataia lahingut taandusid pärslased kõikjalt kreekast ning ei naasnud enam. Ateena mereliit Väike-Aasia ranniku Kreeka linnriikide vabastamiseks moodustatud Egeuse mere äärsete poliste sõjaline liit, mille juhiks said ateenlased. Peloponnesose sõda Mitmejärgulise võitluse, mida demokraatlik Ateena ja Sparta pidasid 431-404 eKr. Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, sealt saadud rahaga ehitasid endale võimas laevastiku ning tänu ateenalaste lollusele said nad endale ka nende laevastiku. Ateena alistati ning Ateena pidi sõltuma Spartast. Vahepeal aga tugevnes Kreekas teiste riikide vastupanu Spartale. Selle läbi õnnestus Ateenal oma laevastik ja kaitsemüürid taastada ning tõusta
Teda tunti kui taltsutamatut jumalat, sest tema elemendiks oli tormiline meri. Arvati isegi, et Poseidoni viha tekitab maavärinaid. Kolmhargiga suutis ta mere hetkega mõllama panna. Tihti sai Egeuse merel tunda ootamatuid tormihooge, mille oli tekitanud Poseidon oma võimsa kolmhargiga. Kreeklaste seas oli merejumala kultus laialt levinud. Ateena linnal aga polnud Poseidoniga just kõige paremad läbisaamised. Kuna ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, siis ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Poseidoni pühapaik paigutati väljapaistvale kohale Suneiedi neemele, mis ulatub Egeuse merre. Poseidonit seostati sageli kas hobuse või härjaga. Ta kinkis inimestele esimese hobuse ning teda austati selle eest. Hesiodos nimetab Pegasuse isaks Poseidonit. Pegasus on tiivuline hobune, kelle surev Medusa sünnitas koos Chrysaariga. Pegasus oli üks Poseidoni lemmikuid.
Mileetos piirati ümber ning vallutati ja hävitati 494 aastal. 492 saatis Dareios oma väimehe Mardoniose juhtimisel laevastiku Kreeka vastu, kuid see hävis tormis Egeuse põhjarannikul. 490 saatis Dareios uue laevastiku üle Egeuse mere Eretreia ja Ateena vastu (linnad, kes olid saatnud abi Ioonia ülestõusnutele). Eretreia vallutati. Ateenlastelt Miltiadese juhtimisel said pärslased Maratoni lahingus lüüa ja lahkusid Aasiasse. U 483-st alates ehitasid ateenlased Themistoklese eestvõttel suurima laevastiku Kreekas. 480 479 Xerxese sõjaretk: 481, ähvardava sissetungi eel, moodustasid suur osa kreeka linnriike liidu võitluseks Pärsia vastu, valides nii maaväe kui ka laevastiku ülemjuhatajateks spartalased. 480 vallutaid pärslased vastupanu kohtamata Põhja-Kreeka. Kreeka liidulaevastik ja liiduvägi astusid pärslastele vastu Kesk-Kreeka piiril. Merelahing Artemisioni neemel ei andnud tulemust
8. Põgenemine tooks kahju kõigile. Sõpru võidaks saata pagendusse ning nende vara võõrandada. Kui ta rikuks aga seadust põgenemisega, siis ta omandaks kõigi seadusekuulekate inimeste silmis halva maine ning pagenduses elades tuleks tal vältida kõiki hea seadusliki korraga linni, mis muudaks elamise mitteelamisväärseks. 9. Ta sooviks oma poegadest kasvatada siiski ateenlased, ja seda ta väärsil teha ei saa, seeda peaks ta nad siiski teiste hoolde järma ning kui ta isegi nad kaasa võtaks, siis ei usu ta ei ta saaks pagenduses neist paremad inimesed kasvatada kui seda teevad teised kodumaal. 10. Õiglus on kõige tähtsam, kuna see kehtib nii siin kui ka teises ilmas ja kui inimene seadust ei täida ja üritab seda hukatada, siis teda tabab seaduse viha olenemata sellest
17. Selene kuujumalanna 18. Eos koidujumalanna 19. Paan maarahva-ja karjuste jumal 20. Hestia kodukolde jumalanna 21. Herakles Kreeka kangelane HOMEROS ,,Ilias" · Eepos algab arusaamatusega naisvangide pärast · Sõda on kestnud üle 9 aasta · Apolloni preestri tütar on Agamemnoni valves. Preester palub tütart tagasi saada, kuid ei saa ning palub abi Apollonilt endalt · Kreeklased ehk ateenlased külvatakse üle vihase Apolloni nooltega, mis toovad surma ja katku, Agamemnon on sunnitud preestri tütrest loobuma. · Tüli käigus on solvunud vapraim võitleja Archilleus, kes tunneb, et Agamemnon on teda alandanud ja ta lahkub sõjatandrilt. · Sõjameeste hulgas tekib segadus. Agamemnonile ei kuuletuta, võitlusvaim langeb, ollakse valmis koju tagasi purjetama. Olukorra suudab päästa Odysseus.
Ateena Ateena kuldajastu Pärast Pärsia sõdade lõppu võisid ateenlased triumfeerida. Nende kodulinn oli juhtinud Kreeka kaitsmist, neil oli võimas laevastik ning kaubandusel ja käsitööndusel rajanev jõudsalt kasvav majandus. Silmapaistvaimaks uue aja märgiks olid avalikud tööd pärslaste tekitatud purustuste taastamisel. Kõige suurejoonelisem ehitis oli Parthenoni tempel Ateena südames.Siia koondatud suur hulk vilunud käsitöölisi müürsepad, skulptorid, arhitektid ja maalijad andis suure tõuke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
