Myron- kreeka kujur ja pronksivalaja Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, Aischylos-vanakreeka tragöödiakirjanik Museion-muusade tempel Parthenon- tempel Oresteia- Aischylose II triloogia Bulee -Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest. Filosoof-võttis kasutusele Pythagoras Termopüülide lahing-480a eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Maratoni lahing 490 e.Kr-kreeklased võidavad Chaironeia lahing- makedoonlased,kreeklased,338 eKr. Kreeklased lüüs, Demosthenes pagendati. Polykleitos- kreeka kujur.keha dünaamiline tugijalg. Doryphoros, Odakandja Imed:Cheopsi püramiid Egiptuses,Semiramise rippaiad Babülonis,Artemise tempel Ephesoses,Zeusi kuju Olümpias,Halikarnassose mausoleum,Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Knossose loss-punased sambad, seinamaalid Kükloopilised kivimüürid-Mükeene Lõvivärav Zeus-taevas,torm,äike Hera- zeusi õde/abikaasa. Abielukaitsja
Maratoni lahing 490. eKr. Pärsia sai Kreeka käes lüüa. Termopüülide lahing 480. eKr. kreeklased kaotasid. Salamise merelahing 480. eKr purustasid Kreeka ja Ateena linnriigid Pärsia laevastiku. Üldise sõja võitsid kreeklased. Pärslased tõrjuti Kreeka aladelt välja. Peloponnesose sõda 431-404. eKr. Ateena ja Sparta vahel (Ateena laevastik domineeris merel, Sparta aga oma liitlastega maismaal). Sõda lõppes Sparta võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. Chaironeia lahing 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimlikud (antropomorfsed). Kreekas valitses polüteism. Jumalaid oli väga palju, kuid alati tuuakse välja tähtsamad 12. 1
Laura Saunamets 10. klass 2018 MILLEST JUTTU? klassikaline ajajärk hellenistlik ajajärk mütoloogia Olümpose mägi arhitektuur Athena Nike Olümpieion AJALUGU EI TEE PAHA klassikaline ajajärk 480-323 eKr riigikord Perikles majandus- ja kultuurikeskus Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Sparta ülemvõim (404-371 eKr) Makedoonia tõus (359-336 eKr) Chaironeia lahing NATUKENE VEEL hellenistlik ajajärk 323 eKr-30 pKr Aleksander Suur sõjaretked hellenistlikud kuningriigid Rooma võim 146 eKr MÜTOLOOGIA ARHITEKTUUR templid sambad dooria joonia korintos ATHENA NIKE 5. saj eKr Ateena Akropol joonia OLÜMPIEION hellenistlikul ajastul Zeusi auks korintos TÄNAN KUULAMAST!
IV. Klassikaline ajajärk 500-338 a. e.Kr. Kreeka-Pärsia sõjad(499-497 e.Kr.) Kreeka polisedPärsia suurriik [ Dareios I; Xrexes I ] Marathoni lahing 490 a. e.Kr Pärast Kreeka-Pärsia sõdasid tõusis Ateena juhtivaks linnriigiks ka tänu Ateena Mereliidule. Omavahelises võitluses jäi Ateena alla Spartale kaotades Peloponnesuse sõja. Lakkamatud kodusõjad nõrgestasid Kreekat sisemiselt. Samal ajal Makedoonia, kelle valitseja Philippos II purustas Kreeka sõjaväe Chaironeia lahingus (338.e.kr) ja alistas Kreeka Makedoonia ülemvõimule. V. Hellenismi ajajärk 338-30 a. e.Kr. Pärast Chaironeia lahingut algas Makedoonia ülemvõimu aeg. Mak-Kreeka ühendvägi tungis Aasiasse ja hävitas Pärsia suurriigi Aleksander Suure juhtimisel. Sõjakäigule järgnes kreeklaste ulatuslik väljaränne Lähis-Ida maadesse, mistõttu Vahemere idaosa omandas kreekapärase üldilme. Kreeta-Mükeene e. Egeuse kultuur- vanim tsivilisatsioon Euroopas (2000-1100 a. e.Kr.)
* raua kasutuselevõtt 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr * kujunesid linnriigid e polised * tähestik * eeposed * nn suur kolonisatsioon * olümpiamängud 776 eKr 4) Klassikaline ajajärk 500-338 eKr * Kreeka-Pärsia sõjad (Kreeka võitis): 490 eKr Maratoni lahing, 480 eKr Salamise merelahing * Sparta ja Ateena said võimsaimateks linnriikideks * Peloponnesose sõda Sparta Ateena vahel 431-404 eKr * Sparta ülemvõimu ajajärk * Makedoonia tugevnemine * Chaironeia lahing 338 eKr Makedoonia kreeklased. Kreeka langes Makedoonia võimu alla 5) Hellenismiperiood 338-30 eKr * Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas Ees-Aasia kuni Indiani * Aleksandri surma järel 323 eKr riik lagunes * kreeklased ja kreeka kultuur jõudsid kaugele Idamaadesse kreeka ja Idamaade kultuuri segunemisel tekkis kõrgetasemeline hellenistlik kultuur. * 146 eKr langesid Kreeka ja Makedoonia Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma
Poliitilised arengud Kujuneb 2 võimukeskust: -Lõuna-Kreeka linnriike koondab Peloponnesose Liit, mida juhtis Sparta. -Egeuse mere äärseid linnriike koondas Ateena Mereliit/Deelose Liit, mida juhtis Ateena. Esialgu oli tugevam Ateena. Periklese valitsemisaeg (460-430 eKr) oli Ateena hiilgeaeg. Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda (431-404 eKr). Sellest ajast alates algab Sparta võimu ajajärk. Umbes 4. saj keskel algas Makedooni tõus. Aastal 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Pärsia valitseja Philippos II kreeklased ja ühendas kogu kreeka/Hellase oma võimu alla. Sellega lõppes klassikaline ajajärk ja Kreeka iseseisvus.
Minoiline kultuur-Kõige varasem kultuut Kreeka ajaloos, Kreeta saarel. Lineaarkiri A-Minoilise kultuui kiri(ei osata) Lineaarkiri B-Mükeene kultuuri kiri(osatakse) Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud koht Agroo-turu ja koosoleku plats Andreion-külalistetuba Kitoon-särgi laadne riietusese Himation-paksem üleriie
saj. I poolel tõusis valitsevaks Makedoonia, k.a Kreeka kaasa ühiskonna arengu Teeba Antigoniidid märgatavat kiirenemist. Olümpiamängude korraldamine 4.saj.keskel algas Makedoonia Pergamon Attaliidid Suhted naabermaadega alates 776 eKr- pani aluse tõus. 338.a. eKr Chaironeia Hellenismiajastu lõpetasid olid nõrgenenud kreeklaste ajaarvamisele lahingus purustas Philippos II Rooma vallutused ja siinsed kreeklased ja ühendas kogu valdused muutusid Rooma Hakkas kujunema linnriiklik Hellase oma võimu alla, lõppes provintsideks
kinnitati vööga · Demos - Rahvas 7. Tea järgmiste ajalooperioodide aega: · Kreeta kultuur 2000 1600 a. e.Kr · Mükeene kultuur 1600 1100 a. e.Kr · Tume ajajärk 1100 800 a. e.Kr · Arhailine ajajärk 8. saj. - 6. saj. e.Kr · Klassikaline ajajärk 5. saj 4. saj. I pool e.Kr · Maratoni lahing 490 e.Kr · Salamise lahing 479 e.Kr · Chaironeia lahing 338 e.Kr · Hellenismi ajajärk 338 30 e.Kr. 8. Nimeta Kreeka eeposed, nende autor ja eeposte kangelased: · Kreeka eeposed on ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Nende autor on Homeros. ,,Iliase" peakangelane on Aehilleus ning ,,Odüsseia" peakangelane on Odüsseus.
· 146. aastal eKr langesid Kreeka ja Makedoonia lõplikult Rooma · Sparta ülemvõim 404-371 aastat eKr Sparta liit Pärsiaga, Kreeka linnade võimu alla. vastuolu. 371. aastal purustasid Teeba linnriigi väed Sparta armee. · Makedoonia tõus 359-338 aastat eKr Makedoonia kuningas Philippos II (Al.Suure isa) püüdis ühendada Kreekat ja Makedooniat. 338 aastal eKr Ateena liiduvägi sai hävitavalt lüüa Chaironeia lahingus. Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla.
431-404 Peloponnesose sõda 480-406 Euripides 450-388 Aristophanes 415-413 Athenai sõjaretk Sitsiiliasse 411 oligarhiline riigipööre Athenais 404 „Kolmekümne türannia“ Athenais 403 demokraatia taastamine Athenais 401-400 „10 000 kreeklaste retk“ Xenophoni juhtimisel 395-386 Korinthose sõda 427-347 Platon 384-322 Demosthenes 384-322 Aristoteles 338 CHAIRONEIA lahing, Kreeka polised alistuvad Makedoonia ülemvõimule ___________________________________________________________________________ 4.saj.II pool-1.saj.e.Kr hellenismi ajajärk 356-323 ALEKSANDER SUUR 332 Egiptuse Aleksandreia rajamine 327-325 Aleksandria India sõjaretk 323 Aleksandri surm ning riigi lagunemine järglaste vahel: Ptolemaioste Egiptus, Seleukiidide Süüria, Antigoniidide Makedoonia
Sophoklese tegevusaeg. Kujunes kaks võimukeskust Peloponnesose Liit (Sparta + Lõuna-Kreeka linnriigid) ja Ateena Mereliit (Ateena + Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid). Esialgu oli tugevam Ateena Mereliit (valitseja Perikles). Pingelised suhted viisid Peloponnesose sõjani, mille tagajärjel saavutas Sparta (kes sõlmis suhted Pärsiaga) oma ülemvõimu. Sokratese tegevusaeg. Platoni tegevusaeg Liidrikohale tõusis Teeba riik, algas teebalaste ülemvõim. 338 eKr Chaironeia lahingus Makedoonia kuningas Philippos II alistas Kreeka oma ülemvõimule ( sellega lõppes ka Vana Kreeka ajajärk! ). Aristotelese tegevusaeg. HELLENISMI AEG 338 30 eKr Aleksander Suure valitsusaeg. Tema sõjarerk Idamaadesse. Peale tema surma see suurriik lagunes Egiptuseks, Seleukiidide riigiks ja Makedooniaks. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne kultuuride segunemine, kreeka kultuuri ja keele laialdane levik. Rajati Aleksandria, Antiookia, Pergamon.
skulptuur.Ateena Ateena polise kodanikuõigused kellel oli kodanikuõigus, siis neil oli õigus saada maad ja hääletada rahvakoosolekutel. Kellel olid kodanikuõigused vabadel põliselanikest meestel Kellel puudusid naistel, orjadel,võõramaalastel Kuidas olid omavahel seotud riigikaitse ja kodanikuõigused- need kellel olid kodanukiõ olid ka sõjalised kohustused Polis vana kreeka linnriik Agoraa koosoleku ja turuplats.Vana kreeka linniriigi osa Chaironeia lahing 338 ekr, kreeka linriigid langesid makedoonia võimu alla. Antiik kreeka ühiskond oli meestekeskne osalda võisid ainukt mehed olümpiam, näitlejad ja koorilauljad olid ainult mehed, kodanikuõigused olid ainult meestel Apollon, hades, ares, poseidon Hellesinmi kirjanus- kõige tähtsam oli luule, luule pidi pakkuma naudingud, luule ülistas valitseja perekonnaliimeid Teadus uuriti astronoomiat, tähtkujusid, tehtid avastusi maa kohta, eri teadusharude eraldumine filosoofiast
Hellenismiperiood Kreekas Hellenismiperioodiks nimetatakse ajajärku, millele pani alguse Aleksander Suure vallutusretk.See periood sai alguse 338 a. eKr ja lõppes 1. sajandil eKr. Just tema juhtimisel allutati Pärsia impeerium. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Makedoonia kuningaks saanuna jätkas Aleksander (336 ? 323 eKr) oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks koos Phillipose pojaga. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena vallutati Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan ning sellega
hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), võimuvõitlus (ateena, sparta+ 431-404); Makedoonia aeg (4 saj II p), hellenid (kreeklaste sugulased), Philippos II sõjakäigud (kuulutas helleni juhiks) Kreekasse (359-336), vastu astub Ateena kõnemees Demosthenes, filipikad ta poolt. 338 Chaironeia lahing, kreeka- Valitsemine: rahvakoosolek, nõukogud, riigiametnikud- osa said kohalikud mehed. Aristokraat, käsitööline ja talupoeg, ori. Sõjavägi: ratsavägi, raskerelvastus jalavägi, lingu-ja vibumehed. Sparta polis- Lakoonika, Messeenia mk-s. Valitsemine: 2 kuningat (usujuhid), Geruusia, 30- liikmeline nõukogu (al60), riigiametnikud 5 efoori. Elanikud: spartiaadid (põlis), heloodid (orjad) ja perioigid (vabad talupojad). Sõjaline kord: 7.a sõjaline väljaõpe, 20
- esialgu oli tugevam Ateena, Periklese valitsusaeg 460-430 eKr oli Ateena hiilgeaeg Miks oli Periklese valitsusaeg nii oluline? (lk. 104, 150 + Vanaaeg 6 kl. § 33) Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda 431-404 ja algas Sparta ülemvõimu ajajärk (Sparta liidus Pärsiaga) 4.saj I poolel tõusis valitsevaks Teeba (pärast Leuktra lahingut Spartaga 371 a) 4 saj keskel algas Makedoonia tõus. 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Philippos II kreeklased ja ühendas kogu Hellase oma võimu alla. Lõppes klassikaline ajajärk ja Kreeka iseseisvuse periood Demosthenes ja filipikad (Tiidus lk. 66-68) Demosthenes (384–322 eKr) oli Vana-Kreeka oraator ja Ateena riigimees. Demosthenes sai tuntuks oma Makedoonia-vastase hoiakuga ning tänu oma osavale sõnaseadmiskunstile suutis ta enda poolele meelitada paljud kreeklased. Tema organiseeritud oli ka Chaironeia
Aleksandri noorus Aleksander sündis aastal 356 eKr. Samal ööl süütas Herostratos Artemise templi Ephesoses. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Pärsia sõjaretk Kuningaks saanuna jätkas Aleksander oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Aastal 334 eKr ületas ta 48 000 jalamehe ja 6000 ratsamehega Dardanellid ning tungis seega Pärsia valdustesse
• Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) • Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. • Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas. • Demokraatliku Ateena ja aristokraatliku Sparta vastasseis viis linnriikide võimuvõitluseni. • Perioodi lõpul algas Kreekast põhjas asuva Makedoonia riigi esiletõus. • Chaironeia lahing (338 eKr)- Philippos II juhitud makedoonlased ja Kreeka linnriikide vahel. Ateena ja Teeba väed said lüüa. Kreeka Makedooniale. • Salamise lahing (480 eKr)- Merelahing. Pärsialased ülekaalus, 1200 laeva, kreeklastel 400. Kreeklased juhtisid pärslased lahesoppidesse, kus osad pärsia laevad karidele jooksid, kreeklased võitsid pärslasi. • Ateena mereliit- Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid. Rajati Pärsia-
13. juuni 323 eKr Babülon) oli VanaMakedoonia kuningas ning antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, kes suutis relva jõul luua antiikaja suurima impeeriumi.11 aastat kestnud vallutusretked kogupikkusega üle 32 000 kilomeetri, olid enneolematud. Aleksander pälvis tiitli SUUR. Juba 18aastasena oli ta Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ja isa oli usaldanud talle vastutavaid riigiameteid ning peale isa mõrvamist sai ta troonile, olles vaid 20 aastat vana. Saanud kuningaks, ei kulutanud Philippos II poeg tühjalt aega. Rahuajal veetis ta päevi kohtuasju arutades ja sõjaväge lahinguteks ette valmistades, jahil käies ja lugedes. Kavandades oma suurt retke läände, suri Aleksander ootamatult malaariasse.
Hellenismiperiood 338 30 a. eKr Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Hellenismiperioodiks nimetatakse ajajärku, millele pani alguse Aleksander Suure vallutusretk. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Makedoonia kuningaks saanuna jätkas Aleksander (336 323 eKr) oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks koos Phillipose pojaga. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena vallutati Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus,
000 kilomeetri, olid enneolematud. Aleksander pälvis tiitli SUUR. . Aleksander saab Makedooni kuningaks Kui aastal 336eKr tapsid vandenõulased Philippose sai Makedoonia uueks kuningaks tema kahekümneaastane poeg Aleksander.Aleksander oli energiline ja julge,hiilgavate võimete ja suurepärase haridusega.Viimase sai ta Aristoteselt.Tema andeid märganud isa oli talle juba varakult öelnud: ,,Mu poeg,otsi endale teine kuningriik,sest Makedoonia on sinule väike."Kui Philippos II võitis Chaironeia lahingu ,olevat aga poeg isale kurtnud: ,,Isa võidab ära kõik,mis jääb üle minule." Aleksander vallutab ja avastab Aleksandri noorus tekitas kreeklastes lootust vabanemisele.Puhkenud ülestõusudega tuli aga noor valitseja kiiresti toime. 334.aasta kevadel eKr. Viis Aleksander oma 30 000 jalameest ja 5000 ratsanikku üle Hellespontose Väike Aasiasse ja astus Pärsia territooriumile.Ümmarguselt 40 000 mehest
laiendas selle piire. Enne Philippos II trooniletulekut koosnes Makedoonia armee peamiselt ratsaväelastest. Philippos pani aluse tugevale, hästi relvastatud jalaväele. Niihästi ratsaväelased kui jalaväelased olid relvastatud pikkade piikidega (6 meetrit), mis olid palju tõhusamad kui kreeklaste lühikesed odad. Philippos rivistas sõdurid uut moodi faalanksisse, mis oli kreeklastega võrreldes märksa parema manööverdusvõimega. Aastal 338 eKr purustas ta Chaironeia all kreeklased ja kavatses seejärel viia kombineeritud sõjajõud Pärsia vastu, kuid nendele plaanidele tõmbas kriipsu peale Philippose mõrvamine vandenõulaste käe läbi, aastal 336 eKr (ühe versiooni kohaselt organiseeris mõrva tema lahutatud naine Olympias, Aleksandri ema). Kindla kavatsuse, laiendada Makedoonia riigi piire itta ja
4. MAKEDOONIA SUURRIIGI TÕUS JA LANGUS *Makedoonia riik kujunes põhja poole Kreekasse, riigi ulatus oli Indiani ja keskuseks oli riigil Babüloni linn. *Makedoonia kuningas oli Philippos II, kes tegi ka sõjareformi. Makedoonia suurriigi loojaks peetake, aga Aleksander Suurt, kes oli Philippos II poeg. *Makedoonia faalanks oli raskesti relvastatud sõjaväeüksus. Faalanksi iseloomustasid 6 meetri kõrgused odad ja hästi tihedalt seisvad jalamehed. * 338a eKr toimus Chaironeia lahing, kus Kreeka alistub, ning kreeklaste hiilgeaeg hakkab otsa saama. * 332 a eKr rajati Egiptusesse Aleksandria linn, mis sai nime Aleksaner Suure järgi. Linn on siiani olemas. *Makedoonia suurriik lagunes, sest (a) Aleksander Suur suri, (b) riigi territoorium oli liiga suur ja (c) väejuhtide vahel olid erimeelsused ning toimusid kodusõjad. *Hellenism on periood Kreeka ajaloos, kus Kreeka kultuur seguneb idamaade kultuuriga.
omandamise ja raamatute lugemise poole. Ta arvas ja rääkis tihti, et "Iliase" lugemisest on kasu sõjaliste võitude saavutamisel. Aleksander... oli vaimustuses Aristotelesest ja kinnitas, et armastab õpetajat samavõrra kui oma isa, lisades, et Philipposele võlgneb ta talle antud elu, kuid Aristotelesele oskuse seda väärikalt elada." Oma väejuhitalenti ja sõjalist mehisust demonstreeris Aleksander juba 338 eKr, purustades Chaironeia juures teebalased. Aleksander viis lahingusse Makedoonia kahest tuhandest ratsanikust koosneva ratsaväe (peale selle oli kuningas Philippose käsutuses veel 30 000 hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud jalaväelast). Noor väejuht purustas teebalaste väe väga kiirelt ning ründas seejärel juba ateenlastest koosnevat väetiiba ja tagalat. Philippos II mõrvati 336 eKr Aegaes oma tütre pulma ajal tema ihukaitsja poolt. Mõrvar saadi kätte ja tapeti.
sõbra ja kaitsjana. Osad kreeklsed suhtusid positiivselt Makedoonia tugevnemisesse lootes, et neis saab hellenite ühendaja. Makedoonia peamiseks vastaseks sai Ateena, kus riigi- ja kõnemees Demosthenes kutsus oma kaaslinlasi ja kõiki kreeklasi vabaduse kaitsele põhjast kerkiva ohu vastu. Tema sütitavate kõnede mõjul moodustus ulatuslik Makedooni-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. Aastal 338 eKr sai liiduvägi lüüa Chaironeia lahingus. Philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi jalaskis end kuulutada kõigi hellenite juhiks. Need sündmused tähistasid Kreeka linnriikide iseseisvuse ja ühtlasi klassikalise ajajärgu lõppu.
Philippos II Makedoonia kuningas 3. Daatumid Kreeka ajaloo perioodid: Kreeta-Mükeene kultuur 2000-1100ekr; Homerose e tume ajajärk u 1100- 800ekr; Arhailine ajajärk u 800-500ekr; Klassikaline ajajärk 500-338ekr Trooja sõda 12saj ekr Esimesed olümpiamängud 776ekr Kreeka-Pärsia sõjad: Maratoni lahing - 490ekr; Termopüülide lahing 480ekr; Salamise merelahing 480ekr Peloponnesose sõda 431-404ekr Chaironeia lahing 338ekr Kreeta Mükeene kultuuri võrdlus: Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee
on tänapäeva teadlastele hindamatu allikmaterjal . 10. 594 eKr Soloni seadusandlus Ateenas, kärpis aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele rohkem võimalusi. u 800 eKr võeti kasutusele tähestik u 2000 eKr jõudis rahvas Kreeta saarel arengus tsivilisatsiooni tasemele, minoilise kultuuri algus. u 720 eKr spartalased vallutasid Messeenia, hakkas kujunema Spartas nn Lykurgose korraldus. 338 eKr Philippos II purustas Chaironeia lahingus kreeklaste ühendatud väe ja alistas Kreeka oma ülevõimule. 146 eKr Kreeka alistus Rooma ülemvõimule.
· Ateena saab kreeka vaimuelu keskuseks (filosoofia, kirjandus, antiikteater) Ateena hiigelaja lõpetab Pelopnooesose sõda (431-404 eKr) - Ateena vs Sparta + liitlased Ateena tahtis laevastikuga Sürakuusat karistada, laevastik hukkub tormis, Ateena nõrgeneb, Sparta võidab Sisesõda Kreeka linnriikide vahel Põhjapool tugevneb Makedoonia Philippos I mängib linnriike üksteise vastu välja (Demosthenes pidas kõnesid tema vastu, keegi ei kuulanud) 338 eKr Chaironeia lahing Makedoonia allutab Kreeka, Philipphose poeg Aleksander tuleb võimule. (Pelop. sõjast räägib Thukydides)
hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabeedi loomine(foiniikia tähestiku põhjal) 800eKr.*alguse sai kr kolonisatsioon, mis hõlmas vahemerd ja musta merd3)tuli kasutusele mõiste hellenid e kreeklased,ülejäänud olid barbarid, kes rääkisid arusaamatut keelt.Klassikaline ajajärk(5-4saj II pool eKr)1)domineerib sparta range sõjaline korraldus,tugevaim jalavägi kr-s*peleponnesose liit*ateena-demokraatia*tugevaim merevägi, ateena mereliit2)peleponnesose sõda(431-404eKr) *338 a Chaironeia lahing3)ateena akropoli väljaehitamine Hellenismiperiood (338-30ekr)1)piiramatu võimuga monarh*valitseja jumalikustamine*talupoja allutatud seisund*linnad nagu kohalikud omavalitsused *palgasõduritest sõjavägi *keskuseks aleksandria,antioopia,pergamon,attena2)336-323-Aleksander Suure valitsus*146-kr alistus rooma ülemvõimule,roomlased vallutasid hellenistliku egiptuse riigi 30eKr3)3saj
oli seetõttu tühine. Antud ajajärku Pärsia sõdadest kuni Makedoonia Aleksandri valitsusajani nimetatakse klassikaliseks ajajärguks. Ühiskond oli sel perioodil orjuslik , st et suurema osa kohustustest ühiskonnas, eelkõige aga kõige raskema töö, tegid ära orjad. Tänu sellele võib öelda, et kodanike vabadused tulenesidki eelkõige barbarite kasutamisest. Klassikalise ajajärgu lõpul algab kreeklaste sõda Philippos II, kes purustab Chaironeia lahingus kreeklaste ühendatud väe ja alistab sellega Kreeka oma ülemvõimule. Algab Hellenismi periood, mis lõpeb aastal 30 eKr, sest siis alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. kreeka ühiskonnas ei olnud naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielu peamine eesmärk oli hankida seaduslikke järglasi. Abielunaiste kõrvale tekkis nn ,,kaaslannade" ehk ,,sõbrataride" grupp, kellega võisid meestel olla abieluvälised suhted
20% linna rahvast) kaitseks ees. agoraa linna keskväljak, mida kasutati nii hellen kõigi kreeklaste üldnimetus, kes kogunemispaigana kui turuplatsina. elasid emamaal ja kolooniates akropol kindlus kõrgemal künkal (hästi barbar mittekreeklased (võõraste ja säilinud Ateenas) madalamate üldnimetus) hellenism periood Chaironeia lahingust Museion muusade (kaunite kunstide 338. a eKr, Aleksander Suure vallutustest kaitsejumalannade, kes saatsid Apollonit, kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu kokku oli neid üheksa) tempel, sisuliselt alla 30 eKr (periood, mil kreeklased kultuuri- ja teaduskeskus. valitsesid Idamaade üle). Hellenism aristokraatia riigikord, kus võim on
Egeuse mere äärseid linnriike koondav Ateena Mereliit ehk Deelose Liit, mida juhtis Ateena. Esialgu oli tugevam Periklese juhitud Ateena. Ülesanne: Miks oli Periklese valitsusaeg nii oluline? Loe õpikust lk. 104, 111,150. Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda 431. 404 ja algas Sparta ülemvõimu aeg. (Sparta liidus Pärsiaga). 4. saj I poolel tõusis valitsevaks Teeba (pärast Leuktra lahingut Spartaga 371 eKr). 4. saj keskel algas Makedoonia tõus. 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Makedoonia kuningas Philippos II kreeklased ja ühendas kogu Hellase oma võimu alla. Sellega lõppes klassikaline ajajärk ja Kreeka iseseisvus. Vana- Kreeka riik ja ühiskond Linnriik Polis, Vana- Kreeka linnriik, oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kollektiiv. Polise kodanikud olid tavaliselt täisealised põliselanikest vabad mehed. Kodanike kohus oli oma
Halvad, heade äärmuslikud vormid: türannia, äärmuslik demokraatia (pööbli võim) Naine on ,,ebatäiuslik mees". Laps pärib vaid mehe omadused. Naine on vaid passiivne vastuvõtja. Rühmatöö Võrrelge kaasaegseid ja antiikolümpiamänge. Tooge välja sarnasused ja erinevused. Õpik lk Makedoonia tõus Kreeka poliste vahel pidevalt sõda Samal ajal tugevnes Makedoonia riik (Philippos II) Peeti lugu kreeka kultuurist, keelest Chaironeia lahing 338 eKr - Philippos sai kogu Kreeka valitsejaks Aleksander Suur Philippos II poeg Valitses 336-323 eKr Pidas end Achilleuse ja Heraklese järeltulijaks Õppis Aristotelese juures Vallutas Foiniikia, Egiptuse ja Pärsia, kõik maad kuni Kesk-Aasiani. Suri 33. aastaselt Hellenism Kreeklaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse Hellenismiperiood- aeg, mil kreeklased valitsesid idamaade üle (kuni Rooma võimu kehtestamiseni) 3 hellenistlikku suurriiki: 1) Egiptus
Sarnasused: Naistel puudusid kodanikuõigused, meeste eestkoste all Kodanikud said olla vaid mehed kes olid põlisasukad Rahvakoosolekud, osalesid vaid kodanikud, langetati otsuseid Oluline poiste sõjaline ettevalmistus 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 776 eKr, olümpiamängud 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 338 eKr, Chaironeia lahing makedoonlaste vastu 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! Teatrid teater sai VKst alguse, tänapäevani kultuurne koht, tõusvad pingiread, tragöödiad/komöödiad, keskmes näiteplats Olümpiamängud samuti tänapäevani oluline sündmus, lisaks meestele nd ka naised, riides; võistlusalad, võitjate nimed nimekirjas, 4a tagant
ja ülesanded, linnad, Mükeene loss), 1100 a. eKr rahvaste sissetung. 2. Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 Tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood (aeg, olulisemad sündmused ja kultuurisaavutused, olulisemad sõjad (Maratoni ja Salamise lahingud, Peloponnesose sõda, Pärsia riigivalitsejad) liidud (Peloponnesose ja Ateena mereliit), Makedoonia asupaik, Philippos II, Chaironeia lahing. 3. Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. lk 107-114 Polis; kodanikud; varanduslik tsensus kui eeldus kodanikuks saamisel; deemos ja aristokraatia; faalanks; ühiskonna struktuur (talupojad, linnaelanikud, käsitöölised ja aristokraatia). Peamised valitsemisvormid: demokraatia, aristokraatia, türannia. Sparta ja Ateena polise võrdlus. Orjanduslik ühiskond ja orjanduslik demokraatia. 4. Eluolu ja perekond Vana-Kreekas, õp. lk 115-119
aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr. Hellenistlik 338 30 eKr · Aleksander Suure sõjakäik Pärsia impeeriumi vastu periood (334 326 eKr) ja maailmariigi kujunemine. · Hellenistliku kultuuri kujunemine. · Hellenistlike riikide kujunemine pärast Aleksander Suure surma (323 eKr). · Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2
aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr. Hellenistlik 338 30 eKr · Aleksander Suure sõjakäik Pärsia impeeriumi vastu periood (334 326 eKr) ja maailmariigi kujunemine. · Hellenistliku kultuuri kujunemine. · Hellenistlike riikide kujunemine pärast Aleksander Suure surma (323 eKr). · Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2
tekkis majanduslik kaos ( rüüstamised ) võõrdusid kodanikud tootvast tööst ( ei suutnud võistelda orjade odava tööjõuga ) kadus kodanike kollektiivne kaitse ( vaesunud kodanikud hakkasid palgasõduriteks ) Makedoonia ülemvõimu kehtestamine: 4.saj. eKr. Tugevnes Kreekast põhjas asuv Makedoonia: makedoonlased kreeklaste sugulusrahvas, kes oli omaks võtnud kreeka keele ja kultuuri sõjalise edu aluseks makedoonia faalanks 338. eKr. Chaironeia lahing: Philippos II võitis Kreeka poliste ühisarmeed langes Ateena kõnemees Demosthereus ( filipikate autor ) kehtestati Makedoonia ülemvõim Kreekas SPARTA POLIS Sparta ühiskonnakihid: NIMETUS ISELOOMULIKUD TUNNUSED SPARTIAADID 1) doorlastest sissetungijad, elanikest ~10%. 2) ~9 000 perekonda, kelle hulgast mehed
Peloponnesose sõda 5.saj eKr (431-404 eKr) / Ateena ja Sparta vahel / Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, hankisid sealt raha, ehitasid endalegi võitlusvõimelise laevastiku. Ateena piirati sisse nii maalt kui merelt ja pidi alla andma. Linna ja selle sadamate kaitsemüürid lõhuti, Mereliit saadeti laiali. / sõda lõppes Ateena lüüasaamise ja alistumisega Makedoonia vallutus Philippos II valitsusajal. / 338 eKr purustati Chaironeia lahingus kreeklaste ühendatud vägi ja Makedoonia alistas kreeka oma ülemvõimule Perikles Ateena riigimees / kujundas ja suunas pikka aega Ateena sise- ja välispoliitikat (460-430 eKr) Aleksander Suur Makedoonia kuningas/väejuht. Vallutas mõne aastaga Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani, jõudis Kesk-Aasiasse. Likvideeris sellega Pärsia impeeriumi. Polis tavaliselt elas linnriikides 30-40000 inimest. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise
Marcusest sai nüüd Marcus Aurelius Verus Caesar. 139.aastal sai Marcus senati liikmeks. Järgmisel aastal, kaheksateistkümnesena oli ta koos Antoninusega konsul. 145.aastal leidsid aset tema kaua kavandatud pu,mas Faustinaga. Marcus oli adopteerimise ajaks hakanud kõnekusnti õppima, samuti sai ta endale seaduste õpetaja. Tema esimene filosoofia õpetaja oli Apollonius Kalchedonist, stoik, kelle loenguid käsi ta kuulamas ka pärast keiserlikku perekonda pääsemist. Hiljem kuulas ta ka Chaironeia Sextuse, Junius Rusticuse, Claudius Maximuse ja Cinna Catuluse loenguid. Need kõik olid stoikud. 140ndate aastate keskpaigaks oli Marcus retoorikast tüdienud ja pöördus filosoofoa poole. KOKKUVÕTE Kui platonism on dünaamiline, uute tõdede aldis, siis staatiline stoiklus rahuldub vanade tõdede kaitsmisega. Tegu on skolastikaga, mille õpetus on dogmaatiline, autoritaarne, vastandudes nõnda Platoni dialoogidele omasele vabale hingele. Stoikud
5. Kreeka linnriigid IV sajandi I poolel. Sparta hegemoonia. 10 000 retk Aasiasse. Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba hegemoonia: Leuktra lahing; Epameinondas. Ateena II mereliit ja selle lagunemine. 6. Sotsiaalne areng IV sajandil. Varanduliku differentsi süvenemine. Sotsiaalsed pinged. Palgasõdurlus. Hiline türannia. 7. Makedoonia tõus. Makedoonia riik ja ühiskond. Philippos II ja tema ümberkorraldused. Demosthenes. Chaironeia lahing. Korinthose kongress. Philippose surm. 13) Kreeka kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil 1. Koorilüürika: Pindaros. 2. Dramaturgia: kujunemine; kreeka teatri üldiseloomustus; Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes. 3 Filosoofia ja teadus. Ajalookirjutus (Herodotos, Thukydides, Xenophon). Teoreetiline filosoofia: Parmenides, Demokritos, sofistid (Protagoras), Sokrates ja tema vahekord Ateena riigiga; Platon; Aristoteles. Retoorika: Isokrates; Arstiteadus: Hippokrates.
HELLENISMIPERIOOD ptk. 20 lk. (141-146) 4. saj keskel eKr tugevneb Balkani poolsaare põhja osas kreeklaste sugulasrahva makedoonlaste riik. Nad austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle eneste jaoks üle. Philippos II (valitses 359-336 eKr). Tema ajal sai Makedoonia omale väga tugeva sõjaväe. Võttis kasutusele uue lahingurivi makedoonia faalanksi. Ta oskas Kreeka poliste omavahelistest tülidest kasu lõigata. Nii alistas ta Chaironeia lahingus 338. a eKr mitmete Kreeka poliste ühisväe. Lüüasaamise lõpptulemusena lõppes Kreeka poliste iseseisvusaeg. Aleksander Suur (Sass The Great) (valitses 336-323 eKr) surus maha Kreeka poliste vastuhaku. Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia. Aleksander vallutab Väike-Aasia, Foiniikia linnad ja Egiptuse (rajab viimasesse ka Aleksandria linna). Seejärel läheb tagasi läbi vallutatud alade ja suundub Pärsia vastu.
osalesid olümpiamängudel. 4.sajandi keskpaiku sai Makedooniast Philippos II juhtimisel riik, mis kujutas kõigile linnriikidele ohtu. Philippos siiski vältis otseseid sõjalisi kontakte. Paljud kreeklased nägid temas kui kreeklaste ühendajat, teised aga orjastajat. Makedoonia peamiseks vastaseks sai Ateena, kes koos Teebaga lõid ulatusliku Makedoonia-vastase liidu. Aastal 338 eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus hävitavalt lüüa. Philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi ja laskis ennast kuulutada kõigi hellenite juhiks. See tähendas linnriikide iseseisvuse ja klassikalise ajajärgu lõppu. RIIK JA ÜHISKOND Kreeka polis Tüüpiline Kreeka linnriik oli väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Rahva arv ei ületanud tavaliselt 40 000 piiri, Ateena ja Sparta oma paarisaja tuhandega olid erandid. Linnriiki kaitsesid ja selle peamise sõjajõu moodustasid kodanikud
Ta 1100-800 Tume ajajärk: püüdis leida liitlasi ning osa kreeklasi kiitis Lossid hüljatud, kiri selle heaks. Ateena seisis sellele vastu ning ununenud, elanikkond 338. aastal sai Ateena eestvedamisel vähenenud. Paljud rändasid loodud Kreeka liiduvägi Chaironeia 2200-2000 kreeklaste Väike-Aasiasse. Suhtlemine lahingus hävitavalt lüüa. esivanemate tung Balkani naabermaadega vähenes, poolsaarele, kuid mitte Kreeta raua kasutuselevõtt. saarele 1875 1250 625 0 2500 eKr 338-30 Hellenismiperiood:
Nad hakkasid isegi juba kreeka kombeid ja kultuuri omastama. Makedoonia kuningas Philippos teine tugevdas riiki ja armeed ja hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Ta püüdis end näidata kreeklaste sõbrana ja kaitsjana. Paljud võtsidki ta omaks, kuid kõige kindlamalt seisis talle vastu Ateena. Seetõttu moodustati Ateena eestvedamisel Kreeka linnriikide liit Makedoonia vastu. 338. a. eKr toimus Kreeka liiduväe ja Makedoonia vahel Chaironeia lahing. Kreeka sai lüüa ning langes Makedoonia võimu alla. Hellenismiperiood (338-30 a. eKr) Järgmine Makedoonia valitseja oli Aleksander Suur, Philippos teise poeg. Ta vallutas algul Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani. Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan langesid kreeklaste ülemvõimu alla. Tema vallutused panid aluse uuele ajajärgule - hellenismiperiood. Kuid tema surmale järgnesid aastakümnete pikkused sõjad ja rahutused Makedoonia väepealike vahel ning
Hiljem püstitatakse ekeheiria rikkumise eest veel 15 Zanest. 384 eKr Võistlusprogrammi lisatakse võiduajamine varssadel. 360 eKr Metroon saab valmis. 350 eKr Alustatakse gigantse ehitus Leonidaioni rajamist, mida finantseerib Sparta kuningas Leonidas, kes hiljem langeb kuulususrikkas lahingus Termopüla maakitsusel. Algavad ka usuliste prosessioonide läbiviimise hoone nn. Kajahalli ehitustööd. 337 eKr Kuningas Philippos alustab Chaironeia lahingus saavutatud võidu tähtis- tamaiseks templi (Philippeion) ehitamist. Philippose surema järel viib töö lõpule tema poeg Aleksander Suur. 200 eKr Noormeeste võstlukava laieneb pankraationiga. Maadluse ja rusikavavõistluse harjutuskeskus Palaistron saab valmis. 156 eKr Olümpiamängude järjekorranumber ühtib aastaarvuga. 152 eKr Antiikmängude üks kuulsamaid atleete Leonidas Rhodoselt jõuab oma
kaitstes oma kodumaa au ja sõltumatust Makedoonia türannia vastu. Nn. Olynthose kõnedes ja kolmes kõnes Philippose vastu (nn. filipikais, a-il 351--340) kutsub Demosthenes kreeklasi üles ühinema, meenutab Ateena kuulsat minevikku ja vabadusearmastust, kõneleb nördimusega temaaegse demokraatia müüdavusest. Oma kõnes «Ülekohtusest saatkonnast» süüdistab ta makedooniasõbraliku partei juhti Aischinest. Pärast Makedoonia võitu Chaironeia lahingus (a. 338), mis tegi lõpu Kreeka sõltumatusele, väärib tähelepanu ainult üks Demosthenese poliitiline kõne, nimelt «Kõne pärjast Ktesiphoni kaitseks». Veel kahel korral püüdis Demosthenes Ateena patrioote õhutada võitlusele, kuid pärast teist katset, põgenemisel makedoonlastest ümberpiiratuna, oli ta sunnitud võtma mürki. On säilinud ligi 40 ehtsat Demosthenese kõnet. Neis on klassikaline kreeka proosa saavutanud oma kõrgeima arenemisastme
vaesemad jalameestena. Kõige vaesemad kodanikud olid enamasti maata ja väeteenistusest vabad 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? Kreeklased arvestasid aega 1. olümpiamängudest aastal 776 eKr. 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? Kreeklased kaotasid iseseisvuse 338. eKr, Chaironeia lahingus makedoonlase vastu. 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! 1) filosoofia juureldi rohkem inimese probleemide ja hingevajaduste üle, kuidas saavutada õnne ja hingerahu, mitmed tänapäeva teadusharud võrsunud Vana-Kreeka õpetlaste tööde põhjal. 2) teadus Eukleides tõestas geomeetria põhialused, Archimedes leiutas kruvi
kaabiti õli kehalt maha pikaks venitatud figuurid Seisev Hermes, Herakles ja Lerna hüdra, erinevad kehaehitustüübid Noor atleet võidujooksu stardis(inkrusteeritud silmad) Puhkav poksija Leochares Belvedere Apollon 330eKr (orig. oletatavalt pronks) Halikarnassose mausoleum 355-350eKr Mausoleus- tema nimet tuleb hauakambri mõiste Võitlus Amatsioonidega- relieef friisilt Samotrake Nike 3.saj. Ekr Valgel põhjal lekytosed- matuseriitused Hellenistlik maailm 338eKr Chaironeia lahing Makedoonia valitsejate ja ülikute hauad Verginas 350-400eKr seinamaalid Vergina kuld, hästi säilinud kuld pärjad ja kaela ja peavõrud Apolloni tempel Didymas 4.saj eKr hüpertraaltempel- ilma katuseta dipteel- mitmekordne sambarida??? veidra kujundusega sambabaasid Kapiteelikujundused- kreeka-pärsia pärand Koimee- vana ja uuskreeka vaheline keel(uus testament) Suurlinnad Aleksandria tuletorn- surnutele teed koju arhitektuur- kui võimu manifestatsioon
välismaale keelatud. ettevalmistus Ateenas võõramaalaste elu kergem kui Spartas kus seda ohjeldati sõjaväelise korraga Ateenas anti laste, mitmekülgset haridust, kuid Spartas oli oluline sõjaline haridus 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 776 eKr olümpiamängudest 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 338 eKr Chaironeia lahingus makedoonia vastu 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! Vana- Kreeka mütoloogia- tekkisid kangelaslood ehk müüdid ning neid anti edasi põlves põlve Vaasimaalid, sest need on olulised ajaloo allikad, vaasimaalid kandsid endaga kaasas olulisi sümboleid, mis said oma ideed olümpiamängudest, Homerose eepostest või müütidest Homerose eeposed, sest need kaks eepost on olulised ajaloo allikad,
annaabi.ee 
