Kodutöö nr 3 1) Kuidas tekkisid keskajal linnad? Tekkisid nii antiik linnade varemetele kui ka loomulikul teel kasvades. Ajavahemikus 5.-9.sajandini hakkas laineid lööma kristlik kultuur. Kristlik kultuur koondus kloostritesse. 8.-10.saj. arenesid feodaalsuhted seega tugevnesid kaubandussidemed, keskvõimu tugipunktiks olid pfalzid (kindlustatud linnused). Pfalzide kõrval olid teiseks suureks tugipunktiks kloostrid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Uue elukutse esindajatena tekkisid rändkaupmehed, kes hakkasid koostööd tegema misjonäridega ning tekkisid kaupmeeste kirikud. Kuna aga turvalisem elu näis siiski olevat kloostrite või linnuste vahetus naabruses, hakati rohkem rajama asulaid nende ümbrusesse. Majanduse ja kaubanduse arenedes hakkasid linnad tormiliselt kasvama. Murranguliseks kujunes 10.saj. teine pool, kus Kesk-Euroopas h...
· Kreeka teater koosnes kolmest osast: teatron mäenõlval asuvad istmed orkestra ümmargune mänguplats, seal laulis ja mängis pille koor, seal mängisid ka näitlejad skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion) X Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul · Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti · Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr · Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid · Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega · Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad · Koopiad võivad üksteisest ka erineda
kodukolde jumalanna Aphrodite - armastuse- ja ilu jumalanna Ares - sõjajumal Hephaistos - tule, sepakunsti ja käsitöö jumal Hermes - Jumalate käskjalg; karjaõnne, sportlaste, kaupmeeste, rändurite jumal 5. Milliseid materjale kasutasid kreeka skulptorid ? marmor, pronks, krüselefantiintehnika 6. Keda kujutasid skulptuuris enamasti vanakreeka skulptorid? Alasti meesskulptuurid, riietes naisskulptuurid 7. Vanakreeka skulptuuris 3 perioodi iseloomustavad jooned, skulptuurid? Arhailisel ajastul - näited; klassikal. ajastul - kontrapost, näited; 4. sajandil, näited; hellenistlikul ajastul, näited. Arhailine- Egiptuse kunsti mõju, marmor ja pronks peamised loomis materjalid nt:Myroni ''Kettaheitja'' klassikaline- kontrapost, idealiseeritud keha nt:Plykleitos ''Odakandja'' 4,saj nt: Hermes Dionysos-lapsega, Lysippos-Kaapija hellenistlikul nt: 8. Praxiteles - "Hermes Dionysos-lapsega" Polykleitos - "Odakandja" Pheidias -
Arhailine ajajärk 800-500 eKr Linnriikide teke (polis) [Vanas-Kreekas omavalitsuslik ja oma kaitsel põhinev haldusüksus] Võimsamad linnriigid: Sparta, Ateena Hõberaha ehk väärtusmõõdu kasutuselevõtt Ülekreekalised usukultuse kohad: Delfi, Olümpia (I olümpiamängud 776 eKr) Kujuneb välja Kreeka templi arhitektuur Sellel on 3 stiili: · Dooria stiil See iseloomustab arhailist ja klassikalist ajajärku · Joonia stiil · Korinthose stiil Kreeka ajaloo lõpuperioodidel Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) ...
Kopeeriti koopiate järgi tunnemegi ära Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks tänaseks hävinuid töid. olid marmor ja pronks. loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala Peamiseks kujutamis objektiks oli inimene. rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alasti reljeefid. olekut peeti jumalatele meelepärasemaks. Roomlased austasid esivanemaid, jõukate Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kodude pühapaikades säilitati esivanemate kourosed- ning riides naiskujud kored. kujusid. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel Need pidid aga olema hästi täpsed ja ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub loomutruud, et järglased teaksid, kuidas tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama nende esivanemad välja nägid. kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli
Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Teine oli Philoxenos. 5. Hellenistlik kunst 4
Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Teine oli Philoxenos. 5. Hellenistlik kunst 4
Vana-Kreeka arhitektuur v.a hellenismi periood Dooria stiil Nimetuse sai doorlaste hõimult, kus ta ka välja arenes Vanim kolmest stiilist (tekkis juba arhailisel ajastul) Iseloomulik on tugevus, mehisus ja lihtsus Madalad ja jässakad sambad, mis tõttu ehitis mõjub raske pärasena(eriti vanemad templid) Joonia stiil Tekkis väike-aasias Joonia maakonnas, kus ta levis päris-Kreekasse Hilisem stiil Kuna selle stiili sambad on peenemad ja elegantsemad siis kogu mulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Sambad Sammastele pöörati suurt tähelepanu Sambaid on kokku 3 stiilis
m.a., klassikaline 480 . 323 e.m.a. ja hellenistlik 323 e.m.a. . 30 m.a.j. Jumalaid oli Kreekas palju ja neil oli kõikvõimalikke inimlikke puudusi. Ehituskunstis olid tähtsad templid, mille põhielemendid olid sambad ja neid kattev viilkatus. Tempel asus astmetega alusel ja oli harmooniliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Valdavad stiilid olid dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti . kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose "Odakandja", Myroni "Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastu skulptuur on emotsionaalsem, sageli ka erootilise alatooniga n Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp. Hellenistlik oli ka
Etruski kunst (u. 800- 100 eKr ) portikus – eesruum ehituskunst: nekropolid, haudehitised, elamud, templid, kindlustatud linnad Kreeka kunst arhailine e vana aeg(600-480eKr) ; klassikaline e õitseaeg( 480-323) ; hellenistlik e hiline aeg (323-30pKr) ARHAILISEL ajal kujunevad välja vaaside ja templite tüübid, skulptuur pühendkujud ant - tugisein anttempel – sammastega eesruum ühes otsas kaksik e topeltanttempel – sammastega eesruum mõlemas otsas prostüül – 4 sammast otsaseinas peripteer – rida sambaid ümber templi pronaos – eeskoda cella – pearuum naos – siseruum adüüton – kõige püham paik
ja lapsed Kasutati tempera tehnikat aga muna asemel vaha (enkaustika). Värvid vahaga erksamad aga see väga kallis Kuna maale säilinud vähe siis loetakse ka vaasimaal maalikunsti hulka. Peamised vaasitüübid olid: amfora- suured vaasid suurte sangadega krateer- veini lahjendamiseks veega dipülonvaas- (tegelikult pole vaas, sest ei kasutatud anumana) tohutult suur pisikeste kaunistavate sangadega Vaaside kaunistamiseks erinevaid stiile. Arhailisel ajal peamiselt geomeetriline stiil Mustafiguuriline stiil- musta lakkiga figuurid, taust punane savi Punasefiguuriline stiil- musta lakiga taust ja figuurid jäid punaseks Vaasimaale ka allkirjastati, tavaliselt mitu autorit. Maalikunstis ka kunstnike vahelised võistlused Tahvelmaale säilinud ka rooma ajast, kutsutakse muumiaportreeks Neid leitud väikestest aga väga hea kunstiga linnadest nagu Pompei ja Herculaneum. Need
kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki neist pole säilinud, kuid neid teatakse vaasimaalide kaudu. Alates 7. sajandist hakati skulptuuris materjalina kasutama ka kivimeid. Põhiliseks materjaliks kreeka skulptuuris kujunes 6 sajandil e Kr marmor - marmorist kujud värviti üle: vanas Kreekas ei jäetud ka valgest marmorist templeid valgeteks. Kasutati ka pronksi - esialgu kaeti puust skulptuure pronksiga, seejärel tehti kujusid lehtmetallist (detailide kaupa) -- valamistehnikat arhailisel ajastul veel ei tuntud. Pronks-skulptuuride ilmestamiseks kullati või hõbetati neid osaliselt üle. Suur murrang kreeka skulptuuris toimuski arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr seoses pronksi laialdase kasutusele võtmisega. Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures - nüüd asusid skulptorid elama suurematesse linnadesse ja tekkisid kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta. Arhailise ajastu skulptuuris
Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Templid olid määratud jumala eluasemeteks. Templi liigid Stiilid Dooriatekkis arhailisel ajastul. On tugeva, lihtsa ja mehise ehitusega. Pärit doorlaste hõimust. Jooniatekkis VäikeAasias Joonia külas pärast dooria stiili. Klassikalisel ajastul. Peenem ja elegantsem. Kapiteel on rulli keeratud. Tõuseb aluselt e. baasilt. KorintosHellenistlikul ajastul. Erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest, seda katavad lopsakad taimevormid. Nimi pärineb arhitektist Kallimachosest. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Parthenon
Antiikajastu 499 eKr - 500 pKr Antiikajastul võimutsesid Kreeka ja Rooma riik. Nende mõjutusel on tekkinud tänapäevased riigid. Sellel ajal võimutsesid 4 suurt riiki: 1) Rooma riik 2) Hiina kaug-Idas 3) Kreeka 4) India Umbes aastaks 450 eKr oli nende riikide mõjuvõim kokku varisenud. Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: 1) arhailine ajajärk: 8. 6. saj eKr; 2) klassikaline ajajärk: 5. 330. a eKr; 3) hellenismi ajajärk: 330 146 eKr; 4) Rooma võimu ajajärk: 146 eKr. 395 pKr. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Kreeklaste jaoks oli muusika jumaliku tähtsusega. Esimesed muusikud olid Zeusi pojad Dionysos (veinijumal) ja Apollo (tõe-ja valgusejumal). Antiikajal peeti suuri pidustusi Dionysos...
Antiikajastuks loetakse aega 449 eKr 500 pKr. Võimutsevateks riikideks olid Kreeka ja Rooma. Eristati nelja suurt riiki: 1) Rooma riik 2) Hiina 3) Kreeka 4) India Umbes 450 pKr oli nende riikide mõju kokku varisenud. Vana-Kreeka muusika: Informatsiooni tolle ajastu muusika kohta on meil võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hilisema perioodi ülestähenduste kaudu. Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, esimesed muusikud olid Zeusi pojad. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: 1) auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose auks
ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonetüübist arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Templeid ehitati jumalate auks. Näiteks: Zeus Nike Apollon Artemis Athena Poseidon Parthenon Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid) dooria, joonia ja korintose. Vanim on dooria order, tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korintose stiil tekkis hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele. Korintose stiilis katavad kapiteele rikkalikult mitmesugused taimemotiivid. dooria korintose joonia Kreeka templite põhiplaanid Athena Nike tempel Tempel on joonia stiilis, amfiprostüül.
Etruskide haudehitised Maia Luhamaa 10a Etruskid Etruskid elasid Kesk-Itaalias, tänapäeva Toskanas, mida vanasti kutsuti Etruuriaks Kreeklased kutsusid etruske türreenideks Etruski kultuuri kõrgajaks on 6-5 saj eKr Nende keel ei kuulnud indoeuroopa keelte hulka Etruskide keelest on säilinud üle 8000 raidkirja Etruski keel on desifreerimata. Tekste on palju, kuid need on lühikesed Etruski linnad olid ehitatud juba arhailisel ajastul korrapärase planeeringuga Tänavatel oli kiviplaatidest kate, on leitud ka kanalisatsiooni jälgi ,linnu ümbritsesid kõrged hambulised kivimüürid Hauakambrid Etruskid pöörasid suurt tähelepanu matmiskommetele Kõige iseloomulikumad olid ümmarguse põhiplaaniga kivimassiivi uuristatud hauakambrid tumulused Tavaliselt oli hauakambris üks, hilisemal ajal kaks ruumi Tumulused olid rikkalikult kaunistatud reljeefide ja seinamaalidega (kujutati tantse ja
- Efoses - arvatavad mõõtmed on 110x55x20 m. - See oli dipteer(2x sammasrida) tempel. - Seda templit peeti antiikajal üheks seitsmest maailmaimest. - tempel, mille üks poolhull põlema pani. Klassikaline ajastu Kõige tuntum on Ateenas asuv Parthenoni tempel. - See on mäe [akropoli] otsas asuv, dooria stiilis, peripteer, 8 x 17 sambaga. - Sambad on kõrgemad ja saledamad kui arhailisel ajastul. - 70x35m. - See säilis 17. sajandini, kuni türklased selle püssirohulaoks muutsid. Praegu on alles ainult varemed. Porpülleed Akropoli kõrgendiku läänetipus olev paraadlik väravaehitis. - värav ühendas all-linna Akropoli pühapaikadega. - Katust kandsid 6 dooria sammast ja selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid. o Treppidest põhjapool asus Pinakoteeg.
Hoopis erinevalt oli Roomas ehitusmaterialiks põletatud savitellis, mis hiljem kaeti marmoriga. Sideaineks oli vulkaanilise tuha koostisega rooma betoon. Rooma kunsti tõid ornamendi etruskid, muutes arhitektuuri lausa ornamendi keskseks. Kreekas hinnati otstarbekust ja lihtsust, ehk siis oldi konstruktsiooni kesksed ja vormiti välja kuni tänaseni toimivad lahendused ehituskunstis. Uusimaid ehitusvõtteid tarvitati Kreekas templites. Arhailisel perioodil olid templid väga lihtsad puidust antide templid. Kõige levinum ja tüüpilisem Kreeka tempel oli perifeer, hiljem tuli dipteer ning hellenistlikul ajal ka roomlaste seas levinud ümmargune monopteer. Kreeka templi sees oli jumala kuju ja templis käisid vaid preestrid, sisearhitektuur oli väga lihtne. Rahvas käis templi ees altari juures, kus toimusid ohverdamised ja jumalateenistused. Parthenoni templit
arhitektuuril, aga nüüd on kindlustatud lossidega. Trooja rajati sel ajal. Mükeenekükloobilised müürid. Siit saab alguse hilisema kreeka templi põhiplaan. Lossi pearuum on Megaron. Ristkülikukujuline saal, kahe sambaga sissekäigu juures. Sellestki saabki kreeka tempel alguse. Arhailine ajajärk 7-6 saj enne meie aega Klassikaline ajajärk 5-4 saj enne meie aega Hellenismis ajajärk 330-146 enne meie aega :P Arhitektuur Muistne Kreeka TEMPLID Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kogu Kreeka arhitektuuri välisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsiooni tunne ja ehituste püstitamine kiviblokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineteta metallklambrite abil. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kaht liiki osadest : kandvatest ja kantavatest.
megaronist. Ant-tugisein. Anttempel-sammastega eesruum ühes otsas. Kaksid e. topeltanttempel-sammastega eesruum mõlemas otsas. Prostüül-4 sammast otsaseinas. Peripteer-rida sambaid ümber templi. Templi ruumijaotus: Eeskoda e. pronaos, pearuum e. cella, siseruum e. naos, kõige püham paik e. adüüton, opisthodomos. Sambaorder: order-kord, antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja talastiku konstruktsioonisüsteem: dooria: alates 7.saj-st eKr, kujunes välja arhailisel ajastul; joonia: 5.saj. eKr, kujunes välja klassikalisel ajastul; korintose: 5.saj. lõpust eKr, iseloomulik hellenistlikule perioodile. Krüsoelerantiintehnika e. kulla-ja elevandiluutehnika-puidust skulptuuri kaunistamise tehnika. Klassikaline:arhitektuur: templid, teatrid, skulptuur. Karüatiidid-naistekujulised sambad. Agoraa-turuplats, vabade kodanike-, kohtu-ja sõjaväekogunemiskoht avaliku elu keskus, agoraat ümbritsesid ametiasutused, templid, kauplused
..................................................... Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik. Ometi tõi see kaasa tuleviku seisukohalt positiivse muudatuse: Mükeene kultuuri segastel langusaegadel ründas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule.See piirkond muutus nüüdsest kreeklaste püsivaks asuakaks ja Egeuse meri seeläbi sisuliselt Kreeka sisemereks. Veelgi olulisem oli aga ilmselt raua kasutuselevõtt. Tume ajajärk kestis aastatel 1100-800 eKr. Järgneval, arhailisel ajajärgul, mis kestis umbes 800-500 aastatel eKr, võeti kasutusele raua. Nii kolooniates kui ka Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid , milledest tähtsamad olid: Sparta , Korintos , Ateena Balkani saared , Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Sitsiilias. Ennast nimetasid kreeklased helleniteks , kõiki teisi aga barbariteks. Kreeklaste peajumalaks oli Zeus. Tema auks korraldati alates aastast 776 eKr iga 4 aasta tagant suuri usu- ja spordipidustusi,
Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks. Kuna jumalaid oli palju ja kõik nad olid inimestele omal kombel vajalikud, siis oli igas linnriigis arvukalt pühamuid. Iga pühamu kuulus kindlale jumalale, kuid seal võis olla ka teiste jumalate altareid ja templeid. Nii oli Zeusi pühamus Olümpias kesksel kohal ka näiteks Hera tempel ja kangelase Pelopsi väike pühakoda. Kreeklaste templiehitus sai alguse ja templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. Varasemad tõelised monumentaalsed kivitemplid pärinevad VI sajandist eKr. Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline, see ehitati alusele, kasutati madalt treppi. Templeid toetasid sambad. Kreeklased kasutasid põhiliselt kolme sambatüüpi: dooria, korintose, joonia. Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem, tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub. Dooria sammast kaunistavad tüves pikad vaod kannelüürid. Joonia ja korintose sambad on baasiga. Need sambad
7. Iseloomusta skulptuuri hellenistlikul ajastul (kuidas, keda kujutati, materjal, poos jne) (2p) Suurte mõõtmetega figuurid, keerukamad ja dramaatilised poosid, teosed emotsionaalsemad 8. Ühenda autor loodud skulptuuriga! (5p) Praxiteles "Hermes Dionysoslapsega" Lysippos "Kaapija" Polykleitos "Odakandja" Pheidias Parthenoni friis", "Zeusi kuju" Olümpias Myron "Kettaheitja" 9. Kirjelda vaasimaali arhailisel ajastul. Kuidas kaunistati, kuidas lisati detailid, kontuurid figuuridele? (1p)Vööndite vahele maaliti lihtsaid korduvaid kujundeid, näit. kolmnurki, rombe, aga ka meandreid. Vaasid väga elavavärvilised.8. saj. lõpupoole hakati vaasidelkujutama ka inimesi ja loomi, alguses skemaatilisena kuni järgmiks sajandiks jõuti juba mütoloogiaaineliste piltjutustusteni.Läbivaks teemaks(nagu kreeka kunstis
Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunsti sarnasused ja erinevused III sajandil e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele. Ka kreeka oli roomlaste võimu all ning kui poleks olnud vallutusõdu poleks ka roomlaste kunst nii välja arenenud. Roomlased võtsid peamiselt eeskuju kunstis ertuskidelt ja kreeklastelt. Roomlaste arhitektuur arenes palju kui võeti kasutusele lubjamört, kreekas kasutati detailide ühendamiseks metall klambreid. Lubjamört koosnes kiviklibust, vulkaanilisest tolmust ja vee segust. Lubjamört oli väga vastupidav ning koos põletatud tellisega lubas see kasutusele võtta võlvimistehnika. Nii tekkisid uued konstruktsioonid mis muutusid roomas tähtsaks, tähtsamad olid neist kaared, võlvid ja kuplid. Seega minu arvates oli rooma rohkem arenenud. Rooma kuulsamaiks ehitiseks on Colosseum ehitati umbes 80. aastal, see oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater, samasugust põhimõtet kasutatakse ka tänapäeva...
Vana-Kreeka arutelu. Sparta ja Ateena riigikorralduse sarnasused ja erinevused. Arhailisel ajajärgul(800-500e. Kr) hakkasid Kreekas kujunema linnriigid. Suurimad neist olid Ateena ja Sparta. Sparta mis asus Lõuna-Kreekas valitses Aristokraatlik võim ja Ateena mis asus Kesk-Kreekas Demokraatlik. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud, kes ei teinud tavalist lihtrahva tööd, vaid valitsesid riiki. Kesklassi kuulusid perioigid ehk vabad inimesed, kes tegelesid käsitöö, põlluharimise ja kauplemisega. Nemad ei saanud osa riigi valitsemisest, küll aga teenisid nad aega
Kodutöö nr 2 1. Antiik-Kreeka linnaehitus. Millised oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) 1) Arhailine ajastu - Domineeriv vorm polis, mis koosnes kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Agoraa oli kreeka elanike peamiseks kogunemiskohaks ja pelgupaigaks. Lisaks sellele paiknes igas Kreeka linnas teater, sageli akropoli jalamil.
südamikuga, paljast keha kujutav osa kaeti elevandiluust plaatidega, riietus ja relvad aga kulplekiga. Ühtegi selles tehnikas teost säilinud ei ole, kirjelduste põhjal aga olid sellised näiteks Zeusi kuju Olümpias ja Athena kuju Parthenonis. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehititstega seotud skulptuurid, vabafiguuride arengut võib aga jälgida alates 7. sajandist e.Kr. Arhailisel ajastul oli vabafiguurid mõjutatud Egiptusest. Kreeklased lõid aga uue elemendi meesakti. Kourus e. Arhailine Apollon elusuuruses meesakt, seisab sirgelt, jäigalt, üks jalg ette sirutatud. Neid on leitud 50-60 tükki, peamiselt kalmistutelt. Ilmselt kujutati nendega ideaalse sõjakangelase või sportlase stereotüüpi. Levinud Mandri- Kreekas. Kore (Persephone)- riietatud noore naise kuju. Lähtus Väike-Aasiast joonia maakonnast. Mõjub õr a ja sarmikana.
APHRODITE 10. Klass Kultuurilugu 2012 Aphrodite Aphrodite on vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna. Lisanimi on "magusalt naeratav." Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad ja ilusad lilled. Lisaks omas ta võimu ka mere üle, ning ta võis kinkida head mereilma. Teda peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Jumala sünd Arvatakse, et kaunitar pärineb laine merevahust, Küprose lähedalt, mille järgi ta kannab lisanime Anadyomene (laineist tõusnu). Hilisema versiooni esitab "Ilias" mille järgi Aphrodite oli Zeusi ja Dione tütar. Suhted Aphrodite oli hilisema kirjanduse järgi abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodi...
VANA-KREEKA JA ROOMA Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk 8. 6. saj eKr · Klassikaline ajajärk 5. saj 330. a eKr · Hellenismi ajajärk 330 146 eKr · Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr Arhailisel ja klassikalisel perioodil ei olnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli lüüra, mille saatel laulvaid muusikuid nimetati lüürikuteks. Tragööd...
välisilmele.Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail.Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas,tüves ja kapiteel. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Kreeka ehituskunstis(samba arhitektuuris) valitses 3 stiili(reeglite ranguse tõttu nim neid orderiteks)- 1)dooria-vanim; tekkis arhailisel ajastul;tugev,mugav,lihtne;sammas on madal ja jässakas,ilma baasita; samba tüvest liigendavad püstised vaokesed 2) joonia- sambad saledamad,kõrgemad ja enam kaunistatud;iga sammas tõuseb ümmarguselt baasilt; Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega 3)korintose stiil-katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, lehtede kujutised; rõhk toredusele;hellenistlikul ajal;saledam ja pikem;eriti piduliku ilmega sammas; kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. Kreeka
· Jumala austamisega kaasnesid ronkäigud, pidustused, atleetide, poeetide ja muusikute võistlused · Spordivõistlustest arenesid Olümpia Mängud, mille ajal kehtestati rahu · Suurimad saavutused: kunst, filosoofia, kirjandus ja teadus · Kuulsamad filosoofid: Platon, Aristoteles · Nende jumalad olid inimese kehaga ja iseloomuga (mitte täiuslikud) Arhitektuur · Tähtsamaiks ehitiseks tempel (ehitati kõrgemale linnast) Arhailisel ajastul kujunes välja põhiplaan · Iga tempel eri jumalale · Välisilme määrasid - kreeklaste mõõdukus, proportsiooni tunne, ehituse püstitamine suurtest blokkidest · Koosneb 2-liiki osadest kandvatest ja kantavatest · Kandvad osad on: 4-nurkne alus(piklik), mis koosneb 1-3 astmest ja sambad · Kantavad osad on: talastik, mis koosneb sammastele toetuvast arhitraavist, mis pärast viiluvälja(tümpanon)
KREEKA KUNST Monika Sepp 11A Perioodid · Arhailine ajajärk VII-VI saj. eKr. · Klassikaline ajajärk V-IV saj. eKr. · Hellenistlik ajajärk 330-146. a. eKr. Kreeka arhitektuur 3 Põhi stiili DOORIA JOONIA KORINTOS stiil kujunes stiil kujunes stiil on omane välja arhailisel välja klassikalisel hellenistlikule ajastul ajastul perioodile · Stiilide vahel tehakse vahet eelkõige sambakapiteelide erinevuse kaudu. · 1. abakus 2. ehhiin} kapiteel 3. tüves 5. baas 7. arhitraav 4. kannelüürid 6. stüllobaad · Akropoli mägi oli Ateena kõige olulisem koht, seetõttu ehitas linn oma suurima võimsuse aastail (nn. Periklese kuldajastul) sinna oma võimsuse rõhutamiseks suurejoonelise usukeskuse
Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Mükeene tsivilisatsioon mandri-Kreekas Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon- pronksiaeg Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Kreeta muistsed elanikud olid Väike-Aasia põliselanikud. Minoiline tsivilisatsioon- kuningas Minose valitsemisaeg. Linnad ja nendes linnades olnud lossid. Linn ja loss moodustasid terviku. Knossos ehk Minose palee. Lossid- ruumid ümber keskõue, viljasalved, töökojad ja kultusruumid jumalate austamiseks Lineaarkiri A- valdavalt majapidamisdokumendid, kuid ei mõisteta Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. Lossid olid kindlustamata. Naisel oli oluline roll. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasi. Olulisel kohal oli härg. Mükeene tsivilisatsioon 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare, osa losse purustati, Knossosest sai kreeka valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele. (Lineaarkiri B- teadlastele arusa...
· SEDA OSATAKSE LUGEDA, KUID EI SAADA ARU · ILMSELT ON TEGU MINGI KAUKAASIA KEELKONNA KEELEGA · TEKSTE ON PALJU, KUID NEED ON LÜHIKESED · ETRUSKI KULTUUR MÕJUTAS TUGEVASTI ROOMA KULTUURI · ROOMLASED ON ETRUSKIDELT ÜLE VÕTNUD GLADIAATORITE MÄNGUD, ÜMMARGUSED HAUAKAMBRID JA PUNASE RANDIGA TOOGAD ÜLIKUTEL · ÜLE VÕETI KA ETRUSKIDE ELUMAJA ESIALGNE KUJU · ETRUSKI LINNAD OLID EHITATUD JUBA ARHAILISEL AJASTUL KORRAPÄRASE PLANEERINGUGA · TÄNAVATEL OLI KIVIPLAATIDEST KATE, ON LEITUD KA KANALISATSIOONI JÄLGI · LINNU ÜMBRITSESID KÕRGED HAMBULISED KIVIMÜÜRID · ETRUSKID PÖÖRASID SUURT TÄHELEPANU MATMISKOMMETELE · KÕIGE ISELOOMULIKUMAD OLID ÜMMARGUSE PÕHIPLAANIGA HAUAKAMBRID TUMULUSED · TUMULUSI ON LEITUD TOSCANAS SUURTE GRUPPIDE E. NEKROPOLIDENA · KAMBER OLI KAEVATUD MAA SISSE, MAA PEAL OLI MULLAST KUHJATIS
Ristkülikukujuline, meenutas megaroni. Sambad. 14. Kreeka arhitektuuri kolm stiili. Kuidas neid omavahel eristada? Dooria, joonia ja korintose. Dooria sammastel puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia ja korintose stiilil on baas olemas, kapiteelid keerukamad. 15. Samba osad. Baas, tüves, kapiteel. 16. Artemise tempel Efesoses, Parthenoni tempel Akropolil, Erechteioni tempel Akropolil. 17. Mis on erinevat arhailise ja klassikalise ajastu skulptuuris? Arhailisel ajastul sarnaneb skulptuur Egiptuse omaga. Klassikalisel ajastul loomulikum, liikuvam kujutamine (kontrapost) 18. Tunda ära järgmised teosed: ,,Kettaheitja", ,,Odakandja", ,,Sandaale siduv Nike", ,,Kaapija", ,,Hermes Dionysos-lapsega" + autorid! 19. Milline suur muutus vabafiguurides toimus klassikalisel ajastul? Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid poose. 20. Kust on pärit sõna 'keraamika'? Tunda ära ornamendid. Ateena pottseppade
selline karistus? ,,Laokooni" eriline osa ja mõjuvus tuleb just preestri ja tema poegade näoilmest. Skulptuuri tagant vaadeldes pole teos pooltki nii mõjuv ja siiras. ,,Laokoon`i" mõju on läbi aegade tuntav. Seda on õigustatul peetud kreeka hellenistliku skulptuuri üheks tippsaavutuseks ja see on mõjutanud paljusid skulptoreid ja maalikunstnikke. Oma populaarsuse on ta aga saavutanud suuresti ka kontrasti mõjul, milline oli kreeka skulptuur arhailisel ajastul ja kuidas see muutus ekspressiivseks ja liikuvaks inimeste kujutamises, nagu näha ,,Laokooni" grupis. 4 ibidem Kirjandus 1. Vaga, Voldemar. Üldine kunstiajalugu. (Tallinn: Koolibri. 1999). 2. Britannica Academic Edition. Laocoön. [http://www.britannica.com.ezproxy.utlib.ee/EBchecked/topic/330182/Laocoon#ref46 935] 04.01.2013 3. Dinsmoor, Anastasia. What is the Laocoön? [http://www.betatesters.com/penn/laocotxt.htm] 04.01.2013
Nike tempel Hellenistlik periood: Halikamassose mausoleum, Artemise tempel, Aleksandria tuletorn Arhailine periood: Hera tempel, Zeusi tempel 8.Ateena akropol. Nimeta tähtsamad templid Akropolil ja kus nad asuvad. Mida tähendab sõna akropol. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Parthenoni Akropol tähndab kõrgeimat linna Ateena pühal kaljul 9.Mis on karüatiidid. Naiste kujud ammaste aemel 10.Vanakreeka skulptuur. Skulptuur arhailisel, klassikalisel ja hellenistlikul ajal. /vt. tunni materjali/ Tunne need ära ka pildilt Arhailine: kouros- alasti meesfiguur, kore- riietatud naisfiguur Klassikaline: Polykleitos (odakandja), Myron(kettaheitja) Hellenistlik: surev gallialane, Heliose kuju 11.Nimeta 7 antiikmaailma imet. Kus nad kaardil paiknesid? 1) Semiramise rippaiad Babülonis, 2) Cheopsi püramiid Egiptuses, 3) Zeusi kuju Olümpias, 4) Halikarnassose mausoleum,- Türgis 5) Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
KATRIN LANG RA 51/61 1. Antiik-Kreeka linnaehitus. Milline oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) Arhaika periood(8.-6.saj.eKr.). Kreekas hakkas välja kujunema uus poliitiline struktuur linnriik ehk “polis”, mis haaras enda alla nii linna kui ka selle umber asunud territooriumi. Poliste suurus oli erinev, varieerudes väga suurtest, ligi 9000 ruutkilomeetristest üksustest kuni üsna väikeste, vähem kui 100 ruutkilomeetriste linnriikideni.
Veidi hilisemates eepostest tuntud kangelaspärimus näitab, et rahva hulgas püsis mälestus Mükeene perioodist kui muistsest kangelasajast. /.../ On põhjust arvata, et ,,tumedal ajajärgul" leidsid aset olulised muutused Kreeka ühiskonna struktuuris. Mükeene perioodi bürokraatlikult korraldatud hierarhiline lossiühiskond oli kokku varisenud ja ilmet võtsid varasemast erinevad ühiskondlikud suhted. Järgnenud arhailisel perioodil arenesid siit välja Kreeka tsivilisatsioonile iseloomulikud linnriigid. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas D Mükeene kultuuri segastel langusaegadel rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus nüüdsest kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri seeläbi sisuliselt Kreeka sisemereks. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. /..
Õppeasutustes viibsid poisid 7 20 eluaastani. Kultuuri ja kunsti hiilgeperiood langeb klassikalisse ajastusse. Kreeka kultuuri mõjud ulatuvad lainetustena tänapäevani. Rahad olid käibel. Akropolis kõrgemal kohal asuv, kuhu sai peitu joosta. Arhidektuur Pühamud polnud ainult pühamud, vaid ka ühiskondliku elu keskused. Templid ehitati kõrgematesse paikadesse, sest arvati, et siis on nad Olümpose jumalatele lähemale. Iga tempel oli pühendatud kindale jumalale. Arhailisel ajajärgul kujunes välja Kreeka templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kreeka välisarhidektuuri välisilme määrasid ära kaks tegurit esiteks kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne; teiseks ehitiste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineta metallklambrite abil. Kandvaks said sambad. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kahes osast kandvast ja kantavast osast. Kandvad osad
püüelnud laienemise poole nagu paljud teised. Riigi arengujoontes võib välja tuua sarnasusi Sumerite omadega, kuid ajaloo läbivaks jooneks on see, et riik oli killustunud paljudeks väiksemateks aladeks – polisteks ehk väikeriikideks. Iga väikeriik paistis silma oma arengu poolest. Näiteks Ateena oli kunsti ja kultuuri sümboliks. Kreeka kui tervik on ikkagi ajalukku läinud tänu oma majanduse, poliitika, kultuuri ja olümpiamängudega. Arhailisel perioodil kujundasid kreeklased foiniiklaste alfabeedi põhjal välja tähestiku, kus igale märgile vastab üksainus kindel häälik. See tõi omakorda kaasa ka raamatute kirjutamise. Arvatavasti on Kreekast pärit ka meile kuulsaks saanud pime poeet Homeros oma lugudega „Ilias“ ja „Odüsseia“. Tegelikult ei olda üldse kindlad, kas selline mees ka päriselt elas või oli ta lihtsalt väljamõeldis. Kreeka esimeseks ajaloolaseks peetakse aga 5.
KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...
Enamikku kuulsamatest kreeka kujudest tunneme hilisemate, peamiselt roomlaste jaoks valmistatud koopiate põhjal. Kreeklased pidasid kõige väärtuslikumaks nn. krüselefantiintehnikas skulptuure kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga, silmad valmistati aga värvilistest kividest. Selles tehnikas loodi 5. sajandil e.Kr. Athena kuju Parthenoni templis ning Zeusi kuju Olümpias. Vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Egiptuse kunsti mõju on tajutav noormehed on laiaõlgsed, sirgelt seisvad, rusikas käed kõrval ning vasak jalg asetatud veidi ettepoole. Kreeklastel oli anatoomia järgimine esialgu kohmakam, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid suuri inimfiguure. Levinud on ütlus: kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma.
Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Peamiselt on tehtud kahte sorti kujusid: 1) alasti noormehi kuros 2) riietatud tütarlapsi kore. Kurosekujusid on leitud peamiselt surnuaedadest vanade meeste haudadelt. Enamasti seostatakse neid jumal Apolloniga . Arvatakse, et tegemist oli Olümpiamängude võitjate auks püstitatud kujudega .Neil kujudel on ka näol kerge naeratus nn arhailine naeratus. Kõige enam kore kujusid on leitud Ateena akropoliselt. Arhailisel ajastul oli skulptuur siiski veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronk. Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures. Nüüd asuvad skulptorid elama suurematesse linnadesse. Tekivad kaks suuremat skulptuurikoolkonda: 1)Ateena 2)Sparta. Kõige tuntum kreeka skulptuurgrupp pärineb arhailise ajastu lõpust. See on skulptor Antenori ,,Türannitapjad"
Lossid olid kindlustatud kükloopiliste müüridega. Tegi oli siiski majanduskeskusega nagu kreetas. Tekkis lineaarkiri B mida oskame lugeda. Freskodel domineeris sõjatemaatika. Kirjutati majandusaruandeid, tegeldi palju kaubandusega. Mükeene tsivilisatsiooni lõid põhja poolt sisse rännanud kreeklased. 2. Linnriigid Kreekas ei tekkinud ühtset valitsemist. Koosnes iseseisvatest linnriikidest ehk polistest. Kodanil oli õigus kaasa rääkida riigiasjades ja kohustus teenida sõjaväes. Arhailisel perioodil valitseti poliseid aristokraatlikult, see tähendas et võim on parimate käes. Sparta: talle kuulusid Lakoonia ning Messeenia maakonnad. Ise koosnes neljast kindlustamata külast. Ühiskond jagunes kolmeks kihiks: 1) spartiaadid kodanikud 2) perioigid - sõjaväe ja andami kohustuslikud inimesed. 3) heloodid spartiaatide orjad( messeenia maakonna kodanikud) Valitsemiskorraldus: 1) juhtisid 2 päritava võimuga kuningat 2) geruusid ehk vanemate nõukogu. Koosnes
loona ning muutsid neid, lisades erinevaid lõppe. Luuletaja võis ka lähtuda oma väärtushinnangutest ja hoiakutest. Tänapäeva inimeseni on müüdid jõudnud läbi poeetide loomingu või kirjandusteoste. Läbi mitmetuhande aasta ajas rännates on müüdid oma algse kuju kaotanud ning muganenud läbi kirja ja kõne. Õnneks on müüdid säilitanud oma jõu, isegi kui neid on kokkuvõtvalt edasijutustatud. Arhailine eepos Arhailisel perioodil valmistatud lugulaul, värsivormiline ülistuslaul kangelaste auks, mida kanti ette ülikute õukondades. Peateemaks oli tavaliselt müütiline või reaalne ajaloosündmus, 3 jumalate ja kangelaste tegemised, saatuslik võitlus või maailma loomine. Tavaliselt on see mahukaim ja olulisim teos rahva kultuuriloos. Kreeklaste esimene kirjapandud lugulaul on ,,Ilias" mis sisaldab endas enam kui 15 000 värssi. Jumalik sekkumine
Enamikku kuulsamatest kreeka kujudest tunneme hilisemate, peamiselt roomlaste jaoks valmistatud koopiate põhjal. Kreeklased pidasid kõige väärtuslikumaks nn. krüselefantiintehnikas skulptuure – kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga, silmad valmistati aga värvilistest kividest. Selles tehnikas loodi 5. sajandil e.Kr. Athena kuju Parthenoni templis ning Zeusi kuju Olümpias. Vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Egiptuse kunsti mõju on tajutav – noormehed on laiaõlgsed, sirgelt seisvad, rusikas käed kõrval ning vasak jalg asetatud veidi ettepoole. Kreeklastel oli anatoomia järgimine esialgu kohmakam, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid suuri inimfiguure. Levinud on ütlus: kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma.
kasutusel lineaarkiri. Kreetal kasutatud lineaarkirja A'd ei osata lugeda, Mükeenes kasutatud lineaarkirja B, aga oskatakse lugeda. Nii Kreetal kui Mükeenes olid olulisel kohal lossid. Kreekas tekkisid lossid linnast eemale, Kreetal aga lossi ümber. Kreekas olid olulisemal kohal jumalannad, Mükeenes austati ka naisjumalannaid, kuid peeti olulisemaks siiski meesjumalaid. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Arhailisel perioodil (VIII-VI saj e.K.r). Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Need on tähtsamatest eepostest ainsad, mis siiamaani säilinud on. Mõlemate sisuks on Trooja sõda. Kreeklased pidid nende eeposte autoriks pimedat laulikut Homerost, kuid tänapäeval ei osata öelda, kas Homerose-nimeline poeet on kunagi ka tegelikult elanud, nagu ei või me kindlad olla selleski, kas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on ühe ja sama või mitme autori looming.
Mis on nende materjalide eelised või puudused? Peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks.Enamiku marmorkujude küljest on tükke murdunud.Pronkskujud võivad looduslikus tingimustes paremini vastu pidada, kuid neid on ikkagi vähe, sest hilisemal on terve hulk ümber sulatatud. 9. Keda kujutasid enamasti vanakreeka skulptorid? Kreekas on alasti meesfiguur(kouros) ja riietatud naisfiguur(kore) 10. Mis iseloomustab vanakreeka skulptuuri: a) arhailisel ajastul; b) klassikalisel ajastul 1. V sajandil eKr 2. IV sajandil eKr; c) hellenistlikul ajastul? a)arhailisel ajastul-vabalt seisvad kujud.kreekas alsti meesfiguurid(kouros) ja riietatud naisfiguurid(kore) b)klassikalisel ajastul: 5.saj e.Kr-kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi.Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. 11. Missuguse muutuse tõi figuuri kujutamisse Polykleitose skulptuur "Odakandja"?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
