saj tehnoloogia kiire areng, turumaj levik kõigis maj.harudes, suurettevõtluse teatav levik, säilib käsitöö ja väikeettevõtlus Hilisindustriaalne 18.saj.lõpp19.saj.algus üleminek masinalisele suurtootmisele, elatusmaj lõplik väljatõrjumine, aurumasina leiutamine, kivisüsi, sisepõlemismootor, nafta Postindustriaalne tuuma ja kosmosetehnika, arvutid, vaimne töö ja teenused maj alus Koloonia riik, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist Emamaa riik, kes on mingi riigi allutanud Impeerium Emamaa+talle kuuluvate kolooniatega Faktoorid kaubanduslikud ja sõjalised tugipunktid (KaugIdas, PAm) Riigi maj arengu põhinäitajad Rahvuslik koguprodukt RKP antud riigi ettevõtete poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus, Sisemajanduse koguprodukt SKP antud riigi territooriumil valmistud toodangu ja teenuste koguväärtus, sõltumata ettevõtte kuuluvusest,
ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja olid iseseisvad (emamaa) kolooniad tegelesid toodangu hankimisega, transportimisega emamaale. kaubavood jagunesid kolme suunda: 1) emamaa – koloonia (põllumajandussaadused, tööstustooraine) 2) tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3) Emamaa ja võõraste kolooniate väike kaubavahetus maailma jaotumine põhjaks (tööstuslik) ja lõunaks (vaene) : Põhja ja lõuna riikide võrdlus: Põhja riigid: Moodustasid iseseisvaid riike; USA, Suurbritannia, Prantsusmaa,
masinate valmistamine Tööstusriigid kontrollisid maailma majandust ja olid iseseisvad Kolooniad tegelesid toodangu, hankimise, trantsporteerimisega emamaale Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20 saj alguses oli maailmas kümmekond suurt impeeriumi ja nendele alluvaid kolooniaid. Võimsamateks tööstusriikideks olid USA, Saksamaa, Suurbritanja * kolooniad hankisid toorainet, olid suured istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. *Emamaa ja koloonia vahel käis väga tihe kaubavahetus. Kaubandussuunad jagunesid kolme suunda : emamaa + koloonia, emamaa + teine emamaa, emamaa + võõras koloonia. Aktiivne kaubavahetus põhjustas võitlusi tooraineteallikate ja turgude vahel. Tekkisid sõjad mille tulemus oli kolooniate iseseisvumine 20 sajandi teisel poolel. Faktooriad kaubanduslikud ja sõjalised punktid, mis rajati ka korilaste aladel P-Ameerikas ja Siberis kaupade ning karusnahkade kokku ostmiseks. Faktooriaid kasutati ka
Iseseisev industrialiseerimine toimus oma jõududega, areng oli sujuv. Sõltuv industrialiseerimine on osaline ja künklik industrialiseerimine, millest on huvitatud teised riigid ja mida teostatakse suurelt osalt ka nende jõududega( ettevõtted, tehnoloogia, kapital) · Koloonia e asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa mille mingi teine harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa e monopol) on allutanud ning mille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab. · Tööstusühiskonna ja koloniaalimpeeriumi tekkega jagunes maailm tööstuslikuks Põhjaks ja vaeseks agraarseks Lõunaks. Lõunariigid varustasid emamaid toormega ja vastu said tehnoloogiat ja tarbekaupu. · Maailma kaubandusvood jagunesid kolmeks: 1. kaubavahetus emamaa ja oma koloonia vahel 2. tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3.emamaa ja võõraste
müüa Tehnoloogia Käsitöö Keskmiselt( masi Hästi arenenud areng nad arenenud) (infotehnoloogia, arvutid) Rahavormid Metallraha, Metall- ning Kaardimakse, vahetamine paberraha virtuaalselt Riiklus areng Provintsid ja Riik (emamaa ja Üle kogu maa maakonnad kolooniad) Demograafilise Traditsiooniline Deograafiline Kaasaaegne siirde areng plahvatus Põlvkondade vaheldumine Asustuse areng Maakonnad Riik(emamaa, Terve maailm provintsid kolooniad) Põllumajanduse Väga tähtis roll Pole enam nii Oluline roll
Kolooniad Koloonia riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teisest riigistemamaast. Tekkisid Ameerika avastamisega. KOLOONIATE TEKKEPÕHJUSED Ressursikoloonia Et maavarasid kätte saada Ümberasumiskoloonia Elamsipinna nappusest tingitud Istanduskoloonia Rajati, et kasvatada kultuure mis kodukliimas ei kasva. Kohalikke elanikke kasutati tööjõuna. Faktooria Sõjaliskaubandustugipunkt, mis rajati kui vahemaa emamaa ja koloonia vahel oli suur. Reservkoloonia Igaks juhuks vallutatud koloonia Poolkoloonia Riigid, mis on teistest riikidest majanduslikult ja poliitiliselt sõltuvad. 1940.ndate aastate teisest poolest algask koloniaalimeeriumide lagunemine kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama arenenud tööstusriikieks ehk Põhjaks ning arengumaadeks ehk Lõunaks.
Geograafilise tööjaotuse kujunemine Eripiirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused Ebaühtlane loodusvarade jaotumine Maal Metallmaake ja fossiilkütuseid kasutavate tööstusharude tekkimine leiukohtade läheduses / veondus on kallis/ 11 Tööstusajastu areng: Geograafilised avastused: kolooniate teke Põhja-,Kesk ja Lõuna-Ameerikas Koloniaalsüsteemi kujunemine: emamaa ja asumaa vahelised suhted: 1.varaindustriaalse tootmisviisi toomine Põhja-Ameerikasse/ Põhja- Euroopa vabad talupojad / 2.hilisagraarse tootmisviisi toomine Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse /hispaania mõisnikud / 12 Impeeriumide teke: emamaa +koloonia Maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamisele Eurooplaste huve teeniva koloniaalsüsteemi kujunemine Euroopa loodusvarade kahanemine:
iseloomustavad tehnoloogiad ja inimsuhted Elatusmajandus-olukord, kus inimesed toodavad suurema osa vajalikest toodetest ja teenustest ise Turumajandus-majandussüsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu või teenuseid vabalt kokkulepitud hindade aluse ning tootjate konkurents määrab toote või teenuse mahu, hinna, sortimendi Iseseisev industrialiseerimine- Riigi industrialiserimine omal algatusel ja põhiliselt oma jõududega(euroopa) sõltuvindustrialiseerimine-emamaa viis kolooniatesse industriaalse tv Koloonia-e asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mis allub teisele riigile, kes kasutab tööjõudu ja loodusrikkusi oma huvides Emamaa-e metropol on riik, kellele kuulub koloonia Impeerium-emamaa koos kolooniatega Ümberasumiskoloonia-koloonia, mille rahvastiku põhiosa moodustavad ümberasujad emamaalt, pärismaalased on vähemuses Istanduskoloonia-koloonia, kus on põhitegevus kultuuride kasvatamine ekspordiks
Jaguneb varaindustriaalne ja hilisindustriaalne. *postindustriaalne - väga hästi arenenud geograafiline tööjaotus ja kitsas spetsialiseerumine; suurema osa majandusest hõlmab teenindus sektor; info kiire levik; globaliseeriumine; 1970. jõuti postindust.; tuumaenergia, arvutid jne. 2) sõltuvindustrialiseerimine *koloonia - territoorium, mis sõltub majanduslikult või poliitiliselt teisest riigist *koloonia liigid: ümberasumiskoloonia (rajati emamaa üleliigse rahvastiku ümeberasustamiseks); faktooria (kaubanduslikud või sõjalised tugipunktid võõral maal); istanduskoloonia (istanduskultuuride kasvatamiseks);ressursikoloonia (rajati emamaal puuduvate loodusvarade hankimiseks,19.saj); reservkolooniad (emamaa vallutab igaks juhuks tagavaraks); poolkolooniad (maad, mida ei õnnestunud lõplikult ja täielikult vallutada, sõltusid ikka
Tehnoloogia pidev areng ja selle kiire väljavahetamine. 2. Miks arenesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika majandus erinevalt? Sest need piirkonnad kuulusid erinevatele kolonisaatoritele, kelle nõudmised olid erinevad. Austruaalia Poortugal EestiVenemaa 1.3.3. Varaindustriaalne tootmisviis ja koloniaalsüsteemi kujunemine · SÕLTU INDUSTRIALISEERIMINE toimus suurriikide huvides, mingit piirkonda koloniseerides emamaa (antud juhul enim arenenud riik) liidab endaga koloonia Emamaa + koloonia = impeerium Kolooniatele iseloomulikud tunnused: 1) Euroopa ülerahvastatus 2) Toiduainete vähesus 3) Maavarade otsa lõppemine ÜMBERASUMISKOLOONIA oli mõeldud üleliigsete eurooplaste välja viimise kohana. Kui emamaa oli ülerahvastatud, siis emamaa üritas üleliigsed elanikud kolooniatesse suunata/meelitada/saata.
Ameerika kolonistid Tiina Illi 8.b Põliselanikud Indiaanid 400 hõimu 25 000 a. Sisserännanud eurooplased maata talupojad käsitöölised kerjused vargad kaupmehed Probleemid, mis tekkisid haigused katk nälg Elatis allesjäänutel põllundus kalapüük Koloonia ... e. asumaa.Territoorium sõltub mingi riigi(emamaa)poliitilisusest ja majandusest .Pole riigiga ühendatud.Tavaliselt emamaast kaugel. Ameerikas palju kolooniaid Asumaade võitlejad Prantsusmaa Inglismaa Inglismaa võidab AITÄH KUULAMAST! :)
Samuti on halb süüdistada lääneriike, kes olid nad okupeerinud või siis vallutanud, kuna sellega nad tahtnud uurida ja avastada uusi asumaid. Paljudele riikidele, aga astusidki Lääneriigid vastu nagu Alzeerias, kus oli konflikt Prantsusmaaga, kes ei lasknud riigil iseseisvuda. See sõda kestis mitu aastat, kuid Alzeerlaste suur tahe viis neid selleni, et Prantsusmaa lõpuks tunnistas nende riiki. Paljultki ma arvan, et Aafrikas oli palju konflikte sellest, et emamaa ei lasknud neil iseseisvuda ja tunda end vabana. Iga riik tahaks omale enda riiki, kus kaasa rääkida oma riigi arengu ja demokraatia arendamise küsimustes. Kuid suurele emamaale oli kasulik seal olev odav tööjõud, vähema haridusega inimesed ja sellest tingituna ka ise otsustada ja valitseda seda riiki. Paljud kriisiolukorrad tulid ka sellest, et emamaad ei viitsinud jageleda oma väikeste kolooniariikidega ja otsustasid neil lasta iseseisvuda.
KOLOONIATE TÜÜBID Ümberasumiskolooniad uued elamiskohad Istanduskolooniad algul Lõuna-Ameerikas, Kariibi mere piirkond hiljem mujal põllumajandussaaduste tarbeks Ressursikoloonia - mitmeotstarbeline Faktooria sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati nn. igaks juhuks, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused 20. sajandil: Emamaa nõrkus- endal probleeme Emamaa ei vajanud ümberasumist- omal tööjõu puudus Vähenes vajadus tooraine järele- uued tehnoloogiad Hoogustus kaubavahetus Põhi Põhi Kolooniate pidamine muutus kulukaks - kaugel! Kolooniates paranes haridustase, arenesid tööstusharud, pangandus, tekkis siseturg eeldused iseseisvumiseks Tekkisid iseseisvusest huvitatud grupid Maailm 20. sajandi alguses: PÕHJA RIIGID LÕUNA RIIGID 1.Iseseisvad tööstusriigid 1
lõunapoolkera maades, samuti Jaapanis. Maailm oli jagunenud iseseisvateks tööstus-riikideks ja neist majanduslikult sõltuvateks riikideks või kolooniateks. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes, jäädes siiski emamaa omast algelisemaks. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka pidurdasid asumaade majanduslikku arengut. Tööstusriikides kujunesid kõige jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele: Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid, Sileesia ja Donetsi regioonid selleaegsel Venemaal. Eriti kiiresti kasvasid kapitali
25. Kuidas on omavahel seoses kliima , muld, taimkate ja loomastik? Enamus loomi sööb taimi, taimed aga saavad mullast minaraalaineid ning kliima peab olema piisavalt soe ja niiske. Osade loomade elutegevuse juured on ka temperatuur oluline. 26. Miks on rohelised taimed tähtsad? - Need fotosünteesivad ja toodavad orgaanilist ainet (hapnikku). 27. Selgita mõisted: globaalprobleem, säästlik areng, GIS, loodusvöönd, kultuuriregioon, koloonia, emamaa Globaalprobleem probleem, mis puudutab tervet maailma. Säästlik areng On areng keskonnaruumi piires, kus on kõik vajalik olemas ja ei seata ohtu tulevaste põlvkondade arengut. GIS geograafiline infosüsteem, kus mingit ala iseloomustav info looduskeskkonnast ja inimtegevusest on kättesaadav ja töödeldav arvuti teel. Loodusvöönd suur regioon, mida eristatakse teistest paljude looduselementide poolest
ndus (sekundaarne (tertsiaarne (primaarn sektor) sektor) e sektor) Tegevuspiirkond Maakond, Riik-kolooniad. Kogu maailm. provints. Osalemine Puudub seos Piiratud-emamaa Globaalne maailmamajanduses maailmamaja ja kolooniad. ndusega. 2.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tööd tehti peamiselt käsitsi, tööriistad olid algelised ja tööviljakus seetõttu madal. 3.Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16-18.saj…….19saj……Kuhu rajati asunduskolooniaid? 16.-18.saj-Euroopa vajas kolooniatest eksootilisi põllumajandussaaduseid ja maad rahva paigutamiseks. 19
· OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES NII ETTTE- VÕTETE KUI RIIKIDE TASANDIL INDUSTRIALISEERUMINE · ISESEISEV ÜLEMINEK TÖÖSTUSAJASTUSSE TOIMUS LOOMULIKU ARENGUGA · SÕLTUVINDUSTRIALISEERUMINE ÜLEMINEK UUELE TOOTMISVIISILE TOIMUB VÄLISEL SURVEL, SURUTAKSE TEISE RIIGI POOLT PEALE. ARENDATAKSE TEGEVUS- VALDKONDI, MILLEST ON EMAMAA HUVITATUD. GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS ... ON SPETSIALISEERUMINE e KESKENDUMINE NENDE KAUPADE JA TEENUSTE TOOTMISELE, MILLEKS ON PARIMAD EELDUSED. · TOO 2 NÄIDET EELDUSED, TEGURID: · VEONDUSE ARENG · LOODUSVARADE EBAÜHTLANE PAIKNEMINE JA JAOTUMINE SELGITA, NENDE TEGURITE SISU JA MÕJU KOLOONIAD KOLOONIATE RAJAMISE PÕHJUSED: · 16.-18. SAJ: 1) EKSOOTILISED PÕLLUMAJANDUSSAADUSED (too näiteid) TOIDUKS JA TÖÖSTUSELE TOORAINEKS
Maailma jagamine ja kolooniate valitsemine 1. Vasta küsimustele. 1.1. Miks soovisid Euroopa riigid kolooniaid rajada? Uute kolooniate hõivamine oli riikidele majanduslikult kasulik, sest neist kujunesid uued turud emamaa toodangule. Ülemerevaldustest võidi saada ka odavat toorainet ja nn koloniaalkaupu (suhkur, tee, tubakas jne). Kuid sageli polnud vallutatud aladel ookeanide saartel ja Aafrikas suuremat majanduslikku väärtust (naftamaardlate vastu 19. sajandil veel huvi ei tuntud) ning koloonia ülalpidamine võis osutuda ebamõistlikult kalliks. Vahel hõivatigi uusi kolooniaid üksnes poliitilistel kaalutlustel, et hoida ära selle maa-ala langemine mõne teise riigi kätte.
Ülemkihi teke ja maksude maksmine rikastele. Panganduse teke, transpordi areng. India, hiina, edela-aasia, põhja-aafrika Tööstusajastu. Alates 15saj. Geograafilised maadeavastused ja kolooniate teke (tagajärg). Tööriistade paranemine, rahvaarvu kasvamine Euroopas kuna majandus paranes. Tekkis nn üleliigne rahvastik (17saj). Ümberasunduskolooniate teke. Koloonia riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist => emamaast. Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa. Emamaa riik, kes omab kolooniaid. Esimesed ümberasutamiskolooniad tekkisid euroopa kliimaga sarnastesse piirkondadesse. Lõuna- ameerika kagu ja lõuna osa, põhja-ameerika idarannik. Tööstusajastu arengu eeldused. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga tegid võimalikuks ülemineku tööstusajastule. *põllumajanduses levis väljavahetus süsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte
Dominioon Suur-Britannia endised asumaad, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem Milleks vajati kolooniad ... .. varaindustriaalsel ajal? · Vajati eksootilisi põllumajandussaadusi · Vajati uusi maid väljarändajatele .. hilisindustriaalsel ajal? · Oma loodusvarade ammendumine, kuid tööstusele vajalik tooraine · Vajati põllumajandustooteid, sest põllumajandus arenes tööstusest aeglasemalt KOLOONIATE TÜÜBID 1) Ümberasumiskolooniad emamaa ülerahvastuse leevendamiseks (Hispaania, Portugal Ameerikas) 2) Faktooria kaubanduslik ja sõjaline tugipunkt, mis rajatakse mitmesuguste kaupade ostmiseks (Singapur, Gibraltar) 3) Istanduskoloonia peeti põhiliselt istanduste rajamise eesmärgil (Euroopa kliima ei võimaldanud) tubakas, puuvili 4) Ressursikoloonia kasutati emamaal puuduvate loodusvarade hankimiseks 5) Reservkoloonia ,,igaks juhuks"
muistentiditel Achilleuse kand- inimese kõige nõrgem koht Trooja hobune- kingitus trojalastele suur puust hobune kuhu sisse oli pistetud sõdalased Polis- linnriik,mis hõlmas linna koos ümbritseva maa-alaga Akropol- Polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Agoraa- akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats Aristrokraatia- kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed Koolonia- võõrsil rajatud uued asulad. Emamaa- on kolonialistliku riigi peamine osa, kust kolonisatsioon on lähtunud. Kodanik-inimene,kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta,linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik,ühtlasi ka sõjamees Rahvakooslolek- kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks,sealt valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud,kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal Demokraatia- poliitilise korra vorm,kus riiki juhivad rahva valitud saadikud
1. Miks olid eurooplased edukad koloniseerijad? Neil olid igal pool juba vallutatud alad, kuhu sai ka kolooniaid rajada. 2. Kas Läänemere-äärsed rahvad võitsid ja mida nad kaotasid kristianiseerimise ja kolonisatsiooniga? Süvendas lõhet emamaaga, tehes kolooniatest tooraine tarnijad ja emamaa tööstustoodangu tarbijad. Levitas tsivilisatsiooni. Kolonistid koopeerisid asumaadel oma kodumaa elukorraldust. Läänemere idaosas oli Saksa ordu ja saksa kaupmeeste, vaimulike, aadlike ja talupoegade koostöös orduriik, mis kindlasti mõjutas Läänemere rahvaid kultuuriliselt ja keeleliselt. See ei olnud nii rahvarohke ja linnastunud kui Ida-Euroopa, samas osati mingil määral kirja, mis soodustas Lääne-Euroopa usu, ühiskonnakorraldust ja kultuuri ülevõtmist. 3
arendustegevus).Turism,meelelahutus.Kõrghariduse laienemine.Majanduse globaliseerumine(suurfirmad) 2) Mõisted Koloniseerimine - Nähtus, kus inimesed asustavad uued alad. Protsess, kus saavutatakse kontroll mingi riigi või maa-ala üle mingi teise tavaliselt võimsama (ja tihti kauge) riigi poolt. Koloonia - Asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikust sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Emamaa – koloniaalriigi põhiosa; maa, kust kolonisatsioon on lähtunud. Istanduskoloonia – koloonia, mida peeti istanduste rajamiseks.(Põhja-Am.kaguosa). Ressursikoloonia – koloonia, mis on loodud toorainete hankimiseks.(Niger,Kenya) Ümberasumskoloonia – koloonia, mis rajati emamaa ülerahvastuse leevendamiseks. (Suurbritannia koloonia). SKT – Sisemajanduse kogutoodang (SKT) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus.
Henri Fokin 5. veebruar 2015 Puerto Rico Iseseisvuseta maa USA mõju all PUERTO RICOST Koloonia (asumaa) on nii poliitiliselt kui ka majanduslikult iseseisvuseta maa, mille arenenum metropol ehk emamaa on vallutanud ning seda majanduslikul eesmärgil kasutab. Ajalooliselt käsitletakse kolooniat territooriumina, mis on ühe kindla metropoli kontrolli all. Tänapäeval on Puerto Rico Ühendus Ameerika Ühendriikide omavalitsuslik inkorporeerimata organiseeritud ala, mis asub Kariibi mere loodeosas Dominikaani Vabariigist ida pool. Kuigi saar kuulub USA-le, kutsutakse seda siiski maaks. Puerto Ricol on isegi olümpiamängudel eraldi võistkond. AJALUGU
tänavale Briti söekaevurid Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis Tänu asumaadest sisseveetava tooraine madalale hinnale langes ka briti kaupade hinnad, mis tõstis nende toodete konkurentsivõimet Oma majanduse päästmiseks loobus Suurbritannia naelsterlingi kullastandardist Briti impeerium Briti impeerium oli 1920. 1930. aastail endiselt maailma suurim riigiühendus Emamaa suhted asumaadega olid keerulised Inglased olid hädas India ja Iirimaa iseseisvuslastega Suhted teiste dominioonidega lahendati 1931. aastal Westminsteri statuudiga Westminster Abbey India vabadusvõitlus Ideeliseks juhiks oli Mahatma Gandhi 1930. aastail algatati kodanikuallumatuse kampaania, mis tähendas, et: 1. indialased ei täitnud inglaste seadusi ega korraldusi 2. boikoteerisid inglise kaupu 3. korraldasid streike Iirimaa vabadusvõitlus
pettust või ostsid üliodavalt. 17. saj toodi Põhja-Ameerika lõunapiirkondadesse ka Aafrikast pärit orjasid. ● 18. sajandiks olid inglased oma konkurendid idarannikult välja tõrjunud. Mitu kolooniat oli Suurbritannial Põhja-Ameerika idarannikul? Vastus: 13 kolooniat ● Kes esindas Inglismaa kuningavõimu kolooniates? Vastus: Kuningat esindas vetoõigustega kuberner. ● Miks jahenesid 18. sajandil kolooniate ja emamaa suhted? I põhjus - kehtestati diskrimineerivad tollieeskirjad II põhjus - uued maksud III põhjus - vaba kaubavahetus tõkestamine ● Miks keeldusid kolooniates elavad ameeriklased maksude maksmisest? Vastus: Asumaadel ei olnud oma esindust Inglise parlamendis, seega puudus neil võimalus osaleda maksupoliitika kujunemisel. ● Palun selgita lühidalt mõistet “Bostoni teejoomine”. Vastus: Konflikt - Kolonistid viskasid üle 300 teekasti merre.
aastail. Eesti sisemaa linnad aga kiratsesid, kuna jäid tähtsamatest kaubateedest eemale. Keskaegne, jõgesid pidi läbi Eesti (Pärnust Viljandi kaudu Tartusse, sealt Pihkvasse) kulgenud kaubatee ei olnud 17. sajandiks maapinna kerkimise tõttu enam laevatatav. Pärnu ja Tartu initsiatiivil võeti üles küll selle taastamise kava, kuid selle teostamine eeldanuks 17. sajandi tehnilisi võimalusi ületavaid süvendustöid. Rootsi valitsuse kaubanduspoliitika soosis esmajoones Rootsi "emamaa" huve: Eesti linnades kehtisid kõrged tollimaksumäärad, aeg-ajalt rakendati vilja väljaveokeelde -- sõjaväe varustamiseks või näljahäda korral. 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud ettevõtted -- mõisate juures alustasid tööd telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid; mõnda aega tegutses ka üks klaasikoda (Hiiumaal). Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva,
1. Kapitalism- aluseks on kaubalisrahalised suhted, on toimunud tööstuslik revolutsioon, seal on olulisel kohal eraomandus ja kasu saamine.(on kaks klassi-kodanlus ja töölisklass). Imperialism- monopolistlik kapitalism, kapitalismi arenenud staadium. Impeerium- maailmariik. Koloonia- paik, mis on kaotanud oma iseseisvuse ja on muudetud sõltuvaks mõnest teisest riigist. Koloniaalimpeerium- emamaa ja tema kolooniad kokku. Koloniaalsüsteem- kõik koloniaalimpeeriumid kokku, kujunes välja 20sajandi alguseks ja lagunes pärast Teist maailma sõda. Monopol- püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Imperialismi 5 tunnust: *on tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemuseks on monopolide tekke. *tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, tekib finantskapital, tekib ka monopol.(tööstus ette võtete
Hilisindustriaalne tootmisviis asendus postindustriaalsega. Industrialiseerimine toimus kahel moel : Iseseisvunud industrialiseerumine Sunniviisiline(kolooniates) Murrangute tulemusena : Mindi üle käsitöölt masinatööstusele, toodangu hulk suurenes. Tööjõu vajadus suurenes. Tööjõu kvaliteet kasvas. Tekkisid linnad. Hariduse andmine laienes. Veondus laienes ja kiirenes. Metallurgia. Suurenes vajadus maavarade järgi. · koloonia emamaa tahtele allutatud piirkond/riik. Kolooniatest saadi ressursse ja eksootilisi vilju(kohvi, tee, riis, banaanid). Põhja-Ameerikas tõid kolonialistid kaasa varaindustriaalse tootmisviisi ja sundisid indiaanlased oma aladelt lahkuma. Sõltuv industrialiseerimine tuli kasuks neile maadele, kus emamaad olid arenenud riigid. Prantsuse kolooniad: Põhja-Aafrika Hispaania/Portugal Lõuna-Ameerika Holland Indoneesia Venemaa vallutatud alad. Inglismaa Inda, Ida-Aafrika
osariike. Faktooria-Euroopa riikide majanduslikud ja sõjalised tugipunktid Kaugidas ja Aafrikas. Istanduskoloonia-Suure pindalaga taimekasvatusettevõte. Ressurskoloonia-Kolooniad mida Euroopa riigid kasutasid toorme hankimiseks. Reservkoloonia-Kolooniad, mis kuulusid EU riikidele, juhuks kui peaks kunagi nende ressurse vaja minema. Poolkoloonia-Koloonia mis säilitas osalise iseseisvuse ja oma valitsuse, kuid poliitilisi ja majanduslike küsimusi otsustas emamaa. 6. Riigi arengutaseme näitajad. SKT 1 elaniku kohta, inimarengu indeks, haridustase, rahvastiku hõivatus majandussektoris. 7. Riigi globaliseerumise näitajad. Majanduse integratsioon. Tehnoloogia Isiklikud kontaktid. Poliitiline tegevus. 8. Rahvusvahelised organisatsioonid ja nende eesmärgid. WTO-Elavdada RV kaubandust, suurendada investeeringuid, luua uusi töökohti. ASEAN-Liikmesmaade koostöö arendamine. IMF-Reguleerib RV valuuta poliitikad, leevendab finantskriise
Majanduse arengult jäi Prantsusmaa Euroopas maha Saksamaast ja Inglismaast; majandus säilitas endiselt agraarse (valdavalt põllumajandusliku) iseloomu. Palju kapitali veeti riigist välja (mitte ei paigutatud kodumaise tööstuse arendamiseks) kolooniatesse või laenati (näiteks Venemaale). Välispoliitika: · Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik (kolooniad valdavalt Põhja-Aafrikas ja Kagu-Aasias, 17 korda ületasid emamaa territooriumi). · Peamine välisvaenlane oli 19.sajandi teisest poolest alates Saksamaa, põhjuseks lüüasaamine 1870-1871 Prantsuse-Preisi sõjas ning Elsass-Lotringi piirkonna kaotamine. Prantsusmaa 1920-1938: * 1920.aastatel üritas Euroopas domineerida (omas suurimat ja tugevamat sõjaväge) * Saksamaale kohta kätte näidata püüdes ja kätte saamaks reparatsioonivarasid okupeerisid prantslased koos Belgia vägedega 1923.a
veel viis kolledzit. Valgustusideoloogia: Mõju rahvuse kujunemisele avaldas ka valgustusideoloogia, mille üks silmapaistvamaid tegelasi oli Benjamin Franklin. 1754. aastal esitas ta Põhja- Ameerika kolooniate liidu projekti, mille kohaselt oleks pidanud seaduslik võim valitama kolmeks aastaks ühele parlamendile Suurele Nõukogule. Franklin arvas, et kolooniad jäävad ka edaspidi Briti imeeriumi alla. Hiljem, kui kujunes konflikt kolooniate ja emamaa vahel, oli Franklin asumaade iseseisvuse eest võitleja. Ta oli ka osav diplomat ja tal oli suur roll välisabi hankimisel Prantsusmaalt. Franklin oli USA riigitegelane, teadlane ja publitsist. Ta sündis Bostonis väikekaupmehe perekonnas. Õppis Londonis trükikunsti, omandas 1730. aastal trükikoja Philadelphias ning tegutses kirjastajana ja publitsistina. Oli Ameerika esimese avaliku raamatukogu, Ameerika Filosoofiaseltsi ja Philadelphia Akadeemia asutajaid
poliitikat vajadusega hoolitseda vähem arenenud rahvaste eest ning levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi ka nendega. Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. Prantsusmaa (P.-Aafrika), SB (India, I.-Aafrika) 2. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? Rohkem toorainet ja maavarasid, saada majanduslikku kasu. 3. Too välja olulisemad muudatused majanduses 20. sajandi algul. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli võrreldes kolooniatega tühine. 1900.aastaks oli 90,4% Aafrikast Euroopa suurriikide käes. Hiina keisririik oli muutunud poolkoloniaalseks maaks. 4. Millised suurriikide sõjalised blokid kujunesid19. saj lõpul ja 20. saj alguses. Atant ja Kolmikliit Too välja blokkide liikmesriigid ja nende ühised huvid. A – Pr, SB, Venemaa – keegi ei soovinud Saksamaa tugevnemist ning olid Saksamaa vastased. K – A.- U
tagavate majandusharude kompleksi(tervishoiu-, haridus-, reisiveo-, riigivalitsemise-, looduskaitse-, sotsiaalhoolduse jms teeninduse asutused). Kergetööstus manufaktuuritootmisest välja kasvanud, inimestele tarbekaupu valmistav tööstus: peamiselt tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus. Koloonia riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist emamaast. Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa. Kõrgtehnoloogia tehnoloogia, mis on eriti teadusmahukas ja millele on iseloomulik suur keerukus. Näiteks mikroelektroonika, arvutite tootmine, geenitehnoloogia jne. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Mahepõllumajandus vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllundus. Majandus inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem.
ühendusena, kairsmaks liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel. · EU Euroopa liit. Geograafiline tööjaotus Ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograailisest, inimtekkelisest eelistest. Piirkonnad spetsieeruvad vaid nendele kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Koloonia riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist emamaast. Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa. Põhja riigid arenenud tööstusriigid Lõuna riigid arengumaad Arenenud riik heaolumaa Aregumaa vähe arenenud maa Globaliseerumine üleilmastumine. kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine eelkõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. Rahvusvaheline ettevõte firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suurenmgi
7. KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE(20saj.) *20saj. alguses algasid konfliktid emamaade e. impeeriumite vahel. Puhkes I MM 1914 ja selle lõpuks kadusid koloniaalvaldused Euroopast ning said iseseisvaks. * II MM põhjustas koloniaalsüsteemi lagunemise Aasias ja P-Aafrikas. *1960 Koloniaalsüsteemi lagunemine mustas Aafrikas e. Saharas. *20saj. II pooleks, maailmas tekkinud ~200 juriidilist riiki. TAGAJÄRJED: * Ebavõrdne arengutase EU-s. * Emamaa ja endiste kolooniate vahel tihedamad majanduslikud ja kultuurilised sidemed. * Kolooniasüsteem pani aluse maailmamajanduse kujunemisele. * Inimeste ulatuslikud ränded. * Aafrika uute tekkinud riikide piirid jäid püsima koloniaalsüsteemi alusel, mis ei arvestanud rahvuslikke piire ja tagajärgedeks sagedased konfliktid. - Dekoloniseerimine pole lõppenud Venemaal(Siber), 8.INFOÜHISKONNA KUJUNEMINE(20 saj. keskpaik, eeldused) *Info liikumiskiirus ja mitmekesised võimalused
lisandus Georgia. • Need 13 kolooniat said ka Ameerika Ühendriikide asutajaks. • Põhja-Ameerikasse põgenesid Euroopast erinevate usulahkude esindajad-katoliiklased, baptistid, presbüterlased, puritaanid, kveekerid (3 viimast olid protestandid) • Alad, mis jäid Apalatši mäestiku taha jäeti indiaanlastele, nede hõivamine oli keelatud. Iseseisvumise põhjused • 18. sajandil pingestusid Inglismaa ja tema Ameerika kolooniate suhted: emamaa kohtles neid kui tuluallikat riigikassa täitmiseks. • Asumaadele pandi peale rasked maksud. • Inglismaa takistas sihilikult kolooniate majanduslikku arengut- kolooniad pidid müüma toorainet emamaale madalate hindadega (tollieeskirjad). • Asumaades toodetud kaupu Inglismaal turustada ei tohtinud. • Keelatud oli osta mitmeid kaupu teistest riikidest, kalli raha eest müüsid neid vaid inglased. • Apalatšidest läänepoole elama asumine oli keelatud.
*haridustaseme tõus arenguriikides NEG: *säästetakse vähem, kulutatakse üha rohkem *ühesugused tarbimistrendid levivad üle maailma *rahvusvahelise kuritegevuse suurenemine *suurenev immigratsioon *töökohad emigreeruvad *sõltuvus RV firmadest *ebavõrdne kaubavahendus RAHVUSVAHELISED ETTEVÕTTED: I põlvkond sõltusid päritolumaa valitusest, karusnahad, vürtsid. Briti Ida-India Kompanii, Hudson Bay II põlvkond 19.saj lõpp, tegutsesid kolooniates algul emamaa toetusel, hiljem kohaliku valitsuse omas. Põllumajandussaadused, maavarade kaevandamine, Royal Duch/Shell, Exxon III põlvkond USA firmade sissetund Euroopasse, tootmisprotsessi jaotamine etappideks. Erinevates majandusharudes. Masinatööstuses. Ford IX põlvkond 20.saj tootearendus, brändi müümine. Finants- ja teenindusettevõtted. Virtuaalfirmad. Skype RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID: IMF - Rahvusvaheline valuutafond. WTO Maailma kaubandusorganisatsioon
Iseseisev ja sõltuv industrialiseerimine: 1) iseseisev industrialiseerimine- aeglane, pikk, pidev protsess, kujunes täiuslik tööstus.2) sõltuv industrialiseerimine- kolooniatest, tõrge tuli võõraste poolt, väljas poolt tööjõud, lünklik, kiire.Ressursi koloonia ja reserv koloonia: ressursikoloonia koloonia, mis on loodud toorainete hankimiseks (Niger, Kenya). Reservkoloonia koloonia, mis vallutati igaks juhuks (Mongoolia).Ümber asumis kolooniaid: koloonia, mis rajati emamaa ülerahvastuse leevendamiseks (Suurbritannia ja Prantsusmaa kolooniad Põhja-Ameerikas ja Austraalias).1.MS muudatused maailma kaardil: Venemaa nõrgenes- soome ja baltimaad iseseisvusid. Venemaal revolutsioon- riigipööre tekkis Nõukogude liit. Austria-Ungari kadus kaardilt tekkis hoopis: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi väiksemaks. Tekkis uus riik Poola(kunagi ammu oli olnud). Tekkis jugoslaavia. Saksamaa jäi ilma kolooniatest. 2
liikmesmaksude hulk. 15. Selgita mõisteid: Elatusmajandus e. Naturaalmajandus. Majanduslik süsteem, kus enam-vähem kõik eluks vajalik toodetakse ise. Põhineb suhteliselt lihtsatel tehnoloogiatel. Geograafiline tööjaotus Ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilistest, sh. ka inimtekkelistest eelistest. Koloonia Riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teistest riikidest emamaast. Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa. iseseisev-,sõltuvindustrialiseerimine, Tootmisviis Turumajandus majandussüsteem, kus tootjad ja tarbijad ostavad ja müüvad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel. Globaliseerumine e. Üleilmastumine kogu maailma haarav majandus-ja kultuurialaste kontaktide laiendamine ennekõike side-ja transpoditehnoloogiate arengu tulemusena. Primaarne Sekundaarne Tertsiaarne sektor
*Vastuolud rahvaste vahel. *Vastuolud erinevate usundite vahel *vastuolud erinevate ühiskonnaklasside vahel *Vastuolud riikide rühmade vahel. 3. nimetage muudatusi majanduselus 20 sajandi alguses kuidas konkuretsi suurenemine majanduselus võis viia riikide vahelise konfliktini. Tehnilised uuendused ja leiutised. (eriti side ja transport) masinad. Suureneb vajadus tooraine, tööjõu ja turgude järele. Konkurents suurfirmade vahel suureneb. Ettevõtted on seotud emamaaga ja nõuavad emamaa toetust konkurentsis. 4. kuidas tähtsustasid tööliskonda erinevaid ühiskondlikud liikumisi? kommunistlik liikumine- töölised on peamine löögijõud, temokraadid nägid töölistes valijaid , vanameelsed tahtsid töölisi poliitikast eemal hoida 5. mõiste suveräänsus toetudes 20 sajandi alguse arusaamadele? sõltumatus teistest riikidest võimalus toimida rahvusvahelisel areenil ainult oma huvidest lähtudes. 6. seletage kuidas aitasid tehnilised uuendused kaasa imperialismi levikule
Riikidel oli kolooniaid vaja rikkuse, odava tööjõu ja maavarade jaoks. Suurimad koloniaalriigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Portugal ja Holland. · 50.-60. Aastatel hakkasid paljud Aafrika riigid vabaduse eest võitlema. Esimesena vabanes 1950 Liibüa. Kolonialismivastase võitluse tippuks said 1950 lõpp ja 1960 algus kui iseseisvusid paljud troopilise Aafrika maad. 1960 on nimetatud Aafrika aastaks. Metropol ehk emamaa on riik, kellel on koloonia, mis on tema poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium ja pole tegelikult selle riigi osa. · Neokolonialism Iseseisvunud riikidele suruti peale ebaõiglasi lepinguid, mille tulemusel need jäid mõne riigi mõjusfääri. Kapitalismi ja sotsialismi vaheline võitlus jõudis ka Aafrikasse ja Aasiasse. USA ja Venemaa tahtsid sealsed vähe arenenud riigid oma ülemvõimule allutada sõjalisel eesmärgil. See kuulus võidurelvastumise alla.
17. sajandil jõuti ka kõrghariduseni 1636 asutati Harvardi kolledz, millest hiljem kujunes Harvardi ülikool 1693 Williami ja Mary kolledz 1701 Yale Ameerika rahvuse kujunemisel oli oluline osa ka valgustusideoloogial BENJAMIN FRANKLIN esitas Põhja-Ameerika kolooniate liidu projekti, mille kohaselt kuulus seadusandlik võim kolmeks aastaks valitavale parlamendile Suurele Nõukogule Kolooniate ja emamaa vaheliste konfliktide puhul võitles Franklin asumaade iseseisvuse eest Teine silmapaistev valgustaja oli Thomas Jefferson (1743-1826) Tema arvates ideaalne ühiskond koosneb farmeritest ja käsitöölisetest Tema arvates oli kõigil õigus luua oma riik Väitis et kolooniatel on õigus vastu hakata Temast sai Iseseisvusdeklaratsiooni põhiautor Pooldas orjade kaotamist Regulaararmee ülemjuhatajaks valiti George Washington
7. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule Industrialiseerimine muutis rikkad riigid (Lääne Euroopa) veel rikkamaks ja kolooniad (Aafrikas) veel vaesemaks. 8. Nimeta riike, kellel olid suured koloniaalvaldused 20. sajandi algul Hispaania, Portugal, Holland, Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. 9. Nimeta peamisi maailmakaubanduslikke suundi 20. sajandi algul Kõige aktiivsem toimus kaubavahetus emamaa ja koloonia vahel. Elav oli ka tööstusriikide vahel toimuv kaubavahetus, kui kolooniate vahel oli nõrk ja peaaegu olematu. Nimeta kolooniate iseseisvumise põhjusi 20. sajandil Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Kolooniaimpeeriumid lagunesid. 10
imperialism suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, sovinism marurahvuslus,oma rahvuse teistest paremaks pidamine, koloniaalimpeerium moodustub emamaa koos kolooniatega, globaliseerumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, sotsialism ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia, enamlased - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises, anarhism liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme mõttetuks ja kahjulikkuks, mille eesmärgiks olide need kukkutada, antant 1904 a allakirjutatud kokkulepe Prantsusmaa ja Inglismaa
(Uljanovi)3)tsentrislik- üritas leida kahe eelmise keskteed(K.Kautskya)4)anarhistid-klassivastuolud likvideerida,eesmärgid saavutada atendaatidega suurriikide valitsejatele.S mõtleja Nietzsche ideed said vägagi pop.(väljapääs igavast argipäevast,"mis lõpetab kõik sõjad").20.sajandil valitses maailma Euroopa.*kolooniad(E surus oma kultuuri kolooniatele peale)*Relvakonfliktid kolooniate ja emamaa vahel*misjonärid-usulevitajad*S tahab asumaid*kolooniast saadi maavarasid,viidi kaupa sinna ja pandi sealseid inimesi tööle*inimeste arusaamad muutusid seisustesse(aitas kaasa I ms)*naistele oli suur muutuste aeg-pidid tööle minema, muutus mood ja kombed*autod+avariid. +2pg Õpik 1879 Saks. Ja austria-ungari liit, 1882 liitus Itaalia. Saksa keiser Wilhelm II loobus Otto von Bismarcki lepingust, saks ei saanud enam lubadust pidada, et ta ei ründa Prants. Venemaa ja Prants
Maailma hakati jagama arenenud tööstusriikideks ehk Põhjaks ja arengumaadeks ehk Lõunaks. Lõuna riigid varustasid emamaid toormega ning sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest. Arenenud tööstusriikides ehitati üles meile praeguseks heaoluühiskonnana tuttav riiklik haridus, tervishoiu, sotsiaalabi ja ettevõtlussüsteem. Kaubandusvood. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda. Kõige aktiivsem oli kaubavahetus emamaa ja ,,oma" kolooniate vahel. Kolooniatest emamaale suundus põllumajandussaaduste ja tööstustooraine voog. Vastu saadeti masinaid ja seadmeid, samuti mõningaid tarbekaupu. Küllaltki elav oli ka tööstusriikide omavaheline kaubavahetus. Kuid emamaa ja ,,võõraste" kolooniate vaheline tööjaotus oli nõrk ning kolooniate eneste vahel peaaegu olematu.
aastail. Eesti sisemaa linnad aga kiratsesid, kuna jäid tähtsamatest kaubateedest eemale. Keskaegne, jõgesid pidi läbi Eesti (Pärnust Viljandi kaudu Tartusse, sealt Pihkvasse) kulgenud kaubatee ei olnud 17. sajandiks maapinna kerkimise tõttu enam laevatatav. Pärnu ja Tartu initsiatiivil võeti üles küll selle taastamise kava, kuid selle teostamine eeldanuks 17. sajandi tehnilisi võimalusi ületavaid süvendustöid. Rootsi valitsuse kaubanduspoliitika soosis esmajoones Rootsi "emamaa" huve: Eesti linnades kehtisid kõrged tollimaksumäärad, aeg-ajalt rakendati vilja väljaveokeelde -- sõjaväe varustamiseks või näljahäda korral. 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud ettevõtted -- mõisate juures alustasid tööd telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid; mõnda aega tegutses ka üks klaasikoda (Hiiumaal). Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva,
ka sisemaal. See omakoda andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele: piirkonnad spetsialiseerusid nende kaupade tegemisele, milleks neil olid paremad eeldused. Kuna vedu oli kallis kogunes metallimaake ja fossiilseid kütuseid leiukohtade lähedusse. 19. saj kiiresti suurenenud kaubavood jagunesid kolme põhisuunda. Kõige aktiivsem oli kaubavahetus emamaa ja tema kolooniate vahel. Kõige võimsamad tööstusriigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, tööstus kasvas ka Venemaal ja Jaapanis. Infoühiskond 20.saj teisel poolel toimus uus tehonoloogiline murrang, mida iseloomustas tuuma ja kosmosetehnika areng ning arvuti leitaumine. IKT leitaimine ja kastuselevõtt tõi kaasa 20
alad. 2. Palju võeti üle etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Kreeka mõjud: 1. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. 2. Kreeka kunst- kreeka asundused Lõuna- Itaalias. 3. Usund ja müüdid laenatud kreekast, jumalatele ja kangelastele anti uued nimed. 4. Kreeka mõju suurenemine pärast kreeka emamaa vallutamist 2.sajandil eKr 5. Roomlaste üheks teeneks ajaloos peetakse kreeka kunstipärandi sälitamist. Roomlased ehitasid: 1. Kivist kaari 2. Lihtsaid võlve 3. Kupleid ehitiste katmiseks 4. Hakkasid kasutama mörti kivide sidumiseks 5. Sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume Rooma psnteoni ümara siseruumi läbimõõt on üle 40 meetri
annaabi.ee 
