Ülikoolid ja teadus 1.Tõesta kolme väitega, et keskajal oli ladina keel lingua franca? Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju. 1) Suur osa keskajal kirja pandud tekstidest olid ladinakeelsed kiriklikud ja vaimulikud kirjavarad. See oli nn kirikukeel ja liturgia keel, sest riikide eliitklass kasutas seda. 2) Ristiusu õpetus rajanes piiblil ja kirikuisade tekstidel. Selle kõrval mängisid eriti hariduses olulist rolli ka antiikautorid, kelle tekstid olid eeskujuks ladina keele õppimisel. 3) Riigikeelena oli sellest kujunenud Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa tähtsaim suhtluskeel. 7. sajandil kadus ladina keel elavast kasutusest ja seda oli võimalik omandada vaid koolis. Kuna haritud inimesed kat...
Kas kunst saab muuta maailma? Kunst on väga lai mõiste ning on ümbritsenud meid alates aegade algusest. Kunste on nii palju erinevaid, et iga inimese jaoks on olemas viise, kuidas ennast välja elada. Selljejaoks, et leida seoseid kunsti ja maailma muutumise vahel on vaja teada milles ta üleüldsegi väljendub. Sellega, et ürgnaised- ja mehed tegelesid rõivaste, koopamaalide ja tööristade valmistamisega, panid nad aluse haritud maailmale. Rahvas hakkas arenema ja õppima , maailm ja temas suhtlemine muutus aina lihtsamaks ning meie mõistes hummaansemaks
Kokkuvõte ajaleht Postimees arvamuse rubriigis ilmunud Ilmar Raagi artiklist ,,Kultuuritust ei ole olemas" Artikili autor Ilmar Raag leiab, et mõistet ,,kultuur" defineeritakse kaheti. Üldjuhul mõeldakse ,,kultuuri" all erinevaid kunste. Näiteks kirjandust ja muusikat. Leiame, et kultuur hõlmab enda tedmisi, uskumusi, moraali. Seega ei saa anda hinnangut teisele inimesele tema kultuurituse kohta, olles ise väljaspool tema kultuuri ruumi, sest erinevatel kultuuridel on erinevad hinnangud. Vaatamata kahele eelnevale definitsioonile on mõju avaldanud ning eesti rahvuse eneseteadlikust muutnud saksa valgusfilosoofia ja ka pratntsuse revulutsioon.
Rahvuslik ärkamisaeg 6. klass Heli Roos "Muusikaõpik 6. klassile" Muusikal on kõigi rahvaste kultuuris ja ajaloos tähtis roll. Kreeklased pidasid kauneid kunste jumalate kingituseks. Kreeka jumal Apollon Ka eesti regilaul oli tihti maagilise tähendusega usuti, et igal taimel veekogul põllul loomal hing on oma , mis kuuleb laulu ja aitab kaasa töö edenemisele ning elujärje parandamisele. Laulude kaudu on säilinud teadmised meie esivanemate elust. Heinategu Palgivedu
Viikingid. Viikingite retked. Kõige ohtlikumateks vastasteks lääneeurooplastele kujunesid 8.-11. sajandil Skandinaaviast (Rootsist, Norrast ja Taanist) pärit sõdalased. Ise nad nimetasid viikingiteks. Sõna vik tähendab muinasskandinaavia keeles merelahte. Lääne-Euroopas tunti neid normannidena, slaavlased nimetasid neid varjaagideks. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid küsimusi otsustasid vabad taluperemehed ehk bondid ühistel koosolekutel ehk tingidel. Seal mõistel kohut ja sõlmiti kokkuleppeid naaberkogukondadega. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud - sugukonnavanemad ja hõimujuhid. Tähtsaimaks jumalaks oli viikingite jaoks Odin - jumalate ja inimeste isa, kes valdas kõrgema tarkuse ja nõiduse kunste, oli ka kaupmeeste ja sõdalaste kaitsja. Piksejumalaks oli Thor. Usuti, et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika - Valhallasse. Viikingilaev...
· Tuntumad arhitektid olid: Gropius; Rohe; Corbusier · Internatsionaalne stiil kujutab endast uut Funkstionalistlikult Euroopa arhitektuuri · Funktsionalistlik hoone näib ilustamata geomeetrilistest vormidest, ennekõike risttahukatest. · Funktsionalismi peeti kosmopoliitseks Bauhaus-kunstikool · Asukoht: Saksamaa · Asutaja: Walter Gropius ( 1883a-1969a) · Rajati 1919a Weimarisse Bauhaus · Õpetati kõiki visuaalseid kunste. · Loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. · Oli Funkstionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks · Ebasümmeetrilised risttahukad ja Funkt. · Ludwig Mies van der Rohe · Natside võimuletulek Ludwig Mies van der Rohe · 1886a-1969a · Saksa arhitekt · Kuulsaim Bauhausi arhitekt ja hilisem kooli direktor Rohe- kuulsamad ehitised · Seagramm Building · Lake Shore Drive'il Le Corbusier · Üks 20. sajandi mõjukamaid arhitekte
Tee iseenda juurde käib alati oma unistuste kaudu mitte kunagi aga teiste. Elu näib armastavat paradokse. Armastus ja tõde on vastandid. Armastuse vastand on surm. Kui saamatuks teeb inimese tõeline armastus! Õnne mõiste on tänapäeval ületähtsustatud. Üksikasjad on sma tähtsad kui tervik, aga tervik on mõjusam. Enesetapp on üks kolmest tegurist, mis meid loomadest eraldab. Kes millelegi ei looda, ei saa ka kunagi pettuda. Oskus õigel ajal lõpetada on elu suurimaid kunste. Armastuse purunemises ei mkasa kunagi süüdistada kedagi teist, vaid ikka iseennast.
Kes seda põhimõtet järjekindlalt rakendama hakkas? - Mies van der Rohe oli saksa arhitekt, samuti Bauhausi kuulsaim arhitekt. Tema üks tuntum ehitis on „Seagram building“. Palun kriipsutage kaldkirjas trükitud tekstis valed variandid maha. Õige tekst: KRIIPSUTA MAHA VALED! Walter Gropius asutas 1919 aastal Weimaris esimese kunstikooli, kus õpetati ja loodi kõiki visuaalseid kunste, kuid ühendavaks jõuks sai arhitektuur. Pingete tõtti ümbruskonnaga viidi kool üle Dessausse. Sinna ehitati ka Gropiuse projekti järgi ka uus funktsionalistlik koolihoone Millistele nõudmistele peab vastama disaineri looming? Disaineri looming peab vastama funktsionaalsetele nõudmistele - Looming/ese peab täitma eesmärki, olema funktsionaalne. Esteetilistele nõudmistele – toode peab olema ilus ja kvaliteetne
Tavapäraselt peetakse Hatshatur Abovjani meheks, kes rajas armeenlastele tee Tartusse. 3. septembril 1830 saabus ta ülikooli rektori F. Parroti kutsel Tartusse ning tudeeris siin eri teadusi, keeli ja kunste jaanuarini 1836. Tatust sai Abovjani vaimse taassünni linn. Siin kujunes tal oma sõpruskond, siin abiellus ta eestlanna Emilia Loosega. Kodumaale naasis H. Abovjan kirjaniku ja pedagoogina. Tema eeskujul saabusid Tartu ülikooli haridust omandama veel paljud armeenia noormehed, 19. sajandi keskel oli neid juba 25. Tartus moodustunud armeenlaste ringist kasvas välja armeenia kaasmaalaskond Eestis, Sergei Issakovi andmeil 1848. aastal. Sinna kuulus andekaid kirjanikke, teaduse-, kultuuri- ja ühiskonnategelasi kes on andnud oma osa armeenia kultuuri varasalve. Eestis on sündinud näiteks sellised laulud nagu ,,Teile, Arami pojad", ,,Tsitsernak", ,,Armeenia vein", ,,Armeenia neiud" ja ,,Tõstkem klaase, sõbrad", mis said hiljem üldrahvali...
Mujal maailmas leutati sadamad ning hakkati tootma laevastikke.Kõige esimene ,,kompass" oli nõel, mida oli magnetiga magnetiseeritud ja mis pandi korgi peal vee sees seisma.Hiljem tekkis inimestel seiklushimu, vajadus väärismetalli,vürtside järgi ning hakkati ühaenam reisima laevastikkega ning avastati uusi maid.(näiteks Ameerika 1492 Columbuse poolt). Tekkisid tsunftkäsitöö ja manufaktuuritööstus ning hakkas jõudsalt arenema relvastus ja sõjatehnika.Õppiti üha enam võistlus kunste, et vallutada võimalikult palju maid ning saada sealt vääris metalle, vürtse.Tänapäeval kasutatakse keskaja tehnika leiutisi ainult neid iga aastaga täustatakse. Minu arvates on väga tähtis keskaeja arengud ning saavutused ajaloos. See näitab juba kui varakult hakkasid inimesed end arendama ning üritasid saavutada oma tahed ning arendada oma elu mugavamaks.Inimesed hakkasid kunsti, haridust, teadusi , tehnikad üha enam hindama, mida kasutatakse tänapäevalgi.
Käesoleval ajal tegelevad kunstiga eranditult mingil määral kõik. Eriti populaarseks on saanud fotograafiline kunst. Igal teisel inimesel on kodust mingit sortigi kaamera, millega tehakse ning sõpradest, tuttavates ja perest kui ka loodusest pilte. Tavapärane maalimine on jäänud aga harvemaks ja sellega tegelevad peamiselt oma ala fanaatikud. Kunsti võime näha seal, kus tahame. Maailmas on nii palju erinevaid inimesi ja minu arvates on ka nii palju erinevaid kunste. Inimene võib teha ka kivist pilti ja öelda, et see on kunst. See mulle just meeldibki,et inimesed muudavad ka kõige tavalisemad asjad enda ümber eriliseks kunstiteoseks ning muuta oma maailma rõõmsamaks. Kunst on kestnud aega algusest tänapäevani. Kunsti kestvuse saladust pole raske välja mõelda kunst on igalpoole ning nii kaua kuni on inimesi, kes suudavad teha asju eriliseks , on meie ümber ka alati kunst olemas.
Kui me püüame keskaega ette kujutada ja visualiseerida, on kunstiteostel selles väga suur roll. Kunstiteoseid tegid kunstnikud kes ei soovinud muud tasu peale jumaliku. Enamius kunstnikke soovis jääda anonüümseks kuna nad ei lootnud et neid suur edu ees ootab. Antiikmailma kriis tõi kaasa kunstitoodangu kahanemiseni ja pildid hakkasid kujutama vaenu. Keskaegsetes tekstides ei leidu mõistet isikute kohta keda tänapäeval nimetatakse kunstnikeks. Sõna artista tähistas vabu kunste õppivat või viljelevat inimest. Alles 13. Sajandi lõpul kasutati seda sõna inimese kohta kes omas vastavaid tehnilisi oskusi. Kõrge positsioon oli aga kullasseppadel, kes töötasid kõige hinnalisemate materjalidega, sammuti klaasimeistritel, kes valdasid keerulist tehnoloogiat. Peamised allikad kust saab teda kunstnikest on kirikute kroonikad. Kõigepealt tuleks nentida et varakeskajal kadusid alkkirjad töödelt täielikult. Uuesti ilmusid nad Itaalias tänu nende traditsioonidele.
ettevaatlikku sisepoliitikat. 1762. aastal peatas ta Peeter III poolt alustatud kirikumaade riigistamise, kuid võimu kindlustamise järel alustas ta sihikindlat siseriiklikku ümberkorralduste poliitikat. Katariina II valitsemisajal asutati 1763. aastal vaeslaste varjupaigad; lisaks hooldeasutustele, Aadlineidude kasvatusselts. 1765. aastal algas Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamine, mille alusel sai võimalikuks gümnaasiumite asutamine, Katariina edendas meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse (mis ei laienenud vaid juutidele). Keisrinnaks saamise järel saavutas Katariina diplomaatilise tasakaalu teiste Euroopa riikide Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Venemaa keisririigi riigipiiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Vene-Türgi sõja (1768–
Kui kunsti ei oleks, siis ... Kunst on saanud alguse juba mitmeid sajandeid tagasi. Igal ajal leidus palju neid inimesi, kes panid kunsti väärtuse esikohale. Kunst on väga lai mõiste ning igaüks defineerib selle enda jaoks erinevalt. Kunste on nii palju erinevaid, et iga inimese jaoks on olemas viise, kuidas ennast välja elada. Inimestena on meil kalduvus hakata kummardama ebajumalaid, tähtsustama väärtusetut ning jääda oma otsingutel eksinuks. Meil on vaja midagi, mis selgitaks meile meie olukorda ning avaks meie silmad ununenud väärtustele. Kunstil olgu see kirjandus, muusika, arhitektuurimälestised või maalikunst on inimestele alati midagi öelda.
huvitama püha mehe elukäigust. Mõni aeg enne oli ta ema unes nägemuse saanud, et pojal helendab laubal täht ning ta kõrval on kirju koer, tõrvik hambus. Sellest lähtudes vanemad otsustasidki, et lapsest saab valgustaja, kes toob pimedusse valgust. Ja tõepoolest, suureks sirgudes sai Domingo Guzmanist ehk Dominicusest ketserite õudusunenägu ning kristliku ordu rajaja. Dominicus õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat, mis oli soodsaks eelduseks tulevasele tööle. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu, otsis ka isiklikult nende eestvedajaid ja kui tõeteele jumalasõna kuulutamisega ei saadud, võttis ette vastavad piinamised ja karistused, et hinge põrgust päästa või lõplikult hukata, et too teisi ei ahvatleks. Parimaks näiteks siinkohal võiks tuua aastad 1203 ja 1205,
Kui palju maksab kunst? Enne Kunstiväärtuse arutamist tuleks määratleda kunsti ennast. Mis on kunst? Tänapäeval on kunst laiema tähendusega, kui see varem oli. Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus mistahes loomingulisel tegevusalal. Kitsamas tähenduses mõistetakse kunsti all kujutavat kunsti või visuaalseid kunste. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti, näitekunsti ning filmikunsti. Kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kui palju maksab kunst? Kunsti väärtus sõltub paljudest teguritest. Tähtis on kunsti puhul vanus, sihtgrupp, materjal ja palju muud. Näitekunst: tants, draama, muusika ja muud meelelahutused, mis on tavaliselt
Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis PÜHAK DOMINICUS Referatiivse töö koostaja: 2008/2009 1 - Sisukord: 1. Pühaku lugu 2. Kujutamine kujutavas kunstis 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus 2 - 1. PÜHAKU LUGU Domingo Guzman (Dominicus) sündis aastal 1170 Hispaanias. Ta õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu. 1206. aastal asutas ta nunnakloostri, 1214. aastal Toulouse´is kerjusmunkade ordu. 1217 andis paavst Honorius III Dominicusele ja tema vendadele "jutlustajate" nimetuse, millega esmakordselt tunnistati ühe ordu eesmärgiks jumalasõna kuulutamine. Jutlustajavendade ordu liikmed kandsid valget rüüd ja selle peal musta kapuutsiga mantlit, seepärast tunti neid ka ,,mustade munkadena"
KATI MURUTAR ,,ABITU" Kati Murutar. Abitu. Kirjastus Faatum. Tallinn 1995. ühte ja sedasama kirjandusteost võib tõlgendada vägagi erinevalt. See pole üllatav, sest kirjandusele (ja üldse kunstile) ongi omane mitmekihilisus, interpreteerimisvõimaluste rohkus, mis sõltub eelkõige teosest enesest, aga ka tema lugejast. Mida arvukamalt erinevaid nägemusi, seda enam teos avaneb. Sellepärast siis veel kord Kati Murutari "Abitust". On tõenäoline, et üks osa publikust hindab Kati Murutari kui pikantse mainega seksikirjanikku. "Naisena sündinud", aga kindlasti ka "Abitu" shokeerivad teist osa lugejaskonnast avameelse seksuaalsusega. Kui mõelda vanemate põlvkondade kasvatusele, siis pole selle üle midagi imestada. Seksrevolutsioon Eestis on aga pikkade sammudega edasi läinud ning seksi pealt osatakse hästi teenida. "Abitu" seksuaalse tahu mängib rõhutatult välja Eesti Ekspressi arvustus, mille suuni...
Indrustraalühiskond tõi kaasa rahvaste koondumise suurlinnadesse, infoühiskonnas on aga loodud eeldused vasupidiseks protsessiks. Seejuures on tähtis, et infoühiskond lubab kaugtööd ja paindlikku tööaega. Infoühiskonad iseloomustab innovatsiooni ja loomemajandse tugevnev positsioon. Loomemajandus hõlmab arhidektuuri, audiovisuaalseid kunste, disaini, meelelahtust, kirjastamist, reklaami jms. Infoühiskonna tunnuseks on kõrgtehnoloogilised tootmisharud. Ühiskond: Globaalne küla.. Poliitika_ õigusriik, demokraatia süvenemine, kodanikuühiskonna kujunemine. Ettevõttes saab kasu globaliseerumisest: kasutada vastuvõtva välisriigi odavamat tööjõudu ja madalamaid makse või
Mängiv inimene „Mängu puhul on meil tegu igaühele otsekohe äratuntava, absoluutselt primaarse elukategooriaga, totaalsusega, kui üldse miski seda nime väärib.“ (J. Huizinga) Kui räägitakse mängust, arvame kõik teadvat selle tähendust. Mäng võib matkida tegelikkust, panna proovile mängijate kehalisi ja vaimseid võimeid. Mänguks saame nimetada ka rituaalseid toiminguid, kauneid kunste ja sporti, mis sisaldavad arendavaid, kasvatuslikke, sotsiaalseid ja harivaid aspekte ning võistluslikku momenti. Järelikult on mäng mõttekas tegevus ja igal mängul on mingi tähendus. Mängima õppimine on lapse arenemiseks hädavajalik. Arenedes liigub ta üha kergemalt mängult raskemale, kuni jõuab täiskasvanute päris-mängudesse, mille reeglid ja nõuded on palju keerukamad. Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine
,,Mängu puhul on meil tegu igaühele otsekohe äratuntava, absoluutselt primaarse elukategooriaga, totaalsusega, kui üldse miski seda nime väärib." (J. Huizinga) Kui räägitakse mängust, arvame kõik teadvat selle tähendust. Mäng võib matkida tegelikkust, panna proovile mängijate kehalisi ja vaimseid võimeid. Mänguks saame nimetada ka rituaalseid toiminguid, kauneid kunste ja sporti, mis sisaldavad arendavaid, kasvatuslikke, sotsiaalseid ja harivaid aspekte ning võistluslikku momenti. Järelikult on mäng mõttekas tegevus ja igal mängul on mingi tähendus. Mängima õppimine on lapse arenemiseks hädavajalik. Arenedes liigub ta üha kergemalt mängult raskemale, kuni jõuab täiskasvanute päris-mängudesse, mille reeglid ja nõuded on palju keerukamad. Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine
KÜLM SÕDA Külm sõda algas pärast Trumani doktriini aastal 1947 ja lõppes Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega aastal 1991. Külm sõda oli USA ja NSV Liidu vaheline vastasseis, kus rakendati psühholoogilise sõja võtteid nagu hirm, võidurelvastumine ja propaganda. Kultuur on inimtegevus ja selle tulemus. Selle all mõistetakse tehnikat, religiooni, kauneid kunste (kujutav kunst, muusika, teater, kino, arhitektuur, muuseumid), haridust ja meediat. Kuidas mõjutas külm sõda kultuuri? Külma sõja ajal hakkas arenema heaoluühiskond, kus tagati kõidele ühiskonnaliikmetele majanduslik turvalisus, eriti tugevateks näideteks on Rootsi ja USA. Külm sõda tuli kultuurile isegi kasuks. Lääneriikides oli kultuuriliselt suur areng. Arenesid edasi kino- ja maalikunst ning televisioon, aga NSV Liidus jäi areng toppama. Näiteks A. Solzenitsõni kirjutatud
Aga ta ei pöördunud ainult nõunikke poole. Vaja oli ka saada linnakodanikke toetus. Neilegi üritas ta põhjendada koolide kasutegureid: koolidest tulevad välja haritud ja seadusi jägivad linnakodanikud, koolid aitavad edendada rahu ja panna alus heale valitsusele. Üks tema nõudmine oli ka kindlaks määrata, et iga poisslaps peab õppima päevas vähemalt kaks tundi ja tütarlaps vähemalt tunni. Õpetama pidi keeli, ajalugu, matemaatikat ja muusikat ning muid ilusaid kunste. Ta on ka oma varasemates dokumentides astunud välja ülikoolide kirikualluvuse vastu ja nimetab, et tüdrukud ja poisid peaksid saama ühesuguse alghariduse ja nende jaoks tuleb asutada koole. Lutheri arvates vajavad lapsed samuti kasulikke kunste, milleks on tema soovitusel kolm Piibli keelt ehk ladina, kreeka ja heebrea keel ning lisaks eelnimatatule oli vajalik lastel õppida saksa keelt, ajalugu, laulmist, instrumentaalset muusikat ja matemaatikat.
Frankide rikas eliit annetas samuti palju kulda, et vaesed mungad saaksid ehitada kloostreid, kus nad saaksid palvetada enda, sugulaste ja annetajate eest. Tänu Frankide annetustele ehitati palju kloostreid ja vaimulike ühiskond sai rohkem võimu ja maad. Enamus kloostrid võtsid lõpuks vastu püha Benedictuse kloostriseadused (koostati Püha Benedictuse poolt aastal 530), mis mõjutas tugevasti kloostrite kujunemist. Uued kloostrid säilitasid klassikalisi kunste ja kunstioskusi samal ajal säilitades intellektide kultuuri enda koolides ja raamatukogusid. Kloostrid ei olnud mitte ainult vaimsed keskused, vaid olid ka põllumajanduslikud, tootmiskeskused. Cluny reformid aastal 910 algatas uute kloostrite tekke ja kloostrite kultuuri leviku. Kloostrid tutvustasid uusi tehnoloogiaid, keskendusid kirjanduse säilitamisele ja majanduslikule kasvule. Peaaegu kõik koolid ja raamatukogud olid ikka veel kloostrite ja katetraalide alluvuses.
lasuriidist unikaalne: ainulaadne visuaalne kunst, ka visuaalkunst (ld. visualis) on igasugune, eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst; nimetus käibel peamiselt ingliskeelses kirjanduses (visual arts), viimasel ajal levinud ka eesti keeles; tähistab lisaks nn. vabadele kunstidele (maal, graafika, skulptuur) elektroonilist kunsti, arhitektuuri, disaini ja visuaalreklaamikunsti, samuti ajas muutuval meediumil põhinevaid kunste (videokunst); laiemalt haarab ka mitmeid väljendusvahendeid (s.h. visuaalseid kombineerivaid kunstiliike (teater, film jms.) vorm: kuju, väliskuju; eseme väline kuju; nii figuraalsed kui ka abstraktsed individuaalsed mahud ja suunad ning nende suhted kunstiteosel; mudel, eeskuju, stamp, trafarett; värvigamma: (ka lihtsalt: gamma) üldtermin värvitoonide kohta; teoses läbivalt kasutatud teatav ühtne värvivalik (näiteks võib öelda: heleda värvigammaga maal) zhanr (pr
harimisele Venemaal. 1786. aastal rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. aastal Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Eestis asutati tema heakskiidul kindralkuberner George Brown'i poolt Paldiski ja Võru linnad. Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsamini kauneid kunste, ka ise ilukirjandust harrastades, ning kuulutas välja ususallivuse peale juutide. Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann. Sõnades pärisorjust arvustav, Katariina hoopis kinnistas talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 1773. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride
sajandu lõpul levinud Charles de Montesquieu halduspõhimõtetel, mille kohaselt pidi toimima võimude lahususe põhimõte, kuid siiski olid ette nähtud igale Venemaa sisekubermangude seisustele eraldi võimuasutused. Haridussüsteemi edenemine Lisaks hooldeasutustele (5. mail 1764. aastal Aadlineiude kasvatusselts (« » ehk Smolnõi instituut) ja 1765. aastal Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval ( ) edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina. Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 17731775. aastal. Välispoliitika
Tema, kes õpib aga ei mõtle on kadunud. Tema kes mõtleb aga ei õpi on suures ohus. Konfutsiust ennast peetakse ühtekokku kolme tuhande õpilase õpetajaks, kuigi ainult 70 neist olevat omandanud selle kunsti mida ta ise ülekõige hindas. Konfutsius olevat olnud valmis õpetama igaüht, vaatamata sotsiaalsele positsioonile , peaasi, et õpilased oleksid agarad ja väsimatud. Ta õpetas oma õpilastele moraali, kõnkunsti, valimtsemist ja peeneid kunste. Õpetustes oli tähtis osa ka nn "kuuel kunstil?- tava, muusika, vibulaskmine, sõjavankri juhtimine, kalligraafiat ja arvutamist--- kuid moraalsust pidas ta kõige tähtsamaks. Konfutsiuse pedagoogilised meetodid on tabavad. Ta ei jutlusta aine sügavuti, selle asemel esitab ta küsimusi, tsiteerib lõike klassikute teostest, või kasutab vaimukaid võrdlusi, ja eeldab et õpilased jõuaksid õigete vastusteni.
Toetuti tihti geomeetrilistele vormidele, nende kasutamise eeskujuks oli kaudselt sõjaeelne kubism. Sellistele ideedele oli soodne pind eriti Saksamaal ja Venemaal. Arhidektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli olulisim nende massiline toodetavus. Esemete vorm pidi tulema nende funktsioonist. Põhimõtet, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib on ka ilus, nimetatakse funktsionalismiks. "Bauhaus" (Saksa arhidektuuri kool, rajatud 1919. aastal, õpetas ka kunste, kuid arhidektuuriga seotuna) oli üheks funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks. Saksa Kunstnik-arhidekt ja Bauhausi üks direktor: Ludwig Mies van der Rohe ja esimene Walter Gropius; Natside võimuletulek lõpetas "Bauhausi" tegevuse. 2. Venemaal uskusid mitmed kunstnikud kommunistliku utoopiat ning arvasid et nemad ei pea mitte ilu maalima vaid oma kunstiga aitama luua uut ja paremat ühiskonda. Nende hulgas
· Teemadeks on see, et maailmas valitseb kurjus, barbaarsus ja arukus ROUSSEAU 1712-1778 · Saatus elu olukord oli üsna raske, sest teda kiusati taga. Ta pidi kolima palju. Suri Ermanonville'i mõisas ja maeti Pariisi · Põhimõtted tema põhimõte oli, et mitte mõistus pole esmane kriteerium, vaid headus. Tema põhimõte oli omane loodusrahvaste idealismile. Ta tugines vaadete demokraatiale. Ta umbusaldas teadmisi ja kunste ja arvas, et inimene peab peaks olema lähedal loodusele ja loomulikkusele. Ta on vastu füüsilistele kasvatusmeetoditele. · Looming *esimene filosoofiline essee: `' Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid'' ja teine essee: `'Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest'' * romantilise kallakuga kiriromaan: `' Julie ehk Uus
Kunst Kunstis avaldub inimese loomejõud. Kunstiloomingu ja igasuguse muu valmistamis oskuse kohta on antiigist alates kasutatud ühtsama sõna (kreeka keeles techne, ladina keeles ars, saksa keeles kunst, sama on tähendanud ka eesti keele taid) ning alles 18. sajandil tekkis kunstikäsitlus tänapäevases mõttes: nn. Kauneid kunste (kirjandus, teater, tants, muusika, kujutav kunst ja arhidektuur) hakati vastandama inimtegevuse ja tunnetuse utilitaarseile (nt. tehnikale ja teadusele), milles pole tegelikkusse otseselt hinnangulist suhtumist. Tänapäeval eristatakse sõnakunsti (rahvaluule, kirjandus), helikunsti (muusika), kujutavat kunsti, arhidektuuri, tarbekunsti, lavakunsti, tantsu kunsti jm. Need kunstiliigid jagunevad omakorda
(Taavi Laanepere mag. Töö, Tartu 2004;34) Katoliku kiriku poolt soositud Aquino Thomast mäletatakse ennekõike tänu kristliku doktriini tõlgendamisele Aristotelese filosoofia kaudu (Philip Stokes``100 tähtsamat mõtlejat; 53). Vanemad saatsid ta kasvatamiseks ja õpetamiseks viieaastaselt benediktlaste kloostrisse Monte Cassinos. Seal sattus ta aga dominiiklaste mõju alla, mis polnud tema vanematele meelt mööda ja nii saatsid nad ta 1239.a Napoli ülikooli vabu kunste õppima. Napolis sidus ta end taas dominikaanlastega, kes olid liikuva eluviisiga ja ei olnud seotud üksnes ühe kloostriga (Taavi Laanepere mag. Töö, Tartu 2004;34). 1244 otsustas Thomas ühineda uue orduga vastu oma perekonna tahtmist. Dominiiklased saatsid ta õppima Pariisi, mida võis pidada tol ajal kristluse intellektuaalseks keskuseks. Seega sai Thomas oma hariduse kõigepealt Napoli Ülikoolis ja hiljem Kölnis. Ta käis loenguid pidamas nii
• Kunstnike (eriti arhitektide) soov parandada oma kunstiga elukeskkonda • Vastandus toretsevale juugendile • Soov mõjuda massidele • Väljendati süsteemsust, lihtsust ja korda (inspiratsioon kubismist, geomeetriast) • Funktsionaalsus ennekõike! Kunstikool Bauhaus (1919- 1933) • Funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaik • Rajajaks Walter Gropius 1919. a Saksamaal • Kool tegutses algul Dessaus, hiljem Berliinis • Koolis õpetati visuaalseid kunste, neist olulisimad arhitektuur ja tarbekunst • Siin õpetasid ka V. Kandinsky ja P. Klee • Natside võimuletulek 1933. a lõpetas kooli tegevuse • Tänapäeval tegutseb Bauhausi hoones muuseum https://history-wiki.wikispaces.com/yr11_weimar_bauhau https://aehistory.wordpress.com/1919/10/08/1919-bauha s us-school Bauhaus 1919. a ja tänapäeval Funktsionalismi tunnused:
sai isa Juan de Zúñiga ning tema intellektuaalne ja moraalne kasvatus oli usaldatud mitmete tuntud õpetlaste hooleks nagu näiteks matemaatik Ciruelo, humanist Sepúlveda, Salamanque'i ülikooli rektor Fernán Pérez de Olivia. Prints õppis kastiilia, ladina, itaalia ja prantsuse keelt, et oma tulevases impeeriumis hästi toime tulla, kuid tugeva aksendi tõttu eelistas ta hiljem siiski hispaania keelt. Guvernant õpetas Felipe II ka teisi tolleaegsele printsile vajalike kunste, eriti armastas ta jahti ja turniire, kuid silmapaistvaid tulemusi ta nendel aladel siiski ei saavutanud. Felipe II õpetati juba varakult avalikusega suhtlemist ja esimest korda esines ta valitsuse ees juba 16-aastaselt, aastal 1543. Järgnevatel aastatel hakkas Felipe II tasapisi oma võimust loobuma pärandades pojale järgemööda Milano ja Burgundia ehk Madalmaade hertsogi tiitli, 1556. aastal sai noormees enda kanda ka Hispaania kuninga kohused
Kimbutati mehi, kes sattusid kogemata peopaika. Meestepüha Kirde-Eestis oli jüripäev ühtaegu meestepüha, mille peamiseks sihiks oli karjase ametisse pühitsemine. Tegemist oli sealkandis omal ajal ülimalt tähtsa isikuga - küla poolt valitud vanema kogemustega mehega. Ida- Eestis palgati karjane terve küla ühiskarja jaoks. Pärimusest on teada kehutavaid lugusid nõidkarjustest ja nendevahelistest tülidest. Igatahes pidi ta oskama karja-, ussi- ja hundisõnu, samuti muid maagilisi kunste. Töökeelud Keelatud oli külaskäimine. Et oli tegemist kriitilise ajaga karja, põllu ja inimeste edasise käekäigu suhtes, siis - nagu sellistel päevadel ikka - olid külaskäigud välistatud ja neist peljati otsest kahju. Kõike oli kerge ära nõiduda ja kahjustada. Kõik esemed, mida koju toodi või sealt välja viidi, andsid selleks võimaluse, samuti nagu võõrastega rääkimine, sõnaline kontakt. Toidu ja esemete laenamine või majast välja andmine tähendas ühtaegu, et nii on
ettevaatlikult läbi. Ta alustas Peeter III reformide tühistamisega, et kindlustata oma võim. Kuid juba 1763. aastal alustab ta sihikindlalt siseriiklikku ümberkorralduste tegemist. 1763. moodustati Riiginõukogu, kuhu endise senati asemel kuuluvad erinevad majandusharude juhid. Alustati erinevate varjupaikade ja hooldeasutuste loomist. 1765. a loodi esimesed linnarahvakoolid, mis olid eelkäijateks gümnaasiumtele ja munitsipaalkoolidele. Katariina II edendas kunste ja ususallivust ühiskonnas, mis ei laienenud vaid juutidele. 1764. viidi läbi õigeusu kiriku maade riigistamise. 1775. toimus muudatus riigihalduses, et vähendada liigset tsentraliseeritust ning 1782. kehtestati Heakorra- ehk Politseimääruse. 1785. laiendas Katariina II Venemaa aadli õigusi. Lääne-Euroopa jaoks oli Katariina II valgustatud monarh ja diplomaat. Välispoliitika Välispoliitikas oli Katariina II põhieesmärk suurendada Venemaa keisririigi territooriumi. Tema
Inglismaa kuningas Henri I poja, Anjou krahvi prooviti Jeruusalemma valitseja Henryga. Pärast isa surma sai pojast kuningas Saladini käest vabastada Henry II. Paaril sündis kaheksa last (kolm tütart ja viis poega), kellest tuntuim on Richard III, teisiti Richard Lõvisüda. Henry alade valitsemises oli Eleanor võimukas ning mängis pikka aega väga suurt rolli, tegeledes aktiivselt majanduse ja poliitikaga, aga ka toetades kunste, kirjandust ja õiglast kohtupidamist. Poegade mäss 1173. aastal korraldasid Eleanori pojad Henry, Geoffroi ja Richard Lõvisüda oma isa vastu mässu. Pojad kaasasid ka ema, kes suutis neile tänu oma mõjukusele sõjalist tuge pakkuda. Mäss aga kukkus läbi ning Henry vangistas Eleanori. Tema vangistus kestis 16 aastat. Vangipõlve lõpp Eleanori vangipõli leidis oma lõpu pärast kuningas Henry II surma 1189. aastal, kui vanim poeg Richard tema vabastamist nõudis. Pärast
Neil on väljaspoolt selgelt eristatavad korrused. Pallazo oli just neile, kes ei tahtnud oma rikkust varjata. Leon Battista Alberti(1404-1472) Selle kuulsa arhitekti ja kunstiteoreetiku nimega on seotud uue pallazotüübi levik, kus iga korruse vahele paigutati pilastrid. Pilastrite ja akende vaheldumine tegi hoone harmoonilisemaks. Alberti oli mitmekülgselt haritud, ta tundis antiikfilosoofiat, kirjandust, õigusteadust ja kõiki kunste. Tema kirjutised skuptuurist, maalikunstist ja arhitektuurist olid suure mõjuga. Alberti arvates oli täiuslikuimaks vormis ring ning kõik sellesse mahtuvad kujundid. Ideaaliks olid tsentraalehitised. Skultuur 15. sajandil. Lorenzo Ghiberti(1378-1455). 1401. aastal korraldati uuelaadne üritus võistlus selleks, et leida parim kunstnik Firenze toomikiriku ees seisva väikese ristimiskiriku(baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Võitjaks osutus Ghiberti
võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad ja ämmaemandate kool, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu (Smolnõi Instituut) asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine, esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval, edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Armukirjaga andis ta aadlike omandusse kõik maad, mis olid nende valduses ja omandisse (pärisorjusesse) nendel elavad talupojad. Aadlikud said õiguse ainuisikuliselt määrata talupoegadele kohustusi, õiguse mõista nende üle kohut ja õiguse müüa talupoegi maast lahus. Aadlikud vabastati ka
Laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt Kujundada lastes juba varases eas lugemisharjumus ja seda arendada; Toetada nii individuaalõpet ja iseseisvat hariduse omandamist kui ka ametlikku haridussüsteemi kõigil tasanditel; Luua võimalused individuaalseks loovaks enesearendamiseks; Igati toetada laste ja noorukite kujutlusvõime ja loovuse arengut Teadvustada kultuuripärandit, kunste, teadussaavutusi ja leiutusi ning edendada nende tutvustamist; Toetada sõnalise eneseväljendusoskuse arendamist; Edendada kultuuridevahelist suhtlemist ja soodustada kultuuride mitmekesisust; Toetada kohaliku seltsielu traditsioone; Tagada kõigile kodanikele juurdepääs kohalikku elu käsitlevale informatsioonile; Pakkuda vajalikke infoteenuseid kohalikele ettevõtetele, ühingutele ja huvigruppidele;
** Essee Kas maailm on moraalne? Kas võime öelda, et maailm on moraalne? Või peaksime kõigepealt tõstatama küsimuse, kas inimesed on moraalsed üksteise suhtes? Thomas Hobbes uskus, et inimesed toimivad alati sellest lähtudes, mis on neile kõige kasulikum, püütakse vältida kahju ja otsitakse rahuldust, et kõik oleks nii nagu on neile parim. T. Hobbes on öelnud, et loodus on loonud meid kehalistelt ja vaimsetelt võimetelt ligikaudu võrdsetena, seega oleme me kõik suutelised teist inimest kahjustama või isegi vajadusel tapma. Kui inimene ei suuda teha seda üksi, on ta selleks suutline teiste abiga. Nii võib välja tuua näiteks Osama bin Ladeni tabamise, kus Barack Obamal õnnestus olla Osamast veidi tugevam ja tal õnnestus teiste abiga Osama tabada. Sve...
defineerida kui keeleteaduse osa, mis tegeleb poeetilise funktsiooni suhestamisega teistesse keelefunktsioonidesse. Poeetika selle sõna laiemas mõistes tegeleb poeetilise funktsiooniga mitte ainult luules, kus see funktsioon on ülekaalus teiste keelefunktsioonide üle, vaid ka väljaspool luulet, kus mõned teised funktsioonid domineerivad luulefunktsiooni üle. Põhiideeks jääb siiski see, et teisi kunste saab uurida läbi samade meetodite kui tavakeelt.
traditsioonidega riikides elamine on temast teinud kosmopoliidi, mistõttu leidub tema muusikas eesti muusikale iseloomulikke (stereotüüpseid) jooni vähe: ,,Olen selles mõttes tavalisest eestlasest erinev, et lahkusin Eestist juba poisina. Ja Soomes sain täiskasvanuks. Võib öelda, et minu identiteet tekkis seal." Reinvere kirjutab eksistentsiaalse haardega muusikat ajalugu ja kultuuri, loodust ja inimtunnetust käsitlevad teosed. Iseloomulik on ka muusikat ja teisi kunste ühendav sünesteetiline lähenemisviis. Ta on loonud mitmeid multimeediateoseid. Tema muusika muudab eriliseks erinevate teosetasandite olgu need kompositsioonilised, heliesteetilised või filosoofilised kõrge mõtestatuse tase. 2012. aastal esietendus Soome Rahvusooperis edukalt Reinvere ooper ,,Puhastus" (Sofi Oksaneni romaani ,,Puhastus" ainetel). 2014. aasta sügisel peaks tulema Norra Rahvusooperis ettekandele Reinverelt tellitud ooper ,,Peer Gynt" (vt ooperi kodulehte http://www
terminite tõlkega. Näiteks ragbist rääkides lisatakse mõistetavuse huvides paralleelseid jalgpalli termineid vms. Ülekantud tähenduses nimetatakse vahel tõlgeteks ka teisendusi ühest kunstiliigist teise: näiteks romaanide dramatiseeringuid teatri, filmikunsti, kuuldemängu vms jaoks; kujutava kunsti teostest lähtuvaid muusikateoseid jne. Tartu-Moskva semiootikakoolkond näiteks käsitab keelt kui primaarset märgisüsteemi ning kunste kui sekundaarseid märgisüsteeme, milliste vahel toimub analoogiline tõlketegevus. Tõlkimine kui protsess on ühesuunaline, st toimub alati ühes teatud suunas lähtekeelest sihtkeelde. Tõlgete liike Suuline tõlge on algse (suulise või kirjaliku) teksti tõlge suulisel, kuuldaval kujul. Sünkroontõlge on suulise teksti samaaegne suuline tõlge. Sünkroontõlge võimaldab koosolekute ja konverentside viivitusteta läbiviimist kahes või enamas keeles.
Renessanss ja humanism tekkisid Vahemeremaade linnriikide tugevnemisel. Sealsed monarhid tahtsid üksteist üle trumbata ning seetõttu väärtustasid kunste, arhitektuuri ja juveelikunsti aga tähtis oli ka enda alluvuses hoida arste ja advokaate. Seetõttu tekkisid suured haritlaskonnad, kes olid vastuvõtlikud kultuuriuuendustele. Renessanssi all mõeldakse antiikkultuuri juurde naasmist. Renessansiaja teadlased väärtustasid eelkõige loodusteadusi, aga ka matemaatika tähtsust. Looduse uurimine pidi rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Väga tähtis oli ka vanakreeka ja ladina keele tundmine.
kõrguse Buda kuju Daibutsu, Ueno park, kus võid külastada muuseume ja imeilusat aiakest, Harajukut, mis on siis shoppamiskoht, Asakusa, kus võid näha imeilusat templit,Shibuya, mis on Tokyo kõige säravam koht,Kyoto, mis oli siis ennist Jaapani pealinnaks. Geisa Sõna geisa tähendab jaapani keeles "kunstnik". Geisad on elukutselised võõrustajad, kes lahutavad külaliste meelt, esinedes teemajades, mida kutsutakse O-chayadeks. Nad valdavad traditsioonilisi kunste, sealhulgas vana jaapani tantsu, laulmist, selliseid instrumentide nagu shamisen, lilleseadet, kimono kandmist, teetseremooniat, kalligraafiat, vestluskunsti, alkoholi serveerimist ja palju muud. Geisad poleerivad oma oskusi kogu karjääri vältel. Huvitavaid fakte · 1964 a toimusid Tokyos esimesed olümpiamängud Aasia kontinendil · Taliolümpia mänge on olnud Jaapanis juba kaks, 1972 ja 1998 · Ka eesti autorite teoseid on tõlgitud jaapani keeldne . Nt Jaan Krossi teoseid
välismaailma kui sisemiste impulssidega. Fallilisse faasi takerdumine võib kaasa tuua kastratsiooniärevuse, hirmu seksuaalsuse ees, võimu- ja konkurentsiprobleemid jne. · Latentne faas · Genitaalne faas Veel kokkuvõtvalt Freudist Sigmund Freud avardas alateadvuse uurimisega väga oluliselt inimpsüühika käsitust. Freudi õpetus on peale psühholoogia ja psühhoteraapia mõjutanud ka kirjandust ja teisi kunste ning kogu 20. sajandi kultuuri. Freud ajendas paljusid 20. sajandi psühholooge käsitlema inimese hingeelu ja sotsiaalseid nähtusi psühhoanalüüsi võtmes. Tal on olnud arvukalt kriitikuid, kes on eitanud tema õpetuse libiido keskset osa ja tungidele taandatud olemust, toonitanud alateadvuse ülepaisutamist ja tema õpetuse mütoloogilist sisu, kuid siiski on tema mõju psühholoogiat puudutavatele arusaamadele olnud väga suur. Kasutatud materjalid: a) Anti Kidron. Isiksus. Mondo
Kas maailm on moraalne? Selleks, et teada saada kas maailm on moraalne peab leidma kõigepealt vastuse küsimusele, kas me oleme moraalsed üksteise suhtes. Thomas Hobbes uskus, et inimesed toimuvad alati sellest lähtudes, mida nad tajuvad olevat oma huvides, st nad otsivad alati rahuldust ning püüavad vältida kahju ehk siis inimesed käituvad nii nagu on neile parim. Hobbes leidis, et loodus on loonud meid kehaliselt ja vaimselt võimetelt ligikaudu võrdsetena, nii et ehkki üks inimene võib olla teisest mõnevõrra tugevam või targem, on igaüks suuteline teist kahjustama või isegi tapma- kui mitte üksi , siis teiste abiga. Nii oli just hiljuti Osama bin Ladeni tabamine, kus Barack Obamal õnnestus olla Osamast mõnevõrra tugevam ja suutis teiste abiga Osama tabada. Sven Mikser avaldas oma koduleheküljel, et Osama bin Ladeni tabamine on kindlasti moraalne võit lääne terrorismivastasele koalitsioonil...
ühendatud jooksu ja hüppetehnikaharjutustega,erilist rõhku pandi valuhaistingute vastupanuharjutustele. Lastele õpetati erinevate relvade käsitlemist ja kuidas nendega võidelda. Õppeprogrammi kuulusid samuti harjutused käte ja jalgade tugevdamiseks. 16-17 aasta vanuselt olid nad täiuslikud võitlusmasinad. Treeningute käigus,mis sisaldasid kägistus-,piinamus-,ja tapmisvõtteid,samuti sabotaazi ja maskeerumist arendati ka teisi loomusele raskesti omandatavaid kunste. Tähtis osa õpingutest oli ´´yogen´´-õpetusel,mis käsitles looduslikest taimedest arstimite,mürkide ja suitsude valmistamist- kasutamist,et olles saanud haavata pidi ninja oskama end ise ravida. Tavaline ninjariietus oli must, kuna see harmoneerus märkamatult öises looduses. Koosnes see kuuest( jakist), kus olid taskud erinevate ainete ja vahendite tarvis, vabalt puusale(pahkluule) kinnitatud pükstest ning“tabi“- sukkadest. Erivahenditena kasutati tuulemütsi ja randmekaitseid.
Lapsepõlves laulis Haydn, tänu oma ilusale lauluhäälele ja silmapaistvale muusikuandele, kirikukooris. Tol ajal tähendas see ka tasuta ülalpidamist ja korralikku haridust kiriku kulul. Nii sai Haydn algteadmised muusikast ja õppis mängima mitut pilli. Häälemurdest kuni 26-nda eluaastani oli tema elu raskeim periood. Aastal 1761 asus Haydn tööle kapellmeistri abina vürst Esterha´zy lossis Viini lähistel. Esterha´zyd, Ungari kõige jõukamad maaomanikud, toetasid heldelt kõiki kunste. Paari aasta pärast sai Haydnist kapellmeister. Helilooja abivalmidus ja julgustav suhtumine tõid talle õuemuusikute seas peagi heatahtliku hüüdnime "papa", mille järgi teda tunti kõigil järgnevail aastail. Tema kohustuste hulka kuulus lauljate koolitamine, töö orkestriga ning vürsti lõbustamiseks heliteoste loomine. Ning kuigi tal tuli kanda livreed, nagu teenritel, oli ta päris rahul oma õuemuusiku tööga, mida Mozart hiljem kirjeldas kui orjaametit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
