Vana kreeka (0)

Vana kreeka. 5 ajajärku: egeuse ehk kreeta mükeene 3-2 at ema. Homerose ajjaärk 11-9 ema. Arhailine 8-6, klassikaline 5-4 ja hellenismi ajajärk 4 sai II pool – 1 saj keskpaik .
Egeuse ajajärgul lagunes kreeklastega asustatud aladel nii mandril kui saartel sugukondlik kord ning kujunes varane klassiühiskond . Tekkis väikeseid orjanduslikke riike, majandus ja kultuurisidemed idaga ja sitsiiliaga. 2 at ema hävitati pea kõik egeuse riigid vana-kreeka hõimude poolt, järgnevalt toimus sugukondliku korra lagunemine ning kreeta-mükeene kultuuri saavutuste aeglane omandamine. Arhailisel ajal kujunes orjanduslik kord ja polised . Klassikalisel saavutab orjanduslik krod kõrgema taseme, õitseb kreeka kultuur. 4 saj alistati kreeka makedoonlaste poolt tänu pol-sots kriisile.hellenismi ajal poliste föderatsioonid ja kuningriigid , rooma vallutab kreeka. Kreeka alad e balkani ps lõunaosa, egeuse saared ja väike- aasia läänerannik asustatud neoliitikumis. Juba 7-6 at elas seal mittekreeka hõime. Hõimud nt lelegid, drüopid, pelasgid, kaarlased. Kreeka hõimud ilmusid umbes 20 saj. Balkani harumäestikud jagavad madri ehk balkani kreeka kolmeks, põhja kesk ja lõuna. Põhja kreekas on kaks maakonda, läänes epeiros ja idas tessaalia. Neid lahutab pindose mäestik . Epeiros suur mägine, kliima karm, kontinent, vihm , äike, lumetormid,, mägedevahelisi orge kasutasid epeiroslased karjamaadena, kuulus piimakarja poolest. Tessaalia on suur tasandik, pindose ja ossa mägede vahel. Põhjas igilumega Olümpose mägi, viljakaim osa tempe org, niisutab peneiose jõgi . Tessaalia kreeka viljaait. Seal hariti põldu, kasvatati viinamarju, aiandus , karjandus , hobused . Põhjakreekast keskkreekasse viis termopüla kitsastee . Keskkreekas on maakonnad atika , keskusega ateena , loodes boiootia keskusega teeba , läände fookis, millel on delfi püha territ. Apolloni templi ja ülekreekalise oraakliga, põhjas doris ja lokris, läänes aitoolia ja akarnaania. Eriline on atika maakond, rikas maavarade poolest ja meresõiduks sobiva asendiga. Klassikalisel ajajärgul muutus ateena kreeka kaubandus ja käsitöökeskuseks, teraviljakasvatus oli atikas vähe arenenud, külvati otra . Tähtis viinamarjad , oliivid, aiandus. Kuulus olid vein ja mesi , kirsed. Kesk-kreeka ranniku lähedal viljakas euboia saar, rohkelt metsi, kuulsad aiad, oliivi ja viinamäed, nisu. Kesk-kreeka viljakaim ala boiootia, peamine teravili, karjandus, hobuse ja seakasvatus. Fookis, lokris, doris on vähemtähtsad. Aitoolia on raskesti ligipääsetav ja mägine, seal kasvatati karja, akarnaania on viljakas nõgu. Korintose ehk isthmose maakitsus ühendab kesk ja lõunakreekat ehk peloponnesost. Vanal ajal peloponnesos suur mägismaa, tihedate okasmetsadega, eriti põhja ja keskrajoonides. Maakitsusel suured linnad megara ja korintos . Peloponnesose maakonnad: põhjas ahhaia , läänes elis, kirdes argolis, keskel arkaadia, edeleas messeenia, kagus lakoonika . Ahhaia rannikuäärne kitsas põllumaj,ala, kliima karm, talv külm lumine , merest isoleeritud, kasvatati karja. Argolis on mägine, viljaka tasandikuga. Rannik oli sobiv laevanduseks. Siin olid mükeene, tiryns ja argos . Elis oli põllumaa, seal olümpia püha hiis . Messeenia ja lakoonika on põllumajala, soe niiske kliima. Eriti palju maavarasid balkani ps idaosas, rauda lakoonikas ja saartel, vaske euboias ja küprosel , kulda traakias , tessaalias, makedoonias , siphose ja thasose saartel, hõbe atikas ja väike-aasias, valge marmor atikas ja parosel, peenest punasest ja hallist savist valm vaase, kujukesi ja katusekive, soola kaevandati atikas ja euboial. Egeuse mere saared ehk Küklaadid olid hea abi meresõiduks. Küklaadid on üle 200, sporaadid u 80 saart. Küklaadid nt naxos, paros, andros, siphnos, seriphos, thera , melos, tähtis oli deelose saar ja apolloni tempel. Sporaadid nt rhodos , samos, chios, lesbos , lemnos, thasos, paljudel suurepärane vein. Joonia kreeka linnad väike-aasias nt efesos, mileetos . Hellespontose väin . Kreeta kirdeosa viinamari ja aiandus, põlluharimine keskel mesara tasandikul. Korkyra saar läänepool viljakas.
Esimesed kreeka hõimud hellasesse u 2 at algul, need ahhailased kes jõudsid lõunasse peloponnesossse, teise lainena rändasid sisse doorlased , kes tõrjusid ahhailased kõrvale u 2 at lõpul, nad asustasid kreeta, palju saari ja peloponnesose suurema osa. Kreeka hõimud paiknesid harali, sellest 3 ühiskeele ehk koinee dialekti: joonia, dooria ja aioolia dialektid. Materiaalse kultuuri mälestised : ateena akropol ja mükeene linnus, raidkirjad. 2 at II poole kreeta-mükeene savitahvlid, lineaarkirjas b, on leitud lineaarkirja a ja hieroglüüfkirja. I at ema võtsid kreeklased foiniiklastel tähestiku, vanimad on thera saare kaljudel ( hellase kivine arhiiv). Arhailisest ajast vähe raidkirju, peamine hulk 1 at keskelt, klassikalisest ja hellenistlikust ajajärgust. Ametlikud ja eraraidkirjad. Esimene nt seadused, linnaotsused, lepingud , määrused jäädvustamiseks, nimekirjad, maksud , pühendusd jumalatele jne. Nt gortyni raidkiri ehk seadustekogu . Olemas ka nt ateena liitlassuhete nmekiri. Erakirjad nt jumalatele palvekirjad, hauakirjad, templivaranduste üleskirjutused. Hauaplaatidel sageli raidkirju surnu kohta. 1 at kaeti raidkirjadega ka keraamikat. Tähtsat infot annavad kaubamärgid savinõude seintel nt amforatel. Eriline alaliik on ostrakonid ehk savinõude killud, mis sisuliselt blanketid. Papüürus eriti levinud 1 at teisel poolel. Erapapüüruste kogu nt zenoni arhiiv. Tähtsasd on papüürosed kirjandus ja teabetekstidega. Esimesed müngid 7 sai ema lüüdias ja aigina saarel. Vanim kirj allikas on müüdid ürgkogukondlikust ajast. Eriti tihe läbikäimine oli kreeklastel väikeaasia ja kaukaasia rahvaste ning foiniiklaste ja egiptlastega. Didaktiline eepos nt Hesiodose 7 saj eepos Tööd ja päevad talupoja kohta, archilochose luule kolonisatsioonist, alkaiose luule kreeka sõdurite emigratsioonist, theognis ja solon . Tähtsaim liik on ajaloolaste teosed. Esimesed proosakirjanikud olid logograafid, kes kirjeldasid muinasloolisi aegu. Ajalooline kirjandus tärkas joonias. Kõige silmapaistvam on hekataios mileetosest, püüdis kriitiliselt arutada müüte . Reisis palju ja kirjeldas. Hellanikos mytilenest, kirjutas genealoogiaid ja ateena ajaloost teoses atthis. Aisychlos ülistab kreeklasi tragöödias Pärslased . Herodotos. Tähtis ka thukydides, xenophon , platon , aristoteles , poliitilsed ja kohtukõned. Sageli ajaarvamine olümpiaadide järgi ehk neliaastakute kaupa. Roomlasi: polybios ja üldine ajalugu, diodoros, strabo, titus livius ja rooma ajalugu linna asutamisest alates. Pompeius trogus ja plutarchos . 3 at viimasel kolmandikul tekkisid kreetal ja peloponnesoses esimesed klassiühiskonnad ja riigid, inimühiskonna areng balkani aladel toimus samas suunas kui vana-indias, mesopotaamias ja egiptuses. Üleminek ürgkogukondlikult klassiühiskonnale. Balkani ps asustatud juba paleoliitikumis, neoliitikumis põllundus ja karjades, üsna püsiv asustus. Küklaadidele ja sporaadidele tekkis asustus alles neoliitikumi lõpus. Umbes 25 saj vasest tööriistad , ürgkoguk. Korra lagunemine kestis mitu sajandit. Esialgu domineeris kreeta, 15 saj mander . Ajaarvamine savinõude valmistamise järgi. Evansi perioodid: varaminose 2800-2200, keskminose 2200-1600, hilisminose 1600-1100. Sarnaselt ka hellase ajajärgud . Varasemad andmed klassiühiskonnast kreekas on egeuse saartel, peamiselt lemnos ja kreeta. Lemnose idaosas poliohnia lähedal oli suur asula u 2500. 2 lk puudu. Jõukamate inimeste majade ja basileuste losside seinad kaetakse hästi lihvitud kividega. Kreeta ehituskunsti kõrge tase nt knossose , malia ja phaistose loss. Neid hakati püstitama u 2200. 18 saj kujutas knossose loss enadast suurt, pea täisnurkse plaaniga ehitist. Seal oli põletatud savist roiskveetorustik. Basileuste seintel freskod . Kreetas loodi suurepärane ehiskeraamika. Eriti knossos ja phaistos . Kameresi keraamika . Piitos ehk hoiutünn. Kreeta Ühiskond tootis rohkem kui tarbis, ülejääk läks aristokraatial, neil olid 2 või 3 korruselised majad, majal oli torn mis muutis maja kindluse taoliseks. Külades varanduslik ebavõrdsus. Arenes orjus , sõjavangid. Tootmises jäi valitsevaks vaba inimese töö. 20-19 saj muutus loss paleeks, siseõuede ja paraadruumidega. Võib eeldada, et 22-18 saj oli kreetas 3 tihedalt seotud riiki, knossos, phaistos ja malia, mida valitsesid sugulasdün. Sõjapurustused puuduvad. Kreetal teiste aladega tihe suhtlus, ka trooja ja hetiitidega, küprose ja süüria riikidega. Kõige tihedam egiptusega. Leitud eg. Esemeid. Savinõudel eg kujutusi, eg ja kreeta kaubandus. Pol kriis 1900-1750. Knossos ja phaistos varemeis, võimalik maavärin või sissetung või kodusõjad . Ühtne riik, õitseng 1750- 1450 . Kreetal käsitöö arenenud, pronks põhiline, pronkssaed, mõõgad, nõud, pottsepatöö, ehituskunst , kips, freskod, kivilõige, kullatöö, laevaehitus ja merendus . Sisekolonisatsioon. Toodangu maht kasvas, toodeti vahetuse jaoks, pronksi kasutatide kaalulise metallrahana. Elanikkonna kasv. Uusi linnu. Orjad ei moodusta tootjate põhimassi, vaba käsitööline. Orje võidi saada andamina, röövretkedelt. Vabad töölised, minosele antakse seadusandlik vägevus . Tema seadused kaitsesid ilmselt vabu inimesi aristokraatia eest. Tekkis maaomandus, mõned suured talupoegade suurmajandid. Ka linnades kiht jõukaid. Kõige rikkam on aristokraatia, nende mõisad suured majanduskeskused. 18-16 saj maeti surnuid piitostes, 16-15 sai kivist hauakambrid aristokr. Levis luksus . Kuningas ülirikas. 18-15 saj kreeta: ühtne kultuur, knossos domineerib , palju kindlustamata asulaid. Teedevõrk , knossos metropol , tulud, rikkused, majandus, oli asevalitsejate süsteem. Kreeta koloniseerib põhja, nt küklaadid, atika, idarannik. Suhtlus egiptusega, piktograafiline kiri, ideograafiline kiri, lineaarkiri a ja b. Usk: kreetlaste peajumal loodust kehastav jumalate ema, maa ja kõige kasvava valitseja. Tal poeg, poisike-jumal. Jumalate ema saatjateks looma pea ja inimese kehaga olendid. 2 at algusest ehitati majadesse pühamuid. Surnutekultus, maeti piitostes kivist hauakambritesse, 2 at keskel sarkofaagid, koos laibaga pandi kaasa esemeid. Puudusid eraldi templid ja preestriseisus. 15 saj kreeta linnad hävitati. Mandrikreeklased võtsid metallist tööriistad hiljem. Teooria, 3 at võisid seal elada kreeklased aga võisid mitte. Ilmselt kreeklaste lähedane sugulasrahvad, kreeklased ise põhja pool illüürias või makedoonias. Kreeklaste allikad nimetavad esivanemaid pelasgideks. 3 at 2 poolel tekkis rannikul asulaid, mis käsitöö ja põllumaj kaitstud keskused, nt Rafina lähedal. Esimene riik on Lerna, 3 at lõpp. 3 ja 2 at vahetusel liikus tessaliast lõunasse hõimude laine, paljud asulad hävitati. Vana rahvastik tapeti või assimileerus. Kreeklased nim end ahhailasteks, danaoslasteks ja pelasgideks. Eriti 1 nimetus. Toimus suur edasiminek tootmises, potikeder, põllundus, u 18 saj arenesid linnad, ahhaia hõimudel tihedad sidemed väljaspool, kaubandus, tähtsad küklaadidega, makedoonia , illüüria ja traakiaga. 17-16 saj hakkas kujunema mitu riiki. Piraatide kartusel ei olnud linnad päris mere ääres. Aga rannikulinnad arenesid kiiremini. Kõige varem tugevnes Argolise riik. 17-15 saj. Esialgu tugev Mükeene, suured rikkused, 30 perek matust, kuningahauad 16 saj, kahe ringi kujuliselt. Täisnurksed kaevud kalju sees. Kaasa pandi asju. 16 saj lõpul tõuseb Pylos. 15 saj ahhaia ühisk. Kõrg. Käsitöö tähtis, eluslooduse hea kujutamine. Varajane orjaühisk, säilis patriarhaalse orjuse jooni. Enamasti isiklikud teenijad. Vaba inimene põhitootja. Ühiskond: aristokraatial otsustav mõju, iga sõjamees omab kõiki õigusi, linnaelanikud tähtsad, jõukad, käsitöölised arvukad. Basileused võtsid natuuramaksu, kuningavõim tugevneb 2 at 2 poolel. 14-13 saj ehitatakse lossid ümber. Suured ehitised Iolkoses, atikas, kopaisis. Arne kindlus. Mükeene linnus künkal, kindlus, lõvide värav, freskod, bassein. Tirynsi linnus 14 s, 3 väravat, megaron, freskod. Pyloses savitahvlid linkirjas B majandustegevuste kohta. 15-13 s, palju väikeseid isol riike. Atikas ateena akropol,boiootias teeba, argolises mükeene ja tiryns, messeenias pylos, lakoonikas sparta . Riigid seotud, argolises võimsaimad. Oli sisesõdu aga ka koalitsioone üksteise või välisriikide vastu, nt hetiitide või kreeta purustamine. Kultuuriline ühtsus. Ahhaia 14-13s. Mükeene dom, hauakambrid tholosed mis on kuppelhauad. Mükeenes dün vahetus ja Pelops ning pojad Atreus ja Thyestes arendavad seda, ehitati müür risti üle isthmose. Järgmine agamemnon, sparta sai liitlaseks läbi abielu. Tessaalias oli tugev Phthia keskusega Iolkoses. Keskkreekas teeba. Lõunas pylos. Nestori ajal pylos eriti tugev. Pylosest rohked majandusandmed. Trooja aladel rohkelt linnu, 24-22 saj seal ttugev kindluslinn, 21 saj hävitati see. 18-13 saj heal järjel. Doorlased rändasid sisse u 12 saj keskel. Nad olid madalamal tasemel, kui ahhailased, aga tõid kaasa raua. Nn heraklese järglased . Atika jäi doorlaste sissetungist kõrvale. Osa ümberasunud ahhailasi võisid olla vilistid . Kreeka 11-9 s. Doorlastega langus, arenesid keraamika ja raud. Doorlaste keskusteks said argos, hiljem 10 saj asutatud sparta. Hõivati egeuse saari ja väike-aasia rannikut. Püsis sõltumatuid ahhaia asulaid. Atika jäi iseseisvaks. Tekkisid joonia asulad, peagi kreeka kult uus tõus. 11-10 saj ilmuvad kohalikud raudrelvad, tööriistad. Kreeka rauaaeg dat 12 saj. Helleni ühisk selgesti eraldatavad aristokr, vabad ja orjad. Põllundus endiselt põhiline, eriti joonias e väike-aasias ja balkani-kreekas. Ühiskonna ladvik basileused e ülikud. Tavaline aunimi zeusi toidetud või sünnitatud. Basileuste maj võimeksue aluseks on majandid e oikosed. Basileustele eraldati maast parimad tükid e temenosed. Arenenud karjandus, väärtusi arvestati härgades. Lihtinimestel väikesed jaosmaad kleerosed ja mõned kariloomd. Maa oli kogukonna omand ja seda saadi liisuheitmise teel. Sugukondlik kord ja ühiskondlik maaomand. On olemas sulased ehk teedid ja päevilised-uusasunikud metanastid. Tekkis inimesi, kes maast ilma jäätud, neist said teenijad. Halvim on sellel ajal ilmuvate kerjuste olukord. Väljaspool kogukonda seisid rändkäsitöölised, laulikud , arstid, ennustajad. Neid nim eepostes demiurgideks. Nad on kasulikud, aga kutsutakse vaid vajaduse korral. Käsitöö tõuseb 1 at algul ja muutub iseseisvaks. Kaubatehingud naturaalse vahetuse teel. Kaupmeesteks foiniiklased ja taafoslased. Kaubandusse suhuti negatiivse varjundiga, homerose ajajärgu lõpul ilmuvad esimesed sisekaubanduse võrsed . Vana korra lagunemist ja uue korra kujunemist soodustasid kaubanduse arenemine ja pidevad sõjad , mis tõid orje, laostasid majandust, kuhjasid rikkuseid. Basileuste majandites peamine tööjõud orjad, allikaks sõda. Orje hankisid kaupmehed ja piraadid , osteti kas lapsi või vilunud orjatare. Orje rakendati karjanduses, aianduses, kodustes töödes. Väga raske olukord. Ei ole alalist sõjaväge, on maakaitsevägi. Iga vaba mees oli sõjamees. Neist ka rahvakoosolek, kohut mõistsid vanemad kogu rahva juuresolekul. 8 saj valitses pea üle kreeka sugukondlik aristokraatia, kelle võim tugines maaomandusele ja orjusele. Väepealikute-hõimuvanemate e basileuste võim kahandati või kaotati, tähtsaks saavad aristokraatia nõukogud. Üleminek polisele. Tähtis osa on hõimul e füülil, mis ühendas kõik sugukonnad ja fraatriad. Tähtsaid küsimusi, mis puudutasid kogukonda, otsustas füül. Mehed olid sõjaline jõud ja st peeti meeste org eriti tähtsaks. Meeste liitudel suur tähtsus uute liikmete vastuvõtmisel. Iga vaba inimene pidi kuuluma sugukondlikku org. Kui liige laostus ja kaotas maa, tähendas see pagendamist suguk . Aristokr. Suguk koondasid enda kätte maa, rikastuti ka piraatlusest. Arist võimu aitas tugevdada religioon , vaid arist suguk liikmed täitsid preestrikohustusi. Suuline tavaõigus . Kohus ja õigus olid aristokr suguk privileegiks. Perioik - hõim kes tõrjutud mägedesse, isiklikult vabad aga sõltuvuses. Kreekat iseloomsutab ebaühtlane koguk arenemine. Raudtööriistad suurendasid metsaraiet ja põllutöö kvaliteet ja viljakus kasvas. Sepatöö , sulatusahjud, raudrelvad, kodukäsitöö, linnades käsitööliste kiht, orjad nii linnas kui maal, vastuolud kaubanduse ja põllundusliku ülemkihi vahel. Senine sugukondliku aristokr kord ei rahulda, uut tüüpi orjapidajad taotlesid võrdsust aristokraatiaga. Suguk aristokr muutub varanduslikuks maa-aristokr, keda kaubandus-käsitööndusliku varandusliku aristokr sidusid orjanduslikud huvid. Tekkisid ülekreekalised turud templite ja linnade juurde, leiutati mündid . 7 saj lõpul hakatakse münte vermima balkani-.kreekas, varem joonias, esimesena olla münte verminud argose kun pheidon, ilmselt aigina saarel, ka linnad chakis ja eretria. Hõbemündid. Polis , kolonisatsioon , demos . Kuna polises ülerahvastatus , emigreeruti. Lahkujad olid kehvikud, poliitiliselt kaotanud, aristokraadid , linnaorjapidajad. Väike-aasia linnad tugevad, langevad 7 saj lüüdia võimu alla, viimane linn oli mileetos, mis säilitas omavalitsuse. Balkanil rahu, 8 saj majanduslikult edukad chalkis ja eretria, euripose väin põhiline laevatee. Need linnad alustasid kr kolonis. Nt ps chalkidike, lõuna-itaalia ja sitsiilia. Kyme l-itaalias seotud etruuriaga, kust toodi rauda. Chalkise ja eretria laevastik surim kreekas, rikas maa-aristokr, võim maaomanikel e hippobootidel, oli vabu talupoegi, suured kultuurikeskused, paiaanid, alfabeet, kodusõda chalkise ja eretria vahel 8 saj lõpul lelantoni tasandiku pärast. Sõda levis. 7 saj lõpul suured kauban duskeskused korintos ja megara, kes võitleb ateenaga salamise saare pärast. Foiniiklased nõrgenesid, soodustades kreeklaste merereise. Egiptus värbab kreeka sõdureid . Kreeka kol oli läände, põhja, kagusse. 750 chalkis asutab kyme. Korintos rajab traakiasse potedaia, megara rajab hellespontosse ja bosporosse, sealt byzantion . 8 saj kreeka palgasõdurid egiptuses daphna, naukratis. Musta mere lõunarannikul sinope. Kreeklased jõuavad pea ümber kogu musta mere, prantsusmaale, hisp, gruusiasse. Kolooniad algul põllundus- kaubanduslikud . Koloonia koht pidi olema: kindlsutatud, elamiseks sobiv, asuma kaubateel. Mõnikord kolooniate asutamiseks linnad ühinesid. Kaasa võeti püha tuli, koloonia ei tohi sõdida, usukultused viidi üle, sarnane riigikord . Kolooniad sageli pooliseseisvad, esmane ül oli alustada kaubandust naabritega . 8-6 s haarasid kreeklased endale vahemere idaosa kaubateed . Sitsiiliast sai kreeka- foiniikia kokkupuuteala. 7-6 s õitsesid sürakuusa , taras, naukratis, byzantion, sinope, herakleia, odessos, amisos, theodosia jne. Tagajärjed: kreeka kaubasuhted laienesid, nõudlus , arenes oliivi-ja viinamarjakasvatus, tugevneb linnaeliit. 2 türanniat : kehtestatud deemose võitluse tulemusena aristokr vastu ja pärsia kreatuuride türannia . Iseseisvate kreeka linnade türannid tuginesid tavaliselt kehvikutele, kaupmeestele, kästitöölistele, pärsia oma toetus pärslastele. Kreeka varane türannia iseloomulik 8-6 s. Mileetose thrasybulos teostab dem reforme ja mündib raha, samose polykrates likvideerib füülid, loodu laevastik ja veejuhe, apolloni pidustused deelose saarel, sikyonise kleisthenes füülide reform, korintose ekspansioon kypselose ja periandrose ajal, eesmärk kaubanduslik dom läänes ja läbikäimine hõbedarikka illüüriaga. Korintosest saab sepatöö, laevaehituse ja kudumise liider. Trieeri leiutamine , ankur . Seadused nt jõudeelu, liigse orjade vastu, laostunud talupoegade linnaasumise keeld. Aisümneedid-valitavad türannid. Seadused. Suguk arist asendub varandus aris. Kreeklased nim poliseks maa pol maj ja usukeskusi, mis ühendasid riigi kõiki kodanikke. Võõramaalane oli metoik või perioik. Polis kas oligarhiline või demokraatlik, olemus orjuslik. Majanduslikuks aluseks orjus, orjapidajad ühinesid kodanike kollektiiviks, kuhu lülituti vabad talupojad, väiketootjad, käsitöölised. Nii loodi kindel sõjaline jõud. Vabade väiketootjate ebakindluse põhjused: orjuse laienemine ja töö odavus, talupoegade maast ilmajäämine ja laostumine . Polist iseloomsutas: orjapidajate eraomand, üldpolislik omand. Kodanikul õigus omada maad. Rikkad orjapidajad pidid täitma ühisk kohustusi, nt pidustused, laevade varustamine. Riik määras maaomandi ülemmäära. Oligarhilises riigis põllunduses tootjateks kohalikud orjad, laostumine toob kaasa kodanikuõiguste kaotamise, demokraatlikus orjad käsitöös, põllundus vabade töö. Väiketootjad said osa lisaproduktist, jagamise vorm liturgia. Kujunes kreeka ühtekuuluvus . Templipidustused olid ka laadad, templid pangad , tähtsad olümpia elises ja delfi keskkreekas. Tekivad templikogukonnad ehk amfiktüooniad templi kaitseks. 776 olümpiamängud , olümpiaadid.
Sparta 8-6 s. Allikaid vähe. Doorlased asusid elama lakoonikasse eurotase jõe orgu, hõredasti asustatud aga pani vastu, eriti ahhaia linn amykla. Sparta linn tekkis 10 s eurotase oru põhjaosas. Jaguneti hõimudeks ehk füülideks, territ prk e oobid, alguses 4, siis 5 oobi. Klassikihistumine. Ekstensiivne põllundus, maapuudus, kihistumine , kolooniad melose ja thera saarel. 8 s taras lõunaitaalias. Vallutati messeenia. Orjastatud maade inimesed, heloodid maksid andamit. Spartiaadidel u 10 000 kleerost, igaüks 1 perekonna pärilik valdus . Heloodid pidasid üleval. Aristokraatlik võrdsete kogukond . Eraldati maad perioikidele kes tegelesid käsitöö ja kaubandusega, nende asulaid valitsesid harmostid. Valmistati nõusid , riiet, raudrelvi. Helootide terroriseerimine krüpteia. Spartalased kartsid tõenäoliselt heloote. Müüt kuningas lykurgosest. Sõjaväelise klassiorg ees 2 väepealikut, kuningat, basileust. Nim ka arhageetideks. 1 dün dooria, 2 ahhaia. Kuningal preestri ja kohtufunktsioon, ei tohi olla kehalisi puudusi, iga 9 aasta tagant rel katse, sõja ajal väejuhid, vähe võimu, kuningad vanemate nõukogu geruusia liikmed, kus 28 eluaegset mitte alla 60 a geronti ja 2 vähemalt 30 a kun. Kõrgema võimu kandja apella, üle 30 a sõdurite koosolek. Võis hääletada, mitte arutada. Kisa põhjal. Reetrad e kirjutamata seadused. Sots vastuolud ja 5 efoori koleegium kui kontroll geruusia ja kun üle. Efoore valiti 1 aastaksa. Kõrgeim võim. Kaua aega rahaks raudvarvad. Spartiaadide karm kasvatus. Kool gümnaasion , vanuse järgi karjadesse. Õpetatid kehalisi, sõjalisi harj, varastamist, poiste peskmine artemise altaril. Igal aastal saadeti noorte salgad heloote tapma. Ühislaudkonnad, söögid fidiitiad (süssiitiad). Fidiidita liige vaid igakuise maksu tasujad. Vaesunu on allakäinu. 6 s hõbemündid. Faalanks, tugev sõjavägi, argpüksi elu raske. Sparta eestvõttel 7 s peloponnesose liit. Üleliiduline koosolek. Sparta sai kreeka hegemooniks.
Ateena 8-6 s. 4 füüli, eupatriidid ja deemos . Sünoikism e ühinemine ühendab atika ateena alla. Põllumehed geomoorid, käsitöölised demiurgid, aristokr eupatriidid. Metoigid vabad. 7 s 12 naukraariat. Kõrgeim valitsus rahvakoosolek, areopaag aristokr nõukogu. Kõrgeim kontroll ja kohtuorgan. Valiti arhonte peale basileuse,algul 1, hiljem 9, esimene kõige võimsaim eponüüm, teine kuningas- preester -kohtunikm olmas polemarh juhtis armeed ja välispol . Ülejäänud 6 tesmoteedid olid seaduste hoidjad. Eupatriidid olid võlausaldajad, kellel õigus võlgnikku orjastada, müüa, vara võõrandada. Oli veel kiht jõykaid, madala päritoluga inimesi nt maavaldajad, kaupmehed, laevaomanikud. Metioigid võõrmaalased, käsitöölised. 621 esimest korda kirja kehtivad seadused (drakon). Keelati nt veritasu, tavaõiguse normid, eraomandus. Karmid seadused. Kodusõda-solon võidab 594 teise katsega megara. Soloni reformid viisid ateena riigini. Tähtis reform seisahteia, e kehvikute panditud maatükkide võlgnevuse kustutamien. Keelati võlaorjus, vaba pärandamisõigus, ilmus väikeomanike kiht. Keelati atikast vilja väljavedu , ergutati oliivõli väljavedu. Ergutati käsitööd, kaotati erinevad mõõdud , rahareform, varanduslik tsensus, poliitilised eesõigused eupatriididel tühistati, 4 klassi, tsensuse aluseks sissetulek maalt, 1 klass vähemalt 500 medimnost e pentakosiomedimn, 2 on 300 medimnost ja ratsanikud, kolmas 200 medimnost zeugiidid, neljas alla 200 medimnose ja teedid. Uus 400 liikmeline dem nõukogu bulee. Rahvakoosoleku ekleesia tähtsus kasvas. Uus vandekohus heliaia , kõigi 4 klassi hulgast. 6 s anarhia, sisevõitlus, pedieid, paraalid, diakrid. Diakride juht peisistratos, kes saab u 560 võimu ja seda 3 korda. Tema toeks diakrid ja ihukaitsevägi. Seab sisse riikliku krediidi, rändkohtunikud, ilmus alaline sõjavägi, tulumaks 1/10. Ateena muutus eriti tugevaks, ehitati nt pallas athena ja demeteri tempel, alustati zeusi templiga. Kleisthenes kukutab türannia. Uus võitlus, konservatiivide ees isagoras. Alates 509 reformid, mis kindlustasid vabariigi. Likvideeritie füülid, loodi 3 ala, ranniku, ateena, siseala. Igaüks 10 osaks trittüseks. Suguk oman perekondlikuks. Admin algühik deem ehk külakond. Deemi ees valitav demarh. Deemide kaupa maakaitsevägi. Uus viiesaja nõukogu. Ateena kodanikeks võeti palju metoike. Armed juhib 10 strateegi kollegium . Killukohus ostrakism , ehk iga kevad otsiti riigile ohtlikke isikuid. Sparta üritab ateenat võita, aga ebaõnnestub, ateena kolonisatsioon.
Tähtsad puuader ja kõblas, kahepõllusüsteem, nisu oder , veised, metallurgia , keraamika, kiviraiumine, kudumine. Sammaskäikudega uhke tempel peripteer. Puust jumalakuju ksoanon.
Maailmavaade: olümpose jumalad, teisejärgulised, kangelased. Alguses oli Kaos ja Gaia , tartaros allmaailm ja eros elualg armastus. Gaia sünnitas uranose e tähistaeva, kes oli 1 maailma valitseja ja gaia abikaasa, neil 2 põlvkond e titaanid , uranose kukutab põllutöö jumal titaan kronos. Kronose lapsed hades, poseidon , zeus , hestia , demeter ja hera , kes kukutasid isa. Zeus-taevas, äike, poseidon vee, mere, tuulte, maavärinate valitseja, hades e pluton allmaailm, hera abielu kaitsja, hestia kodukolle, demeter põllutöö, zeusil ja heral lapsed hebe e noorus, ares e sõda, hephaistos e sepp , kunstnike ja käsitööliste kaitsja, apollon e phoibos e valgus, müüdi järgi tapab apollon delfi mäekurus mao pythoni, asklepios e arstikunst. Artemis jahi, hermes küluse, karjandus, kaubandus, varaste. Dionysos e bacchos vein, loova looduse. Kaaskond sileenid , saatürid ja menaadid . Athena sõja ja tarkusejumal, võidjumalanna nike. Ilu ja armastus aphrodite, armastus eros. Karjade oma paan . Teisejärgulised nt nümfid , kentaurid, sfinks , sireenid. Igal jumalal loom, nt zeusil kotkas, poseidonil hobune, heral paabulind , demeteril siga, artemisel emahirv, athenal öökull , aphroditel tuvi. Prometheus voolis inimese ja petas tule. Kangealsed nt doorlane herakles , valgusejumalad dioskuurid-kastor ja polydeukes. Perseus kes tapab meduusa, theseus . Argonaudid. Kultuspaigad templid, altarid, pühakohad. Kodukolle. Hingede kultus , ennustamine, oraaklid, zeusi oraakel dodones. Delfi oraakel püütia.
Thales-kõige alus vesi, maa ujub kettana, matemaatika , astronoomia ja loodusteadused . Ennustas päikesevarjutust, püramiidide kõrgust. Anaximandros-algmateeria apeiron e mateeria , koostas maakaardi ja taevakaardi. Anaximenes-kõige alus õhk. Pütaagorlased.
Klassikaline kreeka. Kreeka-pärsia sõjad, 1 ateena mereliit . Need sõjad kiirendasid üleminekut patriarhaalselt orjanduselt klassikalisele . Pärisa riigi 550 rajaja kyros ii oli suur vallutaja. Purustas meedia, 546 ründas lüüdiat, joonia linnad ei allu alguses, pärast proovivad aga neile ei anta armu , koguneti panionionisse mykale neemel, kindlustuti. Kyros vallutab joonia linnad. Linnad maksid andamit, andsid sõdureid ja tööjõudu. Valitsesid pärsia türannid. 522 vallutas pärsia samose ja tappis polykratese. Peale kyros II surma kodusõjad, tõusis derios I. Riik tugevnes. Uus vallutussõda , egiptusest piki vahemere rannikut läände, 512 asus ta teele sküütiasse, allutas traaklased jõudis istrose jõeni . Jätnud silla kaitseks kreeka väesalgad, läks ise sküütiasse. Sküütide taktika laastas pärslasi, toidupuudus ja kaotused panid dareiose taanduma. Joonia linnad tõusid üles, kuid edutult. 500 a üritati vallutada naxose saart, ebaõnn , juhi aristagorase eesvõttel kreeka ülestõus. Kreeklased võtsid üle laevastiku ja joonia linnu. Ta proovis leida liitlasi, sparta ei tulnud, ateena oli nõus. 499 suundus kreeka armee sardese alla, vallutas selle kuid ei alista satraapi. Pärsia-lüüdia väed lõid joonlased sardesest minema ja võitsid neid efesose juures. Ülestõus laienes. Pärsia tõi suured jõud, ründas küprost, mis vallutati, joonia jätkas võitlust, kuid sisemised lahkhelid . 495 kaotavad joonlased Lade merelahingu. Mileetost piirati üle aasta, kuid hävitati. Joonia linnad vallutati. Pärsia soovis eduneda läände. 492 ületas mardonios hellespontose, alistades kreeka kolooniaid ja traaklasi, torm hävitab pärsia laervu akte all. Sissetung katkestati. 491 läksid pärsia saadikud nõudma alistumist, ateena ja sparta ei alistu. 490 uus pärsia sissetund datise ja artaphernese juhtimisel, koos ex ateena türanni hippiasega. Vallutati naxos, küklaadid, euboia, pärslased tulid maale maratonis. Ateena ei saa spartalt abi. Miltiades tahtis rünnata, themistokles ja veel 4 tahtsid oodata. Kallimachos otsustas rünnata. 490 u 10 000 ateenlast ründasid miltiadese juhtimisel, koos plataia abiväega pärslasi. Kreeka võidab ülekaalukalt. Ateena karistab pärlasi toetanud saari, kuid see üsna tulutu. Tehmistokles tõuseb ateenas esile, aimas uut sõda pärsiaga. Lõi tugeva sõjalaevastiku. 483 themistoklese lõplik domineerimine . Varsti ateenal 200 trieeri. Kõik kodanikud võtsid osa riigikaitsest. Xerxes alustab suurt mobilisatsiooni, kaevati kanal läbi akte, abivägesid ja maksu, varustust koguti. 481 kogunes themistoklese juhtimisel isthmosel koosolek. 480. Kreeklased nõrgad, erimeelsed, sparta kuningas leonidas koos 300 veterani ja paari tuhande abiväega liigub vastu, lõpuks u 7200 meest. Termopüülidesse. Ehitati kividest kaitserajatisi. Suured pärslaste kaotused, ent võit. Keskkreekas laastati fookis. Kreeka laevastik taandus salamise saareni. Pärslased vallutasid ateena ja atika. Kreeka kindlsutab isthmost. 20 sept 480 ründas kreeka pärsia laevastikku, pärsia laevastik põrmustati. Xerxes naaseb aasiasse , kreekasse jääb mardonios. 479 vallutas mardonios koos teeba ja tessaaliaga atika, sparta tuleb ateena ähvarduste abil lõpuks appi, pausanias võidab mardoniost plataial. Leotychiades ja xanthi võidavad kreeklasi mykale neeme juures. 479 tungib kreeka edasi, nendega ühinevad saarte ja väikeaasia kreeklased. 478 sparta väed ära, ateena ja väikeaasia linnad sõlmivad liidu e deelose e ateena mereliidu. Deelosel liidukassa, liidunõukogu, ülemjuhatus ateenlastel, aristeides määras igale liitlasele sissemaksu. Kreeklased vallutavad joonia tagasi. Ergasteerion e orjatöökoda. Apophora-maks orja poolt kellel väike majanduslik iseseisvus . Kleruuhia-laostunule antud maatükkide asundus liitlaste maal. Trapesiidid e rahavahetajad. Salamise ja plataia lahingust peloponnesose sõja alguseni 479-431 nim viiskümmendaastakuks. 478 kaotas sparta oma kauase hegemoonia . Themistokles asendatakse aristokraatia ja kimoniga. Konflikt kõigi kihtide ja aristokr ning areopaagi vahel. Ei toetata uut sparta suunalist poliitikat. 464 helootide mäss spartas, võimule perikles ja ephialtes. Katkestati liit spartaga, liit argosega, uus välispoliitika . Naupaktose linn. 457 üritab sparta , teeba jt kun nikomedesega vallutada ateenat, ateena ja liitlased kaotavad tanagra lahingu aga kaotused suured ja sõjapidamine soikub. 455 oli ateena võimsuse tipul . 454 kaotavad nad merelahingu egiptuses, sõditi liiga mitme vastasega, mereliidu kassa toodi deeloselt akropolile. 449 võidab salamise lahingu ateena. KALLIASE RAHU 449 kreeka-pärsia. 445 on 30 a rahuleping ateena-sparta. Uus ateena demokraat ephialtes. Areopaagi võim kahanes. Graphe paranomon 50ndail aastail. Esile tõuseb perikles, xanthippose, mykale lahingu võitja poeg. Kodanikele ühisk kohustuste eest tasumaksmise sisseseadmine. Nt heliaia vandekohtunikele. Vaestele maksti teatrihüvitist. Tasu 500 nõukogu liikmetele, arhontidele. Palka maksti sõduritele. Ametnikke valiti liisuheitmisega, vaid eriteadmistega valiti. Kõrgeim organ rahvakoosolek ekleesia. Kõik vähemalt 20 a kodanikud ilma tsensuseta. Umbes iga 10 päeva järel, otsustas tähtsamaid riigiasju. 2 organ 500 nõukogu. Välis ka sisepol, admin funkts, rahandus, laevad. Täidesaatev võim eri ametnike kollegiumitel. Strateegide kolleegium valiti igal aastal käetõstmisega. 451 periklese seadus, mis andis ateena kodakondsuse pärimise teel. Ateena arhee e liitlased olid ateena alamateks. Kogu mereliit jagati 5 maksuringkonnaks, joonia, hellespontose, traakia , kaaria ja saarestiku ringkond . Iga eesotsas ateena ametnik . Ateena imbus liitlastesse sisse: kohtuvõimu, siseasjade segamise , kleruuhiate, majanduslike abinõudega. Liitlastele andis liitu kuulimine kaubanduse ja meresõidu ohutuse, läbikäimise ja kauged turud. Ülestõusud nt samosel ja byzantionis, sellega seotud ateena laevastiku ekspansioon mustale merele . Periklest rünnati, kleoni juhtimisel.
Kreeta- hetairia, sugukonnad, hetiairias kogu ühisk elu, sinna kuuluv vaba inimene omab pol õigusi. Apetairid vaesunud , mittekreetlased, vabakslastud, nad vabad aga pole õigusi. 3 vanuselist klassi vabadel: anoorid, apodroomid ja dromeedid.
Peloponnesose sõda 431-404. Ateena kindlsutamine, pireuse sadam. 7 km ja 26 km müüri. Ateena kogus reserve-tal oli 9700 talenti raha, mis kogunes metoikide maksudest, sadamatollist, pearahamaksust, forosest, hõbeda ja kullakaevandustest. Ateena koloonia itaalias thurii pingestas tema ja korintose ning megara suhteid. 435 tekkis epidamnose linnas konflikt aristokr ja demokr vahel. Korkyra ja korintose konflikt, ateena toetab korkyrat, saab korintose vaenlaseks, megaraga vaenlaseks tänu tülidele, megara kaupmeestel keelati ateena liidus töö. Ettekääne oli sparta poolt: saadeti saadikud nõudma megara psefisma tühistamist, mida ei tehtud. Ateena laevastik tugevaim, 300 trieeri+liitlased, maaväes 29 000 hopliiti ja 2800 ratsameest. Spartalastel maaväge 2x rohkem, aga laevastik nõrk. Alustavad teebalased, rünnates plataia linna. Plataialased hävitavad nad. Sparta kuningas archidamos tungib peloponnesose liidu väega u 60 000 meest atikasse, laastab maad. Ateenlased varjuvad müüride taha, maavägi laastab megarat, merevägi ründab rannikut. Peloponnesose armee tuleb uuesti 430, ateenas katkuepideemia, periklest ei valitud strateegiks, perikles sureb 429. Mytilene linn proovib minna sparta poolele, aga mäss surutakse maha. Ateena ei suuda oma liitlasi kaitsta, nt plataialased hävitati. Korkyral kodusõda, aristokr ja demokr võitlus, demokraatide võit. 425 ateena koos demosthenesega vallutab pylose sadama, kutsub messeenia heloote ülestõusule. Väikese sphaktereia saare juures hävitab sõjapooldaja kleon spartalased, võtab pantvange. Spartalased koos brasidasega ründab ateena liitlasi chalkidikes ja traakias. Laevastiku juhataja thukydides ei suuda spartalaste edu peatada. Ampipholise lahingus hukuvad kleon ja brasidas. 421 tehakse 15 a rahu nikiase rahu. Pidid andma tagasi vangid ja vallutatud alad. Ateena pidi aitama spartal orjade ülestõusu maha suruda. Ateenlased koos alkibiadesega tahtsid sõja jätkamist. 420 ta strateegiks, kihutab üles linnu sparta vastu. 415 liigub 200 laeva koos 38 000 mehega läände alkibiadese, nikiase ja lamachose juhtimisel. Alkibiadesel kohtujamad ja ta pageb spartasse ja reedab seal plaane . Sürakuusat ateena ei valluta. Kogu sitsiilia ekspeditsioonivägi hävitati. Sparta vallutab dekeleia, 20 000 ateena orja põgeneb spartalaste sekka. Ateena majandusele ränk hoop, ateenast lööb lahku euboia, terav toidukriis, liitlased ateenaga rahulolematud, spartalased sõlmivad rea salalepinguid pärsiaga, ateena hetairiad üritavad mässata ja piirata demokraatiat. Oligarhia üritab spartaga rahu teha, aga nad kõrvaldatakse, armee tahab demorkaatiat, uued strateegid thrasybulos, thrasylos ja alkibiades. 407 kaotab ateena notionis merelahingu. Alkibiades uuesti maapakku. Mytilenes blokeeritud laevastik vabastati, koguti kokku kõik finantsvahendid, 206 a võidab ateena arginusa saarte juures sparta laevastiku. Sparta teeb uued laervad, ateena laevad hävitati 405, ateena blokaad. Ateena alistus, ateena mereliit saadeti laiali, ateena astus peloponnesose liitu, sõjalaevastik 12 laeva, pikad müürid lammutati, maksti sõjakahjusid ja kehtestati oligarhia. Valiti 5 valveülemat, kes õiendasid arved demokraatidega. 30 oligarhi komisjon . 30 türannia. Eesotsas kritias ja theramenes. Meeletu veresaun , türannide märatsemine. Theramenese tapmine . Demokraate juhib thrasyblolos. Pireuse lahingus võidavad demokraadid, kritias sureb. 403 taastati ateenas demokraatia eukleidese ajal. Makedoonia hegemoonia-makedoonia partei rikaste orjapidajate oma, juht isokrates, kutsus üle kreekat vallutama ja ründama pärsiat. Makedoonia vastased parteid nt ateenas demosthenese juhitud . Sinna kuulus osa orjapidajaid, kauplejaid. 346 philokratese rahu mis laiendab makedooniat. 338 kaotavad kreeklased chaironeia lahingu philipposele ja alexandrile. Ateenaga tehakse leebe rahu, aga ta kaotab kaubateed musta mere väinades ja saari. 337 kui pea kogu kreeka oli philippose poolt vallutatudm, kutsus ta kokku kreeka riikide kongressi. Asutati liit ja makedoonia ülemvõim, kuulutati välja üldine rahu, poliste siseasjadesse segamine , meresõiduvabadus, keelati maa ümberjagamised ja varanduse konfisk, keelati võlgade tühistamised ja orjade vabastamine. Välispol ajab philippos . Kreeklased ei võinud minna palgasõduriks vaenulikes maades. 336 philippos tapeti, trooni saab alexander . 5 saj hakati linnu planeerima. Tempel juhtival kohal. Efemeriidid e alexandri päevikud mida pidasid teised. Arrianose tööd parim allikas. Plutarchos kirjutas ka tema eluloo. Pärsia enne aleksandrit: nõrk, mässud , artaxerxes III tapetakse , dareios III Kodamannos võimule, kes nõrk juht, põhijõud kreeka palgasõdurid, satraapiad taotlevad iseseisvust, pärsia satraabid vähe informeeritud. Enne sõjakäiku hävitab aleksander siseopositsiooni, jätab makedooniasse ja kreekasse asevalitsejaks ustava antipatrose. Üle 30 000 mehe ja 5000 ratsanikuga läks ta 334 üle hellespontose. Pärslastel puudus keskne väejuhatus ja taktika. Pärsia kreeklaste juhiks Memnon rhodoselt, kuid tema plaani ei kuulata. U 40 000 pärslast, pooled kreeklastest palgasõdurid asusid sisse granikose jõel. Aleksander ja parmenion forsseerivad jüe, purustavad pärsia tiivad ja 1 liini, seejärel hävitatakse suur osa kreeka palgasõdureid. Aleksander vabastab joonia linnu, pärsia laevastik kannatab, mileetos ja halikarnassos panid makedoonlastele vastu, mis vallutati. 334-333 kontrollis aleksander juba pea kogu väike-aasiat. Poliitika ettevaatlik: austas kohalikke tavasid, ei tõsta makse, ei muuda kohalikku valitsemist, paigutas garnisone tähtsatesse kohtadesse . 333 issose linna lähedal purustab aleksander kibedas lahingus dareios III väed ja saab rikkaliku saagi. Seejärel hakkasid foiniikia linnad kapituleeruma, tüüros kuulutas end neutraalseks aga rüüstati. Dareios III püüab 2x rahu teha, aga ei saa. 332 suundus ta egiptusesse, mis alistub ja ta kuulutatakse vaaraoks. Palverännak amoni oraakli juurde. Ta asutab aleksandria linna. Kogu pärsia laevastik vahemerel kapituleerub ja võetakse üle. 331 kevadel suundub ta põhja-mesopotaamiasse. Gaugamela lähedal suurim lahing, mille pärsia kaotab. Babüloonia alistub ja kuulutab aleksandri kuningaks, ta taastab marduki templi. Vallutatakse suusa linn. Persepolises kaotab pärsia jälle, ja linn rüüstatakse. Sparta ja kreeka ülestõus surutakse maha. 330 suundub ta meediasse, dareios III on meedia vanas pealinnas ekbatanas. Ekbatana hõivamise järel saab parmenionist tagala juhataja. Pärsia satraabid ja bessos tapavad dareiose. Aleksander kuulutab end pärsia kuningaks, konflikt makedoonia aristokraatiaga. Viib sisse õukonnas pärsialikke elemente. 330 a teatati vandenõust hetairide hulgas dimnose juhtimisel. Bessos kuulutab end artaxerxes Ivndaks ahhemeniidide dünastia all, aga see ei too talle kesk-aasia rahvaste toetust, kes soovivad iseseisvust. Aleksander rajab garnisone ja hõivab hürkaania, partia, aria , drangiana, arahhoosia, hindukuši kuru ja baktria ning sogdiana. 328 tapab ta oma sõbra kleitose. Suurenevad konfliktid makedoonlastega, vandenõud nt paazide vandenõu. 327 abiellub ta baktria valitseja tütre roxanega. 327 tungib ta indiasse. Jõuab induse jõeni taxilese riiki. Kuningas poros pani välja suure väe sõjaelevantidega, kaotab aga säilitab võimu. Hydaspese äärde asutab ta nikaia ja bukephala. Huphasise ääres keeldub aleksandri armee edenemast. 326 lõpetab ta sõjakäigu. 324 a I poole veedab aleksander suusas töötades. Aleksander ei muutnud KOV. Säilib satraapiate süsteem. Pulmasidemete sõlmimine. Asutab strat linnu ja kindlusi, elanikel seal privileegid. Soosis erinevaid uske, ka võõramaiseid asevalitsejaid oli. Suur varandus läks käibele, arenes kaubandus ja linnaelu , mündid, ateena rahasüsteem. 323 sureb ta babülonis. 4 s lõpp-1 saj keskpaik hellenismiajastu. Aleksandri riigi jaotamine: sõjavägi kuulutab valitsejaks arrhidaiose, roxane poeg aleksander kuulutati ka kuningaks. Võim läks väepealikele, faktiline riigipea perdikkas, kreekas antipatros. Lamia sõda kreekas. Egiptuse satraap ptolemaios vallutab küreene. Perdikkase-ptolemaiose sõda. Perdikkas tapeti. Sureb antipatros, polyperchoni ja kassandrose vahel võimuvõitlus . Aasias tugevnes antigonos.traakia satraap lysimachos. Kreekas tugevnes kassandros, idas allutab antigonos endale suure osa v-aasiast, süüria ja mesop . Tema vastu koalitsioon lysimachose, seleukose, ptolemaiose ja kassandrosega. Tapeti makedoonias kun philippos III arrhidaios, 311 ajutine rahu. Tapeti roxane ja noor aleksander kassandrose käsul. 307 lööb antigonose poeg demetrios kassandrose vägesid ateenas, 306 küprosel. Antigonose vastu astuvad ptolemaios, seleukos, lysimachos ja kassandros. Demetrios hõivas kreeka. Ipsose lahingus kaotavad antigonos ja demetrios. Impeerium lagunes makedooniaks, lysimachose riigiks, seleukose riigiks ja ptolemaiose riigiks. Demetrios naaseb aga sureb, lysimachosel suur riik makedooniast, traakiast ja väike-aasiast, võistleja seleukos idas sest ptolemaios oli juba surnud. Kurupedioni lahingus lysimachos kaotab ja sureb. Seleukos tungib euroopasse aga tapetakse 280 ptolemaios keraunose poolt. Alles jäid ptolemaioste ja seleukiidide riik ning makedoonia. 279 põhast makedooniasse galaadid, ptolemaios-keraunos hukkus. Demetriose poeg antigonos gonatas kerkis esile, tap urustab galaadid ja vallutab makedoonia 276.
Ptolemaioste riik-1 võimsamaid, pealinn aleksandria, suur keskus. Papüürus. Säilib jagunemine noomideks, eesotsas määratud strateegid, strateegi kantselei juhataja on kuninglik kirjutaja, ökonoom tegeleb maksudega, tema nimetas finantsametkonna pea ja kuninga parem käsi diokiteet. Noomid jagunesid toparhiateks ja need küladeks. Egiptlastele madalaimad ametiks, nad olid külavanemad ja kirjutajad . Kogu egiptus kannab koora nimetust ehk maarajoon. 3 kreeka linna aleksandria, ptolemais ja naukratis, ametlikult vabad polised. Aleksandrias linnaseadused, gümnaasion, jumalikud valitsejad. Ptolemais kontrollis niiluse veeteed. Riigi koosseisus küpros j kreeta punktid, kürenaika, lõuna-süüria ja foiniikia, väike aasia lõuna ja läänerannik, egeuse saared ja mõned balkani-kreeka osad. Säilisid KOV, suur laevastik, kaubandus idamaadega. Ptolemaiosed olid kogu maa omanikud , elanikkonna priv kihid võisid maksudest vabaks osta end, suurem osa maa tlaupoegade haritav kuningamaa, teine osa maast oli sõdurite, preestrite ja suurnike oma e kleruuhide maa, templimaa ja kinkemaa, hiljem loovutatud maa. Põhimass oli kuningatalupojadm kes olid niekirjades ja sunnismaised. 2 liiki maksukogujaid. Maakasutuslepingud. Üldpilt: ptolemaiosed tohutult rikkad, kuna kogu majandus oli riigi kontrolli all ja lihtrahvast nööriti jõhkralt.
Seleukiidid-suurim, põhja-süüria ja pealinn antiookia , babüloonia tähtsa linnaga seleukeia, väike-aasia tähtis linn sardes. Säilisid satraapiad, strateegid, satraapiad jagunesid hipparhiateks. Riigimajandus leebem kui egiptuses, tähtsad templimaad. Kuningas, abiline asjadevalitseja, kantseleijuht epistolograaf, seleukeias ida asevalitseja , sardeses aasia asevalitseja. Ptol ja seleu vaheline I süüria sõda. Konfliktid makedooniaga. 2 süüria sõjas nõrgenevad selukiidid ja lahknevad partia ja baktria, 3 saj keskel võimsaim egiptus, potlemaios 3 eurgetes vallutab süüria, küreene, foiniikia, antiookia, mesop aga tekkis eg ülestõus ja ta naases. 3 süüria sõjas nõrgeneb seleukiidide riik veelgi, pergamon vallutab osa nende alasid. Antiochos 3 all tugenvbeb riik, 4 süüria sõjas üroitab seleukiidide riik koile-süüriast egiptust välja tõrjuda, 4 süüria sõda algas 219, lõpeb 217 raphia lahinguga, võidab egiptus egiptlaste toel, ptolemaios 4 philopator. Kreeka-baktria riik-tekib aasias 3 saj keskel, iraani aladel ülestõus, partia kuningriik muutub sõltumatuks. Baktria cvalitseja diodotos tõuseb oma kauge valitseja vastu üles. Valitsev klass kreeka-makedoonia. Diodotos II otsib tuge kohalikult aristokraatialt ja partlastelt, ta kõrvaldatakse võimult ja troon läheb seleukiidide meelsele euthydemosele. Seleukiidid ja antiochos III vallutavad pea kogu baktria aga kannavad suuri kaotusi ja sõlmivad rahu. Pergamon-palju ühist hellenistliku egiptusega, peeti poliseks ja jäljendas aleksandria valitsemist. Priviligeeritud kodanikud, ülejäänud ala on koora. Kuningamaa ja talupojad, isikumaks ja talupoeegade lahkumine, orjatöökojad. 3 saj algul attaliidide dünastia. Tugev armee sõduritest-katoikidest.
Makedoonia ja kreeka 3 saj ema. Makedooniat nõrgestasid sõjad ja väljaränne itta , kodusõjad ja galaatide sissetung. Antiikne omandivorm, kuningamaa, läänistati. Suurnikel oli eramaad, väpealikud mõjutasid troonipärimist. Mõningal määral iseseisev ka faalanks, hiljem armee koosseis muutus ja mõju vähenes. Kuningas väepealik-valitseja. Nõuandjaks õukond , asehaldurid ja diplomaadid, jumalustamine puudus. Nii linna kui maaelanike seas toimus 3 saj kihistumine , ostuorjade hulk kasvas, makedoonia kreekastus, võeti üle kreeka keel. Vaen egiptusega, pinge pergamoniga, normaalsed suhted seleukiididega. Kreeka-kannatas sõdade ja riigipöörete all, kriis ületati maa järkjärgulise rahvavaeseks muutmise teel, polistes jätkus vabade tootjate laostumine, kes lahkusid ja muutusid palgasõduriteks, ametnikeks, politseinikeks või jätkasid endist tegevust. 4 saj aitoolia liidu kõrvale(u 367) loodi 280 paiku ahhaia liit makedoonia taotluste vastu.
Aitoolia liit-u 367-168. Keskne aitoolia maakond, kesk-kreeka. Oli föderatsioon . Keskus thermos. Kuulus enamik kesk-kreekas ka delfi, tessaalia, osa peloponnesoest. Ühinemise eeldus poliitiline. Kõiki liikmeid nim aitoollasteks. Teatud määral alluvas seisundis vaid mõned vägivaldselt liidendatud liitlaskogukonnad. Kõrgeim oli rahvakoosolek 2x a thermoses. Kevadel valiti kõrgemad ametnikud. Täidesaatva võimu juht strateeg 1 a, 2 koosoleku vaheajal kõrgem süneedrion, asulate nõukogu. Jooksvaid asju ajas apokleetide kolleegium. Strateegi ametiaja vahel pidi olema 1 a. Strateegi abi oli ratsaväeülem, liidu asjaajamist juhib sekretär. Liidu laegast valvab 7 hoidjat, eriisik pidustuste tarbeks. Ahhaia liit-u 280-146.põhja peloponnesos. Föderatsioon, keskus aigion. Hiljem juhtiv korintos. Kõrgem on koosolek 2x a, erakorralist koosolekut võis kokku kutsuda igal ajal igas linnas. Strateeg jne samad, aga oli ka laevastikuülem ja 10 demiurgi nõuandev kolleegium. Jõukate kihtide tugev mõju. 267 sparta-ateena-egiptuse liit makedoonia vastu e chremonidese sõda. Ateena vallutati, sparta saab lüüa. Egiptus eesotsas patroklosega ei tee midagi. Ahhaia liit lööb makedoonlased välja aratose juhtimisel.
Sparta-maa u 100 pere käes. Riik allakäinud, seisuste piirid hägustunud. Agis IV üritab jagada maad ja kustutada võlgu, osa vastu nt leonidas ja geruusia, agis IV võitleb aitoollastega, naastes tapetakse. Aitoolia kallaletung õnnestub nurjata alles 240 koos ahhaia liiduga, aga suur osa lakoonlastest orjusesse viidud . See kõik kasu makedooniale, kes jätkab oma tugevdamist, demetrios II juhtimisel, aga edu väike. Spartas teeb leonidase poeg kleomenes sõjaväelise riigipöörde. Võidab ahhaiat palgasõduritega, naaseb spartasse, tapab efoorid, kaotab efooride kolleegiumi ja geruusia, 80 oligarhi maapakku. Andis maad vaesunud spartiaadidele ja perioikidele kes said kodanikuõigused, teine kun tema vend. Kleomenes alustab peloponnesose vallutamist, algul edu. Ahhaia väed saavad lüüa. Aratos küsib abi makedoonialt antigonos dosonilt. Kleomenes jätkas reforme, teeb helootidele ettepaneku end vabaks osta ja liituda süjaväega, 2000 said sõduriks. Palgati uusi sõdrueid ja relvastust. Sellasia lahingus 221 langes pea kogu sparta armee, kleomenes põgenes egiptusesse, kus teeb enesetapu. Sparta vallutati antigonos dosoni poolt. Taastati oligarhia, lakoonika ahhaia liitu. Mitmed sõjad kreekas. I makedoonia-rooma sõda tulemusteta 215-205.
Rhodos. Sürakuusa ja agathoklese vallutused, reformid, sõda kartaagoga.
Juudamaa: 2 saj 60ndad -partisanivõitlus seleukiidide vastu vendade hasmoneide juhtimisel, tähtsam oli juudas hüüdnimega makabeus ehk vasar . Juudamaa iseseisvus. 2 rooma-makedoonaia sõda 200-197, kynoskephala lahing, rooma võit. 3 rooma-makedoonia sõda 171-168, algne makedoonia ja perseuse edu aga pydna all kaotus. Makedoonia jagati 4ks, rüüstati, aitoolia liit kõrvaldati. Ahhaia liit õrgestati, rhodos samuti. 146 purustati ka ahhaia liit ja kreeka langes rooma võimu alla. Pergamon liideti majanduslikul ja pärimise teel, vaeste ülestõus e heliopoliidid. Pergamonsit saab provints aasia. 1 saj 90-80ndail kerkib esile armeenia riik tigranes II all. Rajab põhja-mesop uue pealinna tigranokerta. Egiptus ühendati 30 ekr.