Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Vana kreeka (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Vana kreeka. 5 ajajärku: egeuse ehk kreeta mükeene 3-2 at ema. Homerose ajjaärk 11-9 ema. Arhailine 8-6, klassikaline 5-4 ja hellenismi ajajärk 4 sai II pool – 1 saj keskpaik .
Egeuse ajajärgul lagunes kreeklastega asustatud aladel nii mandril kui saartel sugukondlik kord ning kujunes varane klassiühiskond . Tekkis väikeseid orjanduslikke riike, majandus ja kultuurisidemed idaga ja sitsiiliaga. 2 at ema hävitati pea kõik egeuse riigid vana-kreeka hõimude poolt, järgnevalt toimus sugukondliku korra lagunemine ning kreeta-mükeene kultuuri saavutuste aeglane omandamine. Arhailisel ajal kujunes orjanduslik kord ja polised . Klassikalisel saavutab orjanduslik krod kõrgema taseme, õitseb kreeka kultuur. 4 saj alistati kreeka makedoonlaste poolt tänu pol-sots kriisile.hellenismi ajal poliste föderatsioonid ja kuningriigid , rooma vallutab kreeka. Kreeka alad e balkani ps lõunaosa, egeuse saared ja väike- aasia läänerannik asustatud neoliitikumis. Juba 7-6 at elas seal mittekreeka hõime. Hõimud nt lelegid, drüopid, pelasgid, kaarlased. Kreeka hõimud ilmusid umbes 20 saj. Balkani harumäestikud jagavad madri ehk balkani kreeka kolmeks, põhja kesk ja lõuna. Põhja kreekas on kaks maakonda, läänes epeiros ja idas tessaalia. Neid lahutab pindose mäestik . Epeiros suur mägine, kliima karm, kontinent, vihm , äike, lumetormid,, mägedevahelisi orge kasutasid epeiroslased karjamaadena, kuulus piimakarja poolest. Tessaalia on suur tasandik, pindose ja ossa mägede vahel. Põhjas igilumega Olümpose mägi, viljakaim osa tempe org, niisutab peneiose jõgi . Tessaalia kreeka viljaait. Seal hariti põldu, kasvatati viinamarju, aiandus , karjandus , hobused . Põhjakreekast keskkreekasse viis termopüla kitsastee . Keskkreekas on maakonnad atika , keskusega ateena , loodes boiootia keskusega teeba , läände fookis, millel on delfi püha territ. Apolloni templi ja ülekreekalise oraakliga, põhjas doris ja lokris, läänes aitoolia ja akarnaania. Eriline on atika maakond, rikas maavarade poolest ja meresõiduks sobiva asendiga. Klassikalisel ajajärgul muutus ateena kreeka kaubandus ja käsitöökeskuseks, teraviljakasvatus oli atikas vähe arenenud, külvati otra . Tähtis viinamarjad , oliivid, aiandus. Kuulus olid vein ja mesi , kirsed. Kesk-kreeka ranniku lähedal viljakas euboia saar, rohkelt metsi, kuulsad aiad, oliivi ja viinamäed, nisu. Kesk-kreeka viljakaim ala boiootia, peamine teravili, karjandus, hobuse ja seakasvatus. Fookis, lokris, doris on vähemtähtsad. Aitoolia on raskesti ligipääsetav ja mägine, seal kasvatati karja, akarnaania on viljakas nõgu. Korintose ehk isthmose maakitsus ühendab kesk ja lõunakreekat ehk peloponnesost. Vanal ajal peloponnesos suur mägismaa, tihedate okasmetsadega, eriti põhja ja keskrajoonides. Maakitsusel suured linnad megara ja korintos . Peloponnesose maakonnad: põhjas ahhaia , läänes elis, kirdes argolis, keskel arkaadia, edeleas messeenia, kagus lakoonika . Ahhaia rannikuäärne kitsas põllumaj,ala, kliima karm, talv külm lumine , merest isoleeritud, kasvatati karja. Argolis on mägine, viljaka tasandikuga. Rannik oli sobiv laevanduseks. Siin olid mükeene, tiryns ja argos . Elis oli põllumaa, seal olümpia püha hiis . Messeenia ja lakoonika on põllumajala, soe niiske kliima. Eriti palju maavarasid balkani ps idaosas, rauda lakoonikas ja saartel, vaske euboias ja küprosel , kulda traakias , tessaalias, makedoonias , siphose ja thasose saartel, hõbe atikas ja väike-aasias, valge marmor atikas ja parosel, peenest punasest ja hallist savist valm vaase, kujukesi ja katusekive, soola kaevandati atikas ja euboial. Egeuse mere saared ehk Küklaadid olid hea abi meresõiduks. Küklaadid on üle 200, sporaadid u 80 saart. Küklaadid nt naxos, paros, andros, siphnos, seriphos, thera , melos, tähtis oli deelose saar ja apolloni tempel. Sporaadid nt rhodos , samos, chios, lesbos , lemnos, thasos, paljudel suurepärane vein. Joonia kreeka linnad väike-aasias nt efesos, mileetos . Hellespontose väin . Kreeta kirdeosa viinamari ja aiandus, põlluharimine keskel mesara tasandikul. Korkyra saar läänepool viljakas.
Esimesed kreeka hõimud hellasesse u 2 at algul, need ahhailased kes jõudsid lõunasse peloponnesossse, teise lainena rändasid sisse doorlased , kes tõrjusid ahhailased kõrvale u 2 at lõpul, nad asustasid kreeta, palju saari ja peloponnesose suurema osa. Kreeka hõimud paiknesid harali, sellest 3 ühiskeele ehk koinee dialekti: joonia, dooria ja aioolia dialektid. Materiaalse kultuuri mälestised : ateena akropol ja mükeene linnus, raidkirjad. 2 at II poole kreeta-mükeene savitahvlid, lineaarkirjas b, on leitud lineaarkirja a ja hieroglüüfkirja. I at ema võtsid kreeklased foiniiklastel tähestiku, vanimad on thera saare kaljudel ( hellase kivine arhiiv). Arhailisest ajast vähe raidkirju, peamine hulk 1 at keskelt, klassikalisest ja hellenistlikust ajajärgust. Ametlikud ja eraraidkirjad. Esimene nt seadused, linnaotsused, lepingud , määrused jäädvustamiseks, nimekirjad, maksud , pühendusd jumalatele jne. Nt gortyni raidkiri ehk seadustekogu . Olemas ka nt ateena liitlassuhete nmekiri. Erakirjad nt jumalatele palvekirjad, hauakirjad, templivaranduste üleskirjutused. Hauaplaatidel sageli raidkirju surnu kohta. 1 at kaeti raidkirjadega ka keraamikat. Tähtsat infot annavad kaubamärgid savinõude seintel nt amforatel. Eriline alaliik on ostrakonid ehk savinõude killud, mis sisuliselt blanketid. Papüürus eriti levinud 1 at teisel poolel. Erapapüüruste kogu nt zenoni arhiiv. Tähtsasd on papüürosed kirjandus ja teabetekstidega. Esimesed müngid 7 sai ema lüüdias ja aigina saarel. Vanim kirj allikas on müüdid ürgkogukondlikust ajast. Eriti tihe läbikäimine oli kreeklastel väikeaasia ja kaukaasia rahvaste ning foiniiklaste ja egiptlastega. Didaktiline eepos nt Hesiodose 7 saj eepos Tööd ja päevad talupoja kohta, archilochose luule kolonisatsioonist, alkaiose luule kreeka sõdurite emigratsioonist, theognis ja solon . Tähtsaim liik on ajaloolaste teosed. Esimesed proosakirjanikud olid logograafid, kes kirjeldasid muinasloolisi aegu. Ajalooline kirjandus tärkas joonias. Kõige silmapaistvam on hekataios mileetosest, püüdis kriitiliselt arutada müüte . Reisis palju ja kirjeldas. Hellanikos mytilenest, kirjutas genealoogiaid ja ateena ajaloost teoses atthis. Aisychlos ülistab kreeklasi tragöödias Pärslased . Herodotos. Tähtis ka thukydides, xenophon , platon , aristoteles , poliitilsed ja kohtukõned. Sageli ajaarvamine olümpiaadide järgi ehk neliaastakute kaupa. Roomlasi: polybios ja üldine ajalugu, diodoros, strabo, titus livius ja rooma ajalugu linna asutamisest alates. Pompeius trogus ja plutarchos . 3 at viimasel kolmandikul tekkisid kreetal ja peloponnesoses esimesed klassiühiskonnad ja riigid, inimühiskonna areng balkani aladel toimus samas suunas kui vana-indias, mesopotaamias ja egiptuses. Üleminek ürgkogukondlikult klassiühiskonnale. Balkani ps asustatud juba paleoliitikumis, neoliitikumis põllundus ja karjades, üsna püsiv asustus. Küklaadidele ja sporaadidele tekkis asustus alles neoliitikumi lõpus. Umbes 25 saj vasest tööriistad , ürgkoguk. Korra lagunemine kestis mitu sajandit. Esialgu domineeris kreeta, 15 saj mander . Ajaarvamine savinõude valmistamise järgi. Evansi perioodid: varaminose 2800-2200, keskminose 2200-1600, hilisminose 1600-1100. Sarnaselt ka hellase ajajärgud . Varasemad andmed klassiühiskonnast kreekas on egeuse saartel, peamiselt lemnos ja kreeta. Lemnose idaosas poliohnia lähedal oli suur asula u 2500. 2 lk puudu. Jõukamate inimeste majade ja basileuste losside seinad kaetakse hästi lihvitud kividega. Kreeta ehituskunsti kõrge tase nt knossose , malia ja phaistose loss. Neid hakati püstitama u 2200. 18 saj kujutas knossose loss enadast suurt, pea täisnurkse plaaniga ehitist. Seal oli põletatud savist roiskveetorustik. Basileuste seintel freskod . Kreetas loodi suurepärane ehiskeraamika. Eriti knossos ja phaistos . Kameresi keraamika . Piitos ehk hoiutünn. Kreeta Ühiskond tootis rohkem kui tarbis, ülejääk läks aristokraatial, neil olid 2 või 3 korruselised majad, majal oli torn mis muutis maja kindluse taoliseks. Külades varanduslik ebavõrdsus. Arenes orjus , sõjavangid. Tootmises jäi valitsevaks vaba inimese töö. 20-19 saj muutus loss paleeks, siseõuede ja paraadruumidega. Võib eeldada, et 22-18 saj oli kreetas 3 tihedalt seotud riiki, knossos, phaistos ja malia, mida valitsesid sugulasdün. Sõjapurustused puuduvad. Kreetal teiste aladega tihe suhtlus, ka trooja ja hetiitidega, küprose ja süüria riikidega. Kõige tihedam egiptusega. Leitud eg. Esemeid. Savinõudel eg kujutusi, eg ja kreeta kaubandus. Pol kriis 1900-1750. Knossos ja phaistos varemeis, võimalik maavärin või sissetung või kodusõjad . Ühtne riik, õitseng 1750- 1450 . Kreetal käsitöö arenenud, pronks põhiline, pronkssaed, mõõgad, nõud, pottsepatöö, ehituskunst , kips, freskod, kivilõige, kullatöö, laevaehitus ja merendus . Sisekolonisatsioon. Toodangu maht kasvas, toodeti vahetuse jaoks, pronksi kasutatide kaalulise metallrahana. Elanikkonna kasv. Uusi linnu. Orjad ei moodusta tootjate põhimassi, vaba käsitööline. Orje võidi saada andamina, röövretkedelt. Vabad töölised, minosele antakse seadusandlik vägevus . Tema seadused kaitsesid ilmselt vabu inimesi aristokraatia eest. Tekkis maaomandus, mõned suured talupoegade suurmajandid. Ka linnades kiht jõukaid. Kõige rikkam on aristokraatia, nende mõisad suured majanduskeskused. 18-16 saj maeti surnuid piitostes, 16-15 sai kivist hauakambrid aristokr. Levis luksus . Kuningas ülirikas. 18-15 saj kreeta: ühtne kultuur, knossos domineerib , palju kindlustamata asulaid. Teedevõrk , knossos metropol , tulud, rikkused, majandus, oli asevalitsejate süsteem. Kreeta koloniseerib põhja, nt küklaadid, atika, idarannik. Suhtlus egiptusega, piktograafiline kiri, ideograafiline kiri, lineaarkiri
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Vana kreeka #1 Vana kreeka #2 Vana kreeka #3 Vana kreeka #4 Vana kreeka #5 Vana kreeka #6 Vana kreeka #7 Vana kreeka #8 Vana kreeka #9 Vana kreeka #10 Vana kreeka #11 Vana kreeka #12 Vana kreeka #13 Vana kreeka #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Bronislav Berjozov Õppematerjali autor

Lisainfo

1962 aastal välja antud õpiku lühikokkuvõte. sõlmpunktid, nimed, aastaarvud.
vana-kreeka , 1962 , vana-kreeka ajalugu , ateena , sparta , makedoonia , pärsia , aasia , kreeta , kauban , ahhaia , joonia

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

52
doc
Vana-Kreeka
46
pdf
Vanaaja konspekt kaartidega
19
docx
Vanaaeg
68
pdf
Kreeka poliitiline ajalugu
116
doc
Vanaaeg
168
doc
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun