Anaximandros Anaximandros (u 610-546 eKr) Ta kirjutas Kreeka esimese filosoofilise teose „Loodusest“, milles ta esitas oma astronoomilisi , geoloogilisi ja bioloogilisi vaateid. Tema olevat ka esimesena koostanud maakaardi. Anaximandros mõistis, et kui maad, nagu Thales ütles, kannab vesi, siis peaks miski muu kandma vett ja nii edasi ad infinitum: tegu oleks lõputu regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette silindrina. Anaximandros arvas, et kõik olev on tekkinud ühest algelemendist, kuid selleks ei saa olla vesi. Tema arvas, et algaine peab olema
Anaximandros Thalesest palju huvitavamaks peetakse tihtipeale tema õpilast Anaximandrost, kes jätkas arche-küsimuse üle arutlemist juba sügavamal kujul. Anaximandros olevat elanud aastatel 610 - 547 e.Kr. tema kirjutas Kreeka esimese filosoofilise teose ,,Loodusest", milles ta esitas oma astronoomilisi , geoloogilisi ja bioloogilisi vaateid. Tema olevat ka esimesna koostanud maakaardi. Anaximandros mõistis, et kui maad, nagu Thales ütles, kannab vesi, siis peaks miski muu kandma vett--ja nii edasi ad infinitum: tegu oleks lõputu regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette silindrina. ,,..Kujult on ta ...nagu trumm. Meie kõnnime ühel tema tasastest pindadest, teine on vastaspoolel."
või dialoogi. Lõpuks koolkonnad olid väga väiksed filosoofist õpetaja ja mõned õpilased. Esimene koolkond on Mileetose koolkond ehk Muinasjoonja koolkond. Thales (u 624 545). Archeks pidas ta vett. Filosoofiks hakkas ta sellepärast, et ta hakkas esimesena välja töötama üldmõisteid ehk kategooriaid. Nt. Mis on kõige suurem? Selleks on ruum, sest ruum sisaldab kõike. Mis on kõige üldisem? Selleks on lootus, sest see on ka nendel, kellel mitte midagi muud ei ole. Anaximandros (u 610 547) teeb sammu edasi ja tema meelest on archeks apeironit. See on midagi määratlematut, st tal puuduvad omadused, see on puht abstaktsioon. Ta räägib ka sellest, et maailmas toimub pidav sünd ja kadu ja hävimisega maksame kinni oma võlad ja vead, inimene elab nagu võlgu. Anaximenes (588 524). Ise seda teadmata, kirjeldas ta, kuidas kvantiteedi muutumine toob kaasa kvaliteedi muutumise. Archeks on õhk. Kui õhk hõreneb, tekib tuli ja õhu kokku
Siis küsis, mis on jumal? Vastas: See, kellel pole algust ega lõppu. Kuidas elada vooruslikult? Kui me kunagi ei tee seda, mida me teiste juures ei tohi. Thales küsib: Mis on kõigi asjade alge(Arhee)? - Vastus: VESI. Kõik on pärit veest ja suubub vette tagasi. Vee kui põhiaine tihenemise ja hõrenemisega sisaldub kõigi asjade päritolu. Maailma saab seletada ilma jumalate poole pöördumata. Välismaailm on korrastatud kosmos. Anaximandros 611 - 546 e.Kr Oli Thalese õpilane, Thalese kaasaegne linnlane. Joonistas esimesena maailma kaardi Ilmselt babüloonlaste eeskujul. Teda loetakse õhtumaise filosoofia tegelikuks rajajaks, sest kirjutas teose "Loodusest" - "Periphyseos", aastal 547 e.Kr. Kõige alge peab olema mingi "maailma-aine" - APEIRON, mis asub väljaspool meie kogemusi.
spordivõistluste võitjatele ülistuslaule. Aischylos oli vanakreeka tragöödiakirjanik. Kirjutas `'Orestia''. Ta pani tegelased olukorda kus nad pidid kättemaksu nimel ise kuritöö sooritama. Sophokles oli vanakreeka tragöödikirjanik. Kirjutas `'Kuningas Oidipus''. Tema põhiidee oli, et inimene ei saa ise oma saatust muuta ja ta tegeles palju saatuse küsimusega. Thales oli Mileetose filosoof, kelle arvates oli kõige aluseks vesi. Teda peetakse Kreeka teaduse alusepanijaks. Anaximandros oli vanakreeka filosoof, kelle arvates ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest. Püstitas tajumatu piiriapeironi idee. Demokritos oli atomistikakoolkonna filosoof. Tema arvates koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavajel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Pythagoras oli vanakreeka matemaatik ja filosoof. Tema meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Matemaatika alusepanija.
THALES 624-546 eKr Thalest loetakse antiikmaailma ''seitsme targa hulka''. Spekuleerides veini ja oliividega sai rikkaks. Oli riigimees. Looduseuurija. Ennustas ette 585 aasta eKr päikesevarjutuse. Meil puuduvad Thalese kirjutised. Thalese teoreem: poolringi piirdenurk on täisnurk. Mis on kõigi asjade alge (ARHEE)? - vesi. Kõik on pärit veest ja suubuvad tagasi vette. Maailma saab seletada ilma jumalate poole pöördumata . Välismaailm on korrastatud kosmos. ANAXIMANDROS 611-546 eKr Oli Thalese kaasaegne ja kaaslinnlane. Neid nim sõpradeks, sugulasteks. Kirjutas geomeetria õpiku. Joonistas esimesena maailma kaardi. Ilmselt babüloonlaste eeskujul. Teda loetakse vahel ka õhtumaise filosoofia tegelikuks rajajaks. Kirjutas teose ''Loodusest'' (''Peri physos'') 547 eKr. Kõige alge peab olema mingi ''maailma- aine''APEIRON, mis asub väljaspool meie kogemusi. Apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt haaravatest omadustest
Arvutanud Egiptuse püramiidide kõrgused nende varju järgi. Thalese teoreem: poolringi piirdenurk on täisnurk. Ajalukku läheb moodsa ja antiikse filosoofia esiisana. Pole ühtegi tema filosoofilist teost. Kõige raskem on iseennast tunda. Kõige kergem on teistele nõu anda. Vooruslik on see, kui me kunagi ei tee seda, mida me teiste juures hukka mõistame. Kõige alge on vesi (võib ümber paigutada). Pidas vee mõiste all silmas niiskust. Vesi on elav ja hingestatud. ANAXIMANDROS (611-546): Thalese õpilane. Pärit Mileetosest. Joonistas esimese maailmakaardi, kirjutas geomeetriaõpiku, tegi maagloobuse eelkäija. Võttis kasutusele gnomoni (varjusau, päikesekell). Pannud oma mõtted kirja teoses "Loodusest" (547). Mis on kõige alguses? Peab olema maailma aine, mis asuks väljaspool kõiki kogemusi. See on vormitu algaine - apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt haaratavatest omadustest lahti riietada (striptiis). Apeiron
JPG Filosoofia arvestus 2012 I Filosoofilised koolkonnad Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat.
Joonia natuurfilosoofid 07.10.2013 Sisukord : · Joonia natuurfilosoofide ideede olemus · Thales · Anaximandros · Anaximenes · Herakleitos · Anaxagoras · Archelaos · Kokkuvõte · Kasutatud allikad Joonia natuurfilosoofide ideede olemus Joonia natuurfilosoofid keskendusid maailma algaine leidmisele, neid huvitas, millest maailm tekkis ja milleks kõik siin maailmas saab. Kõik Joonia natuurfilosoofid arvasid, et maailm on tekkinud ühest ainest. Natuurfilosoofid olid pärit antiikajast. Joonia natuurfilosoofe kutsutakse sageli Joonia koolkonnaks, aga keegi ei tea,
Filosoofia ja teadus Helena Teras Filosoofia ja teadusliku maailmavaate sünd Kirjeldatud üldiste probleemide üle juurdlemine ehk filosoofia. Esimene filosoof Thales. Arvati, et kõige aluseks on vesi. Anaximandros apeironi idee. Thales Thalesi õpilane Anaximandros Matemaatika Esimene konkreetne teadusharu. Pythagoras Arvud olid pühad. Pythagorase teoreem. Õpiti palju Idamaade teadusest. Pythagoras Meditsiin ja ajalookirjutuse algus Seotud igapäevaelu vajadustega. Hippokrates. Neli ihumahla. Hippokratese vanne. *** Kangelaseepikad. Herodotos esimene uurija ja üles tähendaja. Hippokrates Herodotos Sofistid ja Sokrates
Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Üks esimesi filosoofe, 6. Sajandi algupoolel oli Mileetose filosoof Thales, kes leidis, et kõige aluseks on vesi, maailm on takkinud veest ja ujus vee peal. Pärimuse järgi olevat Thales tundnud nii hästi Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat, et oskas ennustada päikesevarjutust. Thalest peetakse kreeka teaduse alusepanijaks. Anaximandros, kes oli Thalese õpilane uskus, et maailm ei saanud lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest. Tema oli piiritu alge apeironi idee püstitajaks. Apeiron on alati olnud ja jääb alatiseks püsima, sellest on tekkinud ja selleks muutub taas kõik, mis maailmas on. Anaximandros oli esimene õpetlane, kes oskas maailma seletada abstraktse mõiste alusel. Atomistide seletuse järgi koosnes maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel
1. Kirjelda Ateena riigikorraldust. 2. Kirjelda Sparta riigikorraldust. 3. Kõik, mida tead minoilisest kultuurist. 4. Kõik, mida tead Mükeene ajajärgust. 5. Kreeka-Pärsia sõjad . 6. Peloponnesose sõda ja Sparta ülemvõimu ajajärk. 7. Kreeklaste riietus ja toit, sümpoosionid. 8. Sport ja olümpiamängud. 9. Kes olid Homeros, Perikles, Sophokles, Platon, Anaximandros, Sokrates, Aischylos, Aristoteles, Pythagoras, Herodotos. 10. Mis toimus aastatel 594 eKr, u 800 eKr, u 2000 eKr, u 720 eKr, 338 eKr, 146 eKr. 1. Ateena oli demokraatliku riigikorraga. Kõige tähtsam oli rahvakoosolek kus otsustati tähtsamaid riigiasju ning mis toimus iga kümne päeva tagant. Koosolekute vahepeal reguleeris elu riigis 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest
hing tähendaski üksnes ,,hingeõhku"). Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias--tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam-- tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolkonna filosoofidest suurem müstilisus seda on juba tema kujutluses maailma algelemendist, mida ei käsitleta surnud ainena, vaid jõuga varutud, liikumapaneva ja elusakstegeva ,,hingena". Nagu Anaximenes, nii ei tee ka Thales ja Anaximandros vahet mõistetel ,,aine", ,,jõud" ja ,,elu". Seetõttu nimetatakse neid maailmaseletusi hülosoistlikeks, s.t. ,,elustatud mateeria teooriaks"(kr. k. ,,hylos"- elu, ,,zon"- elus).
püüab mõista kogetavat paljusust, selle olemist ja olemust, ja mõistmine tähendabki aluseks oleva ühtsuse või esmaalge leidmist. Kuni ei teadvustata selgelt mateeria ja vaimu põhimõttelist erinevust, mõistetakse reaalsust materiaalse ühtsusena nagu Thalesel või ideena. Thales suutis anda mõistusliku (ratsionaalse) vastuse olemise ja saamise probleemile (olemise jäävuse lause) ja ühtsuse ja paljuse probleemile. Miletoose koolkonda kuulusid Thales, Anaximandros ja Anaximenes. Nad kõik elasid Väike-Aasias asuvas kreeka koloonias Mileetoses.Thales arvas, et kõikide asjade tekkeaine on vesi. Võib-olla mõtles ta selle all, et igasugune elu tekib veest ja muutub lagunedes jälle veeks. Thales olevat ka öelnud, et “kõiksus on tulvil jumalaid”. Selle all mõtles ta tõenäoliselt seda, et mustast mullast sünnib kõik alates lilledest ja teraviljast kuni putukate ja prussakateni, ning kujutas ette, et maa on tulvil
Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks Demokraatia - Rahva võim oli vesi Aristokraatia - Paremate võim Anaximandros - Thalese õpilane, arvas, et Barbar - Võõramaalane maailm koosneb määramatust "apeironist" Polis - Kreeka linnriik Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka Faalanks - Kreeka lahingurivi teose autor Türann - Ainuvalitseja Pytagoras - Tema arvates põhines Spartiaat - Sparta täieõiguslik kodanik maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pytagorase Heloid - Spartiaatide maaori
„hingeõhku“). Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias—tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam—tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolkonna filosoofidest suurem müstilisus – seda on juba tema kujutluses maailma algelemendist, mida ei käsitleta surnud ainena, vaid jõuga varutud, liikumapaneva ja elusakstegeva „hingena“. Nagu Anaximenes, nii ei tee ka Thales ja Anaximandros vahet mõistetel „aine“, „jõud“ ja „elu“. Seetõttu nimetatakse neid maailmaseletusi hülosoistlikeks, s.t. „elustatud mateeria teooriaks“
Evolutsiooniteooria Maal elavad organismid on arenenud ühisest eellasest, kes elas 3,7miljardit aastat tagasi. Antiik-Kreeka filosoofid Anaximandros ja Empedokles- liikide aja jooksul muutumise teooria Platon „evolutsiooni suur antikangelane“ Kristlik maailmavaade seadus evolutsiooniteooriale piirid G. L. L. Buffon seadis kahtluse alla piibli loodud teooria, et maa on ainult 6000 aastat vana Jean Babtist Lemarck- lamarkism- elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele Georges Cuvier- fossiilsed leiud tõestasid väljasuremist
riigiasjades, Ateenas kujunes demokraatlik kord, eesotsas Perikles, kogu võim rahvakoosolekutel, 500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud allusid rahvakoosoleku otsustele ja täitsid neid. Naised, orjad ja võõramaalased elasid linnas ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega, maksid makse, vajadusel teenima sõjaväes. 6. Filosoofia koolkonnad, nende esindajad ja vaated. Maailmakorralduse teke- Thales (kõige aluseks vesi), Anaximenes (õhk), Anaximandros (apeiron, maailma ei saanud tekkida looduses esinevast ainest), Demokritos (aatomid). Inimese ühiskond- Sokrates (voorus), Sofistid (inimliku käitumise probleemid, hea ja halb on suhteline, seadused ja normid on inimese poolt tehtud, tugevad aluutavad nõrgad, absoluutset tõde ei ole), Platon (ideede õpetus, teosed dialoogidena), Aristoteles (idee avaldub konkreetsete asjade kaudu, kesktee, loogika). Inimese hingerahu- Epikuros (aatomid, surm on
e. Kr.) olid esimene kreeka filosoofiakoolkond, (presokraatikud), lähtusid oma aja empiirilistest teadmistest, tegelesid müütiliste kujutluste ümberformuleerimisega. Ühiseks põhiküsimuseks oli, mis on oleva alge. Rajasid õpetuse materiaalsest ürgalgest, milleks oli mingi konkreetne aine või protsess. Thalese teoorias on (624-545)- kõige alus vesi ja kõik saab jälle veeks. Maa on lame ketas, mis ujub vee peal: lainetus põhjustab maavärinaid. Anaximandros arvas (610-547), et elu algalus on apeiron (`piiramatus, lõpmatus'), mis on määratlematu aoriston. Algainest eraldusid kõigepealt külmus ja soojus, nende koostoimest niiskus ja teised ained. Viimased asetusid oma raskuse järgi: maa keskele, vesi selle peale, osa auras minema, tekkis kuiv maapind. Kõige ümber õhk, ja tuli, millest said taevakehad ümber maa ringlema. Väitis, et on olemas lõpmatu hulk maailmu, mis on tekkinud vastandite eraldumisega igavese liikumise läbi
Need omakorda viivad meid tülide ning lahkhelideni, sest igaüks tahaks, et peale jääks just tema arvamus. Niimoodi vaieldes ja kompromisse luues ongi üles ehitatud meie praegune ühiskond. On välja kujunenud erinevad moraalireeglid ja tavad. Kuid aja jooksul inimeste arvamused muutuvad ning seepärast ei lõpe vaidlemine ning konkureerimine kunagi. Selle kohta võib näiteid tuua ka filosoofiast. Näiteks vaidlesid Kreeka loodusfilosoofid algaine üle. Thalese arvates oli selleks VESI, Anaximandros pidas algaineks APEIRONIT, ehk lõpmatust ning Anaximenes määratles algainet kui ÕHKU. On selgelt näha, et igal inimesel on mõtlemisvabadus, nende kolme filosoofi arvamused isegi ei sarnane omavahel, kuid kõik suudavad oma väited lahti seletada. Kui tuua näiteid tänapäevast, siis kehtib Eesti Vabariigis sõnavabadus ning igaüks võib valjult oma arvamused välja öelda. Praegu on tulemas kohalikud valimised ning vaieldakse väga palju selle üle, et keda peaks valima ja keda mitte
F.Schleiermacher mitmesugused religioossed teooriad, mis on mõistuse poolt toodetud. 3) tahe realiseerub religioosses käitumises, rituaalses (saksa) käitumises. T.Herzl (juut) "Juudi riik" sionism - juudi rahvuslik vabadusliikumine. Thales (vanim Miletose koolkond. Ettekujutus maast: maa on Euroopa mõtleja) lame/kettataoline taldrik, mis ujub vees Anaximandros Miletose koolkond. Pakub välja, et inimene on tulnud kalast. "Loodusest" Maa tema jaoks silindrikujuline, õhus Miletose koolkond. Maa tema jaoks taldrik, mis hõljub õhus, Anaximenes õhk seostub eluga Xenophanes Eleaadid koolkond. Montesquieu empirist. Prants liberalismi isa. 3-s võim - kohtuvõim. ,,Seaduste vaim" Entsüklopedistid. valgustaja T.Hobbes empirist
Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kreeka esimene ajaloolane, ajaloo isa. Kirjutas teose"Historia" Kreeka-Pärsia sõdadest. Hippokrates- vanakreeka arst. Kirjutas teose, kus on haiguste sümptomid ja kulgemise kirjeldused. Hippokratese venne, mida annavad arstid.
· Filosoofia ainevaldkonnad · Vee kui põhiaine tihenemise ja hõrenemisega sisaldub · METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga. S.o. "esimene kõigi asjade päritolu. filosoofia" (Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva · Meil puuduvad Thalese kirjutised. esimestest põhjustest. · ANAXIMANDROS · Mis on tegelikkuse olemus? 611 546 e.Kr · ONTOLOOGIA ehk olemisõpetus. · Oli Thalese kaasaegne kaasaegne ja kaaslinnlane. · Vaimufilosoofia. Mis on vaim? Mis eristab inimteadvust · Neid nimetatakse sõpradeks ja sugulasteks. Ilmselt oli arvutist? Thalese õpilane.
Ontoloogia ehk olemisõpetus Thales (u. 624 – 546) Üks “seitsmest targast” Tarkade ütlused väljendasid pigem elutarkust, kui filosoofilist tarkust Nt. mõned Kleobulose elujuhised: ”Mõõdukus on parim. Jõuga ära midagi tee. Tülid summuta. Jõukuses ära raiska, puuduses ära end alanda.” jne. Thales Thales ja Joonia koolkond Pärit Väike – Aasiast Mileetosest Samast linnast pärit ka Anaximenes ja Anaximandros Lisaks samast piirkonnast pärit ka Herakleitos Joonia koolkond Antiikfilosoofia Antiikfilosoofia U. 6.e.Kr. - 5. saj. p.Kr. Hõlmab Antiik-Kreekas ja Rooma impeeriumis levinud filosoofiat Thales (u. 624 – 546) Arvas, et looduse arche on vesi Vesi kui kõige oleva olemasoluks vajalik tingimus ja sellisena alus, mis valitseb kõige oleva üle. Eeldus, et olev tervikuna on elav. Eleaatide koolkond
Sai alguse näitemängudest Dionysose auks, etendused vabas õhus, mänguplats hobuserauakujuline teatron, keskel mänguplats orkestra, taga lavaehitis skenee, näitlejad kandsid maske mängisid vaid mehed. Mängiti komöödiaid, tragöödiaid, teater avatud ka naistele. Näitleja ehk protagonist. 8. kuidas kutsustakse kreeka esimesi filosoofe, miks Loodusfilosoofid, nad olid esimesed kes üritasid ja seletasid looduses toimuvat. Thales maailm tekkinud veest. Anaximandros tajumatu piiriga alge apeiron, seletas maailma abstrakste mõiste alusel. Demokritos- aatomid. 9. millised linnad kujuneisd olulisdteks hellenismi ajastul Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Ateena. 10.isel minoilist kultuuri 2000-1400 eKr, lineaarkiri A, Knossose loss kindlustamata, kanalisatsioon, seinamaalid, templid puudusid, loss oli usukeskus. Losside ümber tihe asustus, rahulik elu. 11.miks kreeklased rajasid palju kolooniaid, kus?
marksism. Zedong- peale Zedongi surma tuli Deng Xiapirg- tema ajal lõpevad repressioonid. Deng- pole tähtis, mis värvi on kass, tähtis et ta hiiri püüab. MITTEAMETLIK ÕPETUS TAOISM ,,tao" e loomulik kulg/tee. Rajaja on tao-zi. Taozi õpetuses oli kõige olulisem loomulikkus. Taoistlik sümbol peegeldab kahte alget: yin-passiivne alge (naine, maa), yang- aktiivne alge (mees, taevas). Zhuangzi- pole halba ilma heata. MOTISM- tulnud Mozi'st. KOOLKONNAD 1. MILEETOSE KK -Thales -Anaximandros -Anaximenes -Herakleitos Thales- Euroopa vanim filosoof. Ta huvitus algest. Selleks oli vesi-see on kõikjal. Anaximandros- tema tõi välja algaine omaduse ja nimetas seda apeironiks- lõputu. Temale kuulub I filosoofiline teos ,,Loodusest". Anaximenes- uskus ka, et üks alge on, aga selleks on õhk, ja see oli apeiron-lõputu. Herakleitos- mitu hüüdnime: Tume ja nutja. Algeks pakub tuld. Panta Rei- kõik liigub. Kunagi ei saa astuda ühte ja samasse jõkke, kuna kõik liigub. Esindab
Thales ( u 624 eKr 547 eKr ). , (u 630/635 - 543) Thalest peetakse traditsiooniliselt Euroopa esimeseks filosoofiks ning ühtlasi Ioonia koolkonna varaseimaks esindajaks. Thales oli pärit Väike-Aasia rannikul asunud linnriigist Mileetosest, kust on pärit ka kaks teist varast kreeka mõtlejat-- Anaximandros ja Anaximenes. Linna järgi on tema ja ta õpilased saanud nimeks Mileetose koolkond. Mileetos oli õitsev kaubalinn kus suure osa populatsioonist moodustasid orjad ning pidevalt toimus kibe võitlus rikaste ja vaeste vahel. Sarnane olukord valitses Thalese ajal enamikes Väike-Aasia linnades. Mileetoses toimusid 6. ja 7. sajandil suured majanduslikud ja poliitilised muutused, mille käigus võim kandus üha enam sugukondlikult aristokraatialt kaupmeestest koosnevale aristokraatiale.
19. Filosoofia ja teadus Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Kreeka keeles tähendab filosoofia ,,tarkusearmastust". Filosoofid püüdsid selgitada, et maailm kujunes loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Olulisemad filosoofid ja teadlased: Thales esimene Vana-Kreeka filosoof, kes pani teadusele aluse. Leidis, et kõige aluseks oli vesi. Maailm tekkis veest ja ujus selle peal. Anaximandros Thalese õpilane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. Maailm tekkis meeltega tajumatust piiritust algest (apeironist). Demokritos kõige aluseks on aatomid, millest kujunes ka maailm. Isegi inimese hing koosneb aatomitest, mis pärast surma lagunevad. Pythagoras matemaatik, kes avastas teoreemi täisnurkse kolmnurga kohta. Hippokrates arst, kes koondas kokku senised meditsiinialased teadmised. Kirjeldab haigusi sümptomitena ja esitab ravivõtteid
1. Kes neist pidas oleva algeks piiritut?: a- thales b- pythagoras c- anaximandros d- zenon? 2. Milline neist vaadetest pole teoreetiline?: a- filosoofia b- teadus c- müüdiline d- teoloogia 3. Kes neist pidas kõige algeks vett?: a- parmenides b- spinoza c- thales d- leibniz 4. Epistemoloogia on...: a- tunnetusteooria b- õpetus olemisest c- moraaliteooria d- õpetus väidete vormist 5. Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus: a- eesmärk põhjus b- formaalne c- liikumispõhjus d- algpõhjus 6
tekib ja milleks kõik tagasi pöördub. Püüti selgitada igavesti kehtivaid loodusseadusi. Algaine probleem Loodusfilosoofiaga tegelemine sai alguse 6. saj eKr Väike-aasias Mileetoses. Seal kujuneb välja nn mileetose koolkond: neid huvitas algaine küsimus, vastused olid erinevad, tähtis oli mõtteviis. Kolm tähtsamat filosoofi: Thales - veeteooria (on veel mõjustatud religioonist) Anaximenes uuris õhku ja udu Anaximandros - kasutas mõõistet apeiron e. määramatus. Oli esimene kes selgitas maailmamuutusi abstraktse mõiste alusel. Muutumisprobleem Kõik kolm filosoofi Mileetosest arvasid, et leidub üksainud algaine millest kõik muu on tehtud. Püstitati küsimus, kuidas üks aine saab muutuda milleksgi muuks ja kuidas algainest on tekkinud kogu loodus/maailm - sellele küsimusele esitas põhjapaneva lahenduse Demokritos ja atomistide koolkond:
28. Apooria- lahendamatu olukord, Elea Zenoni apooriad. 29. Arhee- algaine( tuli,vesi,õhk,maa) 30. Atarksia-hingerahu, hellenistlikes elufilosoofiates. 31. Atomism. Demokritose õpetus, et maailmas on ainult aatomid ja tühi ruum. 32. Platoni põhivoorused: mõõdukus, mehisus, tarkus ja õiglus. 33. Koopamüüt- platoni kujundlik võrdlus, millega isel. Ideede- ja meelelise maailma vahekorda. 34. Milletose koolkond- Thales, Anaximandros, Anaximenes- arhee e algaine küsimus. 35. Arstotelese 4 põhjust- materiaalne p; formaalne p; tegevpõhjus ja sihtpõhjus. 36. Peripateteetikud- Aristotelese järgijad. 37. Realism- mida õpetas keskaegne realism?- üldmõisted(universaaliad) on olulisemad ja reaalsemad kui üksikmõisted. 38. Skeptitsism- mõtteviis, mis seab kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. 39. Eklektitsism- valikuline vaadete segamine 40
Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. d. fatalism- on usk saatuse kõikemääravasse jõusse ning see on omane paljudele usunditele ja idealistlikele filosoofilistele vooludele. e. verifikatsioon- tõe määramise viis, oli seotud Viini ringiga (filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.) 3. Millised olulised fil. teosed kuuluvad järg. autoritele? a. Loodusest Anaximandros b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer c. Õhtumaa allakäik O. Spengler d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn e. Politeia Platon 4. Kes olid järgmised isikud? a. Leukippos- oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast. Leukippos kirjutas 2 teost, oli aatomiõpetuse looja. b. Siddhartha- buddismi rajaja, kes lahkus kodust eesmärgiga leida vastust küsimusele miks inimesed kannatavad
Sotsiaalne evolutsioon Mis on elu tunnused? Elu tunnused on rakuline ehitus, biomolekulide esinemine, aine- ja energiavahetus, paljunemisvöime, arenemisvöime, kasvamisvöime, reageerimine ärritustele (ka näiteks mingisugused haigused), stabiilne sisekeskkond, pärilikkus, eluiga, mis löppeb surmaga, keeruline ehitus(keha). Nimeta elu päritolu ja arengu teooriaid. (17.-20. saj.) Kuni 19. sajandini arvati, et elu ja köik olemasolev on jumala looming. Antiik-Kreeka filosoofid (nt Anaximandros ja Empedokles) möistsid, et loomad (ka inimesed) vöisid areneda teist tüüpi loomadest. Hiljem summutasid selle arvamuse Platon ja Aristotoles. Evolutsiooniline mötlemine jäi päris pikaks ajaks sinnapaika, sest kristlus ei lubanud kahelda piiblis kirjutatus ehk et maailma löi jumal. 18. saj teadlane Georges- Louis Leclerc de Buffon koostas loodusloo entsüklopeedia ja seadis kahtluse alla, et Maa on vaid 6000 aastat vana, Rootslane Carl von Linné arvas, et muutused on siiski piiratud.
7 eluaastast. Rikkamates peredes toimus see kodus pedagoogi käe all, aga vaesemad kodanikud saatsid oma pojad kooli, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja muusika algandmeid Jõukamad noore jätkasid sofisti (õpetlase) käe all. Tüdrukute kasvatamine oli iga pere oma enda asi ja tavaliselt ei jõudnud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. 12. Kuus kuulsat filosoofi ja nende põhimõtted? a) Thales- arvas et maailm on veest ja ujub vee peal. b) Anaximandros- tema meelest ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest. c) Demokritos- Tema arvates koosnes maailm tühjusest ja sellest liikuvatest omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest. d) Pythagoras- tema arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel e) Sokrates- oluline on maailma olemust mõista. Ta arvas et riiki peavad juhtima targad ja asjatundlikud mehed, mitte lihtrahvas.
a) Platon - Politeia a) Positivism – rajaja prantslane A. Comte 19 saj, teaduslik e positiivne tunnetamine, b) Schopenhauer - Maailm kui tahe ja kujutlus tunnetamine baseerub teaduslikult. c) Spengler - Õhtumaa allakäik b) Monoteism - ainujumalus, nt kristlus, islam, judaism d) Anaximandros - Loodusest c) Tao - loomulik tee, loomulik seadus, oluline, et kõik kulgeks loomulikult, nii nagu e) Fichte- Teadusõpetus ? looduses kõik toimib loomulikult, peab see toimuma ka ühiskonnas, rajaja Laozi, f) T.Kuhn - Teadusrevolutsioonide struktuur mitteametlik õpetus Vana-Hiinas
pahelise naise, kellest ongi alguse saanud kõik inimkonna hädad. 7) Vana-Kreeka filosoofiline maailmavaade? Lk.135-140 See oli uudne maailmavaade, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Filosoofia tarkusearmastus. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Thalese arvates oli kõige aluseks vesi. Anaximandros püstitas meeltega tajumatu piiri alge apeironi idee. Demokritose seletuse järgi koosnes maaillm tühjusest. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Sofistika elufilosoofia. Sokrates Ateena filosoof ning tema meelest oli selle peamine mõte vooruse olemuse mõistmine. 8) Vana-Kreeka kultuurisaavutused? Lk.129-136, 147-156 Kiri ja kirjandus: loodi alfabeet foiniikia tähestiku põhjal, koolid-õpetlase, Homerose kangelaseeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"
Filosoofia kujunes välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Nn. Mõtlejad esitasid selle kohta mitmeid ideid, alates sellest, kui tekkis mõtteviis, et see toimib mingi mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Mileetose filosoof Thales arvas esimesena, et kõige aluseks oli vesi, et maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Thalest peetakse auga kreeka teadusele alusepanijaks, kuna ta oskas ennustada päikesevarjutust. Thalese õpilane Anaximandros läks isegi kaugemale - ta leidis, et maailm ei saa koosneda ainult ühest ideest, ning ta püstitas meeltega tajumatu piirtu alge - Apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb igaveseks püsima, sellest on kõik tekkinud ja selleks kõik ka saab. Anaximados oli esimene õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste abil. Filosoofias toetuti siis vaid fantaasiale ja mõtteloogikale. Kõige paremale lahendusele jõudsid õpetlaste punt, kellest kõige kuulsam on Demokritos
(Lakoonika asukad,vabad ja poliitiliste õigustega.) 3) heloodid ainult poisse. Spartas said tüdrukud ka kehalistes treeningutes (spartiaatide maaorjad.) käia, muidu õppisid kodus kõike emalt. Valitsemine: 2 kuningat (sõjaväepealikud) neile allus sõjavägi, 6 Kreeka filosoofi ja nende põhimõtted: 1) Thales Maailm kuningad kuulusid vanemate nõukokku e. Geruusiasse (30 liiget, on tekkinud veest ja ujub vee peal. 2) Anaximandros filosoof, al 60 a, otsustasid tähtsaimad asjad), mille valis rahvakoosolek. kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 3)Demokritos Kuningaid kontrollisid 5 efooriat e.vaatlejat. Poiste Maailm koosnes tühjusest ja selles liikuvatest omavahel kasvatamine: 7.a. sõjakooli(treening) 20.a. täielikud sõdurid ja põrkuvatest jagamatutest algosakestest-aatomitest. 4)Sokrates 30.a. võisid luua perekonna ja osaleda poliitikas
B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas üksi 5.Millised olulised filosoofilised teosed kuulusid järgmistele autoritele? a)Maailm kui tahe ja kujutlus - A.Schopenhauer b) Kõnemehest - M.T.Cicero c) Praktilise mõistuse kriitika - I.Kant d) Teaduserevolutsioonide struktuur - T.Kuhn e) Loodusest - Anaximandros 6. Kuidas määratleda filosoofiat? Filosoofia on omamoodi elupõhimõttete kogum, mis on igal inimsel olemas. filosoofiat võib võtta kui ka teatud maailmavaadet. võib seostada moraalsete hoiakutega. 8. Kes oli järgmine isik? a)Empedokles- kreeka filosoof, tema õpetuste järgi koosneb kogu 4juurest: vesi, maa, õhk ja tuli b) Laozi- taoismi rajaja, hiinas elanud poollegendaarne õpetaja. c) Diogenes- vanakreeka filosoofide biograaf 9.Defineeri filosoofia ehk tarkusearmastus
aastaselt, rikkamates peredes oli koduõpe, pedagoogi käe all,vaesemad pered saatsid pojad kooli kus õpetati lugemist ja kirjutamist, muusikat ning luuletamist. Jõukamad jätkasid sofisti käe all, haridus puudutas ainult poisse, Spartas said tüdrukud ka kehalistes treeningutes käia, muidu õppisid kodus kõike emalt. 14.Nimeta 6 Kreeka filosoofi ja nende põhimõtted. V:1) Thales Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. 2) Anaximandros filosoof, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 3)Demokritos Maailm koosnes tühjusest ja selles liikuvatest omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest-aatomitest. 4)Sokrates oluline on vooruse olemust mõista. 5)Platon tähtsaim oli ideede õpetus ehk hüve idee. 6) Aristoteles pani paika loogilise mõtlemise reeglid, loogika isaks peeti teda ja uskust et maakera on kerakujuline. 15
kultuurist. Seal kujunes välja 2 riigikorda- demokraatlik ja diktatuur. Demokraatlik riigikord andis võimaluse tegelda teaduse, kunstiga ja filsoofiaga. V-Kreeka on suurimaid saavutusi.Filosoofia ja teadus:Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Oldi seisukohal, et kõik toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi.. Tähtsamad filosoofid: Thales arvate kõige aluseks oli vesi. Anaximandros- seletas maailma abstraktse mõiste alusel. Demokritos- leidis et kõik saab alguse algosakestest-aatomitest. Pythagoras- kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi teoreem.kuulsaim matemaatik. Hippokrates-seletas haigusi looduslikel mitte jumalike põhjustega. Heredotos- esimene ajaloo uurija. Sofistid-leidsid et halb ja hea on suhtelised. Platon- asutas filosoofiakooli-akadeemia. Leidis, et tähtsaim on ideede õpetus. Aristoteles- suured saavutused loogika vallas
Teater Teatri etendus ehk draama kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest. Näitlejatena esineseid ainult mehed. Komöödiad said ainet igapäevasest poliitilisest elust. Tragöödiaid põhinesid tuntud mütoloogilistele süzeedele. Tuntuimad tragöödiakirjanikud olid Aischlos ning Spohokles. Filosoofia Üldiste probleemide üle arutlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ehk tarkuse armastuseks. Thales arvas, et kõige aluseks on vesi. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros oli thalese õpilane. Ta püstitas meeltega tajumatu piiritu alge idee. Sellest on tekkinud ja selleks muutub taas kõik, mis maailmas on. Demokritos arvas, et maailma koosneb tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest ehk aatomitest. Meditsiin Meditsiini alased teadmised võttis kokku teos, mille autoriks peetakse arst Hippokrates. Haigusi püüab ta seletada mitte jumalike vaid looduslike põhjustega. Arstide ametitõotus- hippokratese vanne.
..................................................8 Antiikfilosoofia................................................................................................................................8 Loodusfilosoofid.........................................................................................................................8 Thales (vt Lisa 1)....................................................................................................................8 Anaximandros (vt Lisa 2).......................................................................................................8 Anaximenes (vt Lisa 3)..........................................................................................................9 Parmenides (vt Lisa 4)............................................................................................................9 Herakleitos (vt Lisa 5).......................................................................
(võistleja oli kaariku omanik, mitte sõitja) prestiizseim staadionijooks, 192m, mis oli ka pikkusühikuks olümpiarahu: Olümpias ei tohtinud relvi kanda ja sinnapääsu relvaga takistada Filosoofia tarkusearmastus. Maailmakorralduse teke, jumalate põlvnemine. 6- saj alguses eKr Thales (kreeka teaduse alusepanija mate, geomeetria, astro) maailm toimib loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Vesi maailm on tekkinud veest ja ujus veel. Anaximandros apeironi idee alati olnud, jääb alatiseks, sellest kõik tekkinud ja selleks muutub. 1. õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 5. 4. saj eKr atomistikakoolkond aatom tuntum Demokritos atomos jagamatu VANA-KREEKA KUNST humanistlik demokraatlik ühiskonnakord soodustas arengut väljendusid ühiskonna arusaamad ilust, tervisest, tarkusest võimalus oli puutuda kokku teiste kõrgkultuuridega
-oraaklid: kohad, kus jumalate tahet vahendas püütia Teadusliku mõtteviisi teke. Arhailise ajajägu lõpul toimub üleminek müütiliselt maailmapildilt teaduslikule, mis põhines kogemusel ja mõistusel. Tekivad esimesed filosoofid. Filosoofia: I Loodusfilosoofide koolkond (sünd. Mileetoses) neid huvitasid loodus ja selle muutused, taheti mõista loodust toetumata müütidele. Peamised probleemid algaine ja muutumine Thales (6 saj. eKr) algaine vesi Anaximandros algaine apeiron ehk määramatus; mis muutub, mis on püsiv. Demokritos maailm koosnev aatomitest, mis on muutumatud ja püsivad, moodustavad erinevaid ahelaid, surm on mingi ahela lagunemine. Herakleitos muutumine on absoluutne, selle taga on tervikidee ehk logos. II Ateena filosoofid põhiprobleem inimene. Sofistid õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnepidamist; tugevama õigus; polnud põhiväärtusi, tõe
FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist
Kreeka muistne tsivilisatsioon aga oli jõudnud sellele arengutasemele, et tuginedes kogutud infole oli võimalik arutleda, juurelda, teoretiseerida. Kreeklastest mõtlejate ehk filosoofide peamiseks huviobjektiks oli maailmakõiksuse tekkimine. Kuidas see võimalik oli? Esimene teadaolev filosoof Thales, tegutses 6.saj(Mileetos), ta leidis, et kõige olemasoleva algaineks on vesi. Thalest peetakse mitte ainult kreeka filosoofia vaid ka Kreeka teaduse rajajaks. Anaximandros Apeiron-see on alati olemasolnud ja ka igikestev algaine, millest kõik on tekkinud. Järgmised filosoofid on võtnud appi loogika. Demokritos võttis kasutusele mõiste athomos. Kirjeldab kõiksuse tekkimist aatomitest. Kõigepealt oli üks suur tühjus ja selles hõljusid süsteemitult väikesed aineosakesed- aatomid. Aatomid aeg-ajalt omavahel põrkusid ja moodustasid aatomiteahelaid ja need ahelad omakorda erinevalt kombineerudes moodustasid kõik olemasoleva. Inimhing
St vabadus on parem orjusest. Tema soovitus valitsejatele kes rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.) tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda kõigepealt iseennast. Aforismid: arukas on 3. Millised olulised fil. teosed kuuluvad järg. autoritele? inimene, kes ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole vaid ta on rõõmus selle üle, mis tal a. Loodusest Anaximandros on. Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer 8. Rooma helleniseerumine väljendus c. Õhtumaa allakäik O. Spengler A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, d. Teadusrevulatsioonide struktuur T
Võidujumalanna Nike Victoria Surnute riigi valitseja Hades Pluto Merejumal Poseidon Neptunus Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Armastusjumalanna Aphrodite Venus Viljakusejumalanna Demeter Ceres 1.Thales-Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Oskas päikesevarjutust ette ennustada. 2.Anaximandros- “APEIRON” - abstrakne mõiste, millest olevat kogu maailm alguse saanud. 3.Demokritos- Tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest-aatomitest. Inimese hing koosneb aatiomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. 4.Pythagoras- VI saj. eKr tegutsenud õpetlane. Kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Tema nime järgi on 5.Herodotos-”Ajaloo isa”, kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest,
4. Keskaegne filosoofia Antiikfilosoofia jaguneb järgmisteks alaperioodideks: 1. Eelsokraatiline periood – põhiliselt otsib ürgalget või algainet, millest kõik koosneb ja on alguse saanud 2. Klassikaline periood – sel perioodil pöörati vähem tähelepanu maailma ja selle asemel hakati uurima inimest ja ühiskonda 3. Hellenistlik periood 1. Mileetose koolkond: Thales: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis veest (niiskus) Anaximandros: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis APEIRONIST(mõiste sisu pole päris selge, sest tegemist ei ole mingi konkreetse elemendiga, vaid kaugele arenenud apstraktsiooniga. Tõlkida võiks seda kui ammendamatu piiramatu lõputus.) Kuidas kõik apeirnonist sündis? Anaximandrose arvates eraldusid kõige pealt soe ja külm, vedel ja tahke, nende kombinatsioonidest tekkis maailm-kosmos. Soe külm TULI VESI ÕHK MAA
annaabi.ee 
