Arutlus Spartalased ja nende kasvatus Sparta oli üpris suur linnriik, mis asus Lõuna-Kreekas. Sparta linnriigis moodustasid spartalased ise vähemuse. Enamuse moodustasid orjad ja teiste vallutatud linnriikide elanikud. Sparta linnal ei olnud ümber müüri, vaid nad ütlesid, et nad on nii julged ja kaitsevad end ise. Ma arvan, et kui neil oleks linnal müürid ka ümber olnd, siis oleks neil veel eriti tugeva kaitsega lin olnud, aga see oleks arvatavasti teitele jätnud vähem julge mulje. Spartalaste kasvatus oli väga karm. Sparta poisid elasid küll esimesed seitse eluaastat kodus, aganeid ei kasvatanud nende enda ema
Eraldatus ning vähene suhtlemine põhjustas iseseisvate , teineteisest sõltumatute linnriikide tekke, ühtset riiki antiikajal Kreekas ei tekkinud. Kaks võimsamat polist olid Ateena ja Sparta. See sundis aga kõiki kreeklasi panustama võitlusvõimelisse sõjaväesse., kuna omavahelised lahingud/sõjad olid tihedad. Linnriigid olid võimuahned ja soovisid suurendada oma kasumit ja territooriumi. Spartalased ei olnud Kreeka pärismaalased. Spartalased on doorlased, kes tungisid Kreekasse 1000 a eKr. Kuigi paljud tänapäeva uurijad ja ka antiikaja filosoofid- ajaloolased rõhutavad Spartas valitsevat distsipliini ja individuaalsuse mahasurutust (mida tõesti ka esines), on tõendeid (nimelt joonistuste näol), et spartalased ei olnud alati nii tõsimeelsed. Joonistustes on selgelt näha spartalaste lõbusust ja huumorimeelt. Mingist hetkest aga see muutus, arvatakse et põhjuseks võis olla rahvaarvu suurenemine
Alistatud pärismaalased kaotasid mitte ainult oma maa, vaid ka isikliku vabaduse. Nad töötasid spartalaste juures orjadena, harisid nende põllud, olid sõudjateks laevastikus ja sõja korral käisid oma isandatega kaasas, kandes nende relvi. Orjastatud pärismaalased olid riigi omandus ja moodutasid ligi 23 kogu rahvastikust. Neid ei tohtinud keegi vabaks lasta, müüa ega surmata. Peale nende oli veel teisi, kes olid isiklikult vabad, harisid oma maad ja maksid spartalastele maksu. Spartalased ise elasid Sparta linnas. Nad ei teinud mingisugust kehalist tööd, see oli nende arvates häbistav. Sparta eesotsas seisis kaks kuningat. Neil oli piiramatu võim ainult sõja ajal, rahu ajal aga pidid kuningad küsima kõigis asjus nõusolekut vanematenõukogult, mida nimetati geruusiaks. Geruusia koosnes 30 liikmest; peale kahe kuninga kuulus sellesse 28 vanemat meest, kes olid valitud kogu eluajaks. Ükski neist ei võinud olla alla 60 aasta vanad. Teised tähtsa asutise
Sparta positiivsed ja negatiivsed jooned Essee Sparta oli Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel asunud riik, mis põhines vallutustel. Spartalased oli põhja poolt Peloponnesose poolsaarele tulnud sissetungijad, kes alistasid hiljemalt 8. sajandil eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule. Sparta oli omal ajal üks tugevamaid riike ja see oli orienteeritud põhiliselt maade vallutamisele ja võitmatu sõjaväe treenimisele. Kuid millised negatiivsed ja positiivsed jooned on sellise ühepoolse ühiskonnakorraldusega riigil? Enamus ajaloo õpikuid kujutavad Spartat, kui brutaalset ja kultuuriliselt seisvat riiki
ühiskonnakorraldusest? Sparta eesotsas seisis kaks kuningat. Neil oli piiramatu võim ainult sõja ajal, rahu ajal aga pidid kuningad küsima kõigis asjus nõusolekut vanematenõukogult, mida nimetati geruusiaks. Geruusia koosnes 30-st liikmest, peale kahe kuninga kuulus sellesse 28 vanemat meest, kes olid valitud kogu eluajaks. Ükski neist ei võinud olla alla 60 aasta vana. Peale kuningate, efooride ja geruusia oli Spartas ka rahvakoosolek, millest võtsid osa kõik täiskasvanud spartalased. Ma arvan, et selline süsteem tuli kasuks Spartale, sest viimane oli tihti sõjas teiste riikidega ning kuna korraga valitses ka kaks kuningat võeti vastu ka mõistvamaid seadusi. Üks hea asi veel, mis sellisest süsteemist mulle meeldib on see, et eksisteeris rahvakoosolek, kus oseleda said vaid Sparta täisealised kodanikud. minuarust on see isegi õiglane, sest rahval oli õigus kas siis otsuseid hüüatusega vastu võtta, või tagasi lükata.
Termopüülide lahing Essee Koostas: 2008 See oli lahing kus pärslased purustasid Xerxes I juhtimisel Sparta väed Leonidas I juhtimisel. Surma said kõik Spartalased kuna nad olid treenitud võitlema surmani. Pärslaste väes oli sellel hetkel 250000 sõdurit, nad kohtusid 7000 kreeklasega, keda juhtisid 300 kuninglikku sparta sõdurit eesotsas väejuht Leonidasega, Termopüülide mäekitsuses, kust mahtu läbi korraga vaid 2 kaarikut. Päev enne lahingut kutsus pärsia kuningas Xerxes Leonidase ja lubas temast teha Kreeka kuninga, kui ta alistub. Leonidas keeldus sellest pakkumisest öeldes et pigem sureb. Selle peale
otsima, et mitte liigsöömisega endale halba teha. Sellise kasvatusega püüdis Lykurgos poisid sõjakõlblikumaks muuta. (Kattri Ezzoubi 2007:80-81) Söök Sööki ei tohtinud olla palju, aga ka mitte vähe, et inimesed näljas oleksid. Tihti söödi tavatoidule lisaks ka jahisaaki. Rikkad sõid ka nisuleiba. Keelatud oli mittevajalikke jookide joomine. (Kattri Ezzoubi 2007:81) Sõjavägi Sõjavägi oli sparta ühiskonna keskmeks, sellesse kuulusid kõik spartalased. Poisid pandi seitsme aastaselt elama kasarmusse, kuhu nad jäid isegi peale abiellumist. (Cath Senker 2002:17) Koolid Sparta koolis 7-20- aastastele poistele sõjalist õpetust. Hiljem õpetati ka kirjutama. (Cath Senker 2002: 36) Elu spartas Sparta polist piirasid mäehelikud ning seetõttu ei olnud vaja linna müüridega kaitsta. Erinevalt teistest Kreeka linnriikidest oli Spartas alaline armee. Sparta sõdalased olid Kreeka parimad
Spartalased kasvatasid oma lapsi karmilt. Ja sündides jäeti ellu tugevad ja nõrgad visati kuristikku. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Kord aastas korraldatakse Arfemise altari ees poiste peksmine, kusjuures nad ei tohi karjuda ega armu paluda. Sparta õpetus toimus küsimuste ja vastuste kujul. Niihästi küsimused kui ka vastused pidid olema lühikesed. Üks spartalanna andis poega sõtta saates ilma pikema saatekõneta talle kilbi ja ütles: "Kilbiga või kilbil." See tähendas: pöördu tagasi kas võidukalt või lange kangelasena. Niisugune karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silma oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega. Jalavägi koosnes raskelt- relvastatud sõdureist, keda nimetati Kreekas hopliitideks. Parimaks jalaväeks kogu Kreekas lo...
Rahu ajal aga võeti kõik otsused vastu 30-ne liikmelises vanematenõukogus geruusias, kuhu kuulusid ka kaks kuningat. Vanematenõukogusse kuulumiseks pidi olema vähemalt 60aastat vana ja tavaliselt kuulusid sinna suursuguste perekondade liikmed. Igal aastal valiti kogu valitsemise kontrollimiseks ka viis eufoori, nende võim oli riigis kõige suurem. Veel toimis rahvakoosolek, millest võisid osa võtta kõik täiskasvanud spartalased. Selline valitsemis korraldus suutis hoida riigi sisemist stabiilsust. Positiivseks jooneks loen veel nende ühtekuuluvust ja üsnagi võrdset olemist. Rikkus ei omanud spartas tähtsust nii nagu oli see mujal. Muidugi ei suudetud tekitada täielikku võrdsust, kuid nad pidasid tähtsamaks sõjalist poolt kui varandust. Mehed olid väikesest peale koos treeninud ja üksteise kõrval võidelnud ja nende vahel oli suur usaldus. Isegi rahu ajal oli neil kombeks koos üheseid söömiseid teha
rohkem aksepteeritavam, kui Sparta riigikord. Kahele päritava võimuga kuningale Spartas allus veel sõjavagi. Seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Kahekümmnendast eluaastast loeti nad täisväärtuslikesk sõjameesteks ja kolmekümmneselt täieõiguslikeks kodanikeks. Seega oli Sparta sõjaväekorraldus hästi arenenud, kuna juba 7aastased poisid läksid nö. sõjakooli õppima. Spartalased tugevndasid juba varajasest ajast sõjalist külge, sest Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad. Ateenas polnud võõramaalastel õigust maad osta. Võõramaalased elasid linnas ja tegelesid käsitööga ja kaubandusega. Nad pidid riigile regulaarselt makse maksma, vajadusel ka Ateena sõjaväes teenima. Eesti sarnaneb Ateenale, riigile maksu maksmise poolest, kuid seda ei tee ainult võõramaalased, vaid kõik Eestis elavad kodanikud, kes ametlikult töötavad. Eestis ei
Lahingu eelõhtul kutsus pärsia kuningas Xerxes Leonidase enda juurde ja lubas temast teha kogu Kreeka kuninga, kui ta väed alistuvad. Leonidas keeldus, öeldes, et ta parem sureb Kreeka eest, kui valitseb oma sõjakaaslaste üle. Selle peale Xerxes ärritus ja käskis kreeklastel relvad maha panna. Selle peale ütles Leonidas: "Tulge ja võtke need ise!" Kui pärslasteni jõudsid andmed kreeklaste neljakümnekordsest vähemusest, naersid nad Leonidase sõnade üle. Nad ei teadnud, et spartalased olid juba ette valmistatud surmani võitlema, ning et kreeka faalanks kaitseb seda väikest maalappi küllaltki tugevalt. Xerxes ootas paar päeva kreeklaste alistumist, kuid kuna seda ei tulnud asus ta rünnakule 10 000 sõdalasega, kellest osad olid meedlased ning osad Maratoni lahingus hukkunute sugulased. Väidetakse, et nood 10 000 suutsid tappa vaid kolm kreeklast. Pärast sellist masendavat kaotust saatis Xerxes 20 000 meest uuesti ründama, neil ei läinud sugugi paremini. Kuna
Edgar Degas ( 19. juuli 1834 Pariis 27. september 1917 Pariis) Mille poolest ta on tuntud? Edgar Degas on tuntud selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, milles peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku ja pilt tundub olevat maalitud. Degas oli suurepärane joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell, mis andis võimaluse ühendada joonistuse maalilisusega. Teosed 1859 naasis Degas Prantsusmaale. 1860 valmisid tal seal ajaloolised maalid "Aleksander ja Bukephalos", "Jefta tütar", "Semiramis Babüloni ehitamas" ning "Noored spartalased". Tema teos "Bellelli perekond" valmis lõplikult 1867.aastal. "Bellelli perekond" (18581867) "Noored spartalased" (1860) "Sinised tantsijad" (1898) "Jalgu kuivatav naine" (1885) Edgar Degasi populaarsus Es...
Positiivsed ja negatiivsed jooned Sparta ühiskonna- ja riigikorralduses Sparta asub Lõuna - Kreekas. Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad, kes alistasid hiljemalt 8. sajandil eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule, sama sajandi lõpul vallutasid nad ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle rahva. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda, kuid Sparta ei arenenud kogu oma ajaloo jooksul tõeliseks linnaks. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Minu arvates oli see negatiivne, sest neil tekkis omavahel palju erimeelsusi.
Aastal 507 eKr sai Ateenast päris demokraatlik linnriik kui tegi Kleisthenes uued reformid. Ateena reformide looja Solon. Sparta Sparta oli polis mis asus Peloponnesose poolsaare lõunaosas Lakoonika maakonnas. Spartalaste esivanemad Doorlased tungisid umbes 1000 aastat eKr peloponnesose poolsaarele ja rajasid Sparta. Sparta oli üks tugevaimaid linnu Kreekas. Linna moodustasid neli lähedal asuvat küla mille ümber müüre ei ehitatud. Hiljem vallutasid ka spartalased naabermaakonna Messeenia. Sparta oli Aristrokraatlik polis mida valitsesid ainult rikkaimad spartiaadid. Spartalsed jagunesid kolmeks grupiks. Sparta kodanikke nimetati spartiaatideks ja nemad ei teinud tööd. Enamik Spartalasi olid vabad inimesed kellel ei olnud kodanikuõigusi. Kolmanda grupi moodustasid heloodid ehk orjad. Heloodid olid Lakoonika ja Messeenia maadelt pärit põliselanikud. Rahvakoosoleku hääletamine toimus kisaga ja see mille poolt kõige kõvemini karjuti jäi peale.
Kas Vana-Kreeka oli demokraatlik ühiskond? Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile olid kerkinud Kreeka linnriikide seast Sparta ja Ateena. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim, ning Sparta ümber koondusid ka paljusid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose Liit. Spartalased kui ka nende liitlased toetusid eeskätt maaväele. Ateenast sai ühteaegu Kreeka suurim linn ning peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena laevastik oli Kreekas ülekaalukalt võimsaim, tänu Ateena Mereliidule mis oma liidutööga selle tagas. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ja nende vahel puhkes pikk ja kurnav Peloponnesose sõda (431-404 eKr). Tänu suhetele Pärsiaga
490 saatis Dareios uue laevastiku üle Egeuse mere Eretreia ja Ateena vastu (linnad, kes olid saatnud abi Joonia ülestõusnutele). Eretreia vallutati. Ateenlastelt Miltiadese juhtimisel said pärslased Maratoni lahingus lüüa ja lahkusid Aasiasse. U 483. a-st ehitasid ateenlased Themistoklese eestvõttel suurima laevastiku Kreekas. 481, ähvardava sissetungi eel, mood suur osa kreeka linnriike liidu võitluseks Pärsia vastu, valides nii maaväe kui ka laevastiku ülemjuhatajaks spartalased. 480 vallutasid pärslased vastupanu kohtamata Põhja-Kreeka. Kreeka liidulaevastik ja liiduvägi astusid pärslastele vastu Kesk- Kreeka piiril. Merelahing Artemisioni neemel ei andnud tulemust. Maaväge ähvardas Termopüülide maakitsusel ümberpiiramine ja enamus sellest taganes. Kohale jäänud 300 spartalast kuningas Leonidase juhtimisel langesid. Pärslased vallutasid Kesk-Kreeka (peale Delfi, mis imekombel pääses), k.a Atika, mille elanikud evakueerisid Peloponnenose ja
harjutused põllumehed · õigusteta · riigivalitsemine · ei saanud riigi valitsemisest osa võtta · teenisid aega Sparta sõjaväes 3. Sparta kasvatus Suurt tähtsust omistasid spartalased laste kasvatamisele. Kui Sparta perekonnas sündis laps, siis näidati teda linnavanemaile ja need otsustasid tema saatuse: nõrk visati kuristikku, tugev aga anti emale tagasi. Spartalased arvasid, et nõrgast lapsest ei kasva head sõdurit, ja seepärast jäeti ellu ainult tugevad ja terved lapsed. Kasvatus oli rajatud kiitusele ja laitusele. Sellega mõjutati lapsi varasest noorusest peale ning Plutarchos teatab, et ka karistamine oli kontrolli
kaarikut. Lahingu eelõhtul kutsus pärsia kuningas Xerxes Leonidase ja lubas temast teha kogu Kreeka kuninga, kui ta väed alistuvad. Leonidas keeldus, öeldes, et ta parem sureb Kreeka eest, kui valitseb oma sõjakaaslaste üle. Selle peale Xerxes ärritus ja käskis kreeklastel relvad maha panna. Mille peale ütles Leonidas: "Tulge ja võtke need ise!" Kui pärslasteni jõudsid andmed kreeklaste neljakümnekordsest vähemusest, naersid nad Leonidase sõnade üle. Nad ei teadnud, et spartalased olid juba ette valmistatud surmani võitlema, ning et kreeka faalanks kaitseb seda väikest maalappi küllaltki tugevalt. Xerxes ootas paar päeva kreeklaste alistumist, kuid kuna seda ei tulnud asus ta rünnakule 10 000 sõdalasega, kellest osad olid meedlased ning osad Maratoni lahingus hukkunute sugulased. Väidetakse, et nood 10 000 suutsid tappa vaid kolm kreeklast. Pärast sellist masendavat kaotust saatis Xerxes 20 000 meest uuesti ründama, neil ei läinud sugugi paremini
EDGAR DEGAS 19. juuli 1834 Pariis – 27. september 1917 Pariis oli prantsuse impressionistlik kunstnik ja skulptor. Edgar Degas sündis Pariisis viielapselise pere esiklapsena. Tema isa Augustin de Gas oli pankur ja ema Celestine Musson de Gas oli New Orleansist pärit kreool. 1855. aastal võeti a vastu Kaunite Kunstide Kooli, kus ta õppis joonistamist Louis Lamothe'i juures. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. Kuigi Degas ei pidanud end impressionistiks, kasutas ta oma loomingus tüüpilisi impressionistide võtteid. Maalis baleriine ja ratsavõistlusi, püüdis jäädvustada liikumist ja hetkemuljeid. "Absindijoojad" 1876 "Tantsutund" 1873–1876 " Sinised tantsijadc "1899 "Bellelli perekond " 1859-60 " Naine juukseid kammimas " "Noored spartalased" 1860 "Puuvilla...
Vana-Kreeka SPARTA Ajalugu ASUPAIK Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaarel. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. ELANIKUD Spartalased ehk doorlased Perioigid Spartiaadid ·Vabad inimesed Heloodid ·Sparta kodanikud ( käsitöölised, ·Ei teinud tööd ·Orjad,puudusid õigused kaupmehed jne) ·Valitsesid riiki ·Ei osalenud ·Töötasid põldudel
pärslased ka maismaal ja kihutas nende väe riismed omalt maalt välja. Perikles · Perikles kujundas 5. saj Ateena sise- ja välispoliitikat · Peetakse väga edukaks juhiks, pidas maha mitmeid edukaid sõdu. · Oli väga hea demagoog Athena ja Sparta, sõjad SPARTA ATHEENA · Sparta riik põhines vallutustel · Ühendas egeuse mere linnriike · Spartalased olid koloonia päritolu · Juhtis mereliitu sissetungijad kes alistasid kogu · Võim oli rahvakoosolekutel lakoonika oma ülemvõimule. · Kodanikud olid seaduse ees võrdsed · Vallutasid ka naabreid ja orjastasid · Otsene demokraatia sealsed rahvad. · Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda · Riigi eesotsas 2 päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. · 30 liikmeline vanemate nõukogu
Spartas hääletati kisades mida tugevam kisa, seda rohkem oli toetajaid. Ateenas keskenduti peamiselt kaubandusele, kultuurile ja vaimsele arengule (kunst, teater, luule). Eesmärk oli maailmas läbi lüüa vaimu ja kultuuriga. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid ning riik oli rohkem mures oma elanike pärast kui endi pärast. Sparta seevastu oli eraklik riik ning oli teistele kultuuridele suletud. Spartas keskenduti peamiselt sõjavälisele jõule ja nad olid eraklikumad. Spartalased olid küll teiste riikide poolt austatumad, aga olid jälle kardetumad ja sõjalised tugevamad. Nad seadsid üksikisikust ettepoole riigi turvalisuse ja võimsuse, pidades eriti tähtsaks nende rahva ja eluviisi püsimajäämist. Riigid asusid küll lähestikku, kuid neil olid väga erinevad mentaliteedid, mida nad hindasid ja kuidas oma elu elasid.
Pärslased vallutasid Mileetose rünnakuga ja põletasid maatasa. Juba ammu olid pärslased tahtnud alistada ka Kreeka mandriosa rikkaid kaubalinnu. Mileetose toetamist pärslastevastase ülestõusu ajal otsustas Dareios ära kasutada ettekäändena sõjas Kreekaga. Ta saatis kõikidesse polistesse saadikud nõudmisega anda "maad ja vett". See tähendas alistumist. Enamik linnriike kartis Pärsiat ja alistuski, kuid Ateena ja Sparta mitte. Spartalased heitsid Dareiose saadikud kaevu, öeldes: "Võtke seal maad ja vett niipalju kui soovite". Termopüülide kitsastee Plataia Salmise lahing, 480 eKr Maratoni lahing, 490 eKr
pärslased ka maismaal ja kihutas nende väe riismed omalt maalt välja. Perikles · Perikles kujundas 5. saj Ateena sise- ja välispoliitikat · Peetakse väga edukaks juhiks, pidas maha mitmeid edukaid sõdu. · Oli väga hea demagoog Athena ja Sparta, sõjad SPARTA ATHEENA · Sparta riik põhines vallutustel · Ühendas egeuse mere linnriike · Spartalased olid koloonia päritolu · Juhtis mereliitu sissetungijad kes alistasid kogu · Võim oli rahvakoosolekutel lakoonika oma ülemvõimule. · Kodanikud olid seaduse ees võrdsed · Vallutasid ka naabreid ja orjastasid · Otsene demokraatia sealsed rahvad. · Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda · Riigi eesotsas 2 päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. · 30 liikmeline vanemate nõukogu
Demokraatia - poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Türannia - võim, mille linnriigis kehtestas ebaseaduslikult aristokraat, kes sisetülide käigus mõnest vastastest jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses edukalt maad välisvaenlaste eest. heloot - kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselani- kud, kelle spartalased olid alistanud, nende esiisad olid neil aladel elanud juba enne doorlaste tulekut. Strateeg – väejuht, strateegia tundja. Hetäär- Hetäär - kaaslanna, sõbratar, kellega abielumees väljaspool abielu suhte lõi. Tragöödia - sageli õnnetu lõpuga tõsine näidend. Komöödia – lõbus näitemäng. Lüürika - Algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetest ja tunnetest, mida esitati lüüra saatel.
ja teravalt ning panna nende laevastik põlema. Üllataval kombel see ka toimis. Põlevad laevad külvasid pärslaste seas paanika. Kõik tormasid laevu kustutama ning sõda unustati. Ateenlased võitsid ligi 10 korda suurema väe. Ateena võidust teatama saadeti Maratoni linnast Ateenasse mees, kes jooksis 42 km 195 m. Vahepeale tuli sõdades 10. aastane paus, kuna Pärsial polnud õiget valitsejat. 480 tuli võimule Xerxes. Esimene lahing tema juhtimisel oli Termopüülide lahing. Spartalased tulid esmakordselt appi ateenlastele. Kaitsepositsiooniks oli Termopüülide kitsastee (mägede ja mere vahel, 20 m lai), mis oli ainuke ühendus Kesk- ja Põhja-Kreeka vahel. Pärslased üritasid Leonidase (ateenlaste juht) mehi hävitada. Pärslased otsisid reeturi ning maksid kinni, reetur andis neile seejärel informatsiooni Ateena vägede kohta. Nähes, et Pärsia väed liiguvad Ateena laevadest mööda, saatis Leonidas oma põhiväe Ateenasse. 150 meest kummalgi pool, seljad vastamisi
regulaarselt enese treenimisega ning võitluskunstide täiustamisega. Erinevalt Ateenast ei olnud Spartal mingisuguseid kaitserajatisi, seda sellel eesmärgil, et õhutada sparalasi olema valmis igal hetkel toimuda võiva sissetungiga, milleks pidid nad alati valmis olema. Sparta ja Ateena inimestel oli elust väga erinev arusaam, ühed pooldasid pigem vaimuharimist ja enese füüsiliselt terve hoidmist, teised, siinkohal spartalased aga olid veendunud, iga nende riigi meeskodanik peab olema võimeline seisma riigi heaolu eest surmani. Rain Lill
spordiala staadionijooks (192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Üldiselt Olümpiamängud kestsid keskmiselt 5 päeva 30 päeva enne algust tulid võistlejad kohale, et publiku silme all treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Muud.. Mängude kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Publikus võisid olla ainult vallalised mehed ja naised. Miks nii, see me ei tea. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, pidi viskama läheduses asuvast mäest alla, st. lennukat surma. Me teame ainult ühte juhtumit, kus üks Kallipateira nimeline naine tahtis näha oma poega võistlemas rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu. Ümbrus
käsitöölised. · Kõige rikkamasse kihti kuulusid aristokraadid. Sisemised vastuolud ja türannia · Lihtrahva ja aristokraatide vahel oli tihti relvastatud vastuolusid. · Aristokraadid võistlesid ja vaenutsesid ka omavahel. · Türanniks sai mõni aristokraat. · Ülejäänud aristokraadid protestisid oma riigi türanni vastu. · Mõni riik tegi omale seadusi, et türanniat ennetada. Sparta riik · Keskus : Lakoonia maakonnas. · Spartalased olid vallutajad. · 8. sajandi lõpuks allutasid Messeenia (naabermaakond) . · spartiaadid sparta kodanikkond. · Eesotsas üheaegselt 2 päritava võimuga kuningat. · geruusia vähemalt 60aastaste 30liikmeline nõukogu. Sparta riik · 5 efoori igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud. · Lakoonia asukad perioigid. · Alistatud messeenlased heloodid. · Kodanike kasvatamise süsteem. · Kõige tähtsam oli riik ja kodanike
täielikult sõjalistele treeningutele. Riigi elanikkonnast moodustasid spartiaadid vaid väikese osa. Enamik elanikud olid vabad inimesed, kellel kodanikuõigusi polnud. Nad ei saanud riigi valitsemisest osa võtta. Elatist hankisid nad põlluharimise ja käsitööga, kuid neil oli kohustus teenida ka Sparta sõjaväes. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid - orjad, kes harisid spartiaatide põlde. Heloodid olid Lakedaimoni põliselanikud, kelle spartalased olid allutanud. Spartat valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Teistes küsimustes juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ehk geruusia. Lõppsõna võttis vastu rahvakoosolek. Sparta kasvatus oli väga range ja eluviis askeetlik. Sparta poisid pidid juba 7-aastaselt perekonna juurest lahkuma ning sõduriks treenimist alustama. Sõjapidamise kõrvalt õpetati neile lugemist, kirjutamst, muusikat ja muud. Ateena
Põhjus: Mileetose ülestõus aastal 500 ja selle mahasurumine. Ateenlased sekkuvad Mileetose kaitseks, Pärsia kuningas tahab Ateenat karistada. 1. Dareiose sõjaretk 490 eKr Maratoni lahing kreeklased võidavad suurepärase lahinguplaani abil (faalanks, nõrgemad keskel, ründavad vaenlast külgedelt) 2. Xerxese sõjaretk 480-479 eKr (ateenlased kutsuvad appi spartalased) Termopüülide lahing spartalaste eesotsas Leonidas, spartalased kaotavad reeturi tõttu, pärslased liiguvad Salamise saarle Ateena alla Salamise lahing esimene suur merelahing, kreeklaste võit, Xerxes lahkub Plataia lahing 479 kreeklaste lõplik võit IV Klassikaline ajajärk Algab Kreeka-Pärsia sõdadega. Ateena saab võimsaks. Kreeka jaguneb kahe võimukeskuse vahel: 1. Ateena mereliit e. Delose liit Ateena liitlased sõltuvad Ateena laevastikust ja maksavad raha, Ateena kasutab raha enda ülesehituseks (tugevaim jõud laevastik) 2
ühiskonda, vaid ka tänapäevast. Tollal taheti noormeestele elu näidata ja neist elukogenud mehed kasvatada. Nüüdisaegses ühiskonnas saadaks mõlema kasvatusstiili eest pikk kuriteoregister. Ateenast on tulnud pederastia. Tänapäeval vaadatakse sellele paraku aga viltu. On küll inimesi, kes neid mõistavad ja valivad iga aasta aastahomo. Kuid enamusest sõimavad neid ja tarvitavad nende peal vägivalda. Nad on vähemuses ja neid alavääristatakse. Spartalased pidasid tänu oma vägivaldsele kasvatusele hästi vastu. Nüüdisaegses ühiskonnas, aga vägivallatsejaid karistatakse. Mina arvan, et tänapäevase kirju ühiskonna on loonud just need kaks suurlinna. Ühed on süüdi pederastia levikus ja teised pimedatel tänavatel liikuvate jõhkarditega, kes saavad mõnu teiste peksmisest. Lilla ja vägivaldse kultuuri alustalad pärinevad Vanast Kreekast ning on meie ühiskonnale probleemiks, kaitstes siis homosi või karistades vägivallatsejaid.
Tänu sellele, et kodanikud Ateenas olid haritumad on nende kultuuri ka rohkem säilinud. Kinnitust annab Sparta sõjaväe tugevusele ka see, et poisid võeti emalt 7 aastasena ära ja pandi eraldi olevatesse sõjaväe koolidesse kus nad veetsid 11 aastat. Nende laste elu oli äärmiselt karm. Nimelt võisid sealsed õpetajad poisse peksta ning nad ei tohtinud ühtegi häält teha seega hellusest oli asi kaugel. Plussiks oskaksin vaid selle tuua, et Spartalased peale sellise koolituse läbimist hirmu ei tundnud. Ateenas aga oli poistel võimalik kodus elada ning ise koolis käia, kus õpetati peale füüsiliste harjutuste ka lugemist, kirjutamist ja arvutamis, seaeljuures vaid rikkamad said edasi õppida muusikat, tantsu, sporti ja kõnekunste. Alles 18- 20 aastasena pidid noorukid läbima kaitseteenistuse. See oli suur põhjus miks jäi Ateena jalavägi Sparta omale alla. Kuid merevägi oli Ateenas arenenum just asukoha tõttu.
vastuoludeni Spartaga. Hellenismi ajajärk Poliitiline killustatus põhjustab maj.languse. Aleksander Suur võidab Kreeka vägesid. Rooma võimu ajajärk ANTIIK-KREEKA PIDULIKUD MÄNGUD (pärjamängud) · Olümpiamängud 776 eKr Tähtsaimad pidulikud mängud, pühendatud peajumal Zeusile. Olümpiamänge peeti Elise maakonnas, Olympia nimelises kultusekohas.Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. OM korraldasid doorja hõimud ja Spartalased (OM peeti iga nelja aasta järel ja olid pühendatud Zeusile).Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. · Püütiamängud Tätsuselt järgmised mängud OM järel. Pühendatud Apollonile.Toimusid igal 3. olümpiaadi aastal.Toimusid Krissa tasandik Delfi lähedal. Mängudest võtsid osa ainult aristokraadid. Võisteldi muusikas, hiljem lisandusid atleetika-ja ratsutamisvõistlused.Autasuks oli loorberipärg. · Isthomose mängud Pühendatud Poseidonile
Spartaga. Hellenismi ajajärk Poliitiline killustatus põhjustab maj.languse. Aleksander Suur võidab Kreeka vägesid. Rooma võimu ajajärk ANTIIK-KREEKA PIDULIKUD MÄNGUD (pärjamängud) Olümpiamängud 776 eKr Tähtsaimad pidulikud mängud, pühendatud peajumal Zeusile. Olümpiamänge peeti Elise maakonnas, Olympia nimelises kultusekohas.Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. OM korraldasid doorja hõimud ja Spartalased (OM peeti iga nelja aasta järel ja olid pühendatud Zeusile).Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. Püütiamängud Tätsuselt järgmised mängud OM järel. Pühendatud Apollonile.Toimusid igal 3. olümpiaadi aastal.Toimusid Krissa tasandik Delfi lähedal. Mängudest võtsid osa ainult aristokraadid. Võisteldi muusikas, hiljem lisandusid atleetika-ja ratsutamisvõistlused.Autasuks oli loorberipärg. Isthomose mängud Pühendatud Poseidonile
Ülejäänud elanikkonna moodustasid spartiaatide ülemvõimu all olevad perioigid ning heloodid. Sparta range sõjaline sisekorraldus ongi arenenud asjaolust, et spartiaadid pidid kodanikke hulka mittekuuluvaid sõjalise jõuga oma võimu all hoidma. Sparta ranget sõjalist sisekorraldust iseloomust ilmekalt juba asjaolu, et Spartas allutati poisslapsed sõjaväelisele distsipliinile juba 7-aastaselt ning laps pidi kodust lahkuma. Spartalased ei pidanud oluliseks maiseid rikkusi ning raha, vaid võrdsust ja kasinust. Sparta riiklik korraldus on üldiselt üsna sarnane tavapärasele riiklikule korraldusele, selle teebki eriilmeliseks just Sparta range sõjaväeline distsopliin. Nimelt, Sparta riiki valitses üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat ning neile allus ka Sparta sõjavägi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate
Sparta riik Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas oli Kreeks linnriikide seas mitmes mõttes erandlik. See oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: spartalased oli jub VIII sajandil eKr alistanud naabermaakonna Masseenia ja orjastanud selle elanikud. Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna, isegi siis, kui Spartast ei saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suuresr kindlustamata külast Sparta ühiskonna korraldus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik
Kesk- Kreeka idapoolses osas tekkis 8. saj. eKr. Ateena linnriik, mille kaitsejumalaks oli Pallas Athena. Ateena välisilmele annavad omapära kriidikõrgendikud, eeskätt Lykabettose (277 m) ja Akropoli mägi (156 m). Ateena linnriik hõlmas kogu Atika. Sparta asus Peloponnesose kaguosas Eurotase orus Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel. Sparta riiki nimetati Lakedaimoniks. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda- Lakoonikat ja Messeeniat. Spartalased olid dooria päritolu sisstungijad. Olenemata sellest, et Sparta oli oma pindalalt väga suur, ei arenenud ta kogu oma ajaloo jooksul tõeliseks linnaks. Riigikorra poolelt vaadates olid Ateena ja Sparta minu arvates küllaltki erinevad. Ateenas valitses algselt aristokraatlik kord, kus võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Aastast 594 eKr. hakkas olukord muutuma. Riigimees Solon kärpis aristokraatide
ATEENA Ateena on Kreeka pealinn. Ateenas elab ligikaudu 3,7 miljonit inimest. Pireus on linn Kreeka Atika piirkonnas. Pireus on Ateena sadama linn. Kõige rahvarohkem oli tavaliselt turuplats ehk agoraa akropoli jalamil. Teine suur turuplats oli sadamas Pireuses. Pireuses elasid peamiselt meremehed, kalurid ja laevaehitajad. Atika talupojad pidasid loomi ja tegelesid põlluharimisega. Atika talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju. Ateena linnas olid kuulsad pottsepad. Enamik käsitöölisi olid üsna vaesed ja pidid oma perekonna toitmiseks päevast päeva tööd rügama. Ateena kõige rikkamad inimesed olid aristokraadid. Aristokraadid pöörasid suurt tähelepanu igakülgsele enesearendamisele. Nad esinesid kõnedega rahvakoosolekul ja kandideerisid kõrgetesse riigiametitesse. Aristokraatide majapidamises töötas palju orje. Orjad tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid. Orje oli väga paljudel ateen...
lahkusid Kreekast. 480. a eKr tuli Xerxes I omakorda laevastikuga. Ta suutis vallutada Põhja- ja Kesk- Kreeka, kuid sai Salamise merelahingus Ateena lähedal kreeklaste laevastikult lüüa (ha-ha-haa). Järgmisel aastal purustas kreeklaste maavägi (põhiliselt spartalased) pärslased ka maismaal ja Pärsia vägede riismed kihutati Kreeka territooriumilt välja. Peloponnenose sõda (431-404 eKr). Spartalased lõid suhted pärslastega ja nii hankisid endale võimsa laevastiku, millega purustasid ateenlaste oma. Ateena piirati sisse nii maalt kui merelt ja hävitati. Ateena Mereliit saadeti laiali. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk, mis lõppes 371. a eKr, kui Teeba riik purustas spartalased. Hellenismi periood (338-30 eKr). Sellest täpsemalt konspekti lõpus. 1 RIIK JA ÜHISKOND ptk. 15 (lk. 107-114)
1. Kreeka ajaloo perioodid ( 5 perioodi koos ajalise määratlusega ). a)Kreeta Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia rahva võim Ateenas. c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.M...
Pärsia kuningas Dareios ründas aastal 490 eKr Atika maakonda. Uus kuningas Xerxes tuli aastal 480 eKr Kreekasse (teda saatis laevastik). Tähtsamad lahingud Xerxesel olid järgmised: Termopüülide kaitsmine, Salamise merelahing (võideti tänu Themistoklesele), Palataia lahing, mille tulemusena pärslased taganevad VäikeAasiasse ja lõpetavad Kreeka ründamise. Peloponnesosse sõda. Mitmejärgulise võitluse, mida demokraatlik Ateena ja Sparta pidasid 431404 eKr. Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, sealt saadud rahaga ehitasid endale võimas laevastiku ning tänu ateenalaste lollusele said nad endale ka nende laevastiku. Ateena alistati ning Ateena pidi sõltuma Spartast. Vahepeal aga tugevnes Kreekas teiste riikide vastupanu Spartale. Selle läbi õnnestus Ateenal oma laevastik ja kaitsemüürid taastada ning tõusta taas Kreeka tugevate linnriikide sekka.
Riiki ümbritsesid pikad müürid, mis leevendasid nõrgema sõjaväe olemasolu. Ateena riigis keskenduti pigem kultuurile, kaubandusele ja vaimsele arengule. Eesmärgiks oli maailmas läbi lüüa vaimu ja kultuuriga, seega oli põhjendatud ka koolis õppimise vajadus. Loodi tihedaid suhteid välisriikidega. Samuti oli Ateenal tugev laevastik, mis võimaldas samuti teiste riikidega lähemalt kokku puutuda. Sparta oli aga teistele kultuuridele suletud. Samas olid spartalased teiste riikide poolt austatumad, vaatamata nende kartusele. Neile oli tähtsam riigi turvalisus ja võimsus, kui üksikisiku heaolu. Sparta positsiooni saavutamine Kreekas oli peamiselt tänu Lykourgos'ele, kes viis läbi reformi, mis kujundas ümber esialgse Sparta ühiskonna süsteemi. Selle kohaselt Spartiaadi järeltulija pidi läbima agoge, mis kujutas endas ette ranget treeningut ja õpetamise programmi. Sellise tee pidi läbi käima nii meesoost kui ka naissoost isik.
5.loeng Strateegia: Strateegilise juhtimise ajaloost: Vanus: Vana-Kreeka-spartalased; Vana-Rooma Faalanks. Sõna 'strateegia' tuleb Vana-Kreeka keelest (stratos-armee + ago- juhtima) ''Strateegia ilma taktikata on kõige aeglasem tee võiduni. Taktika ilma strateegiata on ainult ettevalmistumine alistumiseks.'' ''Igaüks võib näha ja mõista minu võidutaktikaid, kuid mitte ükski ei saa näha strateegiat, millest võit kujuneb.'' Sun Tzu (544-490 BC) Strateegilise juhtimise klassikud: · (1954)Peter F. Drucker The practice of management · (1962)Alfred Chandler Strategy and Structure · (1965)Igor Ansoff- corporate strategy · (1980)Michael Porter Competitive Strategy · (1982)Kenichi Ohmae The mind of the strategist · (1994)Gary Hamel, C.K Prahalad Comepting for the Future · (1994)Henry Mintzberg-The rise and fall of strategic planning · Eestis TTÜ- Jaak Leimann Strateegilise juhtimise koolkonnad: 1) Di...
Juba 5. sajandil eKr mainitakse Vana- Kreeka näidendis mürginooli (Johnson). Kirjalikest allikatest varem võisid inimesed kasutada organismidele survamaid mürke küttimiseks. Inimesed said jälile sellele, et osade loomade mürk on surmav ja hakkasid kasutama seda enda huvides. Seda võib pidada keemiarelvade eelkäijaks. Lihtsate mürkide kasutamisega ei piirdutud, vaid selles valdkonnas areneneti veelgi ja lihtsatest mürkidest said gaasid. Gaasiga võitlesid spartalased Peloponnosese sõdades, kus nad kasutasid vaenlaste vastu puidu, väävli ja pigi põletamisel saadavat suitsu (Kaup, 2003). Peale selle puhkes Ateenas epideemia, mis tappis tuhendeid inimesi. Arvatakse, et sellega olid seotud ka spartalased, kes mürgitasid ateenalaste kaevud (Johnson). Võib öelda, et mitmekülgsete keemiliste relvade kasutamine on täpselt sama vana kui süstematiseeritud sõjategevus ise.
Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid? Ateena ja Sparta olid Kreeka maaalal asuvad linnriigid, mis tekkisid umbes 600.a eKr. Linnriikides kujunesid välja omad seadused, kombed ja see tõi kaasa riikide erinevad ülesehitused. Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum. Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas ei peetud kodanikeks sisse rännanud võõ...
Ateena seevastu pooldas kodanike sõnavabadust ja oli suur demokraatia pooldaja. Ateena demokratia oli haruldane otsedemokraatia, kus rahvas mitte ei valinud omale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. 5.saj keskpaigaks oli Periklese juhtimisel saanud tugev demokraatlik riik. Kui Spartas oli olulisel kohal kuningate arvamus, siis Ateenas kuulus kogu võimulaius rahvakoosolekule. Ateena rahval oli rohkem vabadust oma suva järgi talitada, Spartalased olid aga kindlates piirides. Sparta haridussüsteem ei pidanud oluliseks mitte elementaarseid lugemis, kirjutamis jms. oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist kasvatussüsteemi. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma eakaaslastega, igapäevatoimingutega üksi hakkama saama ja tegelema pideva füüsilise treeninguga. 20.aastaseks saades olid neist saanud täisõiguslikud sõjamehed
kodanikkond – spartiaadid. Nende õiguseks oli osaleda riigi valitsemises. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik elanikke oli peroigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväe kohustuslikud mittekodanikud. Peroigide tegevusalaks oli põlluharimine, käsitöö ning kaubandus. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas. Nad olid orjad, kes spartiaatidele kuuluvat maad harisid. Sparta kasvatus Suurt tähtsust omistasid spartalased laste kasvatamisele. Oluline oli kasvatada tulevastes sõjameestes ühtsust, lojaalsust ja ohvrimeelsust Sparta ees. Arstid vaatasid kõik vastsündinud poisslapsed üle. Vigased, haiged ja liiga nõrgad lapsed jäeti mäenõlvale surema või visati kaljult alla. 7-aastaseks saanud poisid võeti vanematelt ära ning neid kasvatati koolides, kus tegeleti kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Alates 12. Eluaastast anti neile üks riietusese aastas – punane hõlst.
Pariselt. Paris valis Aphrodite kes kinkis talle kauni Helena armastuse. Prints röövis Helena Sparta kuningas Menelaose käest. Viimane kuulutaski Troojale seetõttu sõja. Homeros valis eepose sündmustikuks Trooja linna vallutamise, kuna tolleaegseid sündmusi teadsid kõik kreeklased ning nõnda ei pidanud kirjutaja pikemalt seletama miks, kes ja kuidas, vaid sai kohe asja kallale asuda. Spartalased saavutavad sõjas võidu tänu Trooja hobusele, milles salaja peitunud mehed öösel linna põlema süütasid. Tagasiteel koju keerutas Poseidon Odysseust merelainetest ning meeskond sattus nõiatar Kirka saarele, kus viimane kangelase kaaslased sigadeks muutis, edasi purjetas Odüsseus mööda sireenidest ning läbi kitsa väina, mida valvasid kaks koletist. Vägilane sattus veel kükloop Polyphemosega pahuksisse ning torkas tal silma peast välja. Seejärel
Põhja-Kreeka linnriigid jäid nende kätte. 28. Termopüülide lahing - 250 000 pärslast kohtusid 7000 kreeklasega Termopüülide kitsasteel, Xerxes nõudis Leonidaselt alistumist, mida ta aga ei saanud. Xerxes otsustas rünnata, Leonidas oli 300 spartalasega, Leonidas oli alguses edukas, kuna kitsus oli väike, sai Leonidas eesliini pidevalt vahetada, peale pikka sõdimist läks üks kohalik karjus Ephialtes Xerxese juurde ja näitas tee spartalaste selja taha. Spartalased kõik surid, Leonidase keha löödi risti, pärslased liikusid edasi Ateena poole. 29. Arstiteadus - e. meditsiin oli rohkem seotus igapäeva vajadustega, Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku Hippokratese mahukas teos. Haigusi üritatakse seletada looduslike, mitte jumalike põhjustega. Hippokratese vanne - arst peab igas olukorras võitlema patsiendi elu ja tervise eest. 30. Matemaatika - sellega tegeles juba Thales, aga rohkem Pythagoras ja tema õpilased. Tema arust olid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
