Mis on barokk? 17,18 sajand. · Inimene on kõige tähtsam, saatus oleneb temast endast · hakatakse kõigi asjadega liialdama, samal ajal tekib klassitsism · mõjutab Itaaliat, hispaaniat, inglismaad jne Inglismaal võetakse esimesena kasutusele sõna KODANLUS Madalmaad mõjutas 30.a sõda · vastandite ja kontrastide kunst . Nt mütoloogia meelelisus, toob palju realistlikke jooni. Kasutati palju metafoore, allegooriat (terve lugu on metafoor) pateetika- pila GRACIAN- hispaanlane. (1601-1658). ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst"- hindas kirjandusloomes vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, PARADOKSE ja ANTITEESE. Konseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Nii on ka barokis tervikuna nähtud ühe peastiilina KONSEPTISMI. Tema meelest on teravmeelsus kaasaegse inimese eripärane omadus. Antiikautorid ei olnud veel
väljendamiseks pöörduti omakorda looduse poole. Oluline oli mitte loodust jäljendada, vaid seda taas luua. Loodus oli vaid inspiratsiooniks ja ,,joon" vahendiks. Joon oli alati dünaamiline ja voogav, muutudes kord laiemaks kord paksemaks, olles delikaatne või siis agressiivne. Vastavalt meeleolule võis olla see kurviline või virvendav. Värvidest olid soositud violetsed, valged, kahvatukollased, rohekad ja teised analoogsed toonid. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju: punane- meelelisus, kollane- puhtus, sinine- jahedus, valge- miski, mida meeltega tajuda ei saa. Olulisemaid juugendi tunnusjooni oli erootika. Eriti naise seksuaalsus. Naine muutus juugendi valitsevaks teemaks ja naise keha erootilist potentsiaali kasutati nii palju kui võimalik. Femme-fleur (lill-naine) oma pikkade lainetavate juustega esindas idealiseeritud neitsilikku ilu. Teiselt poolt kujutati naist saatanlikuna (femme- fatale) õelad, katmata rindade,
3. Sünteetilised aprioorsed otsustused, mis kuuluvad tõelise, täiusliku teadmise koosseisu. Sünteetilised aprioorsed otsustused tulenevad paratamatusest, üldkehtivusest ja seniste teadmiste avardamisest. Kanti analüüsid inimtunnetuse võimaluste ja piiride kohta viisid kolme küsimuseni: Kuidas on võimalikud aprioorsed sünteetilised väited matemaatikas, teoreetilises loodusteaduses jametafüüsikas? Kanti järgi on inimesel kolm põhilist tunnetuslikku võimet: meelelisus, aru ja mõistus. Meelelisus Kanti arvates on olemas meist sõltumatu maailm, mille kohta me ei saa midagi konkreetset väita. See on ,,asi iseeneses" ning see mõjutab meie meeleorganeid ja seda, kuidas asi meile näib, nimetab ta ,,asi meie jaoks". Lisaks on olemas meelelise tunnetuse aprioorsed vormid aeg ja ruum, mille abil kaootilised aistingud korrapärastuvad ja tekitavad taju. Aru Selleks, et tajust saaks kogemus teaduslikus mõttes, on oluline järgmise tunnetusliku võime aru
oleme nende teadmistele lisanud järgnevate sajandite kogemuse, seepärast oleme hoopis meie need, kellest võib leida vanaduse, mida me austame teistes. Pascal teoloogias ei pooldanud uuendusi, teadustes pooldas. ''südame'' pädevusse kuulub inimeses kõik see, mis jääb väljaspoole tema mõistust, loogikat, ja teadvust. Südamel on omad seadused, mida mõistus ei tea. Kui sa kohe tead midagi, siis tuleb see meelelisusest, see tuleb kohati südamest. Meelelisus ja teadmised mõtlemised on kaks eri asja, esimesed tulenevad algprintsiipidest, teised tulevad mõtlemisest, õppimisest. Tunnetust ei saa taandada loogilisele, tõestuslikule, diskursiivsele aspektile, mis on alati piiratud ja sageli tõendite poolest abitu, sundis teda tunnistama meelelis-intuitiivse teadmise tõesust. Tõde me ei tunneta üksnes mõistuse vaid ka südamega.
Estetism Elu- ja kunstikäsitlus, mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ning peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale. Arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on kõrgem tegelikkus Eetika asemel on tähtis esteetika. Ilus on parem kui hea. Eesmärk on taltsutamata meelelisus, ilu nautimine. Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree." Ernest Hemingway (1889-1961) 20.s Ameerika Ühendriikide kirjanik. Üks tähtsamaid ja mõjukamaid omal ajal. Sündis Chicago eeslinnas Oak Parkis. Looming oli avatud modernistlikele vormiuuendustele Suhtumine ellu- humaanne, eetiline. Teostest võib leida eksistentsiaalseid varjundeid. Proosa stiililises eripäras leidub sarnasusi biheiviorismi meetodiga- fikseerida võimalikult
jms) Majanduslik alus palju idüllilisem kui nt Vana-Egiptuses ja Mesoptaamias parem kliima ja pinnas. Kreetalaste elu seotud merega kalastamine, kaubandus, mereröövimine. Tihe ja vaba läbisaamine teiste maade ja rahvastega. Religioon liberaalne, vaba, looduslähedane puudusid templid ja eraldi preesterkond. Viljakus- ja sigivusjumalate kultuur. Valitsesid: Siirus, naiivsevõitu rõõm ja meelelisus 14. Kirjelda Kreeta paleed Knossose näitel! Väga suur palee. Palju enamvähem ühesuurusi ruumi, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse keskõue. Valitses mugavus veevärk ja kanalisatsioon. 15. Minotauruse legend ja selle seos Knossosega. Legendi järgi lasi Knossose ehitada kuningas Minos, selleks et anda elukoht enda naise patust sündinud poolsõnnist pojale Minotaurusele. 16. Kirjelda Kreeta kujutavat kunsti. Milles seisneb selle eripära?
Egiptuses pärit muusikainstrumendid: Harf, flööt, lauto(püsis halvasti hääles), oboe, zalmei- aolos, trompet, trummid. Vana- Kreeka Vana-Kreeka kultuuri ja Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri seos: Egeuse mere saartelt on leitud harfi ja topeltaulose mängijate marmorfiguurid. Sarnane muusikaõpetus neis maades. Apollonlikku muusikat iseloomustab korrastatult harmooniline ja mõistatuslikkus. Dionysoslikku muusikat aga ekstaatilisus ja meelelisus. Pillid: Topeltaulos Barbiton Lüüra Apollon- muusikute kaitsja, kultuspilliks lüüra, kultuslauluks paiaan (kitara saatel) Muusad- kunstide jumalannad 7tk+2teadusmuusat (eepika muusa, tragöödia m., tantsum., muusika m., komöödiam., lüürikam., armastusluulem., ajaloom., astronoomiam.) Dionysos- veinijumal, pidu lembene, kultuspilliks aulos. Ditüramb-Dionysose kultuslaul, mida lauldi aulose saatel. Tragöödia on ditürambist alguse saanud
hendanud need oma loomingus,vtab ta Lehmbruckilt figuuritbiks saleda,pikkade kte ja jalgadega akti,kuid aktidel on liikumispoosis lihased pinges,turjad kumeras nagu Metzneri atleetidel.Nii joonistab ta tantsivaid ja embavaid paare.Joonistuste tundeskaala on sna kitsas ja korduv.Nad on erootilised,kuid mju kahandab see,et kehas on nrgalt rhutatud soolisust. Enamasti ei mngi rolli ka nod ja ilmed.Poosid osutavad teinekord sensualiseeritusele,kehad vhem.Dnaamika huvitab kunstnikku enam kui meelelisus,siiski on nii mnegi paari teineteise jrele haaramises alasti iha.Joonistused esitavad ekspressiooni,milles vaikse homoerootilise melanhoolia asemele tuseb vitaalsus. Anton Starkopf on ka skulptor,ta on teinud ni mitmeidki skulptuure:"Siiami tantsijatar","Sbratarid","Tantsijanna","Naine kalaga","Flora","Andumus","Leda luigega","Madonna","Pieta".Maskuliinsuse ja hpertrofeeritud ju vrdkujude loojalt sai Starkopf tuke mnegi erootilise sugemetega naisakti joonistamiseks
MAALIKUNST 15.saj. Itaalias · Piiblitegelased muudeti kaasaegsemaks · Riietus, tunded ja meelelisus · Tsentraalperspektiivi rakendamine · Freskotehnika, temperavärvid, õlivärvid · Antiiksete arhitektuuridetailide maalimine pildile TEEMA · Kõigil maalidel on teema, mis kannab sõnumit · Sageli on teema lihtsalt äratuntav · Varasematel maalidel on teema võetud piiblist või antiikmütoloogiast · Eeldas vaatajalt lugude tundmist TEHNIKA · Selle all mõeldakse vahendeid ja materjale · Materjali käsitsemise viis
,,Tapetud Marat" iseloomulik suur lihtsus, sugestiivsus ,,Napoleoni kroonimine" maali mõõtmed 6,1 x 9,3 m. Sündmus toimus 1804 Pariisi Notre-Dame`i katedraalis. Maalitud 1805-1807(8). * Jean Auguste Dominique Ingres /ängr/ (1780-1867). Davidi õpilane. Ingres`ile on omane väga lihtne, suure selge vormiga maalimislaad. Ta loomingu parim osa on portreed ja aktid. ,,Suur odalisk" (odalisk haaremi tantsijatar) . Maali iseloomustus ,,külmunud meelelisus". Klassitsistlikust maalikunstist kasvas välja akadeemiline kunst. See tähendab antiik- ja renessansskunsti mehhaanilist jäljendamist. (Nii õpetati kunstiakadeemiates, sealt on pärit nimetus). Selline maalimislaad sattus 19. sajandi teisel poolel vastuollu uute kunstisuundadega. Saksamaa Saksamaal õitses klassitsistlik arhitektuur. Nimekas arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel. Ta on kavandanud mitmeid hooneid Berliinis Vana Muuseum, Uus Peavahihoone, Schauspielhaus
DRAAMATEOORIA "Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust.
□ „Tapetud Marat“ – iseloomulik suur lihtsus, sugestiivsus □ „Napoleoni kroonimine“ – maali mõõtmed 6,1 x 9,3 m. Sündmus toimus 1804 Pariisi Notre-Dame`i katedraalis. Maalitud 1805-1807(8). * Jean Auguste Dominique Ingres /ängr/ (1780-1867). Davidi õpilane. Ingres`ile on omane väga lihtne, suure selge vormiga maalimislaad. Ta loomingu parim osa on portreed ja aktid. □ „Suur odalisk“ (odalisk – haaremi tantsijatar) . Maali iseloomustus – „külmunud meelelisus“. Klassitsistlikust maalikunstist kasvas välja akadeemiline kunst. See tähendab antiik- ja renessansskunsti mehhaanilist jäljendamist. (Nii õpetati kunstiakadeemiates, sealt on pärit nimetus). Selline maalimislaad sattus 19. sajandi teisel poolel vastuollu uute kunstisuundadega. Saksamaa Saksamaal õitses klassitsistlik arhitektuur. Nimekas arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel. Ta on kavandanud mitmeid hooneid Berliinis – Vana Muuseum, Uus Peavahihoone, Schauspielhaus
Õpingute ajal ja 1930. aastail viljeles ta ka õlimaali. 1920. aastate rohkeis joonistustes avaldub eriti saksa renessansimeistrite, 1920 valminud grotesksed, musta ja valge vastandused rajanevates linoollõigetes ```Pallases`` levinud saksa ekspressionismi mõju. Ekspressionistlik looming jõudis kõrgjärku Dresdenis. Samal ajal hakkas W. Viljelema litograafiat, lõi hulga lehti eksootilistest loomadest. Pariisis põimusid ekspressionistlik meelelisus ja väljakutsuvus uusajalikkuse mõjudega. E. Wiiralt kujutas palju öö- ja boheemlaselu, mida käsitles nii inimesekriitiliselt kui ka pihtimuslikult, nt sürrealismi kalduvas teoses Põrgu (1930- 1932, ofort, vasegravüür) ja teistes selle loomejärgu tippteostes (Kabaree, 1933, ofort, vasegravüür; Jutlustaja, 1932, lito; Absindijoojad, 1933, puugravüür) Ta lõi ka palju monotüüpiaid, akvarelle ja värvilisi joonistusi. 1933. aastal toimus pööre realismi suunas
kindlakstegemine. d) Bacon - Inglise mõtleja, empirismi rajaja (tunnetuse aluseks on kogemus ja kogemuste d) cogito ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas Descartes aluseks katsed e eksperimendid), utopist; iidolid, homo mensura - inimenen on asjade mõõt e) nirvaana - budismis 8-osalise tee lõpus vabanetakse kannatustest (meelelisus e) Spengler - Saksa filosoof, kultuurifilosoofia, peateos "õhtumaa allakäik" kadunud, elujanu kustunud), sinna tuleb jõuda tahtejõuga, enda pingutustega. f) Comte - Prantsuse filosoof, positivismi rajaja, maailma tunnetamine on teaduse pädevuses 5) Kas väide on õige või vale, et neil maailmausunditel on oma pühakiri? 1p 6) Täida lüngad
"Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust.
mida nimetatakse täna Venemaa rahvusraamatukoguks. Katariina II hiilgus on olla naine, keda kõik mäletavad riigi ajaloo otsustavas arengujärgus, täpselt nagu Elisabeth I oli Inglismaal. Kasutatud kirjandus · ,,Kohutavad keisrinnad" Henri Troyat 2002 · ,,Inimene, Ühiskond ja Kultuur III osa Uusaeg" M. Kõiv 2006 · ,,Katariina Suur: Naise portree" Robert K. Massie 2012 · ,,Katariina II: Meelelisus ja poliitiline võim" Gala Naumova 2007 · https://katherineandcatherinethegreat.weebly.com/marriage--love.html · https://en.wikipedia.org/wiki/Peter_III_of_Russia · https://en.wikipedia.org/wiki/Catherine_the_Great · https://katherineandcatherinethegreat.weebly.com/legacy.html · https://en.wikipedia.org/wiki/Alexander_I_of_Russia · https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_I_of_Russia · https://www.britannica.com/biography/Catherine-the-Great
Sõmbolismi eesmärk ei ole väljendada ideaali, vaid näidata reaalsust. Kasutati palju metafoore. Estetism Peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale; iseloomustab arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on kôrgem tegelikkus. Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika. Eesmärk on taltsutamatu meelelisus, ilu nautimine. Oscar Wilde "Dorian Gray portree". Charles Baudelaire Luulet iseloomustab: Poeesia ei õpeta, ei kanna poliitilist ideed, kunsti mõte on kunstis, ülimas ilus ideaalide kättesaamatus, surma, kaduvuse ja kurjuse kohalolek kõiges vastuolu - maine elu ahvatleb ja paelub, samas tõukab eemale. Esteetilise ja naturalistliku ühendamine, "elu õite" roiskumine, lagunemine surmas. Luulekogu ,,Kurjad lilled" Põhiteemaks ideaalide ja unistuste kättesaamatus, kurja valitsemine
t. samm-sammult arutledes. Lõpliku selguseni seejuures ei jõuta, mistõttu ei ole diskursiivne filosoofiline tunnetus võimeline ka sellisteks apodiktilisteks tõestusteks nagu intuitiivne matemaatiline tunnetus. Niisuguse filosoofilised väited, mida püütaks tõestada “otse mõistetest” tuletamisega, oleksid pelgad “dogmad”, mis ei kannataks kriitikat ja mille vastu Kanti mõistusekriitika just suunatud ongi. Vt. “Prolegomena …” § 7, 12, märkus I. Meelelisus kui tunnetusallikas ja selle eripära arutegevusega võrreldes . Kanti teoreetiline filosoofia tahab eelkõige saavutada seda, et inimliku tunnetusvõime kriitika kaudu saaksid selgitatud teadusliku teadmise võimalikkuse tingimused. Kriitika tähendab siin esma- joones erinevate tunnetusvõimete üksteisest piiritlemist ja analüüsi. Kaheks peamiseks inimlikuks tunnetusvõimeks on Kanti järgi meelelisus ja mõtlemine.
uurida, selle üle mõtiskleda ja järele mõelda. Tänapäeval tehakse märksa vähem väljasõite, on nädalaid, kui väljasõite polegi. Kuna aga paljud lapsed on suure osa oma ärkvelolekuajast eelkoolis, on eelkooli õuekeskkond võib-olla see ainus õuesolemise koht, kus lapsed argipäevadel mängida saavad. Just seepärast tuleb sellele tähelepanu pöörata. Õuemängude tähtsusest Õuemänge iseloomustavad kaks omadust: meelelisus ja laiahaardelisus. Meelelisuse all peetakse silmas mänge, mida käivitavad spontaanselt lõhn, maitse, kompimis- ja nägemismeel, tasakaal, temperatuur, kuulmine jt meeled. Lapsed vaatlevad ja tajuvad õuekekkonda tähelepanelikult oma meeltega ning neid täidab ühteaegu tundeküllane soov ümbritsevaga kooskõla saavutada. Laiahaardeliste all peetakse silmas mänge, mis stimuleerivad lapsi hoogsamalt pühenduma kaootilisemat sorti tegevusele (nii metsikud
· Jänes: võta vabalt!Võta aeg maha ja logele! · Puhh: tegutse süsteemselt! Täna teen tööd ja homme naudin elu, mitte vastupidi Hirmud (Fritz Riemanni järgi) · Hirm andumuse (sõltuvuse) ees- skisoidne - Iiah · Hirm endakssaamise ees - depressiivne - Notsu · hirm muundumiste ees- sundusega isik - Jänes · hirm paratamatuse ees - hüsteeriline isik - Puhh Inimese funktsioonid: · Mõtted · Tunded · Meelelisus (maitsed, lõhnad) · Intuitiivsus = kõhutunne · Kujutlusvõime · Unistamisvõime · Impulsiivsus = iha · Tahe koordineerib Tahte omadused · Energia, jõud · Meisterlikkus, tahe, distsipliin · Kontsentratsioon · Kindlameelsus, otsustatavus- viivitamatus · Järelandmatus · Algatusvõime · organiseeritus Kui juht on Notsu · Fookus on inimsuhetel · ajab segamini põhjuse ja tagajärje · kaotab pea, keskendub
värvikas. Madrigal- sisu karjuseidüll, armastus, lihtsa vormiga. Madalmaade koolkond e. Franko- Flaami koolkond e. Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastus! ( Renessanssi ajastu tähtsaim koolkond ). Madalmaades väljakujunenud uus helikeel ühendas eri maade muusikalisi jooni- püüe universaalsuse poole. Burgundia riigi lagunedes pudenes stiil mööda Euroopat laiali. Internatsionaalne helikeele alused : Prantsuse keerukas rütmide kombinisatsioon. Itaalia pehmus ja meelelisus. Inglise muusika kooskõlad. Madalmaa koolkonna muusika üldiseloomustus: polüfoonia, homofoonia. Zandriteks olid: missa, motett, chanson. Vaimulik muusika ( missa & motett ) olid kooridele, ilmalik muusika( chanson jt ) olid ansamblitele. Olulisemad autorid : Guillaume Dufay (~1400 1474) stiili rajajaid. Johannes Ockeghem (~1420 1497) kaanonimeister. Josquin des Prez, Adrian Willaert veneetsia koolkonna rajaja. Orlandus Lassus. 16 sajandi vaimulik muusika
poolel. Eestis elas loenduse andmetel 485 000 inimest, nendest Eestimaa kubermangus 205 000. Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%. Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild Tartusse. 7 Kasutatud kirjandus: Eesti Nõukogude Entspklopeedia, Tallinn 1971 Gala Naumova ,,KATARIINA II. MEELELISUS JA POLIITILINE VÕIM" http://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm 8
hilisema hävitamise pärast. Venemaal on on olnud palju naisi, kes on kas valitsejana, regentidena või tsaaride abikaasadena dünastia ning kogu maa kultuurilisele ja poliitilisele arengule mõju avaldanud. Katariina II ületas neid kõiki vaimu, julguse, iseloomu, töökuse, otsustusvõime ja edukuse poolest. Kasutatud kirjandus ning allikad: Raamatud : „Venemaa tsaarinnad” - Autor: Jena, Detlef „Katariina II : meelelisus ja poliitiline võim” – Autor Gala Naumova „Kuninglikud armastuslood : tõeline armastus kuningakodade suletud uste taga” – Autor Paul, Gill Estonica : Entsüklopeedia Eestist : http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1710- 1850_Balti_erikord/Valgustus_ja_valgustatud_absolutism/ 5 6
rütmika, tertsija sekstiintervallile põhinev harmoonia, imitatsiooniline polüfoonia. 4. Zanrid missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul. ** 1. Teine põlvkond. (Meistrid sündinud 1430. aasta paiku, tegevusaeg 14601490). 2. Heliloojad Charles Südi, Johannes Ockeghem(madalmaade helilooja), Antoin Busnois, Johannes Tinctorise. 3. Muusika iseloomustus iseloomustab ,,renessanslikult"lihtne meelelisus, siis teisel poolel muutus kompositsioon taas ,,gootilikumaks"mõistusepärasemaks, keerukamaks. Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunda arenguga, rühm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga, helilooja tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale. 4. Zanrid Need samad mis kujunesid eelmisel perioodil, kuid varem domineerinud ilmalik laul
ainult pintsliga, vaid vahel ka sõrmedega. 7. Nimeta töö, mis tõi Tizianile kuulsuse. Vaata selle reproduktsiooni ja kirjelda seda. Tiziani kuulsaim teos on altarimaal ,,Maarja taevaminek" , kus Maarja ja pühakute rüüdest moodustub kolmnurkne kompositsioon. (õpikus lk 76) Tiziani altarimaal "Maarja taevaminek" valmis suure Veneetsia kiriku Santa Maria dei Frari jaoks. Altarimaali tellinud mungad ei tahtnud valminud tööd esialgu vastu võtta, sest neile ei meeldinud värvide meelelisus ja figuuride emotsionaalsed poosid. Kompositsioon maalil "Maarja taevaminek" on spiraalina ülespoole kulgev, meeldejääv. Huvitav on püha kolmainsuse kujutamine: kahe apostli erkpunastest rõivastest ja Neitsi Maarja ning Jumala rüüst moodustub punane värvikolmnurk. Esialgu on raske varjatud kolmainsuse märki tabada, aga kui teadlikult oma silma treenida ja hetkeks ära unustada inglid, valge pilvetort ning pruuni riietatud apostlid, joonistub punane kolmnurk ehedalt välja
- Filosoofia jaguneb aisteetikaks ja loogikaks, kuna inimlikul tunnetusel on kaks allikat: meeleline ja mõistuslik. mõistuslik. - Mõlemat tuleb uurida, kuna nad sisaldavad a priori elemente. - Aisteetikat ei tohi siin ära segada "esteetikaga". - Aisteetika on õpetus meelelistest tajudest. Transtsendentaalne aisteetika - S.o. Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalne uurimine. - Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjub, olla mõjutatud (afitseeritud). - Üksnes meeled vahendavad meile aistinguid s.o. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest. Meeleline taju - Meeleline taju "roosist" näib olevat mitteanalüüsitav. Ometi on see meie erinevate meelte poolt antud tooraine kujutlusele "roos". - Meis on veel midagi, mis meie tajud korrastab ja nimelt teatud kindlal viisil.
aga kust üle minnes annab põhjendamatuid tulemusi. Piiritlemine ehk merekompass olemas, näitlik. Holism. Tervik lahti võtta ja uurima osasid ja kus on õigustatud ja kus mitte. Tunnetusvõimed sõltuvad teineteisest. Järeldus on see, et analüüsida saab üksikult ja Kant hakkab neid ükshaaval analüüsima. Tegelikult peab neid vaatlema kõiki koos ehk toimiva tervikuna. Erinevad tunnetusvõimed: 1. meelelisus, 2. aru, 3. mõistus(kitsamas tähenduses), 4. otsustamisvõime, 5. kujutlusvõime, 6. apertseptsioon. Analüüsitakse neid mõisteid ja tuuakse välja, et neil on piiratud rakendumisvõime kuni saab esitada põhjendatud väiteid. Eriti räägib 1-3 tunnetusvõimest, muud on niisama möödaminnes kirjas. Selline kriitiline analüüs peaks viima vastusele, mida ta otsib. 2. Seminar. 1-5 prg Metafüüsika eripära ja tema võimalikkus. 19-38 lk. Küsimus: mis on metafüüsika eripära?(?)
Kasutab palju kõlakujndeid. Kohati mõttetu sõnade jada. b) ajaluule 1925 ,,Ränikivi", 1927 ,,Maarjamaa laulud"; 1927 ,,Kuuslikud", 1931 ,,Tuulesõel". Väljenduslaad eepiline. Kaovad kõnejujndid. Esile kerkib isamaa teema. Palju loodus-ja armastuluulet c) pagulusaastad ,,Esivanemate hauad", Mare Balticum" ,,Periheil" (Ingi). On kirjutanud ka näidendeid ja emigratsioonis ilmus mälestusraamat ,,Päike ja jõgi" 1951 Luulet iseloomustab : sisekonfliktsus, meelelisus, hingelisus, ületundlikkus; naine on tõstetud lausa jumalaema seisusesse, peetakse kõige musikaalsemaks luuletajaks. 8) Juhan sütiste elu ja looming Juhan Sütiste 1899-1945. Johannes Schütz(kuni 1936). Sündis 28. detsembril 1899 Tartu lähedal Kure metsatalus pere viimase neljanda laosena. Isa oli puussepp. Kloisid tartu agulisse. Pidi maast madalast ise raha teenima (suvel karjas, talvel ajalehepoiss). 1912 lõpetas algkooli
juhuslik tuulepuhangud phjustada langevari et krglaine ja keha liikuda, nagu oleks ikka veel elus. Sam ja Eric avastada langevarjur pimedas ja usun, et see on elajas. Ralph, Jack, ja Roger otsida Beast ja kogevad seda mel. Tegelikkus Beast on ndseks kindlalt poiste mtetes. Simon avastab langevarjur ja mistab, et elajas on testi ainult surnukeha, mees. Jacki him toidab Beast koos emise pea kinni. See toiming smboliseerib Jack soovi jrele kiusatusele ja meelelisus. Simon on esimene laps saarel mista, et metsaline on loodud poiste hirm. Ta otsustab, et "uudis judma lejnutele niipea kui vimalik". Vahepeal poisid on feasting ja hakkad tegema oma himu siga-jahi tants. Kui "metsalise komistavad [s] sisse hobuseraua", meeletu, hirmunud poisid "kargas edasi metsaline, karjus, tabas natuke, rebis". Selgub, et poisid on eksinud Simon jaoks metsalist ja tappis ta nii kui Golding kirjeldab "Simon surnukeha liikuda
kunstnik ja Karl V õukonnakunstnik Tema mõjul muutus õlivärvidega lõuendile maalimine peamiseks tehnikaks Suurepärane kolorist Usuteemade kõrval palju pilte, mis väljendavad juubeldavat elurõõmu (mõnikord ka erootikat),hingeelu keerulisuse väljendaja · Tiziani altarimaal "Maarja taevaminek" valmis suure Veneetsia kiriku Santa Maria dei Frari jaoks. Altarimaali tellinud mungad ei tahtnud valminud tööd esialgu vastu võtta, sest neile ei meeldinud värvide meelelisus ja figuuride emotsionaalsed poosid. · Kunstnikul on õnnestunud tekitada illusioon, et Maarja tõuseb taevasse. Ristuvad diagonaalid Maarja jalgade all pilvedes. Käed on üles tõstetud. · Maali kompositsioon on aga veelgi mitmeplaanilisem. Pildi ülaosas moodustub suur taevaring, mis koosneb kuldsest päikesekettast ja inglite kokkusurutud kehadest tekkinud sõõrist.
võtta jällegi üksnes puhtast mõistusest endast. See tähendab aga seda, et puhta mõistuse piiride esile toomine eeldab puhta mõistuse enda analüüsi, sellesse kätketud erinevate võimete “eristavat piiritlemist” ning nende omavahelise seose esile toomist. Antud juhul on väljendit „mõistus” kasutatud laias tähenduses kui erinevate võimete kogumit. Teoreetiline filosoofia käsitleb just tunnetusvõimeid. Neid on Kanti järgi inimesel kuus: apertseptsioon, meelelisus, kujutlusvõime, aru, otsustusvõime ja mõistus kitsamas tähenduses. Seega kujutab mõistus Kanti kirjelduse kohaselt endast väga komplitseeritud võimete ja funktsioonide tervikut: “puhas mõistus on nii isoleeritud ja iseendas nii põhjalikult läbipõimunud valdkond, et ei saa puudutada ühtki osa temast kõiki teisi puudutamata, ega saa millenigi jõuda, ilma eelnevalt kindlaks määramata igaühe kohta ja toimet teistele, kuna pole midagi väljaspool
Keha ja hinge dualism kõik on lõplik. Meeled on eksitatavad, mõtlemine on inimese keskseim ja olulisim osa. Kõik algab mõtlemisest. Inimeses on teinedesest selgelt erinevad AINE(keha) ja HINGE (vaimu) tasandid, mis on tunnetusteoreetiiselt ja metafüüsiliselt lahus. Hing on erinev kehast ja seda on kergem tunnetada, sest hing on ikkagi, kui keha ei ole. 7) Mina-filosoofiline küsimuseasetus Kantil (loeng; Saarinen, 198- 213) Tunnetusvõime harud: MEELELISUS / SINNLICHKEIT Vastasese on antud hinge afitseerimise läbi. Hinge võime saada afitseeritud on meelelisus, retseptiivsus. Vastaseseme toime, meelelisuse aine on taju. Suhe vastasesemele läbi taju on empiiriline (a posteriori). Empiirilise kaemuse (mõisteliselt) määratlemata vastasese on nähtumus Puhtad kaemusvormid on ruum ja aeg. ARU / VERSTAND Vastaseset, umbmäärast kaemusmitmekesisust mõteldakse, s.t määratletakse.
· Ilus, kaunis, detailid ei ole olulised · Pildi mõistmiseks peab minema pildi sisse · James Abbott McNeill Whistler · Robert Louis Stevenson: ,,Elu on hirmus ebaloogiline, lõhestatud. Kunstiteos on puhas, täiuslik, lõpetatud. Elu möirgab kõrva, kunst paitab kõrva. Kunst peab andma labasele elule vormi, rütmi ja tasakaalu." · ,,Kunst on kõrgem tegelikkus" · ,,Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika" · ,,Eesmärk on taltsutamatu meelelisus, ilu nautimine. · Elulähedus oli ammendunud, inimesed olid väsinud kõige koleda kirjeldamisest, mis on meie ümber · Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde · Iiri päritolu luuletaja, proosa- ja näitekirjanik · Üks estetismi juhtifiguuridest · Moemees ja oraator, iseseisev ja originaalne · ,,Kunst rajaneb valetamisel" · Muinasjutud, jutustused, salongikomöödiad · ,,Kunstnik ei püüa midagi tõestada" · Seos Eestiga:
Vastukaaluks Neitsi Maarjale on kunstnik seadnud lipu. Monumentaalselt mõjub kompositsioonis sammasarhitektuuri sissetoomine. 7 Maarja taevaminek Tiziani altarimaal "Maarja taevaminek" valmis suure Veneetsia kiriku Santa Maria dei Frari jaoks. Altarimaali tellinud mungad ei tahtnud valminud tööd esialgu vastu võtta, sest neile ei meeldinud värvide meelelisus ja figuuride emotsionaalsed poosid. Kompositsioon maalil "Maarja taevaminek" on spiraalina ülespoole kulgev, meeldejääv. Huvitav on püha kolmainsuse kujutamine: kahe apostli erkpunastest rõivastest ja Neitsi Maarja ning Jumala rüüst moodustub punane värvikolmnurk. Esialgu on raske varjatud kolmainsuse märki tabada, aga kui teadlikult oma silma treenida ja hetkeks ära unustada inglid, valge pilvetort ning pruuni riietatud apostlid, joonistub punane kolmnurk ehedalt välja
"Kokinshû" - 10saj keisri tellimusel koostatud luule antoloogia. 1.keiserlik luuleantoloogia "Genji monogatari" - romaan, 11saj, autor Shikibu Autorid: Kakinomoto no Hitomaro Ariwara no Narihira - umb nagu Don Juan.kirjutas ,,Kokinshu"d kirjutas Ono no Komachi - kannatajanaine. Nikki ja monogatari esindaja. Murasaki Shikibu jaapani naiskirjanik, 11 saj. tema nimi on tegelikult pseudonüüm. Tema romaan ,,genji monogatary" armuseiklused üliklikus miljöös: rafineeritud meelelisus, budistlik nukker kaduvus, lähtub mõistest ,,ilu lummus" Sei Shônagon jaapani naiskirjanik 10 -11.saj. zanr zuihitsu (põgus ülestähendus), ,,Padjaraamat" Saigyô - 12.saj. erakukirjandus Kenkô - Jõudeaja võrsed" 13.saj jaapani mõttetark Bashô - 16 saj. jaapani luuletaja, haikustiili välja mõtleja, ,,Viis armastust ihkavat naist". Kawabata Yasunari jaapani kirjanik, ,,Lumine maa", katsetas sürrealismiga. ". Räägib Jaapani 'müstilisest tarkusest' , zenist.
3. loeng Kujund kui markeeritud keelend. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Piltkujundid. Meediateksti analüüs Kunstilise võtte eesmärk on üllatada harjunud ettekujutusi võõritada, sõnade kulunud tähendusi elavdada. Ootamatu sõnastus või varjatud mõte tekitavad mõistatusi ja aeglustavad taju. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Konkreetsus ja meelelisus on kujundliku keelekasutuse peamine eesmärk. Kõne-, lause- ja kõlakujundeid iseloomustab üks tunnus: iga kujund on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu. Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants
on üheaegselt apodiktilised kui ka paratamatud.(§ 10) Puhas matemaatika kui aprioorne sünteetiline tunnetus on võimalik vaid seetõttu, et ta käib eranditult üksnes meelteobjektide kohta, mille empiirilisele kaemisele on aluseks puhas (ruumi ja aja) kaemus ja nimelt a priori ning aluseks saab see olla seepärast, et ta on üksnes meelelisuse puhas vorm, mis objektide tegelikule nähtumisele eelneb, kuna ta selle tegelikult alles võimalikuks teeb.(§ 11) Meelelisus ei seisne loogilises vahetegemises selguse ja ebaselguse vahel, vaid tunnetuse enda päritolu geneetilises eripäras, kuna meeleline tunnetus ei esita asju üldsegi nii, nagu nad on, vaid üksnes viisi, kuidas nad meie meeltele toimivad, ja et seega ei anta nende kaudu arule reflekteerimiseks mitte asju endid, vaid üksnes nähtumusi. Nähtumus tugineb meeltele, otsustus aga arule ja tekkib küsimus, kas objekti määratluses peitub tõde või mitte. Erinevust
Üldiselt erootikast Erootika on inimese seksuaalsuse ja erootilise armastusega seonduv ühiskonnaelu- ja kultuurinähtuste valdkond ning nendega seotud teadmiste valdkond. Kitsamas mõttes mõistetakse erootika all otseseid, fantaasia või kunstiteostega erootilisi elamusi ning nende allikaid.Eros ( kreeka armastusjumala nime järgi ) tähendab kirglik-seksuaalset armastust, seksi vaidlustamatut esmatähtsustamist armusuhetes. Erootika alaliigid on armuelu, suguelu, seksuaalsus, meelelisus. 5 2. Seksuaalsus Seksuaalsus tähendab tundeid oma enda keha suhtes, tundeid iseenda ja vastassoo suhtes, enese tunnetamist mehena või naisena.Tänapäeva ühiskonnas täheldatakse ka soorollide teatavat hägustumist moes on mehelikud naised ja naiselikud mehed. Suguühe, võimaldades ülima naudingu tundmist, eeldab vastutust. Otsene suguakt on ainult osa seksuaalsusest.
vabadus. Puudusid tempelehitised ja preestrite seisus, esiplaanil viljakus-ja sigivusjumalate kultus. Elukorraldus rahuarmastavam kui teistel varasemate tsivilisatsioonide rahvastel kaitse meritsi kreetlaste arendatud laevastikuga..(Meri lausa religioosselt austatud!) Materiaalse kultuuri mälestised mitmekesised ja rikkalikud.Mahajäetud linnad on ladestuste kihi all säilinud paremini,kui palju hilisematel perioodidel. Kunstile iseloomulik naiivsevõitu elurõõm ja meelelisus Säilinud losside varemed:Phaistos,Knossos,Hagia Triadas.Lossid ka majanduselu keskuseks. Palee keskel hiigelsuur ristküliku kujuga siseõu,mida ümbritsesid akendeta paleeruumid. Põhiplaanid: lõputud koridorid ja ruumide kummalised piirjooned, labürindi mulje. Veevärk, kanalisatsioon,vannitoad ja basseinid, küttesüsteem.Ehitatud mördita,sidumata kividest.Rõdud ja galeriid,korruseid ühendavad laiad trepid.Puust
eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Estetism Niisugune elu- ja kunstikäsitlus, mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ning peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale;seda iseloomustab arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Eesmärk on taltsutamatu meelelisus, ilu nautimine. O. Wilde Dorian Gray portree. Modernistlik romaan Modernistlik romaan erineb traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Tegelikult on modernistlik romaan välja kasvanud traditsioonilisest romaanist. Modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga Tähtis on inimese sisemaailm ja inimese sisepingete avamine, selleks kujutavad autorid mõttekatkeid, oluline on alateadvus
Vaimulikud, valitsejad võistlevad omavahel parimate muusikute pärast. Kosmopoliitiline meeleolu. Madalmaadel välja kujunenud uus helikeel ühendas jooni eri maade muusikast püüe universaalsuse, internatsionaalsuse poole. Burgundia riigi lagunedes pudenes stiil mööda Euroopat laiali. Internatsionaalse helikeele alused: Prantsuse 14. saj. ratsionaalne kompositsioonitehnika Itaalia 14. saj. muusika meloodilisus, pehmus, meelelisus Inglise muusika kooskõlad 3, 6 hakkab välja kujunema Euroopa muusika tüüpiline kõlamaailm, mazoor ja minoor kirikulaadide asemel. Madalmaade KK muusika üldiseloomustus: polüfoonia, imitatsiooniline polüfoonia (s.h kirjutatakse palju kaanoneid) homofoonia (akordiline, meloodia ülemises hääles) zanrid: missa, motett, chanson vaimulik muusika (missa, motett) on koorile chansonid jt. ilmalikud laulud on ansamblile s
keelekasutust jms. Sõnakunst normeeriti sama punktuaalselt kui õukonna etokett, sest kunst pidi alistuma kunstiseadustele. Romantikud uskusid, et mõistus ei saa seletada inimest kui tervikut. Romantism oli kunsti kuldajastu püriti eemale ühiskondlikust tõelisusest. Romantism ülistab isiksust, tema tundeelu, igatsusi, lootusi ja eriti nukrust. Põgenetakse olevikust, süvenetakse mineviku mälestustesse. Tugevaid tundeid äratab lootus. Ausse tõuseb piiranguist vaba loominguvabadus, meelelisus ning fantaasiarikkus kõik, mis on individuaalne ja kordumatu. Oluline märksõna romantismi puhul on ka erandlikkus. Nad põlgasid massivaimu, vastandades sellele individuaalse geeniuse. Romantilised kangelased olid erandlike vaimuannetega, tõustes kõrgemale igapäevaelu labasusest nad olid teistsugused ja saladuslikud. Kuna romantism on eelkõige tundeline kultuur, siis on ootuspärane lüürika esiletõus ning enamik suurimaid romantilisi kirjanikke on luuletajaid
langevad kõik välised autoriteedid.“ Inimene on võimeline eetiliselt käituma läbi enese loomuse tundma õppimise – mis ei saa olla halb. Sokrates ei vastandanud õiglust seaduseõigusele. ● Ainus vastuhakk, mida võib osutada ebaeetilisele õiguskorrale oli ühiskonna ethose tõstmine kõlbelise kodaniku tasemele – haridus. Sokrate püstitas objektiiv-eetilisuse probleemi. Platon (427-347 e.Kr) Inimese käitumine on kolme astmeline: 1. meelelisus, ihad, instinktid 2. jõud, julgus, tahe 3. mõistus Ihade üle valitseb tahe, mida juhib mõistus. Eetiline käitumine on mõistuslik. Riik on vajalik seetõttu, et igaüks üksikuna ei ole täiuslik, riigis on aga võimalik tööjaotuse kaudu ühendada kõikide võimed täiuslikul moel. Õiglus seisneb loomupärases olukorras, kus mõistus juhib tahet ja see omakorda ihasid
Filosoofia jagunemine aisteetikaks ja loogikaks rajaneb sellel, et inimlikul tunnetusel on kaks allikat: meeleline ja mõistuslik. Mõlemaid tuleb uurida kuivõrd nad sisaldavad a priori elemente. Aistetika ei tohi ära segada mitte "esteetikaga" - "õpetusega ilusast " vaid see on "õpetus meelelistest tajudest". 2. TRANSTSENDENTAALNE AISTEETIKA Selle pealkirja all mõistetakse: Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalset uurimust. Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjutab, olla mõjutatud (afitseeritud). Meeled ja üksnes need, vahendavad meile aistinguid , s.t. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest. Esimesel silmapilgul näib selline üksikkaemus , ütleme näiteks roos, edasi mitteanalüüsitav viimane olevat, milleni me oma tunnetusprotsessi jaotamise teel jõuame. Kriitiline uurimus aga näitab, et see ei ole nii, juba selle kujutluse tekkel on mängus
liikumist. Ehitiste seinu ja sambaid katvaid reljeefe ja maalinguid iseloomustab inimeste omapärane kujutamine, jalad ja pea on külgvaates, õlad ja sil otsevaates. Egiptuse piltkiri, hieroglüüfid täiendavad pilte. Erilise õitsengu tõi kaasa echnatoni valitsusaeg 14 saj ekr. loodi vaimustavaid teoseid valitsdeja tütardest ja abikaasast, Nofretetest, kes on oma iluga siiani kuulus. Kunstis kadusid senised kindlad geomeetrilised ja üldistatud vormid, kunstis tekkis meelelisus ja inimlik soojus. Ehnatoni jumalikust näitab kiirgav päikeseketas igal pildil. Viimane kuninganna oli Kleopatra, kelle enesetapu järel sai egiptusest rooma riigi koloonia. Vana-kreeka Kreeka ajaloo periodiseerimine-kreeka mükeene, arhailine, klassikaline, hellenistlik. Arhailise alguses ehitised puidust ja savist, neist pole midagi alles. Vanimad templite jäänused alles ajast, mis ehitusmaterj sai kivi. Kreeka tempel sammastega ümbritsetud piklik hoone, mis
Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hingemaa“ Kuulus ka rühmitusse Siuru ja Tarapita Siuru ning Under, Arbujad ning Alver ja Talvik Rühmitus Siuru kandis edasi Noor-Eesti ideid Marie Under (1883-1980) „Sonetid“- elurõõm, meelelisus „Hääl varjust“- realistlikud ja sümbolistlikud jooned „Mureliku suuga“- elu tumedamad pooled Heti Talviku ja Betti Alveri kogumik „Arbujad“- oluline vormi ja sisu tasakaal Modernistlikud suunad 20.saj Futuristid Marinetti ja Majakovski Futurism-tulevikku suunatud liikumine, masinad, asjade lihtsustamine, kirjanduse seniste normide kadumine, poliitillised muudatused Filippo Marinetti „Loomise ja futurismi manifest“
nali igavikuline. Hermine on lahtine uks, mille kaudu jõuab Harryni elu. Hermine ise on aga samamoodi üksildane nagu Harry seepärast tunnevadki nad vastastikust tõmmet. Hermine tutvustab Harryle Pablot, nägusat hispaania või lõuna ameerika verd saksofonimängijat, kes kehastab meest, kes Harry ei ole. Pablo olemus on maha surumata, vaba, ta ei vaeva end probleemide või teooriatega ja mõistab elu ning muusikat Harryst hoopis erinevalt. Marias koonuvad füüsilised naudingud, meelelisus, tema kunst on võluda, saavutada võimalikult palju meelte ja armurõõmu. Hermine, Maria ja Pablo on otsekui peeglid, projektsioonid Harry Halleri enda isikusest ning mitte üksnes ei ava teda uuele elule vaid toovad tema teadvusse ka varasema elu ja mälestuspildid, mis aitavad Harryl taasavastada oma unustatud tahke. Enese vabastamine seisneb palju enamas kui lihtsalt enesesse piilumises. Kuna Stepihunt on end pidevalt analüüsinud, on tal enese kohta külluses teadmisi,
Uusromantiline kirjandus hakkab leidma seoseid radikaalse modernismiga. 6) Siuru andis teeotsa kätte edasistele eesti luuletajatele. Underi ja Visnapuu kaudu hakkas senisest suurema seksuaalse ja erootilise avameelsuse tungimine kirjanudsse. Juurdus, et kunst on primaarne ja elu sekundaarne. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 191728. Avangardism, ekspressionism, modernism, futurism, meelelisus, dünaamilisus, uusromantilisus. Siuru luuletajad + barbarus, alle, kivikas, adson 3. Marie Underi luule. Underi looming jaguneb kolmeks perioodiks: 1) esimesel perioodil tasakaalutu, pinnapealne. Noor Under ei olnud sügav autor. 2) tasakaal, sügavus tekivad, meelelist kireluulet järjest vähem, tekstuaalne staatika suureneb. 3) samad märksõnad, mis teises perioodis, aga siiski kolmas periood eristub. Periood algab raamatu juures ''Mureliku suuga.'' Periood kestab: 1940-50
Ühel päeval laseb Giuliano de' Medici aga volitada Leonardo hoonet ehitama. See pidi olema hobusetall, suur, kolmesajale hobusele. Ta teadis kui väga Leonardo hobuseid armastas. Pärast talli ehitamist tuli tal projekteerida Vatikanisse rahapada, kus hakatakse paavstiriigi münte vermima. Lõpuks tellib Leonardolt oma portree paavst Leo X. Just Roomas maalib kunstnik oma viimase suure pildi. Seda pilti polnud keegi tellinud. Ei saa aru, kas on see mees või naine. Tema meelelisus kutsub temaga kaasa. Lähenedes kaugeneb ta sama kaugele, kui ta oli olnud enne. Tegemist peaks olema Ristija Johannesega. Võib oletada, et ta maalis selle seetõttu, et tahtis kehastada viimases maalis kõike, mida elus oli veedelnud. Temas oli nii ilu kui ka füüsilist meelelisust, hingepuhtust. Lõpuks polnud Leonardo võistlejaks enam ei Michelangelo ega Raffael, vaid tühine sakslane tema töökojas.
4)rõhutab kaastunnet 5)hinge ümberkehastamine 6)nähtuste erinevus, mitmekülgsus.Mitteametlikud õ ei aktsipteeri kasti süst.Suhe pühade tekstidega (veeda). 1osa nendest on fil. tekstid. Budism- esimene maailma usund. Looja Siddhartha troonipärija prints. ,,Miks in. kannatavad?".Rändas 7.a ja sai vastuse. Sai nimeks Buddha e virgunu, valgustaja. 4 dogmat e tõde: 1) elu on kannatamine-kirgede rõhutamine kannatuste allikaks, vananemine, haigused. 2) kannatustel on põhjus elu janu meelelisus, sellega kaasnevad kired. 3) kannat-st on võimalik vabaneda-kui kaob elujanu. 4) K. vabanemisele viib 8 osaline tee (8 voorust). 1)õige vaade, 2)õige mõte-ei ole julmust, 3)õ. kõne-ei ole valet, 4)õ. tegutsemine-ei ole tapmist 5)õ. eluviis 6)õ. püüdlus 7)õ. tähelepanu 8)õ.keskendumine-meditats.Nirvaana-,,kustumine", 8 tee läbimine, kannatustest vabanemine.Karma seadus teovilja seadus, kõik mis sa teed tuleb sulle tagasi. 2 peavoolu: Pärast Buddha surma toim
annaabi.ee 
