1.) Võta kätte metallese, mis on olnud toas kaua aega, näiteks lusikas. Kirjelda, mida tunned. Vastus: Metallese tundub toatemperatuurist külmem, kui seda kaua käes hoida, tundub metallese soojemana. 1.1 Põhjenda nähtust Vastus: Inimese ja metalleseme vahel toimub soojusülekanne, inimeselt kandub soojusenergiat metallesemele. 2. Saunas (õhutemperatuur ligi 100 kraadi) ei tohi kätte võtta metallesemeid, puitesemeid aga võib. Miks? Metallesemed juhivad palju paremini soojust ja me võime end kõrvetada, Puidust esemed juhivad soojust halvemini, me ei kõrveta end nii kergelt. 3. Mis on meie soojataju füüsikaliseks põhjuseks? Mida enam meie keha pind annab ajaühikus energiat mingile teisele kehale, seda SOOJEM tundub ee keha. Mida enam meie keha ENERGIAT ajaühikus NEELAB mingilt teiselt kehalt, seda soojemana tundub see keha. 4. Miks soojendatakse vett tavaliselt anuma põhjast?
KOKKUVÕTE Metallist esemete säilimine pinnases sõltub: ·METALLI LIIK ·PINNASE MEHHAANILISED OMADUSED ·PINNASE KEEMILISED OMADUSED ·NIISKUSREZHIIM ·ÕHU JUURDEPÄÄS ·ESEME LIIKUVUS Savistes pinnastes on metalli säilimiseks viletsad tingimused. Suhteliselt suur osa savistest pinnastest pärit metallesemetest on kas tugevalt korrodeerunud, hõõrutud ja kriimustatud või purunenud. Kõige paremini säilivad metallesemed aga kerges ühtlase konsistentsiga liivasavimullas, pinnas on üldiselt vee vaba äravooluga, ning kui aluskivimiks on paekivi, siis neutraliseerib see pinnases olevad happed. Pase pinnase peamiseks probleemiks on hõõrdumine, mis tekib metallesemete põrkumisest kivikildude vastu. Paekivipõhiseid pinnaseid on üsna kerged, aluselised ja vaba vee äravooluga, on mõnedel neist kõrge kivide kontsentratsioon, mis võib metallesemeid mehhaaniliselt kahjustada.
kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Veed olid kalarikkad ja linde võis püüda lausa palja käega. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. Viikingite retked mõjutasid rahvaid, kellega nad kokku puutusid. Erinevatesse maadesse jõudsid nende esemed, uskumused ja tavad. Paljud oskused ja kombed võeti ka mujal kasutusele. Näiteks viikingite poolt loodud metallesemed olid ühed Euroopa parimatest ja nende järgi õppisid teised osavamalt metalli töötlema. Viikingid oli mõlemat, nii loojad kui ka hävitajad. Nad võitlesid, hävitasid, röövisid jne aga nad tegid ka palju kasulikku, mõtlesid välja asju, mida hakkati hiljem kasutama. Seega võib öelda, et viikingid olid mõlemat.
Maavaba talupoeg- ülikute järeltulijad, isiklikult vabad Vabadik- maata või väikse maaga, põhiliselt palgatöölised Trääl- sõjavangid, võlgnikud ja karistustest lahti ostetud Koormised raharent, kümnisest 14 mõisnikule ja 1% kirikule, teotöö mõisnikule 7. Tsunftide ja gildide ülesanded ja tegevus Tsunft- 8. Kaupade liikumine Läänemerel, Hansalinnad Lääne-Euroopast luksuskaubad(metallesemed, vürtsid), sool, kangad -> Venemaale -: - sool, heeringas -> Liivimaale Liivimaalt vili, kala, hülgerasv -> Venemaale -:- vili, nahad, hauakivid -> Lääne-Euroopasse Venemaalt sibul, kapsas -> Liivimaale -:- metall, kanep, rasv, vaha, nahad -> Lääne- Euroopasse Hansalinnad: 9. Kiriku valitsemine Diaakon(pole vaja teada) -> preester -> piiskop -> peapiiskop -> kardinal -> paavst 10. Kloostrid ja vaimulikud ordud
Materjaliks on põhiliselt kivi, ümarplastikas ka vask ja pronks. Reljeef: vastab kõige paremini kunsti jutustavale laadile, lubab esitada tegelasterohkeid tseene. Vabaskulptuur: Tähtsamad motiivid on hinduistlikud jumalad ja Buddha. Maalikunst: seinamaalingud kaljukoobastes (Ajanta kaljutemplid) Miniatuurmaalid - puhtlineaarne käsitlusviis, kirkad värvid, tüüpiliselt muinasjutulikud. Vormi ja valguse-varju kujutamisele rõhku ei panda. Tarbekunst: metallesemed, kaaluvihad, pisiskulptuurid, keraamika - vähe kaunistusi, otstarbeka vormiga. Hiina Arhitektuur on rajatud enamasti keerukale palkkonstruktsioonile. iseloomulik on katusevorm ja mitmekorruselised katused (materjaliks glasuuritud savist katusekivid). Kõige olulisemad ehitised olid müürid (Suur Hiina müür), nendega ümbritseti ka losse. Skulptuur: keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Oskus materjali omapära ära kasutada. Peen ja puhas detailide töötlus.
nimega Vulka. Antiikajal olid etruskid vaieldamatud pronksskulptuuri meistrid ning olid kiidetud ka kreeka ja rooma kirjanike poolt. Tänapäeval ühed tuntumad pronkskujud on Rooma linna üks sümboleist Kapitooliumi emahunt, mis oli valmistatud 6. sajandil (Romulus ja Remus lisati 15. sajandil) ning Arezzo linna üks sümboleist pronksist kimäär. Meistrite nimed, kes kujusid valmistasid ei ole teada ning tänapäevani on säilinud vaid väike osa imelistest Etruskide kunsti pronkstaiestest. Metallesemed ja väärisesemed Etruski meistrid on tuntud ka kõrgetasemeliste väärisesemete poolest, mida iseloomustas suurepärane tehnika, esteetiliselt mõjuv väljanägemine ja motiivide teravmeelne valik. Iseäranis kõrge taseme saavutas kullasepakunst, mis oli mõjutatud ka Oriendi teostest. Kaks olulist tehnikat olid: filigraantööd, mis olid valmistatud imepeenikesest traadist; ja granulatsioon, millele oli iseloomulik mitmekesine ja veider temaatika ning tehniliselt osav teostus
ioonid raud(II)hüdroksiidi sademe, mis õhuhapniku toimel kiiresti oksüdeerub, moodustades raua pinnale roostekihi. 6. Kuidas kaitsta metalle korrodeerumise eest? - Metalli katmine värvi-, laki- või emailikihiga. Keemiliselt väga püsiv, kuid kui kiht on kulunud või vigastatud, siis ta ei kaitse enam. - Metalli katmine vähemaktiivse metalliga. (Nt kaetakse metallesemed hõbeda- või kullakihiga) Põhimetall korrosiooni eest kaitstud vaid siis, kui kattekiht vigastamata. - Metalli katmine aktiivsema metalliga. (Nt tsink või kroom mootorratastel jne) Erinevalt vähemaktiivse metalliga katmisest kaitseb aktiivsema metalliga kattes kate metalli ka siis, kui ta on vigastatud. - Korrosiooni inhibiitori kasutamine. Inhibiitorid on negatiivsed katalüsaatorid. Nad aeglustavad reaktsiooni. Tuntuimad inhibiitorid fosfaatioonid ja urotropiin. 7
· Reeglina kasutavad selliseid süsteemid passiivset RFID tehnoloogiat, kus kaart ei sisalda patareid: kaart vastab lugemisseadme raadiopäringule omakorda raadiovastusega, kasutades puhtalt lugemisseadmest kiiratavate raadiolainete energiat. · Passiivtagide lugemiskaugus on suhteliselt väike: mõned sentimeetrid kuni mõned meetrid, sõltuvalt lainealast, tagi ja lugeja tüübist ning kiirgusvõimsusest. Tagide lähedal asuvad metallesemed võivad tagide lugemist oluliselt häirida või võimatuks muuta. · Kontaktivabad kaardid (tagid) sisaldavad RFID (Radio Frequency Identification) energiasäästlikke mikroelektroonikalülitusi, millega peetakse ühendust raadiosagedusel, st juhtmeta, kasutades elektrivõi magnetväljasidestust. RFID tag koosneb digitaalelektroonika ja toitelülitusest ning sellega seotud antennist. Pääslasüsteemid töötavad üldiselt järgmisel põhimõttel
3. Punasefiguuriline stiil - foon värviti mustaks, figuurid ja detailid maaliti peale peene pintsliga - see oli paindlikum ja elavam stiil, antiikmütoloogia 4. Stiliseeritud stiil - meandrid, inimfiguurid, geomeetrilised kujundid 3. Etruskide kunst • Hauakambritel meeleolukad seinamaalid. • Maalid olid värvilised. • Teemadeks: ohverdamine, surm ja jumalad- kesksel kohal oli surnutekultus. • Hauaskulptuurid ja kvaliteetsed metallesemed. • Mütoloogiliste stseenidega pronkspeeglid - ülistavad füüsilist ilu. Kapitooliumi emahunt • Sarnane egiptusega • Etruski tempel - järsk viilkatus, lahtine koda, sambad liiga väiksed (proportsioonid paigast ära) • Kõik, keda kujutati, pidid olema lõbusad • Tekkisid kuppelhauad 4. Vana-Rooma Arhitektuur: • Tekkis linnaplaneerimine.
torni. · Tulekahju 1820. a. Ööl vastu 16. juunit süütas pikne ühe nurgatorni. 20-30 noormeest olid valmis üles ronima, et tuld kustutada, kuid ametivõimud, meenutades 1625. a. tulekahju tagajärgi naabermajadele käsutasid kõik ümbruskonna maju evakueerima. Nurgatorn põles aeglaselt edasi. Süttisid teised tornid, lõi leegitsema peatorn, mis peagi alla köstrimajale langes. Põlemine kestis neli tundi. Kirikus hävis kõik, sulasid metallesemed, kuumuses purunesid hauakivid, isegi kivist piilarid (kandesambad) said kannatada. Hävis 1771. a. Hallest ostetud orel. Kirikust jäid alles ainult müürid ja hinnaline Oleviste raamatukogu, mis oli varjul võlvistikus käärkambri all. Kiriku taastamist teostas tsaar Aleksander I ja hiljem Nikolai I. Alustati ehitamist. Kirik avati jumalateenistuseks 16. juunil 1840. a. 1833. a. ehitati kirikusse ahjud. 1931. a. 27. juulil süütas pikne taas peatorni
Nii avastasid viikingid Ameerika juba ammu enne Christoph Kolumbuse laevaretke. http://www.shipsonstamps.org/topics/html/eric.htm 5. Kuidas viikingid teisi rahvaid mõjutasid? Millise jälje jätsid viikingid maailma ajalukku? Viikingite retked mõjutasid rahvaid, kellega nad kokku puutusid. Erinevatesse maadesse jõudsid nende esemed, uskumused ja tavad. Paljud oskused ja kombed võeti ka mujal kasutusele. Näiteks viikingite poolt loodud metallesemed olid ühed Euroopa parimatest ja nende järgi õppisid teised osavamalt metalli töötlema. Viikingite retkedest Inglismaale annavad tunnistust paljud Skandinaavia päritoluga kohanimed. Islandil võib tänapäeval kuulda peaaegu muutumatul kujul endisaegsete viikingite keelt. Ka paljud ingliskeelsed sõnad on
Algeline põllundus andis vähe saaki, kariloomi oli vähe ja nende ületalvepidamine oli väga raske. Tekkinud oli vara, mida kaitsta ja hoida. Selleks rajati kindlustatud asulad linnuste eelkäijad. Sinna sai külarahvas koos loomadega varjule minna. Kolm tuhat aastat tagasi oli selliseid asulaid juba olemas mitmel pool. Saaremaal Asvas ja Ridalas ning Tallinna lähedal Irus. Surnud maeti sel ajal kivikirstkalmetesse. Varased põlluharijad õppisid metalle tundma. Vanimad metallesemed, mis Eestist on leitud on pronksist. Pronksi saadi vahetuse teel naabrite käest. Pronks oli kallis ning seepärast olid kaua aega kasutusel kivist ja luust riistad. Hiljem tuli kasutusele raud, mida õpiti saama kohalikust soomaagist. Tööriistad muutusid tugevamaks ja käepärasemaks. Muinaseestlaste uskumustest. Meie esivanemad uskusid , et kui teed loodusele halba, siis vastab see samaga. Nad arvasid, et
valmistamiseks. Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetuse arengule. Pronksiaja teisel poolel paistavad silma Eesti tihedad sidemed. Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Siinse rahva aktiivsusest ja siiretest väljaspoole kõnelevad Asva kultuurile iseloomuliku keraamika esinemine ülemere asulates. Eesti vanemal pronksiajal ajavahemikus 18001000 eKr hakati Eesti alal kasutama pronksist (vase ja tina sulamist) valmistatud esemeid. Esialgu olid metallesemed üksnes luksusesemed siit on leitud vaid 19 tolleaegset pronkseset, mille hulgas on kirveid, sirp ja odaots. Oletatavasti on vanim Eestist leitud pronksese Eesti läänesaarestikus, Muhu saarel välja tulnud odaots, mis on pärit Lõuna-Uuralitest. Kuna pronks oli haruldane importkaup, jätkus ka kivikirveste valmistamine ja kasutamine. Nn. hilised kivikirved ongi arvukaimaks jäänuseks Eesti vanemast pronksiajast, lisaks neile teatakse vaid üksikuid selle ajastu asulakohti. Mida
Eestlased muinasaja lõpul · umbes 150 000 inimest (13.sajandi alguses) · Elatusaladeks olid: maaharimine, korilus, küttimine, kalapüük, käsitöö, metsmesindus · Võeti kasutusele kolmeväljasüsteem hakati talivilja kasvatama ( rukist ) · Adramaa sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga · Loomapidamine veised, hobused, sead, lambad, kitsed · Käsitöö tööriistad ja tarbeesemed valmistati ise v.a metallesemed ja keerulisemad ehted, selleks olid olemas rauatootmiskeskused Kaubandus · 11.sajandist lülituti üha enam rahvusvahelisse kaubandusse · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. · Eestlastest kaupmehi võis kohata Pihkvas, Novgorodis ja ka Läänemere kaubanduskeskuseks kujunenud Visbys. · Peamiselt tegeldi vahetuskaubandusega kaup vahetati kauba vastu sisse toodi hõbedat,
Tulekahju 1820. a. Ööl vastu 16. juunit süütas pikne ühe nurgatorni. 20-30 noormeest olid valmis üles ronima, et tuld kustutada, kuid ametivõimud, meenutades 1625. a. tulekahju tagajärgi naabermajadele käsutasid kõik ümbruskonna maju evakueerima. Nurgatorn põles aeglaselt edasi. Süttisid teised tornid, lõi leegitsema peatorn, mis peagi alla köstrimajale langes. Põlemine kestis neli tundi. Kirikus hävis kõik, sulasid metallesemed, kuumuses purunesid hauakivid, isegi kivist piilarid (kandesambad) said kannatada. Hävis 1771. a. Hallest ostetud orel. Kirikust jäid alles ainult müürid ja hinnaline Oleviste raamatukogu, mis oli varjul võlvistikus käärkambri all. Kiriku taastamist teostas tsaar Aleksander I ja hiljem Nikolai I. Alustati ehitamist. Kirik avati jumalateenistuseks 16. juunil 1840. a. 1833. a. ehitati kirikusse ahjud. 1931. a. 27. juulil süütas pikne taas peatorni
1820. a. Tulekahju Tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest.20-30 noormeest olid valmis üles ronima, et tuld kustutada, kuid ametivõimud, meenutades 1625. a. tulekahju tagajärgi naabermajadele käsutasid kõik ümbruskonna maju evakueerima. Nurgatorn põles aeglaselt edasi. Süttisid teised tornid, lõi leegitsema peatorn, mis peagi alla köstrimajale langes. Põlemine kestis neli tundi. Kirikus hävis kõik, sulasid metallesemed, kuumuses purunesid hauakivid, isegi kivist piilarid (kandesambad) said kannatada. Hävis 1771. a. Hallest ostetud orel. Kirikust jäid alles ainult müürid ja hinnaline Oleviste raamatukogu, mis oli varjul võlvistikus käärkambri all. Kiriku taastamist teostas tsaar Aleksander I ja hiljem Nikolai I. Alustati ehitamist. Kirik avati jumalateenistuseks 16. juunil 1840. a. 1833. a. ehitati kirikusse ahjud. 1931. a. 27. juulil süütas pikne taas peatorni
künkal. Hoimud tegelesid juba algelise loomakasvatusega. Sammuti seostatakse maaviljeluse algust Eestis venekirveste kultuuriga. Tegemis on indoeurooplastega. Uued hõimud elasid kammkeraamika rahvastikuga mitmeid sajandeid kõrvuti ja rahumeelselt. Eestlastele iseloomulikud sinised silmad ja heledad jooksed on tunnus mille kujunemisel mängis teatud rolli ka venekirvestekultuur. 7. Pronksiaeg Kolm ja pooltuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed metallesemed. Mitmelpool mujal tõi pronksi kasutuselevõtt kaasa majanduse arengu ja ühiskondlike suhete elavnemise, Eestis ei toonud aga antud ajastu esimene pool kaasa suuremaid muutusi. Pronksist muretseti vaid kõige vajalikemaid tööristu, kirveid. Pronksiaja keskel hakati meie asulaid piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseinaga. Kõige tuntuma kindlustatud Asva asula järgi nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks.
2.Vanem pronksiaeg Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarest saadud sirpi. Neile lisaks on selle ajajärgu pronksleidudena saadud veel vaid 11 kirvest. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad; katsed näitasid, et pronkskirvega sai puu maha raiuda isegi kolm korda kiiremini kui kivikirvega. Ometi jõudis neid sel ajal Eestisse vähe ja üksikud metallesemed olid ilmselt rohkem uhkustamiseks. Siin puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid, mujal olid aga pronksesemed esialgu kallid, et neid arvukamalt hankida. Seetõttu pole imestada, et vanemal pronksiajal jätkus Eestis kivikirveste valmistamine. Paljud teisedki esemed tehti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. Vahel püüti sarves või luus vähemalt väliselt jäljendada mujal levinud pronksesemeid, esmajoones ehteid
asetati surnu külili,tugevasti kägartatud asendis, põlved vastu rindu surutud ja sageli üks käsi pea all.Nad tundsid juba mõningaid kultuuritaimi ja tegelesid algelise loomakasvatusega.Indoeurooplased.Hakkasid kujunema Balti hõimud- hilisemate leedulaste,lätlaste ja preislaste eelkäijad.Laensõnad (härg, oinas, hein, hernes, seeme, vagu, kirves) 3.Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg Pronksiaja algus - 3500 a tagasi jõudsid Eestisse esimesed metallesemed - vanimad pronksriistad odaots ja sirp - - pronksesemed kallid, muretseti vaid kõige vajalikumaid tööriistu (kirveid) - arenesid kivi, luu ja sarve töötlemisoskused - polnud murrangut majanduse ja ühiskondlike suhete arengus nagu mujal Kindlustatud asulad - hakati asulaid piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga - Asva kultuur (Asva kindlustatud asula Saaremaal tuntuim)
Tina leiukohti oli aga Euroopas vähe, peamiselt P-Hispaanias, L-Inglismaalt. Kuld võeti kasutusele juba päris varakult. Varna, Bulgaaria 4500 eKr, matus, 2200 kullast eset; neoliitilise eliidiga seotud matus Kõige varasemad hõbeehted on leitud 4. - 5. at dateeringuga. Metallurgia ei levinud suust-suhu, vaid oskustega inimesed käisid kohast kohta ja õpetasid/kohal käisid õpipoisid. Metalli kaevandamine, töötlemine, trantsport nõudis suuremat hulka inimesi. Metallesemed olid väga prestiized, eliidikaup, seostus kaubandusega Kirde-EuroopasT leitud varasemad vaskesemed 4000 eKr -Onega järve ümbrus (Pegrema I asulakoht -> 1/3 vaskesemetest) Leitud ei ole kaevandusi -> ilmselt on üles korjatud looduslikud vasetükid Valuvorme pole leitud -> vaske ei sulatatud Metallide kasutuselevõtu põhjused -tehnilised ja ratsionalistlikud seletused, aga varasemad vaskesemed polnud esialgsetest esemetest tugevamad, vask oli pehme, puudusid kasutusjäljed
Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge, mahulise kihiga. Kossosiooni levides eseme sisemusse muutub ese kihiliseks ja hapraks. Tina ja plii kahjustuvad oluliselt nii mehhaaniliste kui ka keemiliste tegurite koosmõjul. Savistes pinnastes on metalli säilimiseks viletsad tingimused. Suhteliselt suur osa savistest pinnastest pärit metallesemetest on kas tugevalt korrodeerunud, hõõrutud ja kriimustatud või purunenud. Kõige pareimini säilivad metallesemed aga kerges ühtlase konsistentsiga liivasavimullas, pinnas on üldiselt vee vaba äravooluga, ning aluskivimiks on paekivi, siis neutraliseerib see pinnases olevad happed. Pase pinnase peamiseks probleemiks on hõõrdumine, mis tekib metallesemete põrkumisest kivikildude vastu. Paekivipõhised pinnaseid on üsna kerged, alulised ja vaba vee äravooluga, on mõnedel neist kõrge kivide kontsentratsioon, mis võib metallesemeid mehhaaniliselt kahjustada. 3. Kaitsmine korrosiooni eest
näitajaid: niiskusesisaldus, keedusoolasisaldus, nitritisisaldus. 23. Toidu saastumise viisid (3) BIOLOOGILINE * seened (hallitused, pärmseened) * bakterid Toksiinid on enamasti kuumakindlad ja toiduainete töötlemisel ei hävi. Enamus baktereid seevastu hävivad juba 72 C juures. * parasiidid – keeritsuss * toiduviirused KEEMILINE * lisatud lisaained * pesu- ja desoained * saasteained- antibiootikumid tooraines, taimekaitsevahendid FÜÜSIKALINE * ohtlikud võõrkehad (teravad metallesemed, klaasitükid, sõrmused, kõrvarõngad jne) * ebameeldivad ja lubamatud võõrkehad (juuksekarvad, putukad, pakkematerjal jne) 24. Liha kvaliteedinäitajad 1) sanitaar-hügieenilised näitajad; 2) füüsikalis-keemilised näitajad; 3) organoleptilised näitajad; 4) bakterioloogilised näitajad; 5) toote toiteväärtus; 6) müüdavuse kvaliteet; 7) organoleptiline (sensoorne) kvaliteet; 8) tehnoloogiline kvaliteet; 9) eetiline kvaliteet. 25
16. Miks dielektrikud ei juhi elektrit? -Dielektrikus on vähe vabu laengukandjaid juhtivustsoonis, keelutsoon on liiga lai. 17. Kuidas tekkib staatiline elekter? on tasakaalust väljaviidud elektrilaengute kogum materjali pinnal või selle sees. 18. Mis on aine kristallvõre? Aine kristallis on igal aatomil kindel hulk naaberaatomeid võrdsetel kaugustel. 19. Mis on metallide tegelik struktuur? Metallide kristallid on tavaliselt väikeste mõõtmetega (mikromeetrites). · Seetõttu koosnevad metallesemed väga paljudest kristallidest. · Metalli niisugust struktuuri nimetatakse polükristalseks. · Reaalsetes polükristalsetes ainetes ei ole paljudel põhjustel võimalik korrapärase kujuga kristallide tekkimine. 20. Mis on tahke lahus? Tahke lahus moodustub siis, kui kaks metalli on üksteises täielikult lahustuvad nii vedelas kui ka tahkes olekus. · Tahke lahus tekib, kui kaks või enamat tüüpi (metallide) aatomit moodustavad tahkes olekus homogeense segu. 21. Kuidas tekib sulam?
idapoolsem rühm. Ulatus Pihkva järvest läänes Volga keskjooksuni idas, põhja pool ulatus kuni Volga ülemjooksuni. Fatjanovo on asulakoht Jaroslavli lähedal, kuid üldiselt asulakohti siin v vähe. Mitmed neist vähestest asulakohtadest olid mingil määral kindlustatud. Peamine elatusala karjakasvatus (sead). Põhiliselt matmispaigad. Maeti külili, kõverdatud põlvedega. Panusteks kirved, ehted, mõnikord Kesk-Euroopa päritolu metallesemed. 32002300 eKr levis Kesk-Dnepril oma lokaalne nöörkeraamika kultuur Kesk-Dnepri kultuuri nime all. Keskus Dnepri jõe keskjooksul. Üle 200 muistise, enamik matused. Maeti laipu, haudadel kääpaid. Hauapanused: nt keraamika, kivist sõjakirved. Ala põhjapoolsest osast andmeid ka põletusmatuste kohta. Asulakohti pole eriti siingi vähemalt mõningal määral liikuv, karja kasvatav asustus. Tsivilisatsioonid
on sarnaseid jooni veel Rooma rauaajaga, II poolel aga sarnaseid jooni järgmise perioodiga (viikingiajaga). Periodiseeritud on kokkuleppeliselt. Kas murrang 536. a (nälg, surmad jne)? Laiemalt vaadates on alati seostatud linnuste rajamisega (rahutud olud?) · Rahvasterännuaeg 450-600, Eelviikingiaeg 600-800 LINNUSED 17-18 linnust, millel on avastatud leide 1. at keskpaigast (5.-6.saj), aga neid leide on armetult vähe (mõnikümmend potikildu, üksikud metallesemed, söetükid). Tundub, et püsiasustusega linnused saavad alguse 8. saj (või ka 7. saj lõpu poole) uuesti kasutusele võetud kui püsiasulad? Linnus paikneb kõrvuti asulaga. Suurem osa keskmise rauaaja linnustest paikneb Ida-Eestis (eriti Kagu-Eestis) Linnus kui üliku residents? · Linnuste näited: 1. Otepää 2. Rõuge linnamägi ja 3. Alatskivi 4. Ringvalllinnused 5. Mitmeosaline
kasvas ka inim keskmine eluiga, viljeleusmaj võis rahvaarvu suurendada 100- 150 x)-> maa puudumisel on nad sunnitud rändama. Viljelusmaj tegelevad inim tulid paremini toime, neid vaadeldi kui eliiti, neil olid suuremad oskused, on pakutud ka välja, miks võiid üle võtta nende keel. Viljelusmaj levikuga on sageli seotud nöörkeraamika hõime .Nende keraamikast on leitud kultuurteraviljade terade jälgi+ esemed, mis haudadesse kaasa on pandud on kõik tehtud koduloomaluust. Pronksiaeg I metallesemed , mis Lähis-Idast on leitud on erinevast metallist( vask , metall, raud, metriitsest rauast. Vanimad leiud on lihtsad esemed või on need ainult metallitükid. Ei eristata perioode, sest tegenist on üliharuldased, esemete kasutuselevõtmine ei tooma midagi olulist kaasa. 4 atuh mõnes piirkonnas Lähis- Idas ja Balkanil jms on vaskesemeid mõnevõrra enam. Teadlikult on loodysest otsitud vase tükki, tagumise teel ürit nende kuju muuta et neile kasutusotstarve leida
kirveid. Selle kultuuriga tulid ka uued savinõud ja matmiskombed. Surnud pandi kägardatud asendis hauda, üks käis pea all. Kalmistud olid asulatest eemal. Inimestega oli kaasa pandud kodulooma luudest tehtud esemed ehk tegeleti algelise loomakasvatusega. Samuti tunti taimi ehk venekirveste kultuuriga võib seostada maaviljeluse algust Eestis. Uued hõimud olid ka kindlasti europiidse rassi esindajad. PT 3. Varajane metalliaeg ja rooma rauaaeg Eestisse jõudsid esimesed metallesemed 3,5 tuhat aastat tagasi. Eestile ei toonud metall mingisugust murrangut kaasa, siin puudusid kivimid. Kivist ja luust jäljendati pronksesemeid. Pronksiaja keskel hakati asulaid piirama kaitseseintega. Asva kindlustatud asula järgi hakati kõike nimetama Asva kultuuriks. Pronksiaja peamiseks elatusalaks kujunes karjakasvatus, kõrvalalaks oli maaviljelus. Kuna metalli hakkas rohkem sisse tulema, viitab see kaubavahetuse suurenemisele. Tihedad sidemed Kesk-Rootsi ja Edela-Soomega
kitsasse metalltorusse). Tugeva ja keskmise magnetväljaga MRI sobib hästi · ajutüve ja tagumise koljuaugu visualiseerimiseks · demüelinisatsiooni kindlakstegemiseks · kasvajate avastamiseks. Mõningatel diagnostilistel probleemjuhtudel saab MRI-ga lisainformatsiooni. Magnetangiograafia abil võib visualiseerida veresooni. See on soovitatav SAH korral aneurüsmisõeluuringuks. Vastunäidustused: · südamerütmur · kehasisesed magneetuvad metallesemed (aneurüsmiklipsid). Üksikfootonemissioonitomograafia ehk SPECT-uuring Seisneb aju piirkondlike vereringemuutuste visualiseerimises märgistatud isotoopide (IMP,HM-PAO) abil.Meetodit osaliselt alles uuritakse, aga kasutada saab: · ajuinfarkti varajasel diagnoosimisel · Alzheimeri tõve (bilateraalne nõrgenemine temporaal- ja parietaalsagara piirkonnas) javaskulaarse dementsuse (ebavõrdne isotoobi jaotumine) eristamiseks · entsefaliidi diagnoosimiseks. AJUVERERINGE HAIGUSED
· Piima pikk säilivusaeg · Mittekvaliteetne vesi KEEMILINE SAASTUMINE · Ravimijäägid antibiootikumid, hormoonid, kasvuregulaatorid · Pesemis- ja desinfitseerimisaine jäägid · Pestitsiidid · Polükloreeritud bifenüülid (PCB) · Nitraadid, nitrid, nitroühendid · Lisainete üledoseerimine FÜÜSIKALISED SAASTUMISED · Väljaspoolt piima sattunud osakesed · Klaas · Metallesemed · Puit Bioloogilised saastumised on oma esinemissageduse ja tõsidusastme tõttu kõige olulisemad. Keemilised saastumised esinevad toodetes harvemini, kuid nende toime inimesele võib olla palju tõsisem. Füüsikalised saastumised on piimatoodetes oma tõsiduselt ja esinemissageduselt viimasel kohal. 43. Lüpsiseadmete pesemine ja hooldamine · Enne lüpsi loputada lüpsiseade kuuma (75..80 oC) veega või jaheda (kuni 20 oC) kloori
meresõitjad ja kauplesid kõikjal Euroopas, aga ka Aasias, kuhu sõideti mööda jõgesid. Viikingite laevad olid kõige kaunimad ja vastupidavamad Euroopas. Laevasepp pidi olema tark ja osav mees. Laevasepa tööriistadeks olid saag, haamer, kirves ja ristikirves. Põlluharija sõltub oma tööriistadest, sõjamees relvadest. Viikingite sepad olid väga osavad käsitöölised ja nende tehtud metallesemed olid ühed paremad Euroopas. Metallist tehti noad, kirved, oda- ja nooleotsad, mõõgaterad, aga ka kuld- ja hõbeehted, raudnaelad, rakmeosad, paadineedid ja nõelad. Rauast valmistati pada, mis rippus kolde kohal. Sepad olid viikingite ühiskonnas tähtsad ja lugupeetud isikud, kelle oskustes tundus olevat midagi maagilist.
o Nad tegelesid juba algelisema loomakasvatusega- lambad, kitsed, veised ja sead. o Mõningatel andmetel tundisid nad juba möningaid kultuurtaimi, seega võib venekirveskultuuri seostada maaviljeluse algusega Eestis. o Venekirves kultuuri läheteala paiknes Dnepri ja Reini vahel, tegemist oli indoeurooplastega. VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG o Kolm ja pool tuhat aastat tagasi jõudsid eestisse esimesed metallesemed. o Vanimate pronksriistadena tuntakse präegu Muhust leitud odaotsa ja Kivissaarest leitud sirpi. o Kui mujal algas kiire areng siis eestis seda ei juhtunud- siinses looduses lihtsalt puudusid pronksiks vajalik vask ja inglistina. o Pronksesemed olid aga esialgu liiga kallid, et neid mujalt arvukalt hankida- muretseti vaid kõige vajalikuimaid tööriistu- kirved.
Viljeldi 26 Korintoses, Lakoonikas, Chalkises, Joonias ja eriti Atikas. Kujutati mütoloogilisi stseene, mustad figuurid punakal savipinnal. Figuuride vahel ornamenti ei kasutatud. Vaasidel võisid olla pealiskirjad kujutatud tegelaste nimedega või olid koguni pottseppade, maalijate või töökojaomanike nimed. Kunstkäsitöö: terrakota, vandlinikerdus, kullassepakunst ja inkrusteeritud metallesemed. 38. Ioonia natuurfilosoofia Joonia ja Mileetose koolkonnad (VI-V saj. e. Kr.) olid esimesi filosoofiakoolkondi, presokraatikud, lähtusid oma aja empiirilistest teadmistest, tegelesid müütiliste kujutluste ümberformuleerimisega. Ühiseks põhiküsimuseks oli, mis on oleva alge. Rajasid õpetuse materiaalsest ürgalgest, milleks oli mingi konkreetne aine või protsess. Sellist aine, jõu ja elu vahel mittevahetegevat lähenemist nimetatakse hülosoismiks (elustatud mateeria teooria,
annaabi.ee 
