osutuvad eleaadid tegelikult filosoofilise olemisõpetuse ehk ontoloogia rajajaiks. [5:21] Elea koolkonna põhiseisukohtadeks olid, et meelte andmed mitmekesise ja muutuva maailma kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist, vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Teravmeelsete argumentidega püüti näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivat iseloomu. Selle koolkonna tuntumateks esindajateks on Parmenides, Xenophanes ja Zenon. Nad õpetasid oleva ühtsust ning muutumatust ja saamise mitteolemist ning püüdsid teravmeelsete argumentidega näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivust. 3. ELEA KOOLOKONNA ESINDAJAD 3.1 Xenophanes Xenophanes (vt lisa 1) sündis 580. ja 560. aastate vahel eKr Kolophonis Joonias. Pärslaste sissetungi tõttu oli ta sunnitud kodumaalt põgenema. Rändlauliku ja kasvatajana liikus ta
Ta on esimene kreeka filosoof, kes asetab olemuse loodusest sealpoolsusesse. Puht aineline printsiip asendub vaimsega. See on uus samm filosoofia ajaloos. Maailma sisene ja liikumapanev vastuolu seisneb paaritute arvude vastuolus. Paaris ja paaritute arvude vastuolus. Paaris arvud on jagatavad ja seetõttu ebatäiuslikud. Paaritud arvud on täiuslikud. Phütagoras ei otsi maailma harmooniat mitte ürgaines, vaid ürgseaduses nimelt muutumatutes arvulistes suhetes. ELEAADID Xenophanes u 570 oli luuletaja, laulja, Ta kritiseeris julgelt antiik-kreeka religiooni. Naeruvääristas inimlikke kujutlusi jumalaist. Kõigi nähtuste mitmekesiduse taga on muutumatu olemine. Parmenides x-i õpilane. Räägitakse suure sukartusega tema vaimu sügavusest ja mõttelaadi tõsidusest. On säilinud õpetuslik poeem (u 150 rida) heksameetris. Temalt pärineb ''Parmenidese poeem''. Esimeses osas ''Elu kui olemine''eitab ta muutusi. Teises osas ''Elu kui näivus''väidab , et
Igas minu keha rakus leidub üksikasjalikult kirjeldus selle kohta, kuidas on ehitatud teised keharakud. Pisimaski osakeses leidub tervik. Anaxagoras nimetas neid “kõike kõigest” sisaldavaid “algosakesi” “seemneteks” või “idudeks”. Ta kujutas ette, et on olemas jõud, mis “korrastab” ja loob inimesed ja loomad, lilled ja puud. Seda nimetas ta “vaimuks” ehk “mõistuseks”. Parmenidese õpetaja oli filosoof Xenophanes. Xenophanese filosoofiast teame eelkõige tema luule kaudu, mida on aga säilinud ainult hilisemate kreeka autorite kirjanduslikes laenudes. Oma luules ta kritiseerib ja heidab nalja paljude kaasaegsete nähtuste ja ideede üle, nagu näiteks kreeka mütoloogia inimesekujuliste jumalate üle, ning pilab ka kreeklaste suurt austust sportlaste vastu. Xenophanes hülgas, nagu ka Herakleitos, usu jumalatesse ning sellesse, et jumalad on inimesesarnased
sünnist, elust ja võitlustest. Üldse elas kreeka kirjandus sel ajal eeposte-uputuse tähe all. Eeposte kirjutajaid nimetati homeriidideks. Teine suurem kirjanik Homerose kõrval oli Hesiodos, nn didaktilise (st õpetliku) eepose looja. Tema tähtsamad tööd on "Jumalate põlvnemine" ning "Tööd ja päevad". Homeros ja Hesiodos olid kaks suurimat kirjanikku, kes võistlesid pidevalt parima poeedi staatuse pärast. Rahvas eelistas kord üht, kord teist. Veidi hiljem lõi Xenophanes filosoofilise eepose, mis kõneleb metafüüsilistest ja loodusteaduslikest küsimustest eepose vormis. Nende kõrval esines veel Delfi preestrite algatatud usuteaduslik eepos. Nii valitses tolleaegses kreeka kirjanduses eepos, neid loeti tuhandeid. Üle kõige aga särasid Homerose imetlusväärsed eeposed, need olid kreeklastele pühad raamatud ja nende keel oli ainumaksev keel kogu maal. Kõigest sellest rikkusest on aga tänaseks päevaks järele jäänud väga vähe.
selgusele jõuda, sest Jumala olemasolu ei saa kontrollida. On küll olemas teatud ajaloolised faktid kristluse tekke kohta, aga kas nendeski saab kindel olla? Kolmas teooria tõest on koherentsiteooria. Inimesed arvavad, et kui miski on tõestatud faktiks, siis see asi on tõene. Kuid koherentsiteooria alusel võivad ka need faktiväited sattuda kahtluse alla. Tõeseid fakte ja teooriaid võib olla mitmeid, kuid teadlased pooldavad ainult ühte neist. Seega ei saa kindel olla igas faktis. Xenophanes aga arvas, et me ei saa olla teooriate tõesus kindel enne, kui me nendeni jõudnud oleme. Nagu pragmatismi teooria näites toodud, ei saa me Jumala olemasolus enne kindel, kui me selle teooria tõesuseni jõudnud oleme. Arvan, et igas eelnevalt toodud tõeteooria on mingil määral õige ja üksteisega tihedalt seotud. Näiteks esimese teooria järgi ei saa keegi võta midagi üldiselt, sest siis tuleks kõik üle kontrollida. Koherentsiteooria alusel
riik" sionism - juudi rahvuslik vabadusliikumine. Thales (vanim Miletose koolkond. Ettekujutus maast: maa on Euroopa mõtleja) lame/kettataoline taldrik, mis ujub vees Anaximandros Miletose koolkond. Pakub välja, et inimene on tulnud kalast. "Loodusest" Maa tema jaoks silindrikujuline, õhus Miletose koolkond. Maa tema jaoks taldrik, mis hõljub õhus, Anaximenes õhk seostub eluga Xenophanes Eleaadid koolkond. Montesquieu empirist. Prants liberalismi isa. 3-s võim - kohtuvõim. ,,Seaduste vaim" Entsüklopedistid. valgustaja T.Hobbes empirist. ühiskondliku lepingu teooria. B.Spinoza (juut) e ratsionalist. . Benedictus Kant (saksa) "Mis on valgustus?" ,,Igavese rahu poole" valgustus. kategooriline imperatiiv . "asi ise eneses". Voltaire (prants) valgustaja. Entsüklopedistid
Joonia koolkond Antiikfilosoofia Antiikfilosoofia U. 6.e.Kr. - 5. saj. p.Kr. Hõlmab Antiik-Kreekas ja Rooma impeeriumis levinud filosoofiat Thales (u. 624 – 546) Arvas, et looduse arche on vesi Vesi kui kõige oleva olemasoluks vajalik tingimus ja sellisena alus, mis valitseb kõige oleva üle. Eeldus, et olev tervikuna on elav. Eleaatide koolkond Lõuna – Itaalias asunud kreeklaste linnriigi Elea järgi Parmenides, Xenophanes, Zenon Parmenides (u. 540 – 480) Poeem “Loodusest” Filosoofiline teos müüdi vormis. Jumalanna õpetus: olev peab paratamatult olema või paratamatult mitte olema või peab niihästi olema kui mitte olema, mis on aga võimatu. Parmenidese järgi on olev tekkimatu, hävimatu, jagumatu, täiuslik ja liikumatu. Esmakordselt esineb olemise mõiste! Parmenides Parmenides Teadlikkus mõistuse ja kogemuse konfliktist Näivus ja tõelisus
Juudid ei ole kusagil kaitstud, tuleb luua juudiriik, kus ei ole antisemitismi. K.Popper kirjeldas, kuidas kaasajastamisega vabaneda diktatuurist. Kaasajastamine eeldab ühiskonan avardamist. Titus Lucretius Carus tema teos ,,Asjade loomusest" esindas epikureismi. Tegemist oli poeemiga. Kreeklased arvasid, et ühiskonnast tuleb eemalduda, tema arvas, et ühiskonna probleemidega tuleb tegeleda. Hegel pidas vaimufilosoofia kõrgeimaks astmeks absoluutset vaimu. Xenophanes kreeka filosoof, eleaatide koolkonna rajaja. Panteismi esindaja. Müüdid on inimeste väljamõeldis. Aabraham juutide esiisa, vana Testament B-Spinoza ratsionalit, juudi päritolu hollandi filosoof. T.Hobbes empirist, materialist, ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping. A.Comte positivism. Teaduslik tunnetamine, mõtlemise kolm staadiumit. Dzainism on pluralistlik õpetus. Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism.
Helena Menelaose naine Hektor troojalaste esivõitleja Hellenid kreeklased nimetasid endid nii Barbarid kõikide teiste rahvaste nimetus (kreeklased kutsusid neid nii) Linnriik kodanike vabadusel põhinev riigivorm Akropol mägilinn, kaljunukile rajatud kindlus Hesiodos poeet ( u 700 a eKr) `'Tööd ja päevad'' alapealkiri :`Õpetussõnad põlluharijale' [naine osta, tarvilikud asjad hangi, tee tööd hoolega jm] Xenophanes filosoof ja poeet (6. saj eKr) `Kohasest käitumisest sümpoosionil' [Orjad teenindavad, ohvriloomad altari ees, jumalate rahumeele palumine, laulu] Sümpoosion ühine pidusöök (sõpruskonnaga) Vaasimaalid maaliti geomeetrilises stiilis tumedal ajajärgul ja arhailise perioodi algul Andron meeste ruum (ette nähtud külalistetuba) Geruusia vanemate nõukogu 30 liiget 5 Efoori kõrgemad riigiametnikud, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust
Pythagorase maailmavaate põhimõtted: *Arvud valitsevad maailma matemaatika, muusika.Püüdis järele jõuda harmoonia olemusele. Loodus on kui harmooniline terviklikkus(kui muusikateos) kosmos-loodus, harmooniline kooskõla. Arvas et harmoonia on taandatav teatud arvude süsteemile. Ella koolkond *Linn Itaalias *Filosoofid *Xenophanes Arvas, et ükski jumal ei saa olla sureliku moodi. Poluteism - usk mitmesse jumalusse <-vastuolus jumaluse mõistega Eksisteerida saab ainult 1 jumal, sest jumal=täiuslikkus, mitu jumalat ei saa täiuslikud olla (xen. on 1. monoteist) *Neil tekivad esimesed filosoofilised arutelud. Püüavad oma mõtteid loogiliselt tõestada. *Parmenides (540-470) Peri physeos - loodusest(loomusest) 1. Räägib, kuidas me maailma näeme, kuidas tajume. Selline maailm on pidevas
Mida võiks nimetada Eesti loodusfilosoofiaks. Mis puutub tõesse, siis ei tea ükski inimene tõde ega hakkagi teadma - isegi jumalad mitte. Ja kui keegi ka juhtub välja ütlema tõe, siis ei saa ta seda teada, sest kõik on vaid oletuste põiming. (Xenophanes) Käesoleva essee kirjutamise eesmärgiks oli leida vastus küsimusele Mis on eesti loodusfilosoofia? Tõepoolest, mis see siis on. Kas hõlmab see loodust säästvat käitumist ning loodushoidu? Arvan, et loodusfilosoofia alla ei saa me liigitada mõnd üksikut keskkonda käsitlevat probleemi või fakti. Arvan, et loodusfilosoofia on terve meie elu, alustades aegade algusest peale ja lõpetades käesoleva ajaga. Raske ja ilmselt võimatu on vastata sellele, mida
müüt on konkreetsem ajas ja ruumis kui muinasjutt. Muinasjuttudes on, et ,,Elas kord...", müüdis, et Trooja sõda toimus... Ruum muinasjutus- Seitsme maa ja mere taga...kus täpselt, seda pole teada; müüdis nt Odysseuse kojusõit on geograafiliselt määratletu, asjad on konkreetsemad. Müütidest lähtusid normid, kuidas inimene peab elama, kuid mingil ajal hakati selles kahtlema. Esimene kahtleja oli Kreeka filosoof Xenophanes (570-480 eKr), kes ütles, et inimesed on oma müütilised Jumalad (Olümpuse jumalad, nt Zeus) loonud enda sarnaseks, enda näo järgi. Kui härg oskaks joonistada, siis tema Jumal oleks härja kujuline. Hiljem on tulnud ette, et mõnele inimesele on omistatud Jumala staatus. Nt Vladimir Iljits Lenin (1870-1924)- kui bolsevikud tulid võimule, siis M.Gorki tuli nõule, et hakata tootma Lenini kujulisi pilte e ikoone
demokraatia pooldaja. Parem on olla kasvõi vaene, aga demokraatlikus ühiskonnas, kui rikas aga ebademokraatlikus. St vabadus on parem orjusest. Tema soovitus valitsejatele kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda kõigepealt iseennast. Aforismid: arukas on inimene, kes ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole vaid ta on rõõmus selle üle, mis tal on. Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. 8. Kes olid järgmised isikud: - Xenophanes Kreeka filosoof, eleaatide koolkonna rajaja, müüdid on inimeste poolt välja mõeldud. Esindab panteismi - Aabraham juutide esiisa, Vana testament - Baruch Spinoza ratsionalist, juudi päritolu hollandi filosoof, mitte mõistus vaid lausa puhas mõistus samastab jumalat loodusega - Thomas Hobbes empirist, materialist, ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping - Auguste Comte- positivism, teaduslik tunnetamine, eristas mõtlemise 3
Kõigi kolme arvates oli maailma ürgaluseks materiaalne substants, kuid seda käsitasid nad läbinisti elusana (hülosoism). Joonia natuurfilosoofide materialistlikud ja dialektilised arusaamad olid looduslähedased ja naiivsed. Peale filosoofiliste küsimuste tegelesid nad astronoomia, kosmogoonia, geograafia, geomeetria ja mitmete teiste teadusalaga. Thales oli tegev ka poliitikuna. Pütagoorlased - Jooniast olid pärit ka Pythagoras, pütagoorliku filosoofiakoolkonna rajaja, ja Xenophanes, keda enamasti peetakse Elea koolkonnale aluse panijaks. Pütagoorlased olid esimesed filosoofilise idealismi esindajad. Maailma põhialuseks pidasid nad arve ja nende suhteid. Nad olid koondunud kinnisse usulisse liitu, milles pöörati erilist tähelepanu kõlbelistele küsimustele. Pütagoorlastel on teeneid matemaatika, astronoomia ja muusikateooria valdkonnas. Eleaadid - Selle koolkonna tähtsaim esindaja oli Parmenides. Eleaadid
maailma ja selles leiduvate asjade tekkest ja püsimistest) asendusid aina rohkem filosoofilisteaduslike, ratsionaalsete seletustega. Üleminek toimus aga vähehaaval, nii et paljude antiikaja filosoofide juures on müüdilise mõtlemise mõjud veel märgatavad. Antiikfilosoofia algab eelsokraatikutega3 (umbes 650 500 eKr), kelle hulka kuuluvad mileetoslased (Thales, Anaximandros), pütogoorlased, eleaadid (Xenophanes, Parmenides) ja atomistid (Leukippos, Demokritos). Sokratese-eelne filosoofia keskendub maailma valitsevatele põhiprintsiipidele ja algainele, millest maailm ja selles leiduvad asjad on tekkinud. Järgnenud klassikaline ajajärk (u 480 320 eKr) oli kreeka tsivilisatsiooni kõrgaeg, kui jõuti suurimate saavutusteni kujutava kunsti (Akropoli laiendamine Periklese ajal, silmapaistvad skulptorid Myron, Pheidias, Polykleitos), kirjanduse (atika
Ja põhjal Chalkidikes. Joonia murdes on kirjutatud Homerose "Ilias" ja "Odüsseia", Hesiodose "Tööd ja päevad", esimeste filosoofide teosed, Anakreoni ja Herodotose teosed. Atika murre (joonia omale väga lähedane): kõneldi Atikas, sealt aga laienes ja sai proosakirjanduse, retoorika ja filosoofia keeleks, ainult arstiteaduslikud teosed kirjutati Hippokratest järgides joonia murdes. Seda kasutasid oma töödes Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Thukydides, Xenophanes, Platon, sofistid. Aioolia murre (kõneldi pruntis suuga): Väike-Aasia lääneranniku põhjaosas, Aiolises (Phokaiast Troojani), Lesbosel (luuletajad Sappho ja Alkaios) Tessaalias, Peloponnesose loodeosas (Boiootias, Ahhaias, Arkaadias, Elises). Dooria murre (räägiti laialt avatud suuga): kõneldi Peloponnesosel (Argolises ja Messeenias, lõunapoolsetel saartel (nt.Rhodosel, Karpathosel), Väike-Aasia lõunaosas (Halikarnassosest paremale)
philology (love of the word). Reason, word, language, holds together/binds. "One cannot put one's feet into the same river twice for new waters are ever flowing over them" Flux constant change "By changing it rests" "Nature hides itself" · He is a philosopher of fire- all things are fire. Fire change, light, life, God. · He is a philosopher of the unity of opposites. The Eleatic School · Xenophanes 570-475 BC Nothing comes from nothing. Unchanging Being. - Against anthropomorphisms · Parmenides fl. Fifth Century BC Being beings - Thinking and Being are the same - One cannot think not-Being · Zeno of Elea 490-439 BC Student of Parmenides - Paradoxes We tend to interpret the moving in terms of the static (living/dead) Being/beings. Dialectics Reductio and absurdum
diogonaali ja külgede suhe ei saa olla täisarv. Diagonaali mittevõrdelisuse probleem viis välja irratsionaalarvu avastamiseni. Peale selle esindas ta veel idast pärit hingede rändu. Püthagorase ühing võttis vastu ka naisi, iga liige pidi elama kasinalt ja tagasihoidlikult, ei tohtinud tappa ühtki looma, kui loom ei rünnanud. Igal õhtul pidid nad kontrollima oma südametunnistust ja olid kohustatud kuuldust vaikima. Eleaadid Xenophanes Oli luuletaja ja laulja, ta kritiseeris julgelt antiik-kreeka religiooni, naeruvääristas inimlikke kujutlusi jumalaist(antropomorfseid). KÕIGI NÄHTUSTE MITMEKESIDUSE TAGA ON MUUTUMATU OLEMINE. Parmenides Xenophanese õpilane, aukartusega räägitakse tema vaimu sügavusest, on olemas vaid üks olemine ja mitte olemist ei saa olla. Liikumist ei ole maailmas olemas, liikumine on näilus. Mitteolevat pole võimalik mõelda. Arvamus, et on olemas liikumine, eeldab kujutlust mitteolevast,
Seisab inimeste eest APOORIAID. Jumala palge ees. · Zenon Eleast · See mõttekäik on hiljem kristliku filosoofia lähtepuntiks. · APOORIA (kr.k. mitte tee, väljapääsmatus). · ELEAADID · Apooria sisaldab alati kaks teineteisega vastuolus olevat · Xenophanes lauset. Esimene konstateerib meeleliselt haaratavat · Parmenides vaieldamatut fakti, teine ütleb, et see fakt ei ole mõeldav. · Zenon Eleast · Zenon Eleast · XENOPHANES · Ta esitab 45 apooriat, millest on meieni säilinud kolm. u
esimene inimene, kes üritab joonistada maailma kaarti. Tema arvates on maailm tehtud apeironist(see sõna tähendas lõpmatust). -600 Thales ennustab ette kuuvarjutust, üldistab Egiptuse geomeetriat, uurib magnetismi ja väidab, et universumi algaine on vesi. -535 Anaximenes väidab, et algelement on õhk. -520 Xenophanes väidab algelemendiks olevat maa ja arvab, et mäed olid algselt merepinna all. -500 Pythagoros tegutseb Kreekas ja Lõuna-Itaalias. Ta paneb aluse müstilisele kultusele, mis rõhub erakordselt palju matemaatikale. Usutakse, et terve universum põhineb arvudel. -500 Heraclitus ütleb, et ainus püsiv asi on muutumine, seega on algelement tuli. -450 Anaxagoras arvab, et Maa ja tähed on tehtud samadest matejalidest.
Nimi ja asukoht jäävad samaks, kuid jões voolavad järjest uued veed. Ka inimene muutub pidevalt: vananemine, uued elamused jne. Igal järgneval hetkel me erineme sellest, kes me olime eelnenud momendil. Tähendab, see "Mina", kes eksisteeris hetk tagasi, enam ei eksisteeri. Tark on see, kes mõistab. Mõistmist saab ainult tunnetada. Paljuteadmine üksi targaks ei tee. Olemise filosoofia. Elea koolkond On ainult olemine, saamist (muutumist) ei ole. Esindajad: Parmenides, Xenophanes ja Zenon. Parmenides Olemas on ainult üks jagamatu ja liikumatu (muutumatu) olemine. Zenoni apooriad (paradoksid): 3 1) Achilleus ja kilpkonn võidujooks; stardivad samal ajal erinevatest punktidest; kui Achilleus jõuab sinna, kus kilpkonn oli, on kilpkonn juba uues punktis; Achilleus ei jõua kunagi kilpkonnale järgi. 2) Achilleus; start ja finis; enne terve distantsi läbimist tuleb läbida pool; enne seda poolest
Mileetos kuni Halikarnassoseni ning Küklaatidel). Räägiti väga kinnise suuga. Joonia murdes on kirjutatud Homerose "Ilias" ja "Odüsseia", Hesiodose "Tööd ja päevad". Esimesed filosoofid, Anakreon ja Herodotos. Atika murre: joonia omale lähedane. Kõneldi Atikas, sealt aga laienes ja sai Kreeka proosa, kõnekunsti ja filosoofia keeleks. Seda kasutasid oma töödes Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Thukydides, Xenophanes, Platon. Arstiteadusest kirjutati samuti atika murdes. Dooria murre: kõneldi Peloponnesosel ja lõunapoolsetel saartel (nt.Rhodos). Räägiti laialt avatud suuga. Dooria murdes Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (näitleja räägib atika murret, koor laulab dooria murdes). Aioolia murre: kõneldi Väike-Aasia lääneranniku põhjaosas, Tessaalias ja Lesbosel (luuletajad Sappho ja Alkaios). Kõneldi pruntis suuga. II hellenistlik periood IV/III saj. e. Kr IV saj. p.Kr
voolab, vesi liigub) Maailma juhib logos-maailma paratamatu seaduspärasus, maailm allutatud korrastatusele Relativist-rõhutab seda, et kõik on suhteline (ida mõju siin). "Eesel eelistab kullale põhku" (inimese jaoks on olnud kuld läbi aegade üleloomuliku tähendusega, eeslile mitte) II Koolkond e laine Eleaadid Seotud Elea linnaga (Lõuna-Itaalias) 8 Rajajaks Xenophanes Leidis, et müüdid on inimeste poolt välja mõeldud (tollal ikka väga teisitimõtleja) Suhtumine jumalasse: esindab panteismi-jumal on kõikjal looduses, on loodusega samastunud Inimese põlvnemine: inimene sündinud mullast ja veest Koolkonna tegelikuks liidriks sai Parmenides Võtab esimest korda kasutusse mõiste "olemine" arutab olemise üle järgmiselt: kõik, mis on, see on olemas, mida ei ole, seda ei ole olemas e mitte olevat ei ole, on olemas vaid olemine.
ARCHE´ks, mis oma omaduste poolest sarnaneb veega. ANAXIMANDROS ütles, et maailm koosneb millestki, mis on segu kõikidest ürgelementidest ja mida ei saa piiritleda, määratleda - APEIRON`ist. Anaximandros oli teadaolev esimene maailmakaardi koostaja ja kosmoloogia, mis asetas maa päikesesüsteemi keskele, samuti üldise evolutsiooniteooria sõnastaja. Mileetose koolkonnas valitseb ka veel MÜTOLOOGIA. Veel on eelsokraatikud ELEAATIDE koolkond, kuhu kuulusid Parmenides, Xenophanes, Zenon jt. Elea koolkonda peetakse ontoloogia alusepanijateks ehk õpetusele olemisest. ZENONi teosed on tema PARADOKSID ehk apooriad (kr k < ´väljapääsmatu olukord`) ehk loogilised kimbatused. Arutuskäik, mis viib ootamatute lahendusteni. Tuntuim neist vast “Achilleus ja kilpkonn” , kus Achilleus jookseb võidu kilpkonnaga, kuna aga kilpkonnale on antud edumaa, ei jõua talle Acilleus järele, isegi kui ta on kiirem. Järeldus: liikumist ei olegi tõepetuse kohaselt olemas
ioonia stiil. Sai alguse mustafiguuriline vaasimaal, millest sajandi lõpus arenes Ateenas välja punasefiguuriline stiil. - VI sajandi esimesel poolel pani Mileetose õpetlane Thales aluse Ioonia filosoofiale; sajandi keskpaiku jätkas tema koolkonda Anaximandros. Sajandi teisel poolel tegutses Efesose filosoof Herakleitos. Samal ajal sai filosoofi alguse ka Itaalias, kus selle silmapaistvaimateks esindajateks tõusid Xenophanes ja Pythagoras. Korintos VIII sajandi keskpaigast alates kehtis linnas kitsas oligarhia Bakchiaadide suguvõsa võim. U 657 kukutas Kypselos Bakchiaadid võimult ja kehtestas türannia (valitses u 657 727). Oli pärimuse järgi hea ja rahvameelne valitseja. Tema poeg Periandros (u 627 587) oli arvatavasti oma aja võimsaim valitseja Kreekas. Olevat muutnud isa leebe võimu hirmuvalitsuseks. U 583 kukutati Periandrose jäglane võimult ja Korintoses taastati aristokraatlik riigikord.
-) Ta pani alguse ka oma koolile, mis oli revolutsiooniline, kuna võttis õppima ka naisi. Seal koolis pidid õpilased õppima viis aastat järjest, ei tohtinud kunagi rääkida sellest, mida nad seal õppisid ning pidid alati väitma, et kõik nende mõtted olid tegelikult õpetaja mõtted. Eleaadid ehk elea koolkond * Koolkond, mis sai alguse Lõuna-Itaalias. * Elea koolkond oli idealismi esindaja. -) Idealism alge on puhas idee. * Xenophanes: ,,Kõigi nähtuste taga on muutumatune olemine." * Parmenides (525-480 eKr) temast on säilinud vaid sada viiskümmend rida, mis on kõik poeemi vormis ja räägib kahest asjast: 1) Elu on muutumatu; 2) Elu on näiv. -) Uskus, et mitteolemist ei saa olla, kõik, mis on, on fikseeritud. -) Arvas, et on lõputult ajahetki, kus inimene seisab, inimene ei liigu, ei muutu! -) Temalt on pärit algne loogika, mida hakkas Aristoteles edasi arendama.
Maailm on arvude harmoonia. Arvu kui niisugust ei käsitletud abstraktse mõistena, vaid esemete tõelise omadusena. Kogu maailm seisnes arvulistes vahekordades, arvudes peitus kõige tõelisus. Igale arvule vastab konkreetne kujund (1- punkt, 2-sirgjoon) Arvu omadus on see, et ta ei teki ega hävi. Phytagorose eetika lähtub arusaamast, et inimest saab oluliselt parandada. PHILOLAOS Krotonist ~V eKr. Planeetide liikumise keerukus tõestab maa liikumist. ELEA KOOLKOND Koolkonna rajaja oli Xenophanes (~VI saj eKr). Parmenides (~540/515 - 470/445) Parmenides eristas mõistuse abil tajutavat tõde (kr. ¢leqeia) arvamustest, mis tekivad meeltekogemuse põhjal (kr. dÒxa). Meeled annavad meile ainult näivaid teadmisi, kuid mõistuse abil saab tajuda asjade olemust. Kõik mis on, see on olemas. Mida ei ole, seda ei ole olemas, ehk mitteolevat ei ole. Järelikult on olemas vaid olemine, mitteolevat ei ole. Olev on alati olemas olnud ja
Hiljem võtab Aristoteles selle maailmapildi omaks - Ptolemaiose maailmapilt. Päikese, kuu ja tähtede liikumine - sfääride harmoonia. Pythagoras otsis maailma ainet ürgseadustest (muutumatutest arvulistest suhetest). Arvud olid omakorda seotud müstilise ideega - vist pärit Idast (hingede rändamine, reinkarnatsioon). Inimene võis taassündida loomana - looma ei tohi ohverdada ega süüa. Inimese eesmärgiks oli sellest ahelast vabaneda (kasinuse, askeetlusega). EELEA KOOLKOND XENOPHANES (u. 570-?): asub elama Eelasse. Temast säilinud luulelõigud. Mänginud suurt rolli Parmenidese kujunemisel. "Kõigi nähtuste mitmekesisuse taga asub muutumatu (=liikumatu) olemine." PARMENIDES (525-480): sünnib Eeleas. Üks Eelea väljapaistvaim kodanik. Tähtis filosoof antiikajal (vaimu sügavus). Jätnud jälje Platoni filosoofiasse. Kirjutanud poeemi heksameetris (pikkus 150 rida). Poeem kirjeldab reisi tõejumalanna juurde. 2 osa: 1)elu kui olemine (eitatakse liikumist); 2)elu kui
Samas toimub maailmas loogiline süsteem e logos(sõna, mõte v ühtne kogus). Logos koondab maailma üheks läbi konflikti e ,,sõda on kõige valitseja", ,,vaen on õiglus". Läbi konflikti sünnib maailmakord. Niiviisi ühendatud maailma samastas ta tulega ja nim seda terminiga kosmos(kreeka k kord, korrastatus). Kosmos on mõõdu järgi süttiv ja kustuv tuli. Itaalia filosoofia Pühendusid rohkem jumalikkusele, religioossem. Xenophanes- 6.saj II pool, väike-aasiast ja elas Elea linnas. Ta oli ka poeet ja oli esimene inimene, kes suhtus kriitiliselt poeetikasse. Mõtiskles inimeste poolt mõistetud jumala ja tegeliku jumala vahekorra üle. Ta arvas, et iga inimene kujundab jumala enda näo järgi ( Traakia jumal- blond ja Etioopia oma- must). See, kuidas inimesed jumalat ette kujutavad, on nende ettekujutlus, arvamus ja see on vale, sest jumal pole tegelikult selline
annaabi.ee 
