kangastelgi ja paate koguma ning ka need kollektsioonid paisusid. Päranduse saamise järel hakkas oma hiiglaslikel maavaldustel arheoloogilisi kaevamisi korraldama. Need viidi läbi sõjaväelise pedantsusega - ta kontrollis üle kõik leiud ja kirjeldused ning lasi kirja panna ka luude asetuse. Lõpuks kinkis ta oma kollektsiooni Oxfordi ülikoolile. Ta pidas oluliseks leidude konserveerimist ning objektide taastamist pärast kaevetööd. Tema kaevamised hõlmasid ka tavaobjekte. HEINRICH SCHLIEMANN (1822-90) - temast on ilmunud ka eesti keeles biograafiaid (Wanderberg, Stoll). Ta astus ülikooli 44. aastaselt, et arheoloogiat ja keeli õppida. Ta oli sihiks seadnud Trooja linna leidmise ja väljakaevamise. Ta saavutas oma sihi, kuid praegu öeldakse, et lõhkus rohkem kui avastas. Kaevas ka Mükeene linnust ja kuninga hauda. OSKAR MONTELIUS (1843-1921) - rootslane, kes tegeles arheoloogiliste leidude ainesega, huvitudes pronksiaegsetest esemetest
,,akrobaadid sõnniga" ,,liilia prints"nr2. ,,kaks poksivat poissi" ,,pariisitar" ,,oliivikorjajad" / ,,viljalõikajad" / (,,sõja teema") Skulptuurid ,,Preestrinna" ,,kaheksajalavaas kreetalt" keraamikas dekoratiivse elemendina kasutati mereelukaid või ornamentikat võrreldes egiptusega olid tööd palju plastilisemad ja maalilisemad Mükeene väljakaevamist alustas H.Schliemann 1864 otsides Homerose ,,Illias" tegevuspaiku ,,Mükeene lõviväravad" puuduvad originaalis eksisteerinud pead pead võisid olla mingist teisest materjalist (metallist) surnud maeti maa alustesse kaevus-, hiljem kuppelhaudadesse Atreuse varakamber 13,6 m. kõrge 14,2 meetrit läbimõõt kuningas agamemnoni surimask - kullast
Mükeene Mükeene on Egeuse kultuuri hilisem ajajärk 1400 1200 eKr. Lõvide värav(1300 eKr) - üks kuulsamaid ehitisi Mükeenes. See on peavärav, ehitatud liivakivist. Üldjuhul on lossid kõik kindlustamata-ilma kaitsemüürideta. Seinad laoti kivist ja ilma mördita. NB! Kreetal tarvitati mörti! Kükloopilised e. kükloopsed müürid. Kuningate haudade ring - sealt on leitud 5 saht- e. kaevushauda. (Leidis Heinrich Schliemann.) Surnutele pandi kaasa kullast ehteid. Kui laip oli kõdunenud, võeti ehted ära. Kuppelhauad - munaja kujuga pseudokuplid. Kivid laoti üha väiksemate ringidena. Tholos ümarhoone kreeka kultuuris, siin: hauakamber. Dromos kaldtee hauakambrini (aeti kinni, kaevati välja). Talamos - kamber, kõrvalruum hauas. Klytaimnestra kuppelhaud (Agamemnoni naine) Aigistose kuppelhaud (Klytaimnestra armuke) Atreuse varakamber - kõige kuulsam haud. (Atreus - Agamemnoni isa). 1300 eKr.
3) Peloponnesose poolsaar (eelkreeka e. hellaadilise kultuuri keskus). EGEUSE KULTUURIST Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur Egeuse kultuur ehk Kreeta-Mükeene kultuur Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur EGEUSE KULTUURIST Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas Heinrich Schliemann ja Arthur Evans Trooja oli üks egeuse kultuuri keskuseid. Kõige vanemad egeuse kultuuri keskused leidis Evans Kreeta saarelt EGEUSE KULTUURIST Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse: Varane ajastu kõrgkultuuri ette valmistav,u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene,Trooja; u. 1600-1100.a eKr EGEUSE KULTUUR Rajatud palju suuri losse
3) Peloponnesose poolsaar (eelkreeka e. hellaadilise kultuuri keskus). EGEUSE KULTUURIST Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur Egeuse kultuur ehk Kreeta-Mükeene kultuur Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur EGEUSE KULTUURIST Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas Heinrich Schliemann ja Arthur Evans Trooja oli üks egeuse kultuuri keskuseid. Kõige vanemad egeuse kultuuri keskused leidis Evans Kreeta saarelt EGEUSE KULTUURIST Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse: Varane ajastu kõrgkultuuri ette valmistav,u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene,Trooja; u. 1600-1100.a eKr EGEUSE KULTUUR Rajatud palju suuri losse
Umbes 2000 eKr jõudsid kreeklaste esivanemad Balkanile (indoeurooplased). Hobukaarikud tagasid sõjalise üleoleku ning 15. saj eKr vallutati Knossos, ent võeti üle kreetalaste eluviis ja kombed. Mandri-Kreekas kujunes võimu keskuseks loss, eelkõige Mükeene, mida juhtisid valitsejad/sõjapealikud (Agamemnon). Losse ümbritsesid nn. kükloopilised müürid. Umbes 1200 tabas Kreekat vapustus ning 1100 eKr langes ka senine kultuur. Mükeene lossi taasavastas arheoloog Heinrich Schliemann (1822 –1890). Minoilise ja Mükeene kultuuri võrdlus (vaata ka järgmisel lehel olevat kaarti ja fotosid, lisaks kasuta konspekti) Kultuuri nimi Minoline kultuur Mükeene kultuur Leviku aeg 2000-1400 eKr 1600-1100 eKr Leviku piirkond Kreeta saar Balkani ps. Kuulus valitseja Minos Agamemnon
..................................................................4 Section I.1 Kreeka loodus.....................................................................................................4 Section I.2 Rahvastik............................................................................................................5 Article II. Kreeta-mükeene kultuur.............................................................................................5 Section II.1 Väljakaevamised. Schliemann...........................................................................5 Section II.2 Evans. Knosose palee........................................................................................6 Article III. Kreeka usund............................................................................................................8 Section III.1 Müüt maailma algusest....................................................................................8 Section III.2 Kreeka jumalad..
mille mõtles välja vedanud neilgi. Odysseus. Sellest räägib hulk http://www.youtube.com/watch?v=YbiR6IMf5KQ&NR=1 legende ja eepos "Odüsseia". Laokoon Laokoon oli preester Troojas, kes hoiatas inimesi hobuse sisseviimise eest. Laokooni hoiatuse peale tulid aga merest välja maod, kes Laokooni ja ta pojad surnuks kägistasid. Heinrich Schliemann (1822- 1890) Oli 19. saj. saksa arheoloog. Pärit vaesest perest, juba lapsena huvitus Kreeka mütoloogiast. Unistuseks oli välja kaevata Trooja linn. Tegutses kaupmehena ja kogus varanduse, mille abil pühendus arheoloogiale. Asus "Iliase" abil Troojat väja kaevama ja leidiski 1873 muistse linna varemed, mida pidas Troojaks. Aitäh vaatamast! http://www.youtube.com/watch?v=enJYNuWBJ9g
· Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel · Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur · Minos Kreeta saare kuningate tiitel · Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas · Selle kultuuri avastajatena on saanud kuulsateks arheoloogid Heinrich Schliemann ja Arthur Evans · Schliemann oli tegelikult Peterburis elanud sakslane, kes sooblinahkade müügiga oli saanud miljonäriks · Keskealise mehena sulges ta oma äri ning otsustas keskenduda oma lapsepõlveunistusele Trooja linna leidmisele · Seni oli Homerose eeposeid peetud väljamõeldisteks · Schliemann leidiski mingi vana linna varemed, mis ilmselt oli Trooja · Ka Trooja oli üks egeuse kultuuri keskuseid, mis hävitati u. 1300.a keskel eKr
värvid punane, must, kollane · skulptuur *Väikesed jumalanna kujud madudega *Seinamaal *akrobaadid sõnnidega, loomad MINOILINE KULTUUR--TULEB SÕNAST MINOTAUR(VANIM KULTTUR KREEKA AJALOOS) MÜKEENE KUNST *Ahhailased võtsid 2 aastatuhande keskel üle Kreeta kultuuri (suurim keskus Mükeene) *Linnad kaitstud müüridega (suured kivid) *Arenenud oli tarbekunst (kullasepatöö, keraamika) *mükeene linna avastas saksa arheoloog Heinrich Schliemann VANAKREEKA KUNST *1200 saabuvad doorlased *(Ühtset riiki ei kujune, tekivad linnriigid polised. 9 saj. e.m.a algas ka kolonisatsioon Musta mere rannikul. Lõuna-itaalias. jm. Kuid ühtne kultuur ja religioon) *Jumala inimeste sarnased, vigadega *TUME ajajärk *ARHAILINE AEG 600-480 E.M.A.(ALGAS KOLONISATSIOON) *KASSIKALINE AEG 480-323 E.M.A. *HELLENISTLIK AEG 323-30 E.M.A. ARHITEKTUUR *TEMPLID (alselt puust ja savist, hiljem marmorist, mörti ei kasutatud)
2.Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 3.Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateeri need. 4.Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Millest nimetus? Päritolu? Kiri? Losside plaan ja funktsioon? Milline oli kunsti eripära? (maalid, skulptuur vms) 5.Mis ajast sai alguse kangelaseepika? Õ lk 94-95 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Kes on H. Schliemann ja millega ta läks ajalukku? Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) 1.Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad? 2.Mis kujundas kreeklaste ühtekuuluvustunnet? 3.Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? 4.Miks enamus Kreeka kirjasõnast on aristokraatide kirjutatud? 5.Mil viisil saadi orje ja kes kasutasid orjatööd? 6.Mida tähendab patriarhaalne? 7.Mis oli abielu eesmärk? Milline oli naise positsioon ühiskonnas?
Labürinti astudes keris ta lõnga lahti ning leidis selle järgi tagasitee pärast Minotaurose tapmist. 5. Mükeene kunsti tähtsamad saavutused. Mükeene Lõvivärav, Linnamüür, maa- alused kuppelhauad. 6. Miks tekkis väljend ,,Kükloopide müürid"? Linnamüüri kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine inimesele üle jõu käima ja nad pidasid neid ehitisi hiiglaste-kükloopide kätetööks. 7. Kes oli H. Schliemann? Kus asus Trooja? Sakslane, kes uskus müütidesse ja oli juba lapsest peale hellitanud unistust leida ja välja kaevata muistne Trooja. Leidis Trooja jäänused. Trooja asus Türgis Hissarliki künkal. 8. Millisteks perioodideks jaguneb Vana-Kreeka kunst? Arhailine e. Vana aeg (600- 480 e.Kr.), klassikaline e. Õitseaeg(480-323 e.Kr.), hellenistlik e. Hiline aeg (323 e.Kr.-30 p.Kr.) 9. Olümpose jumalad ja nende haldusalad. Aphrodite- armastuse ja viljakuse
Katarsis e puhastumine on vajalik selleks, et inimene muutuks paremaks. 9. Miks on ,,Aristotelese poeetika" nii oluline teos? Pealkiri on eksitab. Selles teoses räägitakse kirjandusteoste psüholoogilistest aspektidest. 10. Miks inimese elu on üks rist ja viletus, nii väidab Hesidos. 11. Mis on epitaaf? Epitaaf võib tähendada hauakirja ja ka kirjanduses kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletust. 12. Kes on H.Schliemann? Müütide põhjal püüdis leida Troojat. Jõudis selleni, et müütides ja eepostes olevad kohad on olemas. 13. Kes oli Sappho? Sappho oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. Tema loomingust on säilinud 2 luuletust ja katkendit. Kirjutas õnnest, armastusest ja südamevalust. Antiik ajal peeti teda 10. muusaks. 14. 12 Olümplast. Valitsusala Nimi Iseloomustus Sümbol
▪ Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased) ▪ Mükeenelased sõjakamad. ▪ Kindlustatud lossid (Kuulsaim Peloponnesose ps Mükeene loss), n-ö kükloopilised müürid, väravad Mükeene Lõvivärav. ▪ Lineaarkiri B- osatakse tänapäeval lugeda, majapidamisdokumendid ▪ Härjakultus ▪ Trooja sõda- Homerose eepos „Ilias“ 19.saj lõpul tõestas Heinrich Schliemann, et Trooja linn eksisteeris päriselt. ▪ u. 1200 eKr purustati paljud keskused, Vahemere idaosas ulatuslikud rahvasteliikumised, 1100 eKr langes lõplikult uue sissetungi tagajärjel. 2.Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr • Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine • Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg
kujutisega. u. 1500 u.1700 e.m.a. u. 1500 e.m.a. e.m.a. Maalingutega Savist sarkofaag. u. sarkofaag. Hagia 1800 e.m.a. Triada loss, u. 1400 e.m.a. Mükeene kunst. Mükeene linnuse Heinrich Schliemann rekonstruktsioon. u. Kullast surimask, nn. (1822-1890), Trooja ja 1600-1100 e.m.a. Agamemnoni mask. u. Mükeene avastaja ning 1500 e.m.a. uurija. Mükeene linnuse Lõvivärav Mükeene hiigelkividest laotud, linnuses. u. 1300. nn. kükloopiline müür. Tholos Mükeenes, nn.
· kombetalitusi saatsid läbi perekonna- ja riigipead · austati emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn · oliivipuid ja madusid peeti pühaks · hauda panti surnutele kaasa relvi, ehteid ja nõusid · ajavahemikus 1500-1480 toimus vulkaanipurse millest suur osa kreetast hävines ning ülejäänud kreetast hävines 1400 eKr kui tulid peloponnesuselt ahhailased ning vallutasid selle. · avastajateks olid Schliemann ja Evans · losside ümbert puudusid müürid ning neid ümbritsesid suured linnad · domineerivaks sooks ühiskonnas oli naissugu Mükeene kultuur ja periood · esimesed jäljed 1550 · lineaarkiri B- silpkiri · tekstides mainitakse Zeusi ja Herat, Poseidonit, Artemist, Hermest · keskused purustati XII saj. eKr. doorlaste poolt · ühiskonnas suur osa sõjakaaskondlastel · lossid olid kaitstud müüridega ning nende ümbert puudusid suured linnad
ja kesksemat peoruumi, siis Trynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali(megaron). 5. Kes olid kükloobid? Miks tekkis väljend "kükloopide müürid"? Kivimürakad olid nii suured, et neid suutsid tõsta vaid klükoobid.Sellest ka nimetus klükoopide müürid. 6. Millises antiikaja teoses räägitakse Trooja sõjast? Kus Trooja asus? Homerose eepostes mainitud Trooja oli järjekorras kuues linn. Trooja asus Hisserlini künkal Väike-Aasias. 7. Kes oli Heinrich Schliemann? Miks räägime temast seoses egeuse kunstiga? Sakslasest Heinrich Schliemann (1822-1890) omandas äriga suure varanduse. Hakkas 1864 a. otsima ja uurima "Iliase" tegevuspaiku. Ta leidis türgis Hissarlini künkal tõelise Trooja jäänused.Tema panus Egeuse kunsti avastamisse oli ülisuur. Vanakreeka kunst 1. Millised uued vaimse kultuuri alad tärkasid Vana- Kreekas? Oluliseks uuenduseks oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistade ja relvade valmistamisel. 2
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2
müürid''? Labürint Müüt labürindist on tulnud Knossose paleest, millel on äärmiselt keerukas põhiplaan. Räägitakse, et sinna astuja ei leia enam väljapääsu. Kükloopide müürid Mükeene linnamüür, mille kivide mõõtmed on säärased, et usuti ehitajateks kükloope. 10. Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgetasemelisem? 11. Tänu kellele avastati Egeuse kultuur? Sakslane, Heinrich Schliemann. VANAKREEKA KUNST 1. Kuidas periodiseeritakse kreeka kunsti? Arhailine e. vana aeg 600-480 e.Kr. Klassikaline e. õitseaeg 480-323 e.Kr. Hiline e. hellenistlik aeg 323 e.Kr.-30 p.Kr. 2. Miline on kreeklaste usund? Polüteistlik 3. Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Kreeka linnriigid sõdisid pidevalt. Ühtet riiki ei kujunenudki, ometi tundsid kreeklased end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, religioon ja kultuurielu. 4. Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne
,,Ilias" ja ,,Odüsseia", mille autoriks pidasid kreeklased pimedat laulikut Homerost (Homerose nimelise isiku olemasolu ja tema autorsus on tänapäeval kahtluse alla pandud). Mõlemad kangelaseeposed on seotud Väike-Aasia poolsaare läänerannikul Dardanellide väina lähedal asunud Trooja linna hävitamisega ajal, kui Mükeene kultuur oli veel oma võimsuse tipul. 1870.aastatel kaevas saksa kaupmees ja muinsusteuurija Heinrich Schliemann esmakordselt välja muistse Trooja linna jäänused. Tänapäevaks on arheoloogid kindlaks teinud Troojas üheksa erinevat kihistust (alates III at eKr kuni ajani, kui linn oli Rooma ülemvõimu all). Mükeene perioodi ajal on Trooja kindlus ja linn hävinenud kahel korral. Neist esimest on seostatud ka võimaliku kreeklaste sõjakäiguga Trooja linna alla. a) Kangelaseepos ,,Ilias" räägib legendaarse Sparta kuninga Agamemnoni juhitud
8.Trooja sõda suurim sõda vanakreeka mütoloogias, sõja reaalne asetleidmine on tänapäeval suure kahtluse all. Sõja põhjus-õun kõige kaunimale, kolm jumalannat tahtsid endale saada. Paris andis Aphroditele, armastusjumalannale, kes lubas talle Ilusa Helena, kelle abikaasa kuulutas Troojale sõja. 9.Trooja asus Väike-Aasias, praeguse Türgi territooriumil. 10.Väljakaevamised Mükeenes ja Troojas saksa ärimees ja arheoloog Heinrich Schliemann. Vanakreeka kunst. 1.Kreeka kunsti ajajärgud-*arhailine aeg 660 e.Kr *klassikaline aeg 480 e.Kr *hellenistlik aeg 323-30 e.Kr 2.Kunsti levikualad väljaspool Väike-Aasia (praegune Türgi), Lõuna-Itaalia, Lõuna- Prantsusmaa, Krimmi poolsaar, Egiptus ja Põhja-Aafrika. 3.Kreeka templi põhiplaan sammastega ümbritsetud piklik hoone, seisis astmeliselt tõusval alusel. Keskel akendeta ruum, kus hoiti jumalakuju, sambad ümbritsesid hoonet kas ühes või kahes reas. 4
2. Hetiidi riigi kujunemine; Babüloonia purustamine. 3. Hurrid ja Mitanni riik. 4. Uus-hetiidi impeerium: Šupiluliuma; ühiskond ja riiklus; konflikt Egiptusega – Hattušili III ja Ramses II leping; riigi langus. 5. Hetiidi kultuuri üldiseloom (indoeuroopaliku, hurripäritolulise ja Mesopotaamia laenude vahekord); rauatöötlemise algus; tähtsamad jumalad ja lugu peajumala võimuletõusust. 5) Egeuse tsivilisatsioon 1. Egeuse tsivilisatsiooni avastamislugu: Schliemann, Evans, Ventris. 2. Kreeka ja Egeus neoliitikumis ja varasel pronksiajal. “Kreeklaste tuleku” probleem. 3. Minoiline tsivilisatsioon: etniline taust; Kreeta lossid; materiaalne kultuur; kiri; riiklus ja ühiskond; suhted välismaailmaga; kangelaspärimus (Minos). Minoiline religioon. 4. Mükeene tsivilisatsioon: tsivilisatsiooni esilekerkimine Mükeenes; hauad; lossid; materiaalne kultuur; kiri; riik ja ühiskond; kangelaspärimus; suhted välismaailmaga. Religioon Mükeene ajajärgul. 5
piltidega. 6. Kreeka kultuur hääbus kuna Kreeta alluvuses olnud ahhailased tulid 15. saj. sinna ja hävitasid Knossose. 7. Ahhailaste võimsust tõendavad võimsad linnad nagu Mükeene ja Tirynsi. 8. Trooja sõda oli Väike-Aasias, praeguse Türgi territooriumil. 9. Trooja linn asub tänapäeva Türgi territooriumil. 10. Väljakaevamisi Mükeenes ja Troojas tegi saks päritolu ärimees ja arheoloog Heinrich Schliemann ( 1922- 1990 a.). Vana-Kreeka 1. Kreeka kunsti jaotatakse kolmeks ajajärguks 1) Arhailine ajajärk: 600 eKr. 2) Klassikaline ajajärk: 480-320 eKr. 3) Hellenistlik ajastu: 323-30 eKr. 2. Kreeka kunsti levikualad väljaspool emamaad olid Väike-Aasia, Itaalia, Sitsiilia ja muud Vahemere saared. 3. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos
· Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel · Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur · Minos Kreeta saare kuningate tiitel · Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas · Selle kultuuri avastajatena on saanud kuulsateks arheoloogid Heinrich Schliemann ja Arthur Evans · Schliemann oli tegelikult Peterburis elanud sakslane, kes sooblinahkade müügiga oli saanud miljonäriks · Keskealise mehena sulges ta oma äri ning otsustas keskenduda oma lapsepõlveunistusele Trooja linna leidmisele · Seni oli Homerose eeposeid peetud väljamõeldisteks · Schliemann leidiski mingi vana linna varemed, mis ilmselt oli Trooja · Ka Trooja oli üks egeuse kultuuri keskuseid, mis hävitati u. 1300.a keskel eKr
Teatrisõpradele pakub Epidauros kordumatut võimalust Vana-Kreeka teatritest kõige paremini säilinud amfiteatri külastamiseks, sest 3. sajandist e.Kr. pärinev (ca 2300 aasta vanune) harmooniliselt planeeritud teater on tänapäeval jälle kasutusel. 55 istmereaga amfiteater mahutab 12 000 vaatajat. Maailma kultuuripärandi jaoks on üks olulisematest Kreeka linnadest Põhja- Argolises asuv Mükeene linn. Esimesed väljakaevamised toimusid siin 1876. a., kui kuulus saksa arheoloog H. Schliemann avastas juba Homerose poolt kirjeldatud linna, sest kirjandusliku pärimuse algusest (Homerosest) on Argolise või Mükeenega 10 seostatud palju müüte (Akrisiose, Perseuse, Eurystheuse ning Atreuse ja Agamemnoni müüdid). Peale ülalmainitu peaks reisihuvilised kindlasti ära nägema Meteora järskudel kaljuhammastel asuvad maalilised kloostrid ja Parnassose mäe jalamil Apolloni auks rajatud Delfi pühamu ning palju muudki
põgenema oma võõrustaja abikaasa, ta ärgitas Helenat kaasa võtma ka palju kulda ja vääriskive. Loomulikult soovisid Kreekamaa väikeriigid õigluse jalule seada, Helena Spartasse tagasi tuua ja aarded õigele peremehele üle anda. Siit saigi alguse Trooja sõda. Orlando Bloom Parise rollis W. Peterseni filmis ,,Trooja sõda" Trooja linna jäänused tänapäeva Türgi territooriumil kaevas välja saksa arheoloog Heinrich Schliemann [sliiman] aastatel 1871-1894. Maailmakirjanduse kullafondi kuuluvad "Iliase" ja "Odüsseia" on väga kunstipärasesse eesti keelde tõlkinud August Annist. Jacques Louis David. Parise ja Helena armusuhe. Louvre. _____ 1 Ilias kreeka keeles ,,lugu Ilionist" (Ilion on Trooja linna teine nimi) 3 raud rauda hakati Vahemeremaades kasutama 9.-8. saj. eKr; kes endale uut metalli ei hankinud, kaotas võitluses ja
lahtise käigu, mille keskel oli teine värav teise müüri sees. Pärast seda tuli veel kolmas värav. Väravehitus=propülee. Kreeta lossis oli ka pearuum ehk Megaron e. meestesaal. Lossis kasutati ka võlvimist, sammas läks samuti ülevalt jämedamaks. Hästi kuulus= Lõvide värav. Kõige imetluspärasemaks Kreeta kultuuris on maa-alused hauad. Kõige kuulsam Atreuse varakamber (väljakaevaja Schliemann). Läbimõõt 14,2m, kõrgus 13,6m. Hunnide väepealik Attila ja mongolite väepealik Tsingiskhaan on maetud sinna. Lossid olid seinamaalidega kaunistatud, kasutati geomeetrilist ornameetikat + figuraalne maal. Mükeene perioodi üheks kõige hinnalisemaks näited on kuldmaskid KREEKA ARHITEKTUURISÜSTEEM MÕISTED Tähtsaim: templiehitus. Kreeka tempel seisnes ühest või mitmest astmest kosneval alehitisel krepidomal
merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni "Timaioses".) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400. e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse. Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos legendaarse kuningas Minose labürintpalee prototüüp) Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav. Kullassepakunst (portreelikud surnumaskid, inkrusteeritud relvad), pronkssirbid. Lineaarkiri B silpkiri, ahhaia keele arhailine kihistus, s.t
Sinna kuulusti: Theodosius II higistamisruumid-saunad; külmaveeruumid-dushid; Lucius Cornelius Sulla riietusruumid; masaaziruumid; teoreetiliste ainete ruumid;maadlusruumid. Gümnaasiumides käidi alasti,seal tegeleti enamike kehaliste treeningutega. 56.Arheoloogilisi väljakaevamisi Olümpias Gümnaasium oli avatud päikese tõusust päikese juhtis: loojanguni. Ernst Curtius 23. võistlemist tähistati Antiik-Kreekas Heinrich Schliemann sõnaga : Pierre de Cubertin v) agnostika õ) agonistika 57. Rooma keiser kes käskik aasta 426 m.a.j v) agnoosia lammutada kõik ehitised olümpias Nero 24. andmeid antiikolümnpiamängude kohta Theodosius I peetakse usaldusväärseiks alates : Theodosius II Õ) 776 a.e.kr v) 767 a.ekr 58
...liigitas neid...ning võrdles neid omavahael. Leidis esemete vahel sarnaseid jooni pannes need tüüpide järgi ning võrdles neid tüüpe vastavalt leiukohtadele tegi tüpoloogilise rea...??..ehk siis tõi välja kuidas leidis mingi eseme areng aja teljel. Tal õnnestus võrdluse teel kokku saada 6 erinevat perioodi. 1-6. Tema oli tüpoloogilise meetodi rajaja. See on põhimõtteliselt nagu mood tänapäeval kuidas arenevad mingid kleidid, disainid jne tüüpide areng. Heinrich SCHLIEMANN saksa arheoloog põhiteene pani aluse antiikmuististe uurimisele ja ürit tõestada, et teatud antiik eeposed on koostatud teatud ajaloo sündmuste põhjal. Kõige kuuls sai Trooja otsimisega, selle esimese kaevajana ... õnnestus tõestada, et see võik olla ajalool Trooja. Peale selle, kaevas mitmeid legendaarseid paiku Kreekas. Trooja sõja sündmuste aegset kihti ta päris täpselt paika ei pannud see avastati hiljem, aga kaevas Trooja ründajate paika Mükeenes kuningate hauudu
20. Kus asus muistne Trooja? Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19. sajandi lõpus? Asukoht: Praegune Türgi linn Hisarlik Egeuse mere ääres. Aeg: 11941184 eKr * 1865. aastal ostab Ameerika asekonsul Çanakkales Frank Calvert (18281908) Hissarliki künka idapoolse osa ja alustab väljakaevamisi. Ta kaevab välja 3. sajandil eKr eksisteerinud Trooja müürid ja Athena templi. * 18701873 alustab oma väljakaevamisi Heinrich Schliemann, hävitades hilisema aja Trooja ja ka suure osa Homerose linnusest. Schliemann oli kindel, et Homerose Troojale vastab Trooja II kiht, sealt leidis ta ka ,,Priamose aarde". 21. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Hesiodos oli 7. saj algul eKr Mandri-Kreekas vanim nimepidi tuntud luuletaja, kes kirjutas didaktilisi eeposi. Ta tegutses Boiootias väikemaaomaniku ja rapsoodina. Vanaaegse elukorra murrangu ajajärgul
Teatrisõpradele pakub Epidauros kordumatut võimalust Vana-Kreeka teatritest kõige paremini säilinud amfiteatri külastamiseks, sest 3. sajandist e.Kr. pärinev (ca 2300 aasta vanune) harmooniliselt planeeritud teater on tänapäeval jälle kasutusel. 55 istmereaga amfiteater mahutab 12 000 vaatajat. Maailma kultuuripärandi jaoks on üks olulisematest Kreeka linnadest Põhja-Argolises asuv Mükenee linn. Esimesed väljakaevamised toimusid siin 1876. a., kui kuulus saksa arheoloog H. Schliemann avastas juba Homerose poolt kirjeldatud linna, sest kirjandusliku pärimuse algusest (Homerosest) on Argolise või Mükeneega seostatud palju müüte (Akrisiose, Perseuse, Eurystheuse ning Atreuse ja Agamemnoni müüdid). Peale ülalmainitu peaks reisihuvilised kindlasti ära nägema Meteora järskudel kaljuhammastel asuvad maalilised kloostrid ja Parnassose mäe jalamil Apolloni auks rajatud Delfi pühamu ning palju muudki
Mitme meetri paksused tahumata kividest kindluse müürid. 10) Kirjelda Mükeene lõviväravat! (võimalusel joonista see) Maailmakuulus Mükeene lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal neile toetuvad kolmnurksed kiviplaadid, millel on reljeefid tahutud kahe samba najale nõjatuva elukaga. 11) Kus asus muistne Trooja? Kes ja millal leidis Trooja varemed? Muistne Trooja asus Hissarliki künkal Väike-Aasias. 1864 aastal leidis Trooja varemed sakslane Heinrich Schliemann. Vana-Kreeka kunst (§ 10 Vanakreeka kunst, § 11 Kreeka ehitusmälestised, § 12 Vanakreeka skulptuur, § 13 Vanakreeka maalikunst, § 14 Hellenistlik kunst) Kuidas periodiseeritakse Kreeka kunsti? 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr.
Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) Avastas Abbeville'i karjääridest ja turbarabadest paleoliitilisi leide. Võttis kasutusele stratigraafilise meetodi. Alusepanija vanema kiviaja uurimisele. Oscar Montelius (1843-1921) Tüpoloogilise meetodi rajaja. Jagas leiud rühmadesse ning võrdles neid. Leidis, et vastavalt eseme kujule on võimalik määrata selle vanust. Koostas esemete arenguread. Jagas Skandinaavia pronksiaja kuude perioodi. Heinrich Schliemann (1822-1890) Kuulsaim Euroopa arheoloog, Trooja avastaja. Otsingud põhinesid Homerose teostel. Leidis Trooja asukohal 7 erinevat asulat. Teostas kaevetöid ka Mükeenes. August Henry Pitt-Rivers (1827-1900) Uuris esialgu püsside arengut. Hakkas koguma ning uurima ka muid vanu esemeid. Annetas oma kogu Oxfordi ülikoolile. Viis läbi arheoloogilise kaevamisi, koostas neist detailseid protokolle.
Supiluliuma Hetiidi kuningas; tõusis Umbes 1400 aastat eKr Lähis-Idas kõige tugevamaks; purustas Mitanni väe, alistas enamuse Süüriast, mis seni oli allunud Egiptusele Hattusili III Põhja-Süüriat ja Anatooliat valitsenud Hetiidi kuningas; isehakanud kuningas ,despoot, kes nimetas ennast ,,suurkuningaks" ja ,,Hatimaa kuningaks", sõlmis rahvusvahelise lepingu Egiptuse suurkuninga Ramses IIga 5) Egeuse tsivilisatsioon Schliemann saksa päritolu kaupmees, arheoloog , pühendas elu Trooja leidmisele ja väljakaevamisele. Kaevas ka Mükeenes. Evans Knossose väljakaevaja, restaureerija , inglise arheoloog, hakkas Kreeta kultuuri nimetama Minose kultuuriks, avastas lineaarkirja B Ventris inglise arhitekt,desifreeris lineaarkirja B; II MS ajal töötas sifritega britannia armees
redigeerinud Karl Reitav 20. Kus asus muistne Trooja? Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19. sajandi lõpus? Trooja asus Väike-Aasia ranniku lähedal. Arheoloogid on Troojas eristanud 9 kultuurikihti: Trooja asutamine paigutatakse umbes aastasse 3600 eKr. Trooja sõda paigutatakse 12-13 sajandisse eKr. 19. sajandi teisel poolel tegid Troojas väljakaevamisi saksa arhioloog Schliemann ja ameerika asekonsul Calvert. 21. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Hesiodos (7. saj algus eKr) sündis Boiootia linnas Askras. Meieni on tervikuna säilinud kaks Hesiodose eepost: jumalate põlvnemisest rääkiv ,,Teogoonia" (1022 värssi) ja põllumehi õpetav ,,Tööd ja päevad" (828 värssi). Osaliselt säilinud ,,Naiste kataloog" räägib kreeka kangelaste esiemadest. Ülejäänud teostest säilinud vaid fragmendid
Pronksitööstusega tegeleti ka niisugustes kohtades, kus maake ennast tegelikult looduses v vähe. Muutuseks oli metallurgia tulemine, põhiliseks jäi põllunduslik eluviis. Järkjärgult toimusid muutused Euroopa ühiskonnas tugev sotsiaalne kihistumine. Ebavõrdsus ühiskonnas kajastub hauapanustes. Minose kultuur Mõju ulatus kaugele kultuuri levikupiirist. Kultuuri uurimine algas 19. saj lõpul. 1876. a. kaevas Schliemann Mükeenes, 1880. a Orchomenoses ja 18841885 Tirynsis. Pani aluse Egeuse piirkonna arheoloogilisele uurimisele. 1886. a käis ta Kreetal. Pani paika Knossose palee asukoha Kephala künkal. Nagu Troojal ja Mükeenes, nii oli Schliemann siingi teinud eeltööd uurides kreeka klassikute andmeid. 28 1899. a tuli Kreetale inglane Arthur Evans; 19001920. a kaevas Knossost. Hiljem on uurimisega tegelenud Platon ja Marinatos
täpsustatud dateeringutega siiani kasutusel • Eeskuju Briti arheoloogilisele uurimisele, ka Baltimaadele Gustaf Kossinna ja kultuur • Põhiteos: Die Herkunft der Germaner (1911) • Asustusarheoloogia (Siedlungsarchäologie) – arheoloogiline kultuur = mineviku rahvusrühm • Seostas proto-indoeurooplased noorema kiviaja nöörkeraamika kultuuriga • Hiljem kasutati tema ideid natsiideloogias (ka sõja järel nn vastupropagandas), seejärel pigem põlatud Heinrich Schliemann ja Trooja • Elukutselt kaupmees • 1868. aastaks piisavalt rikas, et edaspidi tegelda väljakaevamistega • Kaevas Troojas (Hissarlik’i künkal Türgis) 1871–74, 1878–79, 1882– 83 ja 1888–90 • Tuntuim leid – nn Priamose aare • 1876 kaevas Mükeenes, tuntuim leid – nn Agamemnoni surimask Tegevuse kriitika: 1) Kiirustas kaevamistel, 2) Eemaldas “hilised” ladestused (hiljem selgus, et ka selle mida ta tegelikult otsima läks
Mida kõrgem(pealmine) kiht, seda nooremad leiud. 5. Heinrich Schielmann on ajalukku läinud eelkõige kui Trooja avastaja. Osalt avastas, teisalt lõhkus palju ära ja valetas palju. Lapsepõlve unistus leida Trooja. Kõva ärimees. Otsides järgis sõna sõnalt Homerost. Neljandast kihist leidis Priamose aegse aarde, esimene tõestus, et oli leidnud Trooja. Kuigi need olid 300 aastat vanemad. On kahtlustatud, kas need on üldse Trooja kaevamistelt või ostis Schliemann selle mustalt turult? Avastas Mükeene, tõi antiikajaloo taas päevavalgele, näitas, et müütidel on tõsi taga. 6. Oscar Montelius oli rootslane, 19.sajandi arheoloog. On tüpoloogilise meetodi rajaja, jagas esemed liikidesse, tüüpidesse ja kandis tabelisse, üritades vastavalt tüübile ja ajale ajalisse järgnevusse panna. Kui esemed on dateeritud, on võimalik ka kõike muud uurida. 7. Saksa arheoloog G.Krossina tegutses 19.sajandi II poolel
taasavastati 19. sajandi lõpus? Trooja asus Wilusa linnas, lääne Anatoolias (see on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel). Trooja sõda oli üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias. Sõjast räägib Homeros oma eepostes "Ilias" ja "Odüsseia". Kas mainitud sõda ka reaalselt aset leidis, on tänini vaidluse all; arvatakse, et see toimus 12. või 13. sajandil eKr. 19. sajandi keskel uskus diletandist Saksa arheoloog Heinrich Schliemann, et on leidnud ajaloolise Trooja linna varemed. Hilisemad väljakaevamised on seadnud selle teooria kahtluse alla, kuna leidude põhjal on põhjust arvata, et linn on ehitanud mitusada aastat pärast Trooja sõda. Vaidlused jätkuvad tänapäevani. 21. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos
seal giidina. Jaotas esemed gruppidesse ning üritas paika panna esemete arengu ( liik , tüüp , ajaline järjekord) .Tema poolt loodud meetodit nim tüpoloogiliseks meetodiks. Ajalukku läks tüpoloogilise meetodi rajana. Suutis välja mõelda esemete suhtelise vanuse. Alguses uuris vaid Skandinaavia leide, hiljem ka Euroopat, eluaja lõpul täna Lõuna Euroopale sai kätte ka absoluutse vanuse. Heinrich Schliemann . ilmselt kõige tuntum arheoloog üle maailma. Temast on ka kõige rohkem kirj. Pühendas kogu elu Trooja leidmisele ja väljakaevamisele. 1870 asus kaevama tp Türgi aladel , leidis erinevaid esemeid ning linnalaadse ala . Troojaks pidas kohta , kust ta leidis ühe ehetest aarde. Hiljem selgus , et need ehted polnud siiski Troojast pärit , kuid terve rida arheolooge arvas siiski, et Trooja olevat seal asunud. Inspiratsiooniks teistele arheoloogidele , et muististes võib leiduda tõde
lõpuks propülee'd väravehitis jõuti sillutatud õue, mida ümbritsesid sammaskojad. Seejärel tuli Megaron ehk ,,meeste ruum" Mükeene lossi keskne ruum. Kasutati ka primitiivset võlvimist. (Sammas jällegi ülevalt jämedam) Kõige imetlusväärsemad on Mükeene haudehitised. Need olid maa-alused kaevushauad. Neist tuntuim on Aatreuse varakamber. Selle suurim haud on maa all 13.6 m kõrgune. Jällegi kasutati võlvimist. Osade haudade väljakaevaja oli Schliemann, kes on väidetavalt ka Trooja üles leidnud. Silmapaistvaimad leiud Mükeene kullast maskid. Seintel oli maale, tunda oli Kreeta ja Egiptuse mõju. Kasutati ornamentikat. Reljeefe oli vähe, erandiks Lõvide Värav Mükeenes. KREEKA KUNST Kunstis eristatakse arhailist, hellenistlikku ja klassikalist ajajärku. Kreeklased pidasid tähtsaks proportsiooni. Ülemine veer Geison. Sealt edasi oli viil ja selle veeres sima ning templi neljas nurgas oli akroteer.
▪ Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased) ▪ Mükeenelased sõjakamad. ▪ Kindlustatud lossid (Kuulsaim Peloponnesose ps Mükeene loss), n-ö kükloopilised müürid, väravad Mükeene Lõvivärav. ▪ Lineaarkiri B- osatakse tänapäeval lugeda, majapidamisdokumendid ▪ Härjakultus ▪ Trooja sõda- Homerose eepos „Ilias“ 19.saj lõpul tõestas Heinrich Schliemann, et Trooja linn eksisteeris päriselt. ▪ u. 1200 eKr purustati paljud keskused, Vahemere idaosas ulatuslikud rahvasteliikumised, 1100 eKr langes lõplikult uue sissetungi tagajärjel. 2.Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr • Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine • Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg
Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased) Mükeenelased sõjakamad. Kindlustatud lossid (Kuulsaim Peloponnesose ps Mükeene loss), n-ö kükloopilised müürid, väravad Mükeene Lõvivärav. Lineaarkiri B- osatakse tänapäeval lugeda, majapidamisdokumendid Härjakultus Trooja sõda- Homerose eepos ,,Ilias" 19.saj lõpul tõestas Heinrich Schliemann, et Trooja linn eksisteeris päriselt. u. 1200 eKr purustati paljud keskused, Vahemere idaosas ulatuslikud rahvasteliikumised, 1100 eKr langes lõplikult uue sissetungi tagajärjel. 2.Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr · Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine · Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg
Nad tutvusid Perthesi materjalidega ning veendusid nende ehtsuses. Nende ja järgnevate tööde tulemusel hakati mõistma inimkonna suuremat vanust, piiblidaatumit enam ei aktsepteeritud vaid hakati pidama võimalikuks inimkonna esiajaloo olemasolu. Boucher de Perthes avaldas mitmeköitelise teose "Keldi ja uputuseelsed muistised" (18471864). Selles pani ta aluse paleoliitikumi uurimisele. Ilmselt tuntuim arheoloog oli Heinrich Schliemann (18221890), Trooja avastaja. Huvi Trooja vastu tekkis tal juba lapsena, kui ta isa talle kinkis raamatu maailma illustreeritud ajaloost. Tegi juba noorena plaane Trooja avastamiseks. Tahtis saada teadlaseks, kuid pärast isa sattumist majandusraskustesse pidi koolidest lahkuma. Selleks, et raha teenida, tegeles äri ja pangandusega. 1868. aastal läks ta Kreekasse, olles otsustanud, et ta tahab tegeleda arheoloogiaga. Otsis Troojat ja teisi muistiseid, mis olid seotud Homerose eepostega
lõpp) papüürus on kõrkjas ja kirjutusmaterjal. pressiti laiaks ja liimiti kokku. ------ puudusin----- `EGEUSE KUNST e. kreeta mükeene kunst Kreetal tekkisid suuremad riigid, Kreeta saare pindala on u. 7000 km(ruudus). Seal tekkisid suuremad linad ja väiksemad riigid. Kultuuri peamiseks keskuseks on mükeene linn ja kindlus. Oluline on Trooja. 3000 eKr tekivad ka seal piirkonnas riigid. võib rääkida kõrgkultuurist, kui euroopa vanimast kõrg kultuurist ~2000 eKr. H. Schliemann oli harrastus arheoloog, rahvuselt sakslane. Ta sai loa kaevata seal, kus homeros oli kirjeldanud trooja asupaika. Sealt ta selle ka leidis, hiljem leidis ta mükeene ja tirensi lossi varemed? A. Evans leidis knossose, hea haridusega üikooli arheoloog. Leidis euroopa vanima pealinna. Knossost on tabanud ränk maavärin ja seetõttu on see kokku kukkunud. suurim teadaolev loss ja seal on kasutatud sambaid, osaliselt kolme- osaliselt kahekorruseline. ehitatud mäe nõlvale,
Oskar Montelius (1843-1921) oli rootslane, tema läks ajalukku sellega, et hakkas tegelema põhjalikult esemete uurimisega. Võttis ette pronksiaeged esemed ja üritas need sättida arenguritta, kuidas need omal ajal võisid areneda. Ta koostas arenguloo, kuidas on toimunud pronkskirveste areng nt. Rajas tüpoloogilise meetodi. See võttis tal 15 aastat aega. Lõuna-Euroopast sai ka ajalisel paikapanemisel abi, jee. Heinrich Schliemann (1822-1890), kõige tuntum arheoloog, alguses oli ta kõva ärimees, vedas püssirohtu, äritses kullaga jne. Ta läks ülikooli arheoloogiat õppima, kuna väiksena luges raamatust ,,Trooja hävitati nii, et mitte midagi ei jäänud alles". Tahtis Troojat leida ja sellega ta läkski ajalukku. Eristas linnal 7 ehitusjärku, alumise kihi luges Homerose kihiks, kuna sealt tuli välja uhke, hõbeehtest aare. Hilejm sai selgeks, et see on mitu sajandit varasem, õige kiht olla 6. hoopis
kivipankadest, et vanad kreeklased arvates pidi niisuguse müüri ehitamine inimestele üle jõu käima ja nad pidasid seda ehitist kükloopide kätetööks. 10.Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgematasemeline. Egeuse kunsti alaliigud olid: arhitektuur, kujutavkunst (seinamaalid ja reljeefid), tarbekunst. Kõige paremini oli arenenud sealne keraamika. 11.Tänu kellele avastati Egeuse kunst? Egeuse kunsti avastas Heinrich Schliemann, kes oli saksa kaupmees ja ajaloohuviline. Vanakreeka kunst 1.Kuidas periodiseeritakse kreeka kunsti? 1.Arhailine ehk vana aeg 600-480 eKr 2.Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr 3.Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30 pKr 2.Milline oli kreeklaste usund? Usund oli polüteistlik, jumalad olid küll vägevad, kuid inimesetaolised nii kehalt kui ka vaimult ning neid austati kui "vanemaid vendi". Jumalad elasid nagu inimesed vahel sõpruses, vahel tülitsedes. 3
piiratud monarhiaga. 19 sajand. Teadusliku diskussiooni algus. J.-Fr. Champollionist sai alguse muististe uurimine(egiptuse hieroglüüfide desifreerimine). 1830-1850 tegeleti kiilkirja desifreerimisega Rawlinsoni?? juhtimisel. Sealt edasi sumerite muististe uurimine ja nende kirja desifreerimine. Oluline see, et piibli kõrvale tulid uued materjalid, mille alusel sai uurida. Ameerikas 1850 paiku avastati Maiade linnad dzunglist. 1870ndatest alates Heinrich Schliemann hakkab kaevama ...... ühesõnaga avastas Trooja linna varemed jne. Muudatus ka see, et 19 saj vältel jõuti arusaamisele, et euraasia keelte enamus kuulub ühte keelkonda euroopa keeltega. Tuleb seega otsida aaria rassi lähtekohta. 1870 esimesed kaevamised Harappas Indias ehk ettekujutus, et seal oli juba enne aarialasi mingi tsivilisatsioon olemas. 19 saj alguses arenes ka arheoloogilise määramise süsteem, seal eesrinnas põhjamaade tegelased
Ehete puhul mängis rolli mood, kus loogikat polnud. Jagas pronksiaja 6 alaperioodi ja pani kirja suhtelise kronoloogia, esimese perioodi ese on vanem kui teise perioodi ese. Hakkas võrdlema Skandinaavia pronksesemeid Vahemereäärsete esemetega ja leidis, et areng on sarnane, aga Vahemere ääres oli rohkem kirjalikke allikaid. Oli tüpoloogilise meetodi rajaja. Juba eluajal pälvis suurt kriitikat. Leiti, et ta ei uuri ajalugu ja et väliste tunnuste järgi jagamine on primitiivne. H Schliemann. Oli kuulus juba 19. saj. Ühed peavad teda esimeseks arheoloogiks, teised aga arheoloogiliste muististe hävitajaks. 44 aastaselt läks ülikooli ja hakkas õppima keeli ja ajalugu, sest tahtis Troojat välja kaevata. Leidis Trooja Homeruse „Iliase“ abil. Ostis maa ära, et kaevata ja leidiski kaevamise teel. Pakkus, et see võib olla trooja kuues kiht. Suureks abiks olid sellest riigist leitud väärisesemed. Trooja puhul on talle ette heidetud, et ta ülemisi kihte hävitas
annaabi.ee 
