Itaaliast ja Venemaalt ka teistesse maadesse. Futurism oli üldise kriisi väljenduseks teaduses, eetikas, poliitikas, majanduses, esteetikas ning samaaegselt ka reaktsiooniks selle vastu. Futuristid püüdsid leida kunstis vastavaid väljendusvahendeid kaasaegse kiiretempolise elu ning tehnitseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism on kunstivool, mille liikmed tunnistasid ennast moodsa tsivilisatsiooni vaimustunud pooldajaiks, ülistasid tehnilist progressi, nõudsid kõigi traditsioonide hülgamist ja passeismi likvideerimist. Enamik kunstnikke olid joovastunud tehnikaajastu pulsist ja kiiruse kujutamisest. Liikumist, kiirust, lärmi, müra ja teisi uue elulaadi programmilisi kategooriaid püüti maalida divisionistlikult auto killustati tükkideks, mille rütmiline asetamine maali pinnal pidi dünaamilise efekti andma. Nendes piltides on multiplikatsiooni-efekt - selleks, et koer joonisfilmis usutavalt
323. a. saabus Aleks. Babüloni ja tegi sellest oma pealinna, siin ta ka samal aastal suri. Aleksander Suure loodud impeerium hakkas lagunema kohe pärast tema surma. Kreekas ja Kesk-Aasias puhkesid ülestõusud. Samal ajal algasid ka kodusõjad Aleksandri väepealikute - diadohhide ja seejärel nende järglaste - epigoonide- vahel. Kasutades ära Kreeka linnades käivat võitlust oligarhide ja demokraatia vahel kuulutasid diadohhid end kord ühtede, kord teiste pooldajaiks. Kodusõdades Makedoonias ja Kreekas tõusis Kassandros, kelle mõju alla sattus ka Ateena, kus kehtestati mõõdukas oligarhia. Ida allutanud Antigonose vastu moodustavad koalitsiooni Lysimachos, Seleukos, Ptolemaios ja Kassandros. Koos hellenistlike suurriikide tekkega kaotavad polised üha enam oma iseseisvust. Nad minetavad oma tähtsuse iseseisvate maj. ja pol. üksustena. 307. a. "vabastas" Antigonose poeg Demetrios Ateena Kassandrose vägedest ja kehtestas seal demokraatia.
Tegevus samuti anarhistlik / irooniline Berliin pärast I maailmasõda lüüasaanud linn, äärmuslikud meeleolud, kommunistside mässukatse jne ääretult ärev olukord, enamik dada tegelastest seal toetas pigem bolsevikke (üldiselt dadal poliitiline suunitlus puudus, va berliinis) Giorgio de Chirico Metafüüsiline kunst pole seotud dada mässumeelsusega. Enne sõda oli Itaalias kuum teema futurism, sõda sokeeris ka futuriste osa muutusid selle pooldajaiks ja hiljem ka mussolini pooldajaiks sõda kui tehnika triumf. Mõned leidsid aga et sõda on kole jne. Üritasid kaasajast põgeneda. Metafüüsika mõiste. /Aristoteles. Mis on aeg, ruum? Olemise viisid ja tingimused, alused. 'üle' füüsikast/ olemise üldised probleemid. Tradititsioonilised õlimaalid, viisid vanad kuid motiivid on kummalised ja veidrad; motiivides on rõhutatud ruumi tühjust/sügavust, ajanäitajaid kõike mis on seotud aja ja ruumi mõõtmisega
Muthesius, P. Behrens, H. Tessenow jt. D. W-i novaatorlus seisnes kunstilise kujundamise ja kaasaegse tööstusliku tootmise ühendamise idees, vastandudes seega inglaste Arts and Crafts Movementile. Ideoloogiline vastuolu standardiseerimise (Typisierung) ja individuaalse loomevabaduse pooldajate vahel kestis läbi D. W-i ajaloo. Moodsa tööstusdisaini sünni kulminatsiooniks oli D. W-i näitus Kölnis 1914, sellele järgnes lahknemine elitaarseiks kunstkäsitöö pooldajaiks ja pragmaatilisteks industrialiseerimismeelseiks. Viimaste eestvõttel moodsa elamukultuuri propageerimiseks rajatud näidisasumeist tähistas modernismi läbimurret Euroopas Weißenhof Frankfurdi lähedal (üldplaneering Mies van der Rohe, 1927). Hiljem rajati näidisasumid Breslaus (Wroclaw, 1929) ja Viinis (1932). D. W-i ideid arendas Bauhausis paljus edasi W. Gropius. D. W-i tegevus hääbus 1934, taasrajati Lääne-Saksamaal 1950. Gesamtkunstwerk (sks. 'tervikkunstiteos'), 19. saj
tühise osa. 323. a. saabus Aleks. Babüloni ja tegi sellest oma pealinna, siin ta ka samal aastal suri. Aleksander Suure loodud impeerium hakkas lagunema kohe pärast tema surma. Kreekas ja Kesk-Aasias puhkesid ülestõusud. Samal ajal algasid ka kodusõjad Aleksandri väepealikute - diadohhide ja seejärel nende järglaste - epigoonide- vahel. Kasutades ära Kreeka linnades käivat võitlust oligarhide ja demokraatia vahel kuulutasid diadohhid end kord ühtede, kord teiste pooldajaiks. Kodusõdades Makedoonias ja Kreekas tõusis Kassandros, kelle mõju alla sattus ka Ateena, kus kehtestati mõõdukas oligarhia. Ida allutanud Antigonose vastu moodustavad koalitsiooni Lysimachos, Seleukos, Ptolemaios ja Kassandros. Koos hellenistlike suurriikide tekkega kaotavad polised üha enam oma iseseisvust. Nad minetavad oma tähtsuse iseseisvate maj. ja pol. üksustena. 307. a. "vabastas" Antigonose poeg Demetrios Ateena Kassandrose vägedest ja kehtestas seal demokraatia
annaabi.ee 
