Muistsed koopamaalingud Ökoloogiline jalajälg Evolutsiooni tõendid Rahva muusikapärand Aastaaegade vaheldumine Valguskiirus vaakumis Popmuusika võidukäik Lillede fotosüntees Valguse neeldumine Heroiline maastikumaal Saastatud õhk Staatiline elekter Vana - Kreeka kirjandus Vulkaani purskamine Samasuunalised vektorid Hellenistlik kunst Mandrite triiv Kolmerealine determinant Eelklassikaline periood Veetaseme muutus Piirväärtuse arvutamine Joonia stiil Raua oksüdeerumine Pythagorase teoreem Pärimusmuusika päevad Must jää Astronoomiline ühik Laulev revolutsioon Liikide levik Bioloogiline kell Ilmalik laul Liikide väljasuremine Orgaaniline keemia Kunstimuuseumi näitus Liikide teke Aatomi ehitus
6. Rooma ajajärk 7. Rooma kirjanduse tunnused ja jooned On Vana-Rooma ladinakeelne kirjandus. Rajaja oli endine Kreeka ori Livius Andronicus. Rooma kirjandus võttis palju eeskuju Kreeka kirjandusest. 8. Ladina keele perioodid : Rooma kirjanduse perioodid : 9. Arhailine ajajärk (VI-IV eKr); 1) Kirjanduse alged (? – 241 eKr), iseloomustus, autorid, peamised jooned Kirjanduse alged Rahvaloominguline ajajärk 10. Eelklassikaline periood (III-II eKr); 2) Arhailine ajajärk (240-80 eKr); iseloomustus, autorid, peamised jooned Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud žanrid. Eeposte loomine. Draama ja retoorika areng. 11. Klassikaline ehk kuldne ladina keel(I eKr); 3) Kuldne / klassikaline ajajärk (80 -14 pKr); iseloomustus, autorid, peamised jooned Silmapaistvad luuletused. Kõrgetasemeline proosa. 12
Kuressaare Gümnaasium MAIAD Maarja Toplaan 7a klass Kuressaare 2010 Sisse juhatus Maiad olid 600 aasta jooksul arendanud Kesk-Ameerikas välja oma tsivilisatsiooni ühes linnade ja kultuskeskustega.Ligikaudu 4.saj algul pKr saavutas nende kultuur oma kõrgpunkti. Ehitati mitmeid suuri linnu maiade linnad kujutasid endast iseseisvaid riike, mis sageli omavahel sõdisid. Nad võttsid vastastikku vange, keda ohverdati jumalatele. Maiad leiutasid oma piktogrammidest koosneva kirja. Samuti uurisid nad taevatähti ning tarvitasid kalendrit. Maiade tsivilisatsioon EELKLASSIKALINE PERJOOD (650 eKr-250 pKr). Maiade tsivilisatsioon sai alguse Vaikse ookeani kaldal ja präeguse Guatemala linnad püramiidide ümber. Nad laiendasid oma tsivilisatsiooni põhja poole, Peteni vihmametsa suunas, ja seejärel Yucatani lavamaale. KLASSIKALINE PERJOOD (250-800 saj) Maia linnad polnud kunagi ol...
püramiidid. Üheks grandioossemaks ehitiseks võib pidada Castillo püramiidi Chichèn Itzàs, mille astmete arv moodustas numbri 365 ehk siis 1. aasta. Maiad polnud mitte ainult edukad kunstis, vaid ka astronoomias kui ka matemaatikas. Keerukaid ehitisi tundma õppides saame palju teada maiade kultuurist, samas ka argielust, kuid suuremad teadmised nende tsivilisatsioonist on tekitanud ägedaid vaidlusi maiade olemuse üle. Maiade arhitektuur ja kiviehitused Keskmine eelklassikaline periood Maiade rajatud kivikonstrukutsioonid võimaldavad omamoodi hinnata nende poliitilise ja sotsiaalse korralduse taset. Kivikonstruktsioonid nõuavad täpset juhtimist, erilalast spetsialiseerumist ja poliitilist võimu, mis suudaks suurt hulka tööjõudu enda alla koondada. Pikka aega on maia tsivilisatsiooni õitsenguks peetud klassikalise perioodi linnu, kuid XX
TALLINNA MAJANDUSKOOL ELEA KOOLKOND Referaat HINNATUD: B SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis kirjeldan üht olulisemat antiikkreeka filosoofilist koolkonda, Elea koolkonda. Kirjeldan ka lühidalt antiikfilosoofia kujunemist. Referaadis rõhutan eelkõige koolkonna tähtsamaid esindajaid ja nende põhimõtteid eesmärk selgitada eleaadide panust foilosoofiasse. Sissejuhatust on vaja juurde kirjutada !!!!! 1.ANTIIKSE FILOSOOFIA AJALUGU Kogu antiikfilosoofia ajaloo võib kolmeks perioodiks jaotada: 1.Eelklassikaline periood (7. Saj eKr 5. Saj eKr) Paljudes käsitlustes nimetatakse seda perioodi ka ,,eelsokraatiliseks" ajastuks, kuid see eeldab et teadliku filosoofilise mõtlemise harrastamine algab alles Sokratesega. Eelklassikaline periood on jaotatud otstarbekuse mõttes omakorda alaosadeks: A) Kreeka filosoofia vanimad koolkonnad a) vanim filosoofia Ioonias...
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-.... ; mõistetakse ka sageli tervet corpus iuris civiles't, kus kõrvuti nii eraõiguse, karistusõiguse kui ka avaliku õiguse normid Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud · Periodiseerind riigivõimu vormide alusel o Kuningate e rexide aeg(75...
Teooriad- Doktriinid- mitu tähendust - teoreetiline õpetus, teooria, õppelause, poliitiline süsteem. Kontseptsioonid- (ld conceptio) mitmetähenduslik vaatlus- või käsitusviis, vaadete süsteem, üldkujutlus, plaan, tärganud mõte, idee. Õigusteaduse koht teaduste süsteemis ja õigusteaduste perekond (edasi oli oluline info, vt!) -õigusteadusest saame rääkida alates rooma riiklusest -Rooma ÕT ajalugu periodiseeritakse järgmiselt: 1) eelklassikaline III saj. Keskpaik e.Kr 82 e.Kr 2) klassikaline 82 e.Kr.-27 e.Kr.250p.Kr. 3) hilisklassikaline 250-476 p-Kr. -õigusteaduse aktiivsed perioodid on eelkl. ja klassikaline. (Hesi?,) juridica, IX/2002 lk 626-634 Siimets-Gross Teaduse (uurimise) objektiks on objektiivse tegelikkuse valdkonnad. Teaduse ained.. Teaduse meetodiks on viisid ja võtted, mille abil uurimisobjektist piiritletakse konkreetne uurimisese ning uuritakse selle eriomaseid tunnuseid ja objektis ...
Bonfante periodiseering õiguse perioodide ja kriiside alusel 1) Kviriitliku õiguse periood: 754/3 eKr – 2.saj eKr (200 eKr või 146 eKr) – põlluharijate linnriik muutus impeeriumiks 2) Rahvaste õiguse (ius gentium) periood: 146 eKr – 235 pKr – oluliseks muutus side Rooma riigi helleniseeritud Ida ja romantiseeritud Lääne vahel 3) Rooma hellenistlik Franz Wieackeri / Max Kaseri periodiseering: Vana-Rooa ehk varane periood (ca 300 eKr) Eelklassikaline (ca 300 eKr kuni 27 eKr – kattub printsipaadi alusega) Klassikaline Järelklassikaline Okko Behrendsi periodiseering: Religioosse õiguse periood (9. sajandi lõpp eKr - 3. saj (st u 250) eKr) Eelklassikalise õiguse periood (3. saj keskpaik eKr kuni 82 eKr) Klassikalise õiguse periood (82 eKr - 27 eKr / 250 pKr) Spetsiifiliselt klassikaline õigusteadus (82 eKr - 27 eKr)
1 saj eKr; Klassikaline aeg - Augustusest kuni Aleksandes Severuse surmani - 235; Hilisklassikaline aeg - Severuse surmast kuni Justinianuseni (565), seega 3-6 saj.15 12 Ibid 13 Ibid 14 Ibid 15 Ibid 10 3.6. A. Söllnerist lähtuv periodiseering Saksa õigusteadlane jagab Rooma õiguse ajaloo viieks perioodiks: Eel-ja varajane ajalugu - langeb kokku kuningate ajaga; Ius ja eelklassikaline õiguse aeg - langeb kokku vabariigi perioodiga; Klassikaline aeg - langeb kokku printsipiaadi ajaga; Järelklassikaline aeg - dominaadi ajastu; Justinianuse kodifikatsioon ja rooma õiguse edasine eksistents.16 3.7. Protsessivormidest lähtuv periodiseering Viimaseks töös käsitletavaks levinud periodiseeringuks on protsessivormidest lähtuv liigitus, mille kohaselt jaguneb Rooma õiguse ajalugu kolmeks perioodiks: Legisaktsiooniline protsess;
b. Rahvaste õiguse (ius gentium) periood: 146 eKr 235 pKr - oluliseks muutus side Rooma riigi helleniseeritud Ida ja romaniseeritud Lääne vahel c. Rooma-helleenilise õiguse periood: 305.-306. 565, s.t Justinianuse valitsusaja lõpuni ja ühtse Rooma riigi lõpliku lagunemiseni ROOMA ERAÕIGUSE AJALOO PERIODISEERINGUD, 1 1. Franz Wieackeri/Max Kaseri periodiseering: a. Vana-Rooma ehk varane periood (ca 300 eKr) b. Eelklassikaline (ca 300 eKr kuni 27 eKr - kattub printsipaadi algusega) c. Klassikaline (27 eKr - 283 pKr ) d. Järelklassikaline (284 - 563) ROOMA ERAÕIGUSE AJALOO PERIODISEERINGUD, 2 2. Okko Behrendsi periodiseering: a. Religioosse õiguse periood (9. sajandi lõpp eKr - 3. saj (st u 250) eKr) b. Eelklassikalise õiguse periood (250 eKr - 82 eKr) c. Klassikalise õiguse periood i. spetsiifilis-klassikaline (82-27 eKr) ii
Lisaks Rooma perekonnast lähemalt ja abielust. Abielu cum manu(käe all) ja sine manu(ilma käeta)Abielu sõlmimise vormid. Abikaasade varalised suhted. Kaasavara instituut. Abielu lõppemine. Isavõim. Laste õiguslik seisund. Vanemate ja laste varalised suhted. Isavõimu all olevate laste õigus- ja teovõime. Laste seadustamine (legitimatio) ja lapsendamine (arrogatio, adaptio). Eestkoste ja hooldus. Rooma õigusteaduse areng Rooma õigusteadusel on järgmsed arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline ja hilisklassikaline. Eelklassikalist perioodi Rooma õigusteaduses iseloomustab huvi olulisemate reguleerimisvaldkondade vastu. Arenes õigusteaduse õpetamine. Õpilasi oli vaja tutvustada õiguse põhimõistetega ja anda seejärel ülevaade õigusteadusest. Nii jaguneski Roomas õigusteaduse õpetamine kahte ossa. 1. institutio - õpilasele esitatakse tsiviilõiguse printsiipe ühes allikate lugemisega; 2
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena. Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas. Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei s...
muudel teadustel. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on on vahetu ja selge asjade loomuse teada saamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikud ei omista mõistusele tunnetusprotsessis erilist kohta. Nende tees: mida me teame, seda teame oma kogemuse põhjal. Idealistid leiavad, et välismaailma pole inimteadvusest sõltumatuna üldse olemas, maailm on ainult inimkujutlus. Rooma õigusteaduse arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline, hilisklassikaline. Rooma õigusteadus tekkis III sajandil, kui kujunes antiikne jurisprudents. Siis polnud veel juristi elukutseid nagu kohtunik jm, need kujunesid V-VI sajandil. Seadustel polnud erilist rolli, õigusteadlaste arvamust käsitleti õiguse allikana. Hilisklassikalisest perioodist on pärit kirjutatud rooma õiguse tipp ehk Corpus iuris civilis. Sisaldab tsiviilõiguslikke ja avalik õiguslikke norme. Selle
Peitvara on asi, mille omanik on selle leidmisel teadmata ning jääbki teadmata (AÕS §103 meil peitvara kohta, mis sätestab, et peitvara omanik ei ole teada ning kuulub sellele kelle maalt see leiti). Probleem tekib siis, kui peitvara leitakse võõralt maatükilt. Vastavalt eelklassikalisele printsiibilisele teooriale, mis tõlgendas omaniku õigusi asjale äärmiselt laialt, jääb asi pärast selle leidmist võõra maatüki omaniku ainuomandisse. Eelklassikaline õigusteooria (3. saj keskpaik eKr 82. a eKr) rõhutas tsiviilõigusliku omandi puhul omaniku tahet ning omakasupüüdlikust, mille tulemusena üldse asjad omaniku omandisse saavad. Nii on vastavalt eelklassikalisele õigusteooriale ka asi, millest omanik ise teadlik pole, ikkagi tema omandis. Klassikaline teooria (82. a eKr 27. a eKr / 250. a pKr) lähtub spetsiaalsuse põhimõttest, s.t omand on õiguslik võim täpselt kindlaks määratud asja üle
· 3) Hellenismi ajajärk 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas; Hellenistlik luule. Theokritos ja Kallimachos. · 4) Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. Rooma: · 1)Arhailine ajajärk (VI-IV eKr); 1) Kirjanduse alged (? 241 eKr); · 2) Eelklassikaline periood (III-II eKr); 2) Arhailine ajajärk (240-80 eKr); · 3) Klassikaline ehk kuldne ladina keel(I eKr); 3) Kuldne / klassikaline ajajärk (80 -14 pKr); · 4) Postklassikaline ehk hõbedane periood (I pKr); 4) Hõbedane ajajärk (14-117); · 5) Hiline ladina keel (II-VI pKr). 5) Hiline ajajärk (eraldi: II ja III-VIss.). 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Eepose aineks on trooja sõjaga seotud müüdid, mille tndmist laulik kuulajatelt eeldas(15700 värssi)
Jurisprudentsist väärtusjurisprudentsini. Antiikne jurisprudents formeerus III sajandil eKr. Sel ajal ei tuntud siiski juristi elukutseid, kohad täideti valimisega, nimekirjade alusel vms, neilt oodati pigem nt retoorikat kui teadmisi. Juristi peamiste tegevusvaldkondade kaasajale omased jooned kujunesid välja 5. ja 6. sajandil. Algselt sarnanes Rooma õigusteadus common law'le õigusteadlaste arvamus oli õiguse allikas. Rooma õigusteaduse arenguetapid: Eelklassikaline periood huvi olulisemate reguleerimisvaldkondade vastu, arenes õigusteaduse õpetamine (Institutio ja Instructio), õiguskirjandus oli praktilise iseloomuga. Varaklassikaline periood (Augustuse aeg, meie aegkonna algus) tekivad koolkonnad. - Labeo koolkond (prokuliaanid) pooldavad uuendusi - Capito koolkond (sabiniaanid) kaitsevad väljakujunenud instituute Kõrgklassitsism (II saj) väga põhjendatud kaasuste lahendused, Celcuse tegevus
m.a –235 m.a.j •rooma-helleenilise õiguse periood 305-5652.6. Üks levinumaid, mis lähtub õigusest (U.Wesel) •vabariiklik aeg-vabariigi asutamine (510) kuni Augustuseni (27/31. e.m.a seega 5-1 saj. e.m.a •klassikaline aeg – Augustusest kuni Aleksandes Severuse surmani 235 m.a.j •hilisklassikaline aeg- Severuse surmast kuni Justinianuseni (565 m.a.j.) seega 3-6 saj. m.a.j2.7. A.Söllneri periodiseering •eel-ja varajane ajalugu-langeb kokku kuningate ajaga •ius ja eelklassikaline õiguse aeg-langeb kokku vabariigi perioodiga (12 tahvlit) •klassikaline aeg-langeb kokku printsipiaadi ajaga •järelklassikaline aeg-dominaadi ajastu •Justinianuse kodifikatsioon ja rooma õiguse edasine eksistents2.8. Protsessivormide järgi legisaktsiooniline protsess •formulaarprotsess •kognitiivne protsess 11. Rooma õiguse olulisemad allikad.Rooma õiguse allikateks on: - juristide kirjutatud CIC digesta - lex, leges regiae (kuningate, preestrite seadused) - ius Papirianum -
tagajärjel ca 305.-306. aastal 3) Rooma-helleenilise õiguse periood: 305.-306. – 565, s.t Justinianuse valitsusaja lõpuni ja ühtse Rooma riigi lõpliku lagunemiseni. 2) Rooma eraõiguse ajaloo periodiseeringud a) Franz Wieackeri/Max Kaseri periodiseering Kahe 20. sajandi kuulsaima romanisti M. Kaseri ja F. Wieackeri esitatu alusel on järgnevalt ära toodud kõige sagedasem Rooma eraõiguse periodiseering: 1) Vana-Rooma ehk varane periood (ca 300 eKr) 2) Eelklassikaline (ca 300 eKr kuni 27 eKr - kattub printsipaadi algusega) 3) Klassikaline (27 eKr - 283 pKr ) 4) Järelklassikaline (284 - 563) Klassikaline periood oli eraõiguse hiilgeajaks. Sellesse perioodi paigutuvad enamik tuntud juriste. Kuigi selle liigituse kohaselt on Rooma eraõiguse perioodid jaotatud varaseks, eelklassikaliseks, klassikaliseks ja järelklassikaliseks, langevad need perioodid tegelikult kokku riigivõimu muutumisega. Nii võiks klassikalise õiguse
saj. e. Kr.) Klassikaline ajajärk (V saj.-330 e. Kr.) Hellenismi ajajärk (330 146 e. Kr.) Impeeriumi aeg Rooma võimu all (146 e. Kr.-395pKr) Spetsiaalselt kirjanduse periodiseerimiseks: Algperiood (II at I at e. Kr.) Hellase e. klassikaline aeg (IX IV saj. lõpp e. Kr.) Hellenismi ajajärk (III I saj. e. Kr.) Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. V pKr) Kolmas võimalus: Eelklassikaline e. arhailine ajajärk (? I at I kolmandik); rahvaluule; varasem pole säilinud, hilisem on fikseeritud Homerose teostes. Klassikaline aj. (VII IV saj. e. Kr.) orjanduse õitseng; eristatakse veel Atika algperioodi (V-IV saj. e. Kr.) III saj. e. Kr. V p. Kr. sõjamonarhia periood. Jaguneb varaseks (III e. Kr I p. Kr) ja hiliseks hellenismiks (I-V saj.)
Ius scriptum aga oli tõeline õ, kuna oli fornaalselt määratletud ja lähtus riigist kui institutsioonist. Rooma õ on tähtis kirjutatud õ kontekstis, et mõista mandrieuroopalikku õ. Kultuuri. Rooma õ varasematel etappidel oli tegu süsteemiga, kus kirjutatud õ-l polnudki erilist tähtsust. (action- süsteem, hiljem kirjutatud õ).Keiser Theodosius II ajal keiserlikud seadused Codex Theodisianus 5s, CIC 6s. 3. s eKr formeerus antiikne jurisprudents. Rooma õ arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline, hilisklassikaline. Gaiuse "institutions" on hilisk (institutsiooniline süsteem), Ulpiani liber singularis regularum (Ulpianuse tööd), Pauli sententatie, Fragmenta Vaticana, Lex Dei ehk Collatio legume Mosaicarum et Romanarum. 2. Justinianuse eesmärk CIC loomise põhjused/ eesmärgid: · õiguse ühtlustamine · õigushariduse ühtlustamine · ühte moodi mõtlevad juristid ühtne õigus · ristiusu kiriku tugevdamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
