GUSTAV MAHLER Muusikaajalugu Koostajad: Tartu 2013 Gustav Mahler 7. juuli 1860 – 18. mai 1911. Austria helilooja. Üks tähtsamaid dirigente. Gustav Mahler Lapsepõlv Isa peksis. 4 aastaselt – akordion, klaver. 5 aastaselt – harmoonia, kontrapunkti tunnid. Avaldas oma andekusega muljet. Perekonnast 1874 kaotas venna. 1860 koliti perega Jihlava linna. Pere kasvas jõudsalt. Gustav tutvus muusikaga. Tööd ja tegemised 1880 – Kapellmeister, Esimene olulisem teos „Kaebelaul“. 1881 – Ooperite dirigeerimine. 1883 – Teatri dirigent. Žanrid Laulud ja sümfooniad. Žanrid omavahel seotud. Lõppes žanride ühinemisega. Stiil Laiendatud tonaalsus. Esi...
1632.-1638. a Heinrich Stahli ´´Käsi- ja koduraamat...``, mis sisaldas saksa- ja eestikeelset teksti Lut- heri väikee katekismuse osi. 1632. a Joachim Rossihnius andis välja oma katekismuse ja kirikukäsiraamatu. 1637. a ilmus Heinrich Stahli ´´Juhatus eesti keele juurde`` - esimene eesti keele õpik sõnastikuga. 1637. a ilmus Reiner Brockmanni esimene eestikeelne luuletus. 1708. a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste sõbralkud ning nad aitasid eestlasi kirjutades eesti keelde üm-ber jutustusi. Nad harisid talupoegi. 2.Estofiilidest Saaremaa kirjanikud olid Friedrich Wilhelm von Willmann ´´Jutud ja Teg-gud...``(1782) ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ´´Sarema Jutto ramat``(I osa 1807, II osa 1812). 3
Gustav Mahler (1860-1911) Kristi Heinaste ja Kadri Talvik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Elu Third level Fourth level Fifth level · 7. juuli 1860 Kaliste, Böömimaa, Austria keisririik · Oli juut · "Böömimaalane austerlaste seas, austerlane sakslaste seas ja juut kogu maailma silmis" · 1860 kolisid Jihlava(Iglau) linna · Noorpõlves nägi, kuidas ise peksis ema ning sai hingelise trauma · Noorena kuulis rahvamuusikat, ...
olla aadlikud, piiskopid, kaupmehed, käsitöölised. 9.Nimeta tähtsamad keskaegsed luulevormid. Alba – hommikulaul, milles kujutatakse armastajate lahkumist pärast salajast öist kohtumist; hommikune äratuslaul või daami ülistamine päeva algul. Ballaad – algselt keskaegne tantsu- ja ringmängulaul (tänapäeval traagilis- müstilise süžee ja sünge häälestusega jutustav luuletus) Itk – nutu-, leina- või kaebelaul, matuselaul süserääni või Kauni Daami surma puhul Kantsoon – laul, keskaegse luule põhižanr, enamasti 3–7-salmiline refrääniga armastuslaul Lee – lühike jutustav või lüüriline luuletus 12.–13. saj prantsuse ja inglise kurtuaasses kirjanduses, kanti ette lauluna; süžeed enamasti bretooni (keldi) legendidest (nt kuningas Arturi ja Tristani-Isolde lood); nt Marie de France “Kuslapuu”. Pastoraal (ka pastoreel, pastorell) – karjaselaul, rüütli idüll karjusneiuga;
Ilmaliku kirjanduse tähtsamad saavutused : Käsuhantsu kaebelaul ,, Oh ma vaene Tartuliin." Otto W. Maasing ,,ABD ehk lugemiseraamat lastele" ,,Arvamiseraamat"(matemaatika õpik) Maarahva nädalalaeht ja Maarahva kalender Maasingu tuntuim luuletus ,,Päts" Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) kirjutas oode ja pastoraade. Oodid: ,,Kuu" ja ,,laulja" karjastelaulud ,,Ott ja Peedo" Faelman (1798-1850) tuntumad teosed : ,,Piibujutt" , ,,Kalenditegija Kimpus" ,, Tühi jutt, tühi lori." ,,Järvamaa vana mehe õpetused" Faelman on kirjutanud 8 müüti :
Kreeka lüürika ja teater Kreeka lüürika Lüürika eelkäijaks rahvalaul. Nimetus lüürika tuli keelpillist lüüra. Sisu on ülistus elule, elutervele jõule ja armastusele. Zanriliselt jaguneb eleegiaks, jambograafiaks ja meelikaks. Eleegia Eleegia kaebelaul, hiljem mõtisklev luuletus sõjasündmustest, poliitikast, armastusest. Eleegia viljelejad spartalane Tyrtaios, riigimees Solon, palgasõdur Archilochos. Jambograafia Jambograafia hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi. Esimene silp lühike, teine pikk. Rajajaks peetakse Archilochost. MEELIKA Meelika jaguneb monoodiliseks ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika poliitilised, sõja,armastus ja veinilaulud. Esindajaks Alkaios.
(midagi pole säilinud) saksa keelsed luterlikud raamatud ja liivi-,läti- ning eestikeelsed missatekstid. Järgmine teadaolev eeestikeelset teksti sisaldanud raamat Wanradti ja Koelli katekismus. Raamat trükiti 1535.aastal. (sellest on säilinud 11 kahjustatud lehekülge) 1739. Esimene täielik eestikeelne Piibel. ,,Piibli Ramat/se on keik se Jummala Sanna..." Esimene eesti keelne luuletus- Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708.aastast pärinev kaebelaul ,, Oh ma waene Tardo Liin". Rahvuslik liikumine. C.R.Jakobson pidas oma I isamaalise kõne ,,Vanemuise ,, seltsis 1868.a. I üldlaulupidu 1869.a Tartus. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema juhitud ,,Vanemuise" selts. Eesti Kirjameeste Selts (EkmS) tegutses Tartus aastail 1872-1893. Sinna kuulusid kõik kes tahtsid eestlust luua ja edendada. Rahvusliku liikumise tähtsamad ideoloogid ja rahvajuhid olid Johann Voldemar
RAHVUSKIRJANDUS 1. Eestlane kirjutas 2. Eesti keeles 3. Eestlastele Rahvuskirjanduse algus · Piibli tõlkimine 1739a. Jüri kiriku juures, on olnud 250 aastat eesti keeles Ilmaliku kirjanduse algus · Juhuluule loodud sündmuste põhjal · Eriti pulmalaulud Reiner Brockmann 1637a Käsu Hansu kaebelaul · Tartus murdes tartu linna hävitamisest Põhjasõjas(12.07.1708) · Koosneb 3st osast - tartu linna hiidaeg - Tartu linna hävitamine ehk küüditamine siberisse - Hoiatus teistele linnadele, et nad ei elaks patust elu · Teine osa oli laiemale publikule varjatud ja tekst oli näha katkendlikult · Vanas testamendis Jeremida kirj nutulaulud
1224 1227 Henriku Liivimaa Kroonika 1525 Esimene (teadaolev) raamat M. Luther katekismus (piibli tähtsamad osad) 1535 Esimene säilinud raamat 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius? eestikeelsed jutud 19. saj Rosenplänter, Masing (õ-täht) Eesti keele kultuuri arendamine 1801-1922 Kristjan Jaak Peterson (keeleteaduslikud artiklid ; ei häbenenud olla eestlane ja uskus eesti keele tulevikku ; esimene eestlane, kes kirjutas kõrgel tasemel luuletusi)
1637 ilmus esimene eestikeele grammatika 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelne luuletus- R. Brocmanni pulmalaul 1656 "Uus eestikeelne lauluraamat" ;241 eestikeelset kirikulaulu tõlget 1686 esimene täiesti eestikeelne raamat, trükiti riias 1690-91 "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat" esimene illustreeritud eestikeelne raamat; ilmus Riias 1694 vanim seni leitud eestikeelne aabits 1695 Chr. Kelchi kroonika "Liefländische Historia" 1708 Käsu Hansu kaebelaul 1715 põhjaeestikeelne " Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament" 1732 Eesti maarahva kalender 1739 A.Th. Helle toimetuselt ilmunud täielik piiblitõlge "Piibli Ramat, se on keik se Jummala sanna..." 1766-67 esimene eestikeelne ajakiri "Lühhike öppetus..." ilmus Põltsamaal 1778-79 7 eesti rahvalaulu 1782 Fr. W. V. Villmanni "Juttud ja Teggud" 1836-63 ajakiri " Das Inland" 1838 asutati Tartusse "Õppetatud Eesti Selts" 1842 Eestimaa Kirjanduse Ühing
,,Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna..." il mu mine 1739. aastal. Esi mene teadaolev e e stikeelne ladinakeelse pealkirjaga pul malaul, mille autor on Reiner Brockmann, il mus 1637. Aastal. Esi mene eestlase loodud luuletus on Käsu Hansu 1708. aastast pärinev kaebelaul ,, Oh! ma waene Tardo Liin". 18. sajandi teisel poolel hakkasid il mu ma esi m esed rahvavalgustuslikud raamatud ja ajalehed, populaarseks said p õn süzee ga m e elelahutuslikud rahvaraamatud. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul panid estofiilid aluse e e sti ke ele, kirjanduse ja rahvaluule uuri misele.
1631. avati Tartus esimene trükikoda / 1632. avati Tartu Ülikool / 1635 . avati trükikoda Tallinnas 17. sajandil tegutses Forseliuse kool( usuõpetus, arvutamine, kirjutamine), tegutses 4 aastat. 1632 1638 Andis Heinrich Stahl Käsi ja Kodu raamatut välja, kus olid paralleelselt eesti ja saksa tekstid, võeti kasutusele tänu temale Stahli grammatika. 1637 . esimene juhuluuletus R. Brockmann 1639. J. Hornungi eesti keele grammatika 1709. esimene eestikeelne luuletus Käsu-Hansu kaebelaul ( Oh ma vaene Tartu linn..) 1739. eestikeelne piibel anton Thor Hell, põhjaeestikeelne. See piibel levis üle Eesti ning kirjakeele aluseks sai põhja-eesti keel. 1766. esimene eestikeelne ajakiri Lühhike Õppetus, P.E.Wilde saksa keelest eesti keelde tõlkis A.W. Hupel, kirjeldati lihtsaid meditsiinilisi abinõusid 1816/1819 . pärisorjuse kaotamine Eestis ja Liivimaal.
Kirjanduse põhiliigid ja zanrid. Zanriteooria Kirjandus ja müüt Mütoloogilised VS. olmelis- ajaloolised (kirjanduslikud) tekstid Muinasjutt kui müüdi "satelliit" (Claude Lévi-Strauss) või vahelüli müüdi ja kirjanduse vahel Kirjanduse põhiliigid Eepika (eepos; romaan, jutustus, novell, lühijutt) Lüürika (ood, hümn, eleegia, epigramm, sonett) Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama) J.Tõnjanov, R.Jakobson, B.McHale Zanri dominant kunstiline võte või struktuuriprintsiip, mis määrab ära terviku ülesehituse. Ood Pindarose epiniikionid (võidulalulud) ja koorilalulud: stroof antistroof epood (nt Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu tõlkes) Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood Eleegia algselt leinalaul (elegos `kaebelaul') Rooma armastuseleegia 16.-18. saj inglise pastoraalne eleegia (Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben Jonson, Milton, Pope) prantsuse k...
Hera( Juno)zeusi õde ja naine, abielu ja naistekaitsja, paabulind ja lehm.Hessia(vesta)Kodukolde jumalanna,tagasihoidlik ja leebe . Pallas Athena( minerva) tarkusejumalanna, sündis zeusi peast, öökull,oliivipuu,kiiver,oda.Artemis(diana) jahi jumalanna.küpressipuu ja põder. Aphrodite(venus) ilu ja armastuse jumalanna, sündis merevahust. Tuvi ja mirdipuu.Ilias kujunes välja trooja müütide põhjal. Odüsseia räägib trooja sõjakangelase odüsseia koju naasmisest. LÜÜRIKA- Eleegi- kaebelaul ehk. Ikku. Tõsise sisuga luuletus. T- armastus,poliitika,sõda. Jambograafia- pilkeline inimpahesid kritiseeriv luule. Monoodiline meelika- sarnaneb tänap luulele. Sõda ja poliitika.armastus ja veini laulud. Koorimeelika-keerukas värsiline ülesehitus, koor esitas. Kujunes näitekirjandus. Orkestra-koori asukoht, Skeene-kostümeeriti ennast . altar jumalakummardamiseks. AISCHYLOS-võttis osa kreeka pol. Elust. Võitles kreeka- pärsia sõdades. Kangelaslood on aluseks
LÜÜRIKA 1. Rütm samasuguste nähtuste (silpide arv, silbi pikkus, rõhk, sarnased Lüürika (L) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist. L lähtub autori vahetutest lauseosad) korrapärane vaheldumine luuletuses. Vabavärsis ei allu rütm tunnetest, elamustest ja mõtetest. Autor ei jutusta neist, vaid püüab lüürilise kogu luuletust läbivale korrapärasusele. situatsiooni ja kujundlike piltide kaudu tekitada lugejas samu mõtteid. L on tavaliselt 2. Riim samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsi lõpus, sees kirja pandud värsivormis, kuid esineb ka lüürilist proosat ja draamat. või alguses. L on kõige subjektiivsem kirjanduse liik. a) ristriim (abab); b) süliriim (abba); c) paarisriim (aabb); d) lausriim (aaa, Termin ,,lüürika" ...
1535 Wandradti ja Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis 1631 asutati Tallinna Gümnaasium, gümnaasiumi juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustaviana e. Tartu Ülikool 1637 ilmus esimene eesti keele grammatika (Stahl) 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelne luuletus Brocmanni pulmalaul ,,Carmen Alexandrium" 17.sajandi lõpp vanim seni leitud eestikeelne aabits 18.sajandi algus Käsu Hansu kaebelaul, esimene eesti autorilt säilinud luuletus 1732 ,,Eesti ma rahwa kalender ehk täht-raamat", esimene säilinud eesti keelne kalender 1739 A. Th. Helle toimetusel ilmunud piiblitõlge 1813-32 Rosenplänteri ,,Beiträge", esimene eestiaineline teaduslik ajakiri 1838 Tartus asutati Õpetatud Eesti Selts Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega. Henriku Liivimaa kroonika, esimesed kirjalikud teated eestlaste saatuse kohta. Läti
dekoratsioone Euripides kasutas proloogi tänapäevases mõistes olukorra seletusena näideni alguses, näidendite keel on lihtne, koori rakendas ta traditsiooni pärast. Looming viis atika tragöödia arengu lõpuni. Aristhophanes andis oma satiirilist suhtumist edasi koori kaudu, näidendite koomilisele põhiideele lisas humoorikaid juhusündmusi, mis jätsid suure vabaduse näitlejate fantaasiale *Retooriline ja filosoofiline proosa *Mõisted eleegia - kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus v muusikapala jamb kahe silbiline värsijalg, vanakreeka pilkeluuletus meelika -antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme monoodiline meelika - soolohäälne laul või luuletus, mille temaatika on väga mitmekesine. Koorimeelika - Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis. Demosthenes - säravaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Tema kõned paistavad silma
keelpillid. Kui siiani valdavalt oli Pärt instrumentaalhelilooja, siis seoses uue stiiliga suureneb sõnaosakaal. Peale immigreerumist pühendub peamiselt sakraalmuusikale(vaimulik). ,,Passio" (Johannese passioon), ,,Te Deum", ,,De Profundis", ,,Stabat mater", ,,Magnificant", ,,Berliini missa". Kasutab peamiselt ladina keelt, kuigi on kasutanud ka kiriku slaavi keelt, nt ,, Kanon Pokajanen". Vokaalteos hispaania keeles ,,Como cierva sedienta" ,,Lamentate" kaebelaul. ,,Orient ja Occident" tintinnabuli stiilis, lähttuvad idamaade kultuurist, eriti nende usulisest poolest. On valitud mitmete maailma ülikoolide au doktoriks. Tema muusika on siiras ja avatud, kuid tähtsaimaks peab vaikust. Vaikus on tema jaoks ideaalne.
Trubaduuride luule Trubaduurid on luuletaja, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luulevormidest olid juhtivad: 1. Kantsoon armastusteemaline luuletus 2. Sirventees sõttaminekulaul 3. Tensoon kahe poeedi vaidlus 4. Pastorell rüütli ja karjusneiu kohtumisest rääkiv luuletus 5. Alba hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkudes 6. Serena õhtulaul daamile 7. Ballaad tantsulaul (refrääniga) 8. Romanss neiu kaebelaul Rüütliromaan Varajaste rüütliromaanide aines pärines antiigist (näiteks 12. Sajandi "Aleksandri romaan", mis räägib keiser Aleksander Suure seiklusrikkast elust). Kõige rikkalikumat ainet pakkusid muistsed keldi müüdid, mille keskne kuju oli brittide legendaarne kuningas Artur. Muistsed keldi müüdid olid aluseks ka arvukatele romaanidele Tristanist ja Isoldest. "Tristani ja Isolde" lühikokkuvõte: Marc pidi Isoldega abielluma
karjusneiu kohtumiselt kohtumisest lahkudes ROMANSS SERENA Kui armsama sõtta Õhtulaul daami või merele saatnud akna all neiu kaebelaul Rüütliluule mujal maades ◦ Kandus edasi Saksamaale ja Itaaliasse ◦ Saksa aladel tegid meisterlaulikud oma tsunftid ◦ Sellega sai rüütlikirjandusest käsitööharu ◦ Minnesang – Saksa rüütliluule nimetus ◦ Minnesinger – lauliku nimetus ◦ 12.sajandi minnesangi esindaja Dietmar von Aist ◦ Luule on sisu ja vormi poolest rahvalikult lihtne ◦ 13.sajandi minnesinger on Tannhäuser ◦ Luule sisaldab hulgaliselt autobiograafilisi andmeid
kirjanduseks. 1) Rüütliluule 2) Rüütliromaan Rüütliluules võeti kasutusele riim. Luule oli rahvuskeeles ja sellel olid kindlad autorid. KANTSOON armastus luuletus SIRVENTEES sõttamineku laul TENSOON kahe poeedi vaheline vaidlus PASTORELL luuletus rüütli ja karjuseneiu kohtumisest ALBA hommikulaul SERENA õhtulaul daami akna all BALLAAD refrääniga tantsulaul ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud naise kaebelaul ITK kurb luuletus Rüütliromaani liigid: 1) Antiigiainelised ,,Aleksandri romaan" 2) Bütsansi romaanid ,,Aucassin ja Nicolette" 3) Bretooni romaanid: Kuningas Artur, Püha Graali romaanid, tristani ja Isolde romaanid LINNALUULE/ROMAAN (ÕPETLIKKUS/ALLEGOORIA) Linnakirjandus väljendas kaupmeeste, käsitööliste ja teist linnakodanike huve järjest tähtsamaks muutuv ,,kolmanda seisuse" maailmavaade.
18. sajandi jutukirjanikud, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel Eesti poolilmalik jutukirjandus tekkis 1730.-1740. aastatel. Tollased raamatud kandsid pietistlikku meeleparandusvaimu ning olid vagatseva ja noomiva hoiakuga Pastor Albert Anton Vierorthi „Wiis head jutto…“ (1740) Esimene eestlase loodud luuletus on Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708. aastast pärinev kaebelaul „Oh! ma waene Tardo Liin”. See räägib Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi osakssaanud kannatustest, mida autor tõlgendab kui Jumala karistust linnakodanike patuelu eest. Wiis head jutto Ühhe Öppetaja ja usklikko Tallopoia wahhel : Nende Juhhatamisseks üllespandud, Kes süddamest püüdwad uskudes ja Jummalat Jesusse nimmel palludes pühha kirja luggemissest omma hingele tössist kasso sada 18. saj viimasel veerandil ilmus aga juba
Zonglöör-rändartist ja muusik keskaegsel Prantsusmaal. Kantsoon-3-7 salmist ja refäänist koosnev lüüriline, enamsti armastusteemaline luuletus. Sirventees-harilikult kantsooni vormiline luuletus. Pastorell- kahekõneline luuletus rüütli ja karjuseneiu kohtumisest. Alba-hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumisel lahkudes. Serena-õhtulaul daami akna all. Ballaad-refrääniga tantsulaul. Romanss- kui armsama sõtta või merele saatnud neiu kaebelaul. Novell-uudisjutt, lühike proosajutustus, ühe tegevusliini, teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega lugu.
" (Ravic) ,,Kes midagi ei oota, ei saa millesgi pettuda." (Ravic) ,,Võim on kõige nakkavam haigus maailmas." (Ravic) ,,Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud." (Morozov) ,,Inimene on suur oma kavatsustes, kuid nõrk nende teostamises. Selles peitubki tema armetus või edu." (Binot) ,,Moraal on nõrkade leiutis ja ohvrite kaebelaul." ,,Armastus ei tunne hinda." ,,Loomulikult on see lollus. Aga lollustest me ju elame, mitte tõsiasjade kuivast leivast. Kuhu jääks muidu armastus?" ,,Ükski inimene ei või võõramaks muutuda, kui see, keda kord armastasid."
Rooma kirjandus · kreeklaste jäljendamine · naiste tähtsus suurenes, meestega isegi võrdsed Näitekirjandus · kõige populaarsem komöödia · tuntuimad komöödiakirjanikud Plautus ja Terentius Plautus · ligi 140 teost · juhuslikult sai kirjanikuks · komöödiakirjanik · põhilised teemad: pere, äravahetamis (segamini ajama, ära vahetema jne) · kohandas vanu jutte moodsaks · ,,Hooplev sõjamees" · ,,Kullapott" Terentius · täpne nimi: Terentius Afer (näitab et tuli Aafrikast) · aafrikast pärist ori · hiljem lasti vabaks, sai hea hariduse · rahva seas polnud nii populaarne · teosed kunstilisemad · ,,Andria" · ,,Andria" on esimene teadaolev Eestis etendatud näidend. Esitasid saksa õpilased ladina keeles. Seneca · kesier Nero kasvataja lapsepõlves ...
kujunemisel 1637 R.Brockmann ,,Pulmalaul" Esimene teadaolev eestikeelne juhuluuletus 1708 Käsu Hans (Puhjast) ,,Oh! Ma waene Kaebelaul, Tartule Tardo Liin" osakssaanud kannatustest 1838 Manntuffel (hull ,,Aiawite purga Õpetlik meelelahutus krahv) walgussel" Eesti kirjakeelt on lihtsustatud selleks, et ka maarahvas saaks sellest aru. Eesti kirjasõna ja kirjakeele lõid sakslased
Laul kodumaast, 1-häälne laul klaveri/puhkpilliorkestri 1938- Hommikulaul, 1-häälne laul puhkpilliorkestri saatega Dateerimata: Aeg antud elada segakoorile (Gustav Suits) Emale segakoorile (Evald Aav) Õitse maa ja müha meri segakoorile Öösse ära kadus segakoorile/meeskoorile (Juhan Liiv) Ei saa aru segakoorile (Juhan Liiv) Humal meeskoorile/segakoorile (rahvaluule) Kaasa kaugel segakoorile (rahvaluule) Tuul tuhknai... segakoorile Orja kaebelaul segakoorile (rahvaluule) Las kasvame segakoorile (Gustav Suits) Vabaduspühaks (Võidulaul) segakoorile Meil aiaäärne tänavas segakoorile (Lydia Koidula) Eokene, eo, eo segakoorile (Henrik Visnapuu) Noorte laul segakoorile (Henrik Visnapuu) Laulik segakoorile (rahvaluule) Ühte laulu tahaks laulda meeskoorile (Gustav Suits) 7 Pottsepp ja savi meeskoorile (Juhan Liiv) Kirgastus meeskoorile (Mart Raud) Oma saar meeskoorile (Gustav Suits)
~400lk, eesti keelsed! Heinrich Stahl Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. ,,Käsi- ja koduraamat". Joachim Rossihhius lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. 17.saj. Ilmalikukirjanduse sünd. Brockmanni pulmaluuletus. 1686.a. I eesti keelne raamat, lõunaeestikeelne ,,Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament" 1708.a. esimene eestlase poolt loodud laul, Käsu Hansu kaebelaul ,,Oh! Ma vaene Tardo Liin" 1739.a. Täieliku eesti keelse Piibli ,,Piibli Ramat/ se on kekse Jumala Sanna" ilmumine. ANTON THOR HELLE. Põhjaeestikeeles. 19.saj.- üleminek kirikukirjanduse keelelt rahvapärasemale keelele. 1806.a.- ilmus esimene eesti keelne ajaleht, ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". Ilmus lühikest aega, lõunaeestikeelne. Roth & Oldekop. 1821-23, 1825.a. Otto Wilhelm Masing andis välja esimese järjepidavama
filosoofilis- religioossete, ühiskondlik- poliitiliste kui ka kultuuriliste teemade vastu. ,,Pidusöök", ,,Monarhia", ,,Jumalik komöödia" Allegooria- hinge rännakut teispooles elus. Tertsiin- uus stroofivorm Grotesk- üleloomulikkuseni küündiv madal liialdus PETRARCA, Francesco Laura- Petrarca armastatu. Temast laulud. ,,Madonna Laura eluajal"- ,,pärast surma" Platooniline- nägi ideaali puhtas Madrigal- lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm Ellegia- kaebelaul Petrarkistid- kõik tähtsad itaalia luuletajad 15 a 16 sajandil. Petrarca luulekuntsti ja armastusfilosoofia järgijad Ekloog- karjuselaul William Shakespeare (1564- 1616) 36st näidendist olid varasemad komöödiad ja ajalookroonikad. Õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid, nende armastuse vabadust Ajalookroonikates- lahkab võimuprobleeme, patriootilisi ideid. Shakespeare psühhologiseerib ja individualiseerib oma näidendite tegelasi.
KESKAEG JA RENESSANSS 1. Millal oli Euroopas keskaeg ? Keskaeg sai alguse Lääne-Rooma riigi lagunemisest V sajandil ja kestis renessanssi aluseni XI sajandini. 2. Keskaja üldiseloomustus Keskajal sai alguse uute rahvuste, kultuuride ja keelte teke. Levisid erinevad religioonid( nt kristlus, budism). Arenesid välja uued kirjandusezanrid( nt novell, ballaad). Kasutati ladina keelt, kuid olid ka eraldi rahvuskeeled. Lisaks ilmalikule kirjandusele tekkis ka vaimulik kirjandus. 1580 1630 aastatel peeti ka nõiajahte( tuntuim juhtub Rootsis) 3. Mida kujutasid endast vanimad keskaegsed tekstid : iiri saagad ja keldi eepika ? Iiri saagad loodud proosavormis, iseloomustas rõhutatult lüüriline kujundlikkus, poeetiline rütm, millega anti edasi sugukondade põlvnemist, muistseid müüte ja uskumusi. Sageli oli proosajutustuste vahele põimitud värsse. Esitajateks olid filid ja bardid, kes kandsid saagasi edasi suuliselt. ...
13 saj Skandinaavia Vanem Edda 13 saj Saksamaa Nibelungide laul 14 saj Hispaania Laul minu Cidist 1849 Soome Kalevala 10 saj Vene bõliinad 1862 Eesti Kalevipoeg Rüütlikirjandus: Rüütli daami kultused. Rüütliromaanid, ,,Tristan ja Isolde". Luule: Alba Hommikulaul Serenaad Õhtulaul, neiu akna all Ballaad Tantsulaul Romanss Kaebelaul Pastoraal Kurjuse laul Linnakirjandus: Rüütlikirjandusele vastukaaluks, kaupmeeste ja käsitööliste jne maitsele. Satiir avameelsus ja labane nali. ,,talupojast tohter" Renessanss Suund kirjanduses, maalikunstis, arhitektuuris, muusikas, kunstis. Inimene: iseseisvus, vastutus. Kaitsta kõike inimlikku. Humanism. Esindajad Dante ,,Jumalik komöödia" (3 osa: põrgu, puhastustuli, paradiis. Beatrice: tema luule inspireerija. Petrarca Sonetizanri esindaja, ,, Armastatu Laura"
Ilukirjandus e. belletristika põhineb tunnetel, tunnetamisel, on sündmused, tegelaskujud, kasutatakse kujundlikkust. Ilukirjanduse tunnused: 1. Esteetika e. ilumeel a)ilu-inetus b)ülevus c)traagika d)koomika 2. tüüpilisus 3. kujundlikkus 4. rahvuslikkus. Maailmakirjanduse mõiste defineeris J.W.Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter, Hades, Hestia, Poseidon, Zeus, Hera. Zeus- peajumal Posei...
Eestikeelse trükisõna algus sellele pani aluse luterlus kui 1535 trükiti Wanradti ja Koelli katekismus Aabits õpik lugema õppimiseks, esimesed eesti keelsed aabitsad ilmusid 16. Sajandi lõpul, vanimad säilinud aabitsad pärinevad aga 17. Sajandi lõpust. Juhuluule mingiks kindlaks sündmuseks kirjutatud luule Piibel ja Eesti eesti keelde tõlgitud piibel on eesti kirjanduse ajaloo esimesi suursaavutusi Käsu Hansu kaebelaul esimene eestlaste loodud luuletus Mõisted ESTOFIILeesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik, eestisõbralik muulane. AJ eestisõbralik baltisakslane 19. saj. algupoolel. REFORMATSIOON AJ protestantismi teket ajendanud usuliikumine Euroopas 16. sajandil, usupuhastus. KATEKISMUS lühike kristliku usuõpetuse tähtsamaid seisukohti esitav käsiraamat. MAARJAMAA oli Liivimaa ja Eestimaa alade üldine nimetus, mille 1201. aastal laskis käibele piiskop Albert.
Giovanni Boccaccio ''Dekameron'' · Boccaccio on novellizanri looja. · Boccacciost alates saame rääkida itaalia klasssikalisest kirjandusest. · Novell tähendas uudislugu või uudisjuttu. · Lisaks uudisloole pidi novellis olema pistrik. · Pistrik tähendab kas sündmust lauset, olukorda, mis võimaldab novelli viia lõpplahenduseni. · Novell on eepikazanr, milles on vähe tegelasi, vähe sündmusi ja ootamatu lõpplahendus ehk püänt. · Boccaccio kirjeldab 14.sajandi itaalia elu. · Dekameroni avalause kõlab järgnevalt: '' On inimlik kaasa tunda neile, kelle meel on kurb.'' · See teos on koostatud raamjutustusena, mis tähendab, et põhilisi sündmusi ümbritseb justkui raam. · Pealkiri Dekameron tähendab 10 päeva, mis omakorda tähendab, et 10 päeva jooksul räägivad 10 noort inimest oma lugudes, see teeb kokku 100 novelli. · Boccaccio kirjutas inti...
valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teineteisest lahkuda hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkude. 7) SERENA - õhtulaul, millest on välja kujunenud SERENAAD.(õhtulaul daami akna all). 8) PASTORAAL (rahvaluule ja rüütliluule ühtesulamine) - karjaselaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema. 9)ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud neiu kaebelaul (lugemik 116-117) 10)BALLAAD- refrääniga tantsulaul. Trubaduuride vaim kandus Prantsusmaalt Saksamaale ja Itaaliasse. Saksa rüütliluule nimetus oli minnesang ja laulikuid nimetati minnesinger (armastuslaulik). Kuulsaim minnesinger oli Tannhäuser. Nt Saksamaal nimetati laulikuid - MINNESINGER (teada u 200 nime). Neist ehk kuulsaim TANNHÄUSER (13. sajandi keskpaik), kelle on kuulsaks teinud ka Richard Wagneri ooper "Tannhäuser" RÜÜTLIEEPIKA (rüütliromaan) 12
confutatis tähendab süüdlaseid, äraneetud inimesi credo tähendab ,,mina usun" dies irae tähendab ,,see viha" dirigent on orkestri- või koorijuht dooria on vavaaja helilaad, mida iseloomustavad sõnad on julge, mehelik dramaatiline on siis kui muusika rajaneb teravatel kõlade või mõtete kokkupõrkel eepiline on siis kui muusikas puuduvad teravad kõlakonfliktid; kiretu, üllas-rahulik eksprompt on hetketeos eleegia on lüüriline kurvatooniline vokaal- või instrumentaalpala; kaebelaul etüüd on instrumentaalpala, mis on määratud eeskätt mingi mängutehnilise võtte omandamiseks früügia on vanaaja helilaad, mida iseloomustavad sõnad on õrn, kaeblik fuuga on polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, mis on üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisel eri häältes gloria tähendab ,,au" Gregooriuse lauluks ehk Gregooriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatolikul jumalateenistusel, mis on ühehäälne kristlik laul
Sellega ühenduses väärib märkimist ,,Beiträge" XI vihik, mis oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile, arvestusega, et maakeel võetakse seal õppekavasse. Rosenplänteri arvates pidid kõik maarahvaga suhtlevad sakslased arstid, mõisnikud, kaupmehed, kohtunikud ja igasugused muud ametimehed oskama eesti keelt. ,,Beiträges" hakkas ka esinema eesti soost autoreid. estofiil - on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav muulane. KÄSU HANSU KAEBELAUL XVIII SAJAND Vaimuliku kirjandusega kõrvuti hakati XVII sajandi keskel üha rohkem kirjutama ka eestikeelset ilmalikku luulet. Sellest ajast on säilinud üle kahekümne pulma-, matuse- ja pühenduslaulu. Need autorid olid peamiselt sakslastest vaimulikud või selleks kutseks valmistuvad üliõpilased, kes pidid oma ameti tõttu tundma maakeelt. Eesti keele kasutamine luules oli vaid seltskondlik mood.
RENESSANSS 14.saj.teine pool 16.saj. Tekkis Itaalias. Itaalia oli üks arenenumaid kohti. Renessansi muusika: *Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika. *juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja LõunaPrantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M. Kuther algatab usureformatsiooni. *Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei) Renessanss: 1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele? Renessanss on antiikkultuuri(Itaalia kultuuri) taassünd ja areng. Võeti kasutusele 14. saj. Teisel poolel. 2. Millal oli renessansiajastu? Renessansiajastu oli 14. saj.teisest poolest kuni 16. sajandini. 3. Kiriku( ja usu) positsioon ühiskonnas ja muusikas. Kirik oli uue muusika ...
Esimene teadaolev eestikeelne juhuluuletus, ladinakeelse pealkirjaga pulmalaul, ilmus trükist 1637. aastal. Selle autor oli sakslane, antiikkeelte professor ja kirikuõpetaja Reiner Brockmann, kellelt pärineb veel mitu eestikeelset, aga ka ladina-, kreeka- ja saksakeelseid luuletusi. Eesti kirjanduse kulgu juhuluule suuremat ei mõjutanud, sest see ei jõudnud maarahvani, vaid jäi võõramaalastest kitsa ring harrastuseks. Esimene eestlase loodud luuletus on 1708. aastast pärinev kaebelaul ,,Oh! ma waene Tardo Liin"2. See räägib Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi osakssaanud kannatustest, mida autor tõlgendab kui Jumala karistust linnakodanike patuelu eest. Esimene eestikeelne ajakiri Lühhike öppetus (Lühike õpetus) oli esimene eesti keeles ilmunud perioodiline väljaanne. See ilmus aastatel 17661767 Põltsamaal Peter Ernst Wilde väljandmisel. Lühhikeses
jms. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius. 17. sajandi lõpul levis esimese eesti koolmeistrite seminari asutaja ja õpetaja Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits. 1739- täielik eestikeelne Piibel. 17. sajand tõi eesti kirjandusse ka esimesed eestikeelsed ilmalikud luuletused. 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelen juhuluuletus. (Reiner Brockmann). Esimene eestlaste loodud luuletus on Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708. aastast pärinev kaebelaul. Uus ja vana kirjaviis Vana kirjaviis on Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava, mis on kujunenud ülemsaksa ortograafia alusel. Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas).
mahukate jutususlike värssteoste zanrinimetusena. Hiljem võeti see sõna kasutusele ka igal pool mujal, kuid küll rohkem proosateoste tähistuseks. Rüütlikirjandusest kujunes palju väga palju uusi zanre: 1) ALBA rüütlite hommikune äratuslaul 2) SEREENA õhtulaul 3) SIRVENTEES laul, mida esitati sõjakäigule minnes 4) TENSIIN esitati rahvakogunemistel, vaidluslaul 5) BALLAAD algselt tantsulaul 6) ROMANSS algselt neiu kaebelaul 7) PASTORAAL (eelkäija-idüll) karjaselaul Kõige kuulsam luuletaja Adam de La Halle (1285) ,,Robini ja Marioni mäng" Vogelwiede (pajulind) parim minnesingerite kirjutaja Richard Lõvisüda Inglismaa 13.SAJAND - KÕIGE TUNTUM RÜÜTLIROMAAN ,,AUCASSIN ja NICOLETTE" ,,TRISTAN ja ISOLDE" LINNALÜÜRIKA: Vagandid rändlaulikud, vaesed üliõpilased, viisid ka maarahvani värvikaid lugusid VANA-VENE KIRJANDUS:
· Viisid on enneolematult kaunid · Muusikal on tihe side kirjanduse ja kunstiga · Kasutati legende, eeposeid jne, ka instrumentaalmuusika loomisel. · Esikohal tekstiga seotud muusika · Vokaalmuusikast laulud Lavateostest ooperid · Uueks zanriks kujunes operett PROGRAMMILISED LÜHIPALAD, KUS KASUTATI ERINEVAID NIMETUSI: Bagadell- miniatuur, pisipala Ekspropt- hetke teos Intermezzo- vahepala Elleegia- kaebelaul Humoresk- naljatlev pala Nokturn- ööpala Barkarool- paadimehe laul Rapsoodia- rahvaviisidel põhinev fantaasia orkestrile, klaverile või mõnele teisele pillile. FRANZ SCHUBERT (1797-1828) · Lõi üle 1500 teose · Enamasti laulud ja klaveripalad · On loonud ka üle 100 mitmeosalise teose: 19 ooperit, laulumänge, 10 sümfooniat, 17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati
anakreontilist laulu ka eesti keelde. (Unt 2001). Koorilüürika oli seotud mõne suurema ühiskondliku sündmusega. Koorilüürikas eristati mitmeid liike: epiniikionid (võitjate auks spordivõistlustel), enkoomionid (kiitusalul tähtsale inimesele), ditürambid (ülistuslaul Dionysosele), hümnid. Olulised vormid sellest perioodist on veel epigramm algselt kiri hauakivil, hiljem kokkusurutud sõnastusega lühike lüüriline luuletus (loojaks peetakse Simonidest) ja treen e. kaebelaul. Tähtsaim koorilüürik oli Pindaros, viimane kreeka aristokraatia laulik (Kleis 1980: 57-58). Heroilise eepose langus. Koomiline eepos Antiikaja teadlased püüdsis kindlaks määrata Homerose järgijate poeemide sisu ajalist järgnevust ja jaotada neid keskuste järgi, mille ümber koondub poeemide tegevus. Iga selline rühm moodustas suletud ringi ehk küklose, mistõttu neid luuleteoseid nimetatakse küklilisteks poeemideks. Kõige enam on tuntud Trooja ja Teeba küklos
Tema üks tuntumaid laule on Anna Haava tekstile kirjutatud ,,Põhjamaa lapsed". Lisaks on ta kirjutanud mitmeid sümfoonilisi teoseid: ,,Ilupoeem", ,,Ajatriloogia", ,,Humoresk", ,,Sümfooniline fantaasia", sümfooniline süit ,,Aeliita", ,,Mere laul". ,,Ilupoeem", mis on helilooja esimene orkestriteos ja kirjutatud alles õpingute ajal (1930), näitab heliloojat siiski juba arvestatava meistrina. Oja on partituuri lisanud märkuse: ,,See on ilu kaebelaul saatanast vallutet maailmale". Teos on impressionistlikult õhuline. Ojale iseloomulikult on ta siin ühendanud äärmiselt erinevad karakterid. See on küll lühiteos, ent palju sisutihedam ja värvikam kui nii mõnigi ulatuslik sümfoonia. Oja helikeel oli 1930. aastatel uuenduslik. Ta katsetas kunstlikult konstrueeritud helilaadidega, mis lisas mitmetele teostele huvitava kõlalise koloriidi (Klaverikvintett, ,,Vaikivad meeleolud")
harmoniseeruvad magusaks idülliks vaid romantilistes muinasjuttudes. Blues on soololaul, kollektiivi asemele oli astunud üksikisik, kes oma suure ja inimliku murega väljendas tahtmatult ka kõigi oma saatusekaaslaste muresid. See rahulolematus ja protest, mis tahes-tahtmata on blues'i koostisosaks, kehastub kõige sagedamini lõikavas sarkasmis, kibedas eneseiroonias või irvitavas võllahuumoris. Blues on eeskätt kaebelaul, milles kurdetakse igapäevase elu raskusi, ebaõnne armastuses ja paljusid muid muresid, millest vaese inimese elus kunagi puudust pole. Tavaliselt on blues'i tekst napisõnaline, rahvalikult lihtne ja otsekohene. Intiimsemate teemade puhul on see otsekohesus paljusid sokeerinud ja andnud põhjust pidada blues'i patuseks lauluks. Oma esialgsel kujul eksisteeris blues saateta, hiljem lisandus laulule primitiivne saateinstrument, mille puhul kerkis päevakorda küsimus harmoonilisest taustast.
Antud nimekirjale lisaks vaadake üle ka erinevate kirjanduste perioodid. India: AUTORID (teos ja zanr, dateetingut pole vaja) Kautilya -,,Arthasastra" Manu seaduste peegel, vastand. (ind.kirjanik) Klidsa- india kirjanik, luule ja lavateosed. ,,Kumara sünd" Dandin - india kirjanik ja kirjandusteoreetik; ,,Luulepeegel" sansk. Poeetika käsiraamat; romaanjutustuse vormis romaan ,,Kümne printsi seikslused". Bna Subandhu- Kalhana - india kirjandjuses histolograafia tähtsaim esindaja ,,Kuningate kosk" Varahamihira - Ind.astoloogia suurkuju."Brhatsamhita"-värsivormis. Vtsyyana - inida kirjanik, ,,Kaamasuutra", proosa ryabhata - Ind.astroloogia isa. ,,Aryakhatiya"värssides teaduskirjandus. TEOSED (autor kui on, zanr ja dateering) Rgveda loodud II a tuh. e Kr induse jõekonnas, sanskriti keeles, veedade ( india kirjanduse vanima kirjavara, hinduismi õpetuslik lähtealus) vanim osa. Koosneb muinasindia jumalate pühendatud hümnidest.1028 hümni...
Tallinnas viibimine. Tema ümber koondusid kohalikud luuleharrastajad, moodustades poeesiahuviliste nn lemburiseltsi. R. Brocmann (1609-1647) P. Flemingi sõber. Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor. Tema säilinud juhuluuletustest on tuntuim pulmalaul pealkirjaga ,,Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij peoticas compositum" - ,,Opitzi poeetikareeglite järgi koostatud eestikeelne laul aleksandriinis". Juhuluuletajate seas tõuseb esile Käsu Hansu kaebelaul. Teos peegeldab Vene valitsusaja tumedat algust Eestis Põhjasõja päevil. Tegemist on Puhja köstri ja koolmeistri Käsu Hansu pikema lõunaeestimurdelise luuletusega Tartu linna hävitamisest ja inimeste küüditamisest Vene võimude poolt 1708. a. Teos koosneb 32 stroofist, mis jagunevad kolmeks enamvähem võrdseks osaks. Esimeses osas on juttu Tartu endisest rikkusest ja õnneajast. Teise osa põhisisu: Jumalavallatu patuelu tõi kaasa karistuse- linna rüüstava vaenlase mille
kompositsiooni ja värsitehnika poolest, ja seda on hinnatud kogu meie vanema kirjanduse kõige paremaks saavutuseks. Tegu juhuluuletusega. Kujutab Põhjasõjas palju kannatada saanud Tartu linna saatuslugu. Vene vägede poolt hävitatud Tartu lugu kujutades on autor ilmselt arvestanud Jeruusalemma hävituslooga, mis oli avaldatud lõunaeestikeelses kirikukäsiraamatus. Rahvusvahelise kultuuriloo kontekstis on Käsu Hansu kaebelaul erakordselt mahukas eriomase kompositsiooniga luulekogu. Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele. Käsu Hansu kaebelaul levis üsna laialdaselt rahvasuus 18. ja veel 19. sajandil ning sellest on üles kirjutatud mitmeid koopiaid. 7. Valgustuslik kirjandus a) Mis on valgustus ja valgustuskirjandus? b) Millal tekib eesti valgustuslik kirjandus?
· Laialt levinud auväärne luule, kuulus kasvatuse juurde Luule vorm · Kindel temaatika, ülesehitus · Väga mitmekesine palju stroofivorme, riimiskeeme · Võisteldi täiuslikkuses, tundepeenuses Alba hommikune äratuslaul Serenaad õhtulaul, rüütli laul daami akna all Sirventees taplusülistus, sõttaminekulaul Kantsoon lembelaul, armastuslaul Romanss kaebelaul Ballaad tantsulaul Tsensoon vaidluslaul, dialoogluuletus Sekstiin 6-värsiline stroofidega luuletus ilma kindla teemata Pastoraal karjuselaul Itk - leinalual Rüütliromaan Uus kirjanduszanr, nn uue aja eepos. Rüütliromaan sündis 12. saj, keskel. Põhja-Prantsusmaal Algas antiiksüzeedest, varajaste romaanide autorid anonüümsed, õpetatud kleerikud, kes kirjutasid kroonikaid. 12. saj. kirjutati värsivormis, 13
Tuglas 1912 ,,Kirjanduslik stiil" 7. Köide 1996. Toomas Liiv ,,Lauluraamatu tradistioon on aluseks laulupeo tekkele" lauluraamat aitas mõtestada iseend, teadvustada end. Georg Müller umbes 1570-1608 Esimestes jutustustes domineerib kibedus ja pessimism. Pärast seda tekib filosoofiline selginemine (sõnastab inimelu põhilised filosoofilised küsimused. Lõpp masendusmeeleolus, hääbuv ümbritsev maailm konfliktne ja traagiline. Käsu Hansu (18. Saj) kaebelaul ,,Oh mo vaene Tardo linn"(lõuna-eesti keelne) tartu linna hävitamine põhjasõja ajal. Forseliuse seminari õpilane, hiljem Puhjas köster. Suuri sündmusi eestis tähistati juhuluulega (kooli lõpetamine jne). Eesti keelne valgustuskirjandus (18. Saj lõpp 19. Saj algus) 18. Saj euroopas levinud mõtteviis-ratsionaalsem maailmakirjeldus, teoloogilise asemel (Rousseau, Voltaire, Locke, Kant). Pimedast Keskajast väljumine valgustatuse, teadmiste ja hariduse kaudu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
