Kuu 3 hüpoteesi Kuu tekkimise kohta 1. Kaksikplaneedihüpoteesi kohaselt moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. 2. Lõhenemishüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. 3. Haaramise hüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. "Katastroofihüpotees" Marsi-suurune kivimikera põrkas vastu Maad. Kuu moodustus Maast eraldunud materjalist, mis ühines kivimikerast pärit ainetega. Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 km ning ta tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti kiirusega 1,03 km/s. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, sest ta teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi. Kuu faasid Noorkuu ...
Kosmos Kosmos on kreeka keelest tulnud sõna mis tähendab maailm, täpsemalt korrastatud maailm. Kosmose kui ilusa ja harmoonilise maailma vastand on kaos. Sõna kosmos tüvest tuletatakse eri teadusharude mõisteid: kosmogoonia, kosmoloogia, kosmograafia, kosmonautika, kosmobioloogia j a kosmeetika. Või mõisted kosmopoliit, kosmopolitism, kosmodroom jne. Teaduses: universum ehk maailmaruum, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Poliitikas: kõrgem riigiametnik Kreetal (s. o. isik, kes hoiab linnas korda). Enamasti kuulub 10-liikmelisse kolleegiumi, mis on valitav üheks aastaks. Kosmos, Bioloogias kõrgekasvuline erinevates
üle jäänud tahke aine on puhutud kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse · päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia http://www.youtube.com/watch?v=B1AXbpYndGc TÄ N AN TÄ HE LE PA N U EE ST
Ita ja Eino lahutasid mõned aastad hiljem. Ita kohtus näitleja ja lavastaja Gunnar Kilgasega, kellega oli Ever kuni tema surmani, 2005. aastani, koos. Ita on mänginud Draamateatris ligi 120 osa. Teist sama palju rolle on ta teinud ka filmides, tele- ja raadiolavastuses. Ta on esinenud väga palju estraadil, mänginud kuuldemängudes ja esinenud raadios (Meelejahutaja 19701990. aastad, Naksitrallid 1999), telelavastustes (Surm käib ümber Diana 1975, Kosmogoonia 1978, Evergreen show 1981, Tema Majesteet Komödiant 1983, Viimane suvi 1987, Sa oled koor minu kohvis 1999), seriaalides Salmonid 19931995, V.E.R.I 19951997, Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188 2001, Õpetajate tuba alates 2003) Mänginud filmides (Naine kütab sauna 1978, Karge meri 1981, Nukitsamees 1981, "Musträstaste" saladus 1983, Armuke 1999, Vana daami visiit 2006). Temast on tehtud film Olete te õnnelik, Ita Ever
Astronoomia 1. Mida nimetatakse Astronoomiaks? Teadus taevakehade ja nende süsteemide tekkest, ehitusest, arengust ja liikumisest. 2. Kuidas jaguneb astronoomia? Astromeetia, taevamehaanika, astrofüüsika, kosmogoonia, kosmoloogia 3. Pöördelisi hetki? Maa tehiskaaslane 4.10.57 / Esimene inimene kosmoses 12.04.61 / Esimene inimene kuul 20.07.69 4. Astronoomia kolm iseärasust? Passiivne iseloom; Maa ise on keerulises liikumises; mõõdetakse nurki, arvestatakse kaugusi ja suurusi 5. Palju tähti näeb silmaga? Ligikaudu 3000 6. Palju on tähtkujusid? 88 7. Mis on tähe suurus? Valgushulk, mis jõuab tähelt vaataja silma (hele 1m 6m tume) 8
Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Päikesesüsteemi orbiit paistab olevat väga ebaharilik
Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. Kepleri supernoova 5 Päikesesüsteemi koostis Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni
eluloolist andmestikku. Traditsiooniliselt kujutatakse teda kui pimedat laululikut- ilmselt seetõttu, et tema eeopse"Odüsseia"tegelaste kuulub pime aoid Demodokos. Kõige silmapaistvamad teosed om eeopsed " Ilias" ja "Odüsseia" eepos ehk l ugulaul, värsivormiline teos maailma loomisest,jumalate ja kangelaste tegudest. Igal rahval tavaliselt üks. Kõige mahukam ja olulisem teos rahva kultuuriloos. 6. Kreeklaste kosmogoonia ehk nende arvamus maailma tekkest. Nad arvavad algselt, et maailm on pigem tekkinud kui loodud.Maailm olevat tekkinud algsest seisundist- kaosest. Algelemendid: tuli,vesi,õhk,maa. 7. Jumalad. Zeus peajumal Poseidon merejumal Hades allmaailma valitseja Hestia -kodukoldejumalanna Hera- abielu kaitsja Ares sõjajumal Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna, tal poeg Eros Artemis jahijumalanna Hephaistos - tulejumal Hermes jumalate käskjalg Apollon - valgusejumal
Kõik, mis me oma ajal tegime, polnud kuld. 1953. aastast, Moskva Teatriinstituudi lõpetamisest kuni tänaseni on Ever Draamateatri trupis ja mänginud siin ligi 120 osa. Teist sama palju rolle on ta teinud aga filmides, tele- ja raadiolavastustes. Tunnustust on talle õigustatult jagatud nii NSV Liidu ajal kui ka Eesti Vabariigi poolt. 1966 ENSV teeneline kunstnik 1973 ENSV rahvakunstnik 1973 hooaja näitlejapreemia (Mees, naine ja kontsert) 1978 näitlejatöö eest teleteatris (Kosmogoonia, Kolm rubiini) 1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim naisnäitleja 1981 NSV Liidu Rahvaste Sõpruse orden 1983 Rapla rajooni majandite preemia (Lesed) 1983 Jõgeva rajooni preemia (Polkovniku lesk) 1984 parim naisnäitleja (Pilvede värvid) 1984 teatriühingu aastapreemia (Pilvede värvid, Nii see just ongi) 1984 festivali Balti teatrikevad parim naisnäitleja Alates 1984 Liina Reimani mälestusõrmuse hoidja 1985 ENSV riiklik preemia (Pilvede värvid, Polkovniku lesk, Armastus ja surm,
lahendanud probleemid, mida nad polnud veel õieti uurima hakanudki. Kuivõrd keskajal domineeris just aristootellik filosoofia teadustes, siis seletatakse sellega ka keskaja teaduse arengu pidurdumist ja skolastika võidukäiku). Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Tegemist on katsega luua terviklik loodusekäsitlus see viis algosakeste küsimuse juurde. Natuurfilosoofia oluliseks osaks on olnud kosmoloogia ja kosmogoonia kosmos vastandus kaoses olevale maailmale ja elu ning inimese tekke õpetused. Siia konteksti sobivad hästi ka mikro- ja makrokosmose valdkonnad. Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele. Tegemist on aga siiski filosoofiaga, sest ei uurita maailma iseeneses, vaid ikkagi inimese tunnetamise kaudu. Samas püüti kõike teha erapooletult. Tekkisid
Kuulsus minu kodukohast Minu kodukohas on sündinud näitleja Ita Ever. Ita Ever on sündinud 1.aprill aastal 1931 Paides. Õppinud: Lõpetas Moskva Riikliku Teatriinstituudi (GITIS) Eesti lennu 1953 . Draamateatrisse asus ta aastal 1953, ning töötanud ongi ainult draamateatris. Muu: esinenud väga palju estraadil, mänginud kuuldemängudes ja esinenud raadios (Meelejahutaja 19701990. aastad, Naksitrallid 1999), telelavastustes (Surm käib ümber Diana 1975, Kosmogoonia 1978, Evergreen show 1981, Tema Majesteet Komödiant 1983, Viimane suvi 1987, Sa oled koor minu kohvis 1999), seriaalides Salmonid 19931995, V.E.R.I 19951997, Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188 2001, Õpetajate tuba alates 2003) Mänginud filmides (Naine kütab sauna 1978, Karge meri 1981, Nukitsamees 1981, "Musträstaste" saladus 1983, Armuke 1999, Vana daami visiit 2006). Temast on tehtud film Olete te õnnelik, Ita Ever? 1986 ja
inimsuhete ja moraali meeskonda. Tsivilisatsioon rebib inimese lahti loodusest. Rosseau silmis kulgeb kurjuse ja headuse joon mööda piiri, mis lahutab inimese loodusest. Ka klassikaline saksa filosoofia oli suurel määral mõjutatud Newtoni ideedest. Kanti näol kujutas klassikaline saksa filosoofia endast vastust nendele küsimustele, mida oli püstitanud Newtoni süsteem. Niisuguse vastuse kõige kirkamaks näiteks oli Kanti kosmogoonia, mis vastas küsimusele planetaarsete orbiitide konkreetse kuju põhjustest. 9 Kokkuvõte Isaac Newton oli suurkuju. Ta avastas kõik seadused, mis tegid võimalikuks kosmoselaevade ja satelliitide loomise ning mis on takistanud Kuul meile pähe kukkumast. Kes ta siis ikkagi oli- kas astronoom, optik, mehhaanik või matemaatik? Maailma seletamise keskmeks olid tal diferentsiaalsed seadused,
Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid ajajooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmuna ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. 11 Teised planeedisüsteemid Veel hiljaaegu oli Päikesesüsteem ainuke teadaolev näide planeedisüsteemist, olgugi et laialt usuti teiste võrreldavate süsteemide olemasolu. Nüüdseks on avastatud paarsada eksoplaneeti või nende süsteemi, kuigi nende täpsest olemusest teatakse võrdlemisi vähe. Üheks
Maailma käsitati seejuures ühtse materiaalse tervikuna. Urgalgeks pidas Thales vett või niiskust, Anaximandros apeironit ja Anaximenes õhku. Kõigi kolme arvates oli maailma ürgaluseks materiaalne substants, kuid seda käsitasid nad läbinisti elusana (hülosoism). Joonia natuurfilosoofide materialistlikud ja dialektilised arusaamad olid looduslähedased ja naiivsed. Peale filosoofiliste küsimuste tegelesid nad astronoomia, kosmogoonia, geograafia, geomeetria ja mitmete teiste teadusalaga. Thales oli tegev ka poliitikuna. Pütagoorlased - Jooniast olid pärit ka Pythagoras, pütagoorliku filosoofiakoolkonna rajaja, ja Xenophanes, keda enamasti peetakse Elea koolkonnale aluse panijaks. Pütagoorlased olid esimesed filosoofilise idealismi esindajad. Maailma põhialuseks pidasid nad arve ja nende suhteid. Nad olid koondunud kinnisse usulisse liitu, milles pöörati erilist tähelepanu kõlbelistele küsimustele
Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. 3. Päikesesüsteem Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul
Seetõttu olid matemaatika ning geomeetria väga populaarsed. Samas formuleerisid kreeklased paljudki hilisemaid teadusi edasi tõuganud probleemipüstitused küsimuse kosmose ja inimkeha olemusest nt. Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Viimasel juhul on tegemist katsega luua terviklik loodusekäsitlus. Selline lähenemine viib varem või hiljem algosakeste juurde. Natuurfilosoofiaga on seotud kosmoloogia ja kosmogoonia ja elu ning inimese tekke õpetused. Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele. Kreeka teadust võib jagada neljaks perioodiks: joonia, ateena, hellenistlik ja rooma. Joonia Thales, Pythagoras jt, (ise kutsusid nad end sofistideks, e tarkadeks). Joonia süsteem oli noor polnud moraali ega poliitilisi eelarvamusi, olid materialistid, ratsionalistid ja ateistid.
Iga põhiarv 1 kuni 10-ni omab erilist jõudu ja tähendust. Arv 10 sümboliseerib maailma harmooniat. Ta kirjeldab gitarat ja leiab, et heli kõrgus sõltub keelte pikkusest. Ta väidab, et samasugune muusikaline harmoonia täidab kogu maailma. Päikese, kuu ja tähtede liikumine tekitab võimsaid toone s.o. "sfääride muusika", mida me ei taju. Püthagoras ei otsi maailma harmooniat mitte ürgaines, vaid ürgseaduses - nimet muutumatutes arvulistes suhetes. Tema kosmogoonia leidis tugevad kriitikat ühe tema enda avastuse tõttu. Ta näitas, et ruudu diogonaali ja külgede suhe ei saa olla täisarv. Diagonaali mittevõrdelisuse probleem viis välja irratsionaalarvu avastamiseni. Peale selle esindas ta veel idast pärit hingede rändu. Püthagorase ühing võttis vastu ka naisi, iga liige pidi elama kasinalt ja tagasihoidlikult, ei tohtinud tappa ühtki looma, kui loom ei rünnanud. Igal õhtul pidid nad kontrollima oma südametunnistust ja
Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Päikesesüsteemi orbiit paistab olevat väga ebaharilik
Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja Päikesetuule poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. 4 MAA RÜHMA PLANEEDID Ma rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. MERKUUR
95. *Vahevöö koosneb peamiselt Mg ja Fe oksiiditest ja silikaatidest. Samuti sisaldab see palju rohkem O, kui tuum. 96. *Maakoore aineks on klargid(% sisaldus). Keemilisse koostisess kuuluvad: O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, H. 97. Kreatsionism/ evolutsiooniteooria. 98. *Kreatsionism on õpetus, mille kohaselt on maailm kõrgema olevuse poolt loodud. Eelkõige kasutatakse seda nimetust kristlikus kontekstis õpetuse kohta, mis püüab piibli kosmogoonia(te)le tuginedes lükata ümber teaduslikke arusaamu evolutsioonist, geoloogiast ja ajaloost. 99. *Evolutsiooniõpetus on teaduslik käsitlus eluslooduse evolutsioonist. Evolutsiooniteooria - looduslik valik, keemia, bioloogia, füüsika. 100.Geoloogiline aeg/ ajaarvamise meetodid/ geokronoloogiline skaala. 101. *Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni
Alguses kahe venna päranduse jagamise probleemid. Üks vend kulutab enda osa kohe ära ja nõuab ebaausalt teise venna (autori) osa endale. Et teise pärandusepoolega sama ei juhtuks, siis otsustab autor juhtida venda paremale, ausamale teele ja rääkida töökuse, järjepidevuse väärtustest. Samuti põllutööde tegemisest. 25. Millest räägib Hesiodose eepos ,,Teogoonia"? Maailma tekkimisest (kosmogoonia) ja jumalate põlvnemisest (teogoonia). Palju tähelepanu pööratud jumalate sugulussidemetele. 26. Kes kuulusid hellenistlikusse 9 lüüriku kaanonisse? Alkman, Sappho, Alkaios, Anakreon, Stesichoros, Ibykos, Simonides, Bakchylides, Pindaros Autorsuse tähtsus tekkis koos professionaliseerumisega (6. saj eKr II pool: Simonides, Pindaros, Bakchylides: tellimusluule) 27. ,,Mina", rollid ja maskid kreeka lüürikas.
Õige valik toob valijale viimse kohtupäeva järgse hea elu - paradiisi. Zoroastrismi peetakse monoteistlikuks Zarathustra enda osa tõttu, kus Ahura Mazta on täielikult mõtteline: hea mõte, parim tõde, eelistatuim võim, heategija maailm, täiuslik heaolu, surematus. Neile ideedele seatakse vastu kurja kuusik. Kuigi usk kahe vastandpoole võitlus, siis on ta mööndustega monoteistlik, kuna hea lõpus võidab. 13 Kosmogoonia - 12-tuhande aastane tsükkel, kus on 3000-aastased perioodid: algul Akrimani kurjus, siis maailma loomine, siis hea-kurja võitlus, siis materiaalse maailma kadumine hea võiduga. Inimesele on tähtis selles võitluses osaleda. Zoroastrismi järgi pattude lunastust olemas pole, kuid halba saab kompenseerida heaga. Vaimse ja füüsilise puhtuse tähtsus: halbade inimestega ei tohi kokku puutuda, surnutega samuti mitte. Abielu kohustuslik, sest rohkem lapsi tähendab rohkem headuse sõdalasi
filosoofiast? 1.)Tõe avastamine ning kinnitamine (tõestamine, argumenteerimine) -polaarne mõtlemine, argumendid vastanduse baasilt -argumendid analoogia pinnalt, paradigmadest lähtumine 2.)Joonia natuurfilosoofia- selle peasiht oli leida vastus küsimusele, mis on asjade muutumises jäävat, mis on ürgalge, millest asjad tekivad ja millesse nad tagasi pöörduvad. Peale filosoofiliste küsimuste tegelesid nad astronoomia, kosmogoonia, geograafia, geomeetria jmt teadusalaga. Algelemendid ja õpetused nende segunemisest: 1.) loomismüüdid (Hesiodos „Tööd ja päevad“) 3.) keskajaks oli välja kujunenud nelja elemendi süsteem (tuli, vesi, maa ja õhk). 4.) hippokraatikud (algvedelikud ja nende segud, 4 temperamenti, tervist kui elementide harmooniline segu, haigus kui segu rikutus) 5.)alkeemikud: tuli, vesi, õhk, maa + kvintessents 6
· Hingel on kolm alget: · Püthagoras ei otsi maailma harmooniat mitte · Mõistuslik - asub peas - tarkus ürgaines, vaid ürgseaduses nimelt muutumatutes · Afektiivne asub südames - mehisus arvulistes suhetes. · Himustav naba ja maksa piirkonnas - tasakaal · Tema kosmogoonia leidis tugevat kriitikat ühe tema · Riigi õpetus: enda avastuse tõttu. Ta näitas, et ruudu diagonaali ja külgede suhe ei saa olla täisarv. Diagonaali · Valitsejad filosoofid mittevõrdelisuse probleem viis välja irratsionaalarvu
Kalevala sisaldab ehtsat rahvaluulet ja põhineb sellel, kuid oma lõplikus kujus on ta Lönnroti looming. Lönnrot kasutas rahvalaulude materjali ja stiili, kuid vabalt, isikupäraselt tervikut kujundades. Ta lõi oma ainestikust uue terviku, mida varem ei olnud olemas. Runode järjestus, eepose intriig ja tegelaste portreed on kõik Lönnroti looming. Lönnrot andis ,,Kalevalale" kuju ja tegi sellest eepose. ,,Kalevalas" võib suurtes joontes eristada järgmisi osi: Algussõnad. 1. Kosmogoonia ja Sampo tegemine (runod 1-10), 2. Lemminkäise elluäratamine (11-15) 3. Põhjala pulmad (16-25) 4. Lemminkäise kättemaks (26-30) 5. Kullervo (31-36) 6. Võitlus Sampo pärast (37-49) 7. Väinamöise lahkumine (50) Lõppsõnad. Lönnroti loodud on ka eepose keskne teema: Kalevala ja Põhjala võitlus ning Kalevala kasvamine Põhjalast võimsamaks. Eepos kujuneb valguse ja pimeduse, heade ja kurjade jõudude võitluse kirjelduseks
teada, oli seal ka mingeid salajasemaid lugusid, mida ei tohtinud lihtrahvale rääkida. Tegemist oli väga põhjaliku preesterliku, koguni teadusliku kosmogooniaga. See teaduslikkus on palju poleemikat tekitanud. Kuidas said dogonid teada, et tähistaevas on siriuse kõrval üks teine täht. Osad kriitikud on olnud veendunud, et dogonite juurde oli sattunud keegi eurooplane, kes rääkis neile sellest. Osad antropoloogid ei välista, et (dogonite kosmogoonia on paljuski rööbitatav tänapäeva teaduslike teooriatega universumi kohta). Ainujumal Amma on pottsepp (Deus, pottsepa motiiv). Vormib savist päikese ja kuu, tõmbab neile vasktraadid ümber (kaheksa keerdu päikesele ümber), mis lööb nad särama. Maa teeb ka savist, maa on naissoost. Lebab selili põhja-lõuna suunaliselt. Üsk avaneb põhja poole. Üsk on ühtlasi sipelgapesa, kus on kliitor, mis on termiidipesa. (pornograafiline stseen pisut). Ammale hakkab Maa
vend jne. Samuti ei olnud erilist sõna "esivanema" jaoks. Seda asendati sõnaga "isa". Kõik see viitab asjaolule, et siin kujunes struktureeritud perekond ja ühiskond juba õige vanal ajal, mil patriarhaalsest korrust ei olnud veel kadunud matriarhaadi jäljed. ) Seepärast ("feministliku" ideoloogia pärast...) kujutlesid egiptlased taevajumalust, keda peeti maajumalusest tähtsamaks, jumalannana, kujutades NELJAS LOENG Vana-Egiptuse religioon. Loodusjumalad. Loomismüüdid (Kosmogoonia ja teogoonia). On säilinud palju lugusid, millest selgub egiptlaste arusaam maailma, jumalate ja inimeste loomisest. Aga seal oli mitmeid "teoloogilisi" ja "teogoonilisi" süsteeme. Peamised neist on Heliopolise, Memfise, Hermopolise ja Teeba kosmo- ja teogooniad. Heliopolise k o s m o g o o n i a, teogoonia (Vana Riigi ajastu, III-IV dünastia ajal: ~27-25 sajandid eKr. Allikad: "Püramiidide/ Püramiiditekstid", "Sarkofaagide /Sargatekstid", "Surnuteraamat" jt.).
Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. o 3. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus. Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis 1. tiirleb ümber Päikese, 2. on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju 3
mees 4. Spenta Armaiti valdusala on maa, ikoonina on naisena kujutatud 5. Haurvatat täiuslik terviklikkus, tervis, kõiksus (valvab nende üle), maine haldusala on vesi, kujutatakse naisena 6. Ameretat surematus, loomingu osa mille üle valvab on taimed, ikonograafiliselt naine Neid kujutatakse nii, et keskel Ahura Mazda, paremal 3 meest, vasakul käel 3 naist. Hiljem kujutatakse neid inglitena Kosmogoonia jumal lõi maailma 7 staadiumis (teistele usunditele sarnane 7 päevaga), kõigepealt kivist tehti taevas (suur ümar koorik), alumisse otsa panid nad vee Vee peale lõid maa nagu oleks see suur lapik taldrik, keskele loodi eksisteerima 1 taim, 1 loom ainukordne pull, 1 mees ehk surelik elu ehk Gayo Maretan. Seitsmendana loodi tuli, mis pidi läbima kõike. Iga loomingut pandi valvama 1 vaim Ahriman ründas seda loomingut ning rünnaku kokkupuutel tekkis ka kokkupuude hea ja kurja
aastal. Sisuliselt lõi aluse meie rahvuslikule ilukirjandusele. Peterson oli liiga noort selleks, et tema maailmavaates oleks kindlaks kujunenud filosoofia, päevaraamatu mõttemõlgutustest järeldub, et oli haarataud 18.sajandi kirjanduslikest ja filosoofilistest hoovustest. Päevaraamat on eelkõige filosoofilis-esseistlik mõtiskluste kogu väljaspool om ajastu ühiskondlik-poliitilisi sündmusi. Kirjapandu puudutab peamiselt abstraktseid teemasid: kosmogoonia, metafüüsika, usufilosoofia, eetika valdkonda puudutavad probleemid. Puuduvad autori arvamused eesti kaasaegse kirjanduse kohta. Veendunud, et inimese vaim on surematu, tema luulesümboolikas ka hauataguse elu võimalikkusest. Usufilosoofiliste küsimuste kõrval mõtisklused liikunud ka eetikaprobleemide valdkonnas. Headus,voorus, inimarmastus läbivad tema kogu vaimse pärandi. Rahvaluule kunstiliste väärtuste kasutamine tõstab Petersoni
armastus äratab inimese. · Maailm ja aeg kuuluvad alati kokku. · Jumala armastus valatakse inimesse (infusio · "Koos ajaga loodi ka maailm ja koos sellega algas caritatis) vt. Ro 5,5. liikumine ja seisundite muutus." · Tänu Jumala ligiolule suudab inimene ületada · Siin on kaasaegseid relatiivsusteooria ja kurja ja tühiseid ihasid. kosmogoonia sugemeid. · Jeesus on eeskuju ja tervendav rohi meie hingele. · Inimene Ta on inimese juures Püha Vaimu läbi. · Inimene on "ihust ja hingest koosnev mõistusega · Tõe otsimise tee substants". Seejuures Augustinus eelistab hinge. · "Miks sa tahad väljas hulkuda? Pöördu · Inimene sisemaailm koosneb teadvuse (memoria), iseendasse, sest sisemuses elab tõde
Aatomid kombineeruvad ning annavad erinevaid nähtusi (arv on piiramatu). Asjade omadused tulenevad aatomite suurusest, kujust, korrast. Primaarsed omadused on raskus, tihedus, kõvadus. Sekundaarsed omadused on soojus, toonid, maitse. Tunnetusteooria ehk noseoloogia. Meie tajud tekivad üliväikeste materiaalsete osakeste tungimisel silma. Nägemine on üliväikeste asjadest eraldunud piltide vastuvõtmine. Tume meeleline ja ehtne mõistuseline taju. On peetud ateistiks. Jumalad on tekkinud kosmogoonia käigus. Hirmu kujutlused taevaste nähtuste palge ees on Jumalad. Aatomid liiguvad lõputus ruumis. Nende kokkupõrkumisel tekib pöörisetaoline liikumine, seal kukuvad ja langevad. Midagi ei teki juhusest. Juhus on meie teadmiste puudulikkus. Kõik toimub vastavalt seaduspärasustele. On 2 seletusviisi: 1)teleoloogiline - mis eesmärk on ühel või teisel sündmusel ( - eesmärgist lähtuv); 2)mehhaaniline - mis põhjus on sellel sündmusel. Tähtsust omab vaid mehhaaniline põhjus.
e. Kr IV saj. p.Kr kreeka hellenism IV/III saj. e. Kr. I saj. e. Kr. rooma hellenism I saj. e. Kr. IV saj. p.Kr IV saj-iks oli atika ja joonia murde baasil tekkinud kreeka ühiskeel e. koinee. 7 9. Mütoloogia. Eelhellase kosmogooniline müüt Mütoloogia koosneb kosmogooniast (maailma, jumalate ja inimeste teke) ja kosmoloogiast (millest koosneb kosmos, maailm jne.) Kosmogoonia. On müüt Eel-Kreekast. Esimene olend oli jumalanna Eurinome, kes tuli Kaosest. (Kaos on etümoloogiliselt seotud haigutusega.) Eurinome oli alasti ning tal oli ebamugav olla, ta eraldas taeva merest ja hakkas tantsima mere peal liikudes lõuna suunas. Kuna Eurinome liikus kiiresti, hakkas tema taga liikuma põhjatuul Boreos suunaga põhjast lõunasse. Boreos muutus maoks nimega Offis ja põimus ümber Eurinome, mille tulemusena viimane rasedaks jäi
probleemid, mida nad polnud veel õieti uurima hakanudki... Kuivõrd keskajal domineeris teadustes just aristootellik filosoofia, siis seletatakse sellega ka keskaja teaduse arengu pidurdumist ja skolastika võidukäiku). Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Tegemist on katsega luua terviklik loodusekäsitlus. (See viis algosakeste küsimuse juurde.) Natuurfilosoofia oluliseks osaks on olnud kosmoloogia ja kosmogoonia kosmos vastandus kaoses olevale maailmale ja elu ning inimese tekke õpetused. (Siia konteksti sobituvad mikro- ja makrokosmose valdkonnad.) Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele. Tegemist on aga siiski filosoofiaga, sest ei uurita maailma iseeneses, vaid ikkagi inimese tunnetamise kaudu. Samas püüti kõike teha erapooletult. Tekkisid teaduskeele algmed.
annaabi.ee 
