Johann Sebastian Bach'i ja Georg Friedrich Händel'i kohtumine Oli tavaline keskpäev. Suvine aeg ja hirmus palav. J. S. Bach istus rahulikult bussis, mille vedajateks olid hobused. Ka nemad olid juba päris kurnatud. Buss alles seisis, reisijaid oli palju. Kõik istekohad olid kinni kuid, vaid Bachi kõrval oli veel üks vaba koht. Viimaks sisenes bussi viimane reisija, kel polnud muud võimalust kui, et istuda Bachi kõrvale. Kui buss oli liikuma hakanud, alustas Bachi kõrval istuv mees kõnelust: ,,Tere, minu nimi on Georg Friedrich." Bach vastas üllatunult: ,,Tervist, mina olen Johann Sebastian. Kuidas läheb?" Händel vastu: ,,Tänan küsimast. Praegu on väga kiired ajad, kuna olen muusik. Mul on palju tööd, siblin ühest kohast teise." Bach: ,,Oi, kas tõesti? Milline kokkusattumus, mina olen samuti muusik. Millega te tegelete? Mängite mõnd pilli ja esinete või tegelete heliloomisega?" Händel: ,,Kokkusattumus missugune! Mi...
kinnistamine Suur rõhk õpetaja-õpilase ja õpilase-õpetaja dialoogil õpileping Tagasisidestatus R. M. Gagne
öeldakse, ja see, mida mõeldakse. Koomika loomise vahendid koonduvad peramiselt 3 vormi: Situatsioonkoomika kui mängumaaks on naljakad olukorrad, ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised või lihtsalt tavatu käitumine. Karakterkoomika seisneb tegelaste isikuomaduste või kalduvuste (ahnuse, hooplemise, lihtsameelsuse vm.) koomilises liialdamises. Sõnakoomika põhineb valdavalt vaimukal dialoogil. Draama on tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend, milles esitatud konfliktid on rasked, kuid ühel või teisel viisil lahendatavad. Tragöödia ehk kurbmäng on lahendamatul konfliktil põnev draamateos, mis lõpeb kangelase hukkumise või mõne muu katastroofiga. See zanr käsitleb inimese elu kõige pöhilisemaid küsimusi: inimene ja jumal, inimene ja saatus, inimene ja ühiskond... Tragöödia
operett ja mitmesugused tantsuzanris miniatuurid. 15. Suur ooper on Prantsusmaal kujunenud, sinna kuulusid ajaloolise ainestikuga heroilised ooperid, milles suur tähtsus oli massistseenidel ja kooridel. 16. Lüüriline ooper oli suure ooperi vastand. Lüürilised ooperis oli keskpunktiks inimeste intiimvahekorrad, ainestikuks kasutati enamasti kuulsaid kirjandusteosed. 17. Ooperist erineb operett nii vormilt kui ka sisult. Operetis on suur koht muusikata teksti episoodidel, elaval dialoogil, millesse põimitakse päevakohast nalja ja satiiri. Opereti muusika on kergesisuline ja rajaneb moodsate tantsude rütmil, see kuulub meelelahutusliku kunsti valdkonda.
Kristlik kirikulaul oli seotud kahte liiki liturgiaga: officium e. tunnipalvus ja missa. Missa jagunes omakorda kaheks: muutuvaks osaks e. propiumiks ja muutumatuks osaks e. ordinaariumiks. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis soodustas ilmaliku laulu teket. Keskajal oli 3 põhilist helilaadi: doori, früügia ja lüüdia. Tekkis liturgiline draama, mis oli teatraalne stseen jumalateenistuses ning piibliaineline etendus müsteerium, mis põhines dialoogil. Esimesed märgid meloodia kirjapanekust olid neumad, mille järgi tekkis vajadus 8.sajandil. Esimesed kaks noodijoont võeti kasutusele 10.saj. 13.sajandiks oli välja kujunenud tänapäevane noodikiri. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem andmeid kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline ja tihedalt seotud ränd- ja rüütlilaulikutega. Esimesed, kes ilmalikke laulutekste kirja panid, olid goljaarid e. vagandid, kes olid aktiivsed noored ja teenistuseta
JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMIS TÕEPÕHINE TEOS EEPIKA PÕHINEB RAHVALIKEL KANGELASLUGUDEL EEPOS OMADUSSÕNAD MIS TÕSTAVAD ESILE MIDAGI OLULIST EPITEET RAHVALUULE FOLKLOOR MITME SÕNALINE KINDLA ÜLESEHITUSE JA TÄHENDUSEGA FRASEOLOGISM TERVIK -VÄLJEND
vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. 18. Algriim alliteratsioonil või assonatsioonil põhinev kooskõla. 19. Alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnadega alguses värvis. 20. Assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade alguses värsis. 21. Ajaluule olevikusündmustega vahetult seotud luule. 22. Dramaatika üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatud ja põhinemine tegelaste dialoogil ja kahekõne 23. Draama üldmõistena näidend, kitsamas täehnduses tõsise sisu, keerulise konflikyi ja elulise sündmustikuga näidend. 24. Tragöödia- kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. 25. Komöödia- koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. 26
saada, kuidas rahvas mõistab hukka ka daami, kes nägi mõrvaris midagi rohkemat kui lihtsalt halba inimest. Teised isegi ei suvatse mõtiskleda hukkamõistetu üle pikemalt, nende jaoks on kõik selge (sest nad hindavad inimest esmapilgu järgi ja rohkem polegi nende jaoks vaja). Teine võimalus on abstraktsust mõista kui ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle (ehk kantakse mingi eseme omadus inimesele üle). Siinkohal on hea näide tekstist kahe naise omavahelisel dialoogil, kus ostja ütles turunaisele, et tolle munad on mädad, mille peale turunaine sõnastas ,,mäda muna" omadused ostjale. Reaktsioon, kuidas turunaine käitus, oli äkiline ning otseselt ostja vastu pööratud, kust edasi järgnesid solvangud. Turunaine lihtsalt ei kannatanud kriitikat. Inimeste abstraktset mõtlemist võib kohata igapäevaselt. Lihtne näide tänapäevast: Inimene on saanud uue töökoha, mis talle ideaalselt sobib
Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunut. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Dramaatika- üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil ehk kahekõnel. Näidend jagunev vaatusteks ja see stseenideks. Lavastamisel kasutatakse dekoratsioone ja rekvisiite, valgustust ja muusikalist kujundust. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama.
Publiku- ja reseptsiooniuuringud uurivad teatripubliku ja etenduse vastuvõttu Sõnateater e draamateater põhineb kirjalikul tekstil- näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega Muusikal- muusikalise sisuga lavateos, kus dialoogil, tantsul ja laulul on enam-vähem võrdne kaal Rokk-ooper- rokkmusal põhinev muusikaline lavateos. Pop-kultuuri nähtus. Ballett e varvastants on range, kinnistatud tantsutehnikaga lavatantsu liik Buto- postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid Foorumteater- brasiillase Augusto Boali loodud teatripraktika Dramaatika- vanakreeka keeles drama ehk tegevus, tegu Mimesis ehk jäljendus. Kunst on jäljendamine e mimesis. Sarnasus jäljendusobjektiga
leping tähendab kahepoolsust, kummalg oma kohustused ja vastutused. jumal on kohustatud oma rahva eest hooldkandma, inimesed jälle peavad jumalat austama jne. kaksosapoolt - tähendab ka dialoogi. Toora - vanatestament - tähendab õpetust, mitte seadust - 10 käsku - 5 moosese raamatut jne. Tooras on ilmutatud jumala tahe. usklik juut täidab mizwasi - nõue või käsk. piiblis on 613 mizwad. see jaguneb 365 (päevi aastas) käsuks ja 248 (kehaosade arv mida inimese kehas arvatakse) keeldu. dialoogil pole vahet pühal ja ilmalikul - kõik on püha, vahet ei tehta nagu kristlastel. Kasher (koze) - juutide jaoks puhas toit, rabi juurest läbi käinud. on palju toiduained, mis ei ole üks ega teine. suurim vahe on liha osas ja kuidas see on tapetud. piima ja liha tooted hoitakse lahus. "talle ei tohi oma piimas keeta". nende vahel peab olema teatud ajaperiood. ka vein peab olema kasher. see on näide pühadusest mis kandub igapäeva ellu.
2011 Vabariigi Presidendi valimised 5. Millega tegeleb TALO? TALO TEENISTUJATE AMETILIITUDE KESKORGANISATSIOON TALO tegevussuunad lähtuvad oma liikmete õiguste ja huvide esindamise ja kaitsmise põhimõtetest. Ühistegevuse kaudu luuakse töötajate kutse- ja tööalaste, majanduslike, sotsiaalsete, ühiskondlike, hariduslike ja kultuurihuvide ning nendest tulenevate poliitiliste õiguste kaitseks toimiv ja turvaline, sotsiaalsel dialoogil, informeerimisel ja konsulteerimisel põhinev koostöösüsteem seadusandja, valitsemis- ja täitevorganite, majandusstruktuuride ja tööandjate ühenduste, parteide jt kolmanda sektori liikumistega. Sellised oli TALO tegevussuunad aastateks 2005-2009. Millised on need praegu, pole koduleheküljelt võimalik leida, kuid usun, et need on valdavalt samad, mis eelmiselgi ajaperioodil. 6. Otsi ja leia vähemalt üks Interneti lehekülg ning too välja, mida saaksid kasutada edasipidi
Inimesi ei mõjutata midagi ostma, vaid midagi mõistma, ja enamgi veel, midagi tegema, näiteks: inimesi mõjutatakse loobuma suitsetamisest, säästma keskkonda, märkama ja takistama perevägivalda. 2 tähtsat lähenemist sotsiaalturunduse kontekstis Suhtekorraldus peab olema sotsiaalsete vajaduste, mitte kellegi erihuvide kohane. Tegutsemise aluseks peab olema arusaam professionaalsest suhtekorraldusest kui sümmeetrilisest, dialoogil põhinevast kommunikatsioonist, mis saab toimuda vaid eetiliselt ja sotsiaalselt vastutustundlikult. Sotsiaalkampaania puhul ei ole alati võimalik teha selget vahet, kus lõppeb turundus ja algab suhtekorraldus. Mida integreeritum on kommunikatsioon, seda läbimõeldumalt pöördutakse sihtgrupi poole ja seda kergem on tema signaalidega arvestada – seega võib loota suuremat mõju. Sotsiaalse turunduse ülesanne on suunata inimeste tähelepanu mingile probleemile või
teadus sai alguse just Vana-Kreekast, kus erinevad filosoofid lõid oma teooriaid ja seletusi erinevate asjade kohta, mida kasutatakse tänaseni. Näiteks Eukleides ja Pythagoras lõid matemaatilisi valemeid, mida kasutab tänapäeva matemaatika. Üks olulisemaid paralleele Kreeka ja tänapäeva Euroopa kultuuriruumiga on tarkuse armastajate soov panustada hariduse edenemisesse – tagada hariduse ja harituse jätkusuutlikkus. Näiteks on tänaseni kasutusel sokraatiline ehk dialoogil põhinev õpetamise meetod. Haridust väärtustasid ka Platon (Akadeemia) ja Aristoteles (Lykeion). Tänapäeva teatri juured pärinevad arhailisest Kreekast: esimesed etendused toimusid Ateenas 534. aastal eKr türanni Peisitratose ajal. Kreeka teater kasvas välja koorilüürikast – Dionysose auks ette kantud ditürambidest, säilitades seose koorilüürikaga kogu klassikalise perioodi vältel. Etendused olid osa Dionysosele pühendatud rituaalist. Ateenas lavastati etendusi
Mõistukõne ülesanne on midagi esile tõsta või rääkida asjadest varjatult. Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. Dramaatika Dramaatika ehk näitekirjandus erineb proosast ja lüürikast kahe põhitunnuse poolest. Draamateosed ei ole mõeldud otseselt lugemiseks, vaid lavastamiseks. Seega saab lugejast vaataja ja kuulaja, kes jälgib näidendi lavalist ettekannet. Draamateose tekst põhineb dialoogil ehk kahekõnel. Selle kaudu antakse edasi teose tegevuslik ning kangelaste tunded ja mõtted. Lavalisusest tulenevad ka teised draamakirjanduse iseloomulikud jooned. Näidendid jagunevad vaatusteks (tavaliselt 3-5) ning need omakorda stseenideks ehk etteasteteks. Stseenides näitlejate koosseis laval ei muutu. Näidendites puuduvad autori kõne, jutustus ja kirjeldus. Seda asendavad remargid autori selgitavad märkused tegelaste välimuse, käitumise, kõne, liikumise
aastal, ning see roll tõi Garbole hulgaliselt traagiliste kangelannade rolle. 1926. aasta augustis tutvustas finantsiliselt põdur Warner Bros esimest sünkroniseeritud programmi, kasutades Vitaphone süsteemi kettale salvestatud heliga. Warneri peamine eesmärk oli pakkuda alternatiivi elava muusika esitusele, filmiorkestritele ja lava-showdele. Seetõttu polnudki esimene heliga mängufilm ,,Don Juan" (1926) dialoogil põhinev. Tummfilmile kõlas saateks plaatidele salvestatud muusika, mis säästis kinoomanikki orkestri palkamise kuludest. Läbimurre tuli 1927. aasta oktoobris, kui Warner bros tõi välja esimese heliga mängufilmi ,,Dzässilaulja", seekord sünkroonheliga nii muusika kui dialoogi osas. 1928. aasta mais kui helitehnikat oli põhjalikult uuritud, otsustasid peaaegu kõik stuudiod hakata kasutama Western Electricu heli filmile salvestamise protsessi. 1929. aastaks olid tuhanded
Raamat "Päikeselinn" on kirjutatud aastal 1602, mis on 17 ja 16 sajandi tuntuim utopia ehk väljamõeldud paiga kirjeldus. Orginaalis on raamat itaalia keeles aga selle on tõlkinud eesti keeldeKristiina Rebane aastal 2005. Eespool oli juba mainutud, et tegemist on väljamõeldisega. Raamat põhineb kahekõnel e dialoogil. Tegelasteks on Hospitaliit ja Genovalane, kellest üks on Kolumbuse laevakapten. Hospitaliit tahab teada, mis huvitavat juhtus Genovalasega. Siis ta hakkab kirjeldama Päikeselinna, nii väliselt, kui ka linna seadustest, uskumustest, ajaarvestamisest, haridusest, valitsemiset, kohtuotsustest, riietumisest, tööjaotusest, elukommetest, kasvatamisviisidest, sõprusest, ametitest, soojätkamisest, kunstist, sõdimisest, söömisest, elueast, teadusest ja ohverdamisest.
sotsiaalne kontekst(kool, haigla vms), vaatajad osalevad etenduseprotsessis Jaapan: Nō – rituaalne teatripraktika, tegelased jumalad ja deemonid, teemad ajaloost, mütoloogiast. Kabuki – rahvalikum ja koomilisem teatritraditsioon, erootiline, müstiline Bunraku – nukuteater Pekingi ooper – ühendab tantsu, laulu, miimi ja akrobaatikat Mimesis – jäljendus Dramaatika –üks kirjanduse kolmest põhiliigist, põhineb dialoogil ja tegevusel, autori kohalolu varjatud, tegelased pöörduvad otse vaataja poole Draama – dramaatika üks žanr Dramaturgia – draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria Dramaturgiline tekst – mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina Dramatiseering – eepilise teose töötlus draamavormi, näidendiks Draamateksti põhitunnused: 1.Dialoogilisus – teksti põhiosa moodustab tegelaskõne 2. Tegevuslikkus – sisemine struktuur on keskendatud tegevuse ümber 3
ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, · lavalisus · rahulik, üksikasjalik meeleolude vahetu · põhineb dialoogil e käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID:
sissejuhatus suhtekorraldusse suhtekorraldus on strateegiline kommunikatsiooniprotsess, mis rajab mõlemapoolset kasulikke suhteid organisatsiooni ja avalikkuse vahel. suhtekorraldus on tegevusala mis aitab organisatsioonidel kirjeldada oma olemust, väärtusi, ehitada organisatsioonikultuuri,mis põhineb dialoogil ja kaasamisel ning viia täide orgaisatsioonide vastutust ühiskonna ees osapooled -organisatsioon -siht ja sidusrühmad ELION tootja, töötajad, tarnija, meedia, konkurent, sponsorsuhted, partner(EMT), klient, reklaamijad, emafirma, seadusandja suhtekorralduse võtmesõnad kaalutletud, plaanitud tegevus juhtimisfunktsioon sõnum siht- ja sidusrühmad avalik huvi kahesuunaline kommunikatsioon õpik: tench, yeomans: exploring public relations,prentice hall
Füüsilise tegevuse komism mängib tähtsat osa farsis; süeelised ootamatused etendavad pearolli nn. intriigikomöödias. · Sõnakoomika - kalambuurid, paradoksid, iroonia ja sarkasm dialoogis, automatiseerunud kõne, keelelised kontrastid (murre/kirjakeel, släng/peenutsev kõnepruuk jne.), alogismid, ootamatud assotsiatsioonid jms. Suurelt jaolt just vaimukal dialoogil põhineb nn. salongikomöödia. 19. Millised on komöödia alazanrid? · farss - labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu · jant - lihtne lühike naljalugu · skets- lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant · vodevill - Vodevill välistab rämeduse, see on kerge komöödia kupleede
ajaks, millel on oma sisemine loogika · Fiktsionaalne aeg võib olla "tihedam" kui reaalne aeg, sündmused juhtuvad kiiremini või aeglasemini, osa sündmusi võib välja jätta, osa sündmusi võib juhtuda paralleelselt. · Näitleja isiklik eripära mõjutab rolli loomist ja vastuvõttu. 10. Draamatika ja eepika ühist ja erinevat Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhineb dialoogil ja tegevusel; autori kohalolu on enamasti varjatud, tegelased pöörduvad otse kuulaja/vaataja poole. On suunatud teatrile. · Nii dramaatikas kui eepikas jutustatakse lugu. Mõlemad on sõnakunsti liigid. · Draamas ei ole jutustajat, kogu informatsioon antakse edasi dialoogi ja remarkide kaudu. · Draama aja- ja ruumisuhted arvestavad teatri tingimustega (kokkusurutus, tinglikkus jne).
Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. [Suurvormid - eepos ja romaan, väikevormid - jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.] Eepos - lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos,
Wag the Dog (1997) Thank You For Smoking (2005) Seenelkäik TV Sex and the City The West Wing, CJ Cregg (vt 5. hooaeg, 12. episood) Mad Men Alpimaja SUHTEKORRALDUSE DEFINITSIOON 2012 – Suhtekorraldus on strateegiline kommunikatsiooniprotsess, mis rajab mõlemapoolselt kasulikke suhteid organisatsiooni ja avalikkuse vahel PRSA Suhtekorraldus on tegevusala, mis aitab organisatsioonidel kirjeldada oma olemust, väärtusi, ehitada organisatsioonikultuuri, mis põhineb dialoogil ja kaasamisel ning viia täide organisatsioonide vastutust ühiskonna ees Melbourne – Helsingi Osapooled Organisatsioon Siht- ja sidusrühmad Suhtekorralduse võtmesõnad Kaalutletud, plaanitud tegevus Juhtimisfunktsioon Sõnum Siht- ja sidusrühmad Avalik huvi Kahesuunaline kommunikatsioon EETIKA JA SUHTEKORRALDUS Mis on eetika? (Jaotatakse kaheks) Teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale Praktiline, kutse-eetika Eetika teooriad:
Teatrikunsti liigid: · Muusikateater o Ooper - dramaatilise teksti ettekanne ühe või mitme kostüümidesse riietatud laulja poolt koos instrumentaalse saatega. Sai alguse 16.sajandil Itaalias (N: Verdi, Wagner, Ernesaks) o Operett- muusikaline lavateos, kus dialoogid vahelduvad laulude ja tantsudega, sai praeguse tähenduse 19.saj (N: Strauss) o Muusikal Kergesisuline muusikaline lavateos, võrdne roll on dialoogil, lauludel ja tantsul. Arenes 19.saj lõpul (N: Webber, Vinter) · Sõnateater Dramaatika o Tragöödia iseloomustavad kangelane, kangelase eetilisus, traagiline situatsioon, positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp, värsskõne (N: ,,Hamlet", ,,Libahunt") o Komöödia koos tragöödiaga vanimaid liike, teose koomika peaks vaatajat naerutama
v. Mõeldud laval mängimiseks juba autori ettekujutuses b. Tuntumad zanrid i. Tragöödia - traagilise lõpplahendusega konfliktil põhinev näidend ii. Komöödia - lõbus iii. Draama - tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 23. Millised on draama ja jutustava proosa peamised erinevused? a. Draama on autori ettekujutuses mõeldud laval esitamiseks b. Draama põhineb dialoogil, Proosa on jutustav 24. Mis on kultuur? Kuidas saaks vaadelda kultuuri ja kirjanduse suhteid? a. Kultuur on i. Mistahes inimtegevus ii. Mingile piirkonnale, ajastule, rahvale või grupile iseloomulike tegevuste ja hoiakute kogum iii. Vaimne tegevus ja kunstiline tegevus b. Kirjandus, ning üldsuse suhtumine sellesse, peegeldab omaaegset kultuuri 25. Mil kombel on kirjandus seotud ühiskonna ja ideedega? a
PRESSIESINDAJAD Pressiesindajaid kasutavad riiklikud ametkonnad, avaliku elu tegelased ja avalikkuse huvidega tihedalt seotud eraettevõtted. PROPAGANDA Propaganda on mõne idee propageerimine. Avalikke suhteid eristab propagandast: · Eetikanormide olemasolu, mis keelavad valetamise · Hoolimine avalikkuse huvidest · Valmisolek dialoogiks,kompromissideks,läbirääkimisteks Propaganda on ühepoolne ja suletud, avalikes suhetes on suur tähtsus avatusel ja dialoogil. SISEMINE JA VÄLINE SUHTEKORRALDUS Väiksemas organisatsioonis tegeleb tegevjuht ise avalike suhete korraldamisega: organiseerib presentatsioone,peab lõunaid kohalike omavalitsuste juhtidega, korraldab sponsorlust.Suuremas organisatsioonis on selleks eraldi inimene. Ettevõtte sisese suhtekorralduse eeliseks on, et avalike suhete korraldajad organisatsiooni töötajana on kursis organisatsiooni ja selle kultuuriga
suhteid. Ooperis ei kõnelda. Reeglid on välja arenenud konkreetsete teatrite juures. Ooperid on kirjutatud konkreetsele teatrile: - Opera seria - Opera buffa - Tragedia lyrique - Opera comique b) Operett koomilise sisuga lihtne muusikaline teos. Laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega. Omased on mängulisus, vähem tõsine muusikaline pool. Operetis kõneldakse. c) Muusikal kerge sisuga muusikaline lavateos. Dialoogil, tantsul ja laulul on kõigil võrdne kaal. d) Rokk-ooper rock'il põhinev muusikaline lavateos. Sisu tõsisem kui muusikalil. Nt ,,Jesus Christ Superstar" Tantsuteater klassikaline ballett, modernballett, kaasaegne tantsuteater, nüüdistants. Mõiste võeti kasutusele 1970ndatel seoses Bauschiga. See on etenduskunsti suund, kus tantsu ja liikumist kasutatakse teiste väljendusvahenditega võrdselt, kuid mitte peamise märgisüsteemina. Liikumisel võrdne kaal dekoratsiooni,
Sisaldab ohtrasti küsimuse-kostmisi, Taotleb seisukohtade kõrvutamist, lähendamist, Kõrge ekspressiivsusega, Otsekui akvarell: öeldut on raske kustutada Iseendaga tekkiv dialoog , Sisekõne sisekõne toimub mingeis universaalseis, kultuurist ja rahvusest sõltumatuis ühikus Tahteline, Põhineb sisekõnel, seesmisel dialoogil Nõutav väljenduse suurem täpsus, Sõnum edastatakse ühepoolses korras, Kirjalik kõne Puudub vahetu tagasiside, Kõrge keerukus, Kasutatakse stiilivõtteid, Meenutab õlimaali, mida saab lõputult viimistleda. Eriti arvutil töötades. 15 Keel ilma helita
Raiskab Charlesi raha oma armukeste peale. Lõpuks nii kohutavalt suured võlad, et neid pole enam võimalik lunastada, kogu selle arsti vara ja maja arestitakse. Emma läheb apteeki, ostab arseeni ja mürgitab ennast. See teos anti Prantsusmaal kohtu alla, kõlbluse ja religiooni solvamise pärast, Flaubert küll võidab selle, on solvunud ja elab seda raskelt üle. 15. Ühe Remarque'i romaani analüüs Tema teosed põhinevad dialoogil. Tegelased on iseseisvad, positiivsed, rõhutatult traagilise saatusega, väliselt ümbritseva suhtes passiiivsed, aga mitte ükskõiksed. Küüniline ja irooniline, ei talu sinisilmset naivismi. Ei vasta halvale halvaga. Remarque'i tegelaste suurim väärtus on elu, mis tuleb läbi elada. Mõistab hukka fasismi, kommunismi ja reetmist. Ta on tolerantne. 1929 ,,Läänerindel muutuseta" ilmus raamatuna. Tõlgiti 12 keelde, 1,5 miljonit eksemplari. Oma aja menukaim, kiidetuim, rünnatuim autor.
ALGVÕRRE KESKVÕRRE ÜLIVÕRRE Ilus ilusam kõige ilusam ehk ilusaim (mitm os-st moodustatakse) ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, meeleolude · lavalisus · rahulik, üksikasjalik vahetu esitamine; · põhineb dialoogil e käsitlusviis elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA
Kirjalikku kõnet peetakse küsimusi ennetavaks, oletavaks ja kompenseerivaks. Püüe teha oma tekst üldarusaadavaks. Üleskirjutatud kõnel on mitu alaliiki. Madala sisemise organiseerituse korral tekib tekst jaokaupa, otsekui iseendale dikteeritult. Kõrge organiseerituse korral voolavad sõnad vabalt ja vahetult, nagu iseendast paberile. Kirjaliku kõne tunnused: · Tahteline · Põhineb sisekõnel, seesmisel dialoogil · Nõutav väljenduse suurem täpsus · Puudub vahetu tagasiside · Kõrge keerukus · Kasutatakse stiilivõtteid 8.Lapse kõne areng. Iga vanem teab, et enne kõnelemist hakkab laps häälikutega mängima ja vanemaid matkima e. lallama. Selline imiteeriv käitumine on muide omane üksnes inimestele. Kuuldavale toodavad häälikud on muide kõigis kultuurides ühesugused. Aegamööda muutub lallamine vanemate kõne mõjul täiskasvanute keeleks
küsimustele kostmistele. Kirjalikku kõnet peetakse küsimusi ennetavaks, oletavaks ja kompenseerivaks. Püüe teha oma tekst üldarusaadavaks. Üleskirjutatud kõnel on mitu alaliiki. Madala sisemise organiseerituse korral tekib tekst jaokaupa, otsekui iseendale dikteeritult. Kõrge organiseerituse korral voolavad sõnad vabalt ja vahetult, nagu iseendast paberile. Kirjaliku kõne tunnused: Tahteline Põhineb sisekõnel, seesmisel dialoogil Nõutav väljenduse suurem täpsus Puudub vahetu tagasiside Kõrge keerukus Kasutatakse stiilivõtteid 8.Lapse kõne areng. Iga vanem teab, et enne kõnelemist hakkab laps häälikutega mängima ja vanemaid matkima e. lallama. Selline imiteeriv käitumine on muide omane üksnes inimestele. Kuuldavale toodavad häälikud on muide kõigis kultuurides ühesugused. Aegamööda muutub lallamine vanemate kõne mõjul täiskasvanute keeleks
Eesti kultuuril on selleks tuumaks eesti keel. Eesti kultuur on kahtlemata keelekeskne kultuur. Eesti keel on eesti kultuurile seega nii värav kui ka kindlus. Eesti kultuuri terviklikkuse tagaja on ka territoorium. Selles mõttes on eesti kultuur fokuseeritult lokaalkultuur. Eesti kultuur on kinni, sõltuv sellest maast, kus teda luuakse ja tarbitakse. Niisiis Eesti (suure algustähega) ja eesti kultuur on identsed. Iga kultuuri areng on olemuselt dialoogiline. Kusjuures sellel dialoogil on nii ajaline kui ka ruumiline mõõde. Kui üks neist jääb teostamata, nõrgeneb või kaob ka dialoogilisus. Dialoog on kultuuri kujunemise ja kestmise vältimatu eeltingimus. Eesti kultuuri sisemise dünaamika jälgimine näitab veenvalt, et tema produktiivsus sõltub otseselt dialogismist. Seda enam, et eesti kultuur ise eksisteerib kahe suure paradigmaatiliselt erineva lääne- ja idakristliku kultuuriareaali piiril, niisiis "puutepunktide eikellegimaal".Eesti rahvuskultuur tekkis 18.
üks läbirääkimisraamistik, eraldi läbirääkimised iga riigiga, mis algavad sobival ajal vastavalt taotleja ettevalmistusastmele ning kulgevad oma tempos. 3. Ühinemiseelne strateegia vahendid 1994. aastal määratleti Essenis Euroopa Ülemkogul Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide ELiga ühinemise ettevalmistamise ühinemiseelne strateegia, mis põhines Euroopa lepingutel ja PHARE finantsabi programmi rakendamisel ning ,,struktureeritud dialoogil", mis tõi kokku kõik liikmesriigid ja kandidaatriigid aruteludeks ühist huvi pakkuvates küsimustes. 1997. aasta detsembris tegi Luxembourgis kogunenud Euroopa Ülemkogu otsuse kümne Kesk- ja Ida-Euroopa riigi tõhustatud ühinemiseelse strateegia kohta. Strateegia hõlmas kaht vahendit: ühinemispartnerlused, mis ühendavad kõik ELi abi vormid ühte raamistikku eesmärgiga rakendada riiklikke programme, et kandidaatriike ühinemiseks ette valmistada. Programmid
1. Risti dokkimine (cross-docking) Kaubalaol on veel koht jaotuskanalis, kuid kauba ladustamine on lühiajaline, mille puhul toimub autolt kauba kiire mahalaadimine, lahti-kokku pakkimine ja väljaveo autole pealelaadimine. 2. Klientide eraviisiliste soovide rahuldamine Autode komplekteerimine toimub analoogselt arvuti kokkupanekuga vastavalt tellija soovile. Klient esineb disainiprotsessis ja müügid muutuvad rohkem konsultatiivsemaks, põhinedes dialoogil kliendiga. 9. Globaalne logistika Globaalse tarneahela juhtimine eeldab, et minnakse tarnetega üle riigipiiride, vajatakse eriti kiiret ja täpset informatsiooni liikumist, sest sõltutakse erinevate riikide rahakurssidest, tariifidest, klientide maitsest, partnerite ärifilosoofiast ja kogemustest. Globaalne tarneahel tähendab pikemat ja keerulisemat tarneahelat ning vajab kompetentseid teadmisi selle juhtimisest. Globaalse tarneahela tekkefaktorid 1
Teater arvati vanasti patune olevat , kuna seal öeldi välja tõde , kajastasid elu , seepräast ei lastud naistel mängida. Naisosi mängisid mehed.Dramaatika ei ole mõeldud lugemiseks( sellepoolest erineb teistest liikidest). Eesmärk on lavastada, mõeldud lavastamiseks , hakkab nö laval elama. ( va Goethe "Faust"). Dramaatika sai alguse rituaalsetest mängudest. Saab alguse antiikkunstist, kus veinijumala Dianysose auks korraldari pidustusi. Tekst põhineb dialoogil ehk kahekõnel. Näidendid jagunevad vaatuseteks(3-5) ning need omakorda stseenideks(lavali9ne koosseis ei muutu).Näidendites puuduvad autori kõne , kirjeldused, jutustus.Seda asendavad remargid(autori selgitus).Draamateose sündmustik areneb tavaliselt põhikonflikti ümber ning liigub ühes kindlas suunas. Antiikkunstis kasutati groteskseid maske, kürge platvormiga kingi(koturnid). Sündis amfiteates (vabaõhtuteater). Vahejutustamist tegi koor.Shakespeare'i ajastul tekib teatrihoone,
Huvitatus arengust SUUR VÄIKE SUUR 1 3 VÄIKE 2 4 Teabe vahendamine - Trükised (firma ajaleht, stendid, siseraadio jne) - Elektronside (Internet, Intranet) - Raadio ja televisioon (reklaamikampaaniad) - Avalikud koosolekud (firmasisesed, kliendile suunatud) Olukorra analüüs - Sisekeskkonna analüüs - Väliskeskkonna analüüs Analüüsid peavad: - põhinema faktidel ja dialoogil - Kandma erinevate huvirühmade informatsiooni - Olema aktuaalsed - Tooma välja probleemid ja huvid MILLIST ANALÜÜSI VAJATAKSE? ANALÜÜSI KOOSTAMISE TULUDE JA KULUDE VAHEKORD! Hoiduda liigsest mineviku käsitlemisest. Hoiduda mahukatest uuringutest lähteandmete kogumisel. Siduda erinevate analüüside tulemused. ****************************************************** Küsimustikud Ülevaated Erinevad arvandmed senistest tulemustest Hinnata andmete õigsust ja võrreldavust.
Tragöödiat peetakse vanimaks zanriks. Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi atika tragöödiaks. Tekkimise osas on võimalik teha ainult oletusi. Ühe levinuma teooria kohaselt kujunes välja sokuohvri toomistest. Samuti seotakse tragöödiat saatürdraamaga (satüür hobusetaolised inimesed, Dionysose kaaslased). Tragöödia põhines ditürambidel (ülistuslauludel Dionysosele), mida esitas koor. Ühtlasi põhines tragöödia eeslaulja või esinäitleja ning koori vahelisel dialoogil. Esinäitlejale e protagonistile tõi Aischylos juurde ka teise näitleja ning Sophokles omakorda kolmandagi tegelaskuju. Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid lõbusad meestesalgad. Sellest kujuneski pilkeline ning mõnitav zanr, kus kasutati vaba keelepruuki (kõnes sisaldus nii roppusi kui erootilisi nalju). Eelkõige oli tegemist poliitilise satiiriga. Olulisel kohal oli peategelaste sõnasõda e agoon. Komöödia oli mõneti revolutsiooniline: väljuti lavalisest tinglikkusest
(18281906), rootslane August Strindberg (18491912), venelane Anton Tsehhov (18601904), sakslane Bertolt Brecht (18981956); eestlased Eduard Vilde (18651933) "Tabamata ime", August Kitzberg (18551927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (19221971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". draamakirjandus üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil ehk kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks ning viimased omakorda stseenideks ehk etteasteteks. Näidendi lavastamisel kasutatakse dekoratsioone ja rekvisiite (mööbel, esemed, kostüümid jmt) ning valgustust ja muusikalist kujundust. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. dramatiseering kirjandusteose (romaani, jutustuse, novelli) kohandus näidendiks, mis eeldab teksti esitamist dialoogina, remarkide lisamist, teksti
seiklustest), Aphroditele (Aphrodite armastusest Anchise vastu), Demeterile (Persephone röövimisest ja leidmisest, Eleusise kultuse rajamisest). 32. Lüürika ja melos Lüürika (< kr lyrikos `lüüra saatel lauldav, tundeküllane') on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist eepika ja dramaatika kõrval; ka lüüriline luule. Erinevalt eepika sündmuste kujutamisel objektiivsust taotlevast jutustavast esitusest ning dramaatika tegevusel ja dialoogil rajanevast esitusest on lüürika poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika objekt on luuletaja isiksus tema sisemaailm, mõtted, elamused. Eepika- ja draamateoste mõistuslik- loogilist või ajalis-põhjuslikku arendust asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed. Üksikasjaliku kirjelduse asemel kesksel kohal kujund. Kujundi ja kõlaseoste loomise
Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantaasial, tinglikkusel ja sümboolikal. Pilet 21 Dramaatika olemus Dramaatika ehk näitekirjandus erineb proosast ja lüürikast kahe põhitunnuse poolest. Draamateosed ei ole mõeldud otseselt lugemiseks, vaid lavastamiseks. Seega saab lugejast vaataja ja kuulaja, kes jälgib näidendi lavalist ettekannet. Draamateose tekst põhineb dialoogil ehk kahekõnel. Selle kaudu antakse edasi teose tegevustik ning kangelaste tunded ja mõtted. Lavalisusest tulenevad ka teised draamakirjanduse iseloomulikud jooned. Näidendid jagunevad vaatusteks (tavaliselt 3-5) ning need omakorda stseenideks ehk etteasteteks. Stseenides näitlejate koosseis laval ei muutu. Näidendites puuduvad autori kõne, jutustus ja kirjeldus. Seda asendavad remargid - autori selgitavad märkused tegelaste välimuse, käitumise, kõne, liikumise jm kohta
1. Kõnekoomika- Tiit Piibeleht 2. Situatsioonikoomika- Andrus Kivirähk ,,Kalevipoeg" · Kooliteater- Tiit Sukk, Ott Aardam · Endla 1911, Ugala 1920, Vanemuine 1906 Dramaatika ehk näitekirjandus erineb proosast ja lüürikast kahe põhitunnuse poolest. Draamateosed ei ole mõeldud otseselt lugemiseks, vaid lavastami¬seks. Seega saab lugejast vaataja ja kuulaja, kes jälgib näidendi lavalist ette¬kannet. Draamateose tekst põhineb dialoogil ehk kahekõnel. Selle kaudu an¬takse edasi teose tegevustik ning kangelaste tunded ja mõtted. Lavalisusest tulenevad ka teised draamakirjanduse iseloomulikud jooned. Näidendid jagunevad vaatusteks (tavaliselt 3-5) ning need omakorda stsee¬nideks ehk etteasteteks. Stseenides näitlejate koosseis laval ei muutu. Monoloog-Hamlet Olla või mitte olla 43
1. Kõnekoomika- Tiit Piibeleht 2. Situatsioonikoomika- Andrus Kivirähk ,,Kalevipoeg" · Kooliteater- Tiit Sukk, Ott Aardam · Endla 1911, Ugala 1920, Vanemuine 1906 Dramaatika ehk näitekirjandus erineb proosast ja lüürikast kahe põhitunnuse poolest. Draamateosed ei ole mõeldud otseselt lugemiseks, vaid lavastamiseks. Seega saab lugejast vaataja ja kuulaja, kes jälgib näidendi lavalist ettekannet. Draamateose tekst põhineb dialoogil ehk kahekõnel. Selle kaudu antakse edasi teose tegevustik ning kangelaste tunded ja mõtted. Lavalisusest tulenevad ka teised draamakirjanduse iseloomulikud jooned. Näidendid jagunevad vaatusteks (tavaliselt 3-5) ning need omakorda stseenideks ehk etteasteteks. Stseenides näitlejate koosseis laval ei muutu. Monoloog-Hamlet Olla või mitte olla Näidendites puuduvad autori kõne, jutustus ja kirjeldus. Seda asendavad remargid -
annaabi.ee 
