,,Teadmine voorusest ei tee inimest veel vooruslikuks." Eetikateooriad ei anna ammendavaid vastuseid iga olukorra jaoks. Eetikateooria aitab seletada. Kõikehõlmavat reeglistikku ei saa olla. Vooruslik inimene näeb tõde, kuid see ei tähenda, et sellel inimesel oleks mingi võime. Et inimene saaks olla vooruslik, läheb vaja aega. Potentsiaalselt on vanem inimene vooruslikum kui noorem. A ütleb, et on mõned reeglid, mis on üldkehtivad. Keskajal oli vooruste teema oluline. Taasavastati antiikautorid. Araabia keelest hakati ladina keelde teoseid kirjutama. Keskaja alguses tugines kristlik eetika Uuele ja Vanale Testamendile. Oluline: Augustinus. Jumalas nähti seadusandjat. Piibli käskudele allumine. Moraal on Jumala seadus, mis tuleb kindlaks teha piinakirja lugemise ja kirjutamisega. Oluline oli reegel, millest tuli lähtuda, mitte inimese analüüs. Muutuse tõi sisse Aquino Thomas (tuntuim Aristotelese tööde tõlkija). Tahtis olla munk, aga vanemad ei tahtnud seda
Ka maas lebanud pronkshiiglase rusud äratasid oma suurusega tohutut vaimustust ja hämmastust. Neid näinud Plinius kirjutas: "Vähe on neid, kes ulatuvad kahe käega pöidla ümbert kinni võtma; mõned raidkujud on väiksemad kui kolossi üksainus sõrm. "Kuju siseehituse kohta mainis ta: "Kolossi liikmetes avanesid suured õõnsused, kuhu oli pandud palju kive, et kuju paremini püsti seisaks." Kolossi väljanägemisest: Kuju väljanägemise kohta on meil vähe teada. Küllap pidasid antiikautorid kolossi niivõrd tuntuks, et ei vaevunud seda kirjeldama. Seetõttu levis hiljem arvukalt erinevaid fantaasiasünnitisi. Näiteks kujutati XVI sajandil kolossi harkisjalu seisvana kahel sambal, mille vahelt laevad sõidavad sadamasse. Enam tuntud on kirjeldus, kus oletatakse, et Chares kujutas Heliost pika, sihvaka noormehena, kiirtepärg ümber pea. Noor jumal seisis kõrgel marmorpostamendil. Tema keha oli kergelt taha kallutatud ja parem käsi oli kaugusse vaatavate silmade kaitseks laubal
kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju. 1) Suur osa keskajal kirja pandud tekstidest olid ladinakeelsed kiriklikud ja vaimulikud kirjavarad. See oli nn kirikukeel ja liturgia keel, sest riikide eliitklass kasutas seda. 2) Ristiusu õpetus rajanes piiblil ja kirikuisade tekstidel. Selle kõrval mängisid eriti hariduses olulist rolli ka antiikautorid, kelle tekstid olid eeskujuks ladina keele õppimisel. 3) Riigikeelena oli sellest kujunenud Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa tähtsaim suhtluskeel. 7. sajandil kadus ladina keel elavast kasutusest ja seda oli võimalik omandada vaid koolis. Kuna haritud inimesed kattusid suures osas vaimulikkonnaga, sai ladina keelest hariduse ja kirjakultuuri keel. Ühes kristlusega levis ladina keele oskus üle Euroopa. Kuigi kõrgkeskajal võeti
Klassitsismi ülevaade Klassitsism on niiöelda normeerimisaeg, tsentraliseerub kuninga õukonna ümber, millest saab normkeel, et teosed oleks kirjutatud vastavalt normidele. Aeg, kus iga asi on väga rangelt omal kohal. See on periood, mis on meile kõige kaugem, sest paljud tõlkijad ei ole tõlkinud klassitsismiaegseid värsse. Renessanssi ajal oli kirjandus subjektiivne. Nüüd aga objektiivne ning pidi tõde väljendama. 17.sajandil olid ainult antiikautorid, kuid 18.sajandil lisandusid mõned 17.sajandi autorid, keda hakati nimetama klassikuteks. Tähendus nihkus aga kogule ajastule ning klassikute nimekirja järgi hakatakse seda aega kutsuma klassitsistlikuks sajandiks. Klassikalised autorid imiteerivad ja imetlevad antiikautoreid. Klassitsistid ei pannud endale ise seda nime ega tundnud ka mingit ühtse grupi ega koolkonnana. Neil ei olnud manifesti, milles nad oleksid väljendanud oma tõekspidamisi ja kuulutanud ühtsust.
õiguste ja vabariikiliku korra kirglik austaja. h) Diocletianus- 22. detsember 245 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. i) Constantinus Suur-kuulutas välja ühtse usuvabaduse, lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. j) Theodosius Suur 3) Millal ja kuhu tekkis Rooma linn? Kirjelda Rooma linna tekkimisega seotud legendi. Rooma linn on asutatud 21.aprillil 753.a eKr (selle daatumi on antiikautorid välja arvutanud, kuid sellel puudub usaldusväärne põhjendus) Kesk-Itaaliasse Tiberi jõe vasakule kaldale, 25km suudmest, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi otsustades oli igastahes u 600.aastaks eKr moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus, roomlaste sõjajumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legend jutustab, et tütarlapse isa, jõhker kuningas, käskis visata Romuluse
muutuvad teispoolsuses reaalsuseks ja surnu saab neid siis kasutada. · Vaikeelu sai eriti populaarseks Madalmaades 17.sajandil. VANA-KREEKA · Muinaskreeka kunstnikud esitasid seinamaalingutel, mosaiikidel ja pannoodel oma igapäevaseid tarbeesemeid. · Nende maalitud kujutised roogadest kandsid nime xenia, mis algselt tähistas kostitaja poolt külalistele pakutavat toitu. · Ükski vanakreeka vaikelu pole küll tänini säilinud, kuid neid on kirjeldanud mitmed antiikautorid, ülistades nende realistlikku loomutruudust, mis võimaldas vaataja silma ära petta. POMPEII JA HERCULANEUM · 50 a. eKr - 79 a. pKr. nendest kahest Vana-Rooma linnas on leitud natüürmorte freskodena. · Mõlemad linnad hävinesid Vesuuvi purske tagajärjel ja mattusid tuha alla. · Need maalid tõid looduse, väikestesse klaustrofoobilistesse ja akendeta roomlaste tubadesse. KESKAEG · Keskajal ja renessansiajastul ei jõudnud
Rhodose koloss Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. Selle täpne asukoht pole teada, sest pole leitud selle jäänuseid. Koloss ehitati aastatel 292 eKr280 eKr ja selle kõrguseks oli 37 meetrit. Püstitajaks oli kuulsa kujuri Lysippose õpilane Chares. Kuju väljanägemise kohta on vähe teada aga olevat olnud üle 30 meetri kõrge. Küllap pidasid antiikautorid kolossi niivõrd tuntuks, et ei vaevunud seda kirjeldama. Seetõttu levis hiljem arvukalt erinevaid fantaasiasünnitisi. Kõige usaldusväärsemaks peetakse Philoni kirjeldust, milles ilmselt oli kasutatud praeguseks hävinud allikaid. Selle järgi oli koloss valgest marmorist alusel sundimatus poosis seisev mehefiguur, kelle üks käsi oli tõrvikuga üles tõstetud. Kuju käes olev tõrvik süüdati ööseks, seega täitis ka koloss majaka funktsioone.
ja oli kohustatud au sees hoidma nende pärandit. Selles töös räägingi lähemalt Vana-Egiptuse tuntuimatest vaaraodest. MENES(u. 3050-3032 eKr) Kuningate nimekiri annab oletatavale esimesele ajaloolisele isikule kuningatroonil nimeks Menes. Tema kujutist on näha Ramses II hauatempli ornamentreljeefil kuninglike eelkäijate protsessioonil pärast Keskmise riigi rajajat Mentuhotep II ja Uue riigi esimest kuningat Ahmost. Antiikautorid eesotsas Herodotosega juhindusid sellest traditsioonist ja lõid 3 ettekujutluse 1. dünastia esimesest kuningast kui riigi rajajast ja kultuuritraditsioonide kehtestajast. Egiptuse esimene tõeline vaarao, kes ühendas Ülem-Egiptuse ja Alam-Egiptuse ühtseks riigiks oli pärit Thinise linnast Ülem-Egiptusest. Arvatakse, et tegemist oli dünastiate eelse ajastu kuningas Narmeri uue nimega. Nime Menes võttis ta endale pärast kogu Egiptuse
Nt mütoloogia meelelisus, toob palju realistlikke jooni. Kasutati palju metafoore, allegooriat (terve lugu on metafoor) pateetika- pila GRACIAN- hispaanlane. (1601-1658). ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst"- hindas kirjandusloomes vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, PARADOKSE ja ANTITEESE. Konseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Nii on ka barokis tervikuna nähtud ühe peastiilina KONSEPTISMI. Tema meelest on teravmeelsus kaasaegse inimese eripärane omadus. Antiikautorid ei olnud veel teravmeelsust käsitlenud. Pidev oli näiliku ja tegeliku vastandamine. Barokk on skeptiline ja pessimistlik. Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik. Kui barokk ühendas vastandid, siis KLASSITSISM lahutas need. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti klassitsism alles absolutistlikul Prantsusmaal. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidi allutama individualismi ja egoistliku kire. Klassitsistid umbusaldasid tundeid. Maine elu on tühine
Jean Racine (1639-1699) kirjutas tragöödiaid: “Aleksander Suur”(1665), “Andromache”(1667), “Britannicus”(1669), “Phaidra”(1677) jt teatril on kasvatuslik iseloom, pahet on vaja näidata nii, et ta paneks selle sündusetust mõistma ja vihkama mõistlikkus on teose kunstilise täiuslikkuse tagatis lavategevus peab olema tõepärane, teatri üheks seaduseks on jutustada vaid sellest, mida pole võimalik näidata tegevuses suurimad autoriteedid on antiikautorid, tõelises draamažanris ei tohtinud vahetult näidata vahetult kaasaegsete maailma eitas tragöödia deus ex machina lahendust kolme ühtsuse reeglid Molière (1622-1673) Jean Babtiste Poquelin – teatridirektor, lavastaja, dekoraator, dramaturg, näitleja, näitekirjanik. Kirjutas komöödiaid: “Naeruväärsed eputised”(1659), “Naiste kool”(1662), “Tartuffe”(1669), “Don Juan”(1665), “Misantroop”(1666),
inglise keeles) ou (ei) topos (koht, maa) kreekas keeles ei kusagil asuv maa. I osa jutustab rändur Hythloday oma Inglismaa-muljetest, kritiseerib sotsiaalset ebavõrdsust. II osas jutustab autorile sellest, mida ta koges kusagil kaugel lääne pool asuval Utoopia saarel, kus ühiskond on organiseeritud ratsionaalsete printsiipide kohaselt. Inglise renessansidraama küpsus algas 1570ndatel. Christophe Marlowe (1564-1593) - luuletused, tõlked antiikautorid (Ovidius, Lukianos); näidendid: "Tamerlan Suur" I-II (1590/92), "Doktor Faustuse traagiline lugu" (1604), "Edward Teine"(1593) jt Teoste järjekord oletuslik. Teoste aluseks kroonikad, rahvaraamatud, kaasaegsed sündmused või mõne teise autori näidendid. Draamade kangelased on renessansiaja inimesed, uhked, sõltumatud, suurte püüdlustega; detailide brutaalsus, julmus, kannatused, naeruvääristatud pateetiline surm.
pika aja jooksul tänu suulisele traditsioonile, nad kajastavad ka väga pikka aega, mõlemad teosed on terviklikud, samas esineb ka vasturääkivusi. * Kas Teie arvates Homeros võis oma teoseid peast ette kanda/ mäletada? Arvan, et tal võis jutt enam-vähem peas olla, kuid samas, kui ta pidi seda ette kandma, siis võis see vastavalt olukorrale varieeruda, seega kaldun arvama, et täpselt peas tal see ei olnud, vaid ta ka improviseeris. 6. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? [Kujunes arvatavasti juba mükeene ajal.] * Kreeka värss, milles riimi ei kasutatud. Koosneb kuuest värsijalast. Iga värsijala esimene silp on pikk ja moodustab tõusu, languse moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Seega võivad neli esimest olla nii daktülid (-UU) kui ka spondeused (--). Viies värsijalg on pea eranditult daktül. Viimases värsijalas on langus alati
esinevad mükeene kultuuri keskustena. See ajajärk on olnud kreeka heroiliste muistendite tuumiku ajalooliseks baasiks ja need muistendid sisaldavad rohkesti mütologiseeritud ajaloo elemente. 5. Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? Kuidas neid teoseid nende tekkeajal esitati? Milliseid teooriaid eksisteerib nende eeposte tekke kohta? (analüütikud, unitaarid) 6. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Heksameeter on antiikkirjanduse puhul esinev spetsiaalne luulevorm, mis koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid (-UU) kui ka spondeused (--). Viies värsijalg on pea eranditult daktül, viimane kas spondeus või trohheus (-U) Heksameetri skeem: -uu|-uu|-uu|-uu|-uu|-- ( -uu|-uu|-uu|-uu|-uu|-u ) ( -- pikk silp; u lühike silp ) Heksameetris võis esineda ~32 erinevat rütmivarianti. Oluliseks elemendiks
Kahe esimese Roomas valminud taiesega, joobunud ,,Bakchose" ja meeltliigutava ,,piet´aga" avaldas Michelangelo austust Rooma kahetisele kultuurile. 5.1 Bachos Michelangelo raius Bachose 1496-1497 aastatel. Kuju asub Firenzes. Veinijumal Backhose kuju on selge näide antiikskulptuuri mõjust Michelangelo loomingule. Elusuurune alasti figuur seisab antiikkunstile tüüpilises kontrapostasendis. Noorusliku Backhose kehakumerused näivad viitavat teatud naiselikkusele ka antiikautorid kirjeldasid veinijumalat androgüünsena. Michelangelo on veenvalt kujutanud Backose joobumist. Skulptuurirühm on igast küljest viimistletud ning mõeldud kõigist suundadest vaatamiseks. Väike saatür, kitse jalgade, saba ja sarvedega olend kreeka mütoloogiast kuulub veinijumala saatjaskonda. 5.2 Piet´a Prantsuse kardinal Jean Billhéres de Lagrualas tellis ,,Piet'a" 1498. aastal tõenäoliselt oma hauakabeli jaoks Rooma Peetri kirikus.
intensiivsemate turusuhete järele. Linnakäsitöölised hakkavad tootmise suurendamiseks naabermaadest oritööjõudu hankima. Tekib kaupmeeste kiht. Uus, linnastunud, käsitööga seot rikaste kiht satub konflikti põllumaj. aristokraatiaga, kes soovib säilitada pol. võimu monopoli. Pikkamisi kaotas sugukondlik aristokraatia oma võimu varanduslikul alusel tekkinud maa-aristokraatiale, keda linna-aristokraatiaga sidusid ühised maj. huvid. (Juba antiikautorid nimetasid seda seltskonda uusrikasteks e. timokraatiaks.) Sugukondlik kord kaotas oma tähtsuse. Tekkisid ülekreekalised turud, hakati raha müntima (Joonia kreeka linnade initsiatiiv). Lüüdia mündid valmistati kulla ja hõbeda looduslikust sulamist elektronist. VII saj. mündid Balkani-Kreekas ja Euboia saarel (hõbe). Kujunevad välja orjanduslikud linnriigid polised. Maj. enamarenenud kreeka keskustes, kus pol. segadused olid suuremad, kujunes välja varane
aasta maavärisemise ajal maha prantsatas. Kuju minimaalne kõrgus oli antiikautorite järgi 31-35 meetrit. Praegu arvatakse, et Rhodose koloss oli 37 meetri kõrgune. Tolle aja kohta oli aga oli Rhodose koloss tõesti hiiglaslik rajatis. See oli midagi enamat kui õnnelike linlaste ohvriand oma jumalale Heliosele. See oli linna eneseteadvuse, majandusliku ja sõjalise võimsuse sümbol, tema vabaduse märk. Kuju väljanägemise kohta on meil vähe teada. Küllap pidasid antiikautorid kolossi niivõrd tuntuks, et ei vaevunud seda kirjeldama. Seetõttu levis hiljem arvukalt erinevaid fantaasiasünnitisi. Kõige usaldusväärsemaks peetakse siiski Philoni kirjeldust, milles ilmselt oli kasutatud praeguseks hävinud allikaid. Selle järgi oli koloss valgest marmorist alusel sundimatus poosis seisev mehefiguur, kelle üks käsi oli tõrvikuga üles tõstetud. Kolossi pöiad, mis ,,ise juba ületasid paljusid kujusid", olid satbiilsuse mõttes tugevasti alusele toetatud
liikmetes avanesid suured õõnsused, kuhu oli pandud palju kive, et kuju paremini püsti seisaks." Kuju väljanägemise kohta on meil vähe teada. Küllap pidasid antiikautorid kolossi niivõrd tuntuks, et ei vaevunud seda 16 kirjeldama. Seetõttu levis hiljem arvukalt erinevaid fantaasiasünnitisi. Näiteks kujutati XVI sajandil kolossi harkisjalu seisvana kahel sambal, mille vahelt laevad sõidavad sadamasse. Enam tuntud on kirjeldus, kus oletatakse, et Chares kujutas Heliost pika, sihvaka noormehena, kiirtepärg ümber pea. Noor jumal seisis kõrgel marmorpostamendil. Tema keha oli kergelt
16. Kes olid ahhailased, argiivid, danaoslased? Ahhailased, argiivid, danaoslased on sünonüümid, mida Homeros kasutas kreeklaste kohta oma eepostes. 17. Kas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" olid ainsad arhailise aja kreekakeelsed eeposed? ,,Ilias" ning ,,Odüsseia" ei olnud ainsad antiikaegsed eeposed. Homerosele omistatakse ka koomilisi eeposi ,,Margites" ning ,,Batrachomyomachia" ehk ,,Konnade ja hiirte sõda". 18. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Heksameeter on antiikaja vanim värsimõõt, tekkis 2 aastatuhat eKr. Koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid kui ka spondeused. Heksameetri põhitunnuseks on ka tsesuur ehk värsisisene paus. Riimi ei kasutatud. Heksameetrit on kasutanud Homeros, Hesiodos, Simonides, Ovidius Vergilius, Juvenalis, Titus Lucretius Carus, Publius Vergilius Maro. 19. Kes on Homerosele omistatud eeposte eesti keelde tõlkijad
Ka maas lebanud pronkshiiglase rusud äratasid oma suurusega tohutut vaimustust ja hämmastust. Neid näinud Plinius kirjutas: "Vähe on neid, kes ulatuvad kahe käega pöidla ümbert kinni võtma; mõned raidkujud on väiksemad kui kolossi üksainus sõrm. "Kuju siseehituse kohta mainis ta: "Kolossi liikmetes avanesid suured õõnsused, kuhu oli pandud palju kive, et kuju paremini püsti seisaks." Kuju väljanägemise kohta on meil vähe teada. Küllap pidasid antiikautorid kolossi niivõrd tuntuks, et ei vaevunud seda kirjeldama. Seetõttu levis hiljem arvukalt erinevaid fantaasiasünnitisi. Näiteks kujutati XVI sajandil kolossi harkisjalu seisvana kahel sambal, mille vahelt laevad sõidavad sadamasse. Enam tuntud on kirjeldus, kus oletatakse, et Chares kujutas Heliost pika, sihvaka noormehena, kiirtepärg ümber pea. Noor jumal seisis kõrgel marmorpostamendil. Tema keha oli kergelt taha kallutatud ja parem käsi oli kaugusse vaatavate silmade kaitseks laubal
osanud ajada inimeste päid segi kavalusega; lõpptulemusena on nad olnud üle neist, kes on tuginenud aususele. 2. Peaksite niisiis teadma, et on olemas kaks võitlusviisi: üks seaduste, teine jõu abil; esimene on omane inimestele, teine loomadele; et aga esimesest sageli ei piisa, tuleb abi otsida teisest. Seetõttu peab valitseja oskama hästi kasutada nii inimest kui looma. Varjatult24 juhatasid selle rolli valitsejatele kätte juba antiikautorid, kes kirjeldasid, kuidas Achilleus ja paljud teised vanaaja valitsejad anti kentaur Chironi 25 hoolde, et neid tema õpetuse all üles kasvatada. See, kui kasvatajaks on pooleldi 21 Publius Cornelius Scipio (u 235-183 eKr) sõdis 211-206 eKr prokonsulina Hispaanias (206 eKr tõusis sõjavägi tema vastu üles); võitis 202 eKr Zama lahingus Hannibali ja kogu II Puunia sõja. Vastased süüdistasid teda selles, et erakorralisi volitusi kasutades olevat ta ohustanud vabariiklikku korda
lõpptulemusena on nad olnud üle neist, kes on tuginenud aususele. 2. Peaksite niisiis teadma, et on olemas kaks võitlusviisi: üks seaduste, teine jõu abil; esimene on omane inimestele, teine loomadele; et aga esimesest sageli ei piisa, tuleb abi otsida teisest. Seetõttu peab valitseja oskama hästi kasutada nii inimest kui looma. Varjatult juhatasid selle rolli valitsejatele kätte juba antiikautorid, kes kirjeldasid, kuidas Achilleus ja paljud teised vanaaja valitsejad anti kentaur Chironi hoolde, et neid tema õpetuse all üles kasvatada. See, kui kasvatajaks on pooleldi loom, pooleldi inimene, ei saa tähendada muud, kui et valitsejal on tarvis osata ära kasutada mõlema, nii inimese kui looma loomust; üks ilma teiseta pole kestev. 3. Et valitsejal on niisiis tarvis osata kasutada hästi ja õigesti ära looma, tuleb tal võtta neist endale
osanud ajada inimeste päid segi kavalusega; lõpptulemusena on nad olnud üle neist, kes on tuginenud aususele. 2. Peaksite niisiis teadma, et on olemas kaks võitlusviisi: üks seaduste, teine jõu abil; esimene on omane inimestele, teine loomadele; et aga esimesest sageli ei piisa, tuleb abi otsida teisest. Seetõttu peab valitseja oskama hästi kasutada nii inimest kui looma. Varjatult24 juhatasid selle rolli valitsejatele kätte juba antiikautorid, kes kirjeldasid, kuidas Achilleus ja paljud teised vanaaja valitsejad anti kentaur Chironi 25 hoolde, et neid tema õpetuse all üles kasvatada. See, kui kasvatajaks on pooleldi 21 Publius Cornelius Scipio (u 235-183 eKr) sõdis 211-206 eKr prokonsulina Hispaanias (206 eKr tõusis sõjavägi tema vastu üles); võitis 202 eKr Zama lahingus Hannibali ja kogu II Puunia sõja. Vastased süüdistasid teda selles, et erakorralisi volitusi kasutades olevat ta ohustanud vabariiklikku korda
Millest oli juttu Teie loetud Homerose eeposte lauludes? !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Lugesin mõlemast raamatust esimese laulu. Odüsseias oli 1. laulus alguses juttu jumalate koosolekust, kus aphrodite palus zeusi, et too aitaks odysseuse koju. Odysseuse naisel käis aga meeletult kosilasi, kes sõid ja jõid odysseuse varanduse arvelt. Aphrodite annab odysseuse pojale nõu, et too võtaks laeva ja meeskonna ning läheks isale appi. 6. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Titus Lucretius Carus, Publius Vergilius Maro, Vergilius, Quintus Ennius Heksameeter on antiikaja vanim värss, tekkis 2 aastatuhat eKr. Riimi ei kasutatud. Heksameetrit on nim heroiliseks värsimõõduks ( 1. säilinud teosed on eeposed ). Heksameetril on 32 erinevat rütmivarianti. Sellele lisandus ka kõnemeloodia. ( tõusev, langev, rõhk, mis 1 silbi peal samal ajal nii tõusis kui langes )
16. Kes olid ahhailased, argiivid, danaoslased? Ahhailasteks, argiivideks ja danaoslasteks on peetud Kreeklasi Homerose eepostes. 17. Kas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" olid ainsad arhailise aja kreekakeelsed eeposed? Ilias ja Odüsseia ei olnud ainsad antiikaegsed eeposed. Homerose eeposeks peetakse ka koomilist eepost Margites Homerosele on omistatud koomilist eepost ,,Batrachomyomachia" e ,,Konnade ja hiirte sõda". 18. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Heksameeter pärineb Mükeene ajast, Homerose ajaks oli küps. Mütoloogia kohaselt lõi heksameetri Hermes. See koosneb kuuest värsijalast, Heksameetri põhitunnuseks on ka tsesuur ehk värsisisene paus, enamasti kolmanda või neljanda värsijala keskel. Harvemini võib esineda ka kahe tsesuuriga heksameetrit, sel juhul on tsesuurid teise ja neljanda värsijala järel. Homeros ,,Ilias" ,,Aneis" Horatiuse ,,Satiirid"
samastamises jumalanna Aphroditega. Kui suurkohtu liikmed olid juba pikast süüdistuskõnest tukkuma jäämas, tõmbas Phryne advokaat kaunitarilt teda katva rüü. Sellega oli tõestatud, et nii täiuslikku keha saab valitseda vaid sama täiuslik hing. Phryne ebamaine ilu oligi advokaadi sõnul jumalanna enda maine kehastus. Vahejuhtum tegi Phryne veelgi kuulsamaks. Nüüd hakkasid ka ateenlased oma kodudesse Knidose Aphrodite koopiaid tellima. Antiikautorid räägivad veel kolmandast Praxitelese teosest, mis kujutanud elusuurust rüütut Phrynet ning mis paiknenud Apolloni templis Delfis. Kuju olnud üleni kullatud ning selle ees olnud lakkamatu protsessioon. Roomlased kopeerisid Knidose Aphroditet nii massiliselt, et tänase päevani on säilinud u 50 erinevat versiooni. Nendest on ehk pronksoriginaalile kõige lähedasem see, mis praegu paikneb Müncheni glüptoteegis. Hinnatakse ka Louvre'is eksponeeritavat nn Kaufmanni
"konstitutsioone ei looda, vaid need kujunevad ise". Demokraatlikku ühiskonda, mida valitseb rahvas, Burke nimetas kollektiivse türannia süsteemiks, sest üksikisiku kannatused seal on tohutu suured, aga appi oodata pole lootust, sest enamuse võimu all kannataja on jäetud ilma igasugusest lohutusest, kaastundest. Riigielu õige korraldus peab olema rajatud vundamendile, milles põimuvad monarhistlik, aristokraatlik ja demokraatlik alge, nii nagu seda soovitasid juba antiikautorid Aristoteles ja Polybos ning keskajal Augino Thomas. Kõige parimaks vormiks oli nende arvates konstitutsiooniline monarhia.Kõige süstemaatilisemalt on konservatiivide ideoloogia üldised põhjendused esitatud suure sakslase Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofias, kes põhjendab lugejale, et kõik olemasolev on mõistlik. Ühtaegu tähendab olemasolevate ühiskondlike suhete mõistlikkus seda, et olemasolev moodustab lüli ühiskonna moraalsetes alustes.
*Ahhailased Iliases 598 korda. * Argiivid- Vana-Kreeka linna Argose elanikud, alates Homerosest nimetatakse nii ka kõiki teisi kreeklasi. Iliases kasutatud 29 korda. *Danaoslased Iliases kasutatud 138 korda 17. Kas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" olid ainsad arhailise aja kreekakeelsed eeposed? Ei olnud. Homerose eeposeks peetakse ka koomilist eepost ,,Margites". Homerosele on omistatud koomilist eepost ,,Konnade ja hiirte sõda". 18. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Heksameeter on antiikkirjanduse puhul esinev spetsiaalne luulevorm, mis koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid (UU) kui ka spondeus (--). Viies värsijalg on pea eranditult daktül, viimane aga kas spondeus või trohheus. Homerose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on daktülilises heksameetris. Simonides. Kallinos. Türtaios Spartast. Archilochos. Mimnermos. Solon. Theognis. Hipponax. 19
- vallutas mõne aastaga Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani ja Kesk-Aasia Makedoonia kuningas on kõigi aegade ja rahvaste kuulsaim väejuht, kes suutis relva jõul luua antiikaja suurima impeeriumi.11 aastat kestnud vallutusretked kogupikkusega üle 32 000 kilomeetri, olid enneolematud. Aleksander pälvis tiitli SUUR. VANA-ROOMA Rooma 753 eKr Rooma linn on asutatud 21.aprillil 753.a eKr (selle daatumi on antiikautorid välja arvutanud, kuid sellel puudub usaldusväärne põhjendus) Kesk-Itaaliasse Tiberi jõe vasakule kaldale, 25km suudmest, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi otsustades oli igastahes u 600.aastaks eKr moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus, roomlaste sõjajumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legend jutustab, et tütarlapse isa, jõhker kuningas, käskis
Euroopa muinaskultuurid Tarkust jagas Ain Mäesalu Muinaskultuurid algavad inimese tulekuga ja lõppevad riikide tekkega, asjade kirjapanekutega jms. Uurime arheoloogilisi allikaid, kuna mis sealt muud ikka alles on. ,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilist...
kangelaste elamuste avamisega nende mõtiskluste ja kõnede kaudu. Seega tõuseb Homerose teostes eepiline looming lauluga võrreldes kõrgemale astmele. Homerose küsimuse uurimine on kandnud üksikasjades rikkalikku vilja ja süvendanud eeposte teksti mõistmist. Seose tõttu folkloori teiste probleemidega on küsimuse käsitlusel ka suur metodoloogiline tähtsus. 6. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Kuulsaim antiikmõõt on heksameeter, mis koosneb daktülitest (tõuslanguslangus), mida võib asendada kahte pikka silpi sisaldab spondeus (tõustõus); viimane jalg on kahesilbiline. Vt. näide õpik lk 66. Kastanud: Homeros. Hesiodos, Ovidius 7. Millisest teosest on pärit alljärgnevad värsid? Kes on tõlkija(d)? Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast,
toodanguhulga suurenemise ja vajaduse intensiivsemate turusuhete järele. Linnakäsitöölised hakkavad tootmise suurendamiseks naabermaadest oritööjõudu hankima. Tekib kaupmeeste kiht. Uus, linnastunud, käsitööga seot rikaste kiht satub konflikti põllumaj. aristokraatiaga, kes soovib säilitada pol. võimu monopoli. Pikkamisi kaotas sugukondlik aristokraatia oma võimu varanduslikul alusel tekkinud maa-aristokraatiale, keda linna-aristokraatiaga sidusid ühised maj. huvid. (Juba antiikautorid nimetasid seda seltskonda uusrikasteks e. timokraatiaks.) Sugukondlik kord kaotas oma tähtsuse. Tekkisid ülekreekalised turud, hakati raha müntima (Joonia kreeka linnade initsiatiiv). Lüüdia mündid valmistati kulla ja hõbeda looduslikust sulamist elektronist. VII saj. mündid Balkani-Kreekas ja Euboia saarel (hõbe). Kujunevad välja orjanduslikud linnriigid polised. Maj. enamarenenud kreeka keskustes, kus pol. segadused olid suuremad, kujunes välja varane
toonides. Õied: tipmistes pööristes, rohekad, VI-VIII. Viljad: kerajad, sinakasmustad, kaetud vahakirmega. Meil täiesti külmakindel ja kiirekasvuline liik, talub linnatingimusi, võib kasvatada nii poolvarjus kui avapäikeses. Haljastuses leiab ohtralt kasutamist lehtlate, seinte jne. vertikaalsel haljastamisel. Sordid: 'Engelmannii' Perekond tamm (Quercus L.) Quercuseks nimetasid juba antiikautorid Cicero jt. tammesid. Perekonda kuuluvad heitlehised või igihaljad, ühekojalised sirgetüvelised ja tugeva juurekavaga laiavõralised puud, harva põõsad. Lehed vahelduvad lihtlehed, suvehaljastel liikidel tavaliselt hõlmised kuni hambulised ja suured (kuni 50 cm), igihaljastel liikidel lehed väikesed, terveservalised kuni hambulised, nahkjad, paksud. Noorelt on tüve koor sile ja õhuke, vanemas eas rõmeline ja paks. Väga pikaealised liigid, saades 500 aastat ja vanemaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
