500 kodaniku kogu 10 tähtsat riigiametnikku kontrollis riigiametnikke, lõi ja teostas seadusi (sõjaväe ja laevastiku ülemad) ametiaeg 1 aasta Valitakse hääletusega EKLEESIA e. rahvakoosolek Valiti liisuga HELIAIA e. vandekohus kohal vähemalt 6000 meest 600 vandemeest kogunes iga 10 päeva tagant (mõistis õigust) OSALESID Hääletas uute seaduste poolt või vastu KODANIKUD Andis kodanikeõigusi või võttis ära
Vanemate nõukogu e geruusia- tähtsamad riigiasjad, hääletas uute seaduste juhtis riiki kõigis valdkondades poolt või vastu, andis kodanikuõigusi ja võttis Valitsemis- peale sõjaväe (30 liiget üle 60 ära, kontrollis riigiametnikke, otsustas sõja ja korraldus eluaasta) rahu üle, valis: 2 kuningat- neile allus sõjavägi, Heliaia e vandekohtus 6000 vandemeest, täitsid mõistis õigust, kohtunikud valiti liisku heites preestrikohuseid(sõjapealikud, Strateegid tähtsamad riigiametnikud (10), päritava võimuga) sõjaväe ja laevastiku ülemad, valiti 5 efoori (igal aastal kõigi kodanike hääletamisega rahvakoosolekul
(koguneti iga 10 päeva tagant) liiget üle 60 eluaasta, k.a 2 kuningat Tähtsamad riigiametnikud strateegid(10), sõjapealiku funktsioonid, kes olid päritava valiti rahvakoosolekul. võimuga ja mahtusid vanusepiiri sisse) Rahvakoosolekul valiti: Samuti valis 5 efoori (kõrgeimad Nõukogu ehk bulee(500) riigiametnikud) Vandekohus ehk heliaia(6000) Riigiametnikud (ametiajaga 1 aasta) 5. Türannia, Demokraatia ja Oligarhia ehk Aristokraatia Türannia Ebvõimule tulnud ainuvalitseja võim, mis jäi tavaliselt püsima lühikeseks ajaks. Tegelikult aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm, sest poolehiu võitmiseks türannid kaitsesid rahva huve sugukondliku aristokraatia eest. Ei olnud algselt halvustav mõiste. Demokraatia Nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast.
Itaaliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse põllumaade pärast, kaubavahetus, neil leidus vähe metalli (rauda). 12.iseloomusta ateena riiki Atika mk, alguses aristokraatlik, al 5 saj. Demokraatlik. Elanikud kodanikud, metoigid(käsitöölised) ja orjad (200.000), rahvakoosolek - iga 10 päeva tagant kogunesid kõik kodanikud, kodanikel oli õigus esitada enda ettepanekuid nõukogu(bulee) > 500 liiget, määrati liisuga, kohtunikud(heliaia) > 6000, igal istungil u 200, määrati liisuga, strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel 13.sport kreeekas Sport oli meeste jaoks, Gümnaasion spordiväljak, riietus- ja pesuruum. Sporditi alasti, al 776 hakati korraldama OM- e Zeusi auks, lemmikalad jooks, rusikavõitlus, hobukaarikute võidusõit, maadlus, viievõistlus ( kaugus, ketas, oda, jooks, maadlus ). 16. isel kreeka kooliharidust Hariduse eest hoolitsesid linnriigid, poiste harimine 7
a sõjaline väljaõpe, 20.a täieõiguslik sõjamees, 30.a kodanikud, pere jms. Ateena polis-kesk-Kreeka, Atika. Võim: riigiametnikud ja nõukogud (aristokraadid), 594 Salon andis lihtrahvale võimalusi, 5 saj Periklese ajal demokraatlik kord. Elanikud: kodanikkond (mehed 20.a), orjastamine keelatud (vabad-metoigid), rahvakoosolek iga 10 päeva tagant (Ekleesia), 500-liikmeline nõukogu (liisk, Bulee), 10 strateegi (väejuhti, hääletus), 6000 kohtunikku (liisu teel, Heliaia), mittekodanikud-välismaalised maksud. Raha saadi liitlastelt iga-aastaselt, sadamatollidest, rikastelt kodanikelt. Kreeka elu: Akropol-mäeküngas, kus linn. Agoraa-turuplats, Rahvas savimajades, Andreion- külalistetuba (meestele), organ sümpoosione. Toit: küüslaauk, kala, liha (peol), oliiviõli, mesi, kitse-lehmapiim, vein (kraater nõu). Riided: kitoon- nööriga valge lina, himation-soojem, pole pükse, sandaalid. Sport: lihaselised, alasti, gümnaasion, al 776
kilpi, kiivrit, turvistikku, säärekaitseid. Relvadest peamine oda ja mõõk. Faalanks-tüüpiline Kreeka lahingurivi, mis liikus rütmiliste vilepillihelide saatel vaenlastele vastu. Dzeugiidid-härjarakendi zeugos omanikud. Teedid-Ateena riigi madalaim klass. Ekleesia-vähemalt 20-aastastest kodanikest koosnev rahvakoosolek. Bulee- Nõuandev organ, mis valmistas ette küsimused, mis läksid rahvakoosolekule arutamiseks. Igapäevaselt tegeles riigi rahaasjade korraldamisega. Heliaia-6000 liikmeline vandekohus, mi soli jagatud kümnks 500 liikmeliseks komisjoniks, ülejäänud olid varuks. Ostrakism-killukohtu, mis seati üles demokraatia vastastega võitlemiseks. Akropol-Kaljunukile rajatud kindlus. Agoraa-Koosoleku- ja turuplats. Andreion-Külalistoa otstarvet kandev ja maja kõige esinduslikum ruum. Kitoon-Põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riidetükk, mida kandsid nii mehed kui naised.
arhonti. Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia
oli täisväärtuslik sõjamees 30 a. sai kodanikuõigused ja sai luua oma pere Valitsemine: 2 kuningat kuulusid Geruusiasse (vanemate nõukogu al 60 a.) Neid kontrollisid 5 vaatlejad e. EUFOORID. Rahvakoosolekul valiti Geruusia. · Ateena (Atika mk.) Alguses aristokraatlik al 5. Saj eKr demokraatlik. Elanikud: kodanikud (mehed al 20 a.), metoigid ja orjad Valitsemine: Eukleesia (rahvakoosolek) valis HELIAIA (kohtunikud u 600), BULEE (nõukogu u. 500) ja STRATEEGID (sõjaväepealikud u. 10). Kohtunikud ja nõukogu valimisel tõmmati loosi, aga sõjaväepealikud valiti ise. 4. Sport kreeklaste elus? Esimesed OM toimusid 776 eKr. OM peeti Zeusi auks ja need toimusid iga 4 aasta järel. Sport oli ainult meeste jaoks ja nad sportisid alasti (atleedid). Lemmikalad olid jooks, rusikavõitlus hobukaarikute võidusõit, maadlus, viievõistlus.
Sürakuusa(Sitsiilias). 4.Iseloomusta Ateena polist. V:Võim kuulus aristokraatide seast riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Kodanikkonna moodustasid: 1) kõik täiskasvanud(20), meessoost põliselanikud, sõltumata vara suurusest ja tegevusalast. 2) talupojad, käsitöölised 3) orjad. Rahvakoosolekul(Ekleesia) võisid osaleda kõik. Iga aasta määrati ametisse 6000 kohtunikku(Heliaia). Riigi elu korraldasid 500- liikmeline nõukogu(Bulee) ja rohked riigiametnikud, kelle hulgas olid tähtsamad 10 strateegi(väejuhti).Kodanike hulka ei kuulunud 1) naised 2)orjad 3)võõramaalased. 5. Iseloomusta Sparta polist. V:Asub Lõuna-Kreekas. Elanikud jagunesid kolmeks 1)spartiaadid(tava kodanikkond) 2) perioidid(Lakoonika asukad,vabad ja poliitiliste õigustega.) 3)heloodid(spartiaatide maaorjad.)
*türannia sõjalisele jõule toetuv valitsemisviis,kus riiki juhtis üks isik *areopaag kõrgeim võimu-, kontroll- ja kohtuorgan (aristokraatidest koosnev nõukogu) *timokraatia riigikord kus kodanikud omavad poliitilisi õigusi vastavalt jõukusele *liturgia kohustus riiklik ülesanne, mida kodanik oma kulul pidi täitma, nt. sõjalaevade ehitus *bulee riiginõukogu Ateena polises, koosnes 500'st inimesest, tegeles päevapoliitika *heliaia vandemeestekohus, mis arutas tsiviil- ja kriminaalasju *ostrakism killukohus, sinna kuulus 6000 liiget, kes kirjutasid savinõu killule isiku nime kes nende arvates oli poliitikale ohtlik, häälteenamuse saanud isik saadeti ateenast välja 10'ks aastaks *strateeg väepealik *otrsene demokraatia riigi valitsemisviis, mille puhul rahvas tegeleb ise otseselt riigi juhtimisega *esindusdemokraatia rahvas valib oma esindaja (tänapäevane valitsemisviis)
Kreeka Looduslikud tingimused Vanade kreeklaste põhiterritooriumiks oli Balkani poolsaare lõunaosa. Ajalooliselt jagunes see kolmeks piirkonnaks Põhja- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Tessaalia; Kesk- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Atika ja Lõuna- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Lakoonika. Põhja- ja Kesk- Kreekat ühendas omavahel vaid Termopüülide kitsastee; Kesk- ja Lõuna- Kreekat e. Peloponnesose poolsaart Korintose maakitsus. Kreeka ei olnud ühtne riik, vaid oli killustatud paljudeks sõltumatuteks linnriikideks. III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule. Vana- Kreeka ajalugu jagatakse kuueks suureks perioodiks. 1. Egeuse ehk Kreeta- Mükeene ajajärk (u 2000- 1100 eKr) 2. Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100- 800 eKr) 3. Arhailine ajajärk (u 800- 500 eKr) 4. Klassikaline ajajärk (u...
Teedid Kõige vaesemad, teenisid kergerelvastuse jalameestena või sõudjatena laevadel. Ekleesia Vähemalt 20 aastased, kodanikest koosnev rahvakoosolek. 5 Bulee e. 500 nõukogu 50 esindajat igast hõimust, nõuandev organ, valmistasid ette küsimused rahvakoosolekule arutlemiseks,igapäevaselt tegelesid riigi rahaasjade korraldamisega. Heliaia 6000 liikmeline vandekohus, jagatud kümneks 500 liikmeliseks komisjoniks,ülejäänud olid varus. Ostrakism Demokraatia vaststega võitlemiseks sisse seatud killuskohus e Ostrakism. Pikad müüridAteena müürid, mis ühendasid Ateenat tema sadama Pireusega. Akropol Linn mis paiknes kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Agoraa Kreeka koosoleku- ja turuplats. Andreion Külalistetuba, kreeka keeles meeste ruum Kreeka linnmajades. Kitoon
Roomlased kasutasid väljendit DIKE-õiglane .Inimese käitumine peab olema õiglane. Riiki peavad juhtima need, kes teavad ja oskavad (PLATON) 3 teadmist - tahe teada (filosoofid), tahe kaitsta (sõdurid/ametnikud) , tahe nautida (elanikkond). Võrdsus on võimalik ainult klassi siseselt. Demokraatia- valitseb mass, kes ei tea ja ei oska. Õigust on vaja, kuna enamiku eesmärk on nautida. õiguse eesmärk on panna inimesed avalikke huvisid teenima. Heliaia-kõrgem kohus Jaotav õiglus igaühele vastavalt ta panusele, eelkõige suhetes riigiga. Võrdsustav õiglus- võrdseid koheldakse võrdselt, ebavõrdseid ebavõrdselt. PAX (rooma rahu)- Riik peab looma rahu ja korda, selleks vaja õigust. ’ MANCIPATIO-õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud) . Sellel perioodile näideldakse õiguse mõistmist, õigus on näiline. Preetor- peakohtunik
Eriti pahandas rahvast inimeste sagedane võlaorjusse sattumine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (timema - 3 varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale
2.) sõjaväe juhtimiseks seatakse 10 strateegikolleegiumi 3.) seatakse sisse ostrakism – killukohus Perikles : 461 eKr 1.) kõrgemaks riigivõimuorganiks on rahvakoosolek, kus kõik kodanikud võtavad osa. Toimub iga 10. päeva tagant. 2.) Bulee – alaliselt koos kõrge valitsemisorgan, mis jaotatud füülideks . Igasse füüli kuulub 50 inimest 3.) Ametnike kolleegium – valitakse üheks aastaks . Ülesandeks on otsuseid ellu viia. Kohtuorganiks on heliaia. JUMALAD 1)Zeus lad. Jupiter – taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja.Teda kujutati istumas Olümpose taevasel troonil.Teda kutsuti lihtsalt isaks, kuna tal oli lugematul arvul lapsi. Ta valvas kõikide seaduste täitmiste järele ja nendest üleastujat ootas karistus. Ta ilmus sageli kotkana ja tema meelisohvriloom oli härg. 2) Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev
Esindusdemokraatia- rahvas valib Vaid eriteadmiste nõudega ametnikke valiti esindajad, kes riiki juhivad. hääletamisega. Kõrgeimaks riigiorganiks oli Ametnikud valitakse oskuste ja võimete rahvakoosolek järgi. Demokraatlikuks asutuseks Ateenas oli ka vandekohus (heliaia), mis valiti Kõrgeimaid riigiorganeid ei valita liisuheitmisega. liisuheitmisega, vaid valimiste teel. Kodanikuks saab vaid see, kelle isa ja ema on Ateena kodanikud. Riigi kodanikuks saab saada ka immigrant Ateena demokraatia väga demokraatlik
suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast inimeste sagedane võlaorjusse sattumine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid
Neil oli õigus võtta osa rahvakoosolekuist ja saada valitud vandekohtusse. Kui Ateena võim merel kasvas, suurenes ka nende pol. tähtsus. Solon asutas vanade võimuorganite kõrvale uue bulee e.400-nõukogu (igast füülist 100). See oli nõuandvaks organiks rahvakoosolekule ekleesiale, mis tegeles tähtsamate riigiasjadega ja hakkas sestpeale üle võtma areopaagi ja arhontide kolleegiumi volitusi. Veel asutas Solon vandekohtu heliaia, mis koosnes kõigi 4 klassi esindajaist ning mis tsiviil- ja kriminaalasjade arutamise kõrval kontrollis ka ametnike tegevust. VI saj. 80-ndail kujunes Ateenas välja 3 parteid: pediakid (`tasandiklased') rikkad suurmaaomanikud, vana aristokraatia, kes nõudis Soloni reformide tühistamist ja oligarhiat. Liider - Lykurgos; paraalid (`randlased') linna-orjapidajad, keskmikud, kaupmehed, käsitöölised pooldasid Soloni seadusi. Liider Megakles
Eriti pahandas rahvast sagedane võlaorjusse langemine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni põhimõte oli: meden agan, mis tähendab "Ei midagi üleliia". TõenäoIiselt oli Solon üldse kõigi aegade suurim seaduseandja. Tema ideed on tänini Lääne demokraatlike süsteemide aluseks. Ta tühistas võlaorjuse ja andis vaestele poliitilise võimu. Eri varanduslikud klassid maksid makse vastavalt oma sissetuleku suurusele, niisiis kehtestas
erandjuhtudel värvati kergejalaväkke või sõudjaiks. Neil oli õigus võtta osa rahvakoosolekuist ja saada valitud vandekohtusse. Kui Ateena võim merel kasvas, suurenes ka nende pol. tähtsus. Solon asutas vanade võimuorganite kõrvale uue bulee e.400-nõukogu (igast füülist 100). See oli nõuandvaks organiks rahvakoosolekule ekleesiale, mis tegeles tähtsamate riigiasjadega ja hakkas sestpeale üle võtma areopaagi ja arhontide kolleegiumi volitusi. Veel asutas Solon vandekohtu heliaia, mis koosnes kõigi 4 klassi esindajaist ning mis tsiviil- ja kriminaalasjade arutamise kõrval kontrollis ka ametnike tegevust. VI saj. 80-ndail kujunes Ateenas välja 3 parteid: pediakid (`tasandiklased') rikkad suurmaaomanikud, vana aristokraatia, kes nõudis Soloni reformide tühistamist ja oligarhiat. Liider - Lykurgos; paraalid (`randlased') linna-orjapidajad, keskmikud, kaupmehed, käsitöölised pooldasid Soloni seadusi. Liider Megakles. Diakrid (`mägilased')
500 medimnost · 2.grupp olid ratsamehed, nad teenisid ratsaväes. 300 medimnost · 3. grupp- zangita, rakendimehed. Jõukad talumehed, kellele kuulus härjarakend. Nad pidid võitlema raskelt relvastatud jalaväena. Nad võisid olla Solono 400-liikmelises nõukogus. 200 medimnost · 4. grupp olid kõik ülejäänud- thetes. Sõna tähendab juhutöölist. Kergelt relvastatud, hiljem sai neist laevastikus sõudjad. Solon pani aluse ka rahvakohtule- heliaia, mis võis olla rahvakoosoleku kõrgema kohtu funktsioonis. Igaüks võis esitada süüdistusi riigiametniku vastu. Solon ise pidas end Ateena päästjaks ja käsitles oma seadusi türanniast päästmisena. Pärast Solonit aga jätkusid sisetülid. Kujunesid 3 poliitilist grupeeringut. Ühte juhtusid alkmaioniidid, teist juhtis Peisistratos, kes suutis kolm korda võimu haarata ja iga kord kavalusega. 546. sai alguse tema suguvõsa türannia
annaabi.ee 
