oma eesmärkidele; ja seda me kutsume Jumalaks...6 6 Saarinen, Esa. Läänemaise filosoofia ajalugu. Tipult tipule. Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita, 1996. 4. Universaalidetüli Universaalide probleem seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olemas ka miski, mida võime nimetada õigluseks? Universaalide probleemi puhul kujunes 11.12. sajandil välja kolm seisukohta: realism, nominalism ja kontseptualism.7 4.1. Realism Realism tähistab antud juhul esimest Porphyriose poolt sõnastatud valikut. Et sõna realism on filosoofias kasutusel erinevates tähendustes, siis kasutatakse kirjanduses tihti ka täpsustavat nimetust universaalide-realism. Keskajal formuleeriti seda positsiooni järgmiselt: universalia sunt realia, universaalid on iseseisvad, subsistentsed reaalsused. Realism jaotub kahte varianti vastavalt Porphyriose poolt viimasena sõnastatud valikule:
samas võime ju rääkida lauast ka üleüldse. Inimene, keda näeme, on konkreetne objekt, kuid me võime rääkida ka inimesest üleüldse (nt inimese mõistet defineerides). Universaalide probleem, seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olemas ka miski, mida võime nimetada õigluseks? Universaalide probleemi puhul kujunes 11.12. sajandil välja kolm seisukohta: realism, nominalism ja kontseptualism. Realism (ld realis `aineline, tegelik'): universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristotelesest lähtuv arusaam). Viimast arusaama pooldasid näiteks Anselm Canterburyst ja Thomas Aquinost. Nominalism (ld nominalis `nimeline'): reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust
ema lapsena ja et paavst on ilmeksimatu. Filosoofias oli tähtsaim vaidlus universaalide üle. See tähendab, et kas üldmõisted on olemas vaid suhtlemise hõlbustajatena (suvalised erinevad loomad on mõlemad nimetatud koerteks, sest neil on enam-vähem sarnane välimus) või on nad olemas ka reaalselt. Skolastika – kriitilise mõtlemise meetod keskaja ülikoolides, mis keskendus ristiusu dogmade põhjendamisele formaalloogika abil. Suurimaks autoriteediks oli Aristoteles. Nominalism – keskaegne filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid üksikesmete nimetusteks. Mõisted selle järgi ei eksisteeri asjadest sõltumatult ja ei peegelda nende omadusi. Realism – keskaegne filosoofiasuund, mille järgi asjad on tunnetajast sõltumatult olemas. Sealhulgas siis on olemas univesaalid (üldised ideed), mille olemasolu nominalism eitab. Ratsionalism – tunnetusteooria filosoofias, mis lähtus teadmise omandamisel mõistusest ja
suunava jõu poolt. B. Kui on võimalik otstarbekohasus ilma välise suunajata, siis võib ka maailm olla korrapärane ilma välise suunajata. 11. Kas universaalid eksisteerivad? Universaalid on abstraktsed objektid: omadused, suhted ja arvud. Äärmuslik realism (asjadest eraldi), mõõdukas realism (asjades endis) ja kontseptualism (inimmõistuses, on inimlooming) on seisukoha, et universaalid on olemas. Nominalism ütleb, et ei ole olemas. 12. Mis on realism, nominalism ja kontseptualism? Realism - lisaks näiteks konkreetsetele laudadele on ka objektiivselt eksisteeriv laua idee või olemus Nominalism - vaid näiteks konkreetsed lauad ning sõna ,,laud" tähistab neid kõiki Kontseptualism - universaalid on inimmõistuse loodud üldmõisted
teadvusest. materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. realism 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism.) nominalism Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev
· Ei saa hinge eraldada kehast · Naturalist: süda on keskne organ, mitte aju · Rõhk mõistusele: teoreetiline ja praktiline 18) Aquina Thomase mõjutused · Aristotelese vaimu jätkaja: teadliku mõistuse rõhutamine. · Allutas filosoofia religioonile(puudub vahetu kontakt Jumalaga). · Vaimu klassifikatsioon: ratsionaalne, sensitiivne ja vegetatiivne. 19) Mis on nominalism ja realism? Realism universaalid ehk üldine eksisteerib reaalselt nagu mingi olemus või vorm. Nominalism üldine eksisteerib kui nimetus, mark. 20) Milles avaldus uue aja psühholoogia? · Individualismi teke: huvi indiviidi vastu, kes kaotab sidemed kogukonnaga. Külakogukond laguneb, sellega koos ka ühtsustunne. Linnastumise algus, mis toobki kaasa individualismi tekke. Mina esilekerkimine.
· kõrgskolastika, Aquino Thomas · järelõitsengu ja langusajastu, · ilmaliku filosoofia kujunemisaeg, üleminekuperiood keskaegselt kiriklikult mõtteviisilt ilmalikule mõtteviisile Koolkonnad ja universaalide probleem Universaalid- abstraktsed objektid: omadused, suhted, arvud. Universaalide probleem seisneb selles, kas nad on olemas, ja kui on, siis mis mõttes nad olemas on. 11.-12. sajandil kujunes universaalide probleemi puhul kolm seisukohta e koolkonda: · Nominalism- Asjad on mõistete alused. Realismi vastand · Realism- universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi või neis asjades endis. · Kontseptualism- universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse (realismi ja nominalismi) vahel. Keskaja filosoofid Pierre Abelard (1079- 1142) - Lükkas juba nooruses ümber realismi teooria ja asendas selle enda välja töötatud
Idealismi vastand. * Metafüüsika - uurib reaalsust kui sellist; reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. * Monism olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb; olemas on üks ja ainult üks substants. * Naturalism - Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. * Nihilism - Kõige eitamine, teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. * Nominalism - teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. * Objektiivne 1. Tõeline, erapooletu; 2. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 3. Objektiivne
Dualistlik maailmakäsitlus oli vastandamine, nt: taevane ja maine jne., oli harmoonia. Samas kui hierahiline maailmakäsitlus oli astmeline ehk igal asjal on Jumala poolt ettenähtud koht. Keskaegse filosoofia eripära seisneb selles, et see muutus maailmaseletuse vahendiks. Patristika üritab usulist maailmavaadet põhjendada filosoofiliselt samas, kui skolastika üritab seda põhjendada loogiliste arutluste abil. Realism väidab, et üldmõiste on üle üksikmõiste, kuid nominalism väidab, et üksikmõiste on ainus reaalne mõiste. (Eksisteerivad vaid üksikesemed) Müstitsism väljendus isikliku suhtega kõrgema olendiga. (ekstaas jne.)
5. Ontoloogia- õp olemisest; f osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. 6. Antropoloogia- teadus inimesest. F-s inimese olemusest ja eksitentsi käsitlev osa. 7. Eetika- moraalif. F osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust päritolu ja ala. 8. Esteetika- ilu ja kusti olemust uuriv teadus F põhiküsimused: Platon: Mis on tõde?Mis on hea?mis on ilus? 9. Nominalism- teeoria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseeenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemi f-s. 10. Anamnese- teadmine on meeldetuletamine(platon) 11. Induktsioon- üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte
Skolastilises filosoofias leidis aset universaalide olemasolu või siis selle viisi puudutav universaalide tüli (sama: universaalide probleem, universaalide vaidlus). Universaalide probleem seisnebki küsimuses, et kas universaalid on üldse olemas ning kui on, siis mis mõttes nad olemas on? Näiteks kas on olemas üldiselt õiglust, sest inimene võib ju olla õiglane. Tüli kujunes välja 11.-12.sajandil. Sellel ajajärgul kujunes väljas kolm eri seisukohta. Nendeks olid: realism, nominalism ja kontseptualism. Realism universaalid on reaalselt olemas, kas siis konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristoteles). Seda seisukohta pooldasid Anselm Canterbury'st ja Thomas Aquinost. Nominalism reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest. Nii arvasid William Ockham, hiljem ka George Berkley.
· 1. kumb on esmane, kas olemine või mõtlemine, mateeria või idee · 2. kas maailm on tunnetatav. Mis on filosoofias mõiste "olemine"? · Olemine on filosoofiline mõiste, mida kasutatakse mateeria, välismaailma ja looduse tähistamiseks ja eristamiseks teadvusest ja mõtlemisest. Kuidas jagunevad filosoofid vastavalt põhiküsimusele? · Materialistid · Idealistid Nimeta 5 materialismi ajaloolist vormi? · Antiikaja materialism · Keskaegne materialism ehk nominalism · Mehhaaniline materialism XVII-XVIII · Vulgaarne materialism XIX · Dialektiline materialism Milline oli antiikaja materialism? · Jälgides igapäevast tegevust, filosoofid väitsid, et inimene suudab avastada nähtuste loomulikke põhjusi. · Järeldasid, et maailm areneb iseenda seaduste järgi. · Esmamateeriaks peeti - vett, maad, õhku (Kreeka oli põllumajanduslik maa - see oli elu). Milline oli nominalism? · Väitis, et reaalselt eksisteerivad
Keskaegse filosoofia eripäraks on selle seotus religiooniga, retrospektiivsus, õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Mille poolest erinevad patristika ja skolastika? Patristika(2.-8. saj) on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Skolastika(9.-14. saj) on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Milles seisneb realismi ja novinalismi erinevus? Nominalism eitas üldist reaalsust, üldmõisteid pidas keelemärkideks, millel tegelikkuses ei ole vastet. Realismi kui nominalismi vastandi järgi on üldine alati üksiku suhtes esmane, kusjuures üldine eksisteerib kogemusvälisesmaailmas ega allu harilikule tõestusele. Kuidas väljendus keskaegses filosoofias müstitsism? Müstitsism allutab filosoofia positiivsele religioonile ja käsib toitu otsida sealt. Müstitsism ka taaselustab positivismi poolt hukutatud
teadvusest. materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. realism 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism.) nominalism Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev
teadvusest. materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. realism 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism.) nominalism Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev
Universaalide tüli keskaja filosoofia üks põhiprobleeme Universaalis ehk üldmõiste Tüli ehk vaidlus käis üldmõistete üle. Kaks suunda, kes väitlesid mõistete üle: 1.) Realistid, realism - väitsid, et need universaalid eksisteerivad reaalselt, on reaalselt olemas ja nad eelnevad üksik nähtustel ehk noomenitele. ANTE REM ( enne asju) THOMAS AQUINOST 1225-1274 KÕRGKESKAJAL Keskajal domineeris algul realism. 2.) Nominalistid, nominalism (nomen) universaalid järgnevad üksiknähtustele POST REM ( pärast asju) WILLIAM OCKHAM 1285-1350 Keskaja teisel poolel hakkas domineerima nominalism. Nominalismist kasvas välja, kaksik tõe teooria, tähendas seda et on olemas teoloogiline tõde, mis on seotud jumalaga ja filosoofiline tõde, mis tegeleb olemisega. Kehtib sellega ka kahe raamatu teooria, Renessansi ajal . Autor on üks, see on jumal, aga raamatuid on kaks. Üks on piibel, teine on loodus.
rikkumine on vahelejäämise korral karistatav. Moraalipõhimõtte rikkumine võib aga esile kutsuda kollektiivi või tutvusringkonna moraalse hukkamõistu. Tavast erineb moraal selle poolest, et neist lähtumise põhjused on erinevad. Tava on tingitud: · lihtsalt harjumusest · hirmust mingi ebameeldivuse ees · hirmust erineda teistest Moraalipõhimõtetest lähtub inimene teadlikult ning ei karda seejuures minna konflikti teistega. Nominalism (ld nominalis `nimeline'): reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof William Ockham (1285 1349) ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753). Realism (ld realis `aineline, tegelik'): universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest
Usu ja mõistuse vahel ei saa olla ebakõla, sest mõlemad on jumalikku päritolu. D. William of Ockham 1. What does Ockham’s razor say? Mitme võimaluse seast tuleb valida lihtsaim (st vähimate eeldustega) sobiv variant. 2. According to Ockham, what makes an action right? Õige tegu on ükskõik milline tegu, mida Jumal nõuab. 3. According to Ockham, where does the concept of things exist? Mõistuses. 4. What is the name of Ockham’s theory of knowledge? Nominalism. E. Descartes 1. What is the main question that Descartes is trying to answer? „Kuidas ma saan kindel olla, et ma elan tões?“ 2. Which are four precepts of Descartes' method? Selgete ja eristuvate ideede leidmine (süsteemselt kõiges kahtlemise teel) ja nendega tegelemine; keerukamate ideede analüüsimine (kas keerukam idee koosneb selgetest ideedest?); sünteesi teel selgetest ideedest keeruliste ideede järeldamine; kontroll. 3
FILOSOOFIA JÄRELEKSAM Variant A 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad 1. skeptitsism - Pyrrhon 2. epikureism - Epikuros 3. stoitsism - Zenon 2.Selgita mõisteid Universaalidetüli- realism, nominalism Deduktsioon- on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Vertifikatsioon- võltsing, võltsima Pragmatism - teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Dualism - dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm 3. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid
teineteise täielikud vastandid. Jumal, minu veendumuse järgi Universum, võib olla inimeses transtsendentsusega vastuollu sattumata. Nietzsche kuulutusega “Jumal on surnud” mina nõustuda ei tahaks. Ma ei usu, et oleme täielikult omapead, pigem tuleks edasi püüelda transtsendentse ja varjatud tõe poole. Reaalsuse fundamentaalset struktuuri seletavatest käsitlustest lääne metafüüsikas hoiavad ehk kõige väljapaistvamat positsiooni realism ja nominalism. Kui realism väidab, et objektid on reaalselt tunnetajast sõltumatult olemas, siis nominalistid on seisukohal, et üldmõisted on üksnes üksikesemete nimed ning need üldmõisted, mis on meie mõtlemise läbi loodud, ei eksisteeri asjadest sõltumatult, seega asjad on mõistete alused. Mina arvan pigem, et füüsilised objektid on siiski olemas ning need eksisteerivad meie kogemustest ja nende objektide kohta käivatest teadmistest sõltumatult, ning nende objektide omadused ja
koolihariduse aluseks: a) grammatika, b) dialektika ehk loogika ja c) retoorika (triivium ehk algaste) d) ritmeetika, e) geomeetria, f) muusika, g) astronoomia (kvadriivium ehk kõrgem aste). Evangelistid leia internetist maalil kujutatud sümbolite abil (Markus -lõvi) jne. Markus – lõvi, Johannes – kotkas, Matteus – ingel ja Luukas – härg. Mida tähendab hereetiku raamat? Hereetik tähendab ketserit (hereesia pooldaja). Hereetiku raamat tähendab nominalistide raamatuid. (Nominalism vool keskaegses Lääne-Euroopa skolastilises filosoofias, mille äärmuslik tiib eitas üldse reaalsust, pidades üldmõisteid ainult nimedeks, millel tegelikkuses vastet ei ole) 9. Loe õpikust lk. 186-187 teaduse arengu kohta ja iseloomusta arengut astronoomias ja kartograafias Õpetati Ptolemaiose teoste mõtteid - Maa on kerakujuline ja asub universumi keskpunktis; kõik tiirlevad Maa ümber. Usuti, et jumal oli kõik (sfäärid jms) liikuma pannud
Tähendus-„tegelikkuse“ mingi lõigu,hetke peegeldus teadvuses. Märk- kõik, mis annab infot(tähendus+vorm). Tähendus – keeleüksus, ei ole vorm. Keelemärk-häälikuline vorm +tähendus. Vähim iseseisev keelemärk on sõna-vastab mingi objekt või nähtus. Tähendus sisaldab objekti e. Tähistatava omadusi(kogemus ja kontekst). Sõnaga saab osutada referendile- esindab reaalsust,millest räägitakse(reaalsusobjekt). Mõte-meeles tekkiv kujutluspilt – varieerub(olukord). Nominalism- reaalses maailmas on keel primaarne, sõnad on objektide nimed. Realism – entiteetidel on olemas liigid ning inimene annab neile nimetused. Kontseptualism – sõna tähendus on kogemuslik, omadused ja tunnused, mis objektil on. Argikasutus- lähtub naiivsest maailmapildist. Ekspertkasutus- oskussõnavara. Genotatiivne tähendus- ühisosa. Konnotatiivne tähendus- kõrvaltähendus. Ekstensionaalne tähendus- peab koondama kõik referendid. Pragmaatika-konkreetste
. hingeülendav ja jäljendamisväärne. K.aja kirik pidi salgama munkade ja preestrite kõlvatusi, sest polnud suuteline seda pahet kõrvaldama. Abieluga seotud 22-23 pattu. (209) Jean de Varennes Vaimne armastus muutub kergesti ilmalikuks armastuseks. (210) Ilu, õrnus, valge värv on olemustena ühtsed: kõik, mis on ilus, õrn, valge, peab olemuselt seoses olema, sel on seesama eksistentsi alus, seesama tähendus Jumala ees. (218) Kummatigi pole liiga kahtlustäratav see tees, et radikaalne nominalism polnud kunagi miskit muud kui vastuhoovus, kui reaktsioon ja opositsioon, ja et noorem ning mõõdukam nominalism tuli ainult vastu teatavaile filosoofilistele kahtlustele äärmusliku realismi suhtes, kuid ei pannud midagi teele ette kogu keskaja vaimukultuuri olemuslikult realistlikule mõttesuunale. (218) Kogu realism keskaja mõttes on lõppkokkuvõttes antropomorfism. (218) Allegooria muudab nähtuse mõisteks, mõiste pildiks, kui nii, et pildis tuleb mõistet ikka veel
Tertullianus- inimmõistus on piiratud ja seetõttu jäävad tõed arusaamatuks. Tuleb lihtsalt uskuda, ka siis, kui asi tundub absurdsena. Cantebury Anselm- tem rõhutab, et usk valgustab mõistust ja seetõttu siis mõistetakse jumalikke tõdesid. Pierre Abelard- ütles ,,mõistan selleks, et uskuda". 2) jumala tõestamise probleem Anselm- ,,Jumal on absoluutne olemine". Jumal on ülim. 3) vaidlus üldmõistete üle- universaalide tuli a)realism (keskaja algul) b)nominalism (keskaja lõpul) Müstitsism- kui tunnetatakse jumalat juba meeleliselt. Bernard Clairvauxst- ristisõdade ideoloog. Tuntum müstik. RENESSANSS- taassünd Dante Eelrenessanss- seostatakse Karl Suurega. Karolingide renessanss. Karl Suur oli kirjaoskamatu. Oli antiikkultuuri suur austaja. Renessanssile on iseloomulik: tõuseb antiikfilosoofia vastu huvi. Uuritakse käsikirju. Hakatakse usaldama oma mõistust. Kaasneb humanism- inimkeskne filosoofia. Inimene on suurem väärtus. Tuntuim humanist
"Platonists" take the ancient philosophers of science would prefer to work with scientists rather than with view that mathematics is finally grounded in some special realm of objects which is philosophers. They try to identify and solve problems in science that they, and apprehended directly by the mind. "Formalists" take an alternative ancient view, perhaps scientists, regard as philosophical. Thus, for example, philosophically nominalism; for them, mathematics must be grounded in more or less visual, finite, and oriented philosophers of science have shed a lot of ink on the so-called " paradox of discriminable entities. "Intutionists" hold that mathematics is a creation of the mind, and the ravens" and, what is worse, the "grue-bleen" problem; while scientifically that there are mathematical assertions that cannot be proven true or false and must be
b) institutsionaalsed intentsionaalsed (õpitavad) 4) sõltuvalt sümboolse seose olemasolust (kord on märk tähistatav, kord tähistaja) 5) Sõltuvalt tähistatava (designaadi) märgi või eseme loomusest 1. Tähed on helide märgid; tähe designaat (tähistatav) on heli. 2. Metalingvistiline: sõna kasutatakse, tähistamaks teist (või sedasama) sõna. Universaalide küsimus: nominalism/realism/kontseptualism Keskajal kerkis küsimus: milline on universaalide, st soo ja liigimõiste vahekord neile vastavate tegelike esemetega (res). Üldmõistete kujutlus pärineb platonismis (idee muutumatu ja igavene antus, võrreldes teda peegeldava, kopeeriva esemega). Aristoteles polemiseeris Platoniga, kuid ka tema käsitluses võisid küll esemed olla meie tunnetusele primaarsed, kuid nende olemuse tuuma moodustas nende sisemuses
kajastus, ükskõik siis kui ebatäiuslik. Aristoteles eitas seda: muidugi on olemas punased esemed, kuid punasus ei eksisteeri neist lahus; teda poleks ilma nende punaste objektideta. Esimene neist kahest seisukohast, platonistlik, sai nimeks ,,realism" selle kohaselt universaalid eksisteerivad iseseisvalt, reaalselt. Teine, Aristotelesest lähtuv seisukoht sai tuntuks kui ,,nominalism" see väitis, et universaalid on nimed, mis on tarvilikud teatavate omaduste väljendamiseks, kuid ei ole iseseisvalt olemasolevad asjad. Vaidlus realistide ja nominalistide vahel läbib punase niidina kogu keskaja filosoofiat. Selle üheks põhjuseks oli tõsiasi, et tegemist on erakordselt raske küsimusega, teiseks see, et siit tulenesid väga olulised teoloogilised
• Abstraktsed objektid • Omadused, suhted, arvud • Partikulaarid - konkreetsed objektid, aga saab luua ka üldistusi • Need on kõik lauad universaalid aga laud laud laud on partikulaarid • Meelelises maailmas • Konkreetsed objektid • KAS UNIVERSAALID ON OLEMAS? • Kus eksisteerivad (reaalsed, itellektis, keeles) • Realism (Platoni ideede maailm) - universaalid on olemas reaalselt • On olemas kas ideede riigis või pärsielt • Nominalism - eksisteerib vaid sõnad (keel), reaalselt on olemas vaid reaalsed asjad • Keeles mõistena, on olemas nimi • Üldmõisted luuakse läbi sõnade • Mina sündides õpin nende asjade kohta ja võtan enda keelde üle • nt. telefon ja kalkukas on mustad • Kontseptualism (mõiste) - eksisteerivad inimmõistuses, üldistamise teel tekkinud • Mina enda intellegtis, mitte keeles • Loon üldmõisted ise, läbi üldistuse ja võrdluse
( Kunigate William II ja Henry I ajal). ,,Mõistuslikusele püüdleva usu meetod" Peateosed: · Monoloog · Vestlus · Miks Jumal sai inimeseks. Ontoloogiline ehk olemusõpetuslik Jumala tõestus meie peas on kujutlus, idee täiuslikkusest, aga kui täiuslikke inimesi, asju pole olemas, siis kust tekkis see kujutlus meie pähe? Anselm arvab, et täiuslik Jumal ons selle pannud meie pähe. Platoni mõju Anselmile : asjad on ideede maailma koopiad. Nominalist (nominalism): peavad headust pigem abstraktseks ideaaliks kui iseseisvaks olendiks. Vastand on realistid. ,, Mul võib olla idee peas Jumalast aga see ei tähenda, et ta olemas on" Realist ( realist): Filosoofia keskne tee: ,, Sest ma ei püüa mõista selleks, et uskuda vaid ma usun, et võiksin mõista." Usk ja mõistus ei ole Anselmi arvates vastuolus. Teda on peetud ka skolastika rajajaks. Aquino Thomas (1225- 1274) (kõrgkeskaeg) Sündis Aquinos, Napoli lähedal. Dominikaani munk
tähenduses on ateism jumalasse mitteuskumine. Eetika teooria, selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/õige ja milline halb/ebaõige. Taoline teooria sõnastab käitumise põhimõtted, mida inimene peaks järgima, ning põhjendab neid. Empirism kogemusel põhinev. Epistemioloogia- teadmiste ja tunnetuste filosoofiline uurimine. Metafüüsika filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest Nominalism teooria, mille kohaselt üldterminid on vaid keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskajal põhilise probleemistiku filosoofias. Objektiivne 1. tõeline, erapooletu. 2. objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 3
absurdsem kui Anselmi oma. Anselmi jumalatõestuse pooldajad vastasid, et saare mõiste ei sisalda täiuslikkuse mõistet, vaid see lihtsalt lisatakse saare mõistele, kuna aga Jumala mõiste on lahutamatu täiuslikkuse mõistest. Nad seletavad Gaunilo argumendi mittekehtivust sellega, et saare täiuslikkus on kontingentne (selline, mis võib olla ja võib mitte olla), kuna aga Jumala täiuslikkus on paratamatu. Universaalidetüli. Nominalism ja realism. Realism universaalid on mõtetega ja individuaalsete objektidega seotud, kuid eksisteerivad neist eraldi. Näide: kaks valget hobust 9 Realism väidab, et on olemas universaalne 'valge' mõiste, mida need hobused jagavad. Platoni'i kohaselt on ideedemaailmas olemas kõige perfektsem 'valge'. Platoni ideedemaailm on kõige klassikalisem realismi näide, kuigi ta ei suuda põhjendada, kus täpselt see ideedemaailm asub
Olemasolevate mungaordude reformimine, uute rajamine. Cluny reform. Karolingide renesanss Karl Suur taastas antiikaja poliitilise idee ja soosis kunsti taassündi. Loeti antiikklassikuid, kasutati pseudonüümidena nende nimesid. Ladina keel. Karl Suure algatusel polnud jätkajaid. Uued mõtteviisid "Credo, quio absurdum" -Tertullianus. Skolastika -Boethius, "viimne roomlane". Realism -reaalsed ainult ideed-universaalid, mis eksisteerivad Jumala mõistuses. Nominalism -reaalsed esemed, universaalid nende peegeldused, mis eksisteerivad inimkeeles. "Credo, ut intelligam" -piiskop Anselm. Pierre Abelard (1079-1142) -omaenda arvamuse usaldamine. Assisi Fransiscus -armastus kõige elava vastu. Aquino Thomas (1225-1274) -mõstuse hindamine. Keskaja inimese mõtteviisid Kõlbelise hinnangu tähtsus. Kirjanduse õpetlik e didaktiline iseloom(orienteeritus kõlblusele). Õistukõne harjumuspärane: hinnati sündmusi mis toimusid siin, õpetuse valguses, mille
eelnevalt arvasin teadvat. Hilisemates Platoni dialoogides jõutakse ka positiivsetele definitsioonidele, kusjuures Sokrates suunab oma küsimustega vestluskaaslast positiivse definitsiooni poole. Seda dialektika aspekti nimetab ta maieutikaks, otseses tõlkes ämmaemandakunstiks. Sokrates oma suunavate küsimustega on siin justkui tõese teadmise sünnitusabi andja. UNIVERSAALIDETÜLI. NOMINALISM JA REALISM. Universaalide probleem seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Universaalide probleem: Universaalideks nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid, arve. Neile vastandatakse konkreetseid objekte ehk partikulaare. Universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. Nt inimene, keda näeme, on konkreetne objekt, kuid võib rääkida ka inimesest üleüldse
suhted ja arvud. Universaale vastandakse konkreetsetele objektidele, sest universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. (Universaalid on filosoofias üldised ideed). Näiteks: laud on klassis konkreetne objekt, mida saame näha ja käega katsuda, kuid samas võime rääkida lauast ka üleüldse. Näiteks: inimene, keda näeme on konkreetne objekt, kuid me võime rääkida ka inimesest inimese mõistet defineerides. • Nominalism(vastandina realismile) – pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks. Üldmõisteid, mis meie mõtlemine asjadest loob, ei eksisteeri nende järgi asjadest sõltumatult. Mõisted iseg ei peegelda asjade omadusi ja kvaliteete. Reaalselt on nende jaoks olemas vaid konkreetsed asjad , üldiseid ideid kui universaale pole üldse olemas ja on vaid kokkulepped, väljamõeldised, sõnad (kuigi väljend nagu „laud kui selline“ on olemas)
meditsiinis, muusikas, sõjanduses jpm. Raamatus "Hani dünastia ajalugu ?, peatükis "Lühiandmed filosoofide kohta ? koondab kõik filosoofilised suunad 10-le, milledest põhilised on 6, mida nimetab Sima Qian "6 koolkonda ?: teenistujate koolkond -- konfutsionism (zhujia), moistide koolkond -- motism (mojia, Mo Di), daosistide koolkond -- taoism (daojia), seadusemeeste koolkond -- legism (fajia), sofistide/nominalistide koolkond -- "nominalism ? (mingjia) ja yin-yang õpetuse pooldajad või koolkond (yin-yang-jia). Igaüks neist suundadest läbis oma tekkimise, arenemise ja kihistumise etapid. Zhanguo ajastut peetakse traditsiooniliselt Hiina vaimses ajaloos klassikaliseks perioodiks: laialdane ja avatud ideede võitlus, mida ei kitsendanud mingi ametlik ideoloogiline dogma. Ei enne ega pärast seda ei saanud Hiina ühiskond tundma sellist pingelist intellektuaalset elu, niivõrd laialdast humanitaarsete ideede levikut.
a pärast oli Washoe talle 50 viipekeele märki õpetanud) Oskavad mõisteid laiendada teistele asjadele ja seoseid luua. Keele semantiline universaalsus: * produktiivsus: me võime igale sõnumine lisada järgmise, mille tähendust ei saa eelmisest välja lugeda * nihutatavus: saatja või vastuvõtja ei oma vahetut kontakti sellega, millest on sõnum * Inimkeel koosneb häälikutest, mille olemus ja tähendus ei ole geneetiliselt programmeeritud. (nominalism: koera nimi on kokkuleppeline, kuid tegelikult välimuse järgi paneme nimetusse rohkem kas täis- või kaashäälikuid, aga siiski, kokkuleppeline.) * Loomadel pigem geneetiliselt stereotüüpsed signaalid. * Keele elemendid saavad tähenduse läbi eristuste. * Nominalism tähistajal on vaid kokkuleppeline vahekord tähistatavaga. 5 Opositisoonid keeles: * foneemid (Osama bin Laden või Usamah ibn Ladin; araabia keeles pole ei O-d ega E-d)
Süüdistada võis igaüks, eelistati otsedemokraatiat. Polises valitses ratsionaalne kord ehk logos, õiguse mõistmiseks kasutati 12 tahvli seaduseid, õigust käsitleti õiglusest lahutamatuna. Ontoloogia - olemine, küsimused millega otsiti tegelikkust. Demosthenes - kutsus kodanikke vabadusele ja rõhutas hea kõnepidamise vajadust. Kas tegelikkus on asi või selle nimi? Üldmõisted ehk universaalid. Mõistekäsitluses on kaks voolu - realism ja nominalism. Realism - filosoofiline traditsioon saab alguse Platonist, üldnimed on olemas asjadest sõltumatuna, need ei teki ega hävi ning nende tähendus on nimedesse justkui seesmiselt peidetud, ntks sõprus. Domineeris kuni 17 saj pigem koolkonnana kui suunana, oli välja kasvanud mütoloogilisest ettekujutusest sõnade üleloomulike oamduste kohta ehk sõnamaagiast. "nimi kandub kandjale". Nominalism - Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis
Matching pairs: Laud on söömisel ja kirjatöö tegemisel kasutatav mööbliese. -- universaal Akna all olevale lauale pandi lilled ja taldrik suupistetega -- partikulaar See laud jääb kõigile jalgu -- partikulaar 28th of March 5:16 matis Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas järgmised väited? Matching pairs: Reaalselt on olemas konkreetsed objektid -- realism,konseptualism,nominalism Reaalselt on olemas universaalid -- realism Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, universaale reaalselt pole olemas - nominalism, konseptualism 28th of March 5:17 matis Kuidas suhtus Prantsuse filosoof Voltaire (1694-1778) väitesse, et ninad on loodud prillide jaoks (seoses otstarbekohasuse argumendiga)? >> a. Voltaire ei nõustunud sellega, sest tegelikult lõi inimene prillid nina järgi, mitte aga ei loonud Jumal nina prillide jaoks. b
Universaalidest saame mõelda konkreetseid objekte. Universaaliate probleem seisneb sellet, kas universaaliad on olemas ja mis mõttes nad on olemas. Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olmas ka miski, mida me võime nimetada õigluseks. Realism: universaaliad on olemas reaalselt, kas konkreetsetes asjades eraldi ja enne neid või neis asjades endis. ÜLDMÕISTED on reaalsed. Nominalism reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades, universaaliad on ainult sõnad. Konseptualism: universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistena, mille inimene loob asju võrreldes. 3) Jumalatõestused Nii judaismis, kristluses kui islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa targa ja heana. Jumal on loonud maailma eimillestki. a)ontoloogiline jumalatõestus. Anselm Canterburyst: tegelik olemasolu on midagi enamat
tähenduses? Matching pairs: Laud on söömisel ja kirjatöö tegemisel kasutatav mööbliese. -- universaal Akna all olevale lauale pandi lilled ja taldrik suupistetega -- partikulaar See laud jääb kõigile jalgu -- partikulaar 28th of March 5:16 matis Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas järgmised väited? Matching pairs: Reaalselt on olemas konkreetsed objektid -- realism,konseptualism,nominalism Reaalselt on olemas universaalid -- realism Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, universaale reaalselt pole olemas - nominalism, konseptualism 28th of March 5:17 matis Kuidas suhtus Prantsuse filosoof Voltaire (1694-1778) väitesse, et ninad on loodud prillide jaoks (seoses otstarbekohasuse argumendiga)? >> a. Voltaire ei nõustunud sellega, sest tegelikult lõi inimene prillid >>nina järgi, mitte aga ei loonud Jumal nina prillide jaoks. b
tähenduses? Matching pairs: Laud on söömisel ja kirjatöö tegemisel kasutatav mööbliese. -- universaal Akna all olevale lauale pandi lilled ja taldrik suupistetega -- partikulaar See laud jääb kõigile jalgu -- partikulaar 28th of March 5:16 matis Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas järgmised väited? Matching pairs: Reaalselt on olemas konkreetsed objektid -- realism,konseptualism,nominalism Reaalselt on olemas universaalid -- realism Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, universaale reaalselt pole olemas - nominalism, konseptualism 28th of March 5:17 matis Kuidas suhtus Prantsuse filosoof Voltaire (1694-1778) väitesse, et ninad on loodud prillide jaoks (seoses otstarbekohasuse argumendiga)? >> a. Voltaire ei nõustunud sellega, sest tegelikult lõi inimene prillid >>nina järgi, mitte aga ei loonud Jumal nina prillide jaoks. b
väljamõeldis. · nii universaalid (nt inimene kui selline) kui ka partikulaarid (konkreetsed inimesed) · universaalid (nt inimene kui selline), partikulaarid (konkreetsed inimesed) on vaid näivus, meelelise maailma illusioon Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas järgmised väited? · Reaalselt on olemas konkreetsed objektid realism, konseptualism, nominalism · Reaalselt on olemas universaalid realism · Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, nominalism, konseptualism universaale reaalselt pole olemas Millises järgnevatest väidetest räägitakse majast universaali tähenduses? · Maja on inimeste jaoks mõeldud laut. · Endale maja ostmine käib paljudele üle jõu. · Selles majas elasid enne inimesed, nüüd aga on ta tühi.
Igal asjal on olemas põhjus ja loomulikult saab selleks põhjuseks olla jumal. UNIVERSAALIDE TÜLI EHK VAIDLUS Vaidlus toimub üldmõistete üle. Vaidlus toimub kahe suuna/voolu vahel- üksiku ja üldise vaidlus. 1. REALISM- üldmõisted (universaalid) on reaalselt eksisteerivad, nad eelnevad üksiknähtustele (noomenitele). Ante rem- enne asju. Esindab Thomas Aquinost. Jumalik mõistus on üldmõiste, mis eelneb üksiknähtustele/faktidele. 2. NOMINALISM- väitis vastupidist, üldmõisted järgnevad üksiknähtustele. Post rem- pärast asju. Esindab William Occam (Inglise mõtleja). Kaksiktõe teooria- tähendab sellist katset, kus filosoofiat eraldatakse religioonist. Ta rõhutas, et on olemas teoloogiline tõde, mille objektiks on jumal ning filosoofiline tõde, mille objektiks on olemine. Renessansi ajal kaksiktõe teooria- kahe raamatu teooria- on olemas kaks raamatut, mille autoriks on Jumal
skolastilise loomuõiguse kammitsais olevaks, sest tema nagu Aquino Thomasegi jaoks [inimest puudutav] loomulik seadus on [ühtlasi maailma] jumalik seadus, tõe objektiivne ja igavene kriteerium, ning inimmõistus seega ei ole sõltumatu maailma jumalikust juhtimisest. [22]Naturalistlikud loomuõigusõpetused [23]Teaduslikus mõtlemises leidsid aset märkimisväärsed muutused: universaalide realismi asendas nominalism, millest tulenes usk, et maailma moodustavad partikulaarid ning maailmakorra määravad individuaalid (indiviidid). Seni valitsenud deduktiivse mõtlemisviisi koha hõivas induktiivne meetod empiiriliste üldistuste järeldamine üksikutest vaatlustulemustest teatud metoodiliste skeemide alusel, mis ei ole deduktiivsed. Induktiivsed argumendid on avardavad argumendid, st ind. järeldus ületab eelduste mahtu (ja seega avardab uskumuste sfääri).
Tema Teoloogia summa võeti katoliku kiriku ametlikuks doktriiniks pärast tema surma. Dominikaan, tema doktiirn toetub aristotelesele, seega ka mitte õhust võetud. Intellekt ei mõtle, inimene mõtleb selle läbi. Armastus Jumala vastu on tähtsam intellektist. Renessanss kui nähtus koondub just katoliku maadesse, seetõttu saksamaal 16. saj-l renessanssi ei ole. 14. saj alguses tekivad ka iseseisvad filosoofilised voolud, mis on väljaspool kirikut nominalism (joon, mida Kaplinski on püüdnud rõhutada, lähtuda meelelisest ja maistest, eitada abstraktset idealiseerimist, teadmine olgu elu tervikuga seotud, reaalsed on ainult need asjad, mida võis meeleliselt kogeda. See on vaid üksik ja individuaalne) ja realism (tollane realism pigem hilisem idealism, kuulutasid reaalseks mitte ainult selle üksiku ja meelelisest tajutava, vaid ka abstraktse ja väljaspool teadust eksisteeriva, ka Jumal on reaalsus).
asjadest ehk ante Res Platon ütles, et ideed on asjade ürgnimetused, millel puuduvad kujud ehk see maailm, mida me peame reaalseks maailmaks on vale, sest see on kaduv maailm. Augustinus ütles, et ülim reaalsus on jumal. :) Mõõdukad realistid ütlesid, et universaaliad on küll päriselt eksisteerivad, kuid nad eksiteerivad vaid meeleliselt tajutavates asjades ehk in Rebus. Selle esindajad olid Aristoteles ja Aquino Thomas. *) Nominalism nominalistid ütlesid, et reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades ning universaaliad on ainult sõnad. William Occam oli peamine esindaja. *) Kontseptualism nimi tuleneb ladina keelsest sõnast conseptus'est, mis tähendab mõtet ja kujutlust. Nad uskusid, et universaaliad eksisteerivad ainult inimmõistuses. -) Jumalatõestused püüd tõestada jumala olemasolu mõistuspäraselt. Jumalatõestusi oli vaja: 1. paganatega argumenteerimiseks; 2
· Alati viidatakse autoriteedile: "Õpetaja on nii (Aristoteles). öelnud" ( ld. Magister dixit). · Mõõdukat realismi esindasid Anselm Canteruryst · Sarnasus autoriteediga on tõesuse kriteerium. ja Thomas Aquinost. Mõistet plagiaat (ld. Plagium "inimese röövimine") · Universaaliate probleem tänapäevases mõttes ei tuntud. · Nominalism (ld. Nominalis "nimeline": reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades, universaaliad on ainult sõnad (W.Ockham). 31 · Kontseptualism (ld. Conceptus "mõte, kujutlus"): inimese südametunnistusse on pannud. See saab
Naudingust tulevad õnnetused. Ideaaliks on askeetlus ja füüsiline töö. Austas Heraklest. Autarkia sõltumatus välistest asjadest, eelkõige ühiskonnast. See toob kaasa hingerahu. Elada nii, nagu koerad looduses. (kyon `koer') Küünikud eitasid riiki, seadust, abielu. Jumala suhtes oldi eriarvamustel. Elasid koopas või vaadis. Lakkusid ojast vett. Antisthenese tuntuim õpilane Diogenes. Elas õlivaadis. Küünikute meelest on vooruseks vabadus, st. loobumine kõigest. Nominalism - keskaja filosoofia kasut. mõiste, mille kohaselt üldmõisteid pole olemas. Inimese surm näitab, kas ta elas vooruslikult ja õnnelikult. Antisthenese ja Diogenese teoseid pole säilinud. 46. Platon ja platonism Vanas Akadeemias Platon (427347 e. Kr.) Vana aristokraat. Ema poolt suguluses Soloniga. 20-selt alustas õpinguid Sokratese juures. Pärast õpetaja surma põgenes ning reisis Lõuna-Itaalias, Küreenes, Sitsiilias, Egiptuses. Tal tekkisid sidemed pütagoorlastega
loodusest ,s.t. nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. Taoliselt defineeritud loomuõigus on eelkõige kehtiva õiguse kriitika instrument, vastandudes positiivsele õigusele, ning on eksisteerinud õigusajaloo etappidel. 1. Antiikaja loomuõigus filosoofia 1.1. Kreeka õigusmõtlemine 1 1.2. Rooma õigusmõtlemine 2 2. Keskaegne kristlik-skolastiline loomuõigus 2.1. Aurelius Augustinus 3 2.2. Aquino Thomas 2.3. Voluntarism ja nominalism 4 2.4. Hispaania hilisskolastika 3. Uusaegne ratsionalistlik loomuõigus Loomuõiguse laia määratluse kõrval eksisteerib loomuõigus kitsamas tähenduses, mis hõlmab ainult uusaegset loomuõigust ratsionalistlikku loomuõigust, mille sünonüümiks on mõistusõigus. 35.1. Ratsionalistlik loomuõigus kui kodifikatsiooni üks eeldustest. MÕTLEMISVIISI MUUTUMINE Ratsionalistliku loomuõiguse kujunemine illustreerib ilmekalt, kuidas esmalt teistes
annaabi.ee 
