1. Kreeka ajaloo perioodid ( 5 perioodi koos ajalise määratlusega ). a)Kreeta Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia rahva võim Ateenas. c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.M...
Vana-Kreeka töö 1) Kreeka asukoht ja loodus (Balkan, Peloponnesos, Hellas, Väike-Aasia, Egeuse meri, Vahemeri, Kreeta, Mükeene) 2) Vastused = Lõuna-Euroopas Vahemere Põhja kaldal asub Balkani poolsaar.Tänapäeval paikneb seal Kreeka riik.Vanaajal oli Kreekamaa nimeks Hellas ja muistseid kreeklasi nimetati helleniteks.Kõik võõramaalased olid Kreeklaste jaoks Barbarid.Nimetus tulenes sellest , et võõras keel kõlas hellenite kõrval arusaamatu põrinana (bar- bar)Kreeka on mägine maa.Mäerinnatised sobivad hästi karjamaadeks.Väikestel mägedevahelistel tasandikel kasvatatakse teravilja,-viinamarju,-oliivi ja viljapuid.Suvi on Kreekas päikesepaisteline ja kuiv talv , aga vihmane ja tuuline. Kolmest küljest piirab Kreekat meri. A)Balkan:Lõuna-Euroopas Vahemere põhjakaldal asub Balkani poolsaar.Tänapäeval Kreeka. B)Peloponne...
Mõisted: Hellen kreeka hõimude doorlaste, aioollaste, joonlaste ja ahhailaste esivanemad. Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri, mida ei osata siiamaani lugeda. Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr. Joonlased-ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike-Aasiasse ja Egeuse saartele. Polis-Kreeka üsnagi väike linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanik-Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu. Aritokraadid-Auväärse päritoluga suurmaaomanikud. Türann-Võimule tõusnud ainuvalits...
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaao...
Kreeta ja mükeene võrdlus Kreeta Mükeene Losside üldilme korrapäratu,põhiplaan kindlustatud tohutute kindlustamatta müüridega Maalide ainestik värviküllased,elurõõmsad, sama + sõjatseenid kujutati lilli,liblikaid,spordimehi Inimeste tegevusalad meresõit,põllumajandus, sama + sõjapidamine käsitöö Kirja olemasolu lineaarkiri A, mida ei osata lineaarkiri B, mida tänavu lugeda osatakse lugeda Hävingu põhjus u 1500 a eKr Thera saarel u 1200 a eKr võimude Vulkaani hiidlaine sissetung v...
-Lineaarkiri A Kreetal loetamatu. -Valitsesid preester-kuningad. -Kindlustamata lossid, sõjakate joonte puudumine. -Kunst: rahumeelne, elurõõmus temaatika. -Naise suur tähtsus, kujutatud esiplaanil. (Matriarhaalne naiste valitsetud ühiskond.) -Religioon: austati jumalannasid. -Ohverdati. Pidulikud rongkäigud. -Härjakultus ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Europe, Minose ja Minotauruse müüdid. -1500 kultuur hävis. Mandrilt arhalilaste rünnakud, Kreeta vallutamine. -Arhailased e joonlased kreeklaste esivanemad. 2) hilisem Mükeene tsivilisatsioon Mandri-Kreekas. -Tänapäeva kreeklaste esivanemad. -Kreetalastest tasemelt madalamal. -Hobused, sõjakaarikud. Sõjaline üleolek Egeuse mere piirkonnas. -1500 eKr vallutati Kreeta saar. Võeti omaks minoiline kultuur. -Lineaarkiri B kreeka keelele kohandatud. Loetav. Alfabeet. -Kindlustatud lossid kuulsaim Mükeene. -Kükloopilised müürid, kindlustatud väravad, laoruumid, töökojad. -Losside ümber ei olnud suuri linnu
Sama ,,kreeka mükeene" keel (minoa mallile rajatud kirjas ) esineb ka Pylose ja Mükeene paleearhviides Peloponnosel ja Teebas põhja pool Ateenat, tõestades, et helladi ajastu lõpul kui paleed hävisid doorlaste sissetungist, valitses Lõuna- ja Kesk-Kreekas ühtlane kirjaoskus. Doorlaste sissetung kattis kogu Lääne-Kreeka ja Peloponnose, jõudis Atika piirini ja vallutas paljud lõunapoolsed saared (Kreeta) terve mere ulatuses Rhodoseni ja Väike-Aasia edelarannikuni. Ida-kreeklased, joonlased Atikast ja eoollased Boiootiast ja Tessaaliast, aeti suures ulatuses üle mere Küklaadidele ja Väike-Aasia lähistele saartele (Samos, Khios, Lesbos). Pärast mõnesajandilist tumedat ajajärku sai see Joonia klassikalise kreeka kultuuri hälliks, koosnedes linnriikidest nagu Mileeto, Efesos ja Smürna, kust omakorda loodi kolooniaid Krimmi, Lõuna-Itaaliasse ja Gallia ja Ibeeria rannikule. Sarnase ajalise, ruumilise ja kogukondliku killustuse kiuste jäid kreeklased ome keelele ja
Kreeka ala. *Joonlased *Doorlased *Aioolased *Ahhaialased. 1. Ioonia piirkond Väike-Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd...
Kujutav kunst: Egiptuse poosi kasutati harva, püüti jäädvustada vabalt ja loomulikult. Laad on mänglev, elav. Palju on kujutatud sõnni, kellest noored üle hüppavad. Keraamika ornamentika looduslähedane, mereteemaline. Kreeta kultuur nõrgenes mitme järjestikuse looduskatastroofi järel (maavärin, vulkaanipurse), seejärel ei suudetud end kaitsta sissetungijate eest. Kreeta kuninga Minose järgi kutsutakse Kreeta kunsti minoiliseks kunstiks. MANDRI-KREEKA: Ahhaialased, doorlased, joonlased. Kultuur oli sõjakam, oli rohkem kokkupõrkeid. Olid kindlustatud lossid, linnamüürid. Tirynsi linnus ümbritsetud kivimüürist, põhiplaan korrapärasem. Keskseks ruumiks oli megaron, mille põhiplaan on eeskäijaks templite omale. Mükeene ümbritsetud linnamüüriga kükloopilised müürid. Müüris oli Mükeene Lõvivärav (monumentaalreljeef), mis koosnes kahest kivimürakast ja neile toetuvast kiviplaadist, millel on sammas kahe lõviga.
Lineaarkiri B: Mükeene kultuuri esindajad indoeurooplased kohandasid Kreetalaste kirja enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B (tp. osatakse tõlkida) 8. Ahhailased: Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. 9. Doorlased: Üks kreeka hõime. Elasid Dorises (Kesk-Kreekas), Peloponnesosel (Argolis, Messeenia, Lakoonia), Kreetal, Rhodosel ja Kos'i saarel, Väike-Aasia edelaosas, Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. 10. Joonlased: Joonlasi peetakse Kreekasse rännanud hõimudest vanimaks. 11. Labürint: keerdkäikudega rajatis. Daidalos rajas kuningas Minosele labürindi, kuhu peideti härjapeaga koletis Minotaurus. 12. Kükloobilised müürid: Losse ümbritsevad võimsad kaitseehitised massiivsetest kiviplokkidest. Kreeka pärimuse järgi ehitasid need müürid ühesilmsed hiiglased kükloobid. KREEKA KANGELASED Herakles: (ld
Tungisid XII saj. e. Kr. lõuna poole, purustasid Mükeene kultuuri keskusi ja lükkasid oma teel liikvele hiljem epeiroslaste nime all tuntud rahva, nood liikusid Tessaaliasse, kohalikud siirdusid veel lõuna poole, surudes mingi rahva Boiootiasse. Protsess kulges astmete kaupa. Ahhailased suruti Peloponnesose põhjaossa (Ahhaia mk), aioollased Tessaaliasse, Boiootiasse, Lesbosele ja teistele Egeuse põhjapoolsetele saartele ning Väike-Aasia looderannikule; joonlased Atika maakonda, Euboiale, Lemnosele, Chiosele ja Samosele ning Väike-Aasia läänerannikule. Atika jäi doorlaste sissetungist kõrvale, sinna siirdus osa Peloponnesoselt välja tõrjutud ahhailasi. XI saj. püstitati Ateena akropolil vägevad kaitseehitised ja kaevati maa-alused kaevud pika piiramise puhuks. Võimalik, et umbes samal ajal algas just Atikast edukas ahhaia kolonisatsioon Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia lääneranniku keskossa. Tessaalia
sajandil eKr alistati naabermaakond Messeenia ,,keskus" Ateena ,,keskus" neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid Pikad müürid Kogu arhailisel ja klassikalisel ajajärgul jäid müüridega ümbritsemata Ateenlased olid joonlased Spartalased olid doorlased Kodanikukonna moodustasid kõik vabad Kodanikuõigused spartiaatidel: täieõiguslikud meessoost põliselanikud: 20-aastaseselt võisid spartalased - mehed, kes olid vähemalt 30-aastased. osaleda rahvakoosolekul, 30-aastaselt võisid Perioigid vabad andamikohuslased (teenisid ka kandideerida nõukogusse, riigiametitesse ja sõjaväes) ja heloodid orjad. kohtunikuks
kahanema, kuid ei muutu kunagi olematuks. Seega kiireim kreeklane (Achilleus) ei suuda järele jõuda aeglaseimale loomale (kilpkonnale), mis on muidugi absurdne väide. Absurdsus tekib aga ainult siis, kui eeldada liikumise olemasolu. Järelikult, pole mingit reaalset liikumist, nagu Parmenides oligi õpetanud. Eleaatidega tuleb kreeka filosoofilisse mõtlemisse midagi uut, kuivõrd oleva ühtsuse probleemi ei käsitle nad enam mitte genesis`e vaatekohalt nagu joonlased. Oleva ühtsusprintsiip pole neil enam ühtlasi ka maailmaarengu algus. Küsimus maailma algusest kuulub oma tüübilt pigem loodusteadusliku mõtlemise juurde. Filosoofiline küsimus on küsimus oleva ühtsusest. Parmenides lahutab need kaks küsimust, mis seni olid ühtesulanuna maailmamõistmisliku teoretiseerimise keskmes. Tema probleemikäsitlus viib teda aga ilmsesse vasturääkivusse tavaelulise maailmamõistmisega,
suurendamiseks huvi ka julgeoleku ühendustele. Projekti teine osa keskendubki rohkem Gruusiale ning tema seotusele Euroopa Liiduga ning põgusalt ka NATO'ga . 1. Euroopa ja Euroopa Liit, mis see on ja selle saamislugu Euroopa nime päritolu üle on olnud erinevaid vaidlusi. Euroopa nimetust hakati esimesena kasutama Egeuse mere, läänepoolsete saarte ja rannikumaa, Kreeka ja Traakia kohta. VI sajandil hakkasid joonlased nimetama Euroopaks kõiki Vahemerest põhja pool asuvaid maid. Euroopa tundmaõppimine algas foiniiklaste ja kreeklaste kaubareiside ning kolonisatsiooniga ja jätkus hiljem ümberkaudsete maade allutamisega Rooma võimule. Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad
Ümarhaud Tholos (kuplikujuline) AGAMEMNONI KULDMASK ---- ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------------------------------------------------------------- KREEKA Mükeene loojad ahhailased, siis ligikaudu 1100 em.a. tungisid kreekasse doorlased Mükeene loojad ahhailased põgenesid väike-aasiasse, ja neid ahhailasi kes saartel elasid, hakati nimetama joonlasteks. Doorlased ja joonlased lõid meile tuntud Kreeka kultuuri 8.-4 saj. e.m.a. Kreeka linnriikide (poliste) võitlust võimu pärast. Akropolis linn mäe otsas Eriti juhtivad linnriigid Sparta (doorlaste) ja Athena (joonlaste) Peloponnesose poolsaar Korintose maakitsus (kanal!) Sparta küllaltki autoritaarselt valitsetud linnriik (sõjaline aristokraatia). Sparta näol võis tegemist olla varatotalitaarse riigina Athena ,,demokraatia ema" 5
midagi pole säilund semiramise rippaedadest, mida on otsitud. see oli kingitus ühele babüloni kuningannale. rippaedu võis kahte moodi ehitada ja mitut viisi on ka neid kirjeldatud. Riik varises ootamatult ja häbiväärselt kokku, sest babülon linna väravad avatakse pärslastele. ahaialastele järgnevad järgnevad hõimud kes kõrgkultuuri hävitavad: doorlased, kelle poolt rajatud riigid tekivad _ _ . nele järgnevad 10. saj joonlased, pärast neid tulevad põhja kreekat asustavad aioonlased. neil puudub kujutlus hauatagusest elus, kujutus hadesest on niiske ja pime koht, kus elavad varjud, mitte hinged. iseloomulik kreeklasetele on veel tohutu orjade arv (5 iga inimese kohta) sageli on orjadeks teised kreeklased. levinud oli võlaorjus kreeklastele on iseloomulik sportimine, nad on olümpia mängude autorid. olümpiamänge korraldati olümpia linnas, mängude ajal ei tohtinud sõda pidada (ehk paari kuu jooksul).
Tume ajajärk 11.9. saj eKr Mükeene tsiviliatsiooni väljasuremisele järgneb Kreeka tsivilisatsioonis nn tume ajajärk: allikaid perioodist on väga vähe ja teadmised viitavad, et tegemist oli allakäiguajastuga. Peamised allikad arheoloogilised, teatud väärtus ka Homerose eepostel, mis kirjutati tegelikult hiljem??? aga arvatakse, et need kajastavad ikkagi mingil määral tumeda ajajärgu olusid. Kujunesid välja kreeka hõimud aioollased, doorlased ja joonlased Toimus I kolonisatsioon, kreeklaste asulad tekkisid Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia rannikule. Rahvasik vähenes, senised linnad hüljati, suuri paleesid ei püstitatud, kirjaoskus oli nigel? puudus?, puudulikud kontaktid idamaadega? Arhailine ajajärk 8.6. saj eKr rahvastiku kasv Tekkisid uued asulad, mis võib pidada poliste eelkäijateks Võetakse kasutusele esimene täielik foneetiline kiri, mis laenatakse foniiklastest Kontaktid idamaadega tihenesid
epeiroslaste nime all tuntud rahva, nood liikusid Tessaaliasse, kohalikud siirdusid veel lõuna 5 poole, surudes mingi rahva Boiootiasse. Protsess kulges astmete kaupa. Ahhailased suruti Peloponnesose põhjaossa (Ahhaia mk), aioollased Tessaaliasse, Boiootiasse, Lesbosele ja teistele Egeuse põhjapoolsetele saartele ning Väike-Aasia looderannikule; joonlased Atika maakonda, Euboiale, Lemnosele, Chiosele ja Samosele ning Väike-Aasia läänerannikule. Atika jäi doorlaste sissetungist kõrvale, sinna siirdus osa Peloponnesoselt välja tõrjutud ahhailasi. XI saj. püstitati Ateena akropolil vägevad kaitseehitised ja kaevati maa-alused kaevud pika piiramise puhuks. Võimalik, et umbes samal ajal algas just Atikast edukas ahhaia kolonisatsioon Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia lääneranniku keskossa. Tessaalia uus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
