Kristjan Vahtla Jumalannade-nümfide eripalgelised grupid (erinnüsed, moirad, graiad, gorgod, harpüiad, sireenid, muusad, graatsiad, hoorid, hesperiidid) Antiik-Kreeka panteon on rikkalik ning mitmekesine. Kreeklastel oli palju erinevaid tegevusvaldkondi ja huvitav arusaam neid ümbritsevast maailmast ning sellest tulenevalt olid ka jumalad teatud nähtuste või elualade patroonid. Oma töös saatsid või abistasid neid hierarhiliselt madalamal asetsevad, ent mitte vähem olulised jumalused. Nad esinesid
Mis on mis ja kes on kes ? ülevaade antiikajast 1. acheron ja styx soine , aeglase vooluga allmaailmajõgi,millest koolnute hinged pidid Charoni lootsikust üle sõitma,et surnute riiki pääseda; järsk kaljudelt langev mägioja,mille vett peeti surmatoovaks 2. argonaudid 50 meresõitja laeval '' argos'', kes tegi läbi ohtliku retke, et tuua kreekasse tagasi röövitud kuldvillak 3. moirad saatusejumalannad,kellest üks ketras elulõnga ja teine määras lõnga pikkuse ja kolmas lõikas lõnga katki 4. pandora ja pandora laegas - ..maajumalanna ,esimene naine, kelle Zeus saatis ''kauni pahena'' inimeste hulka, kaasas vaat või laegas , millest ta päästis inimeste hulka kõik pahed peale petlike lootuste. 5. platon filosoof,ideeõpetuse,idealismi rajaja ( idee eksisteerib tõelisuses enne kõiki materiaalseid asju) 6
Apolloni, tõejumala saatjad. Kleio ajaloo muusa Urania astronoomia muusa Melpomene tragöödia muusa Thaleia komöödia muusa Terpsichore tantsu muusa Kalliope eepilise luule muusa Erato armastusluule muusa Polyhymnia jumalatele määratud laulude muusa Euterpe lüürika muusa Graatsiad Zeusi ja Eurynome lapsed on graatsia ja ilu kolmikkehastuseks. Aglaia (Sära) Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia (Õitseng) Moirad - saatusejumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Klotho ketras elulõnga Lachesis lõnga pikkuse määraja Atropos lõikas kääridega elulõnga katki Kreeka jumalate rooma vasted Zeus Jupiter Hera Juno Poseidon Neptunus Hestia Vesta Ares Mars Athena Minerva Aphrodite - Venus Hermes Mercurius Artemis Diana Hephaistos Vulcanus või Mulciber Demeter Ceres Apollon Apollo Pluton (Hades) Pluto Nike - Victoria Bacchus - veinijumal
(Wikipedia, Zeus) 2. ZEUSI ABIELUD JA JÄRELTULIJAD Zeusi esimene abikaasa oli Metis, ,,kes teadis kõige rohkem kõigist jumalaist ja surelikest inimestest". Metisega sündis neil tütar Athena, kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia olid ennustanud talle, et teda ootab oma isale ja vanaisale sarnane saatus Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. (G. Fink 2000 : 286) Zeusi teine naine oli Themis, kes sünnitas talle hoorid ja moirad (G. Fink 2000 : 286). Hoorid olid inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Moirad olid vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho, Lachesis ja Atropos ning nende ülesanneteks on vastavalt elulõnga ketramine, elulõnga pikkuse määramine ja selle läbi lõikamine. (Wikipedia : Moirad, Hoorid)
Bacchus veinijumal Väiksemad kreeka jumalad Eros - armastusjumal Iris - vikerkaarejumalanna, jumalate käskjalg Dionysos (Bachos) - veinijumal Paan - Hermese poeg, lamba- ja kitsekarjuste jumal Aiolos - tuulte kuningas, elas maa peal Nike - võidujumalanna Themis - seadusejumalanna Justitia - õiglusejumalanna Zeusi ja Eurynome lapsed on graatsia ja ilu kolmikkehastuseks. Aglaia - (Sära) Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia - (õitseng) Moirad - saatusejumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Klotho - ketras elulõnga Lachesis - lõnga pikkuse määraja Atropos - lõikas kääridega elulõnga katki
lerna hdra-heksapealine koletis fuuria(megr)-naiskttemaksu vaim , tnapeval kajastatakse ela , tigeda naisena nmf-noor naine,pooljumalik olevus draad-puude nmfid,elavad ja surevad koos puudega najaad-allika-,je- vi jrven+mfid titaan-jumalasugu kerberos-verejanuline,mitme peaga , madudest mbritsetud koer , valvas sisepsu Hadesesse kimr-tuldslgav koletis.Lvi , kelle seljast tuleb vlja kitse pea ja sabaks on madu sfinks-lvi kehaga , naise pea ja rinnaga olevus moirad-saatusejumalannad , vanad naised pegasos-tiivuline vluhobune saatrid-loodusevaimud,metsikud ja lemeelikud amatsoonid-sjakad,vallutushimulised naised , elasid omaette argonaudid-rndajad sireenid , linnu keha ja naise peaga kurjad deemonid , vlusid on kauni lauluga minotaurus-hrja pea ja inimese kehaga olevus
Achilleuse monoloog Monoloog toimub peale mürgise noole pihta saamist. Ta on heitnud puu alla ja annab aru enda mõõdunud elule. Seda see moirad tahtisgi, et ma langeksin siin trooja all. Kalchat just kui ka käskis mul minna siia oma ennustusega. Oleks pidanud kohe eemale hoidma õukonnas ega häältki tegema. Kuid ega ma ei saanud ju kui Deidameiasd mööda vaadata. Ta ilus välimus ja ilus elu. See kõik oleks võinud nii jääda kui odysseus ei oleks tulnud. Kuidas ma sain lõksu langeda nii lihtsalt ja neid relvi imetleda. Sealt peale hakkasgi kõik halvemaks minema. Algus ei uskunud ma seda. Uskusin et elule
visata, välja hüppas noor loom. 2. Medusa koletis(gorgod)1/3 gorgost, surelik, juuste asemel maod, kelle pilk kivistas inimese 3. menaadid / bakhandid veinijumala Dionysuse saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe, kui ka harilikke naisi 4. Mentor Alaemuse poeg, Odüssuse, Telemahhose kasvataja, Juht, vanem õpetaja. 5. Midas kuningas, kes muutis asju katsudes need kullaks 6. Minotaurus mütoloogiline olend, pulli pea, inimese kehaga 7. moirad saatusejumalannad, Zeusi ja Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena 8. Morpheus unenägude jumal. Suutis võtta ükskõik ,mis inimese kuju ja unenägudes end ilmutada 9. muusad kunstide, teaduse ja vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Zeusi ja Mnemosyne tütred 10. nartsissism väga enesekeskne ja edev inimene, uskumuse kohaselt oli narcissus mees, kes armus oma peegelpilti, mida nägi basseini peegeldusest 11
Müüt-jutustav pärimus mis räägib maailma loomisest Ood-pidulik ülistus Eleegia-kurvatooniline luuletus kindla süsteemi järgi Jamb-kahesilbiline värsijalg;statiiriline luuletus Meelika-antiikkirjanduse üks tähtsamaid vorme Epitaaf-epigrammi alaliik Epigramm-pealiik,mälestuskiri hauakivile,lühiluuletus Sofistid-vana kreeka mõtlejad,palgalised filosoofi ja kõnekunsti mõtlejad Retoorika-kõnekunst,suulise ja kirjaliku kõne loomise ja edastamise teooria Moirad-vana kreeka mütoloogia 3 saatuse jumalannat(1.ketras elulõnga. 2 pani kirja saatuse 3 lõikas kääridega elulõnga läbi) Achilleuse kand-tänasel päeval inimese ainus nõrk koht Antiikkirjandus-vanakreeka ja vanarooma kirjandus,mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused Sofist vana kreeka mõtlejad, palgalised filosoofi ja kõnekunsti õpetajad Sentents- mõte tera või üld arusaadav tõdemus Annaalid- aasta raamatut ehk aastate järgi peetud kroonikad
Ikarose lend kui Ikaros ja Daidalos vangist pääsesid, lendasid nad ära vahast ja sulgedest tiibadega ning Daidalos ütles Ikarosele, et ta ei lendaks päikesele liiga lähedale, kuid Ikaros lendas ning vaha tiibadelt sulas ära ja Ikaros kukkus merre. Kuldvillak kullast jääranahk Gordioni sõlm keerukat probleemi kiirelt ja efektiivselt lahendama puntrasseaetud rihmade kogum, mille tegi kuningas Gordias ning mille lahtisõlmija pidi saavutama kogu võimu Aasia üle. Moirad Zeusi ja Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena Sireenid võrgutajad-ahvatlejad - kolm linnu keha ja naise peaga imeilusat ohtlikku deemonit, kes võlusid oma lauluga meremehi, kes sõitsid laulu kuuldes karile. Skylla ja Charybdis kaks koletist Odyssuse teel, kes valvasid sissepääsu teise merre, merekitsuse kahel pool. Oraakel pühamu, kust käidi nõu küsimas, ka vastus, mis saadi
" Vastus: inimene. Juhtumisi oli Laios surnud ja tal polnud pärijat. Teebalased valisid rõõmust, et koletisest vabanesid, Oidipuse uueks kuningaks. Ta abiellus vana kuninga lese Iokastega. Keegi ei teadnud, et Oidipus oligi Laiose tapnud ja abiellus oma emaga (seda ei teadnud ka Oidipus ise). Kõige tuntum vanakreeka tekst, milles Sfinks esineb, on Sophoklese "Kuningas Oidipus". Mõistatus - kes käib algul neljal, hiljem kahel ja lõpuks kolmel jalal? Moirad (kreeka keeles 'osa', 'saatus') olid vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena: Klotho ('ketraja') ketras igale sündinud inimesele elulõnga. Tema sümbol oli koonal; Lachesis ('määraja') otsustas igaühe saatuse üle. Tema sümbol oli kirjarull, kuhu saatus kirja pandi; Atropos ('vältimatu', 'paratamatu') ei saanud end pöörata ja lõikas elulõnga oma kääridega katki
Metisega sündis neil tütar Athena, kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia olid ennustanud talle, et ka teda ootab oma isale ja vanaisale sarnane saatus Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. (Fink 2000: 286) Zeusi teine naine oli Themis. Neil sündisid hoorid, kes on inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad. Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera. Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. Zeusi ja Hera suhe oli kreeklaste jaoks kõige humoorikam osa nende mütoloogiast. Zeus, kes
Metisega sündis neil tütar Athena, kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia olid ennustanud talle, et ka teda ootab oma isale ja vanaisale sarnane saatus Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. Zeusi teine naine oli Themis. Neil sündisid hoorid, kes on inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho, Lachesis ja Atropos. Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera. Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. TEISED ZEUSI JÄRELTULIJAD
inimolendiks. Ta oli Keyx'i ja Alkyone müüdis, kes olid armastajad. Keyx läks merele ja Alkyone ootas teda. K uppus, aga A ikka ootas teda. Morpheus moondus K'ks ja ütles unes A'le, et ta on surnud ja et ära oota enam mind, aga vala pisaraid. A sai aru, et mees on surnud, läks randa ja nägi surnukeha, ta tormas vette ja uppumise asemel moondus linnuks, K moondus ka linnuks ja nende armastus jäi muutumatuks. 16. Moirad saatusejumalannad, pole öeldud, kas elasid maal/taevas. Nad määrasid inimestele kas hea/kurja saatuse. Neid oli kolm: Klotho, elulõnga ketraja; Lachesis, lõnga pikkuse määraja ja saatuse üle otsustaja ja Atropos, kes ei saanud end pöörata ja lõikas kääridega elulõnga katki. 17. Minotaurus Minotaurus oli koletis, kes oli pooleldi mees & pooleldi härg. Minose naise Pasiphae ja ilusa sõnni ristsugutis, Poseidon pani naise sõnni
Nende nimed olid Deino, Enyo ja Pemphredo. Neil kolmel hallil naisel oli vaid üks silm ja üks hammas kolme peale. Nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised. Silma kandsid nad keset otsaesist nagu kükloobid ning elasid nad Okeanuse kaljupangal. Sireenid elasid saarel keset merd. Neil olid taevalikud hääled ja nende laul ahvatles meremehi surma. Pole teada, missugused nad välja nägid, sest mitte keegi, kes neid nägi, ei pääsenud eluga. Saatusjumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Nad olid küll tähtsad, kuid kuskil pole mainitud, kas taevas või maa peal. Saatusjumalannasid oli kolm: Klotho, ketraja, kes ketras elulõnga; Lachesis oli lõnga pikkuse määraja,kes otsustas igaühe saatuse üle; Atropos, kes lõikas kohutavate kääridega elulõnga katki.
Kandsid metskitsetallenahast rõivaid, tõrvikuid. Panid pidu, märatsesid, kõndisid üle mägede, metsadest läbi. Kujutati viinamarjadega. Mentor- Odysseuse sõber, tema hoolde jättis ta oma majapidamise, kui läks Trooja sõtta. Tänap- kogenud nõuandja, truu sõber. Midas- Früügia rikas kuningas- Kõik, mida puudutas, muutus kullaks. Vabanes sellest supeldes Lüüdias, seep seal on kulda. Minotaurus- koletis inimese keha ja härja peaga. Suleti labürinti, kus Theseus ta tappis. Moirad- saatusejumalannad, Zeusi ja Themise tütred. Kujutati eelkõige vanade naistena. Mainiti pmst aint 3-e. Morpheus- Kreeka unenäojumal, ilmus inimestele unne erinevate kujudena. Kujutati enamasti tiivulisena. Muusad- kunstide (laul, tants, muss, kirjandus) kaitsejumalannad, hiljem ka vaimse tegevuse, teaduse kaitsjad. 9 tk, alguses arvati aint 3. Nartsissism- eneseimetlus ja edevus. Narcissus vaatas veest enda peegelpilti ja armus sellesse- Nektar- Jumalate/ surematute jook
Mercurius väga populaarseks. Keldid austasid teda ning germaanlased samastasid teda Wodaniga. Teda nimetati ka Alipes ('tiivuliste jalgadega'). Minerva - rooma tarkuse- ja kunstide jumalanna. Ta oli käsitööliste, õpetajate, kunstnike ja arstide kaitsja. Koos Jupiteri ja Junoga moodustas Minerva Roomas Kapitooliumil austatava jumalate kolmiku - Kapitooliumi triaadi. Minotauros -Minose abikaasa ebatavaline koletisest järglane. Minotaurose elas Daidalose ehitatud Labürindis. Moirad - saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena: · Klotho ('ketraja') ketras igale sündinud inimesele elulõnga. Tema sümbol oli koonal; · Lachesis ('määraja') otsustas igaühe saatuse üle. Tema sümbol oli kirjarull, kuhu saatus kirja pandi; · Atropos ('vältimatu', 'paratamatu') ei saanud end pöörata ja lõikas elulõnga oma kääridega katki. Tema sümbol oli käärid.
KIRJANDUS 1. Müüdid ja mõisted: *Achilliuse kand- ainus nõrk koht *Ariadne lõng- juhtnöör, mille abil probleeme lahendada *Sisyphose töö- ränk, aga mõtetu töö *Tantalose piinad- üli inimlikud piinad *Damoklese mõõk- ähvardav hädaoht *Muusad- kunstide, vaimse tegevuse kaitsejumalannad. (9) *Moirad- saatusemäärajad (3) *Erinnüsed- kättemaksujumalannad *Kerberos- kolmepealine koer, allilma sissekäigu valvaja *Heraklese vägiteod- 12 vägitegu *Pandora laegas- tundmatu sisuga *Sfinks- nutikuse sümbol , tähistab päikesejumalat *Pegasos- inspiratsiooni, loomepuhangu ja luulehobu võrdkuju *Trooja hobune- saadetis, mis teeb saatjale halba *Ikarose lend-viimane etteaste *Gordioni sõlm- keerukas probleem
Karistuseks saadeti allilma, kus pidi janusena seisma jalgupidi vees ja näljasena vaatama puuvilju peakohal, sest ta ei saanud kumagi kunagi kätte. tüliõun- Tülijumalanna viskas õuna kirjaga ,,Kõige kaunimale" peoliste sekka. 3jumalanna vahel puhkes tüli ja nad otsustasid lasta Trooja prints Parisel valida. Ka lahkheli põhjus. võõraste sulgedega ehtima- Teiste inimeste vooruste või saavutuste omastamine. moirad- 3 Kreeka saatusejumalannat. Nende määrata oli surelike käekäik ja elu pikkus. Esimene ketras elulõnga, teine mõõtis lõnga pikkuse ja kolmas lõikas selle läbi. Ari üia-tormideemon. Pooleldi röövlind, pooleldi inimene. Jälgid ja inetud. Lethe- Allmaailma unustustejõgi, millest surnuteriiki jõudnud jõid, et unustada oma endine elu. Styx- jumalate murdumatu tõotuse jõgi saatür- metsik, himur, ülemeelik loodusvaim. Pooleldi sokutaolised. Dionysose saatjaskond.
Tüliõun- Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: ,,Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. Võõraste sulgedega ehtima- teiste inimeste vooruste või saavutuste omastamine. Moirad- vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena. Esimene ketrab elulõnga, teine määrab selle pikkuse ja kolmas lõikab lõnga läbi.Moirad määrasid igaühe, ka jumalate saatuse. See andis neile teatud võimu ja nad ei kartnud kedagi, vastupidi, isegi Zeus pelgas neid pisut. Kuigi nad teadsid laias laastus igaühe saatust, ei ennustanud nad üldjuhul tulevikku.
lein, kuid Herakles seda ei teadnud. Majas valitses suur lein. Admetose naise surma põhjus pärineb ajast, kui Apollon vihastas Zeusi peale, et too oli tapnud tema poja Askleipose, ja surmas omakorda Zeusi töömehed, kükloobid. Karituseks pidi Apollon töötama maa peal orjana aasta aega ja Admetos oli tema peremeheks. Orjapõlve ajal sõbrunes Apollon pererahvaga , eriti aga perekonna pea ja tolle naise Alkestisega. Siis sai Apollon teada, et moirad olid Admetose elulõnga lõpuni kerinud ja kavatsesid selle läbi lõigata, Apollon aga palus neilt pikendust. Kui keegi oleks nõus olnud surema Admetose eest, siis oleks kuningas jäänud ellu. Admetos läks kohe vanemate juurde, sest need olid eluaeg temasse väga kiindunud olnud. Suure üllatusena ei olnud vanemad nõus oma elu poja eest ohverdama. Ohverdama oli nõus tema naine Alkestis. Admetos lasi korraldada suurejoonelised matused
Zeusi sümboliteks ja relvadeks said piksenool ja kõuemürin. Zeus on nii õiglane ja tark valitseja kui ka liiderlik mees, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Zeus käis tihti maa peal ja ühtis tavaliste inimestega kellest tekkisid pooljumalad. Nii tegid samuti ka teised jumalad. Zeusil oli kolm seaduslikku abielu Metisega, Themisega ja Heraga. Metisega tuli tal üks laps Athena. Themisega sündisid Zeusil hoorid Eunomia, Dike ja Eirene ja moirad Klotho, Lachesis ja Atropos. Heraga sai Zeus lausa neli järeltulijat - Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Zeusil oli ka abieluväliseid järeltulijaid. Eurynomega sai ta kariidid - Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Demeteriga said nad Persephone. Mnemosyne kinkis Zeusile lausa 9 muusat - Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania. Letoga sai ta kaksikut Apolloni ja Artemise. Maiaga oli neil jumalate käskjalg Hermes. Zeus pettis
Prokrustese säng- talumatu või sobimatu olukord Sisyphose töö – ränk, aga mõttetu töö Tantalose piinad – igavene piin ja lõputu vaev Damoklese mõõk – ähvardav hädaoht Trooja hobune – sissesahkerdatud pahalane Prometheuse tegevus – heategu inimkonna hüvanguks Ikarose lend – kõrgelt kukkumine hooletuse tõttu Kuldvillak- kullast jääranahk Gordioni sõlm – probleemide pundar Moirad- saatusejumalannad Sireenid- laulvad neitsid merel Skylla ja Charybdis- kaks suurt võrdset ohtu oraakel – ennustuskoht, ennustaja muusad- kunstide kaitsejumalannad, 9 tükki Amatsoonid- meestevihkajad, naissõdalased Eepos, Homerose eeposed: loomise aeg, sarnased jooned, teemad, tegelased, näited. Eepos ehk lugulaul on enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, müütilistest
14.Kroisos väga rikas 15.Küllusesarv sarv, mis on täidetud toiduga 16.Labürint keerdkäikudega palee 17.Lootosesööjad e. lotofaagid kes seda sõid, unustasid kodumaa 18.Maailma naba Omphalos, Apollo tempel, tähelepanu tahtev inimene 19.Medeia katel kaotatud nooruse igatsus 20.Meudsa koletis, kellel olid juuste asemel maod 21.Mendaadid Dionysose saatjad 22.Midas Früügia kuningas, kui midagi katsus see muutus kullaks 23.Minotaurus härja pea, inimese keha 24.Moirad saatusejumalannad (3tk) 25.Muusad kunsti kaitsejumalannad (9tk) 26.Nartsissism enesearmastus 27.Nektar jumalate jook 28.Nestor kangelane Trooja sõjas 29.Penelope kudumistöö mõttetu töö, midagi mis ei saa kunagi valmis 30.Proksustese säng sobimatu olukord 31.Sisyphose töö midagi lõputut tegema 32.Tantalose piinad see, kes on õnne kõige rohkem nautinud, kuid mitte selle vääriliseks osutunud 33.Tüliõun midagi mis tekitab tüli 34
12. Ares- sõjajumal 13. Hebe- noorusejumalanna 14. Hephaistos- inetu ja lombakas tulejumal 15. Persephone- Hadese abikaasa 16. Apollon- valgusejumal, tõejumal 17. Aphrodite-Venus- armastuse- ja ilujumalanna 18. Eros- armastusjumal 19. Iris- vikerkaarejumalanna 20. Dionysos- veinijumal 21. Paan- lamba- ja kitsekarjuste jumal 22. Aiolos- tuulte kuningas 23. Nike- võidujumalanna 24. Themis- seadusejumalanna 25. Justitia- õiglusejumalanna 26. Moirad- saatusejumalannad 27. Artemis- Apolloni kaksikõde, neitsilku nooruse kaitsja 28. Prometheus- inimsoo päästja 29. Atlas- taevavõlvi õlgadel kandja 30. Hermes- kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja 31. Terminus- piirivalvur 32. Priapus- viljakuse andja 33. Pales- kariloomdele jõu andja 34. Sylvanus- metsaraidurite abistaja 35. Saturnus- külvi ja seemne kaitsja 36. Janus- "hea alguse jumal", temale pühendatult tähistati uut aastat 37. Lucina- sünnitusjumalanna ROOMA JUMALAD
Tüliõun - Tülitekitav asjaolu. Eris oli kreeka tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: ,,Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. Võõraste sulgedega ehtima - Moirad kolm saatusejumalannat, kes elasid Hadeses. Ariadne lõng - juhtnöör, mille abil probleemile lahendust leida. Ariadne andis Minose labürindi arhitekti soovitusel Theseusele lõngakera, mille too lahti saaks kerida. Nii pääses Theseus labürindist välja. Atlantis müütiline tõenäoliselt plahvatuse tagajärjel mere alla vajunud riik ja maa. Atlas titaan, kelle Zeus määras pärast jumalate ja titaanidevahelist sõda taevavõlvi kandma. Ta oli Prometheuse vend.
->Peirithoos, Iapiitide kuningas; Antiope (Teeba kuninga Nykteuse tütar) ->Amphion ja Zethos, püstitasid Teeba müüri. Nümfid: Maia, (Atlase tütar, mäginümf)->Hermes, Aigina (jõejumal Asopose tütar)-> Aiakos (Achilleuse vanaisa, Hadese kohtumõistja nr.3), Kallisto (Artemise saatjaskonda kuuluv nümf, kellest sai Suur Vanker e. Ursa Major)-> Arkas Ei õnnestunud kindlaks teha, kellega Zeus sai Tantalose. 17. Hoorid, moirad ja muusad Hoorid: lille-, viljajumalannad: Thallo, Auxo, Karpo (`õitsemine', `kasv', `vili'). Esinevad ka Eunomia (`hea seaduslik kord'), Dike (`inimlik õiglus'), Eirene (`rahu') nimede all. Moirad: Klotho (ketras elulõnga), Lachesis (võttis kinnisilmi loosi, määras saatust, elulõnga pikkust), Atropos (ei saanud end pöörata, lõikas lõnga katki; teise jutu järgi kirjutas kõik otsustatu üles hoopis). Võimalik, et nende ema oli Nyx (öö).
palladioni, millest sai Athena sümbol. Hephaistosega seondus Athena mitmetes kultuskohtades, sh Ateenas. Nende templid olid silmsidemes. Hephaistos küsis Zeusile Athenat endale naiseks ja too nõustus. Aga Athena oli igavesti neitsi ja ei saanudki seksida. Hephaistose seeme kukkus ikkagi maha ja see viljastas Gaia, sealt sündis Erichthonios. Athena andis valvata kolmele Kekopsi tütrele Herse, Pandrosos, Aglairos (Moirad ehk saatusejumalannand). Athena andis neile hoida ja keelas korvi sisse vaadata, Kaks neist vaatasid ja see, mida nad nägid, ajas nad hulluks (mingi madujas elukas). Naf kukkusid kuskile ja sinna rajati Eretheioni tempel. Riitus jaguneb 3 suvise pidustuse vahele. Mai lõpus oli pesemispidu Plynteria. Siis ta kujul võeti riided seljast ja viidi rongkäiguga pesema. Igal aastal valiti akropolis u 10 aastased tüdrukud teenima
Tessaalia kuningale Admetosele. Kui vägilane kohale jõudis, valitses seal lein, sest Admetos oli just kaotanud väga kummalisel teel oma naise. Admetose naise surm pärineb sellest ajast, kui Apollon vihastas Zeusi peale, et too oli tapnud tema poja Askleipose ja surmas omakorda Zeusi kükloobid. Karistuseks pidi Apollon maa peal terve aasta töötama ja Admetos oli tema peremees. Apollon hakkas eriti hästi läbi saama perekonnapea ja tolle naise Alkestisega. Apollon sain teada, et moirad oli Admetose elulõnga lõpuni kerinud ja kavatsesid selle läbi lõigata. Apollon palus neilt pikendust. Kui keegi olnuks nõus surema Admetose eest, jäänuks kuningas ellu. Selle uudise tõi Apollon Admetosele, kes hakkas kohe endale asendajat otsima. Kõigepealt läks Admetos oma vanemate juurde, ent nemad ei olnud nõus. Admetos jätkas otsinguid. Viimaks sai Admetose asendajaks tema naise Alkestis. Admetos oli väga kurb ja lasi korraldada talle kõige suurejoonelisemad matused.
annaabi.ee 
