Musike'-muusade kunst, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. Apollonlik-korrasatult ,harmooniline,mõistuslik dionüüsoslik-ekstaatiline,meeleline aoid-kutseline laulik/rapsood-rändlaulikud/paiaan-kultuslik laulutüüp/treen-aurnuitk aulose saatel/hümenaios-pulmalaul aulose saatel/hümn-kultuslaulude ühine nimetus/nomos- reeglite kogum/tragöödia-dramaatilise sisuga lugu või teos/ditüramb- koorilüürika/dionüüsia-teater,lava Tragöödiakirjanikud: Euripides,Aischylos,Sophokles Hellenismiajajärk:klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega,kujunes peen ja õpetatud musitseerimine
looduse ürgjõu ja veinijumala dionysosega. Apolloni pilliks on harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra. Dionysose pill-seda puhus tema kaaslane Marsyas-Aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meoodialiini. Appollonlik- korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionysoslik- ekstaatiline ja meeleline 4. Millal oli vana-kreeka kultuuri arhailine ajajärk = V: 8-6 eKr. 5. aoid- kutseline laulik Rapsood-rändlaulik Paiaan-Apollonile pühendatud laul kitara saatel Treen-surnuitk aulose saatel Hümenaios-stroofilise värsstekstiga laul Nomos- reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima 6. tragöödia- keskne zanr klassikalisel ajastul Ditüramb-koorilüürika laulosega saadetud Dionysose kultusest Dionüüsia-Dionysose loodud muusika dionüüsia on ekstaatiline ja meeleline 7. nimeta kuulsamaid tragöödiakirjanikke V; Aischylos, Sophokles, Euripides 8
Vana-Kreeka muusikakultuur on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätk ja kristliku kultuuri vaheaste. Musik, muusade kunst on lauldes ettekantud luule. Kreeka kultusmuusika oli seotud Apolloniga mängis lüüraga korrastatud harmoonilist ja mõistuslikku, Dionysos aulosega ekstaatilist, meelelist muusikat. Kreeka pillid: topeltaulos, barbiton, vana-kreeka forminks, 7 keeleline lüüra ja kitara 5-7 keelt. Arhailine ajajärk 8-6 saj. e.Kr. aoid-kutseline laulik, rapsood-rändlaulik, paiaan- Apollonile pühendatud laul kitara saatel, treen-surm... aulase saatel, hümenaios- pulmalaul aulose saatel, hümn-kultuslaulude ühine nimetus, nomos-reeglite kogu, mida peab kultuslik laul järgima. Klassikaline ajajärk tragöödia-Dionysose kultusest välja kasvanud etendus, kurbmäng, ditüramb-hümn Dionysose auks, dionüüsia-Dionysose pidustus etendati tragöödiad. Kuulsamad tragöödiakirjanikud: Aischylos, Sophokles, Euripides
kuulus Dionysuse kultuse alla. HARF - valdavalt naiste pill, tuli kasutusele 5.sajandi 2.poolest AULOS - levinuim puhkpill lbilikava klaga, sugulane almei ja oboega PAANIVILE E. SRINKS - 5-7, hiljem 14 erineva pikkusega vile HARMOONIA - kreeklaste jaoks mitte kooskla, vaid helide jrgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel RTM - liikumise kord MUSIK - muusade kunst, tihti seotud ka tantsuga RAPSOODID - rndlaulikud, tekstide ettekandjad. PAIAAN - Apollonile phendatud laul kitara saatel DITRAMB - aulosega saadetud laul Dionysose kultusest TREEN - surnuitk aulose saatel HMENAIOS - pulmalaul aulose saatel HMN - kigi kultuslaulude hine nimetus NOMOS - reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul jrgima MONOKORD - lihtne keelpill, mille kandilisele klakastile on pingutatud ks keel ja selle abil on pgalad keele klava osa pikkuse tpseks mtmiseks. TIBIA - roomlaste levinuim pill (kreeka aulos vi topeltaulos)
Vana-Kreeka kultuuri ja Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri seos: Egeuse mere saartelt on leitud harfi ja topeltaulose mängijate marmorfiguurid. Sarnane muusikaõpetus neis maades. Apollonlikku muusikat iseloomustab korrastatult harmooniline ja mõistatuslikkus. Dionysoslikku muusikat aga ekstaatilisus ja meelelisus. Pillid: Topeltaulos Barbiton Lüüra Apollon- muusikute kaitsja, kultuspilliks lüüra, kultuslauluks paiaan (kitara saatel) Muusad- kunstide jumalannad 7tk+2teadusmuusat (eepika muusa, tragöödia m., tantsum., muusika m., komöödiam., lüürikam., armastusluulem., ajaloom., astronoomiam.) Dionysos- veinijumal, pidu lembene, kultuspilliks aulos. Ditüramb-Dionysose kultuslaul, mida lauldi aulose saatel. Tragöödia on ditürambist alguse saanud. Dionüüsiad- pidustused Dionysose auks. Saatüritest arenes komöödia. Saarür e. sireen- Dionysose saadikud maal, käitusid üleolevalt,
eksalteeritud inimhäält matkiv aulos Müüt jutustab võistlusest, milles vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi (alget): apollonlik – korrastatult harmooniline ja mõistuslik dionüüsoslik – ekstaatiline ja meeleline Umbes 1400-st aastast e.m.a. on püsinud traditsioon korraldada Delfis Apolloni auks erilisi pidustusi, mis suuremalt osalt kujutasid endast muusikalisi võistlusi. Sageli peeti neid koos spordivõistlustega, näiteks olümpiamängudega. Paiaan oli Apollonile pühendatud laul kitara saatel. Vastukaaluks Apolloni kultusele oli elurõõmsa veini- ja lõbujumala Dionysose auks korraldatud pidustused, kus mängiti teravakõlalist aulost. Laulu, mida aulosel Dionysose auks lauldi, tuntakse ditürambi nime all. Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati võitjaks. 17. Millal oli Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk? Seleta mõisted – aoid, rapsood, paiaan, treen, ditüramb ja hümenaios. 8
sistumid jne). Teati ka harfe, lüürasid, lautosid. · On leitud ka lüürasid Urist. Need on säilinud. · U 2070 eKr on materjale häälestamise kohta. Sumerid olid järelikult targad ning tundsid kvindiringi (e helistikke). · Lauto. Aasia tung, keelte hääl tungib esile. · Lüüra. Kaunis graatsiline. · Kreeka & Rooma · Apollon hoidis lüürat käes. Paiaan on kultuslaul, koor kannab ette (kitara saatel). Püütia mängud (kunstide alased) koos OM-dega. 9 muusat e jumalannat saatsid teda. Need on Kleio, Urania, Melpomene, Thaleia, Terpsichore, Kalliope, Erato ja Polyhymnia, Euterpe. · Dionysus saatürid (kitsinimesed) saatsid teda. Kultuslaul ditüramb => areneb tragöödia. Koos aulose e salmeiga. Alati lauldi Dionysose altari juures
pilliks oli eksalteeritud inimhäält matkiv aulos Müüt jutustab võistlusest, milles vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi (alget): * apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik * dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline Umbes 1400-st aastast e.m.a. on püsinud traditsioon korraldada Delfis Apolloni auks erilisi pidustusi, mis suuremalt osalt kujutasid endast muusikalisi võistlusi. Sageli peeti neid koos spordivõistlustega, näiteks olümpiamängudega. Paiaan oli Apollonile pühendatud laul kitara saatel. Vastukaaluks Apolloni kultusele oli elurõõmsa veini- ja lõbujumala Dionysose auks korraldatud pidustused, kus mängiti teravakõlalist aulost. Laulu, mida aulosel Dionysose auks lauldi, tuntakse ditürambi nime all. Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati võitjaks. 17. Millal oli Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk? Seleta mõisted aoid, rapsood, paiaan, treen, hümenaios, hümn, nomos.
* Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. Kõige algelisem eneseväljendus viis: 1. Füüsiline 2. Keeleline 3. Kunstiline Vana-Kreeka kultuur ehk Antiikkultuur (3-4saj eKr.) Vana-kreeka kultuur kui "euroopa kultuuri häll" Märkssõnadeks: demokraatia, filosoofia, isiksustatud jumalad. Musike´-muusade kunst, lauldes ette kantud luule. Rahvaluule ja rändlaulikute muusika: Hümnid ehk kultuslaulud: · Paiaan · Ditüramb · Treen · Ümrnaios Tragöödia: Sai alguse dionüüsiatelt. Pidustustel esinesis koor ja mida aeg edasi hakati lisama draamatilist tegevust. Orkestra- ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed. Klassikalise tragöödia rajajad: Aishylos, sophokles, euripides Kasutati kahte liiki pille: näppepillid ja puupuhkpillid Kreeka muusikaõpetus Pentatoonika asemel jaotati okstaav seitsmeks astmeks Laadiline mõtlemine Helisid käsitletakse selgeis suheteis arvudega.
Musike-muusade kunst, lauldes ette kantud luule, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. o Dionysoslik muusika alge- (veinijumal) ärev, meeleline, äkiline, erutav o Apollonlik muusika alge- (valgusejumal) positiivsem, hea, harmoonline Muusad- kunstide, teaduste jumalannad Muusikainstrumendid: topelttaulos , barbiton , formiks , lüüra , kitara Arhailine ajajärk: 8.-6. saj. eKr Aoid- kutseline laulik Rapsood- rändlaulik, laulab teiste laule Paiaan- kultuslik laulutüüp, Apollonile pühendatud Treen- surnuitk, matustel Hümenaios- pulmalaul Nomos- reeglid kultuslaulu kirjutamiseks Klassikaline ajajärk: 5.saj.-330. a eKr Pidustused Dionysose auks: tragöödia , ditüramb , dionüüsia Tragöödia kirjanikud: Euripiides , Sofokles , Aispüros Hellenismi ajajärk 330.-146. a eKr Muuskat hakati õpetama ning õppima. Rooma võimu ajajärk: 146. eKr 395. pKr Hakati muusikat ülesse kirjutama. Tekkis mitmehäälsus.
ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased pidasid esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk ✿ Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk 8-6 saj. eKr ✿ aoid- kutselised laulikud, kes lüüra saatel esitasid eepilisi laule ✿ rapsood- rändlaulik ✿ paiaan- kultuslik laulutüüp. Apollonile pühendatud, kitarra saatel ✿ treen- surnulaul, aulose saatel ✿ hümenaios- pulmalaul, aulose saatel ✿ hümn- kõigi kultuslaulude ühine nimetus ✿ nomos- reeglite kogum mida kitarrat mängides peab järgima Klassikaline ajajärk ❀ tragöödia- zanr, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal… + muusika, näitlemine, lavategevus, arhitektuur ❀ ditüramb- koorilüürika aulose saatel
ooper on muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite- , tantsu- ja kujutav kunst oratoorium on mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile; nimetatakse ka vaimulikuks ooperiks organum on keskaegne mitmehäälne liturgiline laul, mis koosneb Gregooriuse laulust ja ühest või mitmest saatehäälest orkester on muusikariistadel (dirigendi juhatusel) helitöid esitav paljuliikmeline muusikute kollektiiv paiaan on vana-kreeka kiidulaul parafraas on instrumentaalhelitöö mingi teise teose teemal; on mõtteriim, teiste sõnadega edasiantud väljend, ümbersõnastus passioon on evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm pentatoonika on viieastmeline helilaad pianist ehk klaverimängija polonees on poola rahvatants 3/4taktis; sel põhinev pidulik seltskonnatants; selles rütmis muusikapala
C)klassikaline tragöödia- ehk “sokulaul”, on Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. D) saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee-sellise koori eeslaulja. E) muusikavormid- hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud), pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan (Apollonile pühendatud ülistuslaul kitara saatel), ditüramb (aulosega saadetud laul Dionysose auks). F) helilaadid- dooria, früügia, lüüdia G) ühendkunst ehk muusika+poeesia+tants H) pantomiim- balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära. I)mis oli muusika eesmärk Vanas-Kreekas: puhastada keelt, meelt ja ravida haigusi. J)pillid- Keelpillid: kitara, lüüra, harf, barbiton, forminks, tibia
Arhailine ajajärk – iseloomustab rahvaluule ja rändlaulikute loomingute kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e. Eeposteks. Homerose ajal (9-8 sajand) tegutsesid kutselised laulikud aoidid, kes lüüra saatel kandsid ette eepilisi laule, neid suurel määral improviseerides. Rändlaulikud, rapsoodid, polnud ise laulude loojad, vaid pigem tekstide ettekandjad. Vanimast kreeka luulest on tuntud mitmesugused kultuslikud laulutüübid: * paiaan (apollonile pühendatud laul kitara saatel * ditüramb (aulosega saadetud laul dionysose kultusest) * treen (surnuitk aulose saatel) * hümenaios (pulmalaul aulose saatel) jt. Neid esitati enamasti kooriga. Kõigi kultuslaulude ühine nimetus on hümn. Arhailisel ajastul kujunes ka nomose mõiste: see on reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima Klassikaline ajajärk – keskne žanr oli tragöödia, mis arenes
Kellad (rauast), kulinad jalgade ümber, ksülofonid Kuulame: India teatrimuusikat (löökpillid) ja budistliku retsetatiivi Kuidas pillimehed kastides paiknesid? Madalaimas olid löökpillimängija. Kõrgemas olid puhkpillimängija ja keelpillimängija. Kõrgeimas oli inimene, tema hääl. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma on Tv-s Jumalad Kultuspill Kultuslaul Pidustused Apollon (9 muusat e. Lüüra (kitara) Paiaan, kitara saatel Püütjamängud (koos jumala kaitsjat) olümpiamängudega) Dionysos (saadavad Aulos (barbiton) Ditüramb (50- Dionüüsiad kaunid naised) Saatür mängis aulost meheline meeskoor), aulose saatel Athena Leiutas flöödi Lisa: Hermes Leiutas lüüra Treen surnuitk, aulose saatel
Hellenistlik 330-ndad 146 eKr (Rooma vallutused) Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr (Rooma riigi jagunemine) ARHAILINE AJAJÄRK Sellel ajal kujunes rahvaluule ja rändlaulikute looming kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e.eeposteks Neid laule kandsid ette kutselised laulikud aoidid (olid ka ise autoriteks) ja rändlaulikud rapsoodid (esitasid ainult teiste kirjutatut) Tollest ajast teada neli põhilist kultuslaulu tüüpi e.hümni: Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitara saatel Ditüramb on laul Dionysose kultusest aulose saatel Treen on surnuitk aulose saatel Hümenaios on pulmalaul aulose saatel ARHAILINE AJAJÄRK Sellel ajastul kujunes ka reeglite kogum e.nomos, mida tuli kultusliku laulu loomisel-esitamisel järgida See tegi võimalikuks ka muusikute omavahelise võistlemise Muusikal endal iseseisvat tähendust polnud, kuid ta oli kõikide kombetalituste, pidustuste,
laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. d) saatürid ja korüfee - Ditürambide esitajaks saatürid, kelleks olid sikusarvede ja –nahkadesse riietatud mehed. Sellel kooril oli eeslaulja - korüfee, laulu saadeti pilliga e) muusikavormid - hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud), pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan, ditüramb f) helilaadid - Helilaadid koonduvad ühtseks süsteemiks. Tekib 3 iseloomu poolest erinevat helilaadi: dooria, früügia, lüüdia Helide märkimiseks kasutusel tähed (püsti, külili, kummuli) g) ühendkunst ehk …( muusika+poeesia+tants) h) pantomiim - balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära. i) mis oli muusika eesmärk Vanas Kreekas: puhastada - keelt,
metalltrompetit. Löökpillidest olid tähtsamad kastanjetidelaadne krotala, vasktaldrikud ja tamburiin. Arhailine ajajärk 5. Millal oli Vana-Kreekas kultuuri arhailine ajajärk? 8.-6. sajand eKr. Arhailist ajajärku iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomimgu kujunemine kunstipäraseks eepiliseks lugulaudeks ehk eeposteks. aoid Vana-Kreeka kutseline laulik 9.-8. sajandil eKr. rapsood Vana-Kreeka rändlaulik Kultuslikud laulutüübid, mida esitati enamasti kooriga: paiaan Apollonile pühendatud laul kitara saatel. treen surnuitk aulose saatel. hümenaios pulmalaul aulose saatel. hümn kultuslaulude ühine nimetus; pidulik ühislaul; poeetilise värsstekstiga liturgiline laul. nomos reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima. Klassikaline ajajärk Klassikalisel ajajärgul oli keskne zanr tragöödia kurbmäng, arenes Dionysose kultusest ja põhineb koolilüürikal ehk
eetilistele väärtustele. 5) Aristoxenes Süstematiseeris rütmiõpetuse, koondas kreeka helilaadid ratsionaalseks süsteemiks. 6) Boethius - Pani aluse Euroopa muusikateooriale Arhailine ajajärk 8.-6. sajand eKr 1) aoid kutseline laulik, improviseerib 2) rapsood rändlaulik, kandis tektste ette, mitte ei loonud ise 3) paiaan Apollonile pühendatud laul kitara saatel 4) treen surnuitk aulose saatel 5) hümenaios pulmalaul aulose saatel 6) hümn kultuslaul 7) nomos reeglite kogum, mida peab kultuslik laul järgima Klassikaline ajajärk 5.-4. saj eKr 1) dionüüsia veini- ja viljakusejumal Dionysose auks korraldatud pidulik rituaal.
autoreid. Monoodia: esitati sümpoosiumil v muus väiksemas seltskonnas; sooloesitaja laulis, saates end lüüral, Lühem, lihtsama struktuuriga, isiklikum; esitaja/autori kohalik dialekt. Autorid: Sappho, Alkaios, Ibykos, Anakreon Koorimeelika: esitas koor, kes nii laulis kui tantsis; saatepill: lüüra (vahel ka aulos); pikem, keerulisem meetriline struktuur, kõneles laiemale kogukonnale; kunstlik poeetiline keel dooria dialekti mõjudega. Autorid: Alkman, Simonides, Pindaros 32. Mis on paiaan ja ditüramb? Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitaara saatel, ditüramb aulosega saadetav laul Dionysose auks. 33. Mis on epiniikionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud. Epiniikionid on võidulaulud. Neid on kirjutanud Pindaros ja Bakchylides. 34. Iseloomusta Herodotosele eelnenud ajalookirjutust. Enne Herodotost kirjutasid ajalugu logograafid, oli nn protoajalugu. Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja
Sellest perioodist on pärit ka mitmed laululiigid, mida esitati kooris ning kanti ette erinevatel riitustel ja töödel, näiteks viljalõikusel, viinamarjade pressimisel, ketramisel jne. Kõige levinum oli mütoloogilise sisuga eepiline laul jumalatest ja heerostest, mis andsid ainest ja olid aluseks ka suurtele poeemidele. Kirjanduseelsesse perioodi kuulub ka mitmesuguste jumalatele pühendatud kultuslaulude tekkimine, mida nimetati vastavalt jumalale, kelle poole pöörduti (näiteks paiaan Apolloni ehk kunstide ja muusika kaitsja kultuses ja ditüramb Dinonysise ehk veini- ja viljakusjumala kultuses) Selliste kultuslaulude kõrval olid üsna laialt levinud ka värsivormis perekonnalood ehk genealoogiad, mida õpiti pähe. Teise arhailise aja perioodi all mõistetakse aega, millest on pärit vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid. Sellisteks võib lugeda näiteks esimesi säilinud eeposi ,,Iliast" ja ,,Odüsseiat" (8. sajand eKr), mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost
Iga eleegilises distihhonis luuletus pole eleegia, aga eleegia on alati eleegilises distihhonis. Mimnermos, Kallinos, Theognis, Simonides 31. Mis on sümposion ja kuidas on see seotud arhailise luulega? Sümposion oli Vana-Kreekas koosviibimine intellektuaalse vestluse ja veinijoomisega. Üritusel oli rohkelt rituaale (kätepesu, veini ohverdamine, jumalate ülistamine lauluga jm). Seal esitati luulet/laule. 32. Mis on paiaan ja ditüramb? Paiaan oli Apollonile pühendatud laul (kitara saatel), ditüramb oli Dionysosele pühendatud (aulose saatel, näeb välja nagu kaks flööti). 33. Mis on epiniikionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud. Epiniikionid on võidulaulud. Autoreid: Pindaros, Bakchylides. 34. Iseloomusta Herodotosele eelnenud ajalookirjutust. 6. saj eKr tekkis Joonias proosakirjandus (teaduslik ja filosoofiline proosa; jutustav
sõdurite marsilauludest, lembe- ja lastelauludest, pulmalauludest ja treenidest ehk nutulauludest. Kõige laialdasemalt levis mütoloogilise sisuga eepiline laul, milles jutustatakse jumalatest ja heerostest. Eepiline laul oli kirjanduseelsel perioodil kõige enam arenenud liik ja selle areng rajas teed suurte poeemide (ka Homerose eeposte) ilmumisele. Kirjanduseelsesse perioodi kuulub ka mitmesuguste kultuslaulude tekkimine. Neid nimetati vastavalt jumalale, kelle poole pöörduti (paiaan Apolloni kultuses, ditüramb Dionysose kultuses), või koori koosseisu järgi (parteenion tütarlastekoori laul). Peale laulude olid levinud ka genealoogiad värsivormis perekonnalood, mida õpiti pähe. Samuti esinesid värsivormis mitmesugused kataloogid, eriti jumalate ja heeroste loetelud. Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost
30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid. Kreeka eleegiat iseloomustab nn. eleegiline distihhon, mis koosneb heksagrammist ja sellele järgnevast pentagrammist. Eleegia on õpetliku sisuga lüüriline luuletus, mis sisaldab ergutusi ja üleskutseid tähtsaks ja tõsiseks teoks, mõtisklusi, aforisme jms. Eleegiaid lauldi pidudel ja rahvakokkutulekutel saadetuna aulosel. Eleegiaid kirjutasid Kallinos, Simonides ja Theognis. 31. Mis on paiaan ja ditüramb? Paiaan on vanakreeka kultuslik kitara saatel esitatud laul ennustusjumala Apolloni auks. Ditüramb on vanakreeka kultuslik aulose saatel esitatud koorilaul veini- ja viljakusjumala Dionysose auks, kõrgelennuline, oodiga sarnanev luuleteos. 32. Mis on epiniikionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud. Epiniikion on ülistuslaul panhelleni (Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate ja nende suguvõsa auks. Epiniikioneid on kirjutanud
Luul keerukas struktuur ja keel (stroofantistroof-epood ja selle triaadi kordused) Bakchylides U 516451 eKr 1896. a papüüruseleid (14 epiniikioni ja 6 ditürambi), varem peaaegu ei tuntud. Papüürused olid tükeldatud, et oleks kasulikum müüa. Pindarosest selgem ja lihtsam Samuti tellimustööd Ditüramb ,,Theseus" on erandliku struktuuriga: ei ole triaadid, vaid korduva rütmiga stroofid, koori ja eeslaulja dialoog (tragöödia eelkäija) 32. Mis on paiaan ja ditüramb? paiaan - vanakreeka kiidulaul Apollon Paiani, hiljem teistegi jumalate auks ditüramb - Aristoteles sidus tragöödia tekke eeslaulja eraldumisega ditürambe laulvast koorist. Esialgselt oli ditüramb ülistuslaul veinijumal Dionysose auks. 33. Mis on epiniikionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud. Pindaros kirjutas. Käsikirjalises traditsioonis säilinud 4 raamatut epiniikione
spondeus pyrrchichios (sõjakas tants) kolmesilbilised daktül anapest amfibrahh creticus (amfimacrus) bacchicus antibacchicus tribrahh molossus neljasilbilised korijamb antispastus tõusev ionicus langev ionicus paiaan I paiaan II paiaan III paiaan IV epitritus I epitritus II epitritus III epitritus IV dijambus ditrohheus dispondeus dibrahh (proceleusmaticus) viiesilbilised dochmius (jamb+creticus)
Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine nimi on hümn. Kujunes nomose mõiste-reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldes mängima. 7saj. eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika-monoodiline lüürika(üks autor Alkaios) ja koorilüürika(Pindaros). 2. Klassikaline-5saj-330eKr. Keskne zanr oli tragöödia, mis arenes Dianysose kultusest, rajajad Sophpkles, Euripides. 5saj. kujunes „uus muusika“-keerukam väljenduslaad. Sellest ajast on
annaabi.ee 
