paleed,linnused, elamud 5. Mis on maastikuarhitektuur ? Aiad, pargid 6. Arhitektuuri mõjutavad (3) tegurit ? 1). Ehitustehnikad mingil ajajärgul 2). Ehitusmaterjalid 3). Kunstilised kujundus elemendid:proportsionaalsus (mahtude seosed),vertikaal- ja horisontaalliigenduse seosed, rütm, mastaapsus, kontrastid. 7. Mis on skulptuur ? Skulptuur on üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvuti maalikunsti ja graafikaga. 8. Skulptuur jaguneb töötlemisviisi järgi (2) ? 1. RAIDKUNST 2. PLASTIKA 9. Mis on raidkunst ? RAIDKUNST - lad.k sculptura "raidkunst"raiutakse või nikerdatakse välja puidust, kivist.st kõvast materjali rahnust (kivi, puit) hakatakse tükke ära võtma, maha raiuma 10. Mis on plastika ? PLASTIKA - kr.k plastike "voolimiskunst"voolitakse savist, valatakse metallist, keevitatakse kokku metallist. st tükile pehmele materjalile lisatakse osade kaupa sama materjali (savi, vaha). 11. Mis on monumentaalskulptuur ? Monumendid,hauasambad .
Kunstiliigid ARHITEKTUUR o Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid) o Profaanarhitektuur (elumajad, lossid, raekojad jne) o Militaararhitektuur(ka profaan-) (linnused, linnamüürid, kasarmud) SKULPTUUR E. PLASTIKA (kujutav e. vaba) o Ümarskulptuur kolmemõõtmeline o Reljeef kahemõõtmeline madalreljeef e. bareljeef keskmine reljeef (?) kõrgreljeef süvendreljeef o Vabaplastika liigutatav o Monumentaalplastika väga suured, raske liigutada o Ehitusplastika ehitusega seotud MAALIKUNST (kujutav e. vaba) o Seinamaal 60 50 000 a. tagasi
Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Siiski jäi gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks, tarvitseb kas või vaadelda riietuse kujutamist. Rõivad - reeglina ulatuvad need maani - katavad keha endiselt täiesti kinni. Riidevoldid mõjuvad väga loomulikuna, kuid nende vormid, suund ja rütm sõltuvad vähe nende all olevast kehast. Seda parem aga oli kasutada riietust skulptuuri ja arhitektuuri sidujana. Ka skulptuuri temaatikas toimus suur muutus. Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule.
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal tants ja muusika 19. ja 20. sajandi vahetuses sündis vabavormilisem plastika. 20.sajandil (aastail 1920-1930) levisid Euroopas paljud uued seltskonnatantsud tango, tsarlston, fokstrott. Ka balletimaailmas toimusid muudatused, vabavormilisem plastika mõjutas klassikalist balletti - laineid hakkas lööma moderntants, mille kuulsaimaks esindajaks ning loojaks oli Isadora Duncan. Tema isikupärane tantsulaad mõjutas paljude maade tantsijaid. Muusikavaldkonnaski toimusid mõningad muudatused. USA-s kogus populaarsust dzässmuusika, eriti New Yorgis, mistõttu sai New York ,,maailma kultuurikeskuseks", Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Dzäss (jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpul
Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Siiski jäi gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks, tarvitseb kas või vaadelda riietuse kujutamist. Rõivad - reeglina ulatuvad need maani - katavad keha endiselt täiesti kinni. Riidevoldid mõjuvad väga loomulikuna, kuid nende vormid, suund ja rütm sõltuvad vähe nende all olevast kehast. Seda parem aga oli kasutada riietust skulptuuri ja arhitektuuri sidujana. Ka skulptuuri temaatikas toimus suur muutus. Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule.
TÖÖLEHT ARHITEKTUUR TARBEKUNST SKULPTUUR MAAL GRAAFIKA Fassad savi vorm Tahvelmaal joon ehitis portselan madalreljeef figuraalkomposit trükikunst arhitekt fajans plastika sioon vaikelu sügavtrükk projekt sepis ehtekunstnik väljaraiumine natüürmort sakraalne intarsia monument miniatuurmaal ilmalik kristall ümarplastika dekoratiivkangad voolimine .
mitmesuguseid tarberiistu jne. Kivilõikekunst (glüptika) Nikerdistega kaunistatud kivi nimetatakse gemmiks . Enamasti oli kujutis kivisse lõigatud süvendatud kujul ja säärast kivi kasutati siis pitsatina. Vanemad gemmid ongi pärit V sajandist eKr. Mis puutub kujutistesse, siis eelistati algul jumalate ja kangelaste pilte, hiljem esinevad stseenid igapäevaelust, naised, noormehed, maadlejad, loomad, linnud, mõnikord ka portreed. Plastika Kreeka plastika võib klassikalise ajastu raames jagada esimese õitseaja kõrgeks stiiliks ehk kõrgklassikaks ning teiseks õitseajaks ehk kauniks stiiliks ehk hilisklassikaks. Kõrgklassika (V saj eKr) V sajandi teisel poolel saavutab kreeka skulptuur täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide edasiandmise oskuses. Suure looduslähedusega ühineb aga ülimal määral ideaalne, äraseletatud rahu, lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne. Selle kunsti kandepind on sügav
November 2010 1) ARHAILINE e vana aeg 600480 eKr 2) KLASSIKALINE e õitseaeg 480 323 eKr 3) hiline e HELLENISTLIK aeg 323 e.m.a.30 a eKr Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540 530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. · Kunstnik hakkas lähtuma maali puhul vaid sellest, mida ta nägi. Võeti kasutusele perspektiivvõte. 500 eKr hakati jalalaba kujutama otsevaates. Pronkskunst V sajandiks ...
· Meistriteos kuulus Ada käsikiri Trieri linnaraamatukogus o Evangelistid kujutatud noortena, veidrates rahututes poosides, jõulised ja toored 4 · Karolingide skulptuur ja kunstkäsitöö o Plastika tähtsusetu Erandiks Karl Suure ratsakuju o Elevandiluu nikerduskunsti alased uuendused Käsikirjakaante näol Varakristlik ja bütsantsi mõju; loom- ja põimornamentika puudub o Kullassepakunst võib samuti tundma õppida raamatukaante näol 5. Romaani arhitektuur Prantsusmaal. · Kunst seisis peamiselt usu teenistuses
vajaliku põlve stabiilsuse Ägedatel juhtudel operatsiooni vajadusel teostatakse soovitavalt 2 nädala jooksul vigastusjärgselt Muudel juhtudel 2 - 3 kuud peale taastusravi lõpetamist ebastabiilsuse nähtude püsimisel Kuidas teostatakse operatsioon? Tavaliselt teostatakse operatsioon artroskoopiliselt. Kuna rebenenud sidet tagasi õmmelda ei õnnestu (v.a. kui luutükiga vigastus), siis teostatakse kõõluse plastika, milleks võetakse patsiendi enda kõõlused (autotransplantaat): reie tagaosast semitendinosus ja gracilis kõõlus, millest tehakse 4 kordne kõõlus: selleks tehakse ca 3 cm lisalõige sääre ülaosa siseküljel kõõluste kinnituskohas, kus eriinstrumendiga prepareeritakse kõõlused põlvekedre kõõluses kesosast koos luutükkidega põlvekedre ja sääre kinnituskohtadest: lisalõiked tehakse reeglina kõõluse ülemises ja alumises kinnituskohas
ÕENDUSLUGU Praktikatöö kliinilise õenduse toimingutes. Meessoost patsient. 56. aastat vana, kaalub 65 kg ning on 185 cm pikk. KMI 19, Suitsetab paki sigarette päevas. Alkoholi ei tarbi. Ravimitest, mida tema praegune raviarst pole määranud, võtab Trentaali ning Imovani. Saabus osakonda plaanilise haigena, kaebusteks jala tuimus ja valud rahuolekus. Patsiendile tehti vasaku jala reiearterite trombendarterektoomia ning reiearterite veenilapi plastika. Eelnevaid operatsioone pole olnud. Kaasuvateks haigusteks ajuvereringe häired ning halvatus, mis on tingitud eelnevalt läbipõetud ajurabandusest. Samuti on patsient varem põdenud närvipõletikku. Silmanägemine on patsiendi enda sõnul kehva, soovib minna silmaarsti vastuvõtule. Samuti kaebab pearinglust. Regulaarselt kasutab Diklofenaki 100 mg....
Kunstiajalugu Donatello 1386-1466 · Itaalia · Silmapaistvaim vararenessansi skulptor. Realistlik ja naturalistlik, ei pelga kujutada ka inetust, suursugusus ja monumentaalsus. Tema püüe loomutruuduse ja individuaalse poole mõjutab kogu vararenessansi plastika arengut. Lorenzo Ghiberti 1378-1455 · Itaalia · Ghiberti kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed. Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn ,,Paradiisi väravatel" on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes on maaliline käsitlus täies ulatuses rakendatud maastikulised ja arhitektoonilised
Skolastikas tugevneb Platoni ja Aristotelese liin (meeleline maailm), mille arendab täiuseni Aquino Thomas, kelle järgi meeleline maailm on madalam kui Jumalariik, kuid Jumala looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka ornamentika on looduslähedasem (palju kasutatakse kohalike taimede matkimist). Siiski jääb gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks. Rõivad katavad ja varjavad keha, kuigi rõivavoldid on väga loomulikud nende rütm ning vorm sõltub vähe nende all olevast kehast. Riietust kasutatakse ennekõike skulptuuri ja arhitektuuri sidumiseks. Peatähelepanu inimese kujutamisel keskendub näole ja kätele (erinevalt antiigist) ning inimese tundeelu kajastamisele. 2-13 saj. (nn. klassikaline ajajärk) plastika on suursugune, pidulik ja pühalik rüütlivaimu kõrgaeg
mitmesuguseid detaile, muuseas ka silmi ja suud. Värvid olid ilmselt võimalikult looduslähedased, kuigi meil on skulptuuride värvimise ulatusest ja iseloomust kahjuks veelgi halvem ülevaade kui arhidektuuri värvimisest. Esiteks hävis värv kiiresti. Peale selle on tänapäevani säilinud väga vähe kreeka skulptorite originaalteoseid ja valdavat enamikku neist tunneme ainult kirjalike allikate või hilisemate, peamiselt roomaaegsete koopiate põhjal. Kreeka plastika suurimaks keskuseks oli Ateena. Parimad ehitusplastika teosed loodi Ateena Parthenoni templi jaoks, kuid 1799. aastal viidi neist suur osa Londonisse Briti muuseumi. Parthenoni metoopidel kujutakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. Võitlus on tasavägine ja raiske, kuid metsikud stseenid on jaotatud tasakaalukalt ja harmooniliselt metoopide nelinurksele pinnale. Naose linditaolisel, algselt 159 m pikkusel friisil on kujutatud ateenlasi oma jumalate vastu austust avaldamas.
· Arhitektuur: · sakraal (püha) tänapäeval pole enam erilist tähtsust, usuga seotud, vanasti tähtis (kirikud, kabelid jne). · profaan (tavaline) elamuehitus, ühiskondlikud hooned · Militaararhitektuur sõjalisd ehitised (keskaja kindlused, kasarmud) · Arhitekt ehitusmeister (varem), esimesed arhitektid pärit antiikajast, keskaajal kaob selline mõiste, ilmub uuesti renessansiajal. · Tarbe- ja kujutav kunst: · maalikunst · skulptuur ehk plastika · graafika · Tarbekunst igapäevaselt kasutatavad esemed (nahkehistööd, keraamika, puitehistöö), tähtsateks sündmusteks tarbekunstis: potikedra levik (6-5 at eKr), sepis ja raudesemete levik (4 at eKr), klaasikunst (vana Kreeka, laiemalt renessansiajal), tekstiilikunst ja mood (esiaja lõpp), disain tööstuses valmistavate masstoodangu kujundamine (19.saj lõpp 20.saj algus). · Kujutav kunst oli oluliseim (maalikunst, skulptuur)
Jaguneb(3)? Sakraalarhitektuur(kirikud, kloostrid, kabelid) Profaanarhitektuur (ilmalik- lossid, paleed, linnused) Maastikuarhitektuur ( aiad, pargid) Mõjutab (3) ? 1) ehitustehnikad mingil ajajärgul 2) ehitusmaterjal 3) Kunstilised kujundus elemendid (kontrastid, proportsionaalsus. Skulptuur ? kujutava kuntsi üks kolmest põhiliigist, kõrvuti maalikunsti ja graafikaga. Jaguneb töötlemise järgi (2)? 1) raidkunst 2) plastika. Monumentaalskulptuur? (monumendid, hauasambad) (tehakse: graniit, pronks, teras) Vabaplastika? (skulptuurid-vabalt valitudteemadel) (tehakse:marmor, pronks, graniit, puit, vask) Dekoratiivskulptuur? (purskkaevud, skulptuurid pargis) (tehakse: graniit, marmor, puit, plastmass) Pisiplastika?(kaunistusesemed)(tina, puit, pronks, vask, portselan, hõbe, plastmass) Skulptuuris eristatakse ? 1) ümarskulptuur(igast küljest vaadeldav) 2) Reljeef(esiküljelt vaadeldav) Reljeef
(vasegravüür, ofort, akvatinta). Kõrgtrükk- kujutis on kraabitud või kleebitud, värv kantakse peale (mitte vagudesse) ja kujutis kantakse paberile üle (puugravüür, linoollõige). Lametrükk- kasutatakse rasvast plaati või kivi, üks lihtsamaid tehnikaid (litograafia). Litograafia on ka kõige vanem lametrüki tehnika. Skulptuuri ja maalikunsti võetakse kokku kaunite kunstide mõiste all. Graafika loetakse selle vastandiks. Skulptuur e. plastika. Kujutavatest kunstidest kõige arusaadavam. Jaguneb kaheks: Reljeef- kahemõõtmeline, välja tahutud ainult pinna pealt. Jaotatakse pinnast väljaulatuva kujundi kõrguse järgi kõrgreljeefiks, madalreljeefiks ja süvendiks. Ümarskulptuur- kolmemõõtmeline kuju. Jaotatakse liigutatavuse järgi vabaplastikaks (kuni 3-4 mehega liigutatav), monumentaalskulptuuriks (liigutamatu), ja ehitusskulptuuriks (mõne ehitisega seotud). Maalikunst.
kasutatud teed asulais ja haljasaladel, sissepääsud hoonetese, platsid, terminaalide ümbrused, parklad, sisehoovid jm. Plaanimisel on põhiliseks teguriks valgusvoo hulk pinnaühikule. Valgustatusest sõltub valgustite vahekaugus, kupli tüüp, valgusallika võimsus ja masti kõrgus. Plastika aitab koondada vaadet ja ergastab kompositsiooni haljasalal. Mida ahtam on ala, seda hoolikamalt tuleb jälgida konteksti ja valida detaile. Temaatiliselt jaguneb plastika allegoorseks taiese ideed väljendatakse läbi allegoorilise vormikeele, sümboolseks teose idee väljendub läbi üldtuntud sümbolite, zanriplastikaks toeste loomisel on kasutatud kinlat temaatikat. Plastikat valitakse vastavalt ala suurusele, teemale ja kujundusele. Igasugune plastika aeda ei sobi. Skulptuuri valikul tuleb lähtuda järgmistest punktidest: tuleks vältida inimesesuurusi inimfiguure, skulptuurid peavad paiknema alusel, üks ühele jäljendatud
Tihedad, rasked, Võivad tekkida nii Fossiilid, Omadused tugevad kivimid (v.a sette- kui ka kergenemini pimss). tardkivimitest. murenevad kivimid. Ehitus, viimistlus, Ehitus, skulptuur ja Kütus, ehitus, nafta, Kasutusalad poleerimis- ja plastika. gaas, klaas. lihvimistööstus. Marmor, kvartsiit, Lubjakivi (paas), Näited Pimss, graniit, basalt. gneiss. liivakivi, põlevkivi, kivisüsi. Vulkaaniliselt Laamade kokkupuute Kunagi merepõhi
Inimesed sakslaste maalidel on enamasti karmid, kuidagi kained, kogukad ja maalähedased. Peamisteks suurmeistriteks renessansiaegsel Saksamaal oli Albrecht Dürer, Hans Holbein, Matthias Grünewald. Sissejuhatus saksamaa skulptuuri Kuigi Saksamaal valitses 15-16 saj. elav tegevus, ei saa selle saavutused võistelda maalikunsti alal looduga. Hoogne tõus saksa skulptuuris algab 15 saj. teisel poolel. Saksa 15 saj. plastika parimad saavutused on puuskulptuuri alal. Selle tähtsaimaks ülesandeks oli nikerdatud tiibaltarite valmistamine. Nikerdised täitsid tavaliselt altari liikumatu keskosa, kuna tiibadel oli maalid. Väga tihti oli skulptuuride meister ühtlasi ka maalide autor. Üldiselt liikus plastika kuni 16 saj. alguseni gootika raamides ja üsna pikkamööda hakkas selles mõjule pääsema vabam loodusekäsitlus ja püüd maalilikkuse poole, mis rajas teed renessansile. Tähtsaim plastika keskus 15-16 saj
Concorde`i väljak Kaks suurepärast paleefassaadi Concorde`i väljaku ääres Pariisis. Veidi meenutavad Louvre`i idafassaadi. Jacques Ange Gabriel. Väikese Trianoni loss ● Väikese Trianoni (Petit Trianon) loss Versailles` pargis, mis ehitati 1762-1768. Vaatamata oma väikestele mõõtmetele on see ehituskunsti kõigi aegade täiuslikemaid meistriteoseid. Selle liigendus on ülimalt lihtne, kogu mõju on tingitud vormide üllast harmooniast. SKULPTUUR ● Prantsuse plastika säilitab 17. sajandil suure iseseisvuse ja omapära. ● Olulised on kolm tegurit: - vanad, prantsuse renessansi traditsioonid - itaalia barokkskulptuuri eeskujud - antiikkunsti mõjud Säilib rahulik selgus, terav karakteristika ja sale sarmikas joon. ● Simon Guillain (1581-1658) Tema tähtsaim töö oli Louis XIII ja tema naise suur pronksmonument Pariisis. Simon Guillain. Louis XIV, Louis XIII ja Anne of Austria vahel ● 17
Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma kultuuri ühiseid jooni ning erinevusi. Antiik-Kreekal ja Antiik-Rooma kultuuril on nii erinevusi, kui ka sarnasusi. Roomlaste varasest kultuurist pole teada peaaegu mitte midagi. Tõeline kirjandus, millest on mingi osa säilinud tänapäevani, kujunes roomlastel kreeka kultuuri ja kirjasõna mõjul 3.saj.eKr. Seega olid roomlased varasest ajast alates neist kõrgema etruskide ja kreeklaste mõju all. Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjutuse alal oli roomlastele suuremal või vähemal määral toeks kreeka pärand. Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased seevastu kreeklastele selgelt alla. Roomas sai populaarseimaks stoitsism, mis õpetas, et igal inimesel on maailmas saatusest määratud roll. Ent kui kreeklased tuletasid sellest saatusega leppimise tarviduse, siis roomlased rõhutasid peamiselt inimese kohustust täita endale osakslangevaid ülesandeid. Rooma teatris sul...
Intelligentsuse vormid Intelligentsuse mõõdetav pool IQ : 1) lingvistika 2) matemaatilised 3) geomeetrilised 4) loogilised MI: 1) lingvistiline 2) loogilist matemaatiline tehniline taip 3) musikaalne (võime meelde jätta ja ära tunda muusika palu) 4) ruumiline (hea orienteerumise võime, võime luua kujundeid) 5) kehaliskineetline väljendumis rikas miimika, hea plastika, kehaliselt võimekad, käeliselt osavad. 6) Loodusilk loomulik inimene tunneb ennast looduses hästi, naudib seda, mõistab seda. 7) Interpersonaalne ehk sotsiaalne üli hea suhtleja, leiab kiiresti sõpru, kohaneb erinevas seltskonnas, kõikjal armastatud ja oodatu. Ei suuda töötada üksinda, peab saama tunnustust ja poolehoidu teistelt. 8) Intropersonaalne inimene kes elab sissepoole, tahab teha kõike üksi, tihti mitte kontaktne, tõrjub
1. Seleta mõisted ja too näited. Originaal kunstniku enda tehtud, ei ole järgi tehtud. N: Adamson Eric ,,Natüürmort pasuna ja kaabuga" Koopia järele tehtud töö st. tehtud originaali järgi, tavaliselt kellegi teise poolt kuid ka kunstnik ise võib teha oma tööst koopia. N: Aapo Puki maalitud koopia M.Maxolly maalist ,,Paju Lahing" Repro (duktsioon)- trükipilt mõnest maalist ja väga erinevate mõõtmetega, tavalselt värvilised. N: kirjanduses (Raamatus ,,Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast" sisaldab 45 reprot), postkaartidel, mapid muuseumides. Professionaalne kunst kui kunsti teevad need, kes on omandanud vastava eriala, diplomeeritud kunstnikud N: J.Arrak, Epp-Maria Kokamägi, Johann Köler (Eesti esimene professionaalne (maali)kustnik) Isetegevuslik kunst ilma erialase väljaõppeta. N: Navitrolla, Toomas Vint. (Mare Vint, Tõnis Vint graafika) ...
Romaani stiil: Esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil ;10. sajandi lõpust kuni 13. sajandini ;Tekkis pärast karolingide kunsti ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni ;Tugines Karolingide, Bütsantsi, varakristlikule, Rooma ja islami kunstile ;Avaldub peamiselt arhitektuuris Eestis: Jõudis enne gooti stiili lõplikku võitu 13. saj algul ;Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist, sest gooti stiil tuli asemele; Uuesti levis romaani stiil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Skulptuur: Avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina - skulptuurteose kujutis eendub pinnast vähe; Nii ornamendid kui ka figuraalsed kujutised on stiliseeritud; Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele Maalikunst: Peamine oli miniatuurmaal; Aga tehti ka seina-, klaasi- ja tahvelmaale; Alguse sai ka vitraažikunst. Arhitektuur:Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestiste...
lootuses, et poeg teeb hiilgavat karjääri poliitikas. Lõpuks leppis isa poja kunstilembusega ja 13.aastane Michelangelo asus õppima maalikunsti. Michelangelot köitis aga skulptuur ja kolme aasta pärast asus noormees õppima de Medicite juures antiikkunstikogu varahoidjaks oleva skulptori käe all. Kahjuks on Michelangelo noorpõlvemaalide kohta väga vähe teada kuna kunstnik oli kiindunud skulptuuri. 1504.a. valmis 5,5 m kõrgune marmorist ,,Taavet" See skulptuur tähistab itaalia plastika arengu uut etappi. ,,Taaveti" juures avalduvad juba kõik Michelangelo hilisemale loomingule iseloomulikud jooned: suur dramaatilisus, sisemised pinged, ilmekuse taotlus ja mingi varjatud vägivald. Taavetit kujutatakse noore atleedina, kelle näos on pinge. Järgmisel aastal asus Michelangelo Rooma. Paavst Julius II oli otsustanud lasta endale hauamonumendi valmistada. See kujunes skulptori kõige traagilisemaks tööks. Michelangelo
Mõningaid mõisteid (11. klassi kunstiajalugu) Kunstiteadus koosneb 3 alaliigist: 1) kunstiteooria uurib kunsti olemust 2) kunstiajalugu uurib kunsti arengut, muutumist 3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti On erinevaid kunstiliike. Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb omakorda kolmeks: 1) maalikunst 2) graafika 3) skulptuur 20. sajandil, tehniliste võimaluste laienedes on tekkinud rida uusi kunstiliike, sellised kaasaegsed kunstiliigid on näiteks: · installatsioon · happening · performance · maakunst · kehakunst · videokunst jne. Erinevaid kunstiliike saab veel mitut moodi jagada: Arhitektuur jaguneb: a) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.) b) profaanarhitektuur e. ilmalik arhitektuur Tarbekunst jaguneb kasutatavate...
Mõningaid mõisteid Kunstiteadus koosneb 3 alaliigist: 1) kunstiteooria uurib kunsti olemust 2) kunstiajalugu uurib kunsti arengut, muutumist 3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti On erinevaid kunstiliike. Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb omakorda kolmeks: 1) maalikunst 2) graafika 3) skulptuur 20. sajandil, tehniliste võimaluste laienedes on tekkinud rida uusi kunstiliike, sellised kaasaegsed kunstiliigid on näiteks: · installatsioon · happening · performance · maakunst · kehakunst · videokunst jne. Erinevaid kunstiliike saab veel mitut moodi jagada: Arhitektuur jaguneb: a) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.) b) profaanarhitektuur e. ilmalik arhitektuur Tarbekunst jaguneb kasutatavate materjalide järgi, näiteks: a) metall b) keraamika c) pu...
ukselt. 142552. Baptisteeriumi idapoolne uks, nn. Paradiisi värav. 142552 Iisaku ohverdamine. Reljeef põhjapoolselt ukselt. 1401. Joosepi elu. Reljeef idapoolselt ukselt. 142552. Donatello (~1386 1466) Oli itaalia vararenesanssi skulptor ja maalikunstnik Oli realist, koguni naturalist, ta ei põrka tagasi ka inetuse kujutamise eest Jõulise realismiga ühendab ta võimsa stiilitahte ja monumentaalsuse tunnetuse Avaldas äärmiselt viljakat mõju kogu vararenessanssi plastika arengule. Herodese pidu. 1427. Gattamelata. 144750. Laulvad inglid. 1447 50. Taavet. u. 1430. Andrea della Verocchio (1435 1488) Oli Itaalia skulptor, kullassepp ja maalikunstnik, kes töötas Lorenzo de' Medici õukonnas Firenzes. Nagu Donatellogi valmistas ta võiduka Taaveti pronkskuju Kavandas Veneetsiasse teise sealse väepealiku Colleoni ratsamonumendi Verocchio teoseid Kristuse ristimine. 147275. Taavet.
Kirik Oleviste üldilme on lihtne ja kaine. Oleviste kirikus näeb ära ka põles 17. Sajandil ja 19. Sajandi alguses ehitati kooriruumi varemetesse ülikooli raamatukogu raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Siiski jäi gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks. Rõivad reeglina ulatuvad maani ja katavad keha endiselt täiesti kinni. Riidevoldid mõjuvad väga loomulikuna, kuid nende vormid, suund ja rütm sõltuvad vähe nende all olevast
kulgeb tempokalt ja muidugi on tegelased valitud hea vaistuga. Selles muusikalis on võimalus nautida Kaire Vilgatsi võimeid täies mahus. Karakterrollides on ta silma ja kõrva jäänud ju paljudel etendustel, kuid Reno roll annab talle võimaluse ka kogu oma vokaalse võimekuse teostamiseks. Tema näitleja värvipalett on väga värvikas,kõnehääle tõttu äärmiselt varjundirikas ning äärmiselt julge ja võluv on tema tantsuline plastika. Märt Avandi, ked näeme tänu ETV'le kodudes igal neljapäeval ,,Tuulepealses maas" ning on asunud võrdväärse tegijana selliste suurepäraste näitlejate kõrvale, nagu selles seriaalis näha, kelle muusikalikogemus vist algas muusikalis ,,Cabaret" (G. Malviuse lavastus), pakkus äärmiselt meeldiva elamuse nii oma laulmise kui ka tantsulikkusega. Üllatav, et nii hõivatud noor näitleja on suutnud tegeleda oma
puidust, elevandiluust, metallist, savist (terrakota, keraamika, portselan jt). • https://et.wikipedia.org/wiki/Skulptuur Reljeef Süvendreljeef * kujundid uuristatud pinda Kõrg- ja madalreljeef *kujundid eenduvad pinnast, millega seotud Ümarplastika Vabaplas Monument tika aal pole plastika seotud aluse peal Ehitusplast kindla ika ruumiga III Maalikunst: • Seinamaal • Tahvelmaal • Raamatu- ehk miniatuurmaal • Klaasimaal ehk vitraažikunst • Mosaiikmaal Seinamaal Tahvelmaal Raamatu- ehk miniatuurmaal Klaasimaal ehk vitraažikunst Mosaiikmaal IV Graafika: Graafika tuleneb kreeka sõnast graphikē ´kirjutama´ Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund trükkimise abil. Graafika on joonistus-, joonestus- ja
..............................................................................9 Barbaarne periood..................................................................................................................9 Sõjajärgne aeg .....................................................................................................................10 Hiline looming......................................................................................................................10 Plastika ja tarbekunst............................................................................................................11 Fotograafia............................................................................................................................12 Pärand maailmale.................................................................................................................12 Kokkuvõte.......................................................................................
maalimapildiga. Skolastikas tugevneb Platoni ja Aristotelese liin (meeleline maailm), mille arendab täiuseni Aquino Thomas, kelle arvates meeleline maailm on madalam kui Jumalariik, kuid Jumala looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka ornamentika on looduslähedasem, vägagi palju kasutatakse kohalike taimede matkimist. Siiski jääb gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks. 4 Rõivad katavad ja varjavad keha, kuigi rõivavoldid on väga loomulikud nende rütm ning vorm sõltub vähe nende all olevast kehast. Riietust kasutatakse ennekõike skulptuuri ja arhitektuuri sidumiseks. Kindlasti pöörati tähelepanu inimese kujutamisel näole ja kätele ning ka inimese tundeelu kajastamisele. MAALIKUNST
kaunistada fassaade, portaale, kapiteele jm. Prantsusmaalt võib nimetada näiteks Notre-Dame-la-Grande´i kiriku Poitiers´s, mille fassaad on kaunistatud inimfiguuride ja ülevoolavalt rikkaliku ornamentigaga. Saksamaal on aga väga tuntud pronksikunsti teos nn Kristuse sammas Hildesheimi toomkirikus-tohutu küünlajalg, mille tüvest ümbritsevad spiraalina 28 kujutist Kristuse elust. Gooti ajastul saavutab võrratu täiuslikkuse prantsuse plastika. Prantsuse katedraalides on skulptuuride paigutus allutatud teoloogilisele programmile, mis on seotud kiriku osade sümboolikaga: idaosas asetsev altar oli pühendatud Kristusele, transepti lõunafassaad Uuele Testamendile, põhjafassaad Vanale Testamendile. Läänes asuvale peafassaadile asetati viimse kohtupäeva teemad. Gooti skulptuuri lähtekohaks on Chartres´i katedraali läänefassaadi portaalid, nn Portail Royal ehk kuninglik värav. Chartres´is esinev stiil levis XII saj
hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Rõivad ulatusid maani ning katavad keha endiselt täiesti kinni. Riidevoldid mõjuvad väga loomulikuna, kuid nende vormid, suund ja rütm sõltuvad vähe nende all olevast kehast. Seda parem aga oli kasutada riietust skulptuuri ja arhitektuuri sidujana. Ka skulptuuri temaatikas toimus suur muutus. Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule. Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi: Klassikaline ajajärk (13.sajand), selle perioodi plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri ilmestamiseks. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud
monotüüpia ning deatüüpia, tõmmised nummerdatakse. Graafiline leht on trükitud originaal graafilisest teosest. Graafika tehnikad on graafikateose paljundamise viis, ajalooliselt vanimad on puulõige ja vasegravüür. Tarbekunst on kunstivorm, mis tegeleb tarbeesemete kunstilise kujundamisega. Püütakse ühendada funktsionaalsust ja esteetilisust. Tarbekunsti alad liigitatakse vastavalt materjalile klaasikunstiks (klaasmassist kunsti loomine; plastika , vitraazid) ja vahakunstiks (vahalõige, vahapõime; Eesti koolkonna väljakujunemisel on tähtis osa E. Taskal ning A. Erikul), metallehistööks, tekstiilikunstiks (riietusesemed ja ruumitekstiilid), keraamikaks (savist või savipõletud) jne... Kiviaeg jaguneb paleoliitikumiks (kuni 8000 aastat e. Kr.), mesoliitikumiks (12 000 5000 aastat e. Kr.) ning neoliitikumiks (5000 2000 aastat e. Kr.) ning on esiaja vanim ja pikim ajajärk
Keskajal kirik põlgas tantsu, kuid ei suutnud selle arengut pidurdada, õitsele puhkes rahvatants. 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus, arenes 19. sajandil rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju. Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes 16.-17. sajandil. 19. ja 20. sajandi vahetuses sündinud vabavormilisem plastika on mõjutanud ka klassikalist balletti. LADINA-AMEERIKA TANTS Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena. Tuntumad neist on: · Bachata Dominikaanist pärinev 4/4 taktimõõdus tants, mis on arvatavalt välja kasvanud Kuuba
minimalismi kohta polnud kusagilt informatsiooni leida ja see info, mis ma leidsin oli enamasti sellises inglise keeles, millest ma aru ei saanud. Kõige rohkem huvitaski mind selle töö tegemise juures andmete kogumine, kuid ega ma väga palju ei leidnudki. 2 Mis on minimalism? Minimalism, mis on tuntud ka kui minimaalkunst on Ameerika Ühendriikides 1960. aastatel tekkinud kunstivorm, mis väljendub eelkõige plastika valdkonnas. Vastuliikumisena abstraktsele ekspressionismile püüeldakse minimaalkunstis objektiivsuse, skemaatilise selguse, loogika ja ebaisikulisuse poole. Sel põhjusel taandatakse vormikeel lihtsatele ülevaatlikele, enamasti geomeetrilistele põhivormidele, korrates neid sageli seeriaviisiliselt. Huvi ei paku sageli niivõrd kunstiteos ise kui skulptuuri ja ümbritseva ruumi suhe. Kasutati peamiselt tööstuslikult toodetud materjali ning installatsioonivormi.
Selle aegseteks tuntuimateks ehitisteks on Louis Metezeau loodud „Veeäärne galerii“ Tuileries’ ja Louvre’i vahel ning Luxembourgi loss ja Saint-Gervais kirik, mille autoriks Salomon de Brosse (1562-1626). Omanäoline suund, mis prantsuse arhitektuuris arenes, on alus sellele, mis prantsuse arhitektuuris edasistel sajanditel toimuma hakkas. (Vaga 2004: 476) XV sajandi Prantsuse skulptuur on jõuliselt realistlik, mille tuntuim rajaja on Claus Sluter. Prantsuse plastika hakkab vabanema gootikast ning areneb iseseisvalt ega saa palju mõjutusi Itaalia skulptuurikunstist. Burgundias domineeris läbi XV sajandi Claus Sluteri stiil. Selle üheks parimaks näiteks on Claus de Verwe’i ja Antoine Le Moiturier’i hertsog Jean Kartmatu 1464 valminud hauamonument. Ohtralt on töid, mis kujutavad Surma (surnupealuusid, luukeresid, lagunevaid kehasid). Eelistatakse Kristuse kannatusloo stseene. Burgundia stiil levis enamikes Prantsuse provintsides
KONTROLLTÖÖ 10kl 1.Seleta mõisted ja too näiteid. Originaal kunstniku enda poolt tehtud maal. ( ,,Girl Before A Mirror" P.Piccaso, ,,Dr. Tulpi anatoomiatund" Rembrandt, ,,Karje" Edward Munch, ,,Surmatants" Bernt Notke) Koopia originaali järgi jäjendatud maal (Prado ,,Mona Lisa" -Leonardo da Vinci õpilase maalitud. Helene Fourment'i portree Koopia P. P. Rubensi järgi. Autor Neff, Carl Timoleon von) Marinist meremaalija ( Aivi Vint, William Turner, Michelangelo ) Professionaalne kunst eriharidusega inimese poolt tehtud kunst. (Piccaso, Evald Okas, Eduard Viiralt, Jüri Arrak, Aivi Vint, Mare Vint, Tõnis Vint.) Muralism seinamaal, mis on suuremõõtlmeline poliitilise või ajaloolise motiiviga. Sai alguse mehhikost. 1) Kirjeldav Mehhiko ajaloo muralism Rahvuslikus Palees mehhiko linnas. 2) Detroidi tööstus põhja seinas ja lõuna seinas, Detroidi kunsti instituut. 3) Mees, kontrollib universumit 4) Muralism P...
47 17.10.2011 Leideni raekoda (1597--1603)) Arhitektuuri põhitunnused · Ordersüsteem · Sümmeetria · Loov arendamine · Väljapürgivus · Rustika · Kõnelev arhitektuur 48 17.10.2011 Interjöör · Väljendusjõulisuse kasv (nii maalikunsti kui ka plastika abil: sambad, nikerdportaalid, kaminad) · Maalingutega asuti ruumi illusoorselt muutma: dramaatiliselt avanev sein · Maalitud tekstiiliimitatsioon · Lae dekoreerimine · Ornament muutub fantaasiaküllaseks · Värvid ebaloomulikult kirkad Michelangelo Biblioteca Laurenziana Firenzes. Trepikoda. Alust. 1523 49 17.10.2011 Palazzo del Te lagi (1526-35)
13. Kirikud võlvitakse võrk- , täht- , ja lehvikvõlvidega. 14. kuna itaalias olid tugevamad antiikkunsti traditsioonid. 15. eestisse jõudis 13 saj, pärast saksa ristirüütlite vallutusi. 16. 17. looduslikku pinnarelfeefi. 18. tarus tehti toomakirik ja jaani kirik. 19. pikk herman, kik in de kök, paks margareta, olevist ja niguliste kirik, pirita klooster. 20. raekoda 21. rakvere kirik on gooti stiilis. 22. eelkõige kirikute kaunistamine 23. gooti plastika 24. Reimsi rikkalikud skulptuurid Chartesi värvilised klaasaknad, Amiensi suurim ehitis 25. Herman Rode. Tegi Tallinna niguliste kiriku peaaltari. Bernt Notke. Surmatants ja Tallinna pühavaimu kiriku tiibaltar. 26. Sest seal polnud suuri aknaid. 27. Giotto di Bondone. 28. fresko maalitakse värskele lubjakrohvile ja siis värv ühindub.
pilgupüüdjaks sai fassaadi võimas nikerdportaal ning sageli rõhutati sissepääsu vabatrepiga.Euroopas enim levinud embleemiraamatud olid Andrea Alciati ,,Emblematum Liber"(1531) ja Cesare Ripa ,,Iconoloogia" (1593) sealt leidis iga ehitusmeister, kunstnik ja käsitööline õpetlikke allegoorilisi pilte esemetele, seintele või ruumi. Nendega väljendati hoone ja asja funktsiooni ja eesmärke. Manerism ruumikujunduses väljendus ruumi ekspressiivsuse tõstmises, mis saavutati arhitektuurse plastika kui ka maalikunsti vahenditega: sammaste, nikerportaalide, ja kaminatega toodi välisarhitektuur ka siseruumi. Ruume asuti illusoorselt muutma: maalitud Traperiide- riputatud tekstiili imiteerivad maalingud, mida kasutati kas seinapaneelidel või laes. Lagi jagati geomeetriliseks erinevate nurkade arvuga kujunditeks, mille põhja võis katta embleem-maaling ning mida teineteisest eraldasid jõuliselt profileeritud raamistused. 17.saj
1921. aastal astus ta kunstikooli Pallas, kuid õppetööst ta osa ei võtnud, ning pallaslaseks teda lugeda ei saa. 1923. aastal sõitis Adamson-Eric Berliini tarbekunsti õppima. Peale seda sõitis kunstnik 1924. aasta kevadel Pariisi, kuhu ta jäi kaheksaks aastaks pidama. Kahekümnendate lõpu poole kujunes valitsevaks zanriks natüürmort. Sageli olid need ülaltvaates.Kunstnikku on köitnud erinevate materjalide ja vormide plastika edasi andmine. Värvilahenduseks on kahvatu või sügav-tume koloriit. 1942. aastall sai Adamson-Eric Kuibõsevis asutatud Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite peakunstnikuks. Aasta hiljem valiti ta Eesti NSV Kunstnike Liidu esimeheks. 1945. aastal sai temast Talinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi direktor., kuid neli aastat hiljem oli ta sunnitud vene võimude tõttu direktori kohalt taganema, 1950. aastal heideti ta Kunstnike Liidust välja, võeti ära ateljee ja võimalus kunstnikuna
Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Siiski jäi gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks. Esimene gooti süsteemiga kloostrikirik ehitati 1144. aastal ja see kandis nime Saint-Denis. Peale selle kuulub varagootika kauneimate kirikute hulka veel Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik).
eristatakse kolme suurt gruppi: kiviehitus, tellisehitus, puitehitus. 19. saj. lisanduvad uudsed materjalid: raud või teras, klaas, betoon. Nii sakraal kui profaanehitised võivad teatud vormikujunduse kaudu omandada mingi sümboli tähenduse ( nt ristiusu kiriku ristikujuline põhiplaan jms). Varasemal ajal oli valdav osa arhitektuurist sakraalse iseloomuga,ent alates 19.sajandist saavutas juhtiva rolli profaanarhitektuur. Skulptuur (lad sculpere ´välja lõikama, raiuma) raidkunst või plastika. Kujutava kunsti olulisemaid žanre, mille puhul valmistatakse jäigast või plastilisest materjalist kolmemõõtmelisi kujutisi. Skulptuuri põhivormid on: Reljeef – skulptuuriteos, mille puhul kujutatud figuurid ja esemed eenduvad tasapinnast millel nad paiknevad ja millega nad kindlalt seotud on. Reljeefe kasutatakse hoonete või esemete kaunistamiseks, neid valmistatakse kivist, savist, kipsist, puidust või tehismaterjalist
MÕISTED akt alasti inimkeha kujutis (kunstis) akvarell vesivärv ja vesivärvidega maalitud pilt autoportree portree, milles kunstnik kujutab iseennast eklektika erinevate stiilide kokkusobitamine fassaad ehitise esikülg, vaatamiseks määratud külg ikoon pühapilt, jumaluse v pühaku reljeefne v maalitud kujutis usulise austamise esemena mosaiik erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt v ornament, näiteks põrandate ja seinte katmiseks sakraalarhitektuur usukultuslike hoonete ehituskunst, usukultuslikud ehitised (kirikud, kloostrid) profaanarhitektuur ilmaliku (so mittekirikliku) otstarbega püstitatud ehitised poolsammas vaid pooleni seinast eenduv sammas pilaster seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev (õhuke) piilar; nelinurkne seinasammas kapiteel samba, piilari v pilastri pea, ülemine laienev osa, mis jääb samba tüve ja talastiku v võlvi vahele tahvelmaal isese...
sfinks — inimese pea ning lõvi kehaga muinasjutuline loom, eriti egiptuse kunstis. sibulkuppel — sibulakujuline paisutusega kuppel, eriti käsutatud vanavene arhitektuuris siir — kolmveerandringidest koosnev, gooti ornament; sõltuvalt ringide arvust esineb kolmiksiir, neliksiir jne. silindervõlv — vanim võlviliik, meenutab pikuti poolitatud silindrit. skulptuur — kujuraiumis- või -voolimiskunst ja selle toode, sama mis plastika. staatua — ümarplastiline seisvat inimest kujutav skulptuur. stiliseerima — 1) dekoratiivselt kujundama või vormima; 2) teatud stiili tunnustega varustama. tahvelmaal — transporditav pilt, mille aluseks on puuplaat või lõuend; vastand seinamaalile. tempel — pühakoda. teravkaar — gooti stiilile iseloomulik kaarekuju, kus kaare küljed omavahel ühinedes moodustavad ülal teravnurga. termid - avalik saun Vana-Roomas.
valgus-vari, joon, värv, plastiline vorm, perspektiiv ja rütm. Kujutava kunsti alamliigid on graafika, maalikunst ja skulptuur. Selle kunstiliigi alged pärinevad inimkultuuri algusest, kiviajast (koopamaal). Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. See on kujutava kunsti üks tähtsaim liik. Selle kujutuspind on kahemõõtmeline. Skulptuuri (ladina keeles sculptura) jaotatakse materjali ja töötlemisviisi alusel raidkunstiks ja plastikaks. Plastika (vanakreeka sõnast plastik) puhul valmistatakse kuju plastilisest materjalist (savi, plastiliin). Ka raidkunst on skulptuuri liik kujude valmistamine kõvast materjalist (nikerdamine või raiumine).Raidkunst hõlmab peamiselt kivi- (graniit, marmor, dolomiit jne) ja puuskulptuure. Otstarbe järgi eristatakse: · monumentaalskulptuuri · monumentaal-dekoratiivskulptuuri · vabaplastikat · pisiplastikat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
