parem kui mõndadel meie eelkäijatel, kuid meil on suuremad materiaalsed ressursid. Seetõttu on hea teada, millest miski koosneb ja kuidas see on kujunenud. Ühtlasi on see hea ka meie vaatevälja avardumise huvides, sest looduse näitemäng on imepärane ja vaimustav, täis kurbust ja rahu, mis annab meile tagasi sünniõiguse selle planeedi lastena ja kohandab meid maa peal. 4. Kuidas seostuvad esteetiline ja ratsionaalne? Millist rolli mängib S arvates esteetikas tõde? Meie loomuse ratsionaalne osa on olemuselt suhteline: ta juhib meid lähteandmete juurest järelduste juurde või osalt tervikule, kuid ei loo kunagi ise alust, millelt ta lähtub. Ratsionaalsuse olemuseks on vahetalitlus, järeldamine ja süntees. Ratsionaalsuse ideaal ise on niisama meelevaldne ja oleneb niisamuti lõpliku korraldamise vajadustest nagu iga teinegi ideaal. Tõe väärtu esteetikas rajaneb osalt praktilistel, osalt esteetilistel huvidel. Tõe koguväärtus
Kunst Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus (techn, ars) mis tahes loomingulisel tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti (teater). Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi. Kunsti üheks oluliseks tunnuseks on tema interaktiivsus: kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks
kõnelemise ja suhtlemise eesmärgiks on leida tõde. Aristoteles(384-322)- Platoni õpilane koostas 355.a eKr teose ,,Retoorika", milles ta esitas kõnekunsti üldistatud teooria. Erinevalt sofistidest seadis Aristoteles kõne- ja vaidluskunsti eesmärgiks tõe otsimise. Sündis Makedoonias. Aleksander Suure õpetaja, Platoni kõrval lääne mõjukaim filosoof. Pani alguse paljudele uutele teadusharudele. 19.saj. keskpaigani ainus läänemaine loogika. Suured teened ka bioloogias, esteetikas, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristoteles esitas avaliku kõne koostamise etapid: 1) Kõneks vajaliku materjali kogumine 2) Materjali liigendamine loogilise plaani alusel, et anda kõnele võimalikult suur veenmisjõud. 3) Kõne keeleline töötlemine ladususe ja nauditavuse saavutamiseks. 4) Teksti päheõppimine, et esineda vabalt. 5) Kõne esitamine vastavalt kõnekunsti reeglitele, mis peavad silmas intonatsioone, zeste kui ka miimikat.
KUNST J A E ETI K A MARGE METSOJA KUNST • KUNST VAJAB ARENGUKS LOOMINGULIST VABADUST. VABADUSE TEINE KÜLG ON VASTUTUS: AUTORI VASTUTUS OMA TEOSE MÕJU EEST PUBLIKULE, VASTUTUS OMA KÄSITELDAVA-VORMITAVA MATERJALI SUHTES NING KOHUSTUSED INIMESTE EES, KEDA TEOS LÄHEDALT PUUDUTAB. ORIGINAALSUS NII NAGU KUNST AMMUTAB AINEST ÜMBRITSEVAT MAAILMAST, LEIAB TA SEDA KA KUNSTIST ENDAST. ÄÄRMUSLIK NÄIDE SELLISEST TEGEVUSEST ON PLAGIAAT VÕI VÕÕRA TÖÖ ENDA NIME ALL ESITAMINE; VASTUPIDINE NÄIDE AGA VÕLTSIMINE – TEISE AUTORI NIME OMASTAMINE. • KUNSTI JA MORAALSETE VÄÄRTUSTE TEEMAS KÄSITLETAKSE EETILISI KÜSIMUSI ESTEETIKAS, NÄITEKS KUNSTI MORAALNE MÕJU PUBLIKULE VÕI ROLL MORAALIKASVATUSES. • MIKS ROOMATA NÄGUPIDI MUDAS? • MIKS TEHA FILME NING KIRJUTADA ROMAANE, KUS TEGELASED PIINAVAD, VÄGISTAVAD JA • MIKS OKSENDADA LAVAL JA LOOPIDA TOITU? TÜKELDAV...
üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Muusika ülesmärkimiseks kasutatakse noodikirja. Olulised komponendid muusikas on rütm, helikõrgused, tempo, dünaamika. Muusika on eneseväljendus ning suhtlemisvahend. (Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus (techn, ars) mis tahes loomingulisel tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti ja filmikunsti.) Millised on ühised jooned kõrgkultuuride muusikas? (5): - muusika kujutas kõikides kultuurides maailmakorraldust - muusika on tihedalt seotud matemaatika ja astronoomiaga - sagedased olid 5- ja 7- astmelised helilaadid - muusika oli kasvatusvahend; iga haritud isik oskas pilli mängida - tavaliselt oli muusika ühehäälne, esines juhuslikku mitmehäälsust
kategooriat, kuna selles puudub harmoonilisus. Lalo iseloomustab kolme inimesele omast võimet: mõistus, so tunnetus, tegevus, so vaba tahte avaldus, emotsioonid, so rahulduse saamine. Üks olulisis isikuid esteetika teooria ajaloos on Platon ja Aristoteles. Ülevaade antiikaja esteetikast võimaldab näha kuidas esteetika teooria on seotud filosoofiaga. Keskajal oli esteetika kategooria seotud ka teoloogia kontseptsioonidega. Eriline koht esteetikas on kategoorial ,,täiuslik". Täiuslikuks kunstis klassikalisel perioodil peeti kosmost, kui täiuslikku loomingut, mille üle imestati ja mida alati imetleti. Kosmos oli absoluutne ja esteetiline. Samuti on esteetilisi kategooriaid püüdnud süstematiseerida idealiseerimise aspektist lähtudes Hegel. Hegeli esteetika objektiks olid kaunid kunstid. Ka kirik on pidanud määratlema esteetilise tähenduse. Näiteks mõistis 1947 aastal katolik kirik,
mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud gümnaasiumi. Aristoteles on vanaaja suurimaid mõtlejaid, tema töid on teised õpetlased arendanud ja kasutanud ligi 2000 a. Ta pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Tema loogikaõpetus oli 19.saj. keskpaigani ainus omataoline. Silmapaistvad olid Aristotelese seisukohad bioloogias( loomade anatoomia ja klassifikatsiooni alal), esteetikas (kunstielamuse teooria), eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristoteles eristas kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Näiteks on teatud toiduainetest võimalik valmistada pajarooga ning see tähendab, et need toiduained on pajaroog võimalikkusena (potentsiaalne pajaroog).Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju (sõna asi on siin väga avara tähendusega)
VANA-KREEKA FILOSOOFID Vanakreekas oli palju filosoofe,vaatleme neist mõnda. Sokrates(469eKr-399eKr)Ta ise ei kirjutanud midagi,vaid esitas oma tõekspidamisi avalike vaidluste ja vestluste käigus.Sokrates pidas oma ülesandeks õpetada inimest iseennast tundma.Ta tegeles kõlblusse puutuvate küsimustega.Tema mõtteid kirjutas peamiselt Platon.Sokratese kaaslased olid Platon,Aischines,Kebes,Phaidon Elisest,Simmias,Phaidonedes Teebast,Menexenos ja Xenophon. Ta esitas küsimusi näiliselt lihtsate asjade kohta ja näitas omo kuulajatele,kui vähe neist tegelikult teatakse.Sokratese arvates saab inimene käituda õigesti vaid siis,kui ta teab ,mis on õige.Need,kes seda ei tea,võivad õigesti käituda ainult juhuslikult.Paljudele,kes ennast targaks pidasid,ei meeldinud,et Sokrates neile nende teadmatust meelde tuletas ja sellepärast oli Sokratesel palju vaenlasi.Sokratese tsitaadid- Ei saa ravida keha,ra...
Kontrapunktiga , kasutas ta Klaveri kontsert Nr.2 (1931) ja Keelpilli kvarteti Nr.5-s (1934), kuigi Bartóki harmoonia oli muutumas diatoonsemaks. Muusika süvenedes kromantismi, hakkas ta kirjutama suuremalt jaolt tonaalset muusikat, mis on fundamentaalaladest mõeldud keelpillidele, löökriistadele, Celestale (1936) ja Sonaat Kahele Klaverile ja löökpillile (1937), mõlemad kirjutati esitamiseks Sveitsis, ajal kui poliitiline olukord Ungaris kasvas ebasümpaatseks. Sajandi algupoole esteetikas olid küllalt olulisel kohal Béla Bartóki vaated muusika rahvuslikkusele. Tänu soome-ugri hõimuliikumisele olid tollases Eestis kultuurikontaktid Ungariga tugevamad kui teiste Kesk-Euroopa maadega ning Bartóki 50. juubeli puhul 1931. aastal ilmus muusikalehes, tõenäoliselt tollase toimetaja Riho Pätsi sulest, teda tutvustav artikkel koos Bartóki 1921.aastal kirjutatud autobiograafiaga, milles ta kirjeldab ungari talupojamuusika avastamist:
teadusharudele. Iseloom: keskmisest väiksemat kasvu, õilis ja heasüdamlik, armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi, oma vastaste suhtes aus ja õiglane, tänulik oma heategijatele. (Allikas nr. 4) Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. (Allikas nr. 1) Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr. Tema isa oli Makedoonia kuninga õukonnaarst On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle.
Universaalne inimene. Humanism. Renessansikunst eemaldub keskaja kunsti allegoorilisusest ja sümboolsusest. Maalikunstis tuleb perspektiivi mõiste. Mis on lähedal, on suurem, mis on kaugemal, see on väiksem. Proportsioon. Loodus. Millised muutused leiavad aset arusaamas kunstniku rollist uusaja algul? Kodanluse teke. Uusajale pani aluse renesanss. Humanism. Miks ei saa me rääkida esteetikast antiigis ja keskajal? Antiikses esteetikas ei olnud ilu keskne väärtus ega ainus esteetilise hinnangu saanud nähtus, vaid see oli tihedas seoses teiste, tähtsamate esteetiliste väärtustega. Demokritose, Platoni, Aristotelese ja Plotinose järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, harmoonial ja sümmeetrial. Algseks peeti vaimset ilu, mis ei avaldu niivõrd kauni vormi ega sellest saadava meeldiva meelelise muljena kui otstarbekuse, korra ja mõistuspärasusena.
kultuurile tervikuna. Suuri teeneid oli saksa nn Jena vararomantikute ringil...Euroopa kultuuripärandi uueks filosoofiliseks ümberhindluseks andsid tugevaima tõuke Herderi jälgedes vennad SHLEGELid, NOVALAIS ja TIECK. Shakespeare kuulutati ülimaks kehastuseks. Kuulsaks sai ka "Don Quijote". Need mehed algatasid Euroopas filosoofilise kallakuga kirjanduskriitika ja kirjandusloo, mis mõjutas tugevasti järgnevat kirjndusprotsessi. Esteetikas pidas romantism lahinguid klassitsistliku maitsega. Tauniti vormilisi, zanrilisi ja tematilisi piiranguid. Kirjanduse ja kunsti objektiks pidi saama elu oma kõiksuses ja vastuolulisuses. Oma "Fragmentides" (1798) defineeris Shlegel romantilist luulet kui "progressiivset universaalpoeesiat", mis on katse kokku sulatada kõiki zanre. Kõrvuti paatosega hindasid romantikud samas ka irooniat, ka eneseirooniat ja huumorimeelt.
Kui palju maksab kunst? Enne Kunstiväärtuse arutamist tuleks määratleda kunsti ennast. Mis on kunst? Tänapäeval on kunst laiema tähendusega, kui see varem oli. Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus mistahes loomingulisel tegevusalal. Kitsamas tähenduses mõistetakse kunsti all kujutavat kunsti või visuaalseid kunste. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti, näitekunsti ning filmikunsti. Kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kui palju maksab kunst? Kunsti väärtus sõltub paljudest teguritest. Tähtis on kunsti puhul vanus, sihtgrupp, materjal ja palju muud. Näitekunst: tants, draama, muusika ja muud meelelahutused, mis on tavaliselt
Pigem näitab see inimese arukust ning haritust. Vapper mees on see, kes ei karda häbi, ta tegutseb kartmatult, kuid teeb samas kaalutletud ja mõistlikke otsuseid. Aristotelesel on veel tohutult palju häid mõtteteri, ideid ja tema õpetus kõnetab kindlasti paljusid. Ta süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse uutele teadusharudele. Tema filosoofia on ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Tal on tohutud teened ka bioloogias, süstemaatikas, esteetikas, eetikas, riigiõpetuses jne. Tema mõtetest oli raske valida vaid mõnda üksikut, mis mulle väga meeldisid ja millest pikemalt rääkida võis, kuna teemad varieerusid seinast seina. Võime olla talle tema mitmekesise filosoofia eest väga tänulikud.
Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. · Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. · Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias.
Punk Eestis Eestis tähendas punkliikumine 80ndate lõpus vaimset vastupanu toonasele nõukogude ideoloogiale. Ajad on muutunud, aga mälestused ja laulud jäänud. Üks meeldejäävamaid selle aastatuhande pungisündmusi on olnud 2008. aastal Rakveres toimunud punk-laulupidu. Punk, mis sai alguse 1970ndate teisel poolel Inglismaal, sisaldas juba alguses po- liitilist elementi. Olgugi et osalt on punk subkultuur, mis väljendub eelkõige esteetikas muusikastiilis ja riietuses , võib teda vaadata ka ühiskondliku liikumisena, vastuseisuna valitsevatele oludele. Inglismaal oli selleks parempoolne monarhia, Eesti NSVs aga rahvuslikku kestvust ja keskkonda ähvardav kommunistlik reziim. Eesti lahtilöömine Nõukogude Liidust tõi endaga kaasa ennekõike suured poliitilised ja majanduslikud muutused. Need puudutasid ka kultuuri, kuid kultuur oli samal ajal liikunud omasoodu, olles mõnikord muutusi lausa ennetanud sõ...
Avatud vorm dramaatikas · koha ja ajaühtsusest ei peeta kinni · stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt · tegevusühtsus ei kehti, stseenid ei ole omavahel põhjuslikus seoses, vaid lihtsalt mingil moel ritta pandud, stseenid on suhteliselt iseseisvad · lõpp ja algus ei ole selged · puuduvad ühetähenduslikult polaarsed jõud Avatud vormi on eelistatud 20. sajandi esteetikas, nt ekspressionistlikus teatris, absurditeatris, aga ka postmodernstes eri kunstiliikide piire katsuvais happening'ides ja performance'ites (Viimaste puhul on vaieldav, kas neid saab pidada näidenditeks või kirjanduseks). Commedia dell'arte Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpide ja maskidega rahvakomöödia. Tekkis 16. sajand Itaalias. Esineti nii lavadel kui ka vabas õhus. Tegelastüübidcon näiteks rikas ja ihne kaupmees ning edutu naistekütt (Pantalone), naiivne ja
Modernse esteetika hakkas arenema 18 sajandi keskel, millal oli suur teaduste ja tehnilise arengu tõus, sidevahendite arendamine, raadio leiutis. Elutase tõus võtteldes eelmiste aegade - tööstusühiskonna kultuur areng ja tõus. Seoses sellega hakkas ka muutma inimese vajadus kunstis ning kunsti filosoofia ja sesos sellega ka esteetika, nagu kunsti tundmine. Muutused ühiskonnas tõid uued mõtted. 17. Millist rolli mängib esteetikas Denis Diderot? Diderot käsitleb kunstiloomingu nagu tegevust, mis on sarnane teaduse tunnetamisega. Suurt erinevust teaduse ja kunsti vahel ta ei leia. Ilu kunstis omab sama põhja, mis tõde filosofias. Diderot püüab leida tasakaalu tegelikkuse ja ideaali vahel ja lõpuks nõustub ideaaliga. Diderot otsib ilu objektiivset baasi ja püüas teha kunsti demokraatlikuks. Ta tahtis, et tavalised
seda tegi esimesena itaallane Castervetro 1576 oma Aristotelese kommentaaris) · tegevustiku ühtsus. Avatud vorm dramaatikas · koha ja ajaühtsusest ei peeta kinni · stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt · tegevusühtsus ei kehti, stseenid ei ole omavahel põhjuslikus seoses, vaid lihtsalt mingil moel ritta pandud, stseenid on suhteliselt iseseisvad · lõpp ja algus ei ole selged · puuduvad ühetähenduslikult polaarsed jõud Avatud vormi on eelistatud 20. sajandi esteetikas, nt ekspressionistlikus teatris, absurditeatris, aga ka postmodernstes eri kunstiliikide piire katsuvais happening'ides ja performance'ites. KOMÖÖDIA (praegused) alazanrid: farss e jant; vodevill; kõrgkomöödia; intriigi-, sitatsiooni-, karakterkomöödia, konversatsiooni- e salongikomöödia Aristoteles draamavormist Pärast neid määratlusi rääkigem sellest, milline peab olema sündmuste ülesehitus, sest see on tragöödias esimene ja tähtsaim asi.
..................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS:............................................................................. 8 2 SISSEJUHATUS. MIS ON FUTURISM? Futurism sai alguse Itaalias, tõusis oluliseks modernvooluks Venemaal ja levis Itaaliast ja Venemaalt ka teistesse maadesse. Futurism oli üldise kriisi väljenduseks teaduses, eetikas, poliitikas, majanduses, esteetikas ning samaaegselt ka reaktsiooniks selle vastu. Futuristid püüdsid leida kunstis vastavaid väljendusvahendeid kaasaegse kiiretempolise elu ning tehnitseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism on kunstivool, mille liikmed tunnistasid ennast moodsa tsivilisatsiooni vaimustunud pooldajaiks, ülistasid tehnilist progressi, nõudsid kõigi traditsioonide hülgamist ja passeismi likvideerimist. Enamik kunstnikke olid joovastunud
Ka niinimetatud anorgaaniline on tegelikult vaid veel äratamata, magav elu. · "Ka nn. surnud mateeria on vaid magav, ...looma ja taimemaailm..." Looduses toimub evolutsioon, milles madalamad vormid võetakse kõrgemate koosseisu, samas on kõik aga igavese substantsi (või absoluutse) osa. Tõelisus on ühtne organism, mis areneb ja mille kõrgeimaks astmeks ning ilmumisvormiks on vaim. Kui Fichte filosoofia raskukspunkt asus eetikas, siis Schellingi oma esteetikas. Just kunstis ühinevad tema arvates vaimsus ja loodus, teadvus ja teadvusetu, paratamatus ja vabadus. Kunstiline looming on vaimu kõrgeim aste. Schellingi probleem, kuid vastandid moodustavad ühtsuse, leiab 1801 a. lahenduse tema identiteedifilosoofias. · "Kõik, mis on, on iseendast üks." Absoluutset identiteeti vaatleb ta indiferentsi punktina, milles kõik vastandid käituvad indiferentselt.
Mis on kunst institustionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Akadeemia; 8 1998 http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101637 - Millistest alaosadest (peatükkidest) artikkel koosneb? Kuidas on artikkel üles ehitatud? Artikkel koosneb sissejuhatavast tekstist, erinevaid materjale ja meetodeid tuvustavast osast, uurimustööde tulemustest ja arutelust, mis annab sisulise vastuse artikli sissejuhatuse lõpus esitatud küsimustele. Artikli lõpetab lühike kokkuvõte, mis võtab kokku kõik artikli osad. Teadusartikli lõpus on välja toodud kasutatud kirjandus. Artikkel on ülesehitatud viiele osale. Sissejuhatavas tekstis on esitatud artikli taust ja teema tähtsus. Sissejuhatuses on küsimused, millele püüavad vastata järgnevad lõigud. Järgnevad lõigud tutvustavad erinevaid tehtud uurimusi ja metoodikaid, mis...
Kas kõik 3 tingimust peavad alati olema täidetud? (kui tõde ja õigustatus on väga tugevalt täidetud, pole uskuda vaja et teada?) Mõnel juhul ka õigustatuse puudumine (instinktlik teadmine). Mõnikord pole ka 3 tingimust piisavad. Milles seisneb traditsioonilise määratluse täiendamise peamine idee? Neljas tingimus Selgitage kolme filosoofilist probleemi seoses vabadusega. Metafüüsikas (kas minu teod ja mõtted tulevad minust endast), eetikas (vabadus ja vastutus), esteetikas, poliitikas (kus tohib riik sekkuda?) Selgitage negatiivse ja positiivse vabaduse erinevust. Eeldatakse piirangute ja sundide puudumist (takistuseks on toimijale välised asjaolud) / eeldatakse enesevalitsemise-määratluse olemasolu (takistuseks on toimijale seesmised asjaolud) Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele. Vabadust on ühte tüüpi ja sellel on 3 aspekti: kes on vaba, millest vaba, mille jaoks vaba? Jaan ja Paul elavad Paides
Augustine õpetas, et osa, ilu koguses, olles ära tõugatud temast, kaotab oma ilu ja vastupidi, kole muutub ilusaks, kusjuures on ilus. Hiliskeskaeg. Aquino Thomas määratles ilu kui see, mis annab rõõmu oma välimusega. Kolm tingimust: 1) terviklikkuse 2) proportsioonid 3) selgust. Ilu on selline õnnistus, mille ettekujutus annab rahulolu. "Valgus" mängis tähtsat kategooriat kõige keskaegse esteetikas. Aktiivselt arendati valguse sümboolikat. Mõtlejad käsitlesid ilu ja kunsti tajumist, väljendades hulga huvitavaid ajaloolisi esteetika otsuseid. Esteetilise õpetuse ajastu taassünd. Esteetika renesanss on seotud riigipöörega, mis toimub kõigides sotsiaalsetes eludes: majandus, ideoloogia, kultuur, jne. Arenduskeskuse tootlikud jõud, feodaalsete mõisade laiendamise suhted, mis lämmatasid tootmise, toovad kaasa individuaalse vabanemise.
Augustine õpetas, et osa, ilu koguses, olles ära tõugatud temast, kaotab oma ilu ja vastupidi, kole muutub ilusaks, kusjuures on ilus. Hiliskeskaeg. Aquino Thomas määratles ilu kui see, mis annab rõõmu oma välimusega. Kolm tingimust: 1) terviklikkuse 2) proportsioonid 3) selgust. Ilu on selline õnnistus, mille ettekujutus annab rahulolu. "Valgus" mängis tähtsat kategooriat kõige keskaegse esteetikas. Aktiivselt arendati valguse sümboolikat. Mõtlejad käsitlesid ilu ja kunsti tajumist, väljendades hulga huvitavaid ajaloolisi esteetika otsuseid. Esteetilise õpetuse ajastu taassünd. Esteetika renesanss on seotud riigipöörega, mis toimub kõigides sotsiaalsetes eludes: majandus, ideoloogia, kultuur, jne. Arenduskeskuse tootlikud jõud, feodaalsete mõisade laiendamise suhted, mis lämmatasid tootmise, toovad kaasa individuaalse vabanemise.
Filosoofiline teooria? kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, siis võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetava filosoofilise teooriaga. See pole defineerimise probleemi arendus, veel vähem lahendus. Lihtsalt tõlgendab probleemi ümber. Näoga kunstiajaloo poole olles muundub narratiivne teooria kunstiajalooks või kunstisotsioloogiaks. IV. Esteetiline hoiak I 1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas. Esteetikas on see hoiak, mis on teatud viis objektide kogemiseks. Psühholoogias ja sotsioloogias on hoiak +, -, 0 suhutmine/hinnang millessegi(hoiakuteraapia mõiste, suhtumise probleem). 2. Selgitage millistele küsimustele peaks E-hoiaku teooria vastuse andma. Definitsioonilisele(mis?) mis on esteetiline hoiak? Kuidas erineb teistest hoiakutest? E- hoiakut on iseloomustatud kui mitte-praktilist, mitte-tunnetuslikku, mitte-isiklikku. Palju
tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika on teadus mõnede filosoofide arvates (Gatz, Bahm, Munro), eriti Nõukogude marksistlikus esteetikas (Kagan, Stolovits, Borev). ,,Esteetika" teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Üheks esteetika-teaduse näiteks on eksperimentaalesteetika, mille rajajaks on Gustav Theodor Fechner. Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne
Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud tähtsat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika), esteetikas, eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle. 18.–37
arendada potentsiaali, tegevusvõimalusi loova inimesena. Akadeemia eesmärk ja soov seisneb selles, et selle kooli lõpetajad oleksid edaspidi võimelised edukalt ühiskonnas toimima ning töötama iseseisvate loojate ja mõtlejatena. Seetõttu on õppekavad üles ehitatud nii, et areneks üliõpilaste analüüsivõime, kriitiline mõtlemine ja algatusvõime. Iga erialaprogrammi juurde on põimitud ka tugev teooriaainete plokk, kus omandatakse teadmised filosoofias, kunstiajaloos, esteetikas ja võõrkeeltes. Praktilise kogemuse annavad õppetöösse põimitud ja selle välised koostööprojektid ettevõtete ja asutustega. Iga õppeaasta lõpeb ürituste seeriaga, mille raames toimuvad magistri- ja üliõpilastööde näitused, show’d, avatud meistriklassid, loengud ja tudengite omaalgatuslikud kunstiprojektid, mis näitavad, kui kaugele on nad oma õpingutes jõudnud. BFM-l on tihedad sidemed ja koostöölepingud paljude välismaal asuvate ülikoolide ja
märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Publius Vergilius Maro (15. oktoober 70 eKr Andes 21. september 19 eKr Brindisi) oli rooma kirjanik.Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". Marcus Tullius Cicero (3. jaanuar, 106 eKr 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.18
Tallinna Tehnikaülikool Anastassia Beljajeva Platoni ja Aristotelese teadmis teooriate võrdlus Juhendaja: Ülo Kaevats Tallinn 2013 Platon (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi.Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Platon pärines Ateena aristokraatiast. Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi. Platon ("lai") on hüüdnimi, mille ta pälvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba või laiade õlgade pärast. Diogenes Laertiose and...
Muusika jõuab meie alateadvusse kiiremini kui sõna ja mõjutab meie emotsioone ja loovust. (6). 2.ESTEETIKA- JA TANTSUKOOL 2.1. Esteetika- ja tantsukooli minevik Merje Poom meenutas, et oma kooli asutamisele eelnes kaks aastat Enelini moekooli filiaaliks olemist, seejärel hakati tüdrukutele õpetama enda ilusaks tegemise tarkusi - kõndimist, etiketti, moodi. Alustati 30 õpilasega. Õppeaineid tuli kooli kasvades aina juurde, loengutele lisandus liikumine tantsutunnid. Esteetikas viidi läbi liikumisrühmade festivale, Moenarri show-sid ja mitmeid missivõitlusi Ministaarist ja Minimissist Miss Virumaa ja Missis Virumaani. Kool sai endale alatise ja tülika ühest hoonest teise rändamise asemel oma kindlad ruumid Laada tänava rendipinnal aastal 2002. Tol ajal oli populaarseks muutunud break-tantsu õppega tegelevad poisid. Tegeleti ka võistlustantsu õpetamisega, mida korraldas Revaalia tantsuklubi. Ühe- kuni kolmeaastaseid lapsi sai viia
VI osa ,,Kadunud Albertine" - A põgeneb Marceli eest teise linna ja saab õnnetult surma. VII osa ,,Taasleitud aeg" - küpsesse ikka jõudnud M Pariisis tunneb lapsepõlvega samastunud aistinguid. FUTURISM - XX saj varaseim modernistlik vool. Sai alguse Itaalias, tõusis oluliseks modernvooluks Venemaal ja levis Itaaliast ja Venemaalt ka teistesse maadesse. Üldise kriisi väljendus teaduses, eetikas, poliitikas, majanduses, esteetikas ning samaaegselt reaktsioon selle vastu. Dünaamikaotsing. Võitlus vana ja traditsioonilise vastu kunstis ja kirjanduses. Filippo Tommaso Marinetti, Vladimir Majakovski, Velimir Hlebnikov, Aleksei Krjutsjonõhh, David Burljuk. VLADIMIR MAJAKOVSKI (1893-1930) sünd Gruusias Bagdadi külas metsavahi perekonnas. Õppis Kutaisi gümnaasiumis. 15-aastaselt astus bolsevike parteisse. Pere asus elama Moskvasse, asus V õppima kunstikooli. 3 korda arreteeritud revolutsioonilise tegevuse tõttu
Naturaalse sooja koe värvi ja kontuuri saab saavutada modernsete akrüülvaikudega. Protssidel nooruslik välimus võib olla eelistatud vanematel patsientidel. Mitmed autorid on proovinud ennustada patsiendi sugu ja vanust vaadates hamba proteeside paigutust või vaadates suulisi fotosid. Võime arvata vanust või sugu ei olnud võimalik. Need uurinud ebaõnnestusid hindamast hambaid suusiseses perspektiivis, samas kui hinnata avalikult. Järgmine saavutus hammaste esteetikas oli artikkel visuaalse taju kohta tuues välja detaililiselt artistlikke põhimõtteid. Oletus oli,et protees on kunstiline töö ja sellel peaks olema samad vaatestandardid nagu maalidel või skulptuuridel. Peamine suund on üritada dünaamilist ühtsust, mis on teisisõnu kutsutud kui ,,Ühtsus sordiga".Kogu proteesi kompositsioon peaks olema komplimenteeriv näole ja iseendale, Samas see ei tohiks olla mehaaniliselt sirge või ilma unikaalsuseta.
27.10.2016 1. loeng 2016 sügis Marek Volt "ilma kriitilise refleksioonita filosoofilise ettevõtmise enda üle ollakse parimal juhul vaid potentsiaalne filosoof" Wilfrid Sellars (1963) Loengu struktuur I. SISSEJUHATUS "Mis on filosoofia?" on filosoofiline probleem! I. Sissejuhatus F...
- pani aluse mitmele uuele teadusharule - süstematiseeris kõik oma aja teadmised - formaalne loogika (püsis kuni 19.saj. keskpaigani) - suured teened: bioloogias (anatoomia, süstemaatika) esteetikas eetikas riigiõpetuses (politoloogia) kosmoloogias Pythagoras 6. 5.saj. eKr - filosoof ja matemaatik - Pythagorase teoreem - alused geomeetriale ja arvuteooriale Hippokrates 5. 4.saj. eKr - kreeka arst
toetuda veel tänapäevalgi. Nad on nii ühe kui ka teise teaduse vundamendi rajajad, vahel isegi mingi teadusala terve esimese korruse või hoone tiiva loojad. Matemaatikas Pythagorasest Archimedeseni; astronoomias Phalesest ja Pythagorasest Hippharhosese ja Ptolemaioseni; loodusteadustes Hippokratesest Aristotelese ja aleksandria anatoomideni; ajaloos Herodotosest Thukydidese ja Polybioseni; loogikas, poliitikas, moraalis, eetikas, esteetikas Platonist, Xenophontosest, Aristotelesest stoikute ja neoplatoonikuteni. Need inimesed armastasid mõelda ja ideedega mängida, pidades üle kõige lugu üldistamise, seostamise kunstist filosoofiast. Ateena polise kõrgajal oli linnriigis umbkaudu 30 000 elanikku. Peaaegu kõik tundsid kõiki, olid sõbrad või tuttavad. Poliitikute teed ristusid pidevalt. Linnas oli kõigil kitsas ja kõik olid kõigi silma all. Samal ajal oli linn pidev võistluskoht, sest midagi ei jälginud linnaelanikud
tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll – nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii on juba toimumas. 3. filosoofiline teooria – kuna kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetavad filosoofilise teooriaga. 4. ESTEETILINE HOIAK I 1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas. Esteetikas – teatud viis objektide kogemiseks Psühholoogias/sotsioloogias – suhtumine/hinnang millessegi (positiivne, negatiivne, neutraalne) 2. Selgitage millistele küsimustele peaks E-hoiaku teooria vastuse andma. E-hoiak ei ole tunne ega emotsioon (ta võib mõlemat esile kutsuda), vaid mingi nähtud, kuuldud, kombatud objekti tähelepanemise viis. Võtame tahtlikult sisse. Neljale küsimusele: 1. definitsioonilisele (mis?) – Mis on esteetiline hoiak
Tema käsitlustes leidub võrdleva meetodi algeid. Oma pedagoogikas jagas Aristoteles kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades eriti kaht viimast. Aristotelese eetika on eudaimonistlik. Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks. Õigluse sidus Aristoteles võrdsuspõhimõttega, kuid orjanduse pooldajana taotles ta võrdsust olemasolevate klasside ja ühiskonnakihtide piires. Esteetikas käsitas Aristoteles kunsti jäljendamisega. Ta püüdis kunste liigitada ja määrata kunstiliikide ühiskondlikku tähendust. 4 Riigiõpetuses pooldas ta niisugust riigivormi, mis ei luba võimu kasutada omakasupüüdlikul eesmärgil, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Selliseks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat.
Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? -Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse “omistamisest,” sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on. -Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. 8. Selgitage millistele eksimustele tuginevad traditsioonilised esteetikateooriad (Kennicki järgi). 1. Esteetikas on olemuste otsimine eksimus, mis tuleneb võimetusest hinnata selliste sõnade nagu ’’kunst,’’ilu’’ loogikat. 2. Kõigile kunstiteostele ühiste tunnusjoonte otsimine on viljatu ettevõtmine 3. Ei tohiks ignoneerida esteetikute definitsioonide kasulikkust. 4.Traditsiooniline esteetika oletab ekslikult, et vastutustundlik kriitika on võimatu ilma kõigi kunstiteoste kohta kehtivate reeglite kogumita. 3. loeng: Kunsti definitsioon II 1
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstrah...
Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu. Kunstile on omane muutumine ja Vabaduse probleemidega tegeletakse metafüüsikas - kas isik kontrollib oma tegevust? loomingulisus, aja jooksul kukutab see mistahes definitsiooni, kuna kunst on avatud mõiste. determ.? eetikas -vabaduse ja vastutuse vahekord. Kas ma vastutan, kui kõik on ette 2.Mida selgitas Kennick kaubalao näitega? määratud? esteetikas - tsensuur ja loominguline vabadus ,,Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi ja poliitikafilosoofias - minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt 1) Kuidas mõõta vabdust
VÄLISMÕJUD LOENG 1 MAJANDUSE JA KESKKONNA SEOSED: keskkond majand kahjulik mõju kahjulik mõju keskkonnapoliitika ÖKOSÜSTEEMI TEENUSED: kasu, mis saadakse otse ökosüsteemist (nt bioloogiline mitmekesisus, hingatav õhk, kvaliteetne vesi, süsiniku sidumine, jäätmete absorbeerimine, puhkevõimalused, esteetilised väärtused). KESKKONNAÖKONOOMIKA: saastamisprobleemi majanduslikud alused, poliitikad ja instrumendid saastamisprobleemiga tegelemiseks, keskkonnapoliitika majanduslikud efektid jms RESSURSIÖKONOOMIKA: loodusressurssi-de pakkumine, nõudlus ja jaotus, taastuvate ja taastumatute ressursside optimaalne kasutamine, ühiskasutuses ressursid jms ÖKOLOOGILINE MAJANDUSTEADUS: majandus ökosüsteemi osana, looduskapitali säilitamine, ökosüsteemi teenused jms JÄTKUSUUTLIKKUS: integreerib keskkonnakaitse, vaesuse vastu võitlemise ja põlvkondad...
c) Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastada seda, kas mu tahe on vaba või mitte? Võib-olla on me tegude põhjused sügavamal, kui näha ulatume. 2) Eetikas vabaduse ja vastutuse vahekord Kui eeldame, et vaba tahe on moraalse vastutuse tarvilik tingimus,siis järeldame, et determinism on ühtesobimatu moraalse vastutusega. Kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõik on ettemääratud? Ent, on’s lood paremad kui kõik on juhuslik? Kas siis saaksin moraalselt vastutada? 3) Esteetikas Tsensuuri ja loomingulise vabaduse küsimus Ent kunstnike on alati piiranud (a) materjalide kättesaadavus ,(b) tööde teema/ainestik (valitseja tahe), (c) žanrireeglid ning (d) leidub suurt kunsti, mis on loodud räige tsensuuri olukorras 4) Poliitikafilosoofias “puutumatuse ala” Kui palju vabadust võib/peab riik indiviidile andma – palju talle õigusega kuulub?
jutustades, jäljendus, mis kaastunde ja hirmu läbi teostab puhastuse sellest kannatustest. Öeldust ilmneb seegi, et luuletaja ülesandeks pole kõnelda mitte sellest, mis toimus, vaid sellest, mis võib toimuda ja on võimalik ka tõenäosusele või paratamatusele vastavalt. Sest ajaloolane ja luuletaja ei erine mitte selle poolest, kas nad kõnelevad värssides või värssideta, vaid selle poolest, et üks kõneleb toimunust, teine aga sellest, mis võib toimuda. Esteetikas käsitas Aristoteles kunsti jäljendamisega. Ta püüdis kunste liigitada ja määrata kunstiliikide ühiskondlikku tähendust. Hiljem on mõjukas olnud Aristotelese rõhutatud katarsis. Platon leiab, et igasugune kujutav kunst püüab tekitada mingisugust nähtavat või tunnetatavat tulemust ja esitada seda kui tõde. Kui mingid jäljendused on tehtud väga veenvalt, siis inimene hakkab uskuma, et need ongi tõelised ja sattub nende mõju alla. See tähendab, et ta ei kasuta enam
teoorias määratletud rolli. - Moraaliomadused KAASUVAD kirjeldavatele omadustele - KAASUMINE: mistahes kaks täielikult määratletud olukorda, mis erinevad mõne moraaliomaduse poolest, erinevad ka mõne kirjeldava omaduse poolest. 10.loeng VABADUS Vabaduse probleem esineb erinevates filosoofiavaldkondades: - Metafüüsikas – tahtevabadusega seotud küsimused - Eetikas – vabaduse ja vastutuse vahekord - Esteetikas – tsensuuri ja loomingulise vabaduse küsimus - Poliitikafilosoofias – nn puutumatuse ala küsimused: mil määral saab isik ühiskonnas toimida ilma piirangute ja hukkamõistuta? Millisel alusel tohib riik sekkuda inimese ellu, keelata ja sundida? Vabaduse filosoofia põhiküsimused I Mis on vabadus? Immanuel Kantilt pärineb eristus negatiivse ja positiivse vabaduse vahel: - Negatiivne vabadus: vabadus on kitsenduste puudumine. Oled negatiivses mõttes
Ometi on see eeldus häiriv, kui me hakkame otsima ühist loomust, mis, nagu me eeldame, on olemas l kunstiteostel. Pole piisav lihtsalt eeldada, et kunsti olemus või loomus on tabamatu, väga raskesti määratletav või väga keerukas. See sisendab, et meil tuleb hoolikalt uurida, et Me saamegi aru. Aga ükskõik kui palju me ei vaataks ega uuriks, sinna me ei jõua. Kui oleme vaadanud palju pilte või lugenud palju luuletusi siis kaob see ühine joon. Seetõttu ongi esteetikas etem piirduda väiksema arvu kunstiteoste vaatamisega. Objektidel, mis on kunstiteosed, ja objektidel, mis seda ei ole, oskame vahet teha sellepärast, et valdame inglise keelt; see tähendab, me teame, kuidas korrektselt kasutada sõna „art“ (kunst) ja „work of art“ (kunstiteos). Muidugi tuleb ette rohkesti olukordi, kus me pole kindlad, kas mingi asi on kunstiteos või ei ole; see tähendab, me pole kindlad, kas nimetada mõnda joonistust või helitööd kunstiteoseks või mitte
Vabadus metafüüsikas: Kas isik on oma tegevuse algataja ja kontrollija? Kas determinism sobib kokku vabatahtega? Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastada kas tahe on vaba või mitte? Vabadus eetikas: vabaduse ja vastutuse vahekord. Kui vaba tahe on moraalse vastutuse tingimus, siis determinism on ühtesobimatu moraalse vastutusega. Kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõik on ettemääratud? Kas ma saaksin moraalselt vastutada, kui kõik on juhuslik? Vabadus esteetikas: vabaduse ja loomingulise vabaduse vahekord. Kunstnikel peab olema väljendusvabadus. Kuid teda piiravad materjalide kättesaadavus, tööde teema või ainestik (valitseja tahe), zanrireeglid. Politiikafiloofias: ,,puutumatuse ala". Kui palju vabadust võib/peab riik inimesele andma? Millisel alusel võib riik sekkuda indiviidide ellu? Mil määral on indiviidil võimalus vabalt toimida? 2. ,,Negatiivne vabadus" tähendab ...
AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas analüütiline kunstifilosoofia püüet leida selline definitsioon, mis annaks adekvaatselt edasi kunsti ja ilu olemust. Just see pidavat aga olema "traditsioonilise esteetika" saatuslik eksitus, et usutakse kunsti sügavamasse olemusse, sellesse, et hoolimata erinevustest on kunstiteostel siiski mingid iseloomulikud omadused, differentia specified, mis eristavad neid kõigest muust. Et see lootusetu on, nä...
kirja hoopis peale tema surma. Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka peast. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Solon oli Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 e.Kr. mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi ning määras selle järgi igaühe Õigused ja kohustused . Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti antiikajal üheks seitsmest targast. Aristotelest süüdistati jumala salgamises oma poliitiliste tõekspidamiste pärast 21.Peatükk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
