Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju.Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Sajandi keskel töötas ateenlane Polygnotos oma linnas ja mitmel pool mujal Kreekas. Arvatakse, et tema mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna see tähendab poolpöördes. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks, lisandus valge värviga maalimine. Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkem kujutama igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood veinijumal Dionysosest ja tema saatjatest-saatüritest ja menaadidest. Neid kujutati muidugi peamiselt veininõudel. Ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud palmett. Maalkunst muutus nähtavasti üha looduslähedasemaks ja see meeldis
Kreeka vaasimaal Maalil on kujutautd Kreeka ainukest atleetikaaalade hulka kuuluvat hüpet-kaugushüpet. Kreeka maastikus on nii palju mäelõhesid,et kaugushüppeoskus oli väärtuslik kiireks edasiliikumiseks sõjakäigul, kaugushüppeoskust nõudvaid looduslikke takistusi aga on seal vähe. Kreeka kaugushüppe üks erinevus meie omast seisneb selles ,et kreeklased kasutasid käes hoitavaid raskusi halteere. Mitmeid halteere on leitud väljakaevamistel ja neid kujutavad ka paljud vaasimaalid. Mõned neist sarnanevad triiklaudadega, mõned telefonitorudega. Halteerid kaaluvad tavaliselt neli kuni kaheksa naela. Nende otstarve ei ole veel praegugi päris selge. Käes hoitavad raskused abistavad nii kaugus-kui ka kõrgushüppajat sel juhul, kui ta paiskab nad hüppe ajal taha poole. Kuid pole mingeid tõendeid ,et kreeka hüppajad seda tegid. ...
Mükeene ja Vana-Kreeka vaasimaal Kreeta vaasimaalile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus.Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane ,isegi naturalistlik.Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi,neid vaase on võrreldud akvaariumitega-ruumiliselt tajutavad kaheksajalad,kalad , meritähed jne.Teatud perioodidel eelistati vaasimaalidel stiliseeritud ja sümeetrilist ornamentikat. Kreeklaste vaasimaal kulges paralleelselt muu maalikunsti arenguga.( saj ema pärinevad geomeetrilise ornamendiga vaasid on üldse esimesteks kreeka kunsti mälestusmärkideks.Hiljem hakati kujutama inimfiguure.Esialgu valitses nn mustafiguuriline stiil.630 ema tärkas nn punasefiguuriline stiil,kus tehtnika oli vastupidine.Uus moodus oli palju elavam ja paindlikum,võimaldas edasi anda keerulisi poose , riietust jne ning oli seega
potikederi abita ning seda tegid tavaliselt naised. Need ilusad tükid on poleeritud läikivaks ja põletatud, jättes musta ülemise osa ja alumise tumepunase osa. Need valmistati kas avara tule kohal või primitiivsetes ahjudes. Imelist keraamikat on toodetud alates Nagada perioodist ( 4000 - 3000 eKr) kuni dünastilise perioodini, vabakäega maalitud figuurid lisati keraamikale, mis kujutasid loomi, mustreid, paate ja inimfiguure. Materjalina kasutati enamjaolt savi. Iidne Geomeetriline vaasimaal Egiptusest Naqada II periood Pott on klassikaliselt täidetud mütoloogilise kujundlikkusega. Klassikeerub tuttavate piltidega musta ja punasega lakitud nõudel. Auväärse klassi tunnistajateks müütidest ja muudest tuntud tektidest. Inimkonna algusest loomingulised käsitöölised on kaunistanud potte ja vaase millega iganes mis neil mõttes oli. Mõningatel juhtudel vaasidelt leitud pildid esindavad traditsioonie, mis ei ole
Kreeklaste igapäevaelu kujutamine vaasimaalidel Kreeka maailikunstis oli vaasimaalil väga oluline osa. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalidelt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Võtsin vaatluse alla mustafiguurilise kreeka vaasi. Valgel taustal on kujutatud kahte inimest, kellest üks on kettaheitja ja teine pika sauaga seisev mees, minu arvates kohtunik. Inimkeha anatoomiat on kujutatud väga realistlikult ning valge joonega on välja toodud ka väikesed detailid. Pilti on kujutatud tasapinnaliselt, mitte ruumiliselt. Arvatavasti kujutatakse vaasil olümpiamänge või mingeid muid spordivõistlusi, kus on üheks alaks kettaheide. Vaasil kujutatud kettaheitjal on ketas paremas käes ja ta valmitub heiteks. Arvatavasti oli kettaheide Vanas Kreekas üks armasta...
Kreeka arhitektuur-kreeklaste poolt ehitatud templeid(suurim saavutus) torkab silma inseneride ja arhitektide hea proportsioonitunne, kõik allub kindale ja loogilisele süsteemile.Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak,mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana.Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud. Vanimad templijäänused pärinevad arhailsest ajast(6.saj.ekr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu-nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast.Sellest hoonest arendati välja mitmed templitüübid.Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale.Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel.Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju,ning hoone ümber seisvaist sammastest.Sambad toetasid talastikku ja viilkatust.Suurima...
Pilet nr 4 1.Kreeka kunst Kreeka vanaaega nim.antiigiks. Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. EHITUSKUNST e. ARHITEKTUUR Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid.Ehitusmaterjalidena hakati kasutama kollast lubjakivi ja valget marmorit.Pool pimedas templi sisemuses käisid vaid preestrid,rahvas võis templit näha ainult väljast poolt.Sel põhjusel pühendatigi pea tähelepani templi kaunile välimusele. Kreeka ehituskunsti valitses kolm eri stiili:dooria,joonia ja korintose stiil.Vanim on Dooria stiil- tugev ja lihtne.Joonia stiil-sambad heledamad ja rohkem kaunistatud Kuulus riigimees Perikles-Tema ajal alustati suurejoonelisi ehitustöid.Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon.,dooria stiilis.Ehitusmeistriteks olid IKTINOS ja KALLI...
1.Millised uued vaimse kultuuri alad tekkisid VanaKreekas? Nimeta vähemalt 3! (3p) Teater, kirjandus ja filosoofia. 2. Millised olid VanaKreeka arhitektuuri 3 stiili? (3p) Korintose, dooria, joonia 3. Ühenda Olümposel elanud kreeka jumalad ja nende tegevusvaldkonnad! (6p) Hera abielude jumal Artemis looduse ja jahijumalanna Hestia kodukolde jumalanna Poseidon merejumal Ares sõjajumal Zeus peajumal, taeva valitseja 4.Milliseid materjale kasutati krüselefantiintehnika juures kus mida? (1p) puitskulptuur, millel olid riided kullast, nahk elevandiluust 5. Keda kujutasid enamasti VanaKreeka skulptorid? (1p) Peamine kujutamisobjekt inimene 6. Iseloomusta klassikalise ajastu skulptuuri (kuidas, keda kujutati, materjal, poos jne) (2p) Figuurid muutusid vabaks, kujutatakse ka keerukamaid liikumisi, näoilmed tõsisemad ja rahulikumad, kujutatakse peamiselt sportl...
Sisukord Sissejuhatus................................................................. 3 Ülevaade Vana Kreeka perioodidest.............................. 4 Elust olust ....................................................................... 5 Kunst 1) Arhitektuur.............................................................. 6 2) Skulptuur................................................................7 3) Vaasimaal...............................................................9 Tänapäevast leitud sarnasused.......................................10 Tänapäevast leitud sarnasuste analüüs.............................11 Kasutatud kirjandus......................................................12 2 Sissejuhatus See uurimustöö sisaldab ülevaadet Vana Kreeka perioodidest, selle aja
Varem oli see rahulik ja optimistlik. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult võitluste raevu ja piina. Väga populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid PRAXITELES'e kaunist stiilist, kuid olid realistlikumad. Endise jaheda rahu asemel on nende näoilme ja kehakeel elavam ning tihti erootilisem. Samothrake Nike Milose Veenus. Zeusi altar Pergamonis. Laokoon`i grupp, millel näeme Trooja preestri Laokooni tema poegade tapmist. VANA-KREEKA VAASIMAAL GEOMEETRILINE STIIL 8.sajandist eKr on leitud geomeetriliste ornamentidega keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horistontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, romble, aga ka meandreid. 8
1. Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutatii õli, veini, vee, teravilja jm. Säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria – on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer – on Vana- Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Arenes 2 vaasimaali stiili: Mustafiguuriline vaasimaal – kujutised kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale. Punasefiguuriline vaasimaal tagapind kaeti värviga, figuurid jäid punased.
Ajaloo kordamine 1. Kreeta ja Mükeene kultuurid? Näitaja Kreeta kultuur Mükeene kultuur Sarnasused Aeg 2000-1400 eKr. 1500-1100 eKr. Kiri Lineaarkiri A Lineaarkiri B (piltkiri) · Kasutati piltkirja Keskus Knossose loss Mükeene loss · Lossid on suured (iseloomustus) (kindlustamata olid (kindlustatud kultuuri kanalisatsioonid, müüridega keskpunktid värvilised lossiväravad) · Jumalannade seinamaalid) austamine Nimetus Minoiline kultuur Kreeka...
sajandil, näited; hellenistlikul ajastul, näited. Arhailine- Egiptuse kunsti mõju, marmor ja pronks peamised loomis materjalid nt:Myroni ''Kettaheitja'' klassikaline- kontrapost, idealiseeritud keha nt:Plykleitos ''Odakandja'' 4,saj nt: Hermes Dionysos-lapsega, Lysippos-Kaapija hellenistlikul nt: 8. Praxiteles - "Hermes Dionysos-lapsega" Polykleitos - "Odakandja" Pheidias - Parthenoni friis", "Zeusi kuju" Olümpias Myron - "Kettaheitja"Lysippos "Kaapija", 9. Vaasimaal arhailisel ajastul, kuidas kaunistati? Geomeetrilise ornamendiga, mustafifuuriline või punasefiguuriline 10. Mustafiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Figuurid maaliti peale musta lakkvärviga, kontuurid kraabiti sisse 11. Punasefiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Fifuurid värvimata, detailid maaliti peale, üldpind must 12. Arhitektuur hellenistlikul ajastul - milliseid hooneid armastati kõige enam rajada?
• Skulptuurile lisandub dünaamika. • Sel perioodil muutus skulptuuri mõte ja selle temaatika oluliseks. • Idealiseeritust vähem. • Populaarsemaks muutus portreeskulptuurid, mis aeg-ajalt olid ebameeldivalt otsekohesed. • Skulptuurid olid, kas suured või väiksed - vahepealset sel perioodil eriti ei leidunud Laokoon - hellenistlik periood 2.3 Maalikunst / vaasimaal: • tahvelmaal, seinamaal • ainuke tõepärane allikas – vaasimaal • Vaasimaali kuldaeg vaasimaalid jagunevad : 1. Geomeetriline stiil - esimene kreeka kunsti mälestusmärk 2. Mustafiguuriline stiil - figuurid värviti mustaga helepunasele savipinnale (heledamad detailid kraabiti), kujutati kangelasi/olümpiavõitjaid 3. Punasefiguuriline stiil - foon värviti mustaks, figuurid ja detailid maaliti peale
November 2010 1) ARHAILINE e vana aeg 600480 eKr 2) KLASSIKALINE e õitseaeg 480 323 eKr 3) hiline e HELLENISTLIK aeg 323 e.m.a.30 a eKr Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540 530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. · Kunstnik hakkas lähtuma maali puhul vaid sellest, mida ta nägi. Võeti kasutusele perspektiivvõte. 500 eKr hakati jalalaba kujutama otsevaates.
· Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: · Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); · Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); · Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt ristküliku kujulised. Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi ning marmor. Mörti ei kasutatud. Välisvaates eraldame 3 osa: 1) alaehitis 2) sammastik 3) talastik. Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5. saj. eKr. Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme.Nendest tuntuimad olid(3):
4. 1. Praxiteles. Hermes ja Dionysos 2. Myron. Kettaheitja 3. 4. Polykleitos. Odakandja Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templid reljeefidega, sellele lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. Punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
8 saj. eKr – 5. saj pKr Egeuse kunst Kõige varasem antiikkunsti etapp Egeuse piirkonnas kujunes III aastatuhandel eKr välja Egeuse kultuur Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000-1250 a. Ekr Polnud ranget ellusuhtumist Rõõmsameelsus, reeglitega kammitsemata elustiil Egeuse maalikunst Ei olnud ühtegi sõjastseeni Kujutati kirevates toonides ja rõõmsaid naisi, lilli, kalu, koralle, delfiine jne Populaarsed olid vaasimaal ja freskod Freskod Knossese palees Kreeka maalikunst Kogu nende kunst oli seotud kohaliku religiooni ning nende müütidega Kirjalikest allikatest on teada paljude Vana- Kreeka maalikunstnike nimesid ja teoste kirjeldusi Ei ole säilinud ühtegi arhailise või klassikalise ajajärgu seina- või tahvelmaali Peamiseks allikaks vaasimaal (sarnane Egeusega) Vaasimaal Vaasides hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett
Demosthenes-Vana Kreeka oraator ja Ateena riigimees 8.Arhitektuur 3 ehitusstiili : 1) dooria-tugev, stiilne 2) joonia- naiselik, baas all 3) korintos-taimemotiivid Kuulsaimad templid: · Apolloni tempel Delfis · Poseidoni tempel Paestumis · Zeusi tempel Olümpias · Artemise tempel Efesoses Akropol- koosnes mitmest erinevast osast, asus mäekõrgendikul. Seal oli: Erechtheioni tempel, Athena pronkskuju, Parthenon, propüleed, Nike tempel. 9. Vaasimaal, skulptuur (arhailine ja klassikaline skulptuur jne) Näited! Arhailine ajastu- sealt pärinevad vanimad skulptorid, noormeeste kujud (kouros), neiud (kore). Ntks kouros, korde, vasikakandja. Klassikaline ajastu-kujurid lõid jumalakujusid ja kaunistasid templeid reljeefidega. Püüti kujutada kujusid terve ja tugevana, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Skulptorid oskasid hästi edasi anda liikuvust. Kujutati ntks olümpiavõitjaid. Ntks: Poseidon, ,,Kettaheitja"
skulptuur) võitlus meremadudega (Hellenistlik skulptuur) Kreeka maalikunst · Kreeka maalikunsti on säilinud suhteliselt vähe.Teda on ainult mõned seinamalingud ja see, et roomlased oma seinamaalides olla kreeklastelt eeskuju võtnud. Olulisemaks allikaks kreeka maalikunsti kohta on vaasimaal, millises eristatakse kahte stiili: 1. mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. 2. punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
Tuntud kunstnik oli Pheidias, kelle skulptuuridest olulisemad olid jumalanna Athena kuju Ateena Akropolil Parthenoni templis ning jumal Zeusi kuju Olympose linna Zeusi templis. Mõlemad olid kaunistatud kulla ja elevandiluuga ning äärmiselt monumentaalsed. Pheidias oli ka paljude Ateena Akropoli skulptuuride valmistaja. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. Punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
kitsedega). Leidus ka olustikumaale ning natüürmorte. Kuna maalikunsti on antiikajast siiski üpriski vähe säilinud, loetakse selle alla ka vaasimaalid. Vaasid oli antiikmaailmas mitmete otstarvetega, lisaks lihtsalt lillede hoidmisele hoiustati seal veel näiteks puuvilju, veini jms. Vaase oli mitmeid erinevaid tüüpe (amfora, krateer jms) Geomeetriline stiil 8. - 7. saj. e.Kr. kaeti vaasid peamiselt geomeetriliste kujunditega. Mustafiguuriline vaasimaal Figuurid tehti värviga, taustks oli savi toon (Francois' vaas, seal kujutati "Iliase" sündmusi) Punasefiguuriline vaasimaal taust värviga, figuurid savivärvi."Demokraatlikum", lihtrahva seas kõige levinum. Erandjuhtudel kasutati vaasimaalimisel ka valget lakki. Tamagra kujud väikesed inim- või loomakujukesed. Kõrgel tasemel oli ka ehtekunst- tehti vääriskividest ehteid (gemmid (karmeed), mõningate kivide sisse tehti reljeef (intaljo))
Iseloomulik oli gruppe võimalikult erinevates poosides kujutada. Ilu kaanon muutus: pea peab mahtuma 10 korda nüüd: pea on väiksem ja keha pikem, sihvakam. Näide “Milose Veenus” - peetakse ideaalseks kujuks. S - kurv, nahapehmus, marmor pidi andma ka edasi nahasoojust, pidi nii peegeldama kujul. VAASIMAAL Võrreldes hilisemat perioodi pole Kreeka maali ega tahvli kunst säilinud. Küll aga vaasi maal. Nagu mesopotaamias oli ka Kreekas vaasimaal dokument. Vaasimaal kajastab ühtpidi kunstiarengut ja teistpidi hellenistliku üli vohavat perioodi. Vaas on sammas, elu mudel. Vaaside juures näeb ka, et hiljem tulid juurde figuurid. Vaasid olid savist ning oli kahte tüüpi: mustafiguuri vaasimaalid ja punasefiguuri vaasi maalid. Mustafiguuri vaasimaal on, et värvitakse savikarva vaasile musta tindiga. Mõnikord naise kuju heledamalt, mehe kuju tumedamalt, vahel ka riided valgega.
dooria sammas joonia sammas kannelüürid voluut korintose sammas akantuse lehed megaron peripteer Aphaia tempel Hera tempel Poseidoni tempel Akropol Parthenon friis Pheidias propüleed Erehcteion Võidujumalanna Nike Erechteion karüatiidid Mausolos Epidaurose teater Pergamoni altar skulptuur kuuros koore Polykleitos Myron Milose Venus Laokoon vaasimaal küüliks amfora leküütos krateer
Peamiselt seina- ja tahvelmaalid. Maalidest saab aimu roomlaste tehtud koopiate kaudu. Püüti ilu ja harmoonia poole. Kreeka kunstniku Philoxenose teost Makedoonia Aleksander Issose lahingus teatakse Pompejist leitud mosaiikkoopia järgi. Tegemist ajaloolise sündmusega, võit Pärsia kuninga Dareiose üle. Oskasid inimesi ja loomi erinevates asendites ja ruumiliselt kujutada. Vaasimaal Maalikunstist aitab ettekujutust luua vaasimaal. Vaasivormide valik rikkalik, tuntumad: amfora, hüdria, krateer. Vaasikujunduse kolm perioodi Geomeetriline stiil – kõige varasem (8.s lõpp eKr). Kujundatud ornamentidega, meandritega. Mustafiguuriline stiil – punakaspruunile vaasile maaliti musta värviga figuurid ning kraabiti neile sisse detailid. Punasefiguuriline stiil – kõige hilisem. Taust maaliti mustaks, figuurid jäid punaseks, detailid maaliti musta värviga peale. Teemad
VANA-KREEKA KUNST (7.s. 1.s. e.m.a.) ATEENA AKROPOL PARTHENON ATHENA TEMPEL NIKE TEMPEL PROPÜLEE ERECHTEIONI (VÄRAVAEHITIS) TEMPEL HERA TEMPEL ZEUSI ALTAR HALIKARNASSOSE PERGAMONIS MAUSOLEUM PHAROSE TULETORN RHODOSE KOLOSS ZEUSI KUJU OLÜMPIAS KUROS KETTAHEITJA HERMES DIONYSOSEGA MILOSE VENUS LAKOONI GRUPP SAMOTHROKE NIKE MUSTAFIGUURILINE VAASIMAAL ETRUSKIDE KUNST (8 3.saj. e.m.a.) TERRAKOTAST SARKOFAAG KAPITOOLIUM VANA-ROOMA KUNST (3.saj e.m.a. 5.saj. m.a.j) FORUM ROMANUM TRA...
Silver Salundo 10. märts 2010.a. Kreeka kunst ja arhitektuur Muistsed kreeklased lõid ühe maailma suurimatest tsivilisatsioonidest. Nendelt oleme pärinud kestvad arhitektuuri-, kirjandus- ja kunstistiilid ning valitsusviisid. Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur. Märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Kreeka arhitektuur Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Kreeklased kaunistasid oma templeid uut laadi, looduslikus stiilis marmorkujude ning reljeefidega. Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: ·Dooria, ·Joonia, ·Korintose. Dooria stiil on vanim. Kreeka kunst Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: ·Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr.
Vana-Kreeka VAASIMAAL Vaasimal Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vaasimaalidelt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Geomeetrilise mustriga maalid 8. sajandist eKr Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Oranmendid vaasidel paiknevad ribadena. Vaasid väga värvilised ja hoolikalt teostatud. Ornamendid Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt. Teised ornamendid on: lainevööt, palmett, akantusvööt, munavööt. MEANDER LAINEVÖÖT PALMETT AKANTUSVÖÖT MUNAVÖÖT MUNAVÖÖT PALMETT MEANDER Mustafiguuriline tehnika ...
- Skulptuurigrupp „Lakoon“. - „Samotrake Nike“, säilinud vigastatult. - Pergamoni altari võitlusstseenidega reljeefid. Maalikunst Teatakse kirjalike allikate kaudu, tänapäevani pole säilinud. Peamiselt seina- ja tahvelmaalid. Maalidest saab aimu roomlaste tehtud koopiate kaudu. Püüti ilu ja harmoonia poole. Vaasimaal Maalikunstist aitab ettekujutust luua vaasimaal. Vaasivormide valik rikkalik, ilusaim kahesangaline amfora Vaasikujunduse kolme perioodi 1. Geomeetriline stiil – kõige varasem. Kujundatud erinevate ornamentidega, nt. meandritega. 2. Mustafiguuriline stiil – punakaspruunile vaasile maaliti musta värviga figuurid ning kraabite neile sisse detailid (juuksed, silmad, riidevoldid jne.) 3. Punasefiguuriline stiil – kõige hilisem. Taust maaliti mustaks,
saarelt. Tuntud töö samast koolkonnast on „Laokoonia grupp“. Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5. kann 6. küüliks 7. kantharos 8. leküütos Vaasimaalis on kaks stiili. Esialgu valitses mustafiguuriline vaasimaal (6. saj. eKr). Punasefiguuriline tuli u. 530 eKr. Mustafiguuriline stiil- figuurid maaliti musta värviga helepunasele savipinnale; detailid kraabiti sisse. Punasefiguuriline stiil- mustaks värviti foon, kuna figuurid jäid heledaks ja detailid maaliti peene pintsliga. AAFRIKA KUNST Kunstiliikidest kohtame Aafrikas põhiliselt skulptuuri, maalikunstist kaljujooniseid. Skulptuur. Materjaliks oli enamasti tume puit. Kõige rohkem on üksik figuure. Enamasti on need rahulikud,
Kreeklased väärtustasid maalikunsti väga kõrgelt Tahvelmaali sünd 5. – 6. saj eKr Suurest puust tahvlid Peeti isegi tähtsamaks kui skulptuuri Säilinud väga vähe – peamiselt rooma aja koopiad Roomlased suhtusid maalikunsti põlgusega ja sellega tegelesid peamiselt orjad ning ka naised ja lapsed Kasutati tempera tehnikat aga muna asemel vaha (enkaustika). Värvid vahaga erksamad aga see väga kallis Kuna maale säilinud vähe siis loetakse ka vaasimaal maalikunsti hulka. Peamised vaasitüübid olid: amfora- suured vaasid suurte sangadega krateer- veini lahjendamiseks veega dipülonvaas- (tegelikult pole vaas, sest ei kasutatud anumana) tohutult suur pisikeste kaunistavate sangadega Vaaside kaunistamiseks erinevaid stiile. Arhailisel ajal peamiselt geomeetriline stiil Mustafiguuriline stiil- musta lakkiga figuurid, taust punane savi Punasefiguuriline stiil- musta lakiga taust ja figuurid jäid punaseks
Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal kujutised vaasimaal tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased. 7.Etruski skulptuur: Figuurid ja portreed on isikupärasenad ja tundelisemad kui samaaegses kreeka kunstis.Et kreeka skulptuur oli etruskidele tuttav, tõlgendasid nad seda omamoodi.Etruskid on loonud ilmekaid kujusid pronksist, mille töötlemises olid nad meistrid. Väga loodustruud on ka nende loomade kujud. Etruski arhitektuur: 8
Vanakreeka maalikunst 10.b Sissejuhatus Kreeklased hindasid oma maalikunsti väga kõrgelt Ei ole säilinud arhailise ega klassikalise aja seina- ja tahvelmaale Hellenistlikuperioodi maalidest säilinud Roomaaegsed koopiad Keraamika ja vaasimaalid Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Tuntumad savinõud on: amfora, hüdria ja kraate Vaaside otstarve Vaase ei kasutatud mitte lillede hoidmiseks, nagu tänapäeval vaid: Õli säilitamiseks Teravilja säilitamiseks Suuri keraamilisi vaase mälestusmärkidena. Tuntumad savinõud Hüdria- kolme käepidemega veenõu Tuntumad savinõud Amfora- kahe sangaga anum veini hoidmiseks Tuntumad savinõud Kraater- lai anum, milles segati vett ja veini. 8. Sajand e.Kr. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks: 1. Kolmnurki 2. Rombe 3. Meandreid 8. Sajand e.Kr. lõpp Abstraksete kuju...
Rooma Trajanuse sammas on loomulike figuuride reljeefidega kaetud. Just naturalistlikkus ja portreelikkus on Rooma skulptuurile omane, näiteks Augustuse figuurid. Roomlased lasid ka endist portreid teha. Nii tõetruult ja vanalt, kui inimese nägu oli, kujutati teda ka portreel. Skulptuuris armastati tegeleda ka füüsikaliste probleemidega, et skulptuur oleks raskuselt tasakaalus (nt. Marcus Aureliuse skulptuur). Kreeka maalikunsti on väga vähe säilinud. Põhiline osa sellest on vaasimaal, kuid tehti ka tahvelmaali. Vaasid olid nii tarbeesemed vedelike ja kuivainete tarbeks, kunstiteosed kui ka savist ajaloolised dokumendid. Vaas on nagu sammas, kolme osaline elumudel: baas, tüves ja kapiteel. Vaasimaali oli kahte liiki: musta figuuriline ja punase figuuriline vaasimaal. Rooma kunstiajaloos võib maalikunsti näiteid tuua juba etruskide ajast. Tarquini lähedalt hauakambrist leitud maal on väga sarnane Knossose palee härjavõitlusmaaliga.
Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt.6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju.Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks tänu Polygnotosele, kelle mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna see tähendab poolpöördes. Veel lisandus valge värviga maalimine. Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkem kujutama igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood veinijumal Dionysosest ja tema saatjatest- saatüritest ja menaadidest. Neid kujutati muidugi peamiselt veininõudel. Ornamentikas olid
Perseus PERSEUS Isa: Zeus Ema: kuningas Akrisiose tütar Danae Perseuse sünnilugu ja lapsepõlv Perseuse vanaisale ennustati, et ta lapselaps tapab ta. Et seda olukorda vältida, pani ta oma tütre kinni, kuid Zeus tuli Danae juurde kuldvihmana, peale mida sündis Perseus. Akrisios ei julgenud oma tütart ja lapselast tappa vaid saatis nad puust kirstus merele, lootes et nad seal hukkuvad. Vaasimaal selle kohta, kuidas Perseus ja tema ema Danae kirstu pannakse, et merele saata. Perseus ja tema ema jäid ellu. Lainetega uhuti nad Seriphose saarele. Seriphose saarelt leidis nad kuningas Polydektese vend kalur Diktys, kes kasvatas Perseuse üles. Perseuse noorus ja Medusa Kui Perseus juba suur oli arvas kuningas Polydektes et tahab Danae endale naiseks võtta. Ta saatis Perseuse Medusa pea järele, lootes, et saab sedasi Perseusest l...
Sellele tegi ta 3 skulptuuri kavandatud 40 asemel. Skulptuurid olid väga detailsed. Michelangelo. tegi Moosese ja 5m kõrge Taaveti. Minu isiklikud lemmikud on: VANAKREEKA KUNST Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt ristküliku kujulised. Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi ning marmor. Mörti ei kasutatud Oli kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria: see stiil on vanim ja kõige primitiivsem, kapiteel ja friis . Need on madalad ja jässakad. Sambal puudub baas, kapiteel väga tagasihoidlik Korintose samba kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline.
KREEKA EHITUSKUNST 1.)Arhailine e dooria 7.-6. eKr.*talastiku moodustasid kaniis, friis ja arhitraan *lihtrahvas templis ei käinud * ehituses kindlad: sammaste arv, kõrguse-laiuse suhe, tempel avaneb itta. 2.) klassikaline e joonia 5.-4. saj eKr * võrreldes dooriaga on sammas saledam ja enam kaunistatud + baas. 3.) hiline e hellenistlik eh korintose 3.-1. saj eKr.*pikim ja saledaim sammas jooniast erimeb kapiteeli poolest, pidulik , kaetud taimsete motiividega ning ülemine osa meenutab vaasi * enam ei pöörata tähelepanu templitele, vaid profaanarhitektuurile *liikide segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega. Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon seinamaalidel. ...
eKr. · Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas · Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks : 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 2) Klassikaline ehk õitseaeg 3) Hellenistlik ehk hiline periood Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur. Märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus (põhiline on, et sammastest koosneb) Kreeka templiarhitektuuris esimeb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on vanim. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5.saj ekr Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme. Nendest tuntumad olid : · veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga AMFORA · kolme käepidemega veenõu HÜDRIA
riigis ei looju päike kunagi.” Roomas oli oluline pesemiskultuur, termid ehk tänapäeva mõistes spaad. Termid olid hiiglaslikud, paleelikud, kus olid sooja- ja külma vee ruumid, auru ja rooma saunad jne. Termid olid kohtumisasutused, kus majutati ka turukallide lette. Termidest kujunesid välja aatriumid. Aatrium oli ehitis, mis koosnes ühest kuni kahest siseõuest, mida ümbritsesid eluruumid. SKULPTUUR, MAALID, VAASIMAAL Skulptuuri tunnused on portreelikkus, naturalism. Roomlastele meeldis portreerida esivanematega, juurutati oma juuri. Roomlasi kujutati sellistena nagu nad olid ilma lilustamata. Midagi uut ei lisatud kreekast tulevale skulptuurile, vaid oli naturalistlik stiil. Näit. võimsad naistelokid, soengud jne. Ratsafiguur Marcus Aurelius, kuidas see oli võimalik, et hobune nii oli tehtud: seotud füüsikaga, gravitasioon. Maalide osas domineeris portree ja veelkord portree.
Vana-Egiptus- Kes oli vaarao?- Kuidas periodiseeritakse Egiptuse ajalugu?-vaaraode dünastiate järgi,dünastia valitsejad.matmisehitised-vaaraode ainuvõimu suurenemisega hakati matma astmikpüramiididesse,valitsejad hakkasid matma kitsastesse ja sügavatesse orgudesse,looduslikku kaljusse raiutud hauakambrisse.(kaljuhaudadesse). Arhidektuur- egiptuse templite sambad on aegselt olnud värvilised,nad on kaetud sissekraabidtud reljeefidega. Egiptuse poos inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis. Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid. Üheks kõige vanemaks Egiptuse skulptuurteoseks on Narmeri palett u. 3000 aastast eKr. Mumifitseerimine inimese uuestisünniks ettevalmistamine Skarabeus levinum õnnetooja Vanas-Egiptuses (sitasitikas) Skarabeuse amuletid on uuestisünni sümbolid. Tänapäeval nimeta...
Kreeka kunst Sissejuhatus Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks : 1) Arhailine periood ehk vanaaeg - 7-6. sajand eKr. 2) Klassikaline ehk õitseaeg – 5-4. sajand eKr. 3) Hellenistlik ehk hiline periood – 3-1. sajand eKr Kunstiliikidest on kõige olulisemal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal (maalikunst). Kreeka kunsti mõju Kreeka kunst avaldas järeltulevateke põlvedele väga suurt mõju. Aastasadu pidasid arhitektid, skulptorid ja maalikunstnikud antiikkunsti täiuslikuks. Eestis võib leida hooneid, kus kreeka templid on mõjutanud nende väljanägemist. Antiikaja kunsti võib lugeda vaimustuse ja eeskuju allikaks. Ehituskunst ehk arhitektuur Kõige olulisemad ja uhkemad kreeka ehitised olid templid, mis tavaliselt ehitati marmorist.
Arhailine e. Vana aeg 600-480 e.K.r Klassikaline e õitseaeg 480-323 e.K.r Hiline e. Hellenistlik aeg 323e.K.r 30 p.K.r Nimeta Kreeka samba 3 põhiosa. kapiteel, tüves. baas Nimeta ja kirjelda Kreeka ehitusstiile. Dooria vanim , Joonia -Korintose (kirjeldus peaks olema õpikus 52-53 ) Mis on karüatiidid. noorte naiste kujud Mis on kore ja kouros. Kirjelda. alasti meesfiguurid kouros riietatud naisfiguurid kore Mis on punasefiguuriline ja mustafiguuriline vaasimaal. Must vaasil pole värvi ja mustaga peale tehtud , punasel on taust punane ja peale tehtud mustaga . Kirjelda Kreeka teatrit. keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis
1. Kreeka ajaloo perioodid ( 5 perioodi koos ajalise määratlusega ). a)Kreeta Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia rahva võim Ateenas. c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.M...
"Kettaheitja" tahtis ja suutis kujutada liikumist VANAKREEKA MAALIKUNST · ei ole säilinud arhailise ega klassikalise aja seina- ja tahvelmaale · hellenistliku perioodi maalidest säilinud Roomaaegsed koopiad · 4. saj teine pool eKr kuulsamad kunstnikud Ateenas Apelles ja Philoxenes. Philoxenes "Makedoonia Aleksander Issose lahingus" · Peamiseks oli vaasimaal Vaasimaal- erineva keraamika kaunistamiseks Tuntumad savinõud- 1)Amfora (kahe sangaga veininõu) 2) Hüdria (3 sangaga veenõu) 3) Krateer (kahe sangaga nõu veini ja vee segamiseks) · Vaasimaali stiilid al 8. saj eKr- geomeetriline: geomeetrilised kujundid, meander 8
PRAXITELES : kaunid, meelelised noore inimkehaga jumalad NT : Aphrodite kuju ( palju koopiaid), Hermes Dionysos lapsega (säilinud originaalina) 4.Maalikunst: (alates 5 saj eKr) · Seina ja tahvelmaalijad hakkasid oluliselt paremini ja veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni · Ateenlase Polygnotose mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna st poolpöördes · Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks,realistlikumaks, lisandus valge värviga maalimine. Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati kujutama ka igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood veinijumal Dionysosest ja tema saatjatest(veininõudel) · Ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud palmett. · Maalikunst muutus looduslähedasemaks
Kasutati heledaid ja rõõmsaid värve ning see oli haarav ja peenemaitseline. Suurejooneline. Valitsejakujude juuksed, habe ja rõivad olid esitatud erilise stiilipüüdega. Kirjutati pärgamendile. Hoolega illustreeriti lehekülje teksti algustäht. Kaunistati tarbesemeid. Paksud müürid (6-8 m), ümarkaared, väikesed uksed ja aknad. Vitraažkunst. Arhitektuur - templiehitus, mille materjaliks kasutati marmorit. Maalikunst - vaasimaal, erineva kuju ja ülesandega. Sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus, ranged ettekirjutused. Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Raamatutele valmistati puust või elevandiluust kaaned. Kasutati katakombe. Puust või lihvitud kivist skulptuure täidab väärikus. Arhitektuuri omapära loodi uskumuste mõjul(püramiidid).
Kreeka 1. arhailine aeg 600 - 480 eKr. 2. klassikaline aeg 480 - 323 eKr 3. hellenistlik aeg 323 - 30 eKr kreeklased arvasid, et on kõige tugevamad maalis kuid seda ei saa tegelt väita. Templid · Arhidektuurilised ehitised · templihoone kõrval asus altar o sinna viis kivitee antidega tempel amfiprostüül topeltantidega tempel peripteer sambad(6*13) prostüül Nike tempel (amfi prostüül) Partheon · 69,51 x 30,86 m · Iktinos ja Kallikrates Zeusi tempel Hera tempel Tolos Delfis Sambad Dooria a) stülobaat c) ehhiin d) abaktus e) arhitraav f) triglüüf g) veesüliti Joonia a) krepdidoma korintos b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef)...
kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Kirjalike allikate põhjal on teada, et 5.sajandi alguses e.Kr hakkasid seina-ja tahvelmaailjad oluliselt paremini ja veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni. Sajandi keskel töötas ateenlane Polygnotos oma linnas ja mitmel pool mujal Kreekas. Arvatakse, et tema mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna, s.t poolpöördes. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks, lisandus valge värviga maalimine. Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkem kujutama igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood veinijumal Dionysosest ja tema saatjatest- saatüritest ja menaadidest. Neid kujutati muidugi peamisel veininõudel. Ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud palmett. Maalikunst muutus nähtavasti üha looduslähedasemaks
Arhailine: kouros- alasti meesfiguur, kore- riietatud naisfiguur Klassikaline: Polykleitos (odakandja), Myron(kettaheitja) Hellenistlik: surev gallialane, Heliose kuju 11.Nimeta 7 antiikmaailma imet. Kus nad kaardil paiknesid? 1) Semiramise rippaiad Babülonis, 2) Cheopsi püramiid Egiptuses, 3) Zeusi kuju Olümpias, 4) Halikarnassose mausoleum,- Türgis 5) Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 6) Rhodose koloss- Kreekas Rhodose saarel 7) Artemise tempel Ephesoses 12.Kreeka vaasimaal. Mustafiguuriline ja punasefiguurilised vaasid mis on nende erinevus Mustafiguuriline- varasem vaas, kus figuur maaliti tumeda värviga punakale savipinnale Punasefiguuriline- hilisem vaas, kus figuur jäeti punaseks ja taust värviti tumedamaks 13.Kreeka ja Rooma jumalad. Zeus Jupiter- peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera Juno- Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon Neptunus- Zeusi vend, allmaailmajumal Hestia Vesta- Zeusi õde, kodukoldejumalanna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
