EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Liitja/lahutaja Digitaalloogika ja –süsteemid Praktikumi aruanne Esitatud: 01.12.2013 Tallinn 2013 1 Ülesande lahenduskäik ja selgitus Ülesande eesmärgiks oli luua 4-bitist liitjat/lahutajat, kasutades nelja 1-bitist täissummaatorit. Kasutama pidi struktuurset kirjeldusstiili. Joonisel 1 on näha, et B iga bit-i ja subtract-iga tehakse XOR tehe. Samuti tehakse XOR tehe subtract-iga ja carry_in-iga
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 154 272 320 320 320 0 2 5.0 150 320 480 368 480 0 2 5.0 w 192 304 240 304 0 w 208 336 192 336 0 w 240 304 272 304 0 w 208 336 272 336 0 w 240 464 320 464 0 w 320 496 208 496 0 w 320 320 336 320 0 w 352 320 352 336 0 w 368 480 432 480 0 w 432 480 432 464 0 w 432 464 448 464 0 w 336 320 352 320 0 w 624 368 688 368 0 w 576 432 640 432 0 w 656 320 672 320 0 w 624 368 512 368 0 w 672 336 688 336 0 w 672 320 672 336 0 w 640 320 656 320 0 w 528 496 528 336 0 w 640 496 528 496 0 w 560 464 640 464 0 w 528 336 592 336 0 w 560 304 592 304 0 w 528 336 480 336 0 w 512 304 560 304 0 152 736 448 784 448 0 3 5.0 150 640 480 688 480 0 2 0.0 150 640 416 688 416 0 2 5.0 154 688 352 736 352 0 2 5.0 154 592 320 640 320 0 2 0.0 154 1232 320 1280 320 0 2 0.0 154 1328 352 1376 352 0 2 0.0 150 1280 416 1328 416 0 2 0.0 150 1280 480 1328 480 0 2 0.0 152 1408 448 1456 448 0 3 0.0 w 1152 304 1200 304 0 w 1168 336 1120 336 0 w...
$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 648 64 552 64 0 1 false 5.0 0.0 L 648 104 552 104 0 1 false 5.0 0.0 L 648 136 552 136 0 1 false 5.0 0.0 L 648 168 552 168 0 0 false 5.0 0.0 L 648 296 536 296 0 0 false 5.0 0.0 L 648 328 536 328 0 0 false 5.0 0.0 L 648 360 536 360 0 0 false 5.0 0.0 L 648 392 536 392 0 0 false 5.0 0.0 x 505 76 531 82 0 24 a0 x 497 304 524 310 0 24 b0 154 808 72 872 72 1 2 5.0 150 808 112 872 112 1 2 0.0 w 872 288 840 288 0 w 872 264 872 288 0 w 872 256 840 256 0 w 872 224 840 224 0 w 872 248 872 224 0 152 872 256 920 256 1 3 0.0 150 792 288 840 288 1 2 0.0 150 792 256 840 256 1 2 0.0 150 792 224 840 224 1 2 0.0 w 808 80 664 80 0 w 664 88 664 104 0 w 680 64 648 64 0 w 680 64 808 64 0 w 664 104 664 120 0 w 664 120 664 296 0 w 664 296 648 296 0 w 664 120 808 120 0 154 760 160 824 160 1 2 5.0 154 824 168 888 168 1 2 5.0 w 680 72 680 96 0 w 800 96 800 104 0 w 800 104 808 104 0 w 696 104 648 104 0 w 696 104 696 152 0 w 6...
sisendiga. 2. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ... pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. Liitja-lahutaja kui teatud lisasisendiga määratakse teostatav operatsioon & vastavalt sellele valitakse lahutatava operandi kood või täiendkood. Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ülekande tekitamine propagation ülekande edasiandmine Summaatoriks nim
Dünaamiline pidev programmi töö jälgimine. 2 bitt vasakpoolne ennustab, parempoolne näitab eelmist bitti. 0 kui ei läinud läbi ja 1 kui läks läbi. Toimib 90% juhtudest. Kombinatsioon ja järjestikskeemid Loogikaelementidest koostatud skeemid. Kombinatsioonskeemi puhul ei ole oluline eelmine väärtus (puudub mälu omadus). Puudub aja parameeter. Loeb ainult hetkeline sisendite väärtus, saab arvutada sama hetke väljundite väärtuse. Nt: summaator, lahutaja, summaator-lahutaja, välistav või jne. Järjestikskeemide puhul on aga eelmine väärtus oluline (on mälu omadus), samuti on olemas aja parameeter. Jaguneb sünkroonseteks (taktsagedusega) ja asünkroonseteks (muutub siis, kui sisend muutub). Nt: triger, register, loendur Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid Välistav või summa mooduliga 2, y = !x1x2 v x1!x2. Kui mõlemad väärtused on samasugused siis vastus 0, kui erinevad siis vastus 1. Summaator 2 kahendarvu aritmeetiline summeerimine
ülekanne C. S on A ja B vahel tehtava XOR tehte tulemus, C on A ja B vahel tehtava NING tehte tulemus. Võib öelda, et poolsummaator liidab kaks ühebitilist arvu kahebitiliseks, kusjuures C on MSB. Summaator-Täissummaator liidab korraga kokku kolm bitti, nii saab arvesse võtta ka nooremast bitist tulnud võimaliku ülekannet. Ühendades mitu täissummaatorit saab liita mitmekohalisi kahendarve lahutaja- A – B: liidetakse täiendkood ehk A + (B)t OR AND NOR NAND XOR XNOR KMO P T=1/f (iga seadmega) x=a/(2n) x-täpsus, a-seadme pingevahe (max pinge miinus min pinge) n-seadme reso bittides Lahutamine
Summaator - Ettenähtud kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. S = A + B. Täissummaator arvestab summeeritavate väärtusi ja sellesse i-ndasse järku tulevat ülekannet ning arvutab summa ja ülekande, mis läheb i+1-sse järku. Poolsummaator arvutab samuti summa ja i+i-sse järku mineva ülekande, kuid ei arvesta nooremast järgust (i-1) tulevate ülekannet. Kahe poolsummaatori põhjal saab realiseerida täissummaatori. Lahutaja - Loogikaskeem kahe kahendarvu vahe leidmiseks. N-järgulise lahutaja loogikaskeemi saamiseks võtame ja koostame ühejärgulise lahutaja loogikaskeemi ühele kahendjärgule analoogiliselt summaatoriga. Hiljem võime neid ühejärgulisi lahutajaid ühendada kokku vastavalt sellele, mitmejärguliste arvude vahet meil on vaja leida. Summaator-lahutaja - Esimene realisatsioon põhineb liitja ja lahutaja funktsioonide võrdlusel
jääd teisele poole... Ja lisaks: aatomis on ju ka elektronid negatiivse laenguga, Maa oleks ju elektron ühes Jumala aatomis. Liitmine kui köige loomulikum ja lihtsam tehe vöib olla sama hästi ka inimese köige ,,loomulikum" käitumine egoism. Pea köik religioond on egoismi vastu. Ja mida rohkem loomulikkust-loomalikkust- liitmist seda negatiivsemaks tulemus läheb. -1 + (-2) + (-3) = -6 Järgmiseks lahutamine loomuliku vastand. See vöib olla nii hea kui halb. Söltub, kes on lahutaja. Nii näiteks -1 - (-2) = 1 on juba vördne näiteks Jeesusega. Aga -2 - (-1) = -1 jääb ikka negatiivseks. Seega, mida ,,halvem" inimene end muudab, seda ,,parem" see on. Ehk siis: aidake neid kes on teist ,,halvemad" ja nad saavad plusspoolele. Korrutamine? Sto takooje? Koostöö. Samas nn liitmise ülem vorm, liitmiste summa. Ehk siis korralikult korda pandud loomulikkus. Olukorrast lähtumine. Nii saame juba (-1) * (-2) = 2 Ja
(b) D. on inimese aju aktiivsus pidurdunud, kuid afektiivne aktiivsus tugev (c) esineb subjektiivne teadlikkus üksnes ajutise lühiajaliste ärkveloleku episoodide ajal (d) esineb subjektiivne teadvuskogemus paradoksaalse une ajal 12. Aktualiseerunud vajadus on motivatsiooni suhtes (a) D. eeltingimuse rollis (b) järelduse rollis (c) pidurdaja rollis (d) tegevuse ajendi motivatsioonist lahutaja rollis 13. Hoiak kui valmisolek objektile teatud viisil reageerida on (a) positiivne ja aksepteeriv (b) negatiivne ja stereotüüpne (c) püsiv ja raskestimuudetav (d) hetkeline ja kergestimuudetav 14. Madal tundlikkus tähendab (a) muutlikke aistingulävesid (b) stabiilseid aistingulävesid (c) madalaid aistingulävesid (d) kõrgeid aistingulävesid 15
summa iseendaga. Reversiivne loendur loendab nii pos. kui neg. suunas. {LAB2} Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme 7. Summaatorid: Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ... pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. Liitja-lahutaja kui teatud lisasisendiga määratakse teostatav operatsioon & vastavalt sellele valitakse lahutatava operandi kood või täiendkood. Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ülekande tekitamine propagation ülekande edasiandmine 8. Dekooder:
summa iseendaga. Reversiivne loendur loendab nii pos. kui neg. suunas. {LAB2} Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme 7. Summaatorid: Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ... pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. Liitja-lahutaja kui teatud lisasisendiga määratakse teostatav operatsioon & vastavalt sellele valitakse lahutatava operandi kood või täiendkood. Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ülekande tekitamine propagation ülekande edasiandmine 8. Dekooder:
elementi 31. Mis on RC / paralleelülekandega / look-ahead summaatori miinuseks/plussiks? RC – aeglane, Paralleel - Väiksemate liidetavate korral toimib skeem kiiresti, kuid suuremate numbrite osas läheb MSB arvutamine liialt keeruliseks. Look-ahead – kiire(Tegu on järjestik- ja paralleelülekande kompromisslahendusega) Fan-in – liiga suurte sisendarvude korral mõjutab negatiivselt look- ahead carry kiirust. 32. Millise loogikaväratiga sai moodustada summaatorist summaator-lahutaja? XOR 33. Mis on ja millega tegeleb: • ALU, • Kooder / dekooder / prioriteedi kooder, • Koodi konverter, • Komparaator (millises astmes on vaja edasi kanda võrdne signaal?), ALU - aritmeetika-loogikaplokk - kõiki aritmeetilisi arvutusi (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine), samuti loogikaoperatsioone (võrdlusi) sooritav protsessori osa Kooder - Riist- või tarkvara, mis muundab andmed ettenähtud viisil mingiks koodiks, näit. helisignaali teisendamisel analoogkujult
Vastupidavam füüsilistele löökidele, vaiksem ja energiasäästlikum. 1. SUMMAATOR: JÄRJESTIK-, PARALLEEL- JA KIIRE ÜLEKANNE Kombinatsiooniskeem, mis liidab arvukoode. Iga järk summeeritakse eraldi, lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ülekandega vanemasse järku ei arvesta. Lahutaja realiseeritakse täiendkoodi liitmise abil. Täiendkood on pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. JÄRJESTIKÜLEKANNE jadamisi ühendatud mitu 1-bitist täissummaatorit. Aeglane, kuna iga järk peab eelmise ülekannet ootama. PARALLEELÜLEKANNE võimalik vältida pikka viiteaega, ei pea ootama kuni ülekanne levib mööda järke ning tänu sellele saab realiseerida võimsamaid summaatoreid võtab realiseerimiseks äärmiselt palju kristallipinda.
*Näiteid: ADD D0,D1, D2. 6. Summaatorid- järjestik, paralleel- ja kiire ülekanne[3] *Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi, lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. *Elektroonikas eristatakse täissummaatorit ning poolsummaatorit: a).Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. b). Poolsummaator ülekandega vanemasse järku ei arvesta. *Lahutaja(subtractor): Lahutamine realiseeritakse täiendkoodi liitmine abil. (Täiendkood on pöördkood, selle viimasesse järku liidetakse 1). Liitja-lahutaja lisasisendiga on võimalik määrata teostatavat operatsiooni, vastavalt otsusele valitakse liidetava/lahutatava operandi kood või täiendkood. *Järjestikülekande puhul on jadamisi ühendatud mitu 1-bitist täissumaatorit, selline lahendus on aeglane kuna iga järk peab ootama eelmise järgu ülekannet.
kolmenelja meetrini. Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene. Vee soolsus ei ole sobiv ei magevee- ega ookeaniliikidele. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Läänemere ökoloogiline seisund Läänemeri on kümmekond tuhat aastat vana. Inimasustuse ajalugu siin kallastel ei saa merest vanem olla, kuid inimpõlvega võrreldes on meil auväärselt pikk ühine minevik. Aastatuhandeid oli meri rannikul elavate rahvaste ühendaja ja lahutaja, kaubatee ja kalalett. Merega kõrvu elamine just kerge ei olnud vetevallale maksti andide eest laevades, meremeestes ja uputatud linnades maksu. Merele ei läinud meie toimetamine eriti korda, kuna jõuvahekorrad olid ilmselgelt veekogu kasuks. 6 Olukord muutus ootamatult sadakond aastat tagasi. Soodsa tuule asemel hakkasid laevu lükkama söe ja
4. PILET 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ... pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. Liitja-lahutaja kui teatud lisasisendiga määratakse teostatav operatsioon & vastavalt sellele valitakse lahutatava operandi kood või täiendkood. Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ülekande tekitamine propagation ülekande edasiandmine 2. Optilised mäluseadmed
2 2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid (41-79) Mälu omadused puuduvad, st ajaparameetrit pole vaja. Väljundid muutuvad kohe, kui muutuvad sisendite väärtused. 2.1. Välistav või XOR Välistava VÕI juures kasutatakse nimetust summa mooduliga kaks. Funkt väärtus on 1, kui sisendite väärtused on erinevad, ja 0, kui sisendite väärtused on võrdsed. Võimaldab teha skeemi kompaktsemaks, oleme seda elementi kasutanud näiteks lahutaja skeemi tegemisel. 2.2. Summaator Teostab arvkoodi aritmeetilist summeerimist ehk y=a+b. (kahe arvu liitmiseks, summaatori osavõtul toimub ka lahutamine, korrut, jagam s.t taanduvad liitmisele ja nihutamisele). Täissummaator – võimaldab liita arvestades ülekandeid. Argumentideks 3 sisendit (operandid: Ai, Bi ja ülekanne Ci nooremast i-1-järgust antud järku i) ning funkt, mida soovime saada, on summa Si ja ülekanne Ci+1, mis läheb vanemasse järku
Lähtefailid transleeritakse objektifailideks. Transleerimise tulemusi saab jälgida listingufailist. Objektifailid tuleb seejärel linkida, et saada käivitatav programm. Näitena on toodud lihtsa ASSM-keelse programmi listing. Näide Järgnev assemblerikeeles kirjutatud programm lahutab ühe 16-kohalise kümnendarvu teisest, kasutades järgmisi eeldusi: - lahutatav arv on salvestatud, noorem bait eespool, alates mälupesast MINU, - lahutaja on salvestatud, noorem bait eespool, alates mälupesast SBTRA, - tulemus salvestatakse, noorem bait eespool, lahutatava kohale. Märgend Kood Operand Märkused DSUB: LXI D, MINU D-s ja E-s on lahutatava aadress LXI H, SBTRA H-is ja L-is on lahutaja aadress MVI C, 8 Tsükliloendur STC Ülekandelipp seatakse nii, et see näitaks laenu
Prootonigradiendi olemasolul vabaneb ensüümilt sünteesitud ATP. Kui prootonigradient puudub, siis sünteesitud ATP ensüümilt ei vabane. c) millist mõju avaldavad talle lahutajatena tuntud ained. Lahutajad on ained, mis lahutavad elektrontranspordi ADP fosforüülimisest, hajutades prootonigradiendi. Nad liiguvad mitokondri sisemembraanis edasi-tagasi, kandes prootoneid tagasi maatriksisse ning rikkudes sellega gradiendi. Selle tulemusel jääb ATP sünteesimata, sest lahutaja nullib ära prootonite pumpamise, viies prootonid tagasi nende algpunkti, 2. Kirjeldage ATP süntaasi ehitust ja toimet. Kuidas / mille abil tagatakse mitokondri maatriksis ATP sünteesiks vajalik ADP ja Pi kontsentratsioon ja sünteesitud ATP väljutamine maatriksist? ATP süntaas koosneb paigalseisvast osast ehk staatorist ja keerlevast osast, rootorist. Tema ehitusse kuuluvad ka prootonikanalid, mida mööda prootonid liiguvad membraanidevahelisest ruumist maatriksisse ja vastupidi
Vahetame takisti Rts baasskeemis (inverteeriv võimendi) kondensaatori C vastu. Arvestame, et IC = IR . t dU välj u sis 1 -C dt = R U välj =- RC 0 u sis dt + U välj (0) Diferentsiaalne võimendi. ,,Lahutaja" skeem. Võimendab signaalide U1 ja U2 vahet. Superpositsiooni print- siibi alusel: U välj U välj K1 = K2 = U 1 , Kui U2 = 0 ; U 2 , Kui U1 = 0 103
et CCD ei ole värvitundlik. Küllaltki kallis osa skannerist on värvi lahutaja mis eraldab kolm värvi kkomponenti RGB. Nüüd juhitakse nad 65
Probleem on selles et CCD ei ole värvitundlik. Küllaltki kallis osa skannerist on värvi lahutaja mis eraldab kolm värvi kkomponenti RGB. Nüüd juhitakse nad optilise süsteemi kaudu eraldi kolmele CCD-le ja
Aadressigeneraator valib järgmise aadressi püsimälust loetud sõna mõnest väljast ja vajadusel (nt hargnemise puhul) arvestab ka tingimustega. 3. Riistvara tegevus alamprogrammide pool pöördumisel. VT V piletit 30 XVIII 1. Kombinatsioonskeemid ja järjestikskeemid. Kombinatsioonskeemid – loogikaelementidest koostatud skeemid, millel puudub mäluelement. Näideteks xor, summaator, lahutaja, dekooder, multipleksor, koodimuundur, komparaator, ALU. Teades hetke sisendite väärtust, saame arvutada väljundid samal hetkel. Kombinatsioonskeemide LF-des pole vaja näidata, mis hetkel neid väljundite väärtuste arvutamiseks kasutatakse. Järjestikskeemid – loogikaelementidest koostatud skeemid, millel on mäluelement. Näideteks trigerid, loendurid, registrid. See tähendab, et kõnealusel hetkel on väljundite arvutamiseks vaja teada ka väljundite väärtusi eelmistel hetkedel
uurimine Aleksandrias. Poeemid numereeriti, tähistati Iliase laulud alfabeedi suurtähtedega (majusklitega) ja Odüsseia laulud minusklitega. Pole kindel, kas H oli tegelik autor või redigeerija ja toimetaja. Kreeka teadlased arvasid, et H oli ainult Iliase ja Odüsseia autor, varem arvati, et H kirjutas kõik kangelaslaulud (küklilised poeemid). Kuni V sajandini omistati H-le veel teisigi eepilisi teoseid. Osad omistasid talle ainult Iliase (keegi Chorizontes, `lahutaja'); aga Aristarchos Samoselt (III-II saj.e. Kr) arvas, et Ilias on H-e noorpõlveteos ja Odüsseia kirjutatud vanas eas. Keskajal L-Eur-s H-e küsimus ei kerkinud. Aga Bütsantsis oli elav traditsioon: tekstide lugemine, kommenteerimine ja analüüs. Renessansi ajal: Dante arvas, et H on luuletajate kuningas. XVII saj. D'Aubignac kirjutas dissertatsiooni (1715); esimesi, kes arvas, et Ilias oli erinevate autorite looming ning H-t ei pruukinud üldse olemas olla
T ) , B2 = 1 , D = T0T4 + T3 . D D Digitaalse madalpääsfiltri võib esitada kujul T T U out [k ] = 1 - 0 U out [k - 1] + k f 0 U in [k - 1] . Tf Tf Summaator ja lahutaja. Joonisel 4.4 on toodud lihtsad operatsiooniplokid. Joonisel 4.4 on operatsioonivõimendiga summeeriv võimendi, mida sageli nimetatakse summaatoriks. Selle lülituse väljundpinge on võrdne sisendpingete summaga R R Uout = - U1 + U2 . R1 R 2 146
annaabi.ee 
