Stiilimõiste kujunemisloost Stylos (kreeka keeles sõna), stilus (ladina keeles pulk, millega kirjutati vahatahvlile; terav ots oli kirjutamiseks, lame ots kustutamiseks ja vaha tasandamiseks) ,,Tal on hea sulg" kirjutaja omapära Stiil- kõneolukorrale vastav keelekasutus Stilistika ehk stiiliõpetus sai alguse antiikajal, ta oli retoorika ehk kõnekunsti osa. Kreeka retoorikud eristasid kolme mõjutamise komponenti: logos, eetos ja paatos. Logos (kr k logos sõna, mõiste, üldine seaduspärasus) õige mõtlemise seadused ja vormid. Eetos (kr k thos komme, harjumus, olemus, karakter, meelelaad) kõneleja isiklik mõju kuulajale. Paatos (kr pathos kannatus, läbielamus) mõjutamine, apelleerimine tunnetele. 18. sajandil muutus stiili tähendus: kirjaliku kõne iseloomustusest üldise tähendusega kategooria ,,väljendusvahendite ühtsus" (hakati kasutama kujutava kunsti, muusika,
Armastusluule üks osa esitab jumaldavat armastajat, naiste harrast imetlejat tundeliselt mahe,kaunisõnaline. Naisenimed, mis on huvitava kõlaga (Maria, Ene, Alaea, Ing) Kannatav ja troslik pool väljendab aga põlgust naiste kui paheliste olendite vastu. naistes peitub midagi tabamatut, saatuslikku, ohtlikku. Bravuurse hoiaku taga luuletaja ebakindlus, ahastus ja valu. Võrdleb inimest koeraga. Omane on nukrus. Ajatu armastus Isamaaluule Sõja võitlused ja emotsioonid. Humanistlik paatos Püüab leida tasakaalu, positiivseid emotsioone. Hümniline paatos Iseloomulik kahestumine ja äärmuslikud vaated. Emotsionaalne, väga isiklik suhe kodumaaga Armastus, üksindus ja kaotatud kodumaa inspireerisid teda sõnastama oma tundeid tihedas ja sisendusjõulises värsis. ,,Kuldkollane laul" Positiivne meeleolu, armastus,igatsus ,,Maarjamaa laulud I" Viha,pahameelt,nukrus. Räägib kaotatud kodumaast ja meelehärmist mis sellega kaasneb.
Rene Eespere Tema heakõlalises muusikas ühinevad puhas mängurõõm ja rituaalne paatos. Helilooja ning pedagoog. Sündinud 14.12.1953 Tema loomingus on kesksel kohal sõnumiga vokaalteosed ning liikumisstiihiast kantud kontserdizanr. Helikeeles põimuvad barokk- ja rockmuusika mõjud, kuid aimatav on ka sugulus eesti rahvamuusika ja minimalistliku kordustehnikaga. Eestlaste südamesse kirjutanud end koorilauludega "Ärkamise aeg" ning "Armastan, sind, Eestimaa". Kirjutanud nii lavamuusikat, orkestriteoseid kui ka teoseid sooloinstrumentidele.
Väärtuste maailm (Jumal, armastus, õiglus, tõde) on muutunud lootusetult relatiivseks, inimeste poolt manipuleeritavaks. Ekspressionistliku liikumise algusperiood kuulub Jakob van Hoddise luuletuse ,,Maailmalõpp" (1911) kriitika ja iroonia kodanluse suhtes, kodanliku maailma allakäigu karikeeritud kujutamine areneb G.Heymi, G.Trakli jt luules kogu kaasaegse maailma lõpu ja viimsepäeva kuulutuseks. Ekspressionismi iseloomustab inimese - paatos, üleskutsed ja hüüatused (Oo, Inimene! Ärge tapke Inimest!). Kasutatakse üldistusjõulisi tegelasi- Nimetu, Poeg jms, kaldutakse allegoorilise kujundlikkuse poole. Rõhutatakse, et kõik on ühesugused Inimesed. Teisalt iseloomustab ekspressionistide luulet uuenemispüüd, uue inimese ja uue ühiskonna paatos. Poeet on prohvet, kes teab ja mõistab olemuslikku ning väljendab seda oma loomingus. Luuletaja peab aitama sisemisel tõel oma vaimu jõul väliseks reaalsuseks saada.
mäss alandlikkus, egoism altruism, kurjus headus, igavikuline ajalik). Vene romantismi geenius on Aleksander Puskin. A. Puskin sündis Moskvas vaesunud aadlike perekonnas. Õppis Tsarskoje Selo lütseumis. Lütseumi lõpetamise järel astus Puskin Peterburi riigiteenistusse ning ühtlasi tolleaegse kirjandus- ja poliitikaelu keerisesse. Sel perioodil kirjutas ta oodi ,,Priiusele" ja ka luuletuse ,,Küla", mida kannab vabaduse paatos. Pealmised teemad Puskini loomingus olid: · Dekabristide teema ,,Tsaadajevile", ,,Küla", ,,All kaevandeis", ,,Airon" · Armastuse teema · Hoidja ,,Talveõhtu", ,,Hoidjale" · Sõpradest ja sõprusest ,,19. oktoobril" · Rahva ja isiksuse vabadusest ja sõltumatusest ,,Vang" · Poeedi sõltumatuse teema ,,Arion", ,,Exegi monumentum"
Argumenteerimine Logos-argumenteerimine Paatos-kuidas kõneleda Eetos-kõneleja image Sisu-ehk loogika, mida öelda Vorm-esinemis oskus, kuidas ma ütlen Väitlus- sisu ja vormi ühine osa Argumenteerimine- õpetus sellest, kuidas esitada erinevate ideede toetuseks veenvaid ja mõjuvaid põhjendusi. Peab olema idee ehk seisukoht, millele toetuda. Argumenteerimine on ühe seisukohta toetuseks erinevate põhjenduste toomine. See on eraldi seisev mõte, mis toetab seda seisukohta. Argument vastam alati küsimusele miks.
Lydia Koidula luule Luuletajana alustas Koidula 1865. a oma esimese luulekoguga ,,Wainolilled'' Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslikväljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad
Raffael ehk Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi oli Itaalia kõrg- renessansi maalikunstnik ja arhitekt, kes sündis Urbinos, 06. aprillil 1483 ja sai oma varased õpetused isa Giovanni Santi käest. 1499. a. läks ta Perugiasse, Umbrias ja sai seal kuulsa Itaalia maalikunstnik Perugino juures õpilaseks ja assistendiks. Palju oskusi omandas ta ka teiste kunstitöid jäljendades. Ta haaras kõike lennult ja arenes kogu aeg. Raffaeli loomingus puuduvad salapärane romantika, traagiline paatos ja sisemine rahutus. Raffael oli tasakaalukas ja harmooniline natuur, kes otsis kunstis tundelist täiuslikkuse ideaali. Ta on kuulus oma madonnamaalide poolest. Arvatakse, et tõuke ja mõjutuse madonnasid maalida sai ta Leonardolt siis kui ta kolis Firenzesse. Madonna-jumalaema maalid, olid hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikule õrnale ilule. Kunstnikku tegelikus elus ümbritsenud inimeste põhjal lõi Raffae üldistatud ideaalkujud. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja
vanust, staatust, välimust ja erudeeritust kasutades, oma positsioonile ja autoriteetidele viidates. Ka miljöö, kellaaeg, kõrvaliste isikute juuresolek või puudumine mängivad kaasa taotlusi soodustavate ja takistavate vahenditena. 7 4. Kõne veenvus Olevast saab kõneleda mitmeti Aristoteles Kõne veenvust mõjutavad paljud tegurid. Kreeka retoorikud eristasid kolme mõjutamiskomponenti: logos, eetos ja paatos. Logos (kr k logos sõna, mõiste, üldine seaduspärasus) tähendab seda, et inimest veendakse sõna ja argumentide jõuga. Sealt on tulnud meie keelde sõnad ,,loogika" ja ,,loogiline". Logose peamisi komponente on loogika teadus õige mõtlemise seadustest ja vormidest. Eetos (kr k èthos komme, harjumus, olemus, karakter, meelelaad) tähendab kõneleja mõju kuulajatele. Sealt on tulnud meie keelde sõnad ,,eetika" ja ,,eetiline"
) Dante "Jumalik komöödia" tegelaste hulka kuuluvad nii antiikkultuuri kui tema kaasajaga seotud filosoofid, luuletajad, paavstid. Poeem lõpeb autori sulamisega jumalusse, mis on identne "armastusega, mis juhib päikest ja teisi tähti". Kõigele erakordsele tundetõusule ja ajutisele müstikale vaatamata on käsitlusviis vägagi selge, kui vaid taibata raskesti jälgitavaid vihjeid tolleaegseile sündmusile ja tegelasile. Autori suur kõlblas viha ja õilis paatos, ta kõiki maisi ja ülimaisi nähtusi põleval selgusel esitav mõttekujutus, ta usuline ekstaas toodavad ainulaadse kogumulje. Teos on kirjutatud tertsiinides, milline vorm on vist Dante leiutatud.
GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685 -1759 Sakslane, kuid lahkus 25 aastaselt Saksamaalt jäädavalt, asus Inglismaale elama. Inglased nimetavad teda ka enda heliloojaks. Puhkab Westminster Abby-s, kuhu maetud vaid väga väärikaid inglasi Händel oli maailmainimene, esimene vabakutseline helilooja muusikaloos. 25 aastaselt oli ta üks oma aja kuulsamatest heliloojatest. Kuningliku muusikaakadeemia direktor, kuningliku ooperimaja muusikadirektor, Govent Gardenis (linnaosa Londonis) Ta lõi kokku 42 itaalia opera seria tüüpi ooperit Tema ooperite tegelased on muistsed vägilased või suured ajaloolised isiksused. "Julius Caesar" - 1724 - Caesari sõjakäik Egiptusesse ja tema armastus kuningatar Kleopatra vastu. "Xerxes" - 1738 - peategelane Xerxes on noor Pärsia kuningas. Erilise populaarsuse on võitnud Xerxese largo (H nimetas mõtisklevaid aariaid largodeks), aariale eelneb retsitatiiv H on suur meloodiameister Nagu opera seria's, nii...
inventuur pansionaat konstateerima ovatsioon kvartett honorar sepsis annulleerima oranz brosüür professor peatselt seif anekdoot tiraaz kautsuk suveräänne kusett aserbaidzaan arhitekt materialist staaz perroon nahaalne zetoon paatos familiaarne dzemper stsenarist terrass drazee rezissöör grammofon zilett stiihia pamflett eselon tsehh grenader zest grandioosne mausoleum zürii fragment atentaat massaaz krahh skisofreenik baleriin efekt balanss
rohkem. Ma leian, et Visnapuu on kasutanud liiga rohkelt onomotopöad ning kuna eestlased ei kasuta seda kõnes sugugi igapäevaselt (võrrelda võiks näiteks jaapani keelega, kus on üle mitmesaja hääli jäljendavaid sõnu), kõlab see veidi kunstiliselt. Ma ei ütleks siiski, et ta sõnademäng eemaletõukav oleks. 2. Kas kirjanik suudab olla võrdselt võimas kõigis katsetatud stiilides: 1) kerglane sõnademäng 2) räige otseütlemine 3) isamaalik paatos 4) traagiline ajataju 5) tõsine armastus...? Otsi vastavad luuletused üles, võrdle oma tundeid ja otsusta. Kindlasti põhjenda oma valikut. 1) Kerglane sõnademäng esineb kindlasti luuletuses ,,Kolmas kiri ingile" ja ,,Sireli" rohkelt onomotopöad ning luules ,,Sireli" sõnadekordus (muudab mängulisemaks) 2) Luuletuses ,,Ärge tapke inimest" Visnapuu ütleb otseselt välja, kui palju ta sõda jälestab.
Huvi oma rahva mineviku, rahvaluule ja ajaloo vastu. 8. Romantismi märksõnad-Põgenemine reaalsusesse, maailmavalu, erandlikkus, loodus ja loomulikkus. 9. Reaalsusest põgenemine-Rüütliromaanidest imed, maagia, seiklused, üleloomulikkus, fantastika, muinasjutulisus, kaugete maade idealiseerimine, eksootika, võõrdumine tegelikkusest, püüd unistusi realiseerida, tegevuskohad sageli salapäraga seotud. 10.Maailmavalu-Pettumus,pessimism,skeptitsism, vabaduse ja õiguse paatos, orjastamine on vägivald, kasusaamise asemel headus ja ilu, innustus vabadusvõitlusele, ettekujutus ideaalsest maailmast. 11.Erandlikkus-Oluline iga kunstnikku eripära, põlati massivaimu, individuaalsuse rõhutamine, individuaalne geenius, erandlikud vaimuanded, kangelased sageli märtrid, tunderksus, prohvetlikkus. 12.Loodus ja loomulikkus-Loodus annab edasi tegelaste tunded, igatsus põgeneda maale, terviklik inimene-looduslikkus, loodusega seotud
Lydia Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. • Teosed • Tema raamatud: "Vainulilled","Emajõe ööbik", "Kogutud luuletused","Valitud laulud","Valik luulet","Valitud luuletused", "Teosed", "Luuletused","Löö, süda, õitsele!" Tema luuletusi: "Mu isamaa on minu arm","Kodu" ,"Emasüda" • Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. • Abielu • 1873. aastal abiellus Koidula sõjaväearst ja naiste Eduard Michelsoniga ning asus elama abikaasa töökohta Kroonlinna. • 1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis. • Tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega.
dusi all tsuvasid pole dussi tsuvass blufib profid bluffima proffidel skafander, professor, afekt, efekt, efektiivne, aferist, siffer, maffia, brosüür, eselon, finis, kusett, klisee g, b, d sõna algul baas, daam, gramm võõrtähed farm, sampanja, zlott, zanr pearõhk järgsilbil anarhia, nihilism, katarr pikad täishäälikud järgsilbis konkreetne, kurioosne, nahaalne o järgsilbis paatos, piison, kino, auto tavatud häälikuühendid eufooria, sünekdohh, abstraktne komisjon familiaarne sanatoorium meloodia materjal materiaalne materialism mateeria oksjon variant variatsioon sümpoosion portsjon varieeruma illusioon ministeerium postiljon stipendium ratsionaalne ekskursioon misjon missioon konfidentsiaalne minia ballast debatt gabariit
tema prm Tallinnasse ja sngitati Metsakalmistule. Koidula memoriaalmuuseum asub Prnus. "Vanemuise" seltsis oma nidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Srane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. Koidula jutulooming lhtub philiselt vreeskujudest. Oma loominguperioodi vltel kirjutas ta 4 nidendit, 7 artiklit, 86 proosatd ja le 300 luuletuse Lydia Koidula luule Luuletajana alustas Koidula 1865. a oma esimese luulekoguga ,,Waino-lilled Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mlestusrikas lapseplv Vndras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula philiseks luuleanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kik kujunduslik-vljenduslikud vahendid on htselt suunatud lrilise meeleolu svendamiseks .Snavalikus domineerivad tielikult avarad abstraktsed misted (Eestimaa, isamaa, nn,
5 Luuletuse analüüs Riimiskeem : AABB Riimitüüp: Riimuv Luule zanr: Luule Määratud kujundid luuletuses: · Epiteet kallist · Isikustamine Puudub · Võrdlus Puudub · Metafoor - Puudub 6 7 Arvamus luulekogust Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsiooniallikateks luule kirjutamisel oli mälestusterikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulzanriks on isamaaluule. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvam on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle
1960. aastate maalis tõusis mõneks ajaks esile Tartu kunstnikkond (Aleksander Vardi, Elmar Kits, Linda Kits-Mägi, Alfred Kongo, jt.), kuid ka Tallinna kunstnike (Lepo Miko, Olga Terri jt.) loomingus oli tunda elavnemist. See oli aeg, mil kirjandusse astusid uued jõud ning vaimustutiteaduse ja tehnika saavutustest. Maalis muutus kujutis stiliseerituks, kohati päris abstraktseks, sõnumis kajastus kommunismi peatse saabumise ja kosmose vallutamise paatos (Vahtre 2000). 1970. aastail hakkas karm stiil taanduma. Igatseti kirkamaid värve, selgemat joont, ilusamat pilti. Eesti maali võis pidada üheks vabameelsemaks ja enam maailma kunstisuundumusi jälgivaks koolkonnaks tollase NSV Liidu alal (Vahtre 2000). 9.2 GRAAFIKA Graafika jäi sõja ajal esialgu illutratiivseks, domineeris joonistus. Temaatikasse ilmusid Nõukogude armee kangelaslikkus ja sõjajärgne ülesehitustöö.1960. aastail
solvamise korral saaks nad astuda kahevõitlusse. Sõna "punane" romaani pealkirjas viitab tõenäoliselt Julieni poliitilistele veendumustele: ta jagas lihtrahva seisukohti, kelle hulgast ka ise pärines. "Must" tähistab preestrikuube, millesse Julien, kuigi ta ei olnud usklik, pidi riietuma, et saavutada vaimulikuna ühiskondlikku lugupidamist. Stendhali stiil sai postuumselt suure imetluse osaliseks. Romaanikirjanikul on õnnestunud siduda peenekoeline paatos vaoshoitud iroonia ja kaine vaatlusega. "Ma tean ainult ühte reeglit," on Stendhal öelnud, "stiil ei ole kunagi liiga lihtne ja selge." Ta uskus, et kui kirjutab "lihtsalt ja selgelt", on lootust, et teda mõistetakse, kuigi ei pidanud seda kuigi tõenäoliseks. Ilmselt tahavad tema teoseid lugeda ainult need vähesed õnnelikud, kes suudavad tema sõnumit mõista. Ja Stendhalil oli õigus. Aga aja jooksul tuli neid "väheseid" üha juurde.
Paradoksaalselt oleme kaasaegses infoga üleküllastatud ühiskonnas väsinud nii vihkamisest kui kaasatundmisest, paljud meist on muutunud immuunseks võõra mure suhtes. Maailmas eristuvad ilmekalt kahte tüüpi inimesed: inertselt tarbimisse kapseldunud massid ja kirglikult ideedesse kiindunud võitluslikud fanaatikud, kes teineteist vastastikku sügavalt vihkavad. Tundub, et paljudele, kes midagi väga vihkavad, see tähendab millelegi kogu hingest vastanduvad, annab selline paatos elujõudu. Taolise energia abil täidavad nad tühiku, mis tuleneb võimetusest olla ise, olla iseseisev ja enesekindel. Kellegi või millegi vihkamine annab justnagu kargud, milleta nõrk eneseusk ei lase püsti seista. Sellisest vihkamisest vabanemiseks peab nii individuaalselt kui ühiskondlikult tegema tööd eneseteadvuse ja enesekindluse tõstmiseks, mis põhineb nii oma eelduste arendamisel kui väärtuste väljatoomisel.
Utopistlikku kirjandust on palju mõjutanud Wells ja tema ajamasina idee. Unistati kiirelt ja kohe õndsasse tulevikku jõudmisest. Aastal 1929 toimus palju muutusi, selles mõttes tähelepanuväärne. Sellega lõppes revolutsiooniline käärimise ajastu ja kehtestati tugev kontroll kultuuri üle. Kõige puhtam nõukogudelik aeg olid 30-ndad ja 40ndad aastad, varasem oli tervenisti selle kujunemine, hilisem selle lagunemine. Revolutsiooni paatos seisneb liikumahakkamises. Peale seda algasid mitmed liikumised, näiteks emigratsioon, Euroopas tekkis mitmeid vene kirjanike ühendusi: Berliinis oli kultuuriline ja kirjanduskeskus, Pariisis rohkem ideoloogiline keskus. Tsvetajeva ja Jakobson elasid Prahas näiteks. Emigreerunutest läksid väga vähesed tagasi. Teine emigratsioonilaine oli peale Teist Maailmasõda ja kolmas 70-ndatel (1972 lubati juutidel emigreeruda). Kirjanduse paremik kolis eksiili. Kui Venemaal kellegi
Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18.sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu katoliiklikku stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele Valitsev vastureformatsioon vaim - usulise entusiasmi elustamine Taltsutamatu tundelisus, kirg, paatos, toonitatud ilmekus, toetumine meeltele ja tunnetele Baroki tugev jälg paljude maade rahvakunstis ISELOOMUSTUS Kuigi kujutav kunstis saab puhta baroki sünnist rääkida ainult seoses Itaaliaga, läheb 17. Sajandil juhtiv roll Itaalialt üle Prantsusmaale. Louvre, Louis'de õukonnad pimestavad kogu Euroopat Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest erinevatest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad. Kunstiteostes kujutati ajaloosündmusi ja kangelasi
kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula luule Luuletajana alustas Koidula 1865. aastal oma esimese luulekoguga ,,Waino-lilled''. Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub
peainglid Gabriel, Rafael ja Mikael. Sisuks religioosne sümboolika ja jumalik ettehooldus, viimane küll mitte täielikult, sest Milton ülistab vaba tahet ja mõistusejõudu patu kirele vastupanemiseks. Jumal annab inimesele armu, kui ta poeg inimsoo patud enda kanda võtab. Sümboolseid tagamaid võib leida Inglise revolutsioonist. Järgnev poeem ,,Taasleitud paradiis" kajastab Kristuse ja Saatana vaidlust, mille Kristus siiski võidab. Kõlama jääb inimlik paatos, usk inimkonna tulevikku. LA FONTAINE (1621-1695) Sai mõjutusi epikuurlik-materialistlikust filosoofiast. Menurikkaks sai teos ,,Värssjutud ja novellid", osa neist juttudest olid erootilised ning keelati seetõttu võimude poolt. La Fontaine'i sädelev iroonia ja vaimukus jätkusid tema valmides. Ainest nendeks laenas ta muistseilt kreeka valmimeistritelt, kirjutas klassikalises riimitud vabavärsis,
meistriteoseid. Raffaeli küps stiil pani kogu Euroopa jaoks paika täiuse kriteeriumid. Need olid eeskujuks kõigile kunstnikele, kes püüdlesid klassikalise stiili ideaali poole. Maalikunstis esindas ta kõikides kaasaegsetes kõige täiuslikumalt kõrgrenessansi ideaale: pürgis harmoonia ja selguse poole, uue inimkujutuse poole, mis ühendaks antiikideaale kaasaja humanistlike ideedega. Raffaeli loomingus puuduvad salapärane romantika, traagiline paatos ja sisemine rahutus. Raffael oli tasakaalukas ja harmooniline natuur, kes otsis kunstis tundelist täiuslikkuse ideaali. Kuulsaim Raffaeli tahvelmaal on 1513. aastal Roomas valminud "Sixtuse madonna", mille Julius II tellis Püha Sixtuse kloostri kabeli altarile Piacenzas. Legendi järgi pidid ses kabelis olema Püha Sixtuse ja Püha Barbara säilmed. ergelt ja hõljuvalt astub pilvedele asetatud Neitsi Maarja edasi, hoides Jeesus-last kaitsvas ringis
Kui hoidku meid Jumal usaldumast oma kunigaid ja võõraid rahvaid." Verdi kahtlused pidasid paika ning kodumaa revolutsioonsündmuste edaspidine jälgimine tõi vaid muret ja hinge valu. Kuid nii kaua kui vabadusvõitlus veel eduseisuses oli pani Verdi kirja puhangluise tõusu Lombardlaste ja Saksa keisri Friedrich Barbossa vägede kokkupõrkest ning anastajate lüüsamisest pajatav teose ooperi "Legnano lahing". See räägib 12.sajandi ajaloost võetud süzee heoiline paatos, mille kõrval kangelaste isiklik drama tagaplaanile jab, dünaamilised massistseenid ing kogu etendus elamuslik kõrgepinge avaldasid kuulajaile suurt mõju. Keskaja efektsest romantikast ning ajaloo- ja piiblisüzeedes loobumine, samuti pöördumine "väikese inimeste" poole tõestab uue kvaliteedi sündi Verdi loomingus. Kui "Legano lahing" lõpetas neljakümnendate aastate heroilis-patriootliste ooperite
Hesiodos Theogonia, Tööd ja päevad (jumalad) Tragöödia, teosed ja nende tutvustused (eesõnad: hypotheseis) (Oidipus, Medeia, Phaidra, Antigone, Elektra jne.) Rooma eepika: Ovidius Metamorfoosid, Vergilius Aeneis , Apollodoros Bibliothk. 3. Tuua näiteid, kuidas kajastub antiikaja mütoloogiline aines baroki- ja klassitsismiaja kunstis? Barokk Ideoloogia: praktiline ja kriitiline suhtumine antiiki, paavstikesksus. Kultuur: elitaarne esteetika. Stiil: kliseed, liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus, efektid, toretsev laad. Teemad, karakterid, zanrid antiikajast. Ooper: Monteverdi, Scarlatti, Purcell, Charpentier. Arhitektuur: barokne Rooma, Bernini. Arhitektuur: palladionism Itaalias Baroki esteetika: sotsiaalsed, intellektuaalsed, moraalsed ja religioossed piirangud, reeglid, normid. Kontrastid, kired. Kunst: Caravaggio, Titian, El Greco. Klassitsism (Prantsusmaa, Saksamaa) Ideaal: korrapära, selgus, reeglid, piirangud aristokraatlikkus (Boileau, normatiivne poeetika),
a 3. ja 4. juunil, trükis 1872. Esialgne variant ilmselt 1861. a Perno Postimehes avaldatud tangumüümisloo järgi (tegelased: Männiku Märt, Maie vastandatud Erastu Enn, Peeter Pint. Mängitavamaid lavatükke sajandi lõpuni (v a Kunderi "Kroonu onu"). Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai (1880 Kroonlinnas). Lydia Koidula luule Luuletajana alustas Koidula 1865. aastal oma esimese luulekoguga ,,Waino-lilled''. Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub
· Nietzsche, keda tunti kui geeniust, ei soovinud ega suutnudki enam oma tööst rääkida. · Pole kahtlust, et Nietzsche on filosoofia ajaloo vihatuim mees. 6 · Nietzsche tahtis häirida haavata oma lugejaid, ta tahtis purustada nende näilikult turvalised unistused; ta oli järsk ja agressiivne ning Kristus versus Nietzsche fanaatiline, kelles elab ehk Antikristus pappide pimedaim paatos ja tulevikuvingune temperament ta tahtis saada antikristuseks. See õnnestus tal osade arvates liigagi hästi. 7 · Ekslikult on teda peetud saksa natsionalistiks. Seepeale on ta öelnud: "Nii nagu olen loodud, olen ma sisimas võõras kõigele saksalikule, isegi sel määral, et ka sakslase kohalolek häirib mu seedimist." F. Nietzsche · Ta vihkab masse ja massivaimu, samuti massihüsteeriat.
a. Tartus. Õppis Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas ja Helsingi Ülikoolis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Töötas Eestis Tartu Ülikoolis kirjanduse professorina. Suri Stockholmis, kus elas alates 1944.a.-st. Kirjutas põhiliselt luuletusi. Esikkogu "Elu tuli" ilmus 1905. Eeskujudeks võib pidada E.Leinot ja S. Petöfit. Seal on esindatud inimese sisemine rikastumine, täiuse püüd, usk paremasse inimesse, tema võimesse maailma paremaks muuta, tule hävitav mõju. Võitlev paatos, aadetele truuks jäämine. Kogu "Tuulemaa" ilmus 1913. Suitsu maailmapilt on muutunud. Esikkogu võitlusvaim on asendunud murega kodu ja inimeste pärast. Tule sümboli asemel on tuul, mis kustutab leegi. Teemad: inimeste pettumused, unistused, ideaalide ja tegelikkuse vastuolu, inimese suhe loodusesse, luuletused jagatud nelja aastaaja vahel. Kogul " Kõik on kokku unenägu" on tugel seos ajaloosündmustega. Suurem osa raamatust on mäss, mida Suits väljendab juba eessõnas kogule. Viimane
ning valdavalt maailmaainelisi proosateoseid. Autori loomingus on tähtsad maa ja rahva saatuse kujutamine, samuti ajaloomälu lahtikirjutamise ja mineviku jäädvustamise missioon. Mats Traat on viljelnud mitmekülgset filosoofilist, loodus- ja isamaalüürikat, milles avaldub küps elulhoiak. Proosateose põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Ühiskonna kriitiline paatos ja masendavate olude kujutus ühendub kõlbelisuse ja traditsiooni väärtustamisega. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. 1.Noorpõlv ja haridustee Mats Traat sündis 23. novembril 1936 aastal Palupera vallas. Ta lõpetas 1957 aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. 1964 lõpetas ta Moskvas Gerki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Mats Traat töötas 1965-1968 toimetajana ,,Tallinnfilmis".
1. Ironiseerida enesekindla vestluskaaslase üle, sundides teda tunnistama, et ta midagi ei tea. 2. Aidata suunavate küsimustega teadmiseni jõuda, mis on võibolla temas endas peidus. 3. Teadmine seisneb oskuses defineerida vastav mõiste, seega tuleb teadmiseni jõudmiseks püüda see mõiste korrektselt määratleda. 4. Määratluse leidmiseks kasutada induktsiooni, s.t üldistamist. VOORUS JA TEADMINE Teadmiste paatos oli Sokratese silmis nii suur, et ta pidas eetiliste vooruste küllaldaseks tingimuseks teadmist. Teadmine, mis on hea ja mis on halb, teeb inimese vooruslikuks. Kurjuse põhjuseks on Sokratese arvates teadmatus. See näib olevat kaheldav: on ju küll olukordi, kus inimene teab, kuidas tuleks käituda, kuid toimib ikkagi vastupidi. Ühtegi teadmist ei saa tema järgi seega pidada tõeliseks, kui sellest ei tulene moraalne tegu, Sokrates
Kirjandus voolud Romantism-tekkis18.saj lõpul -lõppes19.saj algus.Märksõna- tunded.Rom.omased punktid:1.ei oldud rahul olevikuga.Prantsuse revolutsioon ei toonud kergendust rahvahulkadele,tekkisid pessimismi meeleolud.2.Vabaduse-ja õiglusepaatos.Seltskondlikud tabud paatos-ülistus ja koloniaalvallutused;teiste rahvaste alistamine.Cooper "Nahksuka jutud".3.Võõraste maade eksootilisus muutus oluliseks.Tekkis reisikirjandus.4.Loodus oli üle kõige,et pääseda olevikust.5.Tekkis ulmekirjandus.Jules Verne "20000 ljööd vee all".Põgeneti olevikust kaugele.6.Tekkis seikluskirjandus ja ajalooline seiklusromaan.Dumas"3 musketäri",ajalooline seiklusromaan Bornhõhe "Tasuja". 7.Romaanid võõrastest maadest
- täiuslikud inimesed ebaharilikes ja vägivaldsetes poosides; - jõulisus, kehad plastilised, valguse-varjuga modelleeritud; - tuntuim stseen ,,Aadama loomine". · Skulptuur: Grüpke Madonna". · Vatikani aedadesse plaanis tega mitukümmend figuuri. · Hauamonumendid. ,,Seotud ori", ,,Kükitav poiss" Raffael (1483-1520) : · Töötas Vatikanis. · Sündis Kesk Itaalias Giovanni Santi pojana. · Loomingus puuduvad traagiline paatos ja sisemine rahutus, samuti ka salapärane romantika. · Äärmiselt tasakaalukas harmooniline natuur, kes kõige sirgjoonelisemalt teostab vormilise täiuslikkuse ideaali, suutes siiski ühendada sooja sügava tundekülluse. · Laenab palju nii minevikust kui kaasagsetelt meistritelt, suutes elemendid sulatada isikupäraseks tervikuks. · Väga produktiivne. · Maalinud hulga altari maale ja madonnapilte.
idealiseeritud vormide juurde. Selle koolkonna suurpärane mälestusmärk on maailmakuulus "Melose Aphrodite" (tuntud ka kui "Milo Venus"), mis asub Louvre´is. See skulptuur suisa nõretab klassikalistest ideaalidest. Tema rahulikus suuruses peitub palju inimlikku ja ülev-ilusat, ehkki segunenult teatud külmusega, mis seda teost siiski V ja IV saj klassikast eristab. Hellenistliku ajajärgu lõpul hakkab aga skulptuuri paatos manduma, muutudes ülemääraseks hirmsate teemade harrastamiseks ja maneerlikkuseks. Niisugust pitserit kannavad kaks silmapistvat skulptuurgrupil "Pharnese härg" (II saj eKr) ja "Lakoon" (I saj eKr). Viimane neist kujutab traagilist stseeni, mida on kirjeldatud ka Vergiliuse "Aeneises": Trooja preester Lakoon hoiatas oma kaasmaalasi, et nad ei võtaks vastu puuhobust, milles olid peidus kreeka sõdalased. Jumalad, nähes, et nende kava hävitada Trooja on
kes peab end oma rahva lahutamatuks osaks, kelle elu ja tegevuse peamiseks eesmärgiks on oma sotsialistliku kodumaa teenimine. A. N. Tolstoi romaanides võib juba märgata nõukogude teaduslikfantastilise kirjanduse uue kangelase - jooni revolutsioonivõitlejate Gussevi («Aeliita») ja Selga («Insener Garini hüperboloid») näol. Ühtaegu tõukab kirjanik troonilt traditsioonilisi üksikkangelasi, keda rusub ümbritsev ühiskond, kisub neilt maha romantika-oreooli A. N. Tolstoi teoste paatos seisab kangelaste püüdlustes olla oma rahvaga, oma kodumaaga, luua uut elu. A. N. Tolstoi teaduslik-fantastilised teosed omavad kunstilisest küljest samasuguseid jooni, mis on iseloomulikud kirjaniku kogu loomingule. Teaduslik-fantastiline süzee A. N. Tolstoi teostes sulab orgaaniliselt kokku kogu teose realistliku koloriidiga, mis paistab silma sotsiaal-filosoofilise teema laiapiirilise asetuse, kangelaste sotsiaalpsühholoogilise karakteristika mitmekülgsuse ja peenuse
jäid just graafikasse. MATTHIAS GRÜNEWALD (u.1470-u. 1528) Temast suurt ei teata ja ka töid vähe säilinud, tema kunsti hakati hindama 19. sajandi lõpul. Maalikunstnik, kelle pearõhk on värviprobleemidel ja valguse kujutamisel. Grünewald on esimene saksa kunstnik, kes lähtub oma loomingus puhtmaaliliselt tunnetatud valguse ja värvi mõjust. Tema loomingule on iseloomulik suur ilmekus, tunnete kirglik ja haarav väljendus ning vapustav, traagiline paatos. Peateoseks on kuulus ,,Isenhaimi altar" (u. 1515). See on suur tiibaltar kolme paari tiibadega: - väliskülje keskosa keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil; - Kristuse figuur on maalitud hirmuäratava naturalismiga, samuti äärmises ahastavates poosides kaaskondlased; - hele figuur öisel taustal. Grünewald on omapärane kuju kunstiajaloos Düreri kaasaegne, ei lasknud ennast mõjustada murranguaja vooludest, püüdis suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Meeleolu
edusammud. Erdrücken und Öde das Leben ist total sinnlos. Niikuinii tuleb kohe katastroof, mis seal enam teha. Ich-Verlust, Ich-Zerfall koostlagunemine, inimene tunneb end olevat ohvrirollis, teda ährvardab suur ja hirmus ümbritsev maailm. Igatsus aktsiooni järele, et midagigi juhtuks. Elu on nõme, stagneerunud ja seisma jäänud. Noortel inimestel energiapuhang nüüd teeme midagi. Paljud tervitasid sõda nüüd ometi juhtub midagi. Tunnete intensiivsus paatos, ekstaas, Aufbegehren, "Schrei" Aufbruchsstimmung revolutsiooniline meeleolu. Georg Heym: ma ei tea ,miks ma veel élan, ükski aeg pole tänaseni olnud nii sisutu nagu see. 2 perioodi 1. enne I ms uus kunsti kontseptsioon. Taheti uut kirjandust, kunstis hävitati traditsioonilised vormid. Muusikas kaob Grundton. 12-toonimuusika tekib nt. Dissonantsid. Tunne, et sõda on midagi vabastavat. Peseb vana minema, saabub uus
võiks veel nimetada tondot (tondo ümarformaadis maal) ,,Püha perekond" Michelangelo on tegutsenud ka arhitektina. Tuntuim tema nimega seotud ehitis on Peetri kirik Roomas. · Raffael (1483-1520) Raffael pole nii mitmekülgne kui tema kuulsad kaasaegsed, kuid võib-olla just tema viib kõige täiuslikumalt ellu kõrgrenessansi maalikunsti ideaalid. Raffael kujutab harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus ümbruses. Puudub Vinci salapärane romantika ja Michelangelo traagiline paatos. Raffaeli elu ja looming on seotud Firenze ja eriti Roomaga. Paavsti usalduse võitnud Raffaelile anti ülesandeks kaunistada seinamaalidega Vatikani lossi kolm peoruumi ehk stanza`t /stantsa/. Neist kuulsaim on filosoofia ülistamisele pühendatud ,,Ateena kool". Keskseteks figuurideks on seal Aristoteles ja Platon. Teiseks suureks ülesandeks Vatikani lossis sai Raffaelile kaarkoja ehk Loggia`te /lodza/ kaunistamine piibliteemaliste laemaalidega.
Romantikud otsisid unustust, seda otsiti minevikust, eksootilistest maadest ja oma väljamõeldud maailmast e. fantaasiast. Romantikutel oli suur huvi looduse vastu, samuti rahvusliku kunsti vastu. Tekkimise ja levimise ajaloolised eeldused: 1. Napoleoni vallutussõjad 2. Tööstuslik revolutsioon Inglismaal 3. Rahvuslik vabadusvõitlus Itaalias, Poolas ja Ungaris 4. Ameerika iseseisvussõda 1775-1783 5. Suur Prantsuse revolutsioon 1798 Romantismi iseloomustasid: 1. Vabaduse- ja õigluse paatos 2. Looduse- ja loomulikkuseihaldus 3. Mineviku idealiseerimine 4. Eksootilisus 5. Inimese individuaalsuse rõhutamine 6. Imed ja maagia 7. Seiklused 8. Fantastika 7 MOOD JA RÕIVASTUS Naiste riietus: Naiste rõivastusse tõi 17.sajand vormivabaduse, mille parimaks näiteks oli dekolteeks nimetatud sügav kleidiväljalõige. Jäik hispaania krae oli sellest peale minevik. Kuna barokiajastu
Veneetsia Giorgione, Tizian, Tintoretto, Veronese. kihiti maalimine, loodus omaette keskkond. Renessanssi ideedest vabanemine, liikumine, asümmeetria, paatos. Süstemaatiline ruumisügavuse toonitamine, heleda-tumeda suured kontrastid, pidulikkus, toredus, Itaalia kangelaslikkus. Vahel realism, naturalism, mis ei pelga inetust. Kompositsioonis Annibale Carracci, Caravaggio. keerlev spiraal, diagonaal. Lokkav dekoor, optiline illusioon. Soojad, küpsed
ootan kerkivat sinu kätt, kasvõi ringe veepinnal, märguannet, et mul on luba tulla. Aga midagi ei juhtu, ainult tuulehoog säbrutab vett ja lööb suured puud pea kohal kahisema." ,,Piiririiki" on temaatiliste tunnuste ja algse pöörase edu tõttu rahvusvahelisel turul nimetatud ka eesti esimeseks euroromaaniks. Kuid see, mis raamatus müüb, pole ilmselt mitte eeskätt postmodernistlik kirjutusviis või homoerootiline paatos. Mis müüb, see on Õnnepalu esituses ahistavalt väike, isegi skeptilise eestlase jaoks nii hirmuäratavalt troostitu Eesti mitte 20. sajandi lõpu nõukogulikust ümberrahvastamise paraadist väsinud, vaid pigem 19. sajandi keskpaiga taimsesse letargiasse vaibunud, kleenuke ja kägistussinine, meelt heitev ja melodramaatiline vaestelinn Eesti. Ajaloo õnnelik käik 1990. aastail nägi ette Eesti jätkumise iseseisva riigina, nii nagu see oli üldjoontes välja kujunenud 1930-ndail
Pattulangemine. Raffael/ Raffaello Santi (1483-1520)- saavutas suure tunnustuse monumentalistina. Keskseim töö Vatikani palee esindusruumide - stanzade freskod. Maalis suuri altaripilte, madonnapilte ja portreid. Püüdles täiusliku ilu ja kooskõla poole,arhitektina juhtis ka Püha Peetri kiriku ehitust. Teos MADONNA Conestabile. Maarja ja Joosepi kihlus Raffaeli loomingus puuduvad salapärane romantika, traagiline paatos ja sisemine rahutus. Raffael oli tasakaalukas ja harmooniline natuur, kes otsis kunstis tundelist täiuslikkuse ideaali. Maalis madonnapilte, mille kompositsioonis järgis ta Leonardo da Vinci püramidaalse kompositsiooni skeemi ("Neitsi Maarja ja Jeesuslaps Püha Ristija Johannesega"). Kuulsaim Raffaeli tahvelmaal on 1513. aastal Roomas valminud "Sixtuse madonna", mille Julius II tellis Püha Sixtuse kloostri kabeli altarile Piacenzas. (Praegu Dresdeni galeriis)
Leiti 1820 Melose saarelt. Elusuurusest suurem. Ei teata, milline oli käte asend. Rind ja ülakeha ning pea on klassikalised, kerepööre, täidlased, emalikud puusad ja mahalibisev drapeering on kindlasti hellenistlikud. Kuju autori nimi on skulptuuri aluselt raskesti väljaloetav : Agasandros või Alexandros. · "Pharnese härg" ("Farnese härg") skulptuurigrupp (2. saj eKr) (Apolonios ja Tauriskos Trallesest) Hoog ja paatos. Motiiv Euripidese tragöödiast, Zethos ja Ampinion seovad härja külge naise Dirke ja lasevad ta surnuks lohistada, sest Dirke oli piinanud nende ema Antiopet. · "Lakoon" (1. saj eKr, leiti 1506). Dramaatiline, ilmekas, meisterlik kehatöötlus. Avaldas suurt mõju renessanssi kunstile. Praegu loetakse puuduseks ülepakutud reljeefisarnast pinnalist kompositsiooni, liigset kannatuste toonitamist. Terrakota pisiplastika Õrnalt maalitud savikujukesed.
informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus Tõe tahtlik moonutamine demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. Tuleneb ladina sõnadest "demos" (rahvas) ja "gogos" (juhtimine) Sofism tõena näiv vale; Paradoks valena näiv tõde; Siltide kleepimine; Paatos; Segaste ja ebamääraste, aga üllaste mõistete kasutamine (demokraatia, humanism); Vanade sümbolite kasutamine; Vahevagun; Rõhumine ühistele mälestustele; Tüssamine; Vale; Naeruvääristamine; Roosade tulevikupiltide maalimine; Apelleerimine kainele mõistusele; Faktimäng; Tautoloogia (idem per idem); Vastase mõtte pea peale pööramine; Võrreldakse võrreldamatut; Lihtrahvalikkus. 17. Temperamendi tüübid koleerik avatud ja närviline sangviinik avatud ja tasakaalukas
Oletatakse, et see võis valmida isegi juba 1512. - 1516. aasta paiku. Mooses on kujutatud monumendil, mil ta, tulnud tagasi Siinai mäelt, näeb Iisraeli rahvast kuldvasika ümber tantsu löömas. Raevunud Mooses on püsti kargamas. Kõik see, mis oli algelisel kujul olemas juba "Taaveti" kujus, on leidnud siin absoluutse täiuslikkuseni viidud teostuse. Muljetavaldavad on nii monumentaalne vormikäsitlus kui ka Moosesest vastu hoovav traagiline paatos. 5 Michelangelo maalikunstnikuna Kahjuks on Michelangelo noorpõlvemaalide kohta väga vähe teada. Ainus lõpetatud ja säilinud töö on tondo "Püha perekond" (1503-1504, Uffizi
vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus Tõe tahtlik moonutamine demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. Tuleneb ladina sõnadest "demos" (rahvas) ja "gogos" (juhtimine) Sofism tõena näiv vale; Paradoks valena näiv tõde; Siltide kleepimine; Paatos; Segaste ja ebamääraste, aga üllaste mõistete kasutamine (demokraatia, humanism); Vanade sümbolite kasutamine; Vahevagun; Rõhumine ühistele mälestustele; Tüssamine; Vale; Naeruvääristamine; Roosade tulevikupiltide maalimine; Apelleerimine kainele mõistusele; Faktimäng; Tautoloogia (idem per idem); Vastase mõtte pea peale pööramine; Võrreldakse võrreldamatut; Lihtrahvalikkus. 18. Temperamendi tüübid koleerik avatud ja närviline sangviinik avatud ja tasakaalukas
jäljendamisega. XVI sajandil tekib Saksa kunstis üldine rahulolematus gooti kunsti piiravate vormidega ja soov nähtavat maailma tõetruumalt jäädvustada – algab Saksa renessanss. Saksa renessansi suurimateks kunstnikeks olid Albrecht Dürer (1471-1528), kes võitles loomingus Saksa hilisgootika ja Itaalia renessansi vahel; Matthias Grünewald (1470-1528), kelle kunstile on iseloomulk suur ilmekus ja traagiline paatos; Lucas Cranach vanem (1472-1553), kes hävitas oma ande kiir- ja paljumaalimisega; Hans Holbein noorem (1497-1543), kes omandab saksa kunstnikest kõige paremini renessansi vormikõne ja kujundab välja iseseisva suurejoonelise stiili; Ulrich Apt vanem (1460-1532), kes karakteriseeris julgelt nägusid. Kui XVI sajandi esimesel poolel on palju ka häid teisejärgulisi kunstnikke, siis sajandi teisel poolel hakkab valitsema manerism ja toimub saksa kunsti allakäik. (Vaga 2004: 510)
raamatugraafikas (Evald Okas, Alo Hoidre, Ka graafikasse lülitus 1960. aastail uusi Märt Laarman, Günther Reindorff, Richard jõude (Olev Soans, Vive Tolli, Allex Kütt jt.), Kaljo, Paul Luhtein). Mit tenõukoguliku kunsti kelle loomingus kajastus esiotsa samasugune viljelemiseks pakkus võimalust klassikute teoste uue elu paatos kui maalikunstis ja kirjanduseski. illustreerimine. Ajatult või suisa 1970ndail hakkas see taanduma ja andis maad iseseisvusaegsetena mõjuvad näiteks Richard juurdlevama tundetooniga loomingule. Kaljo illustratsioonid Alexandre Dumas’ Isikupärase lüürilise laadi kujundas välja Vive
annaabi.ee 
